Kultuuriministri 03. detsembri 2015. a käskkirja nr 255 „Spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu arendamise abikava kehtestamine" muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 11.03.2024 nr 47

Kultuuriministri 03. detsembri 2015. a

käskkirja nr 255 „Spordi- ja

mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu

arendamise abikava kehtestamine"

muutmine

Vabariigi Valitsuse 09. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike

2 punkti 9 alusel ning kooskõlas Riigikogu 18. veebruari 2015. a otsusega „Eesti spordipoliitika

põhialused aastani 2030“ ja kultuuriministri 1. detsembri 2015. a käskkirjaga nr 248

„Kultuuriministeeriumi toetuse taotluse eraldamise kord“ (edaspidi toetuse eraldamise kord)

Muudan kultuuriministri 03. detsembri 2015. a käskkirja nr 255 „Spordi- ja mitmeotstarbelise

vaba aja veetmise taristu arendamise abikava kehtestamine“ (edaspidi abikava) ja kehtestan selle

uues redaktsioonis.

1. Abikava eesmärk on reguleerida spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule

riigipoolse abi andmist edendamaks Euroopa sporti võttes arvesse selle eripära,

autonoomsust, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja

kasvatuslikku funktsiooni kogu rahva kehalise ja vaimse vormi, sportliku eluviisi ning

samuti noorte sportliku eneseteostuse kujundamisel ja aitamaks kaasa Eesti edukale

esindamisele rahvusvahelistel spordivõistlustel ning võistluste kõrgetasemelisele

korraldamisele Eestis.

2. Abikavas toodud tingimusi kohaldatakse, kui abi saab käsitleda ühisturuga kokkusobiva

riigiabina Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi.

3. Abikava alusel antav toetus on spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule

antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78) (edaspidi grupierandi määrus), artikli 55 mõistes ja

sellele kohaldatakse grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

4. Abikava alusel võivad abi taotleda kohaliku omavalitsuse üksused, kohaliku omavalitsuse

asutused ja Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, kui neil ei ole taotluse

esitamise päeva seisuga majandusaasta aruande ega maksudeklaratsioonide esitamise

võlga, abi andja ees aruande esitamise võlga ning maksu- ega maksevõlga või see on

ajatatud ja tasutud ajakava kohaselt.

5. Abikava alusel ei anta abi ettevõtjatele, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu

eelneva otsuse alusel, millega Eesti riigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks,

väärkasutatuks või ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi

tagasi maksta.

6. Abikava alusel ei anta abi raskustes olevale ettevõtjale grupierandi määruse artikli 2

punkti 18 tähenduses.

7. Abikava alusel ei anta abi lisaks punktis 5 ja 6 nimetatule ka muudel grupierandi määruse

artikli 1 lõigetes 2-6 sätestatud juhtudel.

8. Abikava raames on võimalik anda abi investeeringuteks, sh abi spordi- ja

mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristu rajamiseks või uuendamiseks ning

sporditaristule tegevusabiks.

9. Abikava raames antakse spordi- ja mitmeotstarbelise vaba aja veetmise taristule abi juhul,

kui:

9.1.sporditaristut ei kasuta vaid üks profivaldkonna kasutaja. Teised profi- ja harrastusspordi

valdkonna kasutajad peavad taristut kasutama vähemalt 20% ulatuses aastasest ajamahust;

9.2.tagatud on mitmele kasutajale avatud, läbipaistev ja mittediskrimineeriv juurdepääs

taristule;

9.3.taristu kasutamise hinna kujundamise tingimused on avalikult kättesaadavad;

9.4.mitmeotstarbeline vaba aja veetmise taristu koosneb vaba aja veetmise rajatistest, mis on

mitme otstarbega, pakkudes eelkõige kultuuri- ja vaba aja veetmise teenuseid, v.a.

lõbustuspargid ja hotellid;

9.5.taristu ehitamisel, ajakohastamisel ja/või käitamisel kohaldatakse riigihangete seaduse

põhimõtteid ning järgitakse selles sätestatud menetlusreegleid.

