Hiiumaa Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneering

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 18.05.2023 14:41

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 8-3/193 Kooskõlastuse taotlus Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse

detailplaneeringule

Manused: Kooskõlastuse taotlus Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailpl.asice

Tere

Edastan dokumendid.

Lugupidamisega

Liisa Maksan

Kõrgessaare Osavalla Valitsuse sekretär

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Transpordiamet

[email protected] 18.05.2023 nr 8-3/193

Kooskõlastuse taotlus Tahkuna küla

Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 345 algatati Põhjanurga maaüksuse

(katastritunnus 39201:004:6010) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.

Planeeringuala näol on tegemist 4,02 ha suuruse maatulundusmaaga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on huvitatud isiku soov olemasolevale maaüksusele määrata

ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Kõrgessaare valla üldplaneeringuga on

määratud maa-ala juhtfunktsiooniks elamuehituse reservmaa. Koostatav detailplaneering on

kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise järgsest eesmärgist maaüksuse

kruntimise kavatsusest on detailplaneeringu koostamisel loobutud. Juurdepääs kavandatakse

planeeringualale alates 12113 Tahkuna majaka tee riigimaanteelt planeeritud mahasõiduga üle

Kärdla metskond 1 maaüksuse.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 23-05 „Tahkuna küla Põhjanurga

maaüksuse detailplaneering“. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

Osavalla vanem

Lisa: Tahkuna Küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Transpordiamet

[email protected] 18.05.2023 nr 8-3/193

Kooskõlastuse taotlus Tahkuna küla

Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringule

Hiiumaa Vallavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 345 algatati Põhjanurga maaüksuse

(katastritunnus 39201:004:6010) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.

Planeeringuala näol on tegemist 4,02 ha suuruse maatulundusmaaga.

Detailplaneeringu eesmärgiks on huvitatud isiku soov olemasolevale maaüksusele määrata

ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Kõrgessaare valla üldplaneeringuga on

määratud maa-ala juhtfunktsiooniks elamuehituse reservmaa. Koostatav detailplaneering on

kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise järgsest eesmärgist maaüksuse

kruntimise kavatsusest on detailplaneeringu koostamisel loobutud. Juurdepääs kavandatakse

planeeringualale alates 12113 Tahkuna majaka tee riigimaanteelt planeeritud mahasõiduga üle

Kärdla metskond 1 maaüksuse.

Taotleme kooskõlastust Dagopen OÜ poolt koostatud tööle nr 23-05 „Tahkuna küla Põhjanurga

maaüksuse detailplaneering“. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu

saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige 2).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Niels-Peter Rattiste

Osavalla vanem

Lisa: Tahkuna Küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneering

Maiken Lukas

[email protected]

KREUTZWALDI 24 SADAMA 15 +372 522 9032 EE192200001120049539 TALLINN 10147 KÄRDLA 92412 +372 463 2024 SWEDBANK HARJUMAA HIIUMAA [email protected] www.dagopen.ee

Reg. nr. 10058058 MTR – EP10058058-0001 Muinsuskaitseameti tegevusluba E 15/2002

Tellija: TOIVO SAUE Töö nr. 23 - 05

Detailplaneeringu algatamise korraldus:

09. juuni 2021. a. nr. 345 Detailplaneeringu vastuvõtmise korraldus:

......................................... 2023. a. nr. .......... Detailplaneeringu kehtestamise korraldus:

......................................... 2023. a. nr. ..........

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Hiiumaa vald, Hiiu maakond

Vaade Põhjanurga maaüksusele.

Büroo juhataja, arhitekt Jaan Kuusemets /allkirjastatud digitaalselt/

Kärdla, aprill 2023. a.

2

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

KÖITE KOOSEIS 1. SELETUSKIRI

1.1 Planeeringu koostamise alused ........................................................................................................................ 4 1.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas vastavus

strateegilistele planeeringutele ........................................................................................................................ 4 1.3 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ........................................................................................................... 8 1.4 Planeeringuettepanek ....................................................................................................................................... 10 1.5 Tehnovõrkude lahendus ................................................................................................................................... 13 1.6 Keskkonnatingimused ....................................................................................................................................... 16 1.7 Muinsuskaitse eritingimused ............................................................................................................................ 18 1.8 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................................................... 18 1.9 Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................................................................ 18

2. JOONISED

2.1 Asendiplaan ........................................................................ M 1 : 10 000 ......................................................... 21 2.2 Tugiplaan ............................................................................. M 1 : 1000 ........................................................... 22 2.3 Põhijoonis ........................................................................... M 1 : 1000 ........................................................... 23

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast. ............................................................................................................ 25 3.2 Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. ............................................................................................... 27 3.3 Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 09. juuni 2021. a. nr. 345 „Põhjanurga maaüksuste detailplaneeringu

koostamise algatamine.“ .................................................................................................................................. 28 Lisa „Hiiumaa Vallavalitsuse lähteseisukohad Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu

koostamiseks.“ ......................................................................................................................................... 29 3.4 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse teatis 17. juuni 2021. a. nr. 8-3/123-1

„Detailplaneeringu algatamisest teavitamine.“ ................................................................................................ 34 3.5 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse teatis 17. juuni 2021. a. nr. 8-3/123-2

„Detailplaneeringu algatamisest teavitamine.“ ................................................................................................ 35 3.6 Hiiumaa Vallavalitsuse kodulehe „Tahkuna külas Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu algatamine“

väljavõte 17. juuni 2021. a. ............................................................................................................................... 36 3.7 Muinsuskaitseameti kiri 21. detsember 2021. a. nr. 5.1-17.5/53-1 „Vastus detailplaneeringu koostamise

algatamisele Põhjanurga maaüksusel (39201:004:6010) ja detailplaneeringu eritingimuste koostamisele kultuurimälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg-nr 23516), Teise Maailmasõja patarei veereservuaar 2 (reg-nr 23517) kaitsevööndis.“ ............................................................................................... 37 Lisa „Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.“ ............................................................................................. 38

3.8 Transpordiameti kiri 10. jaanuar 2022. a. nr. 7.1-2/21/29844-2 „Seisukohtade väljastamine Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ ............................................................................... 39

3.9 Riigimetsa Majandamise Keskus kiri 12. jaanuar 2022. a. nr. 3-1.1/2021/3751 „Vastuskiri Põhjanurga detailplaneeringu eelnõule.“ ............................................................................................................................ 41

3.8 Keskkonnaameti kiri 14. jaanuar 2022. a. nr. 6-2/21/26219-2 „Arvamus Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.“ ............................................................................................ 42

3.8 Keskkonnaameti kiri 24. november 2022. a. nr. 7-9/22/22370-2 „Hiiumaa Põhjanurga kinnistu juurdepääsutee.“ .............................................................................................................................................. 44

3.9 Elektrilevi OÜ 27. veebruar 2023. a. „Tehnilised tingimused 440106.“ ............................................................ 45 3.10 Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla Valitsuse e-kiri 26. aprill 2023. a. „Põhjanurga DP eskiislahendus

(Tahkuna k. Hiiumaa v. Hiiu mk).“ ..................................................................................................................... 47

3

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU-LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE

NIMEKIRI

4.1 Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ........................................................................................................... 48 4.2 Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide nimekiri tabelina .......................................................................... 48

5. KOOSKÕLASTUSED

5.1 Kooskõlastuste koondnimekiri .......................................................................................................................... 50 5.2 Kooskõlastused eraldi lehtedel ......................................................................................................................... 51

4

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1. SELETUSKIRI 1.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Detailplaneeringu koostamise aluseks on Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 09. juuni 2021. a. nr. 344 „Põhjanurga maaüksuste detailplaneeringu koostamise algatamine“ ning Lisa „Hiiumaa Vallavalitsuse lähteseisukohad Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“ Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ja algatamise taotleja on Toivo Saue. 1.1.1 Lähtematerjali loetelu:

1. Planeerimisseadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 2. Atmosfääriõhu kaitse seadus1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. jaanuar 2017. a.). 3. Ehitusseadustik1 (Riigikogu seadus, jõustumine 01. juuli 2015. a.). 4. Tuleohutuse seadus (Riigikogu seadus, jõustumine 01. september 2010. a.). 5. Hiiu maakonnaplaneering 2030+ (Riigihalduse ministri käskkiri 20. märts 2018. a. nr. 1.1-4/65). 6. Kõrgessaare valla üldplaneering (kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 17. jaanuar 2003. a. määrusega nr. 5). 7. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“ (kehtestatud

Kõrgessaare Vallavolikogu 12. november 2010. a. määrusega nr. 9). 8. Hiiumaa Vallavalitsuse korraldus 09. juuni 2021. a. nr. 345 „Põhjanurga maaüksuste detailplaneeringu koostamise

algatamine.“ Lisa „Hiiumaa Vallavalitsuse lähteseisukohad Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“

9. Muinsuskaitseameti kiri 21. detsember 2021. a. nr. 5.1-17.5/53-1 „Vastus detailplaneeringu koostamise algatamisele Põhjanurga maaüksusel (39201:004:6010) ja detailplaneeringu eritingimuste koostamisele kultuurimälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg-nr 23516), Teise Maailmasõja patarei veereservuaar 2 (reg-nr 23517) kaitsevööndis.“ Lisa „Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid.“

10. Transpordiameti kiri 10. jaanuar 2022. a. nr. 7.1-2/21/29844-2 „Seisukohtade väljastamine Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.“

11. Riigimetsa Majandamise Keskus kiri 12. jaanuar 2022. a. nr. 3-1.1/2021/3751 „Vastuskiri Põhjanurga detailplaneeringu eelnõule.“

12. Keskkonnaameti kiri 14. jaanuar 2022. a. nr. 6-2/21/26219-2 „Arvamus Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.“

13. Keskkonnaameti kiri 24. november 2022. a. nr. 7-9/22/22370-2 „Hiiumaa Põhjanurga kinnistu juurdepääsutee.“ 14. Elektrilevi OÜ 27. veebruar 2023. a. „Tehnilised tingimused 440106.“ 15. Eltel Networks AS poolt 18. mai 2012. a. koostatud "Tahkuna 10kV haruliini rekonstrueerimine" elektrivarustuse

teostusjoonis M 1 : 500, töö nr. 3546T. 16. Hadwest OÜ poolt 19. oktoober 2021. a. koostatud " Põhjanurga kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500,

töö nr. T-21-540. 17. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid.

1.2 PLANEERINGULAHENDUSE KIRJELDUS RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS, SEALHULGAS VASTAVUS

STRATEEGILISTELE PLANEERINGUTELE Detailplaneeringu koostamisel kuuluvad arvestamisele Hiiu maakonnaplaneering 2030+, Kõrgessaare valla üldplaneering ja Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering „Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine“. Maakonnaplaneeringu eesmärk on toetada maakonna ruumilist arengut, mis tagab tasakaalustatud ruumilise asustusstruktuuri ning elukvaliteedi olukorras, kus maakonna rahvaarv pikemas perspektiivis kahaneb ja vananeb; tasakaalustada riiklikke ja kohalikke huvisid, arvestades seejuures kohalike arenguvajaduste ja -võimalustega. Maakonnaplaneering on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisele. Maakonnaplaneering käsitleb ka ruumilisi väärtuseid (elukeskkonna väärtused, majanduskeskkonna väärtused ja looduskeskkonna väärtused). Maakonnaplaneering näeb ette kogu Hiiumaa turismipotentsiaali maksimaalset kasutamist, sh. loodus- ja mereturismi arendamist. Vajalik on puhkealade ja turismiobjektide kasutuse planeerimine (erinevat tüüpi teed, rajad, parklad, telkimis- ja lõkkekohad, viitade süsteem jms) ja suunamine nii planeeringute kui projektide kaudu. Metsi ja randu peetakse turismi ja puhkemajanduse seisukohalt väga olulisteks aladeks. Ühe oluliste puhkealana on maakonnaplaneeringus määratud Tahkuna läänerand. See on piirkond, mis on looduslikult sobivad puhkeotstarbeks ning mida arvestatav hulk inimesi (nii kohalikke kui turiste) kasutab puhkamiseks, taastumiseks, liikumisharrastusteks jne. Puhkajate rohkus suvel antud kohtades eeldab läbimõeldud

5

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

infrastruktuuri, regulaarset hooldust ja puhkerajatiste planeerimist. Tahkuna lääneranna puhul on puhkeväärtusega nii rand kui sellega piirnev mets. Tegemist on riigimetsa aladega, mis on määratud ka Riigimetsa Majandamise Keskuse Hiiumaa puhkeala koosseisu. Puhkealade arengu põhimõtted ja kasutustingimused:

- Juhul kui puhkemajandus konkureerib metsamajandusega, arvestada metsade majandamisel puhkeala kasutamise vajadustega.

- Puhkealade kasutuse planeerimisel ja vajaliku taristu rajamisel arvestada mõjudega kaitstavale alale ja Natura alale ning nende kaitse-eesmärkidele, alal levivatele kooslustele (Natura elupaikadele) ja kaitstavatele liikidele, samuti naabruses paiknevatele inimpelglikele kaitstavatele linnuliikidele.

Hiiumaa muinsuskaitseobjektide nimekiri on leitav kultuurimälestiste riiklikust registrist. Muinsuskaitsealasid, mis on planeerimisseaduse kohaselt maakonnaplaneeringu objektideks, Hiiumaal ei esine. Piirkondades, kus arheoloogiamälestiste kontsentratsioon on suur, eelkõige traditsiooniline ajaloolise asustusstruktuuriga maastik ja sadamad, tuleb arvestada mälestistele sobiliku keskkonna säilitamisega. Lisaks kaitsealustele objektidele tuleb planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada ka teiste kultuuriväärtuslike objektidega nagu XX sajandi arhitektuur, pärandkultuuriobjektid, maa-arhitektuur jne, et säilitada Hiiumaa identiteediväärtust ning toetada kohalikku turismi. Kaitstavad loodusobjektid vastavalt looduskaitseseadusele on kaitsealad (looduskaitsealad, maastikukaitsealad ja rahvuspargid), hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Info kaitstavate loodusobjektide kohta on leitav keskkonnaregistri andmebaasist. Planeeringute koostamisel tuleb kasutada ajakohastatud andmeid. Igal kaitsealal peab olema kaitse-eeskiri ja kaitsekorralduskava, hoiualal kaitsekorralduskava. Eesti 2030+ on eesmärgiks seatud, et välja tuleb töötada Eesti rahvusmaastike määratlemine ja nende säilimist tagavad tingimused. Nimetatud ülesanne on Hiiu maakonnaplaneeringuga koostamisel täidetud, kuna maakonnaplaneeringuga on tehtud ettepanek rahvusmaastike määramiseks. Edasine Eesti rahvusmaastike määramise protsess toimub juba riigi tasandil. Hiiumaa rahvusmaastike ettepanek on sealhulgas planeeringualaga idast külgnev Tahkuna looduskaitseala Lõimastu sihtkaitsevöönd. Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala „Tahkuna lääne- ja põhjarand ” I klassi väärtuslikule maastikule ja jääb osaliselt rohevõrgustiku alale. Planeeringualaga piirneval maa-alal asuvad II Maailmasõjast ja nõukogude perioodist pärit kaitserajatiste ja hoonetega kultuurimälestised. Allpool tuuakse ära väärtuslikele maastikele seatud üldised kasutustingimused, täpsemalt on need „Tahkuna lääne- ja põhjarand ” I klassi väärtusliku maastiku kohta eraldi ära toodud peatükis 1.6. Üldised väärtuslike maastike arengu põhimõtted ja kasutustingimused, millega tuleb planeeringu elluviimisel arvestada:

- Vajadusel täpsustada väärtuslike maastike piire ning kaitse- ja kasutustingimusi; - Piiritleda miljööväärtuslikud alad; - Koostada maastikuanalüüs. Omavalitsusel on õigus ehitiste kavandamisel väärtuslikele maastikele nõuda

maastikuanalüüsi. - Säilitada traditsioonilisi (ajaloolise väärtusega) maastikuelemente, struktuure ja maakasutust; - Säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid sh vaateid väärtuslikele maastikuelementidele; - Säilitada väärtuslikke looduslikke alasid ja maastikuelemente; - Sobivates kohtades taastada traditsioonilisi elemente ja maakasutust; - Sobitada uusi hooneid, rajatisi ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning et maastiku väärtus ei

kahaneks; - Vältida elamuehitust rannaniitudel, vanades luitemetsades jt. suure loodusliku väärtusega aladel, kuhu traditsiooniliselt

pole veel elamuid rajatud; - Korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse

tõttu ei kannataks. Konfliktsed alad maakasutuse osas võivad olla alad, kus ehitustegevus konkureerib looduskaitseliste või maastikuliste väärtustega. Reeglina on tegemist atraktiivsete rannaäärsete aladega, kus ehitustegevuse kavandamisel tuleb arvestada eelpool loetletud kasutustingimusega ning soovitustega.

6

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku tuumalal. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist - niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Käesoleva planeeringu raames on võimalik maakonnaplaneeringus toodud tingimusi täita vaid planeeringuala piires lahendatavate teemadega. Säilitades planeeringuala idapoolses osas olemasoleva olukorra, kavandades uue hoonestuse metsa serva või metsamaale võimaldab tagada traditsioonilise avatud maastikupildi säilimise ja säilitada nii kooslused kui maastikulised väikevormid. Nimetatud lahendus tagab vastavuse maakonnaplaneeringu põhimõtetele. Kõrgessaare valla üldplaneeringu järgselt on Kõrgessaare valla eesmärk suurendada elamufondis ühepere-elamute osakaalu. Üldplaneeringuga on elamualade suurendamise võimaldamiseks märgitud kaardile elamuehituse reservmaa. Nende alade määramisel on arvestatud juba olemasolevate elamupiirkondade, töökohtade, sotsiaal- ning kommertsteeninduslike asutuste paiknemise ja kättesaadavusega. Kohtades, kus see on võimalik soovitatakse majadegruppide omavahe-liseks vaheliseks kauguseks tagada 100 m. Lubatud eramaja kõrgus Kõrgessaare vallas on 8 m. Kõrgemaid eramuid võib teha ainult detailplaneeringu alusel. Samuti tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse muuta käesoleva planeeringuga sätestatud juhtfunktsiooni eesmärgiga võtta kasutusele täiendavaid elamualasid. Tööstusettevõtete maa, haljasalade maa või ärimaa kasutuselevõtt elamumaana on lubatud ainult detailplaneeringu alusel. Maatulundusmaale võib rajada kuni 2 elamut 1 maaüksuse kohta. Kui soovitakse rajada ühele maatulundusmaa tükile enam kui 2 elamut, tootmis- või äriotstarbelisi rajatisi tuleb koostada detailplaneering. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu koondkaardi kohaselt on planeeringuala maa-alal määratud elamuehituse reservmaa juhtotstarve. Lõuna poolsel alal on elamumaa juhtotstarve. Planeeringualaga põhjast piirneval alal on riigimetsa juhtotstarve. Planeeringualaga idast, lõunast ja läänest piirneval maa-alal üldplaneeringuga juhtotstarvet määratud ei ole. Käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta üldplaneeringut. Üldplaneeringu kohaselt on elamuehituse põhimõtete täiendamine ja täpsustatud nõuded elamute ehitamiseks:

- Üldplaneeringu kohaselt peavad kõik uued kavandatavad elamud (sh. suvilad vms. hooajalise kasutusega elamud) Kõrgessaare vallas asuma üldplaneeringuga reserveeritud elamumaal, varem kehtinud detailplaneeringuga või katastri järgi määratud maatulundusmaal (üldplaneeringu kaardil näidatud valge ala).

- Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele eluhoonete projekteerimisel tuleb edaspidi tagada vähemalt 70% ulatuses krundi või maaüksuse pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine.

- Kõigi uute elamualade siseste teede kruntide miinimum laius peab olema vähemalt 10 m. - Detailplaneeringu järgsete rohkem kui 3 krundiga elamualade väljaehitamise korral on kohustus enne elamutele

ehituslubade väljastamist ala omanikul või arendajal rajada juurdepääsuteed, puurkaev(ud), veetrassid, kanalisatsioonitrassid või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid või liinid ja tuletõrjeveevõtu kohad.

Minimaalsed ühepereelamu ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurused on edaspidi määratud teemaplaneeringuga järgnevalt:

- olemasolevatel tiheasustusaladel ja Lauka külas minimaalselt 2 500 m²; - Üldplaneeringu koondkaardil oleval elamumaal ja elamuehituse reservmaal ja kompaktse hoonestuse alal minimaalselt

1 ha; - kõikidel muudel juhtudel minimaalselt 2 ha.

Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering sätestab ehitamise kaugust krundile järgmiselt:

- maapealse ehitise kaugus krundipiirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m; - maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtude on krundi tee poolsest servast minimaalselt 10 m jt

krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m.

7

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Soovituslik majagruppide vahekaugus ja kohustuslik kahe maja miinimumkaugus. Teemaplaneeringuga täpsustatakse üldplaneeringut ja seatakse täiendavalt kohustuslik elamute vahekaugus järgmiselt:

- kompaktse hoonestusega aladel ja tiheasustusalal asuvatel elamutel peab vahekaugus olema 20 m; - muudel juhtudel peab elamute või elamugruppide vahekaugus olema 50 m.

Hajaasustuses on vähemalt viie elamuga majagrupi kohustuslik minimaalne vahe teiste majagruppidega 100 m. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering määrab ühepereelamu, kaksikelamu, ridamaja ja suvila ning nende juurde kuuluvate kõrvalhoonete maksimumkõrguseks Kõrgessaare vallas 8,0 m olemasolevast maapinnast, kui varem kehtestatud detailplaneeringus ei ole määratud teisiti. Paadikuuri ehituskõrguseks võib olla maksimaalselt 6,0 m olemasolevast maapinnast. Ajutise ehitise püstitamisel peab arvestama sobivust looduskeskkonnaga ja vältima selle kahjustumist või saastamist. Ajutisi ehitisi võib rajada ainult kirjaliku nõusoleku või ehitusloa alusel. Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku alad on kavandatud järgmiste ehitus- ja maakasutustingimustega (nimekirjas planeeringualaga puudutatud valik ):

- rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist;

- rohevõrgustiku aladel tuleb vältida kompaktse asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va talukohad ja üksikud elamud hajaasustusviisil). Säilitada tuleb rohevõrgustiku terviklikkus ja vältida terviklike loodusalade killustumist. Peamiseks nõudeks on see, et olemasolevate looduslike ja/või pool-looduslike alade või olemasoleva metsa osatähtsus rohevõrgustikul ei tohi langeda alla 80% maaüksuse pindalast;

- erateede, kergliiklusteede, jaotusvõrkude ja krundi siseste joonehitiste rajamine rohevõrgustiku alal tuleb kooskõlastada Kõrgessaare Vallavalitsusega;

- rohelise võrgustiku aladel on ei ole lubatud prügilate, sõjaväepolügoonide, jäätmehoidlate, uute tootmishoonete (v.a väiksemad põllumajandusliku tootmise hooned ja rajatised) jm kõrge keskkonnariskiga ehitiste rajamine;

- rohevõrgustiku aladele jäävad veekogud ja nende kaldad tuleb säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni (kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist) olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus ökoloogiliste koridoridena;

- rohelise võrgustiku aladel võib jätkata olemasolevate metsa ja põllumaade sihtotstarbelist kasutamist; - väärtuslikel ranna- ja puisniitudel on soovitatav säilitada/taastada traditsiooniline majandustegevus – karjatamine ja

niitmine; - looduslikud pinnavormid tuleb säilitada; - rohevõrgustiku alal tuleb aiad paigutada ümber elamu hooviala. Maaüksusi võib piirata latt või okastraataiaga, st

piirdega mis võimaldab väiksematel loomadel alal vabalt liikuda; - detailplaneeringud ja projektid, mis kavandavad joonehitisi (avalikuks kasutuseks olevate teede asukohad, põhivõrgu

elektriliinid jt tehnovõrkude magistraaltrassid), näevad ette looduslike veekogude õgvendamist või voolusängi muutmist vms vee erikasutust rohevõrgustiku alal tuleb kooskõlastada Hiiumaa Vallavalitsuse, Keskkonnaameti ja Rahandusministeeriumiga.

Kõrgessaare valla teemaplaneering seab järgmised säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimused:

- detailplaneeringu järgse enam kui 3 krundiga elamuala ja iga äri- või tootmisala väljaehitamise korral on ala arendajal kohustus rajada enne hoonetele ehituslubade väljastamist juurdepääsuteed, puurkaev(ud), vee- ja kanalisatsioonitrassid ja/või reoveepuhastid või imbväljakud, side ja/või elektritrassid ning liinid ja tuletõrje veevõtu kohad;

- hoonestusalade ja neid teenindava infrastruktuuri rajamisel ning põllu- ja metsamaade kasutamisel tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine;

- äri- ja puhkemaade ning hoonete kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.3 seatud tingimusi, riigikaitseliste- ja tootmishoonete ning –rajatiste kavandamisel tuleb täita teemaplaneeringu ptk 2.1.4 seatud tingimusi, et tagada ohutu ja elamisväärne keskkond vallaelanike jaoks;

- valgel alal on lubatud metsa- või põllumajandusmaa sihtotstarbega maaüksused või elamumaa hajaasustus viisil. Seal on elamu rajamiseks sobilike maaüksuste minimaalne suurus piiratud ja sätestatud ptk 2.1.2.2;

- elamute eraldamiseks tootmis- ja tööstusaladest ning elava liiklusega teedest tuleb tagada rohelised puhvervööndid;

8

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

- kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele või maaüksustele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine;

- planeerimisel, elamualade korraldamisel ja ehitustööde tegemisel tuleb haljastust käsitleda võrdväärse elemendina keskkonna tehislike elementidega (hooned, teed, kommunikatsioonid). Selle tagamiseks tuleb hoonestuse rajamisel kõrghaljastuse või väärtusliku haljastuse naabruses (kaevetöödel, ehituse käigus) kasutada taimestiku koosluste, puude jms kaitseks ajutisi piirdetarasid, kasutada väiksemaid ja vähem tallavaid mehhanisme ning vältida taimestiku, sh puude vigastamist muul moel. Kui kõrghaljastusega alale plaanitakse alla 1 ha suurusi krunte tuleb detailplaneeringu käigus läbi viia haljastuse hinnangu koostamine;

- planeeritavates hoonetes tuleb tagada normatiivne müratase. Täpsed müra normtasemed on toodud Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42, Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid (RTL 2002, 38, 511). Toodud müratasemete nõudeid tuleb arvestada nii detailplaneeringute, kui ka ehitusprojektide koostamisel, samuti müratekitavate ettevõtete paigutamisel hoonetesse;

- teedevõrgu loomisel peab kasutama võimalikult suures ulatuses olemasolevaid teid. Väärustiku maastikuga aladel tuleb vältida olemasolevate teede õgvendamist;

- liiklusohutuse ja kommunikatsioonide paigaldamise tagamiseks peab elamuala sisese teekrundi miinimum laius olema vähemalt 10 m;

- suuremate avalike või äri ja tööstusobjekte teenindavate parklatele tuleb rajada õli-liivapüüdurid; - hajaasustuses on lubatud imbväljaku või filterväljaku rajamine elamute kanaliseerimiseks, kui elamukrundi või elamuga

maaüksuse suurus on üle 1 ha ning tavapärane põhjavee tase on vähemalt 1,2 m sügavusel maapinnast ja põhjavesi on kaitstud;

- ühepereelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel on otstarbekas eelistada soojusvahetuspumpade (maakütte pumbad, õhksoojuspumbad jms) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust. Maakütte kollektorite paigaldamisel kasutada säilitatava loodusega alal väikseid ehitusmasinaid (paigaldussügavus ca 80-100 cm). Maaküte mahutada torustiku paigaldamise skeemide koostamisel arvestada olemasoleva väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise vajadusega. Eelistada võimalikult suure kasuteguriga pumpasid/seadmeid;

- alla 2,0 m absoluutkõrgusega alale tuleb arvestada hoone üleujutuse tekkimise riskiga; - kallasraja ulatuses ei ole lubatud reeglina rajada piirdeid. Mere ääres ei tohi piire merele paikneda lähemal kui 50 m

tavapärasest veepiirist. Erandina on rannal lubatud piirata sadamate territooriumi, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujate suunamine ümber sadama kinnise ala ja karjamaasid, kuid sellisel juhul tuleb tagada kallasrajal liikujale võimalus piirde ületamiseks (nt puidust trepi abil) või piirdest läbipääsuks (avatav ja suletav värav karjaaias);

- jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeritult prügikastidesse ja -konteineritesse ning organiseerida nende regulaarne äravedu kehtivat jäätmeluba omava firma poolt. Oluline on jäätmemajanduse organiseerimine matkaradade ääres, rannas, ujumiskohtades jt avalikult käidavates paikades, et prügi ei satuks loodusesse.

Nimetatud tingimustega on arvestatud ka käesolevas detailplaneeringus. Detailplaneeringu lahenduse koostamisel on ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused määratud üldplaneeringut arvestades ja järgitakse strateegilistes planeerimisdokumentides toodud põhimõtteid. 1.3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜS 1.3.1 Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringualana mõistetakse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna külas asuvat Põhjanurga (katastritunnus 39201:004:6010, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 4.02 ha, registriosaga nr. 700733) maaüksust. Maapind Põhjanurga maaüksusel on küll tasane, kuid langeb põhjapiirilt ühtlaselt nii lääne ja lõuna suunas. Kõrgusarvud jäävad vahemikku 4,6 m/abs maaüksuse keskosas põhjapiiril kuni 3,0 m/abs maaüksuse keskosas, st. kõrguste vahe ca 80 m peale on ca 1,6 m. Maaüksuse lõunapoolset osa ei ole mõõdistatud, kuna sinna ei ole planeeringulahendust kavandatud. Maa-ameti andmetel on Põhjanurga maaüksuse kõlvikuline koosseis: metsamaa 2.56 ha ja muu maa 1.46 ha. Looduskaitseseaduse mõistes Põhjanurga maaüksus ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele, kuid maaüksusel registreeritud mitmete III kaitsekategooria liikide elupaigad. Keskkonnaregistri andmetel on maaüksusel registreeritud III kaitsekategooria linnuliigi sookurg (Grus grus) elupaik ning III kaitsekategooria taimeliigi valge vesiroosi (Nymphaea alba) ja harilik ungrukold (Huperzia selago) elupaik. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt „Tahkuna lääne- ja põhjarand” I klassi väärtuslikul maastikul, kus tuleb järgida väärtusliku maastiku kasutus- ja hooldussoovitusi ning rohelise võrgustiku tuumalal, kus tuleb arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.

9

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Joonis 1. Situatsiooniskeem (Maa-amet, aprill 2023) 1.3.2 Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Planeeringuala on valdavalt kaetud metsamaaga, maaüksuse keskosas on soostunud märgala. Maaüksus on hoonestamata. 1.3.3 Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Planeeringuala piirneb põhja poolt Kärdla metskond 1 maaüksusega (tunnus 39201:004:1130, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 302.28 ha), ida poolt Vana-Mihkli maaüksusega (tunnus 39201:004:1321, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 2.24 ha), kagu poolt Niidi maaüksusega (tunnus 39201:004:4160, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11.46 ha), lõuna poolt Mihkeli maaüksusega (tunnus 39201:004:1330, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 3.25 ha) ja lääne poolt Kuusiku maaüksusega (tunnus 39201:004:0493, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 4.68 ha). Kõik maaüksused on valdavalt kaetud metsamaaga, Vana-Mihkli ja Mihkeli maaüksused on hoonestatud. 1.3.4 Olemasolevad teed ja juurdepääsud Planeeringualale sõiduautoga juurdepääs puudub. Maaüksusele on võimalik jalgsi juurdepääs ca 67 m kaugusel olevalt riigimaanteelt 12113 Tahkuna majaka tee (tunnus 39201:004:4852) ning üle Kärdla metskond 1 maaüksuse (tunnus 39201:004:1130). Põhjanurga maaüksusele sõiduautoga ligipääsuks tuleb planeerida riigimaanteel uue mahasõiduga juurdepääsutee, millele nähakse ette juurdepääsuservituudi seadmise vajadus. 1.3.5 Olemasolev tehnovarustus Planeeringualal tehnovõrgud puuduvad. Riigimaantee servas asuvad 10 kV maakaabelliin ja ELA_SA sidekanalisatsioon. 1.3.6 Kehtivad piirangud 1.3.6.1 Kehtivad piirangud:

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Tahkuna lääne- ja põhjarand (I klass) väärtuslik maastik; - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tuumala; - Kultuurimälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg. nr. 23516) ja Teise Maailmasõja patarei veereservuaar

2 (reg. nr. 23517) ühine kaitsevöönd; - Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine (ID: 3665689); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: valge vesiroos (Nymphaea alba) (registrikood: KLO9330575); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: sookurg (Grus grus) (registrikood: KLO9117246); - III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised: harilik ungrukold (Huperzia selago) (registrikood KLO9304615).

10

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.3.6.2 Krundi kasutusõiguse kitsendused: 1. Tehnovõrkude ja tehnorajatiste rajamisel kehtivad „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted. 2. Elektrivõrgu kaitsevööndeid ning nendega seotud kitsendusi reguleerib Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. 3. Ehitise kaitsevööndis, tegevused tee kaitsevööndis ja tee kaitsevööndi maa kinnisasja omaniku kohustused on

reguleeritud Ehitusseadustiku § 70 ja § 72 alusel. 4. Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad-laienevad kaitsekohustustes esitatud kitsendused, kui mälestiseks

tunnistamise aktis ei ole märgitud teisiti ja Muinsuskaitseseadus (§ 58). 5. Juurdepääsuks Põhjanurga maaüksusele on Kärdla metskond 1 maaüksusele planeeritud juurdepääsuservituudi

seadmise vajadus teed kasutava Põhjanurga maaüksuse kasuks. 6. Väärtuslikul maastikul kehtivad Hiiu maakonnaplaneering 2030+ sätestatud väärtuslike maastike üldised

kasutustingimused ja hooldussoovitused. 7. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneering 2030+ kohaselt osaliselt rohelise võrgustiku tuumalal, kus tuleb

arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega. 8. Enne krundi müüki seada krunti läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude koridorid tehnovõrkude

valdajate kasuks. 9. Maa kasutaja peab kinni pidama krunti läbivate tehnovõrkude kaitse-eeskirjadest ja võimaldama tehnovõrkude

omanikele juurdepääsu tehnovõrkude hooldamiseks. 10. Krunte läbivatele tehnovõrkudele seada servituudid tehnovõrkude valdajate kasuks. 11. Ehitiste ja mahuliste rajatiste lahenduse ja kujunduse projekteerimisel tuleb lähtuda Ehitusseadustikust.

1.3.7 Olemasolevad detailplaneeringud Põhjanurga maaüksusega piirnevaid kehtivaid detailplaneeringuid ei ole. Planeeringualast ca 115 m kaugusel kirde suunas asub Hiiumaa Vallavalitsuse 16. detsember 2020. a. korraldusega nr. 672 kehtestatud „Tahkuna küla Rüütli maaüksuse detailplaneeringuga“. Rüütli maaüksuse detailplaneeringu eesmärgiks oli maaüksuse sihtotstarbe muutmine määrates maaüksusele ehitusõigused ja hoonestusala koos olulisemate arhitektuurinõuete, vajalike tehnovõrkude planeerimisega, liikluskorralduse lahendamisega ning vajalike servituutide ja kitsenduste ulatuse seadmisega. Detailplaneeringut ei ole veel asutud realiseerima. Käesoleva detailplaneeringuga „Tahkuna küla Rüütli maaüksuse detailplaneeringu“ planeeringulahendust ei muudeta. 1.3.8 Planeeringu eesmärgid Detailplaneeringu eesmärgiks on huvitatud isiku soov olemasolevale maaüksusele määrata ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Kõrgessaare valla üldplaneeringuga on määratud maa-ala juhtfunktsiooniks elamuehituse reservmaa. Koostatav detailplaneering on kooskõlas üldplaneeringuga. Detailplaneeringu algatamise järgsest eesmärgist maaüksuse kruntimise kavatsusest on detailplaneeringu koostamisel loobutud. 1.4 PLANEERINGUETTEPANEK Plaanil kujutatud ruumilahendus ja tehnovõrkude lahendus on tinglik ning täpsustatakse ehitusprojektidega. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulatamine loodusesse - suhteliselt madal, kerge, ratsionaalne, looduslikku keskkonda ja piirkonna hooneid arvestav arhitektuurikäsitlus. Hoonestuse projekteerimisel silmas pidada head ehitustava. Hoone välisviimistluseks on eelistatud krohv, kivi, puit (palk ja värvitud laud) ja muud traditsioonilised looduslähedased materjalid. Hoonete kompleks on lubatud kavandada maksimaalselt 500 m² ehitisealuse pindalaga vastavalt põhiplaanile. Planeeritud hoonete maksimaalne lubatud kõrgus on kuni 8,0 m. 1.4.1 Krundijaotus Käesoleva detailplaneeringuga maaüksust ei krundita. 1.4.1.1 Planeeringu järgsete kruntide tabel

Pos. nr.

Planeeritava krundi nimi

Pindala (ha)

Planeeritud detailplaneeringu sihtotstarve

Planeeritud katastri sihtotstarve

1.

Põhjanurga 4,02 Üksikelamu maa, EP 15% Looduslik maa, HL 85%

Maatulundusmaa 100

11

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.4.1.2 Planeeringuala tehnilised näitajad 1. Planeeritud maaüksuse suurus - 4,02 ha 2. Ehitisealune pind - 500 m2 3. Planeeritud maaüksusi - 1 4. Planeeritud krunte - 1

1.4.2 Krundi ehitusõigus 1.4.2.1 Planeeritud Põhjanurga maaüksuse ehitusõigused: Maksimaalne lubatud hoonete arv krundil - 4 (1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet) Lubatud suurim ehitisealune pind - 500 m² Lubatud suurim suletud brutopind - 920 m²

sh. suurim 1. korruste suletud brutopind - 500 m² Ehitiste lubatud suurim kõrgus (kõrgus maapinnast) - 8,0 m üksikelamul

- 6,0 m abihoonel Hoonete lubatud suurim korruselisus - 2 / 0

Katused: kalded - 0° - 45° 1. kordsel üksikelamul 35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul 0⁰ - 45⁰ abihoonel

materjalid - katusekivi, värvitud plekk (looduslähedase tooniga, katusekivi immitatsioon ei ole lubatud), värviline tsementkiudplaat, puitkatus (sh. sindel), roog, rullmaterjal

Katusele on lubatud paigaldada päikesepaneelid, sh. kivikatusel ja plekk-katusel on lubatud katusekattematerjalisse integreeritud päikesepaneelid.

tüüp - üksikelamul - viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus abihoonel- viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus

Välisseinad - puit, kivi, klaas, krohv Nähtav sokliosa - kivi, betoon, krohv, kiudtsement plaat Piirdeaiad - kivi-, puitaed

1.4.3 Ehitiste arhitektuurinõuded Krundile on seatud ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kolme abihoone rajamiseks. Nii hoonestusalale kui ka väljapoole hoonestusala võib ehitada erinevaid rajatisi, mis ei ole hooned ning istutada puid ja põõsaid. Hoonete täpne kuju ja suurus määratakse ehitusprojektidega. Krundile märgitud hoonestusala on määratud lähtuvalt krundi geograafilisest asukohast ja selle looduslikest tingimustest. Planeeringu põhijoonisel on esitatud hoonete võimalikud asukohad planeeritud hoonestusalas, see tähendab et planeeritud hoonet võib ehitada ainult põhiplaanil näidatud hoonestusala sees vastavalt krundi ehitusõigusele. Soovitav on paigutada hoonestus nii, et säiliks rohkem olemasolevaid kasvujõus puid kogu planeeritaval alal. Planeeringus on säilitatud maaüksuse kasvujõus üksikpuud ja väärtuslikumad puudegrupid. Kõrghaljastusega kaetud aladel asuvatele kruntidele hoonete projekteerimisel tuleb tagada vähemalt 70% ulatuses krundi pindalast kõrghaljastuse säilimine, kõrghaljastuse asendamine või istutamine. Krundile rajatakse hooned vastavalt planeeringus määratud ehitusõigusele ja arhitektuurinõuetele. Lähtuvalt krundi suurustest kohustuslikke ehitusjooni detailplaneering ei määra, kuid hooned peavad paiknema kruntidel näidatud hoonestusaladel. Postkastid rajatakse vastavalt posti teenusettevõtte (näiteks Eesti Post AS) juhistele.

1.4.4 Piirded Planeeritud krundi hoonestusala võib vajadusel piirata piirkonda sobiva aiaga. Piirete rajamisel eelistada traditsioonilisi materjale, kohalikke ehitusviise ja tavasid. Täiendavate piirete kavandamisel eelistada piiretena kivi- ja puitedu, lubatud kõrgus on üldplaneeringu järgselt kuni 1,6 m maapinnast. Võimalusel vältida rohekoridorides piirete rajamist. Samuti säilitatakse planeeritaval maa-alal olemasolevad üksikud puud hoonestatud ala ümber. Ehitisteatise kohustuslike piirdeaedade joonised tuleb esitada koos hoonestuse ehitusprojekti mahus või eraldi piirdeaia ehitusprojektiga ning kooskõlastada omavalitsusega.

12

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.4.5 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Vajadusel toimub liikluse korraldamine planeeringualal liiklusmärkide, teemärgiste ja muude liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustiku alusel kehtestatud nõuetele. Planeeringualast ca 67 m kaugusel asub 12113 Tahkuna majaka tee riigitee. Planeeringuala asub väljaspool riigitee kaitsevööndit. Juurdepääsuks planeeringualale alates 12113 Tahkuna majaka tee riigimaanteelt kasutada planeeritud mahasõiduga üle Kärdla metskond 1 maaüksuse piki planeeritud juurdepääsuteed. Planeeritud krundi juurdepääsutee on näidatud põhiplaanil. Sõiduautode parkimine on lubatud krundi hoonestusalal või selle läheduses. Parkimiskohtade kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” esitatud normi alusel. Täpsem parkimiskohtade arv ja - lahendus täpsustatakse hooneprojekti või eraldi teeprojekti koosseisus. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed „Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04. märts 2002. a. määruses nr. 42 esitatud normmürataseme tagamiseks. Planeeringu joonistel on näidatud planeeringualal ja selle läheduses paiknevad olemasolevad ja planeeritud tehnovõrgud ning muu asjakohane taristu. Uutest tehnovõrkudest koos selle kaitsevööndi ulatusega riigimaantee alusele maaüksusele planeeritud ei ole. Kui detailplaneeringu järgsetes etappides kavandatakse riigimaanteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need projekteerida ja paigaldada kinnisel meetodil, nö. hülsstorustiku horisontaalse suundpuurimise teel. Sajuvete ärajuhtimine on kajastatud peatükis 1.5.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine. Sajuvett ei ole planeeritud juhtida riigitee alusele maaüksusele ega riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Tee ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (Ehitusseadustik1 § 24 lg 2 p 2). Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (Ehitusseadustik1 § 99 lg 3) annab nõuded projektile Transpordiamet ja riigitee aluse maaüksuse piires väljastab tee ehitusloa Transpordiamet. Planeeritud krundi liikluskorraldus ja juurdepääsutee on näidatud planeeringu Põhijoonisel. Krundi sisese tee projekteerimine ning väljaehitamine on huvitatud isiku kohustus. Juurdepääs tagatakse sõiduautoga liiklusele ja piiratud ulatuses rasketehnikale (kruntide teenindamiseks vajalik tehnika). Tee kattekihtide valik lahendatakse hoone ehitusprojektiga või eraldi tee-ehitusprojektiga. Planeeritud krundi krundisisesed katendid valitakse vastavalt omaniku(-e) soovile või haljastusprojektide lahendustele. Juurdepääsuteed rajada kandevõimega 26 tonni (päästetehnika ja prügiautod), pöörderaadius 18,5 m ja tee laius 3,5 m. Juurdepääsuteid kasutavate maaüksuste omanike kokkuleppel ja finantseerimisel kaaluda rajada tolmuvaba kattega teekatend.

1.4.6 Haljastuse ja heakorra põhimõtted Uute hoonete ehitamisel järgida piirkonnas väljakujunenud hoonestuslaadi. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Hoone ehitamisega ja tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööde täpsem kirjeldus lahendada projekteerimistööde käigus. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamistööd lahendada projekteerimistööde käigus. Keelatud on looduslikku rohumaad asendada muruga, va õuealal, kus on niitmine lubatud. Haljastuse uuendamisel tuleb kasutada traditsioonilisi liike. Planeeringuga ei kavandata ehitist või tegevust, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamise, sellepärast ei ole vajadust käesoleva planeeringu koostamise käigus koostada mürahinnangut (Keskkonnaministri määrus 03. oktoober 2016.a. nr. 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“). Jäätmete sorteeritud kogumine krundil peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste ehitamisel (ehitusmaterjalid, nende pakendid, teisaldatav pinnas). Ehitustegevuse käigus tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale - võimalusel suunata taaskasutusse. Ehitus- ja lammutusjäätmed purustada ning sorteerida. Eraldi tuleb koguda asfalditükid, puit, must ja värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivid, betoon, tellised jms.) ning anda üle taaskasutamiseks jäätmeluba omavale juriidilisele isikule. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda siiski märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning kehtivale valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju avaldub jäätmete lõppkäitleja juures.

13

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.4.7 Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimisega mullatööd on ette nähtud vahetult hoone ümbruses ning juurdepääsutee ja parkimisala ulatuses. Kasvupinnas eemaldada teede alt täies mahus, asendades selle näiteks kruusa ja dreenliivaga. Krundi pinna kõrguse muutmine üle 0,2 m, juhul kui sellega kaasneb sadevete režiimi muutumine, võib toimuda valla kirjaliku kooskõlastuse alusel. Vertikaalplaneerimine ja sajuvete ärajuhtimine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus. 1.4.8 Tuleohutusnõuded Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeringuala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri 30. märts 2017. a. määrusest nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kehtivast redaktsioonist. Hooned planeeringualal on ühe- ja kahekorruselised ja kõrgusega kuni 8,0 m. Planeeritud hoonestus kuulub tulepüsivuse seisukohalt klassi TP3 ning ehitiste kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on üksikelamutel I kasutusviis. Kuja arvestamisel võib ühe maaüksuse piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Kui selliste hoonete kogupindala on TP3-klassi hoonete puhul suurem kui 400 m² ning TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul suurem kui 800 ruutmeetrit, siis peab tule levikut takistama ehituslike abinõudega. Vastavalt Eesti standardi EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” on kahe hoone vaheline minimaalne kuja 8 m, v.a. juhul kui tule leviku piiramine on tagatud ehituslike või muude abinõudega või hoonetekompleksi osad on samast tuleohutusklassist, hoonete arv ja korruste pindala on väiksemad hoonetekompleksile kohalduvatest arvväärtustest ja neid saab lugeda tuletõkkesektsiooni nõuetele vastavalt üheks hooneks. Planeeritud hoonete katusekate peab vastama nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF). Katusekattematerjali, mille väline tuletundlikkus on Croof(tx), Droof(tx), Eroof(tx) või Froof(tx), võib paigaldada tulekoldeta hoonele või muule hoonele, kui see ei põhjusta tule leviku ohtu nii hoonele endale kui naaberhoonetele. Üldjuhul loetakse, et tule leviku ohtu ei ole, kui hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m. Hoonetes tuleb ette näha vett mittevajavad esmased kustutusvahendid. Hoone projektis täpsustatakse vastavalt hoonele veevõtukoha kaugus ja muud vajalikud tuletõrje välis- ja siseveevarustuse tingimused ja lahendused. Projekteerimise staadiumis lähtuda sel hetkel kehtivatest normidest ja nõuetest. Uute hoonete projekteerimisel kuulub projekt enne ehituse algust läbivaatamisele ja heakskiitmisele Päästeameti Lääne päästekeskusega. 1.4.9 Servituutide vajaduse määramine Juurdepääsuks Põhjanurga maaüksusele on Kärdla metskond 1 maaüksusele (tunnus 39201:004:1130) planeeritud juurdepääsuservituudi seadmise vajadus teed kasutava maaüksuse kasuks. Juurdepääsu kasutamise korralduslikud küsimused reguleerivad maaüksuste omanikud vastavasisulises servituudikokkuleppes ning kinnitavad need notariaalselt. Juurdepääsu reaalservituut saab juriidilise aluse peale vastava kande tegemist kinnistusraamatusse. Rasketehnika läbipääsutee tingimused lepitakse kokku täiendavate kokkulepete alusel. 1.5 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS 1.5.1 Veevarustus Planeeritud Põhjanurga maaüksuse hoonestuse varustamine veega lahendatakse krundile rajatava puurkaev-pumpla baasil, mille ümber hoida 10 m ulatuses hooldeala. Ühe krundi veetarbimise kontrollarvutus on teostatud vastavalt EVS 835:2014 "Hoone veevärk” esitatud normi alusel. Arvestuslik üksikelamu ööpäevane veetarbimine on kuni 1,2 m³/ööpäevas. „Veeseaduse“ § 148 lõike 2 alusel põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla 10 m³ ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse „Veeseaduse“ § 154 kohane hooldusala, kus on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi. Puurkaev projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt litsentsi omava ettevõtte poolt. Krundi veetorustiku soovituslik paigaldussügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast. Veevarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.

14

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.2 Tuletõrjevarustus Planeeritud kruntide hoonestusaladeni tuletõrjevahenditega juurdepääsuks kasutada riigiteelt 12113 Tahkuna majaka tee riigimaanteelt planeeritud mahasõiduga üle Kärdla metskond 1 maaüksuse ja Põhjanurga maaüksusele planeeritud juurdepääsuteed. Planeeritud juurdepääsutee rajamisel tuleb järgida päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega: tee kandevõime paakauto registrimassile 26000 kg, pöörderaadius vähemalt 18,5 m ja tee laius vähemalt 3,5 m. Planeeringuala tulekustutusvesi saadakse Sandra maaüksusele (tunnus 39201:004:0863) varem planeeritud tuletõrje veevõtukohast, mis asub planeeritud hoonestusalast linnulennult ca 590 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus planeeritud hoonestusalast mõõdetuna mööda päästetehnikaga (planeeritud) sõidetavaid teid on ca 830 m. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada 12113 Tahkuna majaka teelt mahasõiduga olemasolevat Lõimastu tee 3920300 kohalikku maanteed. Veevõtukoht on tänaseks veel rajamata. Oluline on, et oleks Tuleohutuse seaduse § 23 lõige 2 tulenev nõue, et ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus ning see peab olema aastaringselt kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett (Tuleohutuse seaduse § 24 lõige 1). Seega kui varem planeeritud uue tuletõrje veevõtukoha tiigi projekteerimisel ja ehitamisel, mille asemele on ette nähtud lahendada kinnise mahutiga, võib arvestuslikku tulekahju kestvust vähendada 1 tunnini, kui täidetakse standardi EVS 812- 6:2012/A1:2013 jaotise 7.2 ja lisa G nõudeid. Veevõtukoha projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada Siseministri 18. veebruar 2021. a. määrusest nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” kehtivast redaktsioonist ja selle lisadest ning EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ jaotise 7.1 ja lisa G nõudeid. Veevõtukoht rajatakse nii, et tagatud on päästesõidukite ja -tehnika aastaringne juurdepääs ja vee ohutu kättesaamine. Üldjuhul peab veevõtukoht paiknema ehitisest vähemalt 30 meetri kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus. Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. I kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Hoone kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s, mis peab olema tagatud 3 tunni jooksul. I kasutusviisiga hoonel ja sellega võrdsustatud hoonel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

1) ehitise ehitisealune pind on kuni 60 m²; 2) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisest kaugemal kui 40 m; 3) erinevatel kinnistutel olevad I kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad üksteisele lähemal kui 40 m,

kuid tuleohutus on analüütiliselt tõendatud; 4) eripõlemiskoormus on arvutatud projekteerimisel ja see jääb alla 200 MJ/m² kohta.

Esimese kasutusviisiga või sellega võrdsustatud hoonega samal kinnistul asuva abihoone (garaaž, kuur, saun, väliköök) veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Kuna Põhjanurga maaüksusele planeeritud hoonestus ja sellega piirnevate maaüksuste hoonestus on üksteisest kaugemal kui 40 m, kasutatakse lähimat nõuetele vastavat 36 m³ veevõtukohta Tahkuna külas Viktoria tee 15 maaüksusel (tunnus 39201:004:0643) ca 3,7 km kaugusel, kus veevooluhulk 10 l/s on tagatud 1 tunni jooksul. Veevõtukohale juurdepääsuks kasutada riigimaanteelt 12113 Tahkuna majaka tee mahasõidult üle Kärdla metskond 2 (tunnus 20501:001:1781) ja Viktoria tee (tunnus 39201:004:0624) maaüksuste juurdepääsuteid. Kuna Sandra maaüksusele planeeritud veevõtukoht tagab rohkem kui ühe maaüksuse ehitise(-te) nõuetele vastava veevõtukoha nõude täitmise, tagavad veevõtukoha olemasolu (rajamise ja finantseerimise) nende maaüksuste ehitiste omanikud (sh. teised „Vana-Mihkli kinnistu detailplaneeringu“ krundid ja „Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringuga“ planeeritud kruntide omanikud) ühiselt, hiljemalt ehitise(-te) kasutusloa taotlemise ajaks. Varem planeeritud tuletõrje veevõtukoht koos manööverdusplatsi ja võimaliku kuivhüdrandi asukohaga ning selle 200 m ja 400 m ulatusega teeninduspiirkond on näidatud Asukoha skeemil. 1.5.3 Reoveekanalisatsioon Maa-ameti kaardirakenduse „1:50000 geoloogiline baaskaart“ põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub planeeringuala põhjaveega kaitstus hoonestusalad keskmiselt kaitstud alal. Keskkonnaministri 08. november 2019. a. määrus nr. 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1“ § 8 lõike 1 punkt 1 ja 2 sätestavad, kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi Veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole, võib heitvett hajutatult pinnasesse immutada järgmistes kogustes, arvestades Veeseaduse § 124 lõigetes 3, 4 ja 6 sätestatud erisusi: 1) kuni 50 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist

15

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

puhastamist; 2) kuni 5 m³ ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Planeeritud hoonete kanaliseerimine on lahendatud heitvete juhtimisega läbi planeeritud mehaanilise omapuhasti imbsüsteemi, kus puhastamine toimub killustikukihis ja seda ümbritsevas mullakihis. Vajadusel rajatakse peale omapuhastit pumpla, mis võimaldab imbpeenra pinda tõsta. Mehaanilise omapuhasti kuja on vähemalt 5 m ja imbväljaku kuja on vähemalt 10 m. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Mehaanilise omapuhasti asemel on lubatud kasutada bioloogilist omapuhastit, mille kuja on vähemalt 10 m. Alternatiivse lahendusena on lubatud krundi hoonestuse kanalisatsioonivarustus lahendada reo- ja heitvete kogumisega lekkekindlasse kogumismahutisse, kus krundi omanik peab korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme. Hoonete projektide koostamisel esitatakse iga rajatava hoone heitvete kogumise ja puhastamise lahendus. Kanalisatsioonivarustuse projekteerimisel lähtuda:

- Riigikogu 30. jaanuar 2019. a. seadusest „Veeseadus“. - Keskkonnaministri 31. juuli 2019. a. määrusest nr. 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise

nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.

1.5.4 Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine Rajatavate hoonete ümbrus ja planeeritud parkimisalad projekteeritakse hoonestuse ehitusprojekti koosseisus või eraldi projektidega. Täpsemad kõrgusmärgid antakse koostatava projektjoonistega. Planeeritud krundi sajuveed juhitakse osaliselt katetele kallete andmisega hoonest eemale oma krundil haljasalale.

1.5.5 Elektrivarustus Planeeringualal elektrirajatised puuduvad. Riigimaantee servas paikneb lähim 10 kV elektri maakaabelliin. Planeeringuala varustamine elektrienergiaga lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ koostatud 27. veebruar 2023. a. „Tehnilised tingimused 440106“ alusel. Olemasoleva Pangea:(Hiiu) alajaama baasil on planeeritud Põhjanurga maaüksuse toide planeeritud uue fiidriga 0,4 kV maakaabelliinina. Krundi elektrivarustuseks on planeeritud krundi piirile tee-alasse 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist hoonestuseni on planeeritud maakaabliga. Krundisisesed võrgud alates liitumiskilbist lahendatakse koos hoonete elektrivarustuse projektidega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus on tagatud servituudialana. Detailplaneeringuga on määratud ka väljaspool planeeringuala kulgevate kaablite trasside servituudialad. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud maaüksuse aadress. Projekteerimise staadiumis lähtuda:

- Planeeritud maakaabelliinid projekteerida olemasolevate maakaabelliinidega samasse kaevikusse; - Näha vajadusel ette uue jaotuskilbi asukoht.

1.5.6 Tänavavalgustus Käesoleva detailplaneeringuga tänavavalgustust planeeritud ei ole. Krundide sisene välisvalgustus lahendatakse projekteerimise staadiumis, kus kruntide juurdepääsuteede, parklate, hoonestusalade ja hoonete valgustus tuleb lahendada järgmiselt, et pimedal ajal ei tekiks ülevalgustamist ning vähendaks võimalikku valgusreostust. Samuti peab arvestama, et valgustuslahendus ei segaks ega häiriks pimedal ja öisel ajal teel liiklejaid ega naaberkinnistute ning selle ümbruses elavaid elanike. Planeeritud krundi valgustamiseks pimedal ajal on lubatud kasutada krundi sees juurdepääsutee servas madalad valgustimastid ning hoonete lähiala valgustamiseks valgustid näiteks hoonete seinal, mille peamiseks eesmärgiks on nii suurema liiklusturvalisuse kui kuritegevuse riske vähendavate meetmete tagamine. Valgustuse toiteliinid projekteerida maakaabelliinidega PVC-paindtorudes ja valgustid LED-valgustustehnoloogial, mille peamiseks eesmärgiks on energiasääst.

16

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

1.5.7 Telekommunikatsioonivarustus Planeeringualal siderajatised puuduvad. Planeerimislahendus sidevõrgu liinirajatistega liitumist ette ei näe. Kaasaegsemate sideteenuste tarbimine võimaldatakse mobiilsete seadmetega. Alternatiivse lahendusena on lubatud sidevõrguga liitumise projekteerimiseks tellida täiendavad tehnilised tingimused tööjooniste koostamiseks ja tööprojekt tuleb kooskõlastada piirkonnas opereeriva side ettevõtjaga. Täiendavad krundisisesed võrgud alates liitumispunktist lahendatakse koos planeeritud hoone projektiga.

1.5.8 Soojavarustus Planeeritud kruntide hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoone projekteerimise käigus, kas elektri- või tahkeküttena (sinna alla kuulub ka õhksoojuspump, solaar- ja maaküte), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütteliike. Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh. välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms.). Maakütte (kinnise soojussüsteemi) puuraugu asukoht täpsustakse projekteerimise staadiumis, mis tuleb vastavalt Keskkonnaministri 09. juuli 2015.a. määrusele nr. 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, kooskõlastada enne puuraugu ehitusprojekti koostamist kohaliku omavalitsusega, esitades selleks määruse kohase taotluse.

1.5.9 Energiatõhusus ja -tarbimise nõuded. Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 01. jaanuar 2019. a. jõustunud määrusest nr. 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ kehtivast redaktsioonist.

1.5.10 Tehnovõrkude koridorid Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus. Hoonestusalale jäävad liinid ja trassid võib lähtuvalt ehituste vajadustest ringi tõsta või rekonstrueerida kooskõlastatult valdajaga. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest normidest. Hoone ja rajatiste tehnovarustus tuleb lahendada vastavuses võrkude valdajate poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Joogivee võtmiseks puurkaevu, mille kaudu võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas, hooldusala ulatus on 10 m. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 m, septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse omapuhasti kuja on vähemalt 5 m. Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist. 10 kV maakaabelliini ja 0,4 kV maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Planeeringuga nähakse ette planeeritud 0,4 kV maakaabelliinile servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. Side ehitise kaitsevööndi mõõtmed mõlemal pool sideehitist on 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. Planeeringuga nähakse ette planeeritud sidetrassile servituudiala tehnovõrgu kaitsevööndi ulatuses liini valdaja kasuks. Tehnovõrkude tähistatud koridorid märgivad kommunikatsioonide asukohti, mille osas kehtivad kinnisasjade omanikele „Asjaõigusseaduse“ § 158 sätted.

1.6 KESKKONNATINGIMUSED Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt kuulub planeeringuala „Tahkuna lääne ja põhjarand” I klassi väärtuslike maastike koosseisu. Tahkuna lääne ja põhjarannik ning sealsed metsad kuuluvad Hiiumaa väärtuslikumate puhkealade hulka. Ala sisaldab kahte Tahkuna looduskaitseala sihtkaitsevööndit: Kauste rannaluiteid ja Lõimastu-Järidemetsa põhjapoolset osa. Poolsaart ääristavad pikad liivarannad nn. laulvate liivadega. Rannalähedased metsad rannavallidel ja luidetel koosnevad põhiliselt looduslikest männikutest, kuid leidub ka luiteliivade kinnistamiseks istutatud metsi. Tahkuna poolsaare ajalugu seostub tema strateegilise asukohaga Läänemeres. 19. saj. lõpul püstitati Tahkuna neemele majakas (kõrgus 43 m), mille detailid valmistati Pariisis 1874. a. Enne I maailmasõda ehitati siia rannakaitsepatareid, mida täiendati sõja ajal. Olevat rajatud isegi raudteetamm. 1939. a. rajati baaside lepingu tulemusena 4 uut rannakaitsepatareid ja muid kaitseehitisi (tulejuhtimispunkt). 1941.a. toimusid siin suured lahingud.

17

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Tahkuna uuema aja rajatistest on huvipakkuv elektrit tootev Tahkuna tuulik, mis valmis 1997. a. Läheduses asub parvlaev “Estonia” huku mälestusmärk. „Tahkuna lääne ja põhjarand ” I klassi väärtuslikul maastikul kehtivad maakonnaplaneeringus sätestatud väärtuslike maastike üldised kasutustingimused ja üldised hooldussoovitused:

- Kasutustingimused: Elamuehituseks on ala ebasobiv, v a endised külad ja talukohad. Tuleb tagada, et mootorsõidukitega ei sõidetaks väljaspool selleks ettenähtud teid.

- Hooldussoovitused: Rannaäärseid metsi, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse, tuleks puhkemajanduse huvides majandada püsimetsana. Militaarala tuleks hoida metsastumast, vajadusel tuleks noori mände maha võtta. Militaaralale võiks rajada korralikke lõkkeplatse ja puhkekohti et vältida rannaala risustamist. Populaarsemates ujumiskohtades tuleb ehitada laudteid, kui ilmneb tallamiskahjustusi.

Väärtuslike maastike ning looduskoosluste säilitamine tuleb tagada koos ehitustegevusega. Maastikulise ilu säilitamine (säästlik uuendamine) ja piiratud ning suunatud tegevus annab maale uue piirkonna elutegevuseks vajaliku väärtuse. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt planeeringuala rohelise võrgustiku tuumalal. Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega:

- Rohelise võrgustikuna määratletud aladel võib arendada majandustegevust, kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.

- Vajadusel täpsustada üldplaneeringuga rohelise võrgustiku alade piire ning võrgustiku toimimist tagavaid tingimusi. Arvestada rohelise võrgustikuga teede ja liinitrasside ehitusel jt. arendustegevuste, mis muudavad maa sihtotstarvet, kavandamisel.

- Metsamaa raadamisel jälgida, et looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus rohelise võrgustikuna piiritletud aladel ei langeks alla 80%.

- Niitude säilimiseks jätkata nende traditsioonilist majandamist – niitmist, karjatamist, puu- ja põõsasrinde harvendamist. Vastunäidustatud on niitude ülesharimine, väetamine ja mürkkemikaalidega pritsimine, samuti metsaistutamine ja niiskusrežiimi muutmine.

Põhjanurga maaüksus ei jää ühegi kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndisse, samuti ei kuulu Natura 2000 võrgustiku aladele. Maaüksus jääb lõuna poole jäävast lähimast Tahkuna looduskaitsealast (registrikood KLO1000290) ca 590 m kaugusele, seega ei saa tegevus planeeringualal mõjutada looduskaitseala kaitseväärtusi. Planeeringualal on registreeritud III kaitsekategooria liigi sookurg (Grus grus) elupaik. Käesoleva detailplaneeringuga seatakse Sookure pesitsusperioodiks piirang raiele ja ehitustööde alustamisele, mille perioodi pikkuseks 1. aprillist kuni 15. juuli. Kui ehitusega alustatakse enne pesitsusperioodi, siis sookured sinna ei tule ja ei teki ka ohtu munade või poegade hukkumiseks. Planeeritud hoonestusalast lõuna pool paikneb madalsoo ka põhikaardi alusel, mis on ühtlasi III kaitsekategooria liigi valge vesiroosi (Nymphaea alba) elupaik. Liigi isendite hävitamise ja elupaiga kahjustamise vältimiseks tuleb jätta tegemata uued kunstlikud veekogud ning igasugused kuivendamis ja süvendamisööd soos ja selle servas, sest need mõjutavad veerežiimi soos. Lisaks ulatub planeeringualale III kaitsekategooria liigi harilik ungrukold (Huperzia selago) elupaik. Looduskaitseseaduse § 55 lõige 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Planeeritud juurdepääsutee asub riigimaal kvartal KD001 eraldisel 13, mis on Keskkonnaregistri andmete l vääriselupaik (kood VEP204403). Tegemist on märgala sanglepikuga, kus on keelatud kuivendamine. Seega tuleks juurdepääsutee planeerida väljaspoole vääriselupaika ja nii, et see ei kahjustaks vääriselupaiga veerežiimi. Keskkonnaameti Metsahoiu vanemspetsialist Tõnis Ruber, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse, teostas 18. november 2022. a. kohapealse paikvaatluse RMK kvartali KD001 eraldisel 13 asuval vääriselupaigal nr. 204403, hindamaks Põhjanurga maaüksuse juurdepääsutee rajamise võimalusi. Paikvaatlusest lähtuvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et RMK kvartali KD001 eraldisele 13 on võimalik rajada Põhjanurga maaüksuse juurdepääsutee. Juurdepääsutee on planeeritud võimalikult eraldise lõuna ja kaguserva, et pärast piiri korrigeerimist säilib vääriselupaik kompaktse alana. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Metsa-alal väljaspool hoonestusala ei ole lubatud puude raie, lubatud on ainult alusmetsa puhastamine. Juurdepääsutee ja tehnovõrkude trasside asukohad kavandada järgmiselt, et puude raie poleks vajalik. Soovituslik on võimalusel vältida kevadsuviseid raietöid lindude pesitsusajal (linnurahu ajal).

18

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Maaüksusele on planeeritud paigaldada oma prügikonteinerid, mis tuleb paigutada planeeritud juurdepääsutee juurde. Olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale. Krundi omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu.

1.7 MUINSUSKAITSE ERITINGIMUSED Planeeringuala külgneb kultuurimälestiste Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg. nr. 23516) ja Teise Maailmasõja patarei veereservuaar 2 (reg. nr. 23517) kaitsevööndiga ning planeeritud juurdepääsutee asub eelnimetatud kultuurimälestiste kaitsevööndis. Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019. a. määruse nr. 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega mõjuta kultuurimälestise Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg. nr. 23516) ja Teise Maailmasõja patarei veereservuaar 2 (reg. nr. 23517) säilimist ega vaadeldavust. Mälestiste asukohad ja kaitsevööndi piir on nähtavad Maa-ameti põhikaardi kaardirakenduses. Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 1 kohaselt kooskõlastab pädev asutus Muinsuskaitseametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise. Muinsuskaitseseaduse § 58 lõige 2 sätestab kui ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamiseks või rajamiseks ning olemasoleva ehitise ümberehitamiseks, laiendamiseks, välisilme muutmiseks ja lammutamiseks ei ole ehitusseadustiku kohaselt ehitusteatis või ehitusluba nõutav või kui ehitamine kaitsevööndis ei ole Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud, teavitab ehitamisest huvitatud isik Muinsuskaitseametiga ehitamisest ette Muinsuskaitseseaduse § 59 sätestatud korras.

1.8 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Eestis on koostatud kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste kohane standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine, 29. november 2002. a. Antud standard puudutab probleeme ja annab soovitusi linnalisele keskkonnale kui ka maapiirkondadele. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Vajalik on ka valla ja elanike enda huvi ja initsiatiiv. Turvalisem keskkond on materiaalsele ja sotsiaalsele keskkonnale suunatud ohutus- ja julgeolekupoliitika tulemus. Planeeringu koostamisel on arvestatud erinevaid kuritegevuse riske vähendavaid meetmeid. Olulisteks elementideks on peetud, et:

- planeeringualal ja hoonel oleks konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed, - hoone ja rajatised oleks pimedal ajal valgustatud (näiteks hämarduslülitiga liikumisele reageeriv valgustus), - ehitamisel kasutataks kvaliteetseid ja vastupidavaid ehitusmaterjale, - ehitusperioodil oleks hoone ja ehitusmaterjalide ladustamisplats ajutiste piiretega piiratud, - hoone ümbrus ja kogu kinnistu territoorium oleks haljastatud ja korrastatud, - hoone oleks varustatud tulekahju- ja valvesignalisatsiooniga.

1.9 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Planeeringu elluviimise kavas ette nähtud tegevuste järjekorda on lubatud muuta juhul kui see on võimalik, mõistlik ning kõikide kavandatud tegevustega seotud osapooltega kooskõlastatud, sh. Hiiumaa Vallavalitsusega. Üldjuhul toimub kogu tegevus huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Huvitatud osapoolena mõeldakse üldjuhul planeeringualal paikneva katastriüksuse omanikku.

1.9.1 Detailplaneeringus kavandatud tööde järjekord: 1. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivale juurdepääsuteele reaalservituut teed kasutava

krundi/maaüksuse kasuks. 2. Enne krundi/maaüksuse müüki seada krunti/maaüksust läbivatele tehnovõrkudele servituudid ja tehnovõrkude

koridorid tehnovõrkude valdajate kasuks. 3. Teede ja tehnovõrkude rajamine:  Teedele ja tehnovõrkudele ehitusprojektide koostamine, täiendavate tehniliste tingimuste taotlemine, projektide

kooskõlastamine. Projekteerimistööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel. Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine toimub kas käesoleva detailplaneeringu või vajadusel kohaliku omavalitsuse väljastatavate täiendavate projekteerimistingimuste alusel. Projekteerimine toimub huvitatud osapoolte finantseerimisel ning tehnovõrkude ja - rajatiste valdajate vahelise lepingu alusel.

19

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Elektrivõrgu maakaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja elektrivarustuse valdaja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni liitumispunktini ulatuvad kaablid elektrivarustuse valdaja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse. Sidevõrgu kaabelliinide ja muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku finantseerimisel ja Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja vahel sõlmitava lepingu alusel. Peale valmimist jäävad kuni krundi piirini ulatuvad kaablid Telia Eesti AS või mõne muu valdkonna teenusepakkuja omandisse, krundisisesed trassid jäävad kinnisasja omaniku valdusesse, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ühisveevärgi puurkaevu ja veetorustike ning muude seotud rajatiste projekteerimine ja ehitamine toimub huvitatud isiku poolt ja finantseerimisel. Puurkaevu-pumbamaja rajamine enne arenduse esimese hoone püstitamist; Planeeritud mahasõitude nähtavuste tagamine ja arendusega seotud liikluslahendused tuleb rajada enne mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Tuletõrje veevõtukoha rajamine on tingimuslik enne hoone kasutusloa/-teatise taotlemist.

 Teede ja tehnovõrkude väljaehitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine.  Teede ja tehnovõrkude väljaehitamine, sealhulgas arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad

takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist. Ehitustööd toimuvad huvitatud isiku initsiatiivil ja finantseerimisel.

 Teedele ja tehnovõrkudele teostusjooniste koostamine.  Teedele ja tehnovõrkudele kasutusloa/-teatise taotlemine.

4. Hoonete ja rajatiste rajamine planeeritud kruntidele (projekt, ehitusluba/-teatis, kasutusluba/-teatis):  Vastavalt Põhijoonisele on hoonestatav krunt Põhjanurga maaüksus.

Hoonete ehitusprojekti koostamise aluseks on käesolev detailplaneering, täiendavate projekteerimistingimuste väljastamise vajalikkuse üle otsustab kohalik omavalitsus.

 Krundi hoonestuse ehitusprojekti/ehitusprojektide koostamine (sh. juurdepääsuteede ja tehnovõrkude parameetrid, töömahtude ja asukohtade täpne lahendamine) ja kooskõlastamine.

 Peale projekti koostamist tuleb ehitusprojekt esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemiseks. Hoonete püstitamiseks ehituslubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt.

 Hoonestuse püstitamine ja haljastustööd (lahendatakse projekteerimistööde ja ehitustööde käigus). Kõik ehitusprojektis ette nähtud tööd peavad olema lõppenud enne hoonestusele kasutusloa/-teatise väljastamist.

 Ehitiste kasutamist lubavate lubade/-teatiste taotlemine kohalikult omavalitsuselt. Planeeringuga kavandatud tegevuste elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb kahju tekitaja poolt hüvitada Asjaõigusseaduse alusel.

20

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

2. JOONISED

M 1 : 1 000 000

PLANEERINGUALA

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV ALAJAAM

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ELAMUMAA/

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE EHITUSKEELUVÖÖND

ELAMUEHITUSE RESERVMAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE ERATEE

10 KV ELEKTRIÕHULIIN 0,4 KV ELEKTRIÕHULIIN

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Asukoha skeemil koostamisel on kasutatud Maa-ameti Eesti põhikaart M 1 : 10000 kaardilehti nr. 6 2414, 62423, 62512 ja 62521 ning

Kõrgessaare valla üldplaneeringu koondkaarti M 1 : 20000. 3. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis.

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KOHALIK MAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE MUNITSIPAALMAA

DETAILPLANEERINGU KOHUSTUSE ALA PIIR

OPTILINE SIDEKAABEL

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KESTVUSRATSUTAMISE RADA

M-3

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE LAUTER

200 m

40 0 m

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 10 000 FORMAAT A3

29.04.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

JOONISE NR. 1

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

ASUKOHA SKEEM

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

KÕRVALMAANTEE

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE METSATEE

RIIGIMETS

KAITSEALA JA SIHTKAITSEVÖÖND

KULTUURIMÄLESTIS

VAREM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT

TOIVO SAUE

KULTUURIMÄLESTISE KAITSEVÖÖND

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE RIIGIKAITSELINE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE PERSPEKTIIVNE TUULEPARK

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE TOOTMISETTEVÕTETE JA LADUDE MAA

ÜLDPLANEERINGU JÄRGNE KAUNIS VAADE TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR

TÖÖ NR. 23 - 05

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA

TAHKUNA KÜLA RÜÜTLI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 19-52Hiiumaa vald, Hiiu maakond

VEP nr. 204403 Teise Maailmasõja patarei pumbajaam

Ehitismälestis (registri nr. 23516) Teise Maailmasõja patarei veereservuaar 2

Ehitismälestis (registri nr. 23517)

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A2

TOIVO SAUE

29.04.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 05

JOONISE NR. 2

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

TUGIPLAAN

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Tugiplaani koostamisel on kasutatud Hadwest OÜ poolt 19. oktoober 2021. a. koostatud "Põhjanurga kü topo-geodeetiline uuring"

asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-21-540. 3. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Tahkuna lääne- ja põhjarand (I klass) väärtuslik ul maastikul. 4. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA

OLEMASOLEV NAABERKRUNDI HOONE ASUKOHT

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR KÜLGNEVA KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGU PIIR

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR

ASFALTKATTEGA TEE

PINNASTEE

METS

ROHUMAA

OKASPUU (MÄND)

MÄRGALA

VALL, NÕLV

VÄÄRISELUPAIGA MAA-ALA VÄLISPIIR

VALITUD HAJUSKÕRGUSED

HORISONTAALID, NÕLVAKRIIPSUD

MÕÕDISTAMISVÕRGU GEODEETILINE KÕRGUSMÄRK

KULTUURIMÄLESTIS

VÕSA

HARVIK

ROOSTIK

LEHTPUU

10 KV KAABELLIIN SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS

TAH KUNA KÜLA RÜÜTLI MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

Kehtestatud Dagopen OÜ töö nr. 19-52

Hiiumaa vald, Hi iu maakond

1 p3 SA

2

2

2

R=10m

27.51

69.43

20.46

V EP nr. 204403

NÄHTAVUSKOLMNURK 5x120m

NÄHTAVUSKOLM NURK 7x120m

5.00

57.63

54.51

Teise Maailmasõja patarei pumbajaam

Ehitismälestis (registri nr. 23516)

Teise Maailmasõja patarei veereservuaar 2

Ehitismälestis (registri nr. 23517)

LK

V ÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD 0,4 KV MAAKAABELLIINI

PANGEA:(H IIU) ALAJAAMAST

10.00

5.00

JUURDEPÄÄSU RISTPROFIIL, 1 - 1

1:21:2 5% 5%2.5%

te e

te lg

0,5 3,0 - 3,5 0,5

tugipeenarsõiduteetugipeenar

PLANEERITUD

Märkus: kalded ja mõõtmed täpsustada ehitusprojektiga

0,5

KUUPÄEV

TELLIJA

TEET ELSTEIN

JOONIS

OBJEKT

STAADIUM DP

MÕÕT 1 : 1000 FORMAAT A1

TOIVO SAUE

29.04.2023. a.

JOONIS

ARHITEKT JAAN KUUSEMETS

JUHATAJA

TÖÖ NR. 23 - 05

JOONISE NR. 3

Reg. nr. 10058058 Sadama 15 Kreutzwaldi 24 tel: 46 320 24 MTR – EP10058058-0001 Kärdla 92412 Tall inn 10147 [email protected] Muinsuskaits. – E 15/2002 Hiiumaa Harjumaa www.dagopen.ee

Hiiumaa vald, Hiiu maakond MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

PÕHIPLAAN

DAGOpen OÜ omab: Autodesk Building Design Suite Premium, ArchiCAD, Artlantis Studio, AutoCAD Map 3D, AutoCAD LT ja EcoDesigner litsentse

MÄRKUSED: 1. Planeering koosneb tekstist ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 2. Plaanil kujutatud ruum ilahendus ja tehnovõrkude asukohad on tinglik ud ning täpsustatakse ehitusprojektidega . 3. Põhiplaani koostamisel on kasutatud : - Eltel Networks AS poolt 18. mai 2012. a. koostatud " Tahkuna 10kV haruliini rekonstrueerimine " elektrivarustuse teostusjoonis M 1 : 500, töö nr. 3546T. - Hadwest OÜ poolt 19. oktoober 2021. a. koostatud "Põhjanurga kü topo-geodeetiline uuring" asendiplaani M 1 : 500, töö nr. T-21-540.

4. Planeeringuala asub Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järg ses Tahkuna lääne- ja põhjarand (I klass) väärtuslik ul maastikul. 5. Koordinaadid L-E st 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA

Hoonestusala ca 1896 m²

3 "PÕHJANURGA"

4 tk.

15% EP, 85% HL 8,0 m

2 4,02 ha

500 m²

1

PLANEERITUD HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜKSIKELAMU VÕIMALIK ASUKOHT

PLANEERITUD ABIHOONE VÕIMALIK ASUKOHT

1

2

TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR MAAKATASTRI JÄRGNE KATASTRIÜKSUSE PIIR PLANEERITUD KRUNDI PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PARKIMISKOHT SÕIDUAUTODELE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE

p3 SA

RIIGI MAANTEE

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI SEADMISE VAJADUS

PLANEERITUD JUURDEPÄÄSUTEE

OLEMASOLEV NAABERKRUNDI HOONE ASUKOHT

MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR (laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 30 m)

PLANEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK5x120m

PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHTPK

VEEHAARDE HOOLDUSALA JA IMBVÄLJAKU VAHEMAA (heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde hooldusalal lähemal kui 50 m)

PLANEERITUD PUURKAEV-PUMBAMAJA VÕIMALIK ASUKOHT (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)R=10m

PLANEERITUD OMAPUHASTI JA IMBVÄLJAKU VÕIMALIK ASUKOHT (omapuhasti kuja on 5 m, imbväljaku kuja on 10 m)

PLANEERITUD KRUNDI VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PLANEERITUD KRUNDI KANALISATSIOONITORU VÕIMALIK ASUKOHT

OLEMASOLEV NAABERKRUNDI PUURKAEVU ASUKOHT (veehaarde hooldeala ulatus 10 m)

PLANEERITUD MÕÕTKILBI VÕIMALIK ASUKOHT LK PLANEERITUD KRUNDI 0,4 KV MAAKAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT (kaitsevöönd mõlemalt poolt liini kaablist 1 m) PLANEERITUD 0,4 KV MAAKAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

KULTUURIMÄLESTISTE KAITSEVÖÖNDI VÄLISPIIR KULTUURIMÄLESTIS VÄÄRISELUPAIGA MAA-ALA VÄLISPIIR

ROHELISE VÕRGUSTIKU TUUMALA

TEHNOVÕRGUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

ALUNE

SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

KÕRGUS

KRUNDI SUURUS

EHITISE-

PIND

MEETRITES SUURIM

KORRUSELISUS

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMIS- KOHTADE ARV ÕUES

KRUNDI EHITUSÕIGUS EP ÜKSIKELAMU MAA

"KRUNDI NIMETUS" HOONESTUSALA SUURUS

HL LOODUSLIK MAA

OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS

OLEMASOLEV HARVIK JA VÕSA

maa- pealne

maa- alune kokku sh.

1. korrusel norma- tiivne

kavan- datud

Põhjanurga 1 4,02 500 0 4 EP / 15 Üksikelamul 2 / 0 915 500 3 3 TP3 - Planeeritud puurkaev-pumpla, hooldusala ulatus 10 m; HL / 85 8,0 (12,3), - Planeeritud omapuhasti ja imbväljak, kuja vastavalt 5 m ja 10 m;

abihoonel - Planeeritud 0,4 kV kaabelliin, koridor laiusega 2 m, servituut liini valdaja kasuks; 6,0 (10,3). - Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne rohelise võrgustiku tuumala;

- Hiiu maakonnaplaneering 2030+ järgne Tahkuna lääne- ja põhjarand (I klass) väärtuslik maastik.

0° - 45° 1. kordsel üksikelamul

35⁰ - 45⁰ 2. kordsel üksikelamul

0⁰ - 45⁰ abihoonel üksikelamul

- viilkatus (sh. kelpkatus), lamekatus, pultkatus

abihoonel viilkatus (sh. kelpkatus),

lamekatus, pultkatus

Kokku 4,02 500 4 915 500 3 3

Olemasoleva krundi aadress

Hoonete lubatud suurim suletud brutopind (m2) Katusekalle, tüüp

Hoonete suurim lubatud kõrgus (abs.)

Krundi suurus

(ha)

K R U N T I D E E H I T U S Õ I G U S

Krundi kasutamise sihtotstarve /osakaal %

Hoonete suurim

lubatud arv krundil

Hoonete suurim lubatud ehitise- alune pind (m2)Pos nr.

Piirangud. Märkused

Suurim lubatud maa- pealne/maa-

alune korruselisus

Tule- püsivus-

klass

Parkimiskohtade arv

P Õ H I L I S E D A R H I T E K T U U R I N Õ U D E D

4.3.

2.1.

KOOSKÕLASTUSED:

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, TÖÖ NR. 23-05

OLEMASOLEV ALAJAAM (alajaama ümber ulatub kaitsevöönd 2 m kaugusele seadmest)aj

(kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 0,4 KV KAABELLIIN (kaitsevöönd mõlemal pool liini kaablit 1 m kaugusel) OLEMASOLEV 10 KV KAABELLIIN

VAREM PLANEERITUD TULETÕRJE VEEVÕTUKOHA TEENINDUSPIIRKONNA PIIR (1. kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugus ehitisest kuni 400 m)

(kaitsevöönd on 1 m kaabli keskjoonest paralleelse mõttelise jooneni) OLEMASOLEV SIDEKANALISATSIOON, ELA SA SIDETRASS

24

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

3. LISAD

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 25

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 1: Vaade Põhjanurga maaüksusele loode nurgast kagu suunal.

FOTO 2: Vaade Põhjanurga maaüksusele loode nurgast kirde suunal.

FOTO 3: Vaade Põhjanurga maaüksusele kirde nurgast edela suunal.

3.1 Fotod planeeringuala hetke olukorrast 26

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

FOTO 4: Vaade Põhjanurga maaüksusele kirde nurgast kagu suunal.

FOTO 5: Vaade Põhjanurga maaüksusele idapoolse piiri keskosast edela suunal.

FOTO 6: Vaade riigimaanteelt Kärdla metskond 1 maaüksusele Põhjanurga maaüksuse juurdepääsutee alale.

3.2. Planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon 27

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond

TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Rahandusministeerium 17.06.2021 nr 8-3/123-1

[email protected]

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 09.06.2021 kor-

raldusega nr 345 algatati Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse (katastritunnus 39201:004:6010)

detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringuala näol on tegemist 4,02

ha suuruse maatulundusmaaga. Planeeringu eesmärk on maaüksusele ehitusõiguse määramine

koos põhiliste arhitektuursete nõuetega ja maaüksuse kruntimine kaheks.

Korralduse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Hiiumaa Vallavalitsuses (Keskväljak 5a,

Kärdla) ja avalikus dokumendiregistris http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=209484.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

HIIUMAA VALD

KÕRGESSAARE OSAVALLA VALITSUS

__________________________________________________________________________________________

Kõpu tee 8 telefon +372 463 6071 registrikood 77000588

Kõrgessaare alevik e-post [email protected] Swedbank EE692200221068460924

92201 Hiiumaa vald SEB EE651010220267833220

Puudutatud isikud 17.06.2021 nr 8-3/123-2

Detailplaneeringu algatamisest teavitamine

Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 alusel teavitame Teid, et Hiiumaa Vallavalitsuse 09.06.2021 kor-

raldusega nr 345 algatati Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse (katastritunnus 39201:004:6010)

detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused. Planeeringuala näol on tegemist 4,02

ha suuruse maatulundusmaaga. Planeeringu eesmärk on maaüksusele ehitusõiguse määramine

koos põhiliste arhitektuursete nõuetega ja maaüksuse kruntimine kaheks.

Korralduse ja väljastatud lähtetingimustega saab tutvuda Hiiumaa Vallavalitsuses ja avalikus

dokumendiregistris: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=209484.

Palume kirja kätte saamisest teavitada aadressil [email protected]. Juhul, kui soovite antud

küsimuses edasisi teavitusi saada mõnel teisel aadressil (eelistatult elektrooniliselt), palume meile

vastav soov edastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Laid

osavallavanem

Maiken Lukas

[email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Hiiumaa Vald Teie: 14.12.2021, nr 8-3/337-1

Kõrgessaare Osavalla Valitsus Meie: 21.12.2021, nr 5.1-17.5/53-1

[email protected]

Vastus detailplaneeringu koostamise algatamisele Põhjanurga maaüksusel

(39201:004:6010) ja detailplaneeringu eritingimuste koostamisele kultuurimälestiste

Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg-nr 23516), Teise Maailmasõja patarei

veereservuaar 2 (reg-nr 23517) kaitsevööndis.

Vastavalt Kultuuriministri 24. aprilli 2019 määruse nr 15 ,,Üldplaneeringu ja detailplaneeringu

muinsuskaitse eritingimuste koostamise kord“ (RT I, 29.04.2019, 1) § 2 lõike 3 alusel ei pea

Muinsuskaitseamet vajalikuks nimetatud detailplaneeringule muinsuskaitse eritingimuste

koostamist, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda ega

mõjuta kultuurimälestise Teise Maailmasõja patarei pumbajaam (reg-nr 23516), Teise

Maailmasõja patarei veereservuaar 2 (reg-nr 23517) säilimist ega vaadeldavust.

Lugupidamisega

/Allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Koit

Hiiumaa nõunik

Tel 52 48 184

[email protected]

Lisa 1. Mälestise asukoht ja kaitsevööndi piirid

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 15.12.2021 nr 8-3/337-3

Meie 10.01.2022 nr 7.1-2/21/29844-2

Seisukohtade väljastamine Tahkuna küla

Põhjanurga maaüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse

detailplaneeringu (katastritunnus 39201:004:6010, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeering

on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 09.06.2021 korraldusega nr 345. Planeeringuga soovitakse

luua eeldused kahe elamu rajamiseks.

Planeeringualale kavandatakse juurdepääs riigitee nr 12113 Tahkuna majaka tee kaudu, mille

keskmine ööpäevane liiklussagedus on 95 autot, kiiruspiirang 90 km/h. Riigitee parameetrid ei

võimalda üldjuhul sõita maksimaalse lubatud kiirusega, mistõttu lähtutakse nähtavusalade

määramisel madalamatest väärtustes.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Juurdepääs kavandada riigitee nr 12113 asukohast, kus on võimalik tagada juhise

„Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ järgne nähtavusala (5x120 m).

2. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.

4. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad (5x150 m), milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg

2).

6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba

ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude

paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid

tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

2 (2)

7. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning

nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada

(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes ehitamise alustamise teatise esitamist.

8. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

9. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud juurdepääsu

asukohas.

10. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede

numbreid ja nimetusi.

11. Riigiteega liitumise korral (EhS § 99 lg 3) tuleb huvitatud isikul taotleda nõuded projektile

Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anna Palusalu

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

58507716, [email protected]

Vastuskiri Põhjanurga detailplaneeringu eelnõule

Austatud härra Niels-Peter Rattiste

Olete esitanud meile Tahkuna küla Põhjanurga mü detailplaneeringu eelnõu arvamuse

avaldamiseks. Oleme tutvunud esitatud lähteseisukohtadega ja eelnõuga ning RMK arvamus

ligipääsutee rajamise osas on järgmine.

Planeeritud ligipääsutee alal riigimetsas asuvad vääriselupaik (VEP), kus majandustegevus on

lubatud ainult erandkorras Keskkonnaameti nõusolekul, ning kultuurimälestiste kaitsevöönd.

Alates Põhjanurga mü riigimaanteele lähimast nurgast peaks ligipääsutee asuma Põhjanurga

kinnistu piiril, mis on 50 % ulatuses laiusest riigimaal. Näidatud kavandil asub tee täies ulatuses

riigimaal. Ligipääsu rajamine ka osaliselt riigimaale eeldab tasulise servituudi seadmist ning

teeprojekti kooskõlastamist RMK-ga.

RMK ei kooskõlasta pakutud lahendust ilma Keskkonnaameti seisukohata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Tammeveski

RMK Hiiumaa metsaülem

5300 4942 [email protected]

Kõrgessaare Osavalla Valitsus

[email protected]

Teie 14.12.2021 nr 8-3/337-2

Meie 12.01.2022 nr 3-1.1/2021/3751

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Hiiumaa Vallavalitsus Kõrgessaare osavald

[email protected]

Teie 15.12.2021 nr 8-3/337

Meie 14.01.2022 nr 6-2/21/26219-2

Arvamus Tahkuna küla Põhjanurga

maaüksuse detailplaneeringu algatamise kohta

Esitasite Keskkonnaametile arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks Hiiumaa vallas

Tahkuna külas Põhjanurga maaüksusel (katastritunnus 39201:004:6010, sihtotstarve

maatulundusmaa 100%) detailplaneeringu algatamise korralduse ja detailplaneeringu

lähteseisukohad.

Põhjanurga maaüksus kavandatakse jagada kaheks 2 ha suuruseks krundiks ning määratakse

ehitusõigus ja hoonestusalad. Kavandatavad sihtotstarbed kruntidele on elamumaa ja

maatulundusmaa.

Planeeringualal on registreeritud III kaitsekategooria liigi sookurg (Grus grus) elupaik1.

Sookure pesitsusperioodiks (1. aprillist kuni 15. juulini) tuleb seada piirang raiele ja ehitustööde

alustamisele. Kui ehitusega alustatakse enne pesitsusperioodi, siis sookured sinna ei tule ja ei

teki ka ohtu munade või poegade hukkumiseks.

Planeeritud õuealadest lõunas paikneb madalsoo (ka põhikaardi alusel), mis on ühtlasi III

kaitsekategooria liigi valge vesiroosi (Nymphaea alba) elupaik2. Liigi isendite hävitamise ja

elupaiga kahjustamise vältimiseks tuleb jätta tegemata uued kunstlikud veekogud ning

igasugused kuivendamis- ja süvendamisööd soos ja selle servas, sest need mõjutavad

veerežiimi soos.

Lisaks ulatub planeeringualale III kaitsekategooria liigi harilik ungrukold (Huperzia selago)

elupaik3. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria taimede,

seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi

säilimist selles elupaigas.

Detailplaneeringu kavandil on õuealad suures osas planeeritud sohu, mis vähemalt kevadel ja

sademeterohkel perioodil üleujutatud ja sellega on juba ette kavandatud loodusväärtuste

kahjustamine. Õuealad tuleb planeerida väljapoole madalsood ja vesiroosi elupaika. Kahjuks

on senine praktika olnud väikesoode kuivendamine või vee koondamine ühte suurde

kunstveekogusse. Mõistlikum on õuealade paigutus vastavalt detailplaneeringu

lähteseisukohtade joonisele 2.

1 Keskkonnaregistri kood KLO9117246 2 Keskkonnaregistri kood KLO9330575 3 Keskkonnaregistri kood KLO9304615

2 (2)

Planeeritav juurdepääsutee asub riigimaal kvartal KD001 eraldisel 13, mis on

Keskkonnaregistri andmetel vääriselupaik (kood VEP204403). Tegemist on märgala

sanglepikuga, kus on keelatud kuivendamine. Seega tuleks juurdepääsutee planeerida

väljaspoole vääriselupaika, ja nii, et see ei kahjustaks vääriselupaiga veerežiimi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kadri Tamm 5300 2210 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Rita Miller 5301 1496 (kaitsealused liigid)

[email protected]

Tiia Tänavsuu 516 7132 (vääriselupaigad)

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 24.11.2022

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 13.11.2097

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Toivo Saue

[email protected]

Teie 14.11.2022

Meie 24.11.2022 nr 7-9/22/22370-2

Hiiumaa Põhjanurga kinnistu juurdepääsutee

Austatud Toivo Saue

Metsahoiu vanemspetsialist Tõnis Ruber, kes on läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud

vääriselupaiga väljavaliku kursuse ja omandanud sellekohase tunnistuse, teostas 18.11.2022

kohapealse paikvaatluse Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Tahkuna külas asuval RMK kvartali

KD001 eraldisel 13 asuval vääriselupaigal nr 204403 hindamaks Põhjanurga kinnistu

juurdepääsutee rajamise võimalusi.

Keskkonnaamet on seisukohal, et RMK kvartali KD001 eraldisele 13 on võimalik rajada

Põhjanurga juurdepääsutee. Juurdepääsutee tuleks rajada võimalikult eraldise lõuna- ja

kaguserva, et pärast piiri korrigeerimist säiliks vääriselupaik kompaktse alana.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaanus Nilp

juhtivspetsialist

metsaosakond

Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, [email protected];

RMK, [email protected]

Tõnis Ruber 5149148

[email protected]

TEHNILISED TINGIMUSED 440106

TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi

DAGOpen OÜ

Isiku- või registrikood

10058058

Kontaktaadress Tänav / maja / korter

Kärdla, Sadama tn, 15

Sihtnumber

92412

Maakond

Hiiu maakond

Telefon

522 9032

e-post

[email protected];[email protected]

Kontaktisik Nimi

Teet Elstein

Telefon

503 4055

e-post

[email protected]

VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress

Põhjanurga Tahkuna küla Hiiumaa vald Hiiu maakond

Tarbimiskoht Katastriüksuse number

39201:004:6010

Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool

Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider

TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks

SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv

3

Amprite arv

25 A

ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.

1/2

TEHNILISED TINGIMUSED 440106

KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Pangea:(Hiiu) baasil näha ette Põhjanurga kinnistu toide uue fiidriga 0,4 kV maakaabelliinina. Objekti elektrivarustuseks planeerida kinnistu piirile 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitme kohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Hendrik Saarnak, tel. 5682 2265, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga . Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.

TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Hendrik Saarnak

Elektrilevi OÜ volitatud esindaja

+37256822265 | [email protected]

Koostatud: 27.02.2023

Kehtib kuni: 27.02.2025

2/2

Teema: RE: Põhjanurga DP eskiislahendus (Tahkuna k. Hiiumaa v. Hiiu mk) Saatja: Maiken Lukas <[email protected]> Kuupäev: 26/04/2023, 14:56 Saaja: "[email protected]" <[email protected]>

Tere,

Kõrgessaare Osavalla Valitsus on tutvunud "Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneering " eskiislahendusega ning täiendavad ettepanekud puuduvad. Võite esitada detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja arvamuste hankimiseks.

Lugupidamisega, Maiken Lukas Kõrgessaare Osavalla Valitsus ehitusspetsialist 5191 7709

-----Original Message----- From: Teet Elstein <[email protected]> Sent: Tuesday, April 25, 2023 11:48 AM To: Korgessaare osavald <[email protected]> Cc: Maiken Lukas <[email protected]>; Toivo Saue <[email protected]> Subject: Põhjanurga DP eskiislahendus (Tahkuna k. Hiiumaa v. Hiiu mk)

Tere,

Esitan Hiiumaa Vallavalitsusele ülevaatamiseks "Tahkuna küla Põhjanurga maaüksuse detailplaneering" eskiislahenduse portfoolio pdf formaadis.

Kaustast puuduv lisamaterjal komplekteeritakse peale eskiislahenduse ülevaatamist.

Teadmiseks: maaüksuse omanik.

Parimat,

Teet Elstein DAGOpen OÜ +372 5034055

48

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

4. JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO JA PLANEERINGU- LAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI

4.1 JOONISTE DIGITAALSETE KIHTIDE ÜLDINE INFO: 4.1.1 Jooniste digitaalsete kihtide koostamiseks kasutatud tarkvara ja tarkvara versioon:

- AutoCAD 2010 LT 4.1.2 Jooniste esituskujude mõõtkava ehk jooniste koostamise üldistusaste:

- Põhijoonis M 1 : 1000 4.1.3 Jooniste digitaalsete kihtide koostaja või koostajate andmed isikute kaupa nimeliselt ja nende roll kihtide

koostamisel: - Teet Elstein

4.2 PLANEERINGULAHENDUSE KEHTESTATUD KIHTIDE NIMEKIRI TABELINA: Kihi/faili nimetus

Sisu kirjeldus

Muu oluline info

DK202_Pohjanurga_Tahkuna_ DP_digitaalsed_kihid.dwg

DP_hoonestus Planeeritud hoonestusala Tärkandmed seotud kihiga DP_hoonestus

DP_krunt Planeeritud krunt Tärkandmed seotud kihiga DP_krunt

Plan_ala Planeeringuala Tärkandmed seotud kihiga Plan_ala

DP_transp_tee Planeeritud sõidutee Tärkandmed seotud kihiga DP_transp_tee

49

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. KOOSKÕLASTUSED

50

DAGOpen OÜ Arhitektuuribüroo Töö nr. 23 - 05 Aprill 2023 Hiiumaa vald, Hiiu maakond TAHKUNA KÜLA PÕHJANURGA MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING

5. 1

K OO

SK ÕL

AS TU

ST E

KO ON

DN IM

EK IR

I

M ÄR

KU S

6

KO OS

KÕ LA

ST US

E OR

IG IN

AA LI

AS UK

OH T

5

KO OS

KÕ LA

ST US

E SI

SU

4

KO OS

KÕ LA

ST US

E NR

JA K

UU PÄ

EV

3

KO OS

KÕ LA

ST AV

OR

GA NI

SA TS

IO ON

2

JR K

NR

1 1.

2.

3.

4.

5.