10. Investeeringuteks ettenähtud abi abikõlblikud kulud on materiaalsesse ja immateriaalsesse

varasse tehtud investeeringute kulud ning abisumma ei tohi ületada abikõlblike kulude ja

investeeringu tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb abikõlblikest kuludest maha

arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu.

11. Sporditaristule antava tegevusabi puhul on abikõlblikud taristu teenuste osutamisega

seotud tegevuskulud, mis ei hõlma amortiseerumis- ja finantseerimiskulusid, kui need on

hõlmatud investeeringuteks ettenähtud abiga. Abisumma ei tohi ületada tegevuskahjumit

vastava ajavahemiku jooksul, mis tagatakse eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või

tagasinõudmise mehhanismi kaudu.

12. Kui abi ei ületa kahte miljonit eurot, võib maksimaalse abisumma kindlaks määrata

tasemel 80% abikõlblikest kuludest.

13. Investeeringuteks ettenähtud abi maksimaalne suurus on vastavalt grupierandi määruse

artikkel 4 lõike 1 punktile bb kuni 33 miljonit eurot või kogukulud, mis ületavad 110

miljonit eurot projekti kohta.

14. Sporditaristule antava tegevusabi puhul on abi maksimaalne suurus vastavalt grupierandi

määruse artikkel 4 lõike 1 punktile bb kuni 2,2 miljonit eurot taristu kohta aastas.

15. Vastavalt grupierandi määruse artiklile 6 peab abi saaja olema esitanud kirjaliku taotluse

abi saamiseks enne projekti või tegevusega seotud töö alustamist.

15.1. Punktis 15 nimetatud taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

15.1.1.1. ettevõtja nimi ja suurus;

15.1.1.2. projekti kirjeldus, sh selle algus- ja lõppkuupäev;

15.1.1.3. projekti toimumise koht;

15.1.1.4. projekti kulude loetelu;

15.1.1.5. abi liik ning projekti jaoks vajaliku riikliku rahastamise summa.

16. Abi kumuleerimisel tuleb järgida grupierandi määruse artiklis 8 toodud

kumuleerimisreegleid. Arvesse tuleb võtta abi saavale tegevusele või projektile

eraldatavat riigiabi kogusummat.

16.1. Abi ei tohi kumuleerida mis tahes vähese tähtsusega abiga, mille puhul on

abikõlblikud kulud samad, kui sellise kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mis

on sätestatud punktides 12, 13 ja 14.

16.2. Abi võib kumuleerida muu riigiabiga, kui on tegemist erinevate

kindlaksmääratavate abikõlblike kuludega ning ka juhul, kui abikõlblikud kulud osaliselt

või täielikult kattuvad, kuid kumuleerimise tulemusena ei ületata punktides 12, 13 ja 14

nimetatud summat.

17. Abi andjaks on Kultuuriministeerium. Toetuse eraldab kultuuriminister käskkirjaga.

18. Taotluste menetlemine, abi saajatega lepingu sõlmimine, abi eraldamine ning lepingute

täitmise üle järelevalve teostamine toimub toetuste eraldamise korras sätestatud

tingimustel.

19. Abi andja ja abi saaja vahel sõlmitavas toetuse kasutamise lepingus määratakse toetuse

kasutamise täpsustatud tingimused ning poolte kohustused ja õigused (sh aruannetega

seonduv ja abi tagasimaksmise tingimused) juhul, kui muu seadusandlik akt ei sätesta

teisiti.

20. Riigiabi andmise hetkeks loetakse punktis 17 nimetatud käskkirja kehtestamise kuupäeva.

21. Abi andja kohustub punktis 17 nimetatud käskkirjas märkima, et antav abi on

grupierandiga hõlmatud riigiabi grupierandi määruse artikli 55 tähenduses.

22. Abi andja kohustub säilitama abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates

abikava alusel antud abist.

23. Abikava rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 ja kehtib kuni 31.12.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga