Jõgevamaa Koostöökoja strateegia muudatuste heakskiitmine

Jõgevamaa Koostöökoja ühisstrateegia 2023-2027

Jõgevamaa 2023

Versioon 3

Tellija: Jõgevamaa Koostöökoda www.jogevamaa.com, [email protected]

Konsultant: HeiVäl OÜ, Kaido Väljaots

SISSEJUHATUS, TEGEVUSPIIRKOND ja ORGANISATSIOON 4

Sissejuhatus 4

Lühendid ja mõisted 5

Ülevaaade tegevuspiirkonnast 6

Jõgevamaa Koostöökoja toimimine, kogemused ja koostöö 11

STRATEEGIA 18

Strateegia koostamise protsess 19

SWOT analüüs 20

Sise- ja väliskeskkonna analüüside peamised järeldused 23

Strateegilised eesmärgid 2023-2027, visioon ja missioon 26

Strateegia rakendamine: strateegia kaardid ja toetusmeetmed 32

Hindamiskriteeriumid 48

Strateegia meetmete rakendamise eelarve 56

Strateegia uuenduslikkus, seire ja uuendamine 59

Seosed asjaomaste dokumentidega 62

LISAD 68

Lisa 1. Tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslik analüüs 69

Lisa 2. Teadlaste seisukohad maaelu ja võrgustike arendamise kohta 119

Lisa 3. Liivakella® mudel strateegiliseks planeerimiseks 130

Sisukord

3

Jõgevamaa Koostöökoda on 2006. aastal asutatud piirkondlik LEADER-meetme raames tegutsev tegevusrühm, mille eesmärk on toetada oma tegevuspiirkonna tasakaalustatud arengut sidustades mittetulundusühingute, ärisektori ja omavalitsuse tegevusi Põltsamaa, Jõgeva, Mustvee (osaliselt) ja Peipsiääre (osaliselt) valdades. Tegevuspiirkonna suurus on 2402 km2, kus 1. jaanuari 2021. a seisuga elas 27 052 inimest. Jõgevamaa Koostöökojal on 1.05.2023 seisuga 98 liiget.

Käesolev Jõgevamaa Koostöökoja arengustrateegia 2023 – 2027 on järjekorras kolmas, jätkates perioodide 2007- 2013 ja 2015 – 2023 strateegiaid. Väärtustame piirkondlikku eripära rikkaliku kultuuri- ja looduspärandiga, mis loob eelduse, et jõukas Jõgevamaa pakub mitmekülgset eneseteostust ning sotsiaalselt turvalist elukeskkonda.

Jõgevamaa Koostöökoja ühisstrateegia panustab nii Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava 2023-2027 erieesmärgi nr 8 ja kavas nimetatud LEADERi eesmärkide kui esmakordselt Sotsiaalfond+ eesmärkide saavutamisse läbi ettevõtetele ja kogukondadele suunatud toetusmeetmete. Panustatakse tööhõive edendamisse (meede 1), majanduskasvu (meede 1), sotsiaalsesse kaasatusse (meetmed 3.1, 3.3, 4) ja kohalikku arengusse (meede 3.2) ning taastuvenergia võimaluste efektiivsemasse kasutuselevõttu (biomajandus) (meetmed 1, 2). Strateegia lähtub tegevuspiirkonna arengueeldustest ning väljakutsetest, kaasates huvirühmi ja erialaspetsialiste ning võttes arvesse LEADER-põhimõtteid.

Strateegiline plaan on koostatud piirkonna vajadustele vastavalt. Strateegia koostamisel kasutati HeiVäl Consulting’u väljatöötatud kaubamärgiga kaitstud Liivakella® meetodit. Liivakella® meetod võimaldab strateegia koostamist terviklikult juhtida ja siduda erinevad etapid üheks loogiliselt seotud tervikuks.

Strateegia koostamise aluseks on maaeluministri 02.02.2022 määruse nr 7 „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ (määrus) § 3 lõikes 3 nimetatud nõuded.

Strateegia esitatakse määruse § 10 lõike 1 punkti 4 kohaselt ja „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumise „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ alusel heakskiitmiseks PRIAle koos kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega strateegia vastuvõtmise kohta 25. mail 2023.

Sissejuhatus

4

EE - Eesti entsüklopeedia ENE - Eesti nõukogude entsüklopeedia ESF+ - Euroopa Sotsiaalfond+ METK - Maaelu Teadmuskeskus IPPU sektor - (ingl Industrial Processes and Product Use) tööstuslike protsesside ja toote kasutamise sektor JAEK - Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus JKTK - Jõgevamaa Koostöökoda JKÜ – Jõgevamaa Kodukandi Ühendus KOP - Kohaliku omaalgatuse programm KOV – kohalik omavalitsus KEKK - Kliima- ja energiakava KÜSK - Kodanikuühiskonna Sihtkapital MKO – maakondlik organisatsioon RTK - Riigi Tugiteenuste Keskus VKE - väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ÜPP – Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika

Lühendid ja mõisted Aktiivne küla – kogukond, milles elavad inimesed soovivad tegutseda koos, et parandada oma kodukoha elukvaliteeti, tugevdada omavahelisi sidemeid ning edendada ühist huvi ja eesmärke sotsiaalseks, majanduslikuks ning kultuuriliseks arenguks. Arukas küla (ingl smart village) – kogukonna mudel, kuidas kasutada tehnoloogiat ja innovatsiooni jätkusuutlikkuse, efektiivsuse ja kogukonna kaasatuse edendamiseks maapiirkonnas, et parandada elukvaliteeti maal ning pakkuda kogukonna juhitud lahendusi kohalikele probleemidele. Atraktiivne töökoht - töökoht, kus on tegevusala lõikes maakonna keskmisest suurem töötasu. Kogukonnateenus - kogukonna liikmelt kogukonna liikmetele pakutav teenus, mis lähtub kogukonna vajadustest. Kogukonnateenuse eesmärgiks ei ole kasumi teenimine, kuid tasu võtmine teenusekulude katmiseks on põhjendatud. Kogukonnateenuse puhul tuleb välja tuua turutõrke olemasolu, et ei pakutaks kõlvatut konkurentsi piirkonna ettevõtetele. Koostööprojekt – ühisprojekt, mille osapoolteks on kohalikud tegevusrühmad. LEADER - Euroopa Liidu algatusprogramm maapiirkonnas kohaliku elu edendamiseks läbi kohaliku tasandi koostöö (pr Liaison entre Actions de Developpement de l’Economie Rurale = Seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel). Maaline piirkond - asula, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku. Maapiirkond - piirkond, mis vastab Statistikaameti metoodika alusel maalisele ja väikelinnalisele asustuspiirkonnale. Maarahvastik – maapiirkonna elanikud. Meede - tegevuste kogum, millega aidatakse kaasa ühe või mitme strateegia ja EAFRD prioriteedi eesmärgi saavutamisele. Miniprojekt – projekt, mille taotlus esitatakse kohalikule tegevusrühmale eelarvemahuga 1000 – 8000 eurot (kehtib üksnes meetmes 4 ). Sotsiaalne ettevõtlus - vabaühenduste või ettevõtete püsiv ja regulaarne tulu teenimine kaupade või teenuste müügi abil ühiskondliku vajaduse lahendamiseks, oluline on siinjuures ärilise tegevuse sidumine ühiskondliku eesmärgiga. Vihmavarjuprojekt (ingl umbrella project) - projekt, milles tegevusrühm võtab endale administreerimise koormuse, olles ise projekti põhitaotleja ja rahastades erinevaid alamprojekte. Väikelinnaline piirkond - asula, kus suurem osa elanikest elab piirkondades, kus rahvastikutihedus on vahemikus 200 kuni 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega klastrites on suurem kui 5000 inimest ning ei moodusta linnalist asustuspiirkonda. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Väikeprojekt – projekt, mille taotlus esitatakse kohalikule tegevusrühmale eelarvemahuga 1000-3000 eurot (kehtib üksnes meetmes 4). Ühisprojekt - projekt, mille viivad kuni kaheaastase tegevuskava alusel ellu partnerid, kelleks on vähemalt kaks juriidilist isikut või füüsilisest isikust ettevõtjat ja kellest vähemalt üks ei ole teine kohalik tegevusrühm. Ühisprojekti partner ei ole ühisprojekti taotlust esitava taotleja liige või taotleja muul moel seotud isik.

5

TEGEVUSPIIRKOND

✓ Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkond asub Ida- Eestis, Mandri-Eesti keskpunkti ja Peipsi järve vahel. Tegevuspiirkonna eripäraks on Eesti keskne asend, mis loob häid ruumilisi eeldusi laiapõhjaliseks koostööks naabritega.

✓ Tegevuspiirkond on seotud nelja valla territooriumitega:

1. Põltsamaa piirkond - Põltsamaa vald

2. Vooremaa piirkond - Jõgeva vald

3. Peipsi piirkond - Mustvee vald v.a endiste Avinurme ja Lohusuu valla piirkonnad ning Peipsiääre vallast endise Pala valla piirkond

✓ Tegevuspiirkond on peamiselt maaline asustuspiirkond.

✓ Tegevuspiirkonnas on väikelinnad Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee, mis on kujunenud tegevuspiirkonnas peamisteks teenuskeskusteks.

✓ Tegevuspiirkonda läbivad olulised riigisisesed ja rahvusvahelised maantee- ja raudteetranspordi koridorid.

✓ Tegevuspiirkond piirneb Peipsi-Alutaguse Koostöökoja, Tartumaa Arendusseltsi, Võrtsjärve Ühenduse, Lõuna- Järvamaa Koostöökogu, Järva Arengu Partnerite ja PAIK LEADER tegevusrühmadega.

✓ Pindala: 2402 km2

✓ Elanike arv: 27 052 (2021) Põltsamaa vald

Jõgeva vald

Mustvee vald

Peipsiääre vald

Tartumaa Arendusselts

Peipsi-Alutaguse Koostöökoda

PAIK

Järva Arengu Partnerid

Võrtsjärve Ühendus

Lõuna- Järvamaa Koostöö- kogu

Põltsamaa piirkond

Vooremaa piirkond

Peipsi piirkond

Tegevuspiirkond

7

✓ Tegevuspiirkonna keskosa iseloomustavad eripärase ja ainulaadse pinnavormina voored – piklikud künkad ja orud, mille kujundasid jääaegsed liustikud.

✓ Idasuunas piirab tegevuspiirkonda Euroopa suuruselt viies järv - Peipsi järv, mis ühtlasi on piiriveekogu Eesti ja Euroopa Liidu ning Venemaa vahel. Järv on aastasadu pakkunud võimalusi kalapüügi ja -töötlemisega tegelemiseks, kaasajal ka turismi ja puhkemajanduse arenguks. Lisaks paikneb Peipsi järve rannikul omanäoline vene vanausuliste asustus.

✓ Põhjasuunast piiritleb tegevuspiirkonda metsade ja soode vöönd ning Endla looduskaitseala, mis on populaarne loodusturismi sihtkoht.

✓ Metsamaa moodustab tegevusrühma territooriumist umbes poole (2018. a 134 000 ha ehk 52,6%). Seega on metsasuse määr lähedane Eesti keskmisele metsasusele (53,6%). (Keskkonnaagentuur, SMI 2018)

✓ Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonda iseloomustab mitmekesine ja elujõuline kultuur, olles osa ajaloolisest Lõuna-Eesti kultuuriruumist. Siin kohtuvad Eesti keele kesk- ja idamurre, eristatakse Vooremaa, Peipsimaa (osaliselt) ning Kesk- Eesti (osaliselt) pärandipiirkondi. Piirkonna idaserv jääb Peipsiveere pärimuskultuuri regionaalsesse kultuuriruumi, mis hõlmab vanausuliste ja Kodavere pärimust. Ala ilmestab rikkalik aineline kultuuripärand ning kohapärimus. Jõgevamaad tuntakse ka arvukate rahvaürituste poolest. Põllumajanduspiirkonnale omaselt on siin levinud lihtne toit oma lokaalsete eripäradega. Üldine kultuurielu on mitmekülgne, pakkudes tingimusi nii loometegevuseks kui kultuurisündmustel kaasalöömiseks.

✓ Tegevuspiirkonda iseloomustab hajaasustus ning põllumajandus. Jõgeva maakond koos naabermaakondadega annab ligikaudu 70% Eesti põllumajandussaagist. (METKi eksperdihinnang)

Põltsamaa piirkond

Vooremaa piirkond

*Rohelise ringiga on märgitud tihedama metsavööndi

paiknemine tegevuspiirkonnas

**Kollase ringiga on märgitud Kodavere kihelkonna ala

Tegevuspiirkonna eripära

Peipsi piirkond

8

Adavere alevik

Aidu küla

Alastvere küla

Altnurga küla

Annikvere küla

Arisvere küla

Esku küla

Jüriküla

Kaavere küla

Kablaküla

Kalana küla

Kaliküla

Kalme küla

Kamari alevik

Kauru küla

Kirikuvalla küla

Kose küla

Kuningamäe küla

Kursi küla

Kõpu küla

Kõrkküla

Laasme küla

Lahavere küla

Lebavere küla

Loopre küla

Luige küla

Lustivere küla

Mõhküla

Mõisaküla

Mõrtsi küla

Mällikvere küla

Neanurme küla

Nurga küla

Nõmavere küla

Pajusi küla

Pauastvere küla

Pikknurme küla

Pilu küla

Pisisaare küla

Pudivere küla

Puduküla

Puiatu küla

Puurmani alevik

Põltsamaa linn

Rõstla küla

Räsna küla

Sopimetsa küla

Sulustvere küla

Tammiku küla

Tapiku küla

Tõivere küla

Tõrenurme küla

Tõrve küla

Umbusi küla

Uuevälja küla

Vitsjärve küla

Vorsti küla

Võhmanõmme küla

Võisiku küla

Vägari küla

Väike-Kamari küla

Väljataguse küla

Halliku küla

Jaama küla

Kaasiku küla

Kallivere küla

Kasepää küla

Kiisli küla

Koseveski küla

Kääpa küla

Kükita küla

Levala küla

Maardla küla

Mustvee linn

Nautrasi küla

Nõmme küla

Odivere küla

Omedu küla

Pedassaare küla

Putu küla

Pällu küla

Raja küla

Ruskavere küla

Saarjärve küla

Sirguvere küla

Tarakvere küla

Tiheda küla

Tuulavere küla

Vanassaare küla

Vassevere küla

Veia küla

Voore küla

Võtikvere küla

VOOREMAA PIIRKONNA ASUSTUSÜKSUSED (JÕGEVA VALD)

PÕLTSAMAA PIIRKONNA ASUSTUSÜKSUSED (PÕLTSAMAA VALD)

PEIPSI PIIRKONNA ASUSTUSÜKSUSED (MUSTVEE VALD)

(PEIPSIÄÄRE VALD)

Assikvere küla

Haavakivi küla

Kadrina küla

Kirtsi küla

Kodavere küla

Kokanurga küla

Lümati küla

Metsanurga küla

Moku küla

Nõva küla

Pala küla

Perametsa küla

Piibumäe küla

Piirivarbe küla

Punikvere küla

Raatvere küla

Ranna küla

Sassukvere küla

Sõõru küla

Sääritsa küla

Tagumaa küla

Vea küla

Äteniidi küla

Alavere küla

Eerikvere küla

Ehavere küla

Ellakvere küla

Endla küla

Härjanurme küla

Imukvere küla

Iravere küla

Jõgeva alevik

Jõgeva linn

Jõune küla

Järvepera küla

Kaarepere küla

Kaave küla

Kaera küla

Kaiavere küla

Kantküla

Kassinurme küla

Kassivere küla

Kaude küla

Kivijärve küla

Kivimäe küla

Kodismaa küla

Koimula küla

Kudina küla

Kuremaa alevik

Kurista küla

Kõnnu küla

Kõola küla

Kärde küla

Laiuse alevik

Laiusevälja küla

Leedi küla

Lemuvere küla

Liikatku küla

Liivoja küla

Lilastvere küla

Luua küla

Lõpe küla

Mooritsa küla

Mullavere küla

Mõisamaa küla

Nava küla

Näduvere küla

Ookatku küla

Oti küla

Paduvere küla

Painküla

Pakaste küla

Palamuse alevik

Palupere küla

Patjala küla

Pedja küla

Pikkjärve küla

Praaklima küla

Pööra küla

Raadivere küla

Raaduvere küla

Rahivere küla

Rassiku küla

Reastvere küla

Rohe küla

Ronivere küla

Rääbise küla

Sadala alevik

Saduküla

Selli küla

Siimusti alevik

Soomevere küla

Sudiste küla

Sätsuvere küla

Süvalepa küla

Tealama küla

Teilma küla

Tooma küla

Toovere küla

Torma alevik

Tuimõisa küla

Tõikvere küla

Tähkvere küla

Vaiatu küla

Vaidavere küla

Vaimastvere küla

Vana-Jõgeva küla

Vanamõisa küla

Vanavälja küla

Varbevere küla

Vilina küla

Viruvere küla

Visusti küla

Võduvere küla

Võidivere küla

Võikvere küla

Vägeva küla

Väljaotsa küla

Õuna küla

Änkküla

62 asustusüksust, 36 asustusüksust on aktiivsed* (58,1%)

97 asustusüksust, 37 asustusüksust on aktiivsed* (38,1%)

31 asustusüksust, 9 asustusüksust on aktiivsed* (29,0%)

23 asustusüksust, 9 asustusüksust on aktiivsed* (39,1%)

Kokku: 213 asustusüksust sh 91 (42,7%) aktiivse kogukonnaga

tegutsevat asustusüksust

Tegevuspiirkonna asustusüksused

*Paksus kirjas on välja toodud tegevuspiirkonna asustusüksused, kus MTÜ vormis tegutsevad aktiivsed kogukonnaelu edendavad organisatsioonid 9

Aktiivsed kogukonnad

Adavere alevik (JKÜ ak, Põltsamaa valla ak)

Aidu küla (JKTK liige, Pajusi valla ak)

Esku küla (JKÜ ak, JKTK liige, Põltsamaa valla ak)

Kamari alevik, Väike-Kamari küla (JKTK taotleja, JKTK liige, Põltsamaa valla ak, JAEK parim kü nominent, Jõgevamaa „Aasta küla“ laureaat ja esimene üleeestilise „Aasta küla“laureaat)

Kuningamäe küla (JKTK taotleja, JKTK liige, JAEK parim kü nominent) Kõpu küla (Pajusi valla ak)

Lahavere küla (Pajusi valla ak) Lustivere küla (JKÜ ak, JKTK liige, Põltsamaa valla ak, Jõgevamaa „ Aasta küla“ laureaat ja üleeestilise „Aasta küla“laureaat)

Pajusi küla (JKÜ ak, JKTK liige, Jõgevamaa „ Aasta küla“ laureaat) Pikknurme küla (aktiivse külaseltsi olemasolu)

Pisisaare küla (Pajusi valla ak) Puurmani alevik (aktiivsete seltsingute olemasolu)

Põltsamaa linn (JKTK taotleja, JKTK liige, JAEK parim kü nominent)

Tapiku küla (JKÜ ak, JKTK liige, Pajusi valla ak, JAEK parim kü nominent, Jõgevamaa „ Aasta küla“ laureaat)

Umbusi küla (JKTK taotleja, JKTK liige, Põltsamaa valla ak) Võisiku küla (JKÜ ak, JKTK liige, Põltsamaa valla ak)

Vägari küla (JKÜ ak, JKTK liige, Pajusi valla ak) Külad, kes on koondunud ühe seltsi alla:

Pudivere küla, Sulustvere küla, Kaavere küla, Tõrenurme küla, Neanurme küla, Kaliküla, Lustivere küla – Lustivere Külaseltsi liikmed Kauru küla, Tõivere küla, Lahavere küla, Tapiku küla –Tapiku Külade Seltsi liikmed

Arisvere küla, Kõrkküla, Väljataguse küla, Sopimetsa küla, Nurga küla – Kutimäe Külaseltsi liikmed

Esku küla, Vitsjärve küla, Räsna küla, Nõmavere küla, Rõstla küla, Lebavere küla – Esku Külaseltsi liikmed

Kasepää küla (JKTK taotleja, JKTK liige, Mustvee valla kl) Kääpa küla (JKÜ ak, JKTK liige, Mustvee valla kl, JAEK parim kü nominent)

Mustvee linn (JKTK taotleja, JKTK liige, Mustvee valla kl, JAEK parim kü nominent) Raja küla (Mustvee valla kl)

Ruskavere küla (JKTK taotleja) Tiheda küla (JKTK liige)

Voore küla (Mustvee valla kl, JAEK parim kü nominent)

Võtikvere küla (JKÜ ak, JKTK liige)

Sirguvere küla (aktiivse külaseltsi olemasolu)

PÕLTSAMAA PIIRKONNA ASUSTUSÜKSUSED (PÕLTSAMAA VALD)

VOOREMAA PIIRKONNA ASUSTUSÜKSUSED (JÕGEVA VALD)

PEIPSI PIIRKONNA ASUSTUSÜKSUSED (MUSTVEE VALD)

(PEIPSIÄÄRE VALD)

Assikvere küla (JKÜ ak, Peipsiääre valla kl, Pala valla ak)

Kodavere küla (Pala valla ak)

Lümati küla (JKTK liige, Pala valla ak) Nõva küla (Pala valla ak)

Pala küla (JKTK taotleja, Pala valla ak) Raatvere küla (Pala valla ak)

Tagumaa küla (aktiivse seltsi olemasolu) Külad, kes on koondunud ühe seltsi alla:

Assikvere küla. Jõgevamaa „ Aasta küla“ laureaat, Kokanurga küla, Perametsa küla – Assikvere Haridusseltsi liikmed

Endla küla (Jõgeva valla kl)

Härjanurme küla (Jõgeva valla kl, JKÜ ak, JKTK liige)

Imukvere küla (Jõgeva valla kl, JKTK taotleja, JKTK liige)

Jõgeva alevik (Jõgeva valla kl, JKÜ ak, JKTK liige)

Jõgeva linn (Jõgeva valla kl, JKTK taotleja, JKTK liige, JAEK parim kü nominent)

Kaarepere küla (Jõgeva valla kl, JKTK Liige, JKTK liige)

Kassinurme küla (JKÜ ak, JKTK liige)

Kuremaa alevik (Jõgeva valla kl, JKTK liige) Kurista küla, Kaera küla (Jõgeva valla kl, JKTK liige)

Kärde küla (Jõgeva valla kl, Jõgevamaa „Aasta küla“ laureaat) Laiuse alevik (Jõgeva valla kl, JKTK taotleja, JKTK liige)

Lilastvere küla (JKTK liige)

Luua küla (tegutseb Luua Külaselts)

Näduvere küla (JKÜ ak)

Paduvere küla (JKTK taotleja, JKTK liige, JAEK parim kü nominent)

Palamuse alevik (Jõgeva valla kl, JKTK liige) Rahivere küla (JKTK taotleja)

Sadala alevik (Jõgeva valla kl, JKÜ ak, JKTK taotleja, JKTK liige, JAEK parim kü nominent, Jõgevamaa „Aasta küla“ laureaat)

Saduküla (Jõgeva valla kl) Siimusti alevik (JAEK parim kü nominent)

Torma alevik (Jõgeva valla kl, JKTK taotleja, JKTK liige, JAEK parim kü nominent) Vaiatu küla (Jõgeva valla kl, JKÜ ak, JKTK liige)

Vaidavere küla (JKTK taotleja)

Vaimastvere küla (Jõgeva valla kl)

Vana-Jõgeva küla Külad, kes on koondunud ühe seltsi alla:

Reastvere küla, Kodismaa küla, Tähkvere küla, Ookatku küla, Kantküla, Iravere küla, Leedi küla, Tuimõisa küla, Mõisamaa küla, Sadala alevik – Sadala külade seltsi liikmed Oti küla, Rassiku küla, Lilastvere küla, Näduvere küla – (Näduvere) Külade Ühendus

ehk asustusüksused, kus MTÜ vormis tegutsevad aktiivsed kogukonnaelu edendavad organisatsioonid on ära märgitud valdade arengukavades (ak), kodulehtedel (kl) või maakondlike kodanikeühenduste poolt (kü).

10

JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKOJA TOIMIMINE, KOOSTÖÖ JA JÄTKUSUUTLIKKUS

Majandusareng ja ettevõtlus JKTK: VKE-de toetamine, innovatsioon, kohalik toit KOV: infrastruktuur MKO: EASi teenuste vahendamine, nõustamine

Kohalike kogukondade võimestamine JKTK: toetusmeetmed KOV: tegevustoetus EL, riiklikud ja regionaaltoetused

Turism JKTK: maine ja projektide toetamine KOV: turismiettevõtja/infra, valla maine MKO: maakonna maine, Kultuuritee, koolitamine, võrgustik

Keskkonna areng

Jõgevamaa Koostöökoda:

Kohalikud omavalitsused:

Maakondlikud organisatsioonid:

Ruumiline planeerimine

Omaalgatuse ja koostöö/ võrgustiku toetamine

Kultuur, Sport, Vaba aeg JKTK: sündmused, MTÜ vara parendamine/ehitamine KOV: rajatised, tegevustoetus EL, riiklikud ja regionaaltoetused

Haridus

Noored JKTK: projekti- toetused KOV: kool, huviharidus, noortekeskused MK: ettevõtlik kool

Jäätmehooldus

Sotsiaalhoolekanne Ühistransport

Tervishoid

Teedevõrk

Turvalisus JKTK: projektitoetused, KOV: tegevustoetus EL, riiklikud ja regionaaltoetused

Maakonna toimivus ja maine

Kommunaalteenused

Heakord

Innovatsiooni soosimine

Piirkondliku eripära rakendamine ja konkurentsivõime

Avaliku-, era –ja kolmanda sektori partnerlus

Sotsiaaltoetus ja sotsiaalabi

Elukoha ja eluaseme väärtus

EL tulenevad võimalused

Kaasamine JKTK: kogukondade võimestamine KOV: juhtumipõhine lähenemine

Elukvaliteedi parandamine

Elamu- ja kommunaalmajandus

Sotsiaal- teenused

Energeetika

Tehniline taristu EL, riiklikud ja regionaaltoetused

✓ Joonis selgitab kolme osapoole - Jõgevamaa Koostöökoja, kohalike omavalitsuste ja maakondlike organisatsioonide tegevuste seotust.

✓ Kõigil kolmel on väga suur ühisosa: kohalike kogukondade võimestamine, noored, turism, majandusareng ja ettevõtlus, säästev areng, turvalisus ning kultuur, sport ja vaba aeg.

✓ LEADER tegevusrühmal on lisaks omad tegevusvaldkonnad: partnerlus sektorite vahel, innovatsioon, omaalgatuse toetamine, elukvaliteedi parandamine, piirkondliku eripära rakendamine ja omaalgatuse ning koostöö/ võrgustiku toetamine.

Jõgevamaa Koostöökoja ja partnerite tegevusvaldkonnad tegevuspiirkonnas

Säästev areng

Haavatavate sihtrühmade toetamine JKTK: sihtrühmade võimestamine KOV: juhtumipõhine lähenemine, infrastruktuur

12

Organisatsiooni ülesehitus ja personali tööülesanded

Organisatsiooni ülesehitus

✓ Jõgevamaa Koostöökoda asutati 1. märtsil 2006. Asutajaliikmeid oli 68, sh 11 kohalikku omavalitsust: kõik Jõgevamaa vallad ja Mustvee linn.

✓ Organisatsiooni kõrgeimaks juhtorganiks on liikmete üldkoosolek. 1. jaanuari 2023 seisuga on ühingul 95 liiget: 5 omavalitsust, 32 ettevõtet ja

58 mittetulundusühingut. Üldkoosolek kinnitab Jõgevamaa Koostöökoja strateegia, toetusmeetmete rakendamise kava, audiitori ning

vajadusel vastavad muudatused.

✓ 11-liikmelisse juhatusse kuuluvad kolme piirkonna – Vooremaa, Põltsamaa, Peipsi - MTÜde, ettevõtjate ja omavalitsuste, samuti maakondlike

organisatsioonide ning Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esindajad. Juhatus jälgib ja suunab Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonna

strateegia elluviimist. Juhatusele allub tegevjuht, kes haldab bürood. Büroo kaasab toetusmeetmete taotlusvoorude läbiviimiseks eksperte ning

kutsub kokku hindamiskomisjonid. Juhatus kinnitab hindamiskomisjonide poolt moodustatud meetmete taotlusvoorude paremusjärjestused.

Personali tööülesanded

✓ Tegevjuht: korraldab organisatsiooni igapäevategemisi, osaleb juhatuse volitusel koostööprojektides tegevusrühma esindajana, osaleb ja

koordineerib koostööd teiste Jõgevamaa katusorganisatsioonidega, jälgib tegevusrühma eelarve täitmist, jälgib kokkulepitud tegevusplaanide

ja strateegiliste eesmärkide täitmist.

✓ Projektijuht-raamatupidaja: nõustab taotlejaid, menetleb laekunud taotlusi, jälgib projektide elluviimist, nõustab kuluaruannete täitmist, juhib

Jõgevamaa Koostöökoja poolt algatatud projekte ja kogub seireinfot. Jälgib tegevusrühma eelarve täitmist, korraldab Jõgevamaa Koostöökoja

liikmetele ja maaelu edendajatele koolitusi, seminare ja õppereise strateegias olulistel teemadel.

✓ Projektijuht-võrgustiku koordinaator: nõustab taotlejaid, menetleb laekunud taotlusi, jälgib projektide elluviimist, nõustab kuluaruannete

täitmist, juhib Jõgevamaa Koostöökoja poolt algatatud projekte ja kogub seireinfot. Koordineerib tegevusrühma poolt toetatavaid ettevõtjate

võrgustike arendustegevusi.

✓ Projektijuht-võrgustiku koordinaator(ESF+): nõustab taotlejaid, menetleb laekunud taotlusi, jälgib projektide elluviimist, juhib oma valdkonna

projektide elluviimisel oluliste koostööpartnerite võrgustikku ja kogub seireinfot.

13

Organisatsiooni toimimine ja jätkusuutlikkus

Jõgevamaa Koostöökoda on tegutsenud järjepidevalt LEADER-tegevusrühmana alates aastast 2006 ja viinud ellu perioodide 2007-

2013 ja 2015 – 2023 arengustrateegiad.

2015-2023 perioodi arengustrateegias seatud sihtide saavutamiseks avati kuus toetusmeedet koos alameetmetega, kokku kaheksa

meedet. Kaks avatud meedet olid seotud COVID-19 pandeemiast tingitud mõjuga tegelemiseks. Edukalt on läbi viidud hulgaliselt

taotlusvoore ning heaks kiidetud ligikaudu 600 projektitaotlust. Programm-perioodil 2015-2023 viidi läbi ka Covid-19 taastekava

vahendeid puudutavad taotlusvoorud ja kiideti heaks 37 projektitaotlust.

Jõgevamaa Koostöökoda on osalenud mitmetes koostööprojektides sh rahvusvahelistes nii osaleva- kui ka juhtpartnerina.

Rahvusvaheline koostööprojekt „Handicraft“ pälvis äramärkimise Põhja- ja Baltimaade koostööprojektide konkursil.

Lõppeva programm-perioodi eesmärkide täitmiseks oleme kaasanud lisavahendeid PATEE programmist ja PRIA lühikeste

tarneahelate meetmest. Mõlema meetme vahendeid on kasutatud kohaliku toidutootjate ja toidupakkujate võrgustiku koostöö

tõhustamiseks. Mitmete toetustegevuste tulemusena moodustavad Jõgevamaa kohaliku toiduga seonduvad ettevõtted hästi

toimiva tuumiku ja on loonud kaks mittetulundusühingut, millega on saavutanud arvestatava tuntuse nii kohalikul kui ka üle-

eestilisel tasandil.

Jõgevamaa Koostöökoda korraldab oma ligi 100-le liikmesorganisatsioonile regulaarselt koolitusi ning õppereise. Oleme oma

teemavalikutes lähtunud strateegilistest eesmärkidest, aktuaalsusest ning laiemalt liikmete huvidest. Liikmetega pideva kontakti

hoidmine ning nende vajadustele vastavate inspireerivate tegevuste pakkumine on taganud hea omavahelise koostöösuhte ja

liikmete jätkuva panustamise Koostöökoja arengusse.

14

Eelarve ja kogemus finantsjuhtimisel Eelarve kujunemine

✓ Jõgevamaa Koostöökoja eelarve koosneb LEADER-meetme administratiiveelarvest (tegevus- ja elavdamiskulud) ja Jõgevamaa Koostöökoja liikmemaksudest. Liikmemaksudest makstakse organisatsiooni toimimiseks vajalikud kulud, projektide omaosalused ja tagatakse organisatsiooni likviidsus, tegutsemisvõimekus ning jätkusuutlikkus. Liikmemaksud moodustavad ca 5% tegevusgrupi tuludest.

✓ Projektipõhiseid tegevusi rahastatakse vastavalt projekti iseloomule, omaosalusse panustavad kohalikud omavalitused ja teised organisatsioonid. Perioodil 2023-2027 rakendab Jõgevamaa Koostöökoda Euroopa Sotsiaalfond+ toetust sotsiaalvaldkonna projektide elluviimiseks. Eelarve maht määratakse regionaalministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega.

✓ LEADER-meetme rakendamisel kavandatakse suurema mahuga taotlusvoorud perioodi alguses (vt Eelarve jaotus), et tagada tegevusrühma rahaline stabiilsus ja jätkusuutlikkus kogu perioodi vältel.

✓ Tulenevalt uuel perioodil sõnastatud missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest on Jõgevamaa Koostöökoda valmis taotlema projektitoetusi ka teistest allikatest, nt PRIA sobivatest meetmetest, siseriiklikest toetusmeetmetest, aga ka Euroopa Liidu toetusprogrammidest nagu Interreg vms.

Kogemus finantsjuhtimisel

✓ Jõgevamaa Koostöökoja LEADER-meetme eelarvet on kasutatud perioodidel 2007-2013 ja 2015-2023 eesmärgipäraselt. Tegevusrühma iga-aastane finantsaruandlus on audiitoritelt saanud positiivse hinnangu. Tegevusrühma meeskonnas töötab projektijuht-raamatupidaja, me ei osta teenust sisse. Tegevusrühm tunneb hästi e-PRIA ja ja Riigi Tugiteenuste Keskuse e-teenuse keskkonda.

✓ LEADER-meetme taotlusvoorud on viidud läbi vastavalt määrusele, EAFRD ja riigieelarve vahendeid on kasutatud sihipäraselt ning toetuse saajad pole pidanud tegema tagasimakseid lähtuvalt taotlusvooru läbiviija eksimustest.

15

Koostöö teiste organisatsioonidega Koostöö perioodil 2014-2023

✓ Kohaliku toidu valdkonnas loodi Jõgevamaa kohalike toidutootjate ja toidupakkujate (ettevõtjate) võrgustik ning viidi ellu mitmeid ühistegevusi piirkondlike koostööpartneritega.

Osaleti kahes kohaliku toidu väärtustamisele suunatud LEADER koostööprojektis "Kohalik toit kättesaadavaks„ ja „Kohalik toit on tervislik ja trendikas“. Algatati ühisprojektid

„Meie oma toit“ ning „Jõgevamaa toidupärandi tutvustamine“. Lisaks saadi toetust kahele projektile PRIA meetmest 16.4 lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu

põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamiseks.

✓ Jõgevamaa Koostöökoda viis perioodil 2015-2023 Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse partnerina ellu Jõgevamaa PATEE programmi toiduvaldkonna arendamise tegevusi.

✓ Energiatõhususe valdkonnas algatati LEADER koostööprojekt „Taastuvenergia lahendused väiketarbijatele“ ja kultuuri valdkonnas ühisprojekt „Kunst avalikus ruumis“. Turismi

valdkonnas osaleti mitmes koostööprojektis Peipsi järvefestivali läbiviimiseks ja koostööprojektis „Elu kahe maailma piiril II“. Kogukondade arendamise valdkonnas osaleti LEADER

koostööprojekt “Arukate külade arenguprogramm”.

✓ Rahvusvahelise koostöö osas osaleti turismi valdkonna koostööprojektis “Kogukondade tugevdamine ja turismi edendamine National Geographic kollaste akendega” („Kollased

aknad III“).

✓ 2023-2025 on Jõgevamaa kaasatud Eesti ühe pilootpiirkonnana Interreg Baltic Sea projektis BASCIL („Innovative Solutions for the Rural Food Production Sector to Diversify into

Sustainable Culinary Tourism Services“, Eestist on projekti partnerid Eesti Maaturism ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), mille raames toetatakse piirkonnas uuendusliku

agroturismi võrgustiku arendamist.

✓ 2023-2025 osaleb Jõgevamaa Koostöökoda assotsieerunud partnerina Interreg Baltic Sea projektis MainPotRe („Maintenance and scaling up potato growing and consumption

heritage in Northern Baltic region to build up resilient communities“, juhtpartner Läti Põllumajandusressursside ja -ökonoomika instituut), mille eesmärk on innustada

väikekasvatajaid kasvatama kohalikke kartulisorte ja populariseerida kartulitoite.

Koostöö perioodil 2024-2027

✓ Jätkame koostööd Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusega panustades Jõgevamaa mainekava ning kliima- ja energiakava tegevustesse.

✓ Perioodil 2023-2027 osaleme koostöö- ja ühisprojektides, mis panustavad kogukondade aktiveerimisele ja ettevõtlusalase koostöö tõhustamisele. Valdkondade fookusteemadeks on arukad külad, agroturism, kohalik toit ning taastuvenergia ja ringmajandus. Esmased läbirääkimised koostööks on toimunud naaber-tegevusrühmadega PAIK, Järva Arengu Partnerid, Tartumaa Arendusselts. Jätkame koostööd Maaelu Teadmuskeskusega.

✓ Rahvusvahelisel tasandil jätkame koostööläbirääkimisi Trasimeno Orvietano tegevusrühmaga Itaalias ringmajanduse valdkonnas.

16

2015-2023 perioodi strateegiliste eesmärkide täitmine Üldine hinnang strateegia täitmisele:

✓ Jõgevamaa Koostöökoja arengustrateegia perioodi 2015-2023 iseloomustab kahe ühiskonda raputanud ning ettevõtlus- ja koostöökeskkonda oluliselt mõjutanud sündmuse mõju – 2020. aasta kevad-talvel alanud üleilmne koroonapandeemia ning kaks aastat hiljem alanud Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas.

✓ On selge, et sellise mastaabiga sündmused ja nende mõju kanduvad edasi ka varem tehtud plaanidesse. Mõju võis olla nii negatiivne, nt varem plaanitud tegevuste teostamine osutus uues olukorras võimatuks või keerukaks, tooted või teenused ei olnud enam tarbijatele atraktiivsed või kättesaadavad, või ka positiivne, näiteks seoses silmast-silma koolituste asendamisele virtuaalsete koolitustega on võimalik koolitada planeeritust oluliselt rohkem sihtrühma liikmeid.

✓ Ukrainas 2022. aasta talvel alanud täiemahuline sõda muutis taaskord ettevõtluskeskkonda ning tõi endaga kaasa ka muudatuse ühiskonna prioriteetides. Ka see sündmus võis mõjutada ettevõtete ja organisatsioonide võimekust ja valmidust varem planeeritud moel Jõgevamaa ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamisel kaasa lüüa.

✓ Võttes arvesse arengustrateegia perioodil toimunud olulisi sündmusi ning arvestades ülal kirjeldatud strateegiliste eesmärkide ja meetmete sihttasemete saavutamist, võib strateegia täitmist hinnata edukaks. Ellu on viidud suurel hulgal Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonna ettevõtlus- ja elukeskkonda ning piirkonna eripärade rakendamist edendavaid projekte. Kaasatud ja koostööle õhutatud tegevuspiirkonna elanikke ja organisatsioone, loodud uusi teenuseid ja töökohti ning toetust saanud ettevõtete käive on kasvanud olulisel määral.

Tuginedes strateegia täitmise seire tulemustele ning 2023. aasta märtsis läbi viidud toetusmeetme tagasisideküsitlusele, tõusetusid järgmised ettepanekud:

✓ Senisest suuremat tähelepanu tasub pöörata erinevate osapoolte (kogukonnad, ettevõtted jt) koostöö innustamisele ja toetamisele.

✓ Taotlejad ja projektide elluviijad võivad vajada tuge siht- ja sidusrühmade kaasamiseks projektidesse nii taotlemise kui ka projektide rakendamise faasis, samuti võivad nad vajada tuge uuenduslike projektide väljatöötamisel.

✓ Toetada väiksema taotluste koostamise kogemusega potentsiaalseid taotlejaid.

✓ Muuta taotluse hindamise protsessi läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.

✓ Taotlustele, mis ei osutunud edukaks, tuleks võimalusel esitada kirjalik tagasiside taotluses esinenud puudujääkide kohta.

Allikas: Jõgevamaa Koostöökoja arengustrateegia 2015-2023. Hinnang strateegia täitmisele ja soovitused. Civitta. 2023.

17

STRATEEGIA KOOSTAMISE PROTSESS

Kaasamisprotsess: 01.04.2022 Inspiratsiooniseminar "MAALE? SEE ON JÄTKUVALT VÕIMALIK!„ 15.05.2022 Ideekorje ja visiooniseminar Kuremaal 24.05.2022 Ideekorje ja visiooniseminar Pajusis 27.05.2022 Ideekorje ja visiooniseminar Mustvees 02.06.2022 II Strateegiaseminar Mokko turismitalus 16.06.2022 III Strateegiaseminar JKTK kontoris juhatusega 11.08.2022 IV Strateegiaseminar (visiooni sõnastamine) Kadrinas 19.08.2022 V Strateegiaseminar (eesmärkide sõnastamine) JKTK kontoris juhatusega 02.09.2022 VI Strateegiaseminar (strateegiakaartide koostamine) JKTK kontoris juhatusega 06.09.2022 VII Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine JKTK üldkoosolekul 12.09.2022 VIIa Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine turismisektoriga 13.09.2022 VIIb Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine energiasektoriga 19.09.2022 VIIc Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine toidusektoriga 20.09.2022 VIId Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine ettevõtluse edendajatega 20.09.2022 VIIe Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine kogukonna sektoriga 30.09.2022 VIIf Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine sotsiaaltöö valdkonna eestvedajatega 27.10.2022 Tegevuspiirkonna strateegia tutvustamine JAEKi eestvedajatele Jõgeval 03.11.2022 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine turismisektoriga 17.11.2022 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine kogukonnasektoriga 01.12.2022 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine sotsiaalvaldkonna esindajatega IV kv 2022 Kohtumised endiste ja tänaste EASi, PRIA, maakondlike arenduskeskuste, energia, turismi, ettevõtluse ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidega 10.10.2022 Strateegiakaartide kooskõlastamine JKTK töötajatega 28.11.2022 Tegevuskava kooskõlastamine JKTK töötajatega 08.12.2022 Strateegiadokumendi kooskõlastamine JKTK töötajatega 06.01.2023 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine JKTK üldkoosolekul 19.-20.01.2023 Strateegiadokumendi tutvustamine ja täiendamine JKTK juhatusega Rakveres 08.02.2023 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine JKTK juhatusega 13.02.2023 Strateegiadokumendi kavandi avalikustamine ja ettepanekute kogumine Jõgeval 14.03.2023 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine JKTK juhatusega 23.03.2023 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine JKTK üldkoosolekul 24.03.2023 Strateegiadokumendi tutvustamine ja kooskõlastamine Puuetega Inimeste kojas 03.05. 2023 Strateegia meetmete tutvustamine ja kooskõlastamine kogukondade ettevõtlikuse seminaril 25.05.2023 Strateegiadokumendi kinnitamine JKTK üldkoosolekul

Strateegia koostamise protsess ja metoodika, kaasamise kava

Ühisstrateegia koostamisel peeti oluliseks nii huvirühmade kaasamist kui erialaspetsialistide arvamust. Erinevate huvirühmade kaasamine strateegia koostamisel kui ka tegevuste ettevalmistamisel viidi läbi järgmise plaani alusel:

I etapp: ühisstrateegia koostamise kavatsuse avalikustamine. II etapp: selleks, et jõuda võimalikult paljude inimesteni viidi mais 2022 läbi ✓ ideekorjeseminarid Kuremaal, Pajusis ja Mustvees, et kaasata kõikide

piirkondade kogukondi ja ettevõtjaid, et saada laiapõhjalist vajaduspõhist sisendit uue ühisstrateegia koostamiseks.

III etapp: ✓ strateegiaseminaride käigus suvel ja sügise algul 2022 koostati JKTK juhatuse ja

liikmete abil ühisstrateegia esmane versioon. IV etapp: ✓ huvirühmade arutelude käigus täpsustati ja kooskõlastati strateegiadokumenti

ning sõnastati küsimused spetsialistidele. V etapp: ✓ spetsialistide abil küsimustele lahenduste leidmine ja strateegiadokumendi

valideerimine; VI etapp: ✓ juhatuse ja üldkoosoleku abil strateegiadokumendi ja meetmete täiendamine

lähtuvalt huvirühmalt ja spetsialistidelt saadud tagasisidele. VII etapp: ✓ tegevuspiirkonna elanikele strateegiadokumendi kavandi tutvustamine,

vajadusel ettepanekute kogumine ja täiendamine ning ühisstrateegia kinnitamine üldkoosolekul.

Piirkonnapõhistel aruteludel ja strateegiaseminaridel oli võimalus osaleda kõikidel huvilistel. Ürituste reklaamid ilmusid maakondlikus ajalehes, Jõgevamaa Koostöökoja kodulehel ja sotsiaalmeediakanalis.

II - Ideekorjeseminarid

III - Ühisstrateegia koostamine

IV - Huvi- rühmadega koos- kõlastamine

VI - Ühisstrateegia täiendamine

VII - Ühisstrateegia avalikustamine ja kinnitamine

19

I – Ühisstrateegia koostamisest teadaandmine

V –Kohtumised spetsialistidega

TEGEVUSPIIRKONNA ANALÜÜS SWOT-MEETODIL

Sisetegurid:

Lühendid piirkonna tähistamiseks: Ü – Ühine tegevuspiirkond P – Põltsamaa piirkond V – Vooremaa piirkond M – Mustvee piirkond

Välistegurid:

Tugevused (S) – sh KONKURENTSIEELISED allajoonituna 1. (Ü) Tugev ajaloolis-kultuuriline taust, tuntud külastuskohad ja vaatamisväärsused ja

mitmekesine loodus (voored, rabad, järved, sh Peipsi). Meie tegevuspiirkonnas koos Tartu põhjaosaga leidub kümmekond erinevat vaba aja veetmise võimalust nii noortele kui ka peredele. Tegevuspiirkonnas on võimalik osaleda rohkem kui 20-l erineval üritusel ja toimuvatest üritustest võtab osa ca 100 000 inimest aastas.

2. (Ü) Logistiliselt hea asukoht: heal tasemel teedevõrk - kolm suurt maakonda läbivat maanteed, raudtee - kiire ühendus Tartu ja Tallinnaga. Head tingimused töö- ja elukohaks.

3. Kaugus arenevast Tartust on ca 25-50 min (tööl võimalik käia, teenused). + atraktiivsed töökohad

4. (Ü) Olemas lasteaiakohad ja koolid (18 kooli tegevuspiirkonnas) kodu lähedal. 5. (Ü) Viljakas põllumaa – 2021. a 68 446 hektarit kasvupinda. 6. (Ü) Aktiivne külaliikumine (ligi 43% asustusüksustest tegeleb aktiivselt kogukonnaliikumisega) ja

tihe koostöö kodanikuühendustega. 7. (Ü) Mitmekülgsed sportimisvõimalused - terviserajad, ujula, maakonnas oli 2021. 50

spordiklubi. +kogukond 8. (Ü) Palju väikeseid ettevõtteid (Maksu- ja Tolliameti andmete 2019. a seisuga oli maakonnas

registreeritud 1887 ettevõtet ja Statistikaameti andmetel 2298 ettevõtet). 9. (Ü) Suurtootjad pikendavad tooteahelaid kohapeal väärindamise kaudu. 10. (Ü) JKTK-l on ligipääs parimate EL LEADER tegevusrühmade praktikate info kohta. 11. (V) Tõstetava põhjaga ujula väikelastele Palamuse lasteaias. 12. (V) Maaelu Teadmuskeskus (endine Eesti Taimekasvatuse Instituut). 13. (P) Ehitusmaavarade kaevanduste olemasolu piirkonnas. 14. (P) Gaasitrassi olemasolu. 15. (P) Iseloomulik ettevõtlus: Põltsamaal on suured puidutöötlemisettevõtted (Puitprofiil,

Palmako), metsataimekasvatajad (erametsadele). 16. (M) Olemasolev kompetents ettevõtluses: puidutöötlemine, kalapüük ja töötlus, köögivili,

metalli töötlemine. 17. (M) Omanäoline ja mitmekesine kultuur (vanausulised, Kodavere murrak, Peipsi sibul).

Nõrkused (W) Pingereas olulisematest nõrkustest vähem olulistemaks 1. (Ü) Elanike arvu pidev vähenemine kiirusega 1-1,2 % aastas ning see trend jätkub; kiireim kahanemine on toimumas vanuserühmas

20-29 aastat; oleme peale Ida-Virumaad teisel kohal kahanemise kiiruses. 2. (Ü) Töökohtade jätkuv vähenemine; perioodil 1989-2000 kaotasime ca 20 000-st töökohast pooled (maapiirkonnas ca 70-80%,

Mustvees ca 59%, Jõgeval 36% ja Põltsamaal 35%); töökohtade arvu taastumine jäi sajandi algul ära ning viimasel viiel aastal majanduskasvu perioodil saab täheldada uut töökohtade arvu vähenemise trendi.

3. (Ü) Tööjõu kahanemine toimub veelgi kiiremas tempos, kui töökohtade kahanemine; registreeritud töötuid vabadele töökohtadele on vähe (3 inimest ühe vaba töökoha kohta) - oleme selle näitaja poolest peale Hiiumaad teisel kohal.

4. (Ü) Meil on tasuvate töökohtade puudus; palgatöötaja kuu keskmine brutotulu on tagant poolt neljas võrreldes teiste maakondadega. Lisaks tõusis maakonna suhtelise vaesuse määr 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga 5,7%; kogu Eestis tõusis 2,2%.

5. (Ü) Kvalifitseeritud tööjõu puudus; 75% töötutest kuulub riskirühma, 48% töötutest on erialase hariduseta. Jõgeva maakonnas on kõrgharitud inimeste osakaal madal (ca 15%); Eesti lõikes oleme tagantpoolt kolmandal kohal ning ainsa maakonnana on see trend mitte kasvav Eesti teiste maakondadega võrreldes (sh doktori- ja magistriharidusega inimeste arv on kahaneva trendiga).

6. (Ü) Jõgeva maakonna majutuskohtade täitumus on üks Eesti madalamaid (ca 15-19%); Eesti lõikes oleme selle tulemusega tagantpoolt neljandal kohal. Seda teemat võimendab olukord, et meil on naabermaakondadega võrreldes kõige vähem ööbimiskohti koos Järva maakonnaga; Peipsi piirkonnas liigub palju turiste, kes ei ööbi kohapeal; Piirkonnas puudub kompleksne turismitoode ja strateegia, vähe erinevaid tegevusi, mis hoiaks külastajat pikemalt kinni ja soosiks korduvkülastusi.

7. (Ü) Maakonnas on eakate ja puuetega inimeste keskmisest suurem osakaal ja suur abivajajate arv; Eakate osatähtsus on 25%; Jõgeva maakonnas on puuetega inimeste osakaal kogu elanikkonnast Eesti kõrgemate seas (18% 2022. aasta 1. jaanuari seisuga). Kõrgem on puuetega inimeste osakaal vaid Põlva ja Võru maakondades (vastavalt 21% ja 19%). Õnneks on puuetega inimeste suhtarv viimasel neljal aastal 5% võrra langenud.

8. (Ü) Kitsaskohad noortega (noored ei jää kodukoha gümnaasiumisse, 18-26-aastane noor on kaasamata, laste vähesus, vähe noori õpetajaid, arvutipargi ja internetiühenduse vähesus/puudulikkus). Maakonna noored hindavad oma võimaluste piisavust vaba aja veetmiseks keskmiselt 60 puntikga 100-st. Võrreldes 2018. aastaga, on märgatavalt vähenenud 20-24- ja 25-29-aastaste arv Jõgevamaal.

9. (Ü) Rahvastiku tihedus on tegevuspiirkonnas hõre ja on koondunud suurematesse keskustesse. 10. (Ü) Üüripindade puudus nii eluasemeks kui ettevõtlusega tegelemiseks. Kõrged asustamatuse näitajad korterelamute lõikes on

suurimad Viljandimaal ja Jõgevamaal. + atraktiivsed töökohad 11. (Ü) Inimesed pole teenustega rahul. Kõigi nelja valla elanikud on hinnanud oma elukeskkonda Eesti keskmisest madalamalt.

Tegevuspiirkonnas hinnatakse madalamalt liikuvuse, avaliku ruumi ning KOV-iga seotud teemaplokke , keskmiselt 53 punti 100-st. 12. (Ü) Valla tulubaas ei võimalda vajalike investeeringute rahastamist. 13. (Ü) Puudub ühtne strateegiline kontseptsioon piirkonnas ja ühinemisjärgne „meie“ tunne on madal. + atraktiivsed töökohad 14. (Ü) Tööstusalade ja ettevõtlusinkubaatorite puudumine, ettevõtluseks sobivat vaba äri- ja tootmismaad on vähe. 15. (Ü) Hilisõhtutel vaba aja tegevuste puudumine. + turism 16. (V) Vee- ja kanalisatsiooni teenuse hind on piirkonniti kõrge. 17. (P) Energiatõhusamate tehnoloogiate kasutusele võtmine kulukate investeeringute ja vähese tarbijate hulga tõttu majanduslikult

ebaotstarbekas. 18. (P) Alafinantseerimine, objektide (nt Põltsamaa linnus ja kirik, Kuningamäe puhkeala, jõed, mõisad jne) areng takistatud ja linnuse

seisukord väga halb. 19. (M) Omanäolise kultuuri (vanausulised, köögiviljakasvatus) järjepidevuse hääbumine. 20. (M) Vähene koostöö ürituste (kultuur, sport jne) korraldamisega. 21. (M) Peipsi järvel puudub veeturism - kasutamata potentsiaal. 22. (M) Kutsehariduse võimaluste puudumine piirkonnas - 2021. a oli üks kutsehariduslikku õpet võimaldav õppeasutus maakonnas. 23. Jõgeva valla hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi. 70%-l hooldajatest esineb probleeme töölkäimisega, kuna

hooldatav vajab pidevat järelevalvet. 24. Ligipääsetavuse teenustase on meie tegevuspiirkonnas äärmiselt madal.

Võimalused (O) 1. (Ü) Elanike kasvav huvi looduses viibimiseks (loodus-, kultuuri-,

vee- ja jahiturism) . 2. (Ü) Mahetoodete viljelemine ja suurem kasutamine. 3. (Ü) Tehnoloogia areng ja sellel põhjal e-teenuste arenemine,

kvaliteetse ja kiire internetiühenduse levik. 4. (V) Vooremaal turismisektor areneb 5. (V) Tartu rahvastik kasvab Vooremaa suunal. + atraktiivsed

töökohad +kogukond 6. (Ü) EL toetused maaelu ja piirkonna toetuseks. +kogukond 7. (Ü) Maaelu populariseeritakse läbi erinevate ühisprojektide ja

ettevõtmiste, kampaania “Maale elama”. +kogukond 8. (Ü) Inimesed kolivad linna ja Soome, aga soovivad puhata maal.

SO strateegia (Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada?) Atraktiivsed töökohad: • S5,8,12,13/O3,6 Teadustegevuse mahu suurendamise edendamine tegevuspiirkonnas eri

haridus- ja teadusasutuste abil: Luua (metsandus), METK (põllumajandus), Maaülikool (põllu- ja maamajandus), Polli (aiandus), Tartu Ülikool (kogukonnad), Järva, Olustvere, Tartu, Viljandi kutsehariduskeskused.

• S5/O2: Soodustada mahe ja väikeettevõtete tekkimist – OTT-i võrgustike laiendamine. • 2,5,8,9,14,15,16/O6 Nišiettevõtluse arendamine (nišiettevõtlus - palgatöö kõrvalt ettevõtte

käivitamine, millel on potentsiaal töökohtade loomiseks), maaettevõtluse mitmekesistamine ja ettevõtete toetamine reaalsetest vajadustest lähtuvalt, et tekiks juurde atraktiivseid töökohti.

• S10/O6 Erinevate toetusmeetmete koosmõjul on võimalus valdkondi võimestada Euroopa parimate LEADER tegevusrühmade edulugude abil. +kogukond, +turism

Turism: • S1/O4,7: Piirkonna eripära parem kasutamine - kasutada turunduses lugusid ja legende. • S8,16/O5 Ettevõtjate koostöövõrgustike tekitamine (nt kohalik toit, käsitöö, turism

maakonnaüleselt, ümarlauad, ühistegevus Peipsi piirkonnas jne). + atraktiivsed töökohad Energia säästmine: • S6,8/O3 Autonoomsete elektrilahenduste võimekuse suurendamine tegevuspiirkinnas.

WO strateegia (Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks ära kasutada väliseid võimalusi?) Turism: • W6/O6 Talv kui suursündmuse edendamine – pakkuda paindlik meede madalhooaja ürituste korraldamiseks oktoobrist aprillini.

Korraldada madalhooaja ürituste õnnestumiseks ajurünnakud, et suurendada koostööprojekte selles valdkonnas. • W6/O1,6 Kultuuripärandi, sh mõisate arendamine. • W13,6/O7 Edendada turundust ja ühist mainekujundust sihtgruppide põhiselt (sh rahvusvaheliselt). ,+ atraktiivsed

töökohad,+kogukond Atraktiivsed töökohad: • W2,4,5,8,12,13,14,17,/O3,6 Edendada koostööd teadusasutustega. • W12,15/O3,6,7,8 Kiire interneti leviku edendamine väikeasulatesse. +kogukond Energia säästmine: • W17/O2 Mahetoit koolidesse ja lasteaedadesse.

Koostöö ja võrgustikud: • W13/O6,7 Maakonnaülese koostöö arendamine kõikides LEADERi fookuses olevates valdkondades. • W13/O4,6,7 Eri teemadel valdkondlike võrgustike loomise toetamine, sotsiaalse kuuluvustunde suurendamine. +turism,+ atraktiivsed

töökohad,+kogukond

Ohud (T) 1. (Ü) Kõrge inflatsioon (20-25%) - energiahindade hüppeline kasv

2-5 korda, tootmissisendite kallinemine, konkurentsivõime langus välisturgudel. + turism + atraktiivsed töökohad

2. (Ü) Projektipõhisus kohaliku elu korraldamisel, mis ei taga investeeringute pikemaajalist jätkusuutlikkust, projektides omaosaluse tõus.

3. (Ü) KOV- le keskvalitsuse poolt ülesannete lisamine ilma piisavate rahaliste vahenditeta.

4. (Ü) Kõrge maksukoormus soodustab põrandaalust ettevõtlust. 5. (Ü) Regionaalpoliitika soosib tõmbekeskuste arengut,

haldusreform koondab teenused suurematesse keskustesse ja tekitab ebakindlust paikkonna suhtes, koondumine suurtesse keskustesse. +kogukond

6. (Ü) Venemaa sõjaline rünnak Ukrainas. + turism 7. (Ü) Lähenev majanduskasvu pidurdumine/langus. + atraktiivsed

töökohad 8. (Ü) COVID-19 järgmine laine.

ST strateegia (Kuidas sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida?) Kogukonnad: • S2,3,8/T3,5 Edendada kokkulepped eri sideteenuste arendamise kohta piirkondades (kiire

internetiühenduse, stabiilse elektrisüsteemi ja telefoniside tagamine, mis võimaldaks ettevõtluse arengut ja kaugtöökohtade arengut tegevuspiirkonnas). Kasutada piiratud ressursse efektiivsemalt. + atraktiivsed töökohad

• S1/T5 Piirkonna teadlik avaliku ruumi arendamine. +turism • S17/T2,5 Eri rahvuste ja kultuuride keeleküsimused ja kultuuride püsimine tulevikus, eri

rahvusgruppide kaasamine. Atraktiivsed töökohad: • S17/T2,4,5 Peipsiäärsete põllutraditsioonide elushoidmine (kurk, muu köögivili). Ühistegevuse

soodustamine konkreetses tootjate nišis (sibulakasvatajad) - jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamine.

Turism: • S1/T8 Looduslike ja vabaõhu külastuskohtade kasutamise edendamine – võimalus kaasa aidata

elanikkonna vaimse tervise säilitamisele/parandamisele. +kogukond

WT strateegia (Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid?) Kogukonnad: • W1/T5– Kogukondlike vajaduste esiletõstmine elanike arvu suurendamiseks , ettepanekute esitamine olukorra parandamiseks. • W8/T5 Noortele suunatud turundus, et neil tekiks huvi ja vajadus jääda piirkonda elama ja tegutsema. Noorte initsiatiivi toetamine,

stipendiumide, töö- ja praktikakohtade organiseerimine. Kodukoha tunde suurendamine, et noorele jääks positiivne mälestus ja nad tuleksid tagasi tegevuspiirkonda elama.

Sotsiaalvaldkond (ESF+): • W7,23,24/T3 ESF+ valdkond:Kogukonnapõhiste sotsiaalhoolekandeteenuste edendamine nii eakatele kui ka väikelaste vanematele (n

lastehoid, tegevused beebidele). Pakkuda eakate päevahoidu ja muid teenuseid täna olemasolevates ruumides (külaseltsi, kultuurimaja, lasteaia, noortekeskuste ja muud ruumid). +kogukond

Energia säästmine: • W10,17/T1,3 Olemasolevate hoonete remondi toetamine, materjali taaskasutamise ja renoveerimise soodustamine. Abi pakkumine

elamispinna elamisväärseks korda tegemiseks. Võimalikud meetmed: investeerimistoetus, laen, nõustamine. Kolemajade renoveerimise või lammutamise edendamine. Võimalusel olla toeks elamufondi suurendamisel.

SWOT ANALÜÜS Peamised strateegilised tegevussuunad: • kollane - atraktiivsed töökohad • sinine - turism • punane - kogukonnad • lilla - energia säästmine • roheline - sotsiaalvaldkond

(ESF+)

21

Kuidas konkurentsieeliseid säilitada? Aidata kaasa teadus- ja kompetentsikeskuste, Maaelu Teadmuskeskuse ja Luua Metsanduskooli, avalikkusele nähtavuse suurendamisele tegevuspiirkonnas.

Soodsad keskkonna võimalused

Kriitilised sisemised nõrkused

MUUTUSTELE ORIENTEERITUD

STRATEEGIA => uude tegevusvaldkonda sisenemine,

senise strateegia muutmine, strateegilise koostööpartneri leidmine

AGRESSIIVNE STRATEEGIA => organisatsiooni kasvu kiirendamine Olulised

sisemised tugevusedKAITSESTRATEEGIA –

vältida tegevuspiirkonna väärtuse vähenemist

=> ühinemine, saneerimine

MITMEKESISTAMISE STRATEEGIA => uute või kaasnevate teenuste pakkumine paremate võimalustega turule, äririskide hajutamine

Suured keskkonna ohud

3. Passiivsete kogukondade

äratamine esimeste kogukonnaprojektide

teostamise abil ja 4.

aktiivsete kogukondade suunamine arukate külade

tegevusraamidesse.

1. Atraktiivsete töökohtade

arvu suurendamine mikro- ja väikeettevõtetes ning

MTÜ-des innovatsiooni abil koostöös teadus- ja

haridusasutustega ning Euroopa parimatest

edulugudest õppides.

5. Sotsiaalselt

turvalise elukeskkonna edendamine

(ESF+).

2. Energia impordi ja energiakulude vähendamine tegevuspiirkonnas

kaasaegsemaid ja energiaefektiivsemaid

tehnoloogiaid kasutades.

SWOT analüüsi põhijäreldused: Jõgevamaa Koostöökoda keskendub peamiselt neljale tegevusvaldkonnale, kus ta rakendab viit strateegiat. JKTK ei keskendu turismi arendamisele eraldi, vaid seda edendatakse läbi teiste meetmete.

Kuidas konkurentsieeliseid juurde saada? 1. Maaelu Teadmuskeskuse ja Luua Metsanduskooli abil püüda tekitada konkurentsieelised

piirkonna ettevõtetele. 2. Tutvustada Euroopa edukamaid LEADER tegevusrühmade projekte tegevuspiirkonnas. 22

SISE- JA VÄLISKESKKONNA ANALÜÜSIDE PEAMISED JÄRELDUSED

Sise- ja väliskeskkonna analüüside peamised järeldused

✓ Elanike ja töökohtade arv kahaneb ning noored leiavad rakendust ülikoolilinnades.

✓ Tootmine (sh põllumajandus) muutub tootlikumaks. 30 aastaga on põllumajandusega seonduvas sektoris töökohtade arv vähenenud ligi 90%.

✓ Töö iseloom on üha keerukam ja töökohtade arv kahaneb, kuna sama töö teeb ära väiksem arv inimesi. Riiklikud prioriteedid on suunatud innovatsiooni ja säästliku arengu toetamisele. Jõgeva maakonnas on töökohtade arv viimase 30 aastaga vähenenud ca 49%. Tööjõu hulk kahaneb kiiremini kui tööga hõivatute hulk. Lisaks on Eesti Töötukassa andmatel Jõgeva maakonna töötud madala kvalifikatsiooniga ja 75% töötutest kuulub riskirühma. Jõgeva maakonnas on kõrgharitud inimeste osakaal madal, Eesti lõikes tagantpoolt kolmandal kohal ning ainsa maakonnana ei näita kasvutrendi.

✓ Uued töökohad tekivad peamiselt ülikoolilinnakute juures Tallinnas, Tartus ja välismaal. Noored omandavad hariduse ülikoolilinnades ja jäävad õppimise järgselt ülikoolide piirkonda tegutsema ja elama. Lisaks atraktiivsetele töökohtadele on linnades ka rohkem võimalusi. 2020. aastal läbiviidud elukeskkonna rahulolu uuringust tuli välja, et tegevuspiirkonna elanikud hindavad meie elukeskkonda keskmisest madalamalt. Kõige madalamalt hinnatakse liikuvuse, avaliku ruumi ning KOV-iga seotud teemasid.

✓ Karjääri ja teadmiste omandamise tõttu sünnitusiga kasvab ja iive kahaneb, elanikkond vananeb. Jõgevamaa rahvastikupüramiid kirjeldab vananevat rahvastikku, kus eakate osatähtsus rahvastikus on suur ja laste (0-14-aastaste) osatähtsus madal.

✓ Jõukus ja rahvahulk sh kogukonnad kahanevad. Jõgeva maakonna rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 7,5% võrra, suurem negatiivne rahvaarvu muutus on toimunud vaid Ida-Viru maakonnas, kus rahvaarv on vähenenud 8,7% võrra. Jõgeva maakonna brutotulu palgatöötaja kohta on võrreldes teiste maakondadega tagantpoolt neljandal kohal.

✓ Elanike arv maakonnas kahaneb ca 1,2% aastas.

Vaata ka järgmisel slaidil toodud selgitavat joonist.

24

Töö iseloom on üha keerukam ja töökohtade arv kahaneb, kuna sama töö teeb ära väiksem arv

inimesi. Riiklikud prioriteedid on suunatud innovatsiooni ja säästliku arengu toetamisele.

Uued töökohad tekivad peamiselt ülikoolilinnakute juures Tallinnas,

Tartus ja välismaal

Noored omandavad hariduse

ülikoolilinnades Tallinnas, Tartus,

välismaal ja jäävad õppimise järgselt

ülikoolide piirkonda tegutsema ja elama

Karjääri ja teadmiste omandamise tõttu sünnitusiga kasvab ja iive kahaneb

Töökohtade arv väheneb, kuna sama töö teeb ära väiksem hulk inimesi

Jõukus ja kogukonnad kahanevad

Elanike arv kahaneb maakonnas ca 1,2% aastas

Elanikkond vananeb

Sise- ja väliskeskkonna analüüside peamised järeldused Elanike ja töökohtade arv kahaneb ning noored leiavad rakendust ülikoolilinnades

Tootmine (sh põllumajandus)

muutub tootlikumaks

Ca 59% elanikkonnast => põllumaj. 1939

Ca 2,2% töötajatest => põllumaj. 2022

25

STRATEEGILISED EESMÄRGID 2023-2027

JÕUKAS JÕGEVAMAA PAKUB MITMEKÜLGSET ENESETEOSTUST JA SOTSIAALSELT TURVALIST ELUKESKKONDA

Visioon ja strateegilised eesmärgid

Jõukas – rõõm elamisest 1. Atraktiivsete töökohtade arvu suurendamine mikro- ja

väikeettevõtetes. 2. Energia impordi ja energiakulude vähendamine.

Jõgevamaa – Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkond Mitmekülgne eneseteostus

3. Tänastes passiivsetes kogukondades (asustusüksuses ei tegutse aktiivset MTÜ-d ning puuduvad kogukondlikud tegevused) aktiivsuse suurendamine.

4. Pakkuda tänastele aktiivsetele kogukondadele võimalust suunduda arukate külade tegevusraamidesse (“arukatele küladele kiirendi”), et nad saavutaksid endale püstitatud olulisi mõjueesmärke.

Sotsiaalselt turvaline elukeskkond 5. Aidata kaasa Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) erieesmärkide

saavutamisele: • pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja

kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;

• inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Tulemus / mõju(d): eesmärk ✓ Suurendame atraktiivsete töökohtade arvu mikro- ja

väikeettevõtetes. ✓ Vähendame energia importi ja energiakulusid tegevuspiirkonna

ettevõtetel ning kogukondadel.

Taotleja: eesmärk ✓ Julgustame vähemalt 20% tänaseid passiivseid asustusüksusi (25

asustusüksust) alustama kogukondliku tegevusega (nt kultuuriselts, külaselts, vabatahtlikud päästjad, huviselts jt). Aktiivsetes kogukondades on elanike arvu langus madalam võrreldes nendega, kus kogukonnategevust ei toimu.

✓ Julgustame vähemalt 34% tänaseid aktiivseid kogukondi (30 asustusüksust) rakendama aruka küla strateegilise juhtimise lähenemist ning saavutama mõjueesmärke. Arukate küla metoodika rakendamisega tegelevates asustusüksustes on elanike arvu langus madalam võrreldes nende aktiivsete asustusüksustega, kus arukate külade lähenemist ei rakendata.

Tegevused: eesmärk ✓ Jõgevamaa Koostöökoja poolt pakutavad toetusmeetmed töötavad

tõhusalt ja aitavad kaasa mõjueesmärkide saavutamisele.

Õppimine ja areng (planeerimine ja ehitamine): eesmärk ✓ Oleme kursis EL riikide mõjusamate LEADER projektide sisu ja

tulemustega ning piirkonna ettevõtetele ja kogukondadele tutvustatakse kohalikke ning rahvusvahelisi edulugusid inspiratsiooni saamiseks.

27

Jõgevamaa Koostöökoda aitab suurendada tegevuspiirkonna mikro- ja väikeettevõtete, kogukondade ja mittetulundusühingute finantsvõimekust.

Jõgevamaa Koostöökoda algatab, edendab ning motiveerib olulistel teemadel koostööd, vahendab finantstoetusi ja siseriiklikul ning rahvusvahelisel tasemel parimaid praktikaid infotundide, seminaride, koolituste ja õppereiside abil.

Missioon

28

Jõgevamaa Koostöökoda keskendub missiooni täitmisel järgmistele tegevusvaldkondadele:

✓ Majandusareng ja ettevõtlus;

✓ Säästev areng;

✓ Kohalike kogukondade võimestamine;

✓ Kaasamine;

✓ Haavatavate sihtrühmade toetamine;

✓ Omaalgatuse ja koostöö/ võrgustiku toetamine.

- Mõjueesmärkide saavutamine on

prioriteet;

- abistava tegevuse osutamine,

mõjueesmärgid puuduvad.

Majandusareng ja ettevõtlus JKTK: VKE-de toetamine, innovatsioon, kohalik toit KOV: infrastruktuur MK: EASi teenuste vahendamine, nõustamine

Kohalike kogukondade võimestamine JKTK: toetusmeetmed KOV: tegevustoetus EL, riiklikud ja regionaaltoetused

Turism JKTK: maine ja projektide toetamine KOV: turismiettevõtja/infra, valla maine MK: maakonna maine, Kultuuritee, koolitamine, võrgustik

Keskkonna areng

Jõgevamaa Koostöökoda:

Kohalikud omavalitsused:

Maakondlikud organisatsioonid:

Ruumiline planeerimine

Omaalgatuse ja koostöö/ võrgustiku toetamine

Kultuur, Sport, Vaba aeg JKTK: sündmused, MTÜ vara parendamine/ehitamine KOV: rajatised, tegevustoetus EL, riiklikud ja regionaaltoetused

Haridus

Noored JKTK: projekti- toetused KOV: kool, huviharidus, noortekeskused MK: ettevõtlik kool

Jäätmehooldus

Sotsiaalhoolekanne Ühistransport

Tervishoid

Teedevõrk

Turvalisus JKTK: projektitoetused, KOV: tegevustoetus EL, riiklikud ja regionaaltoetused

Maakonna toimivus ja maine

Kommunaalteenused

Heakord

Innovatsiooni soosimine

Piirkondliku eripära rakendamine ja konkurentsivõime

Avaliku-, era –ja kolmanda sektori partnerlus

Sotsiaaltoetus ja sotsiaalabi

Elukoha ja eluaseme väärtus

EL tulenevad võimalused

Kaasamine JKTK: kogukondade võimestamine KOV: juhtumipõhine lähenemine

Elukvaliteedi parandamine

Elamu- ja kommunaalmajandus

Sotsiaal- teenused

Energeetika

Tehniline taristu EL, riiklikud ja regionaaltoetused

Säästev areng

Haavatavate sihtrühmade toetamine JKTK: sihtrühmade võimestamine KOV: juhtumipõhine lähenemine, infrastruktuur

29

Visioonist lähtuvalt on LEADER toetusmeetmed suunatud kogukondade võimestamisele, et saavutada järgmine arengutasand

Arukad kogukonnad

Aktiivsed kogukonnad (91 asustusüksust)

Passiivsed kogukonnad (122 asustusüksust)

Toetusmeetmed aitavad saavutada kõrgemat arengutaset kogukonnaelu edendamisel

Arukad külad on maapiirkondade kogukonnad, mis töötavad välja nutikaid lahendusi, et tulla

toime väljakutsetega oma kohalikus kontekstis. Nad tuginevad olemasolevatele kohalikele tugevustele ja võimalustele, et tagada oma piirkonna jätkusuutlik

areng.

Kogukond ja kogukondlik tegevus on mõne kindla piir- või paikkonna inimeste organiseeritud või

organiseerimata kujul juhindatud või elluviidavad tegevused, mille eesmärgiks on seotud

piirkonna arendamine või kogukonna enda kohalike teenuste osutamine.

Kogukonnas kogukonnaelu praktiliselt puudub.

Allikas: Aktiivne kogukond: Siseministeerium Arukate külade projekt: https://LEADERliit.eu/arukad-kulad/ 30

Kogukondade arengutasemete defineerimiseks kasutame arengufaaside kontseptsiooni, kus iga faasi toetatakse asjakohaste tegevustega

Allikas: Ivika Nõgel. „Mida arukas küla vajab?“ (06.12.2022), Eha Paasi ja Krista Pegolainen-Saare poolt välja töötanud külade arengufaaside kontseptsioon

0 faas: „VALGE LAIK“

1. faas: „ÄRKAV KÜLA“

2. faas: „ENNAST MÄÄRATLEV KÜLA“

3. faas: „ORGANISEERUNUD KÜLA“

4. faas: „KESTLIK KÜLA“ ehk “ARUKAS KÜLA”

ÕPETA KAASAMA JA EESMÄRGISTAMA

KAASA MENTORINA ehk ÕPI ÕPETAMISE KAUDU

ÕPETA ARENGUT PLANEERIMA

✓ puuduvad aktiivsed ühisest tegevusest huvitatud elanikud; ✓ puudub vajadus või huvi teiste külaelanikega suhtlemiseks; ✓ probleeme lahendatakse individuaalselt.

✓ olemas on vähemalt üks aktiivne huviline, kes vähemalt korra on kogukonda kokku kutsunud; ✓ toimunud on üksikuid kohtumisi või tegevusi, kuid puudub traditsioon; ✓ ühishuvid on määratlemata.

✓ eestvedamine on jagatud; ✓ arengule lähenetakse strateegiliselt, uuenduslikult, ambitsioonikalt; ✓ finantsiliselt ollakse sõltumatu; ✓ valla jaoks ollakse võrdne ja väärtuslik partner.

✓ esile on kerkinud kogukonna jaoks baasiline probleem, mis vajab lahendamist; ✓ olemas on eestvedaja(d), kelle tegevusest ollakse sõltuvad; ✓ kogukond tegeleb identiteedi ja/või traditsioonide loomisega.

UURI

TOETA EESTVEDAJAT

✓ olemas on selge mandaadiga eestvedaja(d) ja kogukonda esindav juriidiline isik; ✓ sõnastatud on kogukonna ühishuvi ja arengueesmärgid; ✓ olemas on projektide elluviimise kogemus; ✓ kogukond on valmis dialoogiks partneritega.

Tunnused: Arengufaasi toetavad tegevused:Arengufaas:

Aktiivsed kogukonnad (91 asustusüksust)

Passiivsed kogukonnad (122 asustusüksust)

31

STRATEEGIA RAKENDAMINE

STRATEEGIA KAART

(Kriitiliste) edutegurite põhjus-tagajärg seosed Strateegilised eesmärgid Mõõdik

Sihtväärtus Vastu -tajad

Parendustegevused sihtväärtuste

saavutamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

M õ

ju /

fin an

tsid

Atraktiivsete töökohtade arvu suurendamine mikro- ja väikeettevõtetes.

Lisandunud uute töökohtade arv aastas, kus töötasu on suurem kui maakonna keskmine

8* 12 16 20

JKTKR37 Täistööajale taandatud uute töökohtade arv 10* 15 20 25

Tao tle

jad

Maakonna 1500 majanduslikult aktiivset ettevõtet ning teised ettevõtlikud elanikud on teadlikud JKTK toetusmeetmetest atraktiivsete töökohtade loomise abistamiseks

Ettevõtjate arv, kes tunnevad JKTK toetusmeetmete vastu huvi ja osalevad infotundides ja konsultatsioonides

75* 100 125 150 JKTK

Teavitustöö tegevuspiirkonna ettevõtetele ja teistele maakonna ettevõtlikele inimesteleTaotluste arv, mis sisaldavad

vähemalt ühe atraktiivse töökoha loomist

30* 60 90 120 JKTK

R39 Toetust saanud ettevõtete arv 10* 15 20 25

Ju h

tim iskvalite

et

Leida üles ja tunnustada projekte, mille käigus loodi uusi ja atraktiivseid töökohti

Tunnustust väärivate projekti arv (loodi min 1 atraktiivne töökoht) x x x JKTK

Hinnatakse igal aastal ja valitakse parimad

Jõgeva Koostöökoja poolt pakutavad toetusmeetmed töötavad tõhusalt

Ühe atraktiivse töökoha loomise toetuse keskmine maksumus 7500 7500 7500 7500 JKTK

Investeeringutoetused asenduvad rohkem mentorluse, koolituste ja õppereisidega

Meil alustab tööd tegevuspiirkonnas ettevõtete võrgustik, kus eesmärgiks on koos kasvada ja areneda

Tegevuspiirkonnas käivitunud uute ettevõtete võrgustike arv

1* 2 2 JKTK

Õ p

p im

in e ja are

n g

Oleme kursis EL riikide mõjusamate LEADERprojektide sisu ja tulemustega ja piirkonna ettevõtetele tutvustatakse kohalikke ja rahvusvahelisi edulugusid inspiratsiooni saamiseks

Õppereiside arv eri ettevõtlusvaldkondade võrgustikele, kus on olemas laienemispotentsiaal

2* 3 4 5 JKTK

Korraldada atraktiivsed ja õpetlikud õppereisid ettevõtlusvõrgustike juhtidele ja aktiivsematele liikmetele

Õppereisil osalenute arv aastas

40* 60 80 100 JKTK

Korraldada atraktiivsed ja õpetlikud õppereisid arenemispotentsiaaliga ettevõtete eestvedajatele, kellel on võrgustiku eestvedamise potentsiaal

Tänu Koostöökoja tegevusele on

töökohtade arvu langus maakonnas

peatunud

Koostöökojas on teadmised ja

oskused ettevõtete arendamiseks, kellel on kasvupotentsiaal

ja suunata nad koostöös

kasumlikumalt tööle

Koostöökojal on kompetents

disainida ettevõtete tarvis

toetusmeetmeid

Koostöökoja tunnustus tõstab ettevõtjates huvi

atraktiivseid töökohti luua

Ettevõtlikud inimesed teavad meie ning naabermaakondades, et siinses piirkonnas toetatakse mikro- ja

väikeettevõtete ning MTÜ-de projekte, mille tulemusena luuakse püsiv töökoht maakonna keskmisest suurema palgaga

MEEDE 1 Ettevõtluse areng Visioon: atraktiivsete töökohtade arvu suurendamine mikro- ja väikeettevõtetes

Koostöökojal on teadmised, millistes

Eesti ja Euroopa piirkondades ning kuidas

on suudetud atraktiivseid töökohti

luua mikro- ja väikeettevõtetesse

Piirkonda tekib stabiilselt juurde keskmise ja keskmisest palgast

kõrgema tasuga töökohti

*Sihtväärtused on kirjeldatud kumulatiivselt

33

Nimetus Stardiabi ja arengutoetus töökohtade loomiseks Mentori, õppereisi, koolituse ja koostöö arendamise toetus

Rakendamise vajadus Tegevuspiirkonnas on töökohtade arv langeva trendiga ning atraktiivseid töökohti on vähe.

Ettevõtjatel on vähe ressursse ning teadmisi parimate praktikate kättesaamiseks. Koostöö ettevõtjate vahel ei ole aktiivne.

Eesmärk Atraktiivsete (tegevusala lõikes maakonna keskmisest suurem töötasu) töökohtade arvu suurendamine mikro- ja väikeettevõtetes …

... innovaatiliste investeerimisprojektide ja alustava ettevõtja toetamise abil.

... ressursside jagamise, ühise turunduse, tootearenduse, ettevõtjate inspireerimise ning külastajate meelitamise abil piirkonda madalhooajal.

Toetavad tegevused Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: • ettevõtlusega alustamise toetus maapiirkonnas

mittepõllumajanduslikuks tegevuseks; • projekti elluviimiseks vajaliku materiaalse põhivara soetamine; • sotsiaalse ettevõtluse toetamine; • ringmajanduse edendamisega seotud tegevused.

Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: • arendustegevuse läbiviimine sh uuringute teostamine ja ekspertiisi kasutamine sektori või

sihtturu põhiste teadmiste omandamiseks ning teiste protsesside, toodete ja teenuste täiustamist või uute arendamist soodustavate tegevuste läbiviimine;

• uute toodete, tavade, protsesside, teenuste ja tehnoloogia arendamine; • ettevõtte tegevuskavas toodud eesmärkide elluviimiseks turundusplaanis sisalduvate

turundustegevuste läbiviimine; • valdkonnapõhine koostöö, kogemuste ja ressursside vahetamine ning ühisprojektide

algatamine ja arendamine, messide külastamine; • koostöö ettevõtjate, haridus- ja teadusasutuste vahel; • võrgustike loomise toetus; • hooajaväliste, oktoober-aprill, sündmuste toetus.

Sihtrühm Taotlejaks võivad olla Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonnas tegutsevad:

• ettevõtjad; • mittetulundusühingud (sh kohalik tegevusrühm); • sihtasutused; • kohalikud omavalitsused.

• ettevõtjad; • ettevõtjate ühendused; • mittetulundusühingud (sh kohalik tegevusrühm); • sihtasutused, kohalikud omavalitsused.

Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Taotleja peab lisama taotlusele LEADER-määruse nõuetekohased lisadokumendid ning Jõgevamaa Koostöökoja blanketil taotleja organisatsiooni tutvustuse. Ettevõtte äriplaani tuleb lisada stardiabi toetuse taotlemisel ning investeeringutoetuse taotlemisel alates toetuse summast 10 000 eurot. Lisaks peab taotleja oma tegevustes vältima negatiivsete keskkonnamõjude tekitamist ja lähtuma keskkonnasäästliku sündmuse korraldamise põhimõtetest. Taotleja võib esitada ühes taotlusvoorus ühe projektitaotluse.

Toetuse piirsummad ja määr Ettevõtlusega alustamise toetuse miinimumsumma on 5 000 € ja maksimumsumma 15 000 €. Arengutoetuse miinimumsumma on 5000 € ja maksimumsumma 50 000 €. Toetuse määr kuni 60% abikõlblikest tegevustest.

Kahe kasusaajaga projektitaotluse toetuse miinimumsumma on 3 000 € ja maksimumsumma 10 000 €. Kolme või enama kasusaajaga projektitaotluse toetuse miinimumsumma on 5 000 € ja maksimumsumma 30 000 €. Toetuse määr kuni 60% abikõlblikest tegevustest.

Tegevusrühm kuulutab investeeringutoetuse meetmes perioodi jooksul välja ühe eraldi taotlusvooru suurprojekti rahastamiseks, mille puhul suurendatakse üldkoosoleku otsusega toetuse maksimumsummat 200 000 euroni. Meetmes kinnitatakse üldkoosoleku otsusega üks projektitaotlus.

Näitajad ja sihtväärtused R37 Täistööajale taandatud uute töökohtade arv (Sihtväärtus: 25 töökohta aastaks 2027). R39 Toetust saanud ettevõtete arv (Sihtväärtus: 25 projekti aastaks 2027).

MEEDE 1: Ettevõtluse arengu meetme jaotus ja kirjeldus

34

(Kriitiliste) edutegurite põhjus-tagajärg seosed Strateegilised eesmärgid Mõõdik Sihtväärtus Vastuta- jad

Parendustegevused sihtväärtuste saavutamiseks2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

M õ

ju /

fin an

tsid

Energia impordi ja energiakulude vähendamine tegevuspiirkonna ettevõtetel ja kogukondadel.

%; (kWh)

5%* 7% 10% 15%

JKTK Ettevõtluse toetamiseks investeeringute planeerimisel lähtuda keskkonnahoiu ja ringmajanduse põhimõtetest pidades silmas eelkõige väiksemaid ettevõtteid.

KEKK: KHG heide IPPU sektorist, CO2-ekv

kT/a 13,5* 11.7 (2050)

JKTK

Tao tle

jad

Koostöökoja tegevused aitavad kaasa üleüldisele rohepöördele (ÜPP), energia raiskamise vähendamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtule

Soojusenergia tarbimine, GWh 210 207 204 201 JKTK

Toetused energiasäästuga seotud projektidele

Elektrienergia tarbimine, GWh 100 98 96 94 JKTK

Toetused energiasäästuga seotud projektidele

R27 Toetatud tegevuste ehk projektide arv

3* 7 12 15

Ju h

tim iskvalite

et

Toetuse mentlemise käigus oskame välja välida kõige energiasäästlikumad projektid

Kvaliteetsete projektide maht, mida on otstarbekas toetada

90000 90000 90000 90000 JKTK

Koostöökoda pakub energiasäästuga seotud tegevustele 90 000 € aastas rahalist toetust alates aastast 2024 tegevustele, mis aitavad piirkonna kogukondadel ja mikro- ning väikeettevõtetel hoida energiat kokku või energiat toota oma tegevuste tarvis

Kogukonnaprojektide keskmine energiasääst aastas 1000 euro toetuse kohta (kWh)

600 700 800 900 JKTK

Ettevõtete projektide keskmine energiasääst aastas 1000 eurot toetuse kohta (kWh)

1800 2000 2200 2400 JKTK

Õ p

p im

in e

ja aren g

Meil on head teadmised, kuidas tegevuspiirkonnas vähendada kulutusi energiale

Infotundide arv aastas kogukondadele ja mikro- ning väikeettevõtjatele

4* 8 12 16 JKTK

Koostöökoda korraldab regulaarselt praktilisi ja atraktiivseid infoseminare/õppereise kõigis piirkondades energia kokkuhoiu võimaluste teemadel kogukondades ja ettevõtetes

Osalejate arv aastas kogukondadele ja mikro- ning väikeettevõtjatele mõeldud infotundides

40* 80 120 160 JKTK

Tegevuspiirkonnas on märgata energia

impordi ja energiakulude

vähenemist

Meil Koostöökojas on teadmised ja oskused: - mis on piirkonna energiasäästu vajadused - osata hinnata energiasäästu ja

energiatootmisega seotud projekte - omada head ülevaadet projektidest Euroopa

LEADER võrgustikus, mis on aidanud sealseid ettevõtteid ja kogukondi

Koostöökojal on kompetents disainida energiasäästu tarvis

toetusmeetmeid, mis reaalselt aitavad tõhusalt energiat kokku

hoida

Koostöökoja tegevused aitavad kaasa

energiasäästmise liikumisele

STRATEEGIA KAART MEEDE 2 Energiakulude vähendamise meede Visioon: energia impordi ja energiakulude vähendamine

*Sihtväärtused on kirjeldatud kumulatiivselt

35

Nimetus Energiakulude vähendamise toetus

Rakendamise vajadus Aastatel 2021-2022 on toimunud energiahindade hüppeline kasv ca 2-5 korda, mis on toonud kaasa tootmissisendite kallinemise ja konkurentsivõime languse ettevõtetele ning tõstnud tegevuskulusid kogukondadel. Toetusmeede aitab lihtsustada üleminekut vähem energiat tarbivatele lahendustele.

Eesmärk Energia impordi ja energiakulude vähendamine tegevuspiirkonna ettevõtetel ja kogukondadel.

Toetavad tegevused Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: 1. investeeringud kaasaegsetesse kütte- ja tootmistehnoloogiate ning taastuvenergia kasutuselevõtmiseks; 2. olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimine energiatõhusaks muutmise eesmärgil; 3. energia varustuskindluse tõstmine, kui projekt aitab vähendada energiakulusid ja energia importi.

Sihtrühm Taotlejaks võivad olla Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonnas tegutsevad: • ettevõtjad; • mittetulundusühingud.

Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Taotleja peab lisama taotlusele LEADER-määruse nõuetekohased lisadokumendid ning Jõgevamaa Koostöökoja blanketil taotleja organisatsiooni tutvustuse ja investeeringu tasuvusanalüüsi ja/või renoveeritava hoone energiaauditi. Lisaks peab taotleja oma tegevustes vältima negatiivsete keskkonnamõjude tekitamist. Taotleja võib esitada ühes taotlusvoorus ühe projektitaotluse.

Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

Peamine hindamiskriteerium: toetuse mentlemise käigus eelistame kõige energiasäästlikumaid projekte.

Toetuse piirsummad ja määr Toetuse miinimumsumma on 5 000 € ja maksimumsumma 20 000 €. Toetuse määr: Ettevõtetel 60% ja mittetulundusühingutel 90% abikõlblikest tegevustest.

Meetmes avatakse eraldi taotlusvoorud olemasolevate hoonete ja rajatiste renoveerimiseks ning kaasaegsete kütte- ja tootmistehnoloogiate ning taastuvenergia kasutuselevõtmiseks.

Näitajad ja sihtväärtused R27 Toetatud tegevuste ehk projektide arv KEKK: KHG heide IPPU sektorist, CO2-ekv (Sihtväärtus: 11.7 kT/a aastaks 2050). Kogukonnaprojektide keskmine energiasääst aastas 1000 euro toetuse kohta 600-1000 (kWh). Ettevõtete projektide keskmine energiasääst aastas 1000 euro toetuse kohta 1800-2600 (kWh).

MEEDE 2: Energiakulude vähendamise meetme jaotus ja kirjeldus

36

STRATEEGIA KAART PASSIIVSETELE KÜLADELE “KOGUKONNA ÄRATUS”

Strateegilised eesmärgid Mõõdik

Sihtväärtus Vastutaja

Parendusegevused sihtväärtuste

saavutamiseks2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Aasta 2024 augustiks on JKTK-l 80% küladest 4-6 kontakti

Külade arv 100

JKTK

Kogutakse külade kaupa seni aktiivsust näidanud inimeste kontaktandmed, et luua võimalus külaesindajatega suhtlemiseks

Kontaktide arv

500

Julgustada külasid likvideerima kitsaskohti või looma hüvesid kogukonna jaoks

Otse- postituste arv

500 510 520 530 JKTK

JKTK saadab kõigi passiivsete külade esindajatele atraktiivse pakkumise

Potentsiaal: JKTK teab kõiki 122 küla, kus ei toimu regulaarselt kogukonnategevusi

Segmendi potentsiaal: JKTK-l on igast külast 4-6 aktiivsema pere kontaktid

Atraktiivne pakkumine: kutsuda külad lahendama

oma kogukonna kitsaskohti

Kogukonnale kasulik meede: kogukonnatöö

käivitub

Inspiratsiooni ja eduelamuse teke

kogukondades

KRIITILISED EDUTEGURID (Müügilehtri kontseptsiooni alusel)

MEEDE 3.1 Visioon: tänastes passiivsetes kogukondades aktiivsuse suurendamine.

Vaata edasi järgmiselt slaidilt

2. etapp:

1. etapp:

3. etapp:

4. etapp:

5. etapp:

37

Kriitiline edutegur Strateegilised eesmärgid Mõõdik

Sihtväärtus Vastutajad Parendusegevused sihtväärtuste

saavutamiseks2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Kogukonnale kasulik meede: kogu- konnatöö käivitub

1. Min. 42 kogukonda teavitab sooviavaldusest Taotluste arv 17* 34 42 JKTK Aktiivne suhtlus kogukondadega vajaliku arvu sooviavalduste kogumiseks

2. Min 40 kogukonna koosolekut, kus määratletakse 2-3 kitsaskohta või kogukonnale vajalikku teenust Ideede arv 34* 50 67 80 JKTK JKTK vajadusel nõustab

3. Ühine väljasõit Eesti 2-4 aktiivsesse külasse või teiste aktiivsete külade tutvustamine ca 80-le kogukonna eestvedajatele Inimeste arv 20* 40 60 80 JKTK

JKTK korraldab õppereise aru- katesse küladesse või vahendab veebikoolituste vahendusel ideid

4. Töövarjuna osalemine analoogse projekti teostanud kogukonnas Projektide arv 10* 20 30 40 JKTK Töövarju võimaluse pakkumine või kogemuste vahendamine maakonna aktiivsete kogukondade juures

5. Väljasõidud sarnase projekti teostanud küladesse Eestis või teiste kogemustest õppimine koolituse vormis Inimeste arv 10* 20 30 40 JKTK

JKTK korraldab vajaduspõhised õppereisid Eesti aktiivsetesse ja arukatesse küladesse

6. Min 50 projekti teostatakse kogukonnaelu edendamiseks. Projektide arv 20* 40 50 JKTK JKTK korraldab projekti toetuste menetlemise protsessi

7. 60% taotlejatest suudavad lahendada 2 kitsaskohta kahel järjestikusel aastal.

Külakogu- kondade arv 10* 20 25 JKTK

8. Julgustada vähemalt ca 20% tänaseid passiivseid asustusüksusi (25 asustusüksust) alustama kogukondliku tegevusega (nt kultuuriselts, külaselts, vabatahtlikud päästjad, huviselts jne). Aktiivsetes kogukondades on elanike arvu langus madalam võrreldes nendega, kus kogukonnategevust ei toimu.

Külade arv 10* 20 25 JKTK

9. R41: Projektidest kasu saanud rahvastik ja nende osakaalu % maarahvastikust (20 inimest keskmiselt asustusüksuse kohta). Inimeste arv 200* 400 500

JKTK

Inspiratsiooni ja edu- elamuse teke kogu- kondades

Seire ja audit, mõjude mõõtmine Projektide arv 20* 40 50 JKTK Teostatud projektid hinnatakse igal aastal

Parimate projektide ja külade tunnustamine Tunnusta- mise üritus Jah jah jah JKTK

Hinnatakse igal aastal ja valitakse parimad

Õppereisid tunnustust saanud kogukondadesse Inimeste arv 20* 40 60 JKTK JKTK korraldab õppereise edukaid projekte korraldanud kogukondade juurde

Projektis osalevatel küladel on paremad mõjunäitajad, kui projektis mitteosalenud küladel - nt elanike arvu langus on aeglasem

% küladest, kus elanike arvu langus on madalam

JKTK

Mõjuanalüüs koostatakse igal aastal

4. etapp:

5. etapp:

*Sihtväärtused on kirjeldatud kumulatiivselt 38

Nimetus Kogukonnatöö käivitamise investeeringutoetus Kogukonnatöö käivitamise mitteinvesteeringutoetus

Rakendamise vajadus Kogukonnatöö ei ole käivitunud ca 57%-l asustusüksustest tegevuspiirkonnas. Aktiivse kogukonna puudumisel jäävad sageli paljud küla probleemid tahaplaanile ja sellega seoses väheneb elukvaliteet neis piirkondades. Maaliste piirkondade jaoks tuleb sageli lahendada erinevate teenuste kättesaadavus kogukonnateenuste, transpordi ja IKT lahenduste abil. Kogukonnateenuste osutamiseks on tarvis toetada vajalike vahendite soetamist. Samuti tuleb arendada olemasolevaid teenuseid selleks, et see oleks uutele tulijatele atraktiivne.

Eesmärk Julgustame vähemalt ca 20% tänaseid passiivseid asustusüksusi (25 asustusüksust) alustama kogukondliku tegevusega (n. kultuuriselts, külaselts, vabatahtlikud päästjad, huviselts jt). Aktiivsetes kogukondades on elanike arvu langus madalam võrreldes nendega, kus kogukonnategevust ei toimu.

Toetavad tegevused Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: • väikesemahulised investeeringud kogukonnateenuste arendamiseks; • väikesemahulised investeeringud, mis on seotud kultuuri- ja

looduspärandi säilitamise, taastamise ja selle kvaliteedi parandamisega;

• küla- ja kogukonnakeskuste arendamine ja korrastamine.

Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: • mentori kaasamine; • koolituse, õppereisi või sündmuse korraldamine.

Sihtrühm Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud (sh kohalik tegevusrühm) ja sihtasutused. Organiseerumata kogukondadel on võimalik taotleda ühistegevusteks toetust tegevusrühma vastava projekti raames.

Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Taotleja peab lisama taotlusele LEADER-määruse nõuetekohased lisadokumendid ning Jõgevamaa Koostöökoja blanketil taotleja organisatsiooni tutvustuse, kus tuleb ära märkida projekti kasusaajate hulk ning asustusüksuste loetelu, mida projektitegevused hõlmavad. Investeeringutoetust taotleva mittetulundusühingu põhikirjas peab olema tegevuse eesmärgina sõnastatud piirkonna arendamine. Lisaks peab taotleja oma tegevustes vältima negatiivsete keskkonnamõjude tekitamist ja lähtuma keskkonnasäästliku sündmuse korraldamise põhimõtetest. Taotleja võib esitada ühes taotlusvoorus ühe projektitaotluse.

Toetuse piirsummad ja määr

Toetuse miinimumsumma on 2 000 € ja maksimumsumma 10 000 €. Vihmavarjuprojekti puhul miinumumsumma 2 000 € ja maksimumsumma 25 000 €. Toetuse määr on: MTÜ ja SA kuni 90% abikõlblikest tegevustest.

Näitajad ja sihtväärtused

Vähendada elanike arvu langust. R41: Projektidest kasu saanud rahvastik ja nende osakaalu % maarahvastikust (Sihtväärtus: 500 inimest aastaks 2027).

MEEDE 3.1 Kogukonnatöö käivitamise meetme jaotus ja kirjeldus

39

STRATEEGIA KAART AKTIIVSETELE KOGUKONDADELE “ARUKATE/KESTLIKE KÜLADE KIIRENDI”

MEEDE 3.2 ja 3.3 Visioon: Julgustame vähemalt 34% tänaseid aktiivseid kogukondi (30 asustusüksust) rakendama aruka küla strateegilise juhtimise lähenemist ning saavutama mõjueesmärke. Arukate küla metoodika rakendamisega tegelevates asustusüksustes on elanike arvu langus madalam võrreldes nende aktiivsete asustusüksustega, kus arukate külade lähenemist ei rakendata.

Strateegilised eesmärgid Mõõdik

Sihtväärtus Vastutaja

Parendusegevused sihtväärtuste

saavutamiseks 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Aasta 2024 augustiks on JKTK-l 100% asustusüksustest 6-8 kontakti

Asustus- üksuste arv

91

JKTK

Kogutakse asustusüksuste kaupa seni aktiivsust näidanud inimeste ja MTÜ-de kontaktandmed, et luua võimalus kogukonna- esindajatega suhtlemiseks

Kontaktide arv

600

Julgustada ja kutsuda kogukondi töötama aruka küla strateegia alusel.

Otse- postituste arv

600 610 620 630 JKTK

JKTK saadab kõigi aktiivsete kogukonna- esindajatele atraktiivse pakkumise

Potentsiaal: JKTK teab kõiki 91 asustusüksust, kus kogukonnad aktiivselt

tegutsevad

Segmendi potentsiaal: JKTK-l on igast kogukonnast 6-8 aktiivsema pere

kontaktid

Atraktiivne pakkumine: kutsuda kogukonnad kasutama

aruka küla lahendusi

Kogukonnale kasulik meede: aruka küla

tegevused käivituvad

Inspiratsiooni ja eduelamuse teke

kogukondades

Vaata edasi järgmiselt slaidilt

KRIITILISED EDUTEGURID (Müügilehtri kontseptsiooni alusel)

2. etapp:

1. etapp:

3. etapp:

4. etapp:

5. etapp:

40

Kriitiline edutegur Strateegilised eesmärgid Mõõdik

Sihtväärtus Vastutajad Parendusegevused sihtväärtuste

saavutamiseks2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Kogukonnale kasulik meede: aruka küla tegevused käivituvad

1. Min. 42 kogukonda teavitab sooviavaldusest. Julgustada min. 42 kogukonda 91-st sooviksid rakendada aruka küla lähenemist Taotluste arv 17* 34 42 JKTK

JKTK saadab kõigile aktiivsete kogukondade esindajatele atraktiivse pakkumise. Aktiivne suhtlus kogukondadega vajaliku arvu sooviavalduste kogumiseks

2. R40 Toetust saanud arukate külade strateegiate arv / Min 40 kogukonda koostavad oma asustusüksuse kohta strateegia Strateegiate arv 17* 33 40 JKTK

JKTK vajadusel nõustab

3. Ühine väljasõit Euroopa 2-4 arukasse külla või teiste arukate kogukondade tutvustamine ca 80-le inimesele Inimeste arv 20* 40 60 80 JKTK

JKTK korraldab õppereise aktiivsetesse ja arukatesse küladesse või vahendab veebikoolituste vahendusel teiste ideid

4. Töövarjuna osalemine analoogse projekti teostanud kogukonnas Projektide arv 10* 20 30 40 JKTK Töövarju võimaluse pakkumine või kogemuste vahendamine maakonna aktiivsete kogukondade juures

5. Väljasõidud sarnase projekti teostanud kogukondadesse või teiste kogemustest õppimine koolituse vormis Inimeste arv 20* 40 60 80 JKTK

JKTK korraldab vajaduspõhised õppereisid Eesti aktiivsetesse ja arukatesse küladesse

6. Min 60 projekti teostatakse kogukonnaelu edendamiseks. Projektide arv 24* 48 60 JKTK JKTK korraldab projekti toetuste menetlemise protsessi

7. Ca 70% taotlejatest suudavad lahendada 2 strateegilist ülesannet kahel järjestikusel aastal.

Kogukondade arv 12* 24 30 JKTK

8. Julgustada vähemalt ca 34% tänaseid aktiivseid kogukondi (30 asustusüksust) rakendama aruka küla strateegilise juhtimise lähenemist ning saavutama mõjueesmärke. Arukate küla metoodika rakendamisega tegelevates asustusüksustes on elanike arvu langus madalam võrreldes nende aktiivsete asustusüksustega, kus arukate külade lähenemist ei rakendata.

Asustusüksuste arv 12* 24 30

9. R41: Projektidest kasu saanud rahvastik ja nende osakaalu % maarahvastikust (25 inimest keskmiselt asustusüksuse kohta). % rahvastikust 300* 600 750

Inspiratsiooni ja edu-elamuse teke kogu- kondades

Seire ja audit, mõjude mõõtmine Projektide arv 24* 48 60 JKTK Teostatud projektid hinnatakse igal aastal

Parimate projektide ja kogukokondade tunnustamine Tunnustamise üritus jah jah jah JKTK Hinnatakse igal aastal ja valitakse

parimad

Õppereisid tunnustust saanud kogukondadesse Inimeste arv 20* 40 60 JKTK JKTK korraldab õppereise edukaid projekte korraldanud kogukondade juurde

Projektis osalevatel asustusüksustel on paremad mõjunäitajad, kui projektis mitteosalenud - nt. elanike arvu langus on aeglasem

% asustus- üksustest, kus elanike arvu

langus on madalam

JKTK

Mõjuanalüüs koostatakse igal aastal

4. etapp:

5. etapp:

*Sihtväärtused on kirjeldatud kumulatiivselt 41

Nimetus 3.2 Kogukonnatöös aruka küla lähenemise kasutamise investeeringutoetus 3.3 Kogukonnatöös aruka küla lähenemise kasutamise mitteinvesteeringutoetus

Rakendamise vajadus Tegevuspiirkonnas on ca 43% asustusüksustest aktiivsed. Neis toimuvad kogukonnategevused ning kogukonnad on selleks otstarbeks asutanud enamasti ka MTÜ. Kõige suurem potentsiaal seisneb täna selles, et aktiivsed kogukonnad pole defineerinud mõjueesmärke ega saavutanud oma asustusüksustes positiivseid mõjusid nagu seda on suutnud teha Euroopa edukamad arukad külad. Kogukonnateenuste osutamiseks on tarvis toetada vajalike vahendite soetamist. Samuti tuleb arendada olemasolevaid teenuseid selleks, et see oleks uutele tulijatele atraktiivne.

Eesmärk Julgustame vähemalt ca 34% tänaseid aktiivseid kogukondi (30 asustusüksust) rakendama aruka küla strateegilise juhtimise lähenemist ning saavutama mõjueesmärke. Arukate küla metoodika rakendamisega tegelevates asustusüksustes on elanike arvu langus madalam võrreldes nende aktiivsete asustusüksustega, kus arukate külade lähenemist ei rakendata.

Toetavad tegevused Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: • investeeringud kogukonnateenuste arendamiseks; • külakeskuste korrastamine; • investeeringud piirkonna jaoks vajalike teenuste loomisse, tõhustamisse või

laiendamisse ning nendega seotud infrastruktuuri, sh puhkemajandusse;

Meetmest toetatakse järgmisi tegevusi: • aruka küla strateegia koostamine; • mentori kaasamine kogukonnatöö strateegiliste tegevuste planeerimiseks või

läbiviimiseks; • koolituste, õppereiside või sündmuste korraldamine (va riiklike tähtpäevade

tähistamine)

Sihtrühm Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud (sh kohalik tegevusrühm)

Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Taotleja peab lisama taotlusele LEADER-määruse nõuetekohased lisadokumendid ning Jõgevamaa Koostöökoja blanketil taotleja organisatsiooni tutvustuse, kus tuleb ära märkida projekti kasusaajate hulk ning asustusüksuste loetelu, mida projektitegevused hõlmavad. Aruka küla investeeringutoetuse taotlemisel peab taotleja esitama kogukonna arengustrateegia, mis peab olema koostatud kogukonna liikmeid, selle huvi- ja sihtrühmi ning partnereid kaasates. Arengustrateegia kehtivust ja tunnustatust tuleb tõendada koostamise protsessi kirjelduse lisamisega strateegia dokumendile. Taotleja asustusüksuses või asustusüksustes kokku peab elama vähemalt 75 inimest rahvastiku registri andmete järgi. Investeeringutoetust taotleva mittetulundusühingu põhikirjas peab olema tegevuse eesmärgina sõnastatud piirkonna arendamine. Lisaks peab taotleja oma tegevustes vältima negatiivsete keskkonnamõjude tekitamist ja lähtuma keskkonnasäästliku sündmuse korraldamise põhimõtetest. Taotleja võib esitada ühes taotlusvoorus ühe projektitaotluse, üks asustusüksus võib olla seotud ühe projektitaotlusega.

Toetuse piirsummad ja määr

Toetuse miinimumsumma on 5 000€ ja maksimumsumma 30 000€. Toetuse määr on: kuni 90% abikõlbulikest tegevustest, ettevõtlustegevuste puhul kuni 60% abikõlbulikest tegevustest. Tegevusrühm kuulutab investeeringutoetuse meetmes perioodi jooksul välja ühe eraldi taotlusvooru suurprojekti rahastamiseks, mille puhul suurendatakse üldkoosoleku otsusega toetuse maksimumsummat 200 000 euroni. Meetmes kinnitatakse üldkoosoleku otsusega üks projektitaotlus.

Näitajad ja sihtväärtused

Vähendada elanike arvu langust. R40: Toetust saanud arukate külade strateegiate arv / Min 40 kogukonda koostavad oma asustusüksuse kohta strateegia (Sihtväärtus: 40 strateegiat aastaks 2027). R41: Projektidest kasu saanud rahvastik ja nende osakaalu % maarahvastikust (Sihtväärtus: 750 inimest aastaks 2027).

MEEDE 3.2 ja 3.3: Aruka küla lähenemise meetme jaotus ja kirjeldus

42

STRATEEGIA KAART

Kõrvaldab

Põhjused ✓ Maakonnas on eakate ja puuetega inimeste keskmisest suurem osakaal ja suur

abivajajate arv; eakate osatähtsus on 25%; puuetega inimeste osakaal on kogu elanikkonnast Eesti kõrgemate seas (18% 2022. aasta 1. jaanuari seisuga). Kõrgem on puuetega inimeste osakaal vaid Põlva ja Võru maakondades (vastavalt 21% ja 19%). Puuetega inimeste suhtarv on viimasel neljal aastal 5% võrra langenud.

✓ Elanike arvu pidev vähenemine toimub kiirusega 1-1,2 % aastas ning see trend jätkub. Kiireim kahanemine on toimumas vanuserühmas 20-29 aastat ehk vanemate inimeste osakaal kasvab.

✓ Maakonna suhtelise vaesuse määr tõusis 2021 aastal võrreldes 2020. aastaga 5,7%; kogu Eestis tõusis 2,2%.

✓ Hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi. Nt Jõgeva vallas esineb 70%-l hooldajatest probleeme töölkäimisega, kuna hooldatav vajab pidevat järelevalvet. (Jõgeva valla uuring 2022)

✓ Ligipääsetavuse teenustase on meie tegevuspiirkonnas äärmiselt madal. ✓ Piirkonnas puudub piisaval määral nõudepõhiseid hooldajaid.

Probleemid / kitsaskohad

✓ Puuetega inimestel pole häid tingimusi, et vähese sissetuleku tõttu olla sotsiaalselt kaasatud ning osaleda kultuuri-, spordi- ja teistes vabaajategevustes.

✓ Aktiivsel tööturul tegutsevad inimesed on hoolduskoormusega seotud ega saa töötada täisajaga.

Positiivsed lahendused (ettepanekud kitsaskohtade lahendamiseks) 1.1 Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise ning hoolduskoormuse leevendamise tarvis pakume nõudepõhiste hooldajate koolitamise toetust, et

suurendada tegevuspiirkonnas kvaliteetse teenuse pakkumist. 1.2 Sotsiaalse integratsiooni ja kaasatuse ehk aktiivse seltsielu edendamise abil tagame vähemkindlustatud elanikele inimväärika eluviisi, aitame vähendada vaesusest tingitud

kitsakohti kultuurielu tarbimisel ja seeläbi aitame pikendada eluiga tegevuspiirkonna elanikel. 2. Mõõdetav mõju: Projekti lõppedes analüüsime, kas ESF+ erieesmärkide saavutamisele kaasa aitamine ja 0,476 mln euro kasutamine avaldas mõõdetavat mõju

tegevuspiirkonnas. 3. Eelarve: 476 402 €

Tagajärg (Negatiivsed tagajärjed,

mille mõju on tarvis vähendada)

✓ Puuetega ja teised vähemkindlustatud elanikud on vähesel määral kaasatud aktiivsesse seltisellu.

✓ Hoolduskoormus on paljudel aktiivselt töötavatel spetsialistidel liiga kõrge.

Negatiivsete tagajärgede põhjustajad on tarvis kõrvaldada

Kõrvaldab

MEEDE 4 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine Visioon (5): Aitame kaasa Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) erieesmärkide saavutamisele:

• pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine;

• inimväärikuse tagamine, sh vaesuse vähendamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

43

Nimetus Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Rakendamise vajadus Pikaealise ja täisväärtusliku elu tähtsaimateks võtmeteguriteks on sotsiaalne integratsioon ja head suhted lähedastega (J. Holt- Lundstad).

Tegevuspiirkonnas on suur puuetega inimeste osakaal ning neil pole häid tingimusi, et piiratud sissetuleku tõttu olla sotsiaalselt kaasatud ning osaleda kultuuri-, spordi- ja teistes vabaajategevustes. Statistilistest andmetest lähtub, et piirkonnas on olulisel määral ka üksi elavaid eakaid või üksinda oma lähedast hooldavaid isikuid. Vähesed sotsiaalsed kontaktid ning suur hoolduskoormus võimendavad omakorda terviseriske ning enneaegset aktiivsest ühiskonnaelust taandumist. Jõgevamaa kohalike omavalitsuste poolt pakutavad sotsiaalteenused ei loo hoolduskoormusega inimestele piisaval määral võimalusi oma lähedase hooldamise korraldamiseks ja kas osalise - või täisajaga töötamiseks.

Eesmärk Piirkonnas on loodud eakate ja puuetega inimeste sotsiaalse aktiivsuse hoidmiseks ning väärikalt elatud eluea pikendamiseks mitmesuguseid enesearengu ja huvitegevuste võimalusi. Pikaajalise hoolduskoormusega seotud inimestele on kättesaadavad erinevad hoolduskoormuse leevendamist ja tööturul osalemist võimaldavad abi- ja tugiprogrammid.

Toetavad tegevused Meetmest toetatakse tegevusi, mis on vajalikud eesmärgi elluviimiseks ning kokku lepitud tulemuste saavutamiseks sh erinevate organisatsioonide koostöö rakendamine ja ettevalmistamine. Koostöötegevuse korral võib toetatava tegevuse asukoht jääda väljapoole Eestit, piirdudes Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga.

Meetmest toetatakse alltoodud tegevusi maksimaalse elluviimise ajaga kuni 12 kuud: • eakate (55+) ühiskondliku aktiivsuse tõstmine ja iseseisvat toimetulekut toetavad tegevused ning koolitused; • eakate oskuste, arengu ja võimete toetamine (käeline töö, füüsiline aktiivsus, digioskused jms); • vabatahtlike seltsiliste koolitamine ja tegevuste koordineerimine; • puuetega täisealiste inimeste võrdseid võimalusi, iseseisvat toimetulekut toetavad tegevused ja koolitused; • seeniortöö tegijate võrgustikutöö, ettevalmistus ja tegevus; • tegevused omastehooldajate teenusekvaliteedi parandamiseks (sh koolitused, kovisioonid, tugigrupid); • kogukondade valmisoleku, oskuste ja teadmiste kasvatamine haavatavate sihtrühmadega teadlikult tegelemiseks; • hoolduskoormusega inimeste toimetulekut kergendavate kogukonnapõhiste lahenduste loomine ja piloteerimine; • tegevuspiirkonnaüleste vabatahtlike võrgustike loomine ja arendamine (sh õppereisid ja kogemuste vahetamine); • projektijuhtimine (12 eurot/h, kuni 20% projekti eelarvest).

jätkub

MEEDE 4: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

44

Nimetus Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Toetavad tegevused (jätkub) MEETMEST EI TOETATA: • maa, kinnisvara ja taristu ostmise kulusid; • tegevusi, mida viiakse ellu sotsiaalhoolekande seaduse 2. ja 3. peatüki, tööturumeetmete seaduse § 13 või tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 2 alusel, välja arvatud juhul, kui tegevused loovad juba olemasolevatele teenustele lisandväärtust; • kohvipauside vms toitlustuskulu, mis ületab 10 % projekti eelarvest.

Sihtrühm ja kasusaajad Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm Jõgevamaa Koostöökoda, kes korraldab tegevuste elluviimiseks miniprojektide voore.

Miniprojektide taotlejateks võivad olla Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonnas tegutsevad • mittetulundusühingud (sh kohalik tegevusrühm) ja sihtasutused; • kohalikud omavalitsused; • ettevõtjad. Kasusaajateks on Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonna elanikud.

Nõuded miniprojekti toetuse taotlejale ja miniprojekti toetuse saajale

Miniprojekti taotlejal ei tohi olla maksuvõlgnevusi ja tähtajaks esitamata majandusaasta aruandeid ega tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust, kuulutatud välja pankrotti või algatatud sundlõpetamist. Kui taotlejaks on kohalik tegevusrühm, peab tema projektitaotlus olema vastu võetud kohaliku tegevusrühma üldkoosoleku otsusega.

Taotlejal (v.a kohalik tegevusrühm) tohib olla samaaegselt elluviimisel kuni kolm miniprojekti (sh väikeprojektid).

Miniprojekti taotleja peab läbima eelkonsultatsiooni Jõgevamaa Koostöökoja büroos taotluse tegevuste strateegiaga sobivuse hindamiseks ning rahastamisvõimaluste dubleerimise välistamiseks. Tegevuste elluviija peab tagama kõikide osaliste võrdse kohtlemise ja tagama sündmusele ligipääsetavuse. Toetatavad tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Tegevuste elluviimisel tuleb lähtuda keskkonnahoidliku sündmuse korraldamise põhimõtetest.

Miniprojekti toetuse taotluste hindamiskriteeriumid

Projekti vastavus meetme eesmärkidele; projekti mõju meetme mõõdikute täitmisele (otseste kasusaajate arv vähemalt 10 inimest või kaudsete kasusaajate arv vähemalt 30 inimest); projekti vajalikkus taotleja jaoks; projekti eelarve põhjendatus ja kuluefektiivsus; projekti tulemuslikkus ja elujõulisus; taotleja suutlikkus projekti ellu viia.

jätkub

MEEDE 4: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

45

Nimetus Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Miniprojekti toetuse piirsummad ja määr

Toetuse miinimumsumma on 1 000 € ja maksimumsumma on 8 000 eurot, sh väikesemahuliste väikeprojektide toetuse miinimumsumma on 1 000 € ja maksimumsumma on 3 000 €.

Toetuse määr on 100 %.

Miniprojektide näitajad ja sihtväärtused

Elluviidud miniprojektide arv 80. Korraldatud sündmuste arv 45. Kaasatud inimeste arv 1200.

MEEDE 4: Sotsiaalse kaasatuse suurendamine

46

Nimetus Koostööprojektide meede

Rakendamise vajadus Arendada tegevusrühma piirkonna võrgustikke koostöös teiste piirkondadega ning tuua piirkonda rahvusvahelist kogemust.

Eesmärk Koostöömeede panustab kõikidesse strateegia eesmärkidesse, tugevdab piirkonna võrgustikke, soodustab koostööd ning aitab saavutada laiemat kandepinda ja mõju väljakutsete elluviimiseks.

Toetavad tegevused - rahvusvaheliste koostööprojektide ettevalmistamine; - rahvusvaheliste ja siseriiklike koostööprojektide algatamine ja arendamine.

Sihtrühm Taotlejaks võib olla Jõgevamaa Koostöökoda.

Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Tegevuste elluviija peab tagama kõikide osaliste võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse; Toetatavad tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid; Tegevuste elluviimisel tuleb lähtuda keskkonnasäästlikkuse põhimõtetest.

Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

Taotlused kinnitab Jõgevamaa Koostöökoja liikmete üldkoosolek.

Toetuse piirsummad ja määr Toetuse miinimumsumma on 5 000 € ja maksimumsumma 30 000 €. Toetuse määr on koostööprojektide ettevalmistamisel kuni 100% abikõlblikest tegevustest ning koostööprojektide elluviimisel kuni 90% abikõlblikest tegevustest.

Näitajad ja sihtväärtused • riigisiseste ja riigiväliste koostööprojektide ettevalmistamine - 6; • riigisisesed ja riigivälised koostööprojektid – 5; • Toetuse osakaal – 10% kogu meetmete vahenditest. R41: Projektidest kasu saanud rahvastik ja nende osakaalu % maarahvastikust.

MEEDE 5: Koostööprojektide meede

47

HINDAMISKRITEERIUMID

Jõgevamaa Koostöökoja hindamiskomisjonide moodustamise põhimõtted on kirjeldatud Jõgevamaa Koostöökoja projektitoetuste

taotluste hindamise korras, mis tugineb põhikirja punktile 9. Projektitoetuste taotluste hindamiseks moodustatakse

hindamiskomisjone. Hindamiskomisjone moodustatakse vastavalt vajadusele lähtudes strateegias ning töökordades välja toodud

põhimõtetest. Hindamiskomisjonides peab olema tagatud komisjoniliikmete piirkondlik ja sektoripõhine tasakaal.

Hindamiskomisjonid on vähemalt viieliikmelised: igas komisjonis on üks kodanike ühenduste esindaja, üks kohaliku omavalitsuse

esindaja, üks ettevõtjate esindaja, lisaks ekspert ja noorte esindaja. Vastavalt meetme sisule suurendatakse kas ettevõtjate

esindajate (ettevõtlusmeetmed) arvu või kodanike ühenduste esindajate arvu (kogukonnameetmed).

Vajadusel on komisjonil õigus otsustamiseks kaasata eriala eksperte. Projektitoetuste taotlusi hinnatakse vastavalt

tegevuspiirkonna strateegiale ja kinnitatud hindamiskorrale. Hindamiskomisjonid moodustatakse Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse

otsusega.

Taotluste hindamisel kasutatakse skaalat 0-4 punkti, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Hindepunkte antakse täisarvudes.

Hindamiskomisjoni liikmete hinded iga hindamiskriteeriumi kohta kajastatakse ühtse aritmeetilise keskmisena, mis korrutatakse

läbi kriteeriumi osakaaluga ning saadud tulemused summeeritakse koondhindeks. Hinnang taotlusele loetakse positiivseks, kui

hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2,5. Investeeringuga seotud projektide puhul võib hindamiskomisjon rakendada

paikvaatlust. Täpne hindamiskord ja hindamiskriteeriumid avalikustatakse vähemalt 4 nädalat enne taotluste vastuvõtuaja algust.

Hindamiskriteeriumid ja hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtted

49

Meede 1: Ettevõtluse arengu meetme hindamiskriteeriumid

Hindamiskriteerium Osakaal Maksimaalse hinde kirjeldus

1. Projekti vastavus meetme

eesmärkidele

20% Projekt on otseselt suunatud atraktiivsete töökohtade loomisele, kas: a)innovaatilise investeeringu abil; b) ettevõtlusega alustamisel. Projekti eesmärk on selgelt ja konkreetselt sõnastatud ning aitab kaasa meetme eesmärgi saavutamisele.

2. Projekti mõju meetme

mõõdikute täitmisele

25% - Projekti tulemusena luuakse vähemalt 1 töökoht, kus töötasu on suurem kui maakonnas sama

tegevusala keskmine.

3. Projekti vajalikkus ettevõtte

jaoks

10% - Projektis on selgelt kirjeldatud probleemid ja põhjendatud vajadused, mida soovitakse lahendada. - Kasusaajad on selgelt määratletud ja seotud projekti tulemustega.

4. Projekti eelarve

põhjendatus ja kuluefektiivsus

20% - Eelarve on arusaadav ja kulud on detailselt kirjeldatud.

- Kulude vajalikkus on selgelt põhjendatud ning vastavuses kavandatud tegevuste ja tulemustega.

- Taotleja omaosalus on vähemalt 60% abikõlblikest tegevusest

5. Projekti tulemuslikkus ja

elujõulisus

10% - Projekti tegevused on läbi mõeldud ja põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja kavandatud

tulemuste saavutamiseks.

- Taotleja suudab kavandatud tegevusi jätkata või investeeringuobjekte toimivana hoida vähemalt 5

aasta jooksul peale projekti lõppemist.

6. Taotleja suutlikkus projekti

ellu viia

15% - Projekti teostaval meeskonnal on asjakohased teadmisi, oskusi ja kogemusi projekti edukaks

elluviimiseks.

- Taotleja on jätkusuutlik, eelnevad LEADER-projektid (olemasolul) on lõpetatud tähtajaliselt. Projekti

teostamisel on kaasatud eesmärgiga sobivad partnerid.

50

Meede 2: Energiakulude vähendamise meetme hindamiskriteeriumid Hindamiskriteerium Osakaal Maksimaalse hinde kirjeldus

1. Projekti vastavus meetme

eesmärkidele

20% - Projekt on otseselt suunatud energia impordi ja energiakulude vähendamisele.

- Investeering suurendab tarbimiskohas energiasäästu ning võimaldab energiasüsteemi pidevalt

kasutada.

- Taastuvenergial toimiv energiasüsteem vähendab seniseid kulusid energia ostmiseks.

2. Projekti mõju meetme

mõõdikute täitmisele

25% - Projekti tulemusena tekib lähtuvalt energiaauditist või tasuvusanalüüsist energiasääst vähemalt 30%

võrreldes algtasemega.

3. Projekti vajalikkus ettevõtte

jaoks

10% - Projektis on selgelt kirjeldatud probleemid ja põhjendatud vajadused, mida soovitakse lahendada.

- Kasusaajad on selgelt määratletud ja seotud projekti tulemustega.

4. Projekti eelarve

põhjendatus ja kuluefektiivsus

20% - Eelarve on arusaadav ja kulud on detailselt kirjeldatud.

- Kulude vajalikkus on selgelt põhjendatud ning vastavuses kavandatud tegevuste ja tulemustega.

5. Projekti tulemuslikkus ja

elujõulisus

10% - Projekti tegevused on läbi mõeldud ja põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja kavandatud

tulemuste saavutamiseks.

- Taotleja suudab investeeringuobjekte toimivana hoida vähemalt 5 aasta jooksul peale projekti

lõppemist.

6. Taotleja suutlikkus projekti

ellu viia

15% - Projekti teostaval meeskonnal on piisavalt teadmisi, oskusi ja kogemusi projekti edukaks elluviimiseks.

- Taotleja on jätkusuutlik, eelnevad projektid (olemasolul) on lõpetatud tähtajaliselt.

51

Hindamiskriteerium Osakaal Maksimaalse hinde kirjeldus

1. Projekti vastavus meetme

eesmärkidele

20% - Projekt on otseselt suunatud kogukondliku tegevuse aktiveerimisele, kas:

a) väikesemahuliste investeeringute;

b) kogukonnaliikmete elavdamise abil.

- Projekti eesmärk on selgelt ja konkreetselt sõnastatud ning aitab kaasa meetme eesmärgi

saavutamisele.

2. Projekti mõju meetme

mõõdikute täitmisele

20% - Projekti otseste kasusaajate arv on vähemalt 25 inimest

3. Projekti vajalikkus ettevõtte

jaoks

15% - Projektis on selgelt kirjeldatud probleemid ja põhjendatud vajadused, mida soovitakse lahendada.

- Projekti elluviimisel on kaasatud kohalik kogukond (oluline osa kogukonna liikmetest).

- Kogukond ja kogukonna liikmed saavad projekti tulemustest arvestatavat kasu.

4. Projekti eelarve

põhjendatus ja kuluefektiivsus

20% - Eelarve on arusaadav ja kulud on detailselt kirjeldatud.

- Kulude vajalikkus on selgelt põhjendatud ning vastavuses kavandatud tegevuste ja tulemustega.

5. Projekti tulemuslikkus ja

elujõulisus

10% - Projekti tegevused on läbi mõeldud ja põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja kavandatud

tulemuste saavutamiseks.

- Taotleja suudab kavandatud tegevusi jätkata või investeeringuobjekte toimivana hoida vähemalt 5

aasta jooksul peale projekti lõppemist.

6. Taotleja suutlikkus projekti

ellu viia

15% - Projekti teostaval meeskonnal on asjakohased teadmised, oskused ja kogemused projekti edukaks

elluviimiseks.

- Taotleja on jätkusuutlik, eelnevad projektid (olemasolul) on lõpetatud tähtajaliselt. Projekti

teostamisel on kaasatud eesmärgiga sobivad partnerid.

Meede 3.1: Kogukonnatöö käivitamise meetme hindamiskriteeriumid

52

Hindamiskriteerium Osakaal Maksimaalse hinde kirjeldus

1. Projekti vastavus meetme

eesmärkidele

20% - Projekt on otseselt seotud aruka küla lähenemise rakendamisega lähtuvalt kogukonna

arengustrateegiast;

- Projekti eesmärk on selgelt ja konkreetselt sõnastatud ning aitab kaasa meetme eesmärgi

saavutamisele.

2. Projekti mõju meetme

mõõdikute täitmisele

20% - Investeeringu kasusaajate arv on vähemalt 150 inimest

3. Projekti vajalikkus ettevõtte

jaoks

15% - Projektis on selgelt kirjeldatud probleemid ja põhjendatud vajadused, mida soovitakse lahendada.

- Projekti elluviimisel on kaasatud projekti seisukohast olulised osapooled.

- Kogukond ja kogukonna liikmed saavad projekti tulemustest arvestatavat kasu.

4. Projekti eelarve

põhjendatus ja kuluefektiivsus

20% - Eelarve on arusaadav ja kulud on detailselt kirjeldatud.

- Kulude vajalikkus on selgelt põhjendatud ning vastavuses kavandatud tegevuste ja tulemustega.

5. Projekti tulemuslikkus ja

elujõulisus

10% - Projekti tegevused on läbi mõeldud ja põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja kavandatud

tulemuste saavutamiseks.

- Taotleja suudab kavandatud tegevusi jätkata või investeeringuobjekte toimivana hoida vähemalt 5

aasta jooksul peale projekti lõppemist.

6. Taotleja suutlikkus projekti

ellu viia

15% - Projekti teostaval meeskonnal on asjakohased teadmised, oskused ja kogemused projekti edukaks

elluviimiseks.

- Taotleja on jätkusuutlik, eelnevad projektid (olemasolul) on lõpetatud tähtajaliselt. Projekti

teostamisel on kaasatud eesmärgiga sobivad partnerid.

Meede 3.2: Aruka küla lähenemise investeeringutoetuse meetme hindamiskriteeriumid

53

Hindamiskriteerium Osakaal Maksimaalse hinde kirjeldus

1. Projekti vastavus meetme

eesmärkidele

20% - Projekt on otseselt seotud aruka küla lähenemise rakendamisega, kas:

a) aruka küla strateegia koostamise;

b) kogukonnaliikmete elavdamise kaudu.

- Projekti eesmärk on selgelt ja konkreetselt sõnastatud ning aitab kaasa meetme eesmärgi

saavutamisele.

2. Projekti mõju meetme

mõõdikute täitmisele

20% - Projekti otseste kasusaajate arv on vähemalt 100 inimest

3. Projekti vajalikkus ettevõtte

jaoks

15% - Projektis on selgelt kirjeldatud probleemid ja põhjendatud vajadused, mida soovitakse lahendada.

- Projekti elluviimisel on kaasatud kohalik kogukond (oluline osa kogukonna liikmetest).

- Kogukond ja kogukonna liikmed saavad projekti tulemustest arvestatavat kasu.

4. Projekti eelarve

põhjendatus ja kuluefektiivsus

20% - Eelarve on arusaadav ja kulud on detailselt kirjeldatud.

- Kulude vajalikkus on selgelt põhjendatud ning vastavuses kavandatud tegevuste ja tulemustega.

5. Projekti tulemuslikkus ja

elujõulisus

10% - Projekti tegevused on läbi mõeldud ja põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja kavandatud

tulemuste saavutamiseks.

- Taotleja suudab kavandatud tegevusi jätkata või investeeringuobjekte toimivana hoida vähemalt 5

aasta jooksul peale projekti lõppemist.

6. Taotleja suutlikkus projekti

ellu viia

15% - Projekti teostaval meeskonnal on asjakohased teadmised, oskused ja kogemused projekti edukaks

elluviimiseks.

- Taotleja on jätkusuutlik, eelnevad projektid (olemasolul) on lõpetatud tähtajaliselt. Projekti

teostamisel on kaasatud eesmärgiga sobivad partnerid.

Meede 3.3: Aruka küla lähenemise mitteinvesteeringutoetuse meetme hindamiskriteeriumid

54

Hindamiskriteerium Osakaal Maksimaalse hinde kirjeldus

1. Projekti vastavus meetme

eesmärkidele

20% - Projekt on otseselt suunatud, kas:

a) pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele;

b) hoolduskoormuse leevendamisele;

c) Sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.

- Projekti eesmärk on selgelt ja konkreetselt sõnastatud ning aitab kaasa meetme eesmärgi

saavutamisele.

2. Projekti mõju meetme

mõõdikute täitmisele

20% - Projekti otseste kasusaajate arv on vähemalt 25 inimest.

- Projekti kaudsete kasusaajate arv on vähemalt 50 inimest.

3. Projekti vajalikkus ettevõtte

jaoks

15% - Projektis on selgelt kirjeldatud probleemid ja põhjendatud vajadused, mida soovitakse lahendada.

- Sihtrühma liikmed saavad projekti tulemustest arvestatavat kasu.

4. Projekti eelarve

põhjendatus ja kuluefektiivsus

20% - Eelarve on arusaadav ja kulud on detailselt kirjeldatud.

- Kulude vajalikkus on selgelt põhjendatud ning vastavuses kavandatud tegevuste ja tulemustega.

5. Projekti tulemuslikkus ja

elujõulisus

10% - Projekti tegevused on läbi mõeldud ja põhjendatud ning vajalikud projekti eesmärgi ja kavandatud

tulemuste saavutamiseks.

- Taotleja suudab kavandatud tegevusi jätkata piisava aja kestel peale projekti lõppemist.

6. Taotleja suutlikkus projekti

ellu viia

15% - Projekti teostaval meeskonnal on asjakohased teadmised, oskused ja kogemused projekti edukaks

elluviimiseks.

- Taotleja on jätkusuutlik, eelnevad projektid (olemasolul) on lõpetatud tähtajaliselt. Projekti

teostamisel on kaasatud eesmärgiga sobivad partnerid.

Meede 4: Sotsiaalse kaasatuse suurendamise meetme hindamiskriteeriumid

55

STRATEEGIA MEETMETE RAKENDAMISE EELARVE

Eelarve jaotus

Tegevusvaldkonnad SWOTi alusel Eelarvest osakaal Toetusmäärad Toetussummad

Projektitoetused (74%)

Atraktiivsed töökohad 35% • Kuni 60%

• Min 5 000 €, max 50 000 € (stardiabi ja arengutoetus töökohtade loomiseks)

• Min 3 000 €, max 30 000 € (mentori, õppereisi, koolituse ja koostöö arendamise toetus)

Kogukond 35%

• Kuni 90% • Ettevõtlusele

suunatud kuni 60%

• Min 2 000 € , max 25 000 € (kogukonnatöö käivitamine)

• Min 5 000 €, max 30 000 € (kogukonnatöös aruka küla

lähenemise kasutamine)

Energia säästmine 20% • Kuni 60%

ettevõtjad • Kuni 90% MTÜ

• Min 5 000 € , max 20 000 €

LEADER-koostöö 10% • Kuni 90% • Min 5 000 € , max 30 000 €, otsustab üldkoosolek

Tegevus- ja elavdamiskulud (26%)

Tegevusrühma toetus 26% LEADER- projektitoetuste tegevusteks makstud summast

Euroopa Sotsiaalfond+

Sotsiaalvaldkond (ESF+) 100% • 1 000 € - 6 029 €

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Üleminekuperiood 30% 40% 30% Kasutamata osa Kasutamata osa Üleminekuperiood

Toetuste eelarve planeeritud jagunemine

Eelarve maht määratakse maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Indikatiivsed eelarved LEADER-meetmes on 2,9 milj eurot ja Euroopa Sotsiaalfond+ meetmes 482 320 eurot.

57

Tegevusvaldkonnad SWOTi alusel Eelarve osakaal Eelarve jaotus meetmete vahel

Projektitoetused (74%)

2 318 557 EUR

Atraktiivsed töökohad 35%

811 495 EUR

• Meede 1.1 Stardiabi ja arengutoetus töökohtade loomiseks - 80%

(649 196 EUR) atraktiivsete töökohtade loomise valdkonna

eelarvest

• Meede 1.2 Mentori, õppereisi, koolituse ja koostöö arendamise

toetus – 20% (162 299 EUR) atraktiivsete töökohtade loomise

valdkonna eelarvest

Kogukond 35%

811 495 EUR

• Meede 3.1 Kogukonnatöö käivitamine – 30% (243 448 EUR)

kogukonna valdkonna eelarvest

• Meede 3.2 ja 3.3 Aruka küla lähenemine – 70% (568 046 EUR)

kogukonna valdkonna eelarvest

Energia säästmine 20%

463 711 EUR

• Meede 2 Energiakulude vähendamise toetus – 100% (463 711

EUR) energia säästmise valdkonna eelarvest

LEADER-koostöö 10%

231 856 EUR

• Meede 5 Koostööprojektide meede – 100% (231 856 EUR)

LEADER-koostöö valdkonna eelarvest

Tegevus- ja elavdamiskulud (26%) 602 824 EUR

Tegevusrühma toetus 26% LEADER- projektitoetuste tegevusteks makstud summast

Euroopa Sotsiaalfond+ Sotsiaalvaldkond (ESF+) 100%

482 320 EUR

• Meede 4 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine – 100%

sotsiaalvaldkonna eelarvest

Eelarve jaotus meetmete kaupa Eelarve maht määratakse maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega, esitatud summad on indikatiivsed.

STRATEEGIA UUENDUSLIKKUS, SEIRE JA UUENDAMINE

Strateegia uuenduslikkus Tulenevalt strateegiat ellu viiva Jõgevamaa Koostöökoja uuel perioodil sõnastatud missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest, on

võrreldes varasema perioodiga olulisi muudatusi:

✓ Kui varasematel strateegiaperioodidel on kasutatud kolme piirkonna (Vooremaa, Peipsi ja Põltsamaa) põhist lähenemist meetmete eelarvete

jaotusel ja projektide hindamisel, siis uuel perioodil käsitletakse tegevuspiirkonda ühtsena.

✓ Strateegia keskendub ettevõtluse (stardiabi ja arengutoetus töökohtade loomiseks; mentori, õppereisi, koolituse ja koostöö arendamine),

energiakulude vähendamise ja kogukondade (kogukonnatöö käivitamise investeeringutoetus; kogukonnatöö käivitamise

mitteinvesteeringutoetus; kogukonnatöös aruka küla lähenemise kasutamise investeeringutoetus; kogukonnatöös aruka küla lähenemise

kasutamise mitteinvesteeringutoetus) toetamisele. Võrreldes eelmise perioodi strateegiaga on toodud sisse energiakulude vähendamise

meede. Ettevõtlusmeetmes eristatakse arengutoetuse ja koostöö arendamise meetmed. Kogukonnatöö osas eristatakse kogukonnatöö

käivitamise ja aruka küla lähenemise meetmed.

✓ Uuena tuuakse sisse sotsiaalselt turvalise elukeskkonna edendamise (ESF+) meede, mille tähelepanu koondub sotsiaalse kaasatuse

suurendamisele.

✓ Koostöömeede panustab kõikidesse strateegia eesmärkidesse, tugevdab piirkonna võrgustikke, soodustab koostööd ning aitab saavutada

laiemat kandepinda ja mõju väljakutsete elluviimiseks. Uuena on toodud sisse piirkonna võgustike tugevdamise aspekt.

60

Strateegia seire ja uuendamine

Strateegia seire

✓ Strateegia seire osas analüüsitakse strateegiliste eesmärkide täitmist vastavalt seatud tulemusmõõdikutele. Projektide seire puhul

analüüsitakse, kuidas rahastatud taotlused vastavad meetmetes toodud väljundmõõdikutele. Rakenduskava seirega analüüsitakse

rakenduskava täitmist strateegia meetmete rakendamise eelarve lõikes ja kohaliku tegevusgrupi ülalpidamiskulude eelarve lõikes. Jõgevamaa

Koostöökoja organisatsiooni enesehindamisel keskendutakse töötajate, juhatuse liikmete ja hindamiskomisjonide liikmete arengu- ja

koolitusvajadustele. Samuti analüüsitakse ühingu liikmete arenguvajadusi (nt võimekust olla partner teistele organisatsioonidele, pakkuda

teenuseid jms).

✓ Jõgevamaa Koostöökoda teostab seiret kahel meetodil:

• iga-aastaselt Jõgevamaa Koostöökoja büroo ja juhatuse koostöös. Selleks moodustatud hindamisrühm koosneb büroo töötajatest,

kolmest juhatuse liikmest, hindamiskomisjonide esindajatest ning vajadusel lisaks mõnest tegevusrühma liikmest. Iga-aastane

arengustrateegia seire ja enesehindamine sisaldab järgmist: strateegia seire, taotletud ja positiivse otsuse saanud projektide teostamise

ja tulemuslikkuse seire, rakenduskava seire, tegevusgrupi enesehindamine, sh liikmete ja toetuse taotlejate rahuloluküsitlus.

• iga kahe aasta tagant (st kolm korda perioodil 2023-2027) kaasates selleks eksperdi. Ekspert hindab strateegia täitmist eelkõige

strateegia tulemusmõõdikutest lähtuvalt. Eksperdi kaasamise eesmärgiks on saada kolmanda isiku poolt tagasisidet ning leida

parendusvaldkondi strateegia efektiivsemaks täitmiseks.

Nii hindamisrühma kui eksperdi töö tulemuseks on vastavad protokollid. Mõlemaid protokolle tutvustatakse üldkoosolekul.

Strateegia uuendamine

✓ Arengustrateegia uuendamine toimub pärast strateegia seire läbiviimist vastavalt seire tulemustele või muudel olulistel põhjustel. Jõgevamaa

Koostöökoja büroo koos juhatusega valmistab ette strateegia muudatusettepanekud ja tutvustab neid üldkoosolekul. Uuendatud strateegia

kinnitab lõplikult Jõgevamaa Koostöökoja üldkoosolek oma otsusega.

61

SEOSED ASJAOMASTE DOKUMENTIDEGA

JKTK strateegiline suund Dokumendi nimi ja seose asukoht Valdkondlike ja piirkondlike arengudokumentide asjaomased eesmärgid

Energia impordi ja energiakulude vähendamine. Energia impordi ja energiakulude vähendamine.

Põltsamaa valla arengukava 2040, lk 8. Põltsamaa vallas on hooldatud ja ajakohased ehitised.

Jõgeva valla arengukava 2018-2028, lk 57. Kaasajastatud ja energiasäästlikud eluasemed ja hooned.

Mustvee valla arengukava 2018-2030 lk 17 Energiasäästlikud avalikud hooned, kaasajastatud soojamajandus ja jäätmemajandus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

Konkurentsivõimelisem ja nutikam Euroopa, mis edendab uuenduslikku ja nutikat majanduslikku üleminekut; keskkonnahoidlikum, vähese CO2-heitega majandus, üleminek CO2-neutraalsele majandusele, edendades üleminekut puhtale ja õiglasele energiale. Keskkonnahoidlikud investeeringud.

Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 lk 8

Innovatiivsed ja säästlikud lahendused, mis on energiasäästlikud ja säästavad Pepsimaa loodust.

Energiamajanduse arengukava aastani 2030, lk 84

Varustuskindlus: Eestis on tagatud pidev energiavarustus. Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja - tarbimine on säästlikum.

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”, lk 38 Saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine.

Jõgeva maakonna energia- ja kliimakava 2022, lk 49,50,51

Vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsinikusidumine, mis viib kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Eraisikute, kogukondade ja organisatsioonide teadlikkuse tõstmine süsiniku jalajälje teemal. Hoonete ja taristu energiatõhususe parandamine: viia ellu tegevusi, mis on seotud eelkõige hoonefondi, soojavarustuse ja tänavavalgustuse energiatõhususe parandamisega. Taastuvenergia osakaalu suurendamine.

Atraktiivsete töökohtade (tegevusala lõikes maakonna keskmisest suurem töötasu) arvu suurendamine mikro- ja väikeettevõtetes ning MTÜ- des.

Põltsamaa valla arengukava 2040, lk 8. Põltsamaa vallas on hooldatud ja ajakohased ehitised.

Jõgeva valla arengukava 2018-2028, lk 57. Jõgeva vald on atraktiivne ettevõtluspiirkond.

Mustvee valla arengukava 2018-2030 lk 15 Mustvee vallas on loodud soodsad tingimused tugeva väikeettevõtluse arenguks ja kõrgeks ettevõtlusaktiivsuseks. Ettevõtlusalade arendamine, kompetentsikeskuse arendamine ja ettevõtjate koolitamine ning ühistegevuste toetamine.

Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 lk 9,12

Väikeettevõtluse arendamine ja Peipsimaa brändi kasutamine turismiettevõtluse arendamises. Tervikliku turismimarsruutide kontseptsiooni väljatöötamine, loodusturismi toodete arendamine koostöös teiste partneritega, kalandusturismi ja veepealsete (turismi)tegevuste propageerimine.

Strateegia sidusus asjaomaste valdkondlike ja piirkondlike arengukavadega

63

JKTK strateegiline suund Dokumendi nimi ja seose asukoht Valdkondlike ja piirkondlike arengudokumentide asjaomased eesmärgid

Atraktiivsete töökohtade (tegevusala lõikes maakonna keskmisest suurem töötasu) arvu suurendamine mikro- ja väikeettevõtetes ning MTÜ- des.

Kultuuri arengukava 2021-2030, lk 10 Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud (loomemajandus).

Strateegia „Eesti 2035“ (Majandus) Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme.

Jõgeva maakonna energia- ja kliimakava 2022, lk 57

Ettevõtluse toetamiseks investeeringute planeerimisel lähtuda keskkonnahoiu ja ringmajanduse põhimõtetest pidades silmas eelkõige väiksemaid ettevõtteid.

Passiivsete kogukondade aktiivsuse suurendamine ja aktiivsete kogukondade suunamine arukate külade tegevusraamidesse.

Põltsamaa valla arengukava 2040, lk 13. Põltsamaa valla elanikud on kaasatud, aktiivsed ja huvitatud kultuurielus osalema ja panustama. Teenuste arendamine ning korraldamine era- ja kolmanda sektoriga. Säilitatud ja väärtustatud on kultuuritraditsioonid ning valla ajalooline pärand.

Jõgeva valla arengukava 2018-2028, lk 56. Väärtustatud traditsioonid ja mitmekesised kultuurisündmused.

Mustvee valla arengukava 2018-2030, lk 15,17

Mustvee valla erinevate rahvuslike, usuliste ja muul moel eristuvate kogukondade vahel toimib koostöö, samas säilib nende eripära ja on tagatud jätkusuutlik toimimine. Aktiivsed kogukonnakogud.

Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030, lk 9

Kultuuri, sündmuste ning teenuste arendamine, seda koostöös erinevate organisatsioonide, võrgustike ja kogukondadega. Erinevate kogukondade elulaadi tutvustamine ja järjepidevuse hoidmine.

Sidusa Eesti arengukava 2030, lk 16 Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik. Inimesed parandavad elukeskkonda aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses.

Strateegia „Eesti 2035“ (Ühiskond) Iga inimene, pere- ja kogukond ning vabaühendus saab ja tahab ühiskonnakorralduses kaasa lüüa ja koostööd teha.

Jõgeva maakonna energia- ja kliimakava 2022, lk 50,51

Vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsinikusidumine, mis viib kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. Eraisikute, kogukondade ja organisatsioonide teadlikkuse tõstmine süsiniku jalajälje teemal. Hoonete ja taristu energiatõhususe parandamine. Taastuvenergia osakaalu suurendamine. Säästvate liikumisviiside arendamine. Ringmajanduse arendamine.

Heaolu arengukava 2023-2030, lk 30 Kohaliku tasandi meetmete kättesaadavuse parandamine. Selleks tuleb: /…/ otsida lahendusi, kus kohalikele omavalitsustele antakse võimalus riigi raha ise parema äranägemise järgi kasutada ning teenuseid vastavalt oma piirkonna elanike vajadustele arendada. /../ Kohalikele omavalitsustele saavad tuge pakkuda ka kogukonnad ning vabatahtlike ressursside sihipärane ja järjepidev kaasamine, mis võtab koormust sotsiaaltöölt ning aitab ennetada ja leevendada probleemide tekkimist ja kuhjumist.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060

Kodanikele lähemal olev Euroopa, mis saavutatakse igat liiki territooriumide jätkusuutliku ja integreeritud arengu ning kohalike algatuste kaudu.

64

JKTK strateegiline suund

Dokumendi nimi ja seose asukoht Valdkondlike ja piirkondlike arengudokumentide asjaomased eesmärgid

Sotsiaalselt turvalise elukeskkonna edendamine (ESF+).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021 -2027, lk 98, erieesmärk k

Erieesmärk k: parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

Põltsamaa valla arengukava 2040, lk 16. Välja arendatud abivajajate vajadustele vastav sotsiaalhoolekande taristu ja kvaliteetsed sotsiaalteenused. Tagatud erivajadustega laste ja abivajajate perede varajane märkamine ja nõustamine. Toimib teenuste osutamisel tõhus koostöö partneritega.

Jõgeva valla arengukava 2018-2028, lk 59. Tagatud on elanikkonna sotsiaalne kaitse. Tervist toetav elukeskkond.

Mustvee valla arengukava 2018-2030, lk 15

Mustvee valla elanikud on toetatud terve elukaare vältel, tagatud on heal tasemel tervishoiu- ja sotsiaalteenused.

Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030, lk 14

Koostöö ja infovahetus sotsiaal- ja tervishoiuteenuste pakkumisel ja arendamisel, nt spetsiifilised hooldusvõimalused, sotsiaaltransport.

Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 Eesti on ohutu elukeskkonna ja turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida.

Jõgeva maakonna energia- ja kliimakava 2022, lk 50

Eraisikute, kogukondade ja organisatsioonide teadlikkuse tõstmine süsiniku jalajälje teemal.

Heaolu arengukava 2023-2030, lk 2 Riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Sotsiaalministeeriumi poliitikate keskmes on inimene ja tema heaolu. Meie tegevuste eesmärk on pakkuda inimestele sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused osalemiseks hariduses, töö- ja ühiskonnaelus vastavalt iga inimese võimetele. /../ Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu.

JKTK strateegiline suund Dokumendi nimi ja seose asukoht Valdkondlike ja piirkondlike arengudokumentide asjaomased eesmärgid

Sotsiaalselt turvalise elukeskkonna edendamine (ESF+).

Heaolu arengukava 2023-2030, lk 18 Jätkusuutliku ning ühiskonnas toimuvale arengule ja majandusarengule vastava tööhõivepoliitika elluviimine. Selleks tuleb: lisaks senistele sihtrühmadele (töötud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olevad inimesed) laiendada fookust ja haaret tööturuga nõrgalt seotud inimestele (nt hoolduskoormusega inimesed, rändetaustaga inimesed, pensionieas töötamist jätkata soovijad, mitteaktiivsed töösoovijad, NEET-olukorras noored).

Heaolu arengukava 2023-2030, lk 23 Vanemaealistele suunatud ennetava sotsiaaltöö edendamine. Selleks tuleb: /…/ tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja vabatahtlikku tegevust, sh leppida kokku kohalike omavalitsuste roll ja vastutus, et leida üles abi ja tuge vajavad vanemaealised inimesed. Eelkõige peab muutuma aktiivsemaks eakatele suunatud ennetav sotsiaaltöö. Toetada tuleb piirkondlikke algatusi ja kohaliku tasandi ennetustööd ning vaadata üle kohaliku omavalitsuse roll ja vastutus.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060

Sotsiaalsem ja kaasavam Euroopa, rakendades Euroopa sotsiaalõiguste sammast; ning kodanikele lähemal olev Euroopa, mis saavutatakse igat liiki territooriumide jätkusuutliku ja integreeritud arengu ning kohalike algatuste kaudu.

66

JÕGEVAMAA KOOSTÖÖKODA Jõgevamaa Koostöökoja arengustrateegia 2015-2023. Hinnang strateegia täitmisele ja soovitused Jõgevamaa Koostöökoda arengustrateegia 2015-2023

MAAKONDLIKUD STRATEEGIAD JA UURINGUD Jõgeva maakonna energia- ja kliimakava 2022 Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuring 2022 Jõgevamaa arengustrateegia 2035+ Jõgevamaa liikuvusuuringu teostamine ja liikuvuse tulevikunägemuse seadmine 2022 Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022 Tööturu põhitrendid maakonnas 2022 Ülevaade turismisektorist maakonnas 2022

KOHALIKE OMAVALITSUSTE STRATEEGIAD JA UURINGUD Jõgeva valla arengukava 2018-2028 Jõgeva valla halduspiiri muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs 2019 Jõgeva Vallavalitsuse ja selle hallatavate asutuste optimaalse piirkondliku struktuuri kujundamine 2020 Jõgeva valla täisealiste hoolduskoormusega ja hooldust vajavate inimeste toimetulek Jõgeva vallas 2022 Kamari piirkonna arengukava 2015-2020 Mustvee valla arengukava 2018-2030 Pajusi valla arengukava aastani 2031 Pala valla arengukava 2008-2023 Peipsimaa arengustrateegia 2019-2030 Peipsiääre valla arengukava 2018-2030 Puurmani valla arengukava 2016-2026 Põltsamaa valla arengukava 2040 Põltsamaa valla arengukava aastani 2035 Põltsamaa valla halduspiiride muutmise sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs 2020

EUROOPA UURINGUD Eskola (Soome) küla tegevuse tutvustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 Torupi (Taani) küla tegevuse tutvustus

HEIVÄL OÜ POOLT KOOSTATUD UURINGUD JA ANALÜÜSID Elukeskkonna rahulolu-uuring 2020 Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020

RIIKLIKUD STRATEEGIAD JA UURINGUD Antud seisuga kehtivad puude otsused maakondade lõikes 2022 Eesti elanike reisikavatsused lähikuudeks 2021 Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 Heaolu arengukava 2023-2030 Kultuuri arengukava 2021-2030 Maakonna arengustrateegia koostamise juhend 2018 Maakonna arengustrateegia uuendamise juhend 2021 Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused Sidusa Eesti arengukava 2030 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 Strateegia “Eesti 2035” Struktuuritoetused 2021+ hoolekandes Turismistrateegia 2022-2025 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest 2022

Sise- ja väliskeskkonna analüüsi teostamiseks ning strateegia koostamiseks kasutati piirkonnaga seotud dokumente ja uuringuid.

Allikad

67

LISAD

TEGEVUSPIIRKONNA SOTSIAALMAJANDUSLIK ANALÜÜS

LISA 1

RAHVASTIK JA ASUSTUS

42 200

28 442

22 953

-

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

1986 2020 2035

El an

ik e

ar v

Aasta

Elanike arv Jõgeva maakonnas kahaneb

- 13 758 - 33 %

- 5 489 - 19 %

Allikas: Jõgeva rajoon 1986 (HeiVäli analüüs), Uuring: Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuring 2020, 2035 elanike arv (lk 12), HeiVäli analüüs

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/03/Lopparuanne_Civitta.pdf?x17269

✓ Viimase 30 aastaga on Jõgeva maakonnas elanike arv 33% kahanenud.

✓ Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna uuringus toodi välja, et Statistikaameti prognoosi kohaselt jätkub maakonnas rahvastiku vähenemine keskmiselt 355 inimese võrra aastas, jõudes 2035. aastaks 22 953 inimeseni.

Elanike arv maakonnas| 1986-2035

71

KOVide rahvaarvu muutumine (20%) | 2000-2021

Mustvee, Peipsiääre, Põltsamaa ja Jõgeva vald

Tegevuspiirkonnas on viimase kahekümne aasta jooksul toimunud keskmisest suurem rahvastiku vähenemine

Allikas: Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest (lk 11). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2022/04/Tuhjenemise-mustrid_lopprapprt_2022_compressed.pdf

✓ Mustvee vald on Jõgeva maakonnas kõige haavatavam (4. positsioonil Eestis).

✓ Põltsamaa ja Jõgeva vald on vastavalt 15. ja 16. positsioonil.

✓ Omavalitsus on elamute tühjenemise osas haavatavam kui:

➢ elanikkond on vähenenud ;

➢ elanikkond on vananemas;

➢ asustamata eluruumide osakaal on kõrge;

➢ tühjade eluruumide kasv on tõusuteel;

➢ laenude osakaal KOVi eelarves on väga kõrge.

72

Allikas: Eesti rahva- ja eluruumide loendus 2021. Statistikaamet

https://storymaps.arcgis.com/stories/0c3f940a39454a5396432d666e79006e

Jõgeva maakonna rahvaarvu kahanemine on jätkunud ka viimase kümne aasta jooksul

✓ Jõgeva maakonna rahvaarv on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 7,5% võrra.

✓ Eestis on rahvaarv viimase kümne aasta jooksul kasvanud kolmes maakonnas – Harju, Hiiu ja Tartu.

✓ Võrreldes teiste maakondadega on Jõgeval toimunud väga suur kahanemine.

✓ Negatiivse trendi poolest on Jõgeva maakond eelviimasel kohal, suurem negatiivne rahvaarvu muutus on toimunud vaid Ida-Viru maakonnas, kus rahvaarv on vähenenud 8,7% võrra.

73

Kõikides tegevuspiirkonna valdades on elanike arv kahanenud viimase kümne aasta jooksul

✓ Kõikides tegevuspiirkonna omavalitsusüksustes vähenes elanike arv.

✓ KOVide lõikes on Mustvee ja Peipsiääre elanike arv kõige enam kahanenud viimase kümne aasta jooksul.

✓ Mustvee valla elanike arv on kümne aastaga kahanenud 14% võrra.

✓ Kõige vähem on elanike arv kahanenud Põltsamaa vallas.

Allikas: Eesti rahva- ja eluruumide loendus 2021. Statistikaamet

https://storymaps.arcgis.com/stories/0c3f940a39454a5396432d666e79006e

Rahvaarvu muutus omavalitsusüksustes| 2011-2021

74

✓ Kõikides Jõgevamaa Koostöökoja tegevuspiirkonna valdades on olnud elanike arvu suhteline muutus negatiivne, kõige suurem muutus toimus Mustvee vallas.

✓ Põltsamaa vallas vähenes elanike arvu suhteline muutus 5,3%, Jõgeva vallas 5,5%, Mustvee vallas 6,2% ja Peipsiääre vallas 6,1%.

✓ Arvuliselt muutus elanike arv vastavalt:

• Põltsamaa vald: - 529 inimest

• Jõgeva vald: - 763 inimest

• Mustvee vald: - 352 inimest

• Peipsiääre vald: - 348 inimest

Tegevuspiirkonna kõikides valdades on viie aastaga elanike arv vähenenud

Elanike arvu suhteline muutus valdades ja linnades| 2018-2023

Allikas: Rahvastikuregister https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120135834/rivo-noorkoiv-enamikus-valdades-viie-aasta-jooksul-elanike-arv-vahenes

75

Piirkonnas on suur eakate (eriti naiste) ja madal laste osatähtsus

Allikas: Jõgevamaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022. Tervise arengu Instituut

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/04/Jogevamaa_tervise_ja_heaolu_ulevaade_2022.pdf?x17269

✓ Jõgevamaa rahvastikupüramiid kirjeldab vananevat rahvastikku, kus eakate osatähtsus rahvastikus on suur ja laste (0- 14-aastaste) osatähtsus madal.

✓ Eesti keskmine laste osatähtsus on 16,4%, Jõgevamaal 13,7%.

✓ Eesti keskmine eakate osatähtsus on 20,3%, Jõgevamaal 25,0%.

✓ Rahvastikupüramiidi mõjutab ka negatiivne rändesaldo, mis on Jõgevamaal -5,8 (Eesti madalaim on -6,5 ja kõrgeim 9,4).

✓ Võrreldes 2018. aastaga, on märgatavalt vähenenud 20-24- ja 25-29-aastaste arv Jõgevamaal.

76

Rahvastiku tihedus on tegevuspiirkonnas hõre

Allikas: Eesti rahva- ja eluruumide loendus 2021. Statistikaamet

https://storymaps.arcgis.com/stories/0c3f940a39454a5396432d666e79006e

✓ Rahvastik on koondunud suurematesse keskustesse.

✓ Jõgevamaa peamised külad, alevikud, kus on rahvaarv 250-999: Lustivere, Võisiku, Pisisaare, Kaarepere, Raja, Luua ja Voore külad ning Puurmani, Siimusti, Palamuse, Kuremaa, Laiuse, Sadala ja Torma alevikud.

77

✓ Statistikaameti kaardirakenduses avaldati Eesti linnade, alevite ja külade rahvaarv seisuga 1. jaanuar 2019. Jõgeva maakonnas ei olnud ühtegi asustamata küla.

✓ Aastatel 2017–2019 suurenes rahvaarv kõige rohkem Harju ja Tartu maakonnas, täpsemalt Tallinnas ning Tartus koos naaberasulatega.

✓ Tartu valglinnastumise areng soosib mitmetes Vooremaa asustusüksustes elanike arvu kasvu.

Tartu rahvastik kasvab peamiselt Vooremaa ja Elva suunal

Piirkondlik rahvaarvu muutus | 2017-2019

Allikas: Statistikaamet, Maa-amet https://www.stat.ee/et/uudised/2019/05/28/kulade-rahvaarv-joudis-kaardile 78

ELUKESKKOND

Allikas: Elukeskkonna rahulolu Statistikaameti andmetel 2020. HeiVäli analüüs https://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KO11

Kõigi nelja valla elanikud on hinnanud oma elukeskkonda keskmisest madalamalt ✓ Eesti omavalitsused on

reastatud joonisel Statistikaameti poolt kohalikelt elanikelt kogutud tagasiside alusel rahulolu kohta elukeskkonna teemal järgmistes teemaplokkides: üldine rahulolu, vaba aeg, liikuvus, avalik ruum, õhukvaliteet ja müra, jäätmekäitlus, KOV-i juhtimine, KOV-i areng ja Kaasamine KOV-is.

✓ Andmed on kujutatud kõikide küsimuste vastuste keskmiste lõikes.

- tegevuspiirkonna KOV - naaberpiirkonna KOV

80

Allikas: Elukeskkonna rahulolu Statistikaameti andmetel 2020, HeiVäli analüüs https://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=KO11

Meie piirkonnas hinnatakse madalamalt liikuvuse, avaliku ruumi ning KOV-iga seotud teemaplokke

✓ Joonis kujutab meie piirkonna elanike rahulolu võrdlust. Kõige madalalmalt hinnatakse liikuvuse, avaliku ruumi ning KOV-iga seotud teemaplokke.

✓ Koostöökoja tegevuspiirkonnas hindavad kõik vallad kõige kõrgemalt õhukvaliteet ja müra teemaplokki.

81

Asustatus elektritarbimise põhjal | 2019Asustamata eluruumide osakaal omavalitsuste lõikes

Allikas: Üleriigiline uuring elamute kasutusest väljalangevusest ja tühjenemise mustritest (lk 14, 15). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2022/04/Tuhjenemise-mustrid_lopprapprt_2022_compressed.pdf

✓ Jõgeva maakonnas on omavalitsuste lõikes Eesti keskmine asustamata ruumide osakaal.

✓ Jõgeva vallas (13%) on madalam asustamata eluruumide osakaal kui Mustvee ja Põltsamaa vallas (15%).

✓ Kõrged asustamatuse näitajad korterelamute lõikes on suurimad Viljandimaal ja Jõgevamaal.

Jõgeva maakonnas on kõrge asustamata ruumide osakaal korterelamutes

82

✓ Üldiselt on Jõgeva maakonnas korterelamute väärtus väga madal - 0 - 100 €/m2.

✓ Tartu maakonna naabruses ning tegevuspiirkonna linnades on näha veidi kõrgemat kinnisvara väärtust, 100 – 200 €/m2.

✓ Korterelamute tühjenemine toimub järkjärgult kuni mingil hetkel ei ole tühjade korteritega elamu elanikud enam võimelised iseseisvalt korterelamut korras hoidma ja vajalikke remonttöid läbi viima.

✓ Madalama kinnisvaraväärtusega korterelamud langevad kasutusest välja.

Allikas: Kinnisvara väärtustsoon 2018. SA kredex, Maa-amet, TREA (L. Lihtmaa)

Korterelamute väärtus on Jõgeva maakonnas madal

83

Jõgeva maakonnas on kõige väiksem uute hoonete osakaal võrreldes teiste maakondadega

✓ Tavaeluruumid on hooned, mis on ettenähtud alaliseks elamiseks. Tavaeluruumiks loetakse hooned kus alaliselt elatakse sees või mis on hetkel vabad ja mõeldud hooajaliseks või teiseseks kasutamiseks.

✓ Pea 30% tavaeluruumidest on tühjad.

✓ Asustatud tavaeluruumidest puudub 17% kraanivesi eluruumis, 10% puudub pesemisvõimalus (sh puudub dušš, vann või saun), 24% puudub eluruumis veega tualettruum.

Allikas: Eesti rahva- ja eluruumide loendus 2021. Statistikaamet https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-07/Eluruumid_maakondade_vordlus_1.pdf

84

Suhtelise vaesuse määr tõusis Jõgeva maakonnas 5,7%

✓ Jõgeva maakonnas elab suhtelises vaesuses 28,1% elanikkonnast. Eesti maakondade lõikes on Jõgeva kuuendal kohal. Kõige kõrgem on suhtelise vaesuse määr Ida-Viru maakonnas, millele järgnevad Hiiumaa, Võru, Viljandi, Põlva ja Jõgeva maakond.

✓ Suhteline vaesus tõusis enim Viljandimaal (7,7%), Ida- Virumaal (6,9%), Hiiumaal (6,6%) ning Jõgeval (5,7%).

✓ Statistikaameti andmetel elas mullu suhtelises vaesuses 22,8% Eesti elanikkonnast, mis on läbi aastate kõrgeim määr. Suhteline vaesus näitab sissetulekute ebavõrdust riigis. Suhtelist vaesust kannatavad enim vanemaealised ja üksikavnemaga pered.

✓ Absoluutses vaesuse elas 2021. aastal 1,4% Eesti elanikkonnast. Absoluutne vaesus näitab, kui suur osa ühiskonnast ei ole võimeline end ära elatama. Absoluutses vaesuses elavate inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli väiksem kui 234 €.

Allikas: 2022. aasta Eesti sotsiaaluuring. Statistikaamet https://www.err.ee/1608781702/suhtelist-vaesust-kannatavad-enim-vanemaealised-ja-uksikvanema-pered

Suhtelise vaesuse määr maakonniti| %, 2021 võrreldes 2020

85

Ligipääsetavuse teenustase on terves Eestis kui ka meie tegevuspiirkonnas äärmiselt madal

✓ Ligipääsetavuse valdkonnas mõõdetakse omavalitsuse panust erivajadustega inimestele võrdsete võimaluste loomisel avalike teenuste pakkumisel ja seda hakati minuomavalitsus.ee lehel eraldi hindama 2021. aastast.

✓ Ligipääsetavuse mediaanteenustase Eestis on 1.

Allikas: Ligipääsetavus. Minuomavalitsus https://minuomavalitsus.ee/valdkond/ligipaasetavus#teenustase

Ligipääsetavuse teenustaseme ülevaade 2021 aastal:

86

Ligipääsetavuse kriteeriume eraldi vaadates näeme, et tegevuspiirkonnas on ca 2/3 kriteeriumitest täitmata

Allikas: Ligipääsetavus. Minuomavalitsus https://minuomavalitsus.ee/valdkond/ligipaasetavus#teenustase

87

TERVISLIK SEISUND

Jõgevamaa elanike positiivne tervise enesehinnang on kasvavas trendis

Allikas: Jõgevamaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022. Tervise arengu Instituut

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/04/Jogevamaa_tervise_ja_heaolu_ulevaade_2022.pdf?x17269

✓ Jõgevamaa elanike tervisekäitumise põhinäitajatest on tervisespordi harrastamine madalam Eesti keskmisest 2,6% võrra ja ülekaalulisus elanike seas kõrgem Eesti keskmisest 12,6% võrra.

✓ Kuigi Jõgevamaa elanike tervise enesehinnang on Eesti keskmisest madalam, on see kasvavas trendis.

✓ Elanike positiivne tervisehinnang peegeldab inimese subjektiivset kui ka objektiivset tervist kirjeldades üldist rahulolu oma eluga ja võimaldades prognoosida haigestumust ja suremust.

89

Meeste seas on tervena elada jäänud aastate arv oluliselt madalam Eesti keskmisest

Allikas: Jõgevamaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022. Tervise arengu Instituut

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/04/Jogevamaa_tervise_ja_heaolu_ulevaade_2022.pdf?x17269

✓ Tervena elada jäänud aastad näitavad keskmist aastate arvu, mis inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuse piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervisenäitajad jäävad samaks.

✓ Jõgevamaa elanike tervena elada jäänud aastate arv on Eesti keskmisest madalam.

✓ Naiste seas on erinevus Eesti keskmisest 1,2 aastat, kuid meeste seas 6,8 aastat.

✓ Jõgevamaa meeste keskmine tervena elada jäänud aastate arv on 47,9 aastat.

✓ Võttes arvesse ka vananevat rahvastikku, mõjutab see oluliselt tööealiste meeste töövõimekust ja toimetulekut piirkonnas.

90

Jõgevamaa esimese klassi tüdrukud on 10% võrra rohkem ülekaalus võrreldes Eesti keskmisega

Allikas: Jõgevamaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022. Tervise arengu Instituut

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/04/Jogevamaa_tervise_ja_heaolu_ulevaade_2022.pdf?x17269

✓ 31% Jõgeva maakonna esimese klassi õpilastest on ülekaalus, mis on 4% rohkem Eesti keskmisest (27% Eesti esimese klassi õpilastest on ülekaalus).

✓ Lähemalt vaadates on näha, et tüdrukud on lausa 10% võrra rohkem ülekaalus võrreldes Eesti keskmisega (35% Jõgevamaal, 25% Eesti keskmine), kui poisid on Eesti keskmisel tasemel (Eesti keskmine 28%).

91

Jõgeva maakond on mitmete tervise ja heaolu näitajate poolest Eesti halvima 25% seas

✓ Graafikul on kujutletud Jõgeva maakonna positsioon (valge ring) Eesti keskmise suhtes (roheline kujutab Eesti 25% parimate maakondade tulemusi ja punane 25% halvimate maakondade tulemusi).

✓ Jõgeva maakonnas on väga kõrge ülekaaluliste ja rasvunute, enesetapule mõtlevate, tuleõnnetuses hukkunute ning uppunud inimeste tase.

✓ Eesti keskmisega võrreldes on ka väga madal liikumisradade ja spordiasutuste kättesaadavus.

Allikas: Jõgevamaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022. Tervise arengu Instituut

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/04/Jogevamaa_tervise_ja_heaolu_ulevaade_2022.pdf?x17269 92

Jõgeva maakonna parimad tervise ja heaolu näitajad

✓ Jõgeva maakonnas on rinnavähi sõeluuringutega hõlmatus ja vaktsineerimisega hõlmatus 2-aastaselt kõrgel tasemel võrreldes teiste maakondadega.

✓ Alkoholi tarvitamise indeks on Jõgeva maakonnas Eesti keskmisest 3,4% võrra madalam ja suitsetamise indeks 0,8% võrra madalam.

Allikas: Jõgevamaa. Maakonna tervise ja heaolu ülevaade 2022. Tervise arengu Instituut

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/04/Jogevamaa_tervise_ja_heaolu_ulevaade_2022.pdf?x17269 93

Puuetega inimeste osakaal Jõgeva maakonnas on Eesti üks kõrgemaid

✓ Jõgeva maakonnas on puuetega inimeste osakaal kogu elanikkonnast Eesti kõrgemate seas (18% 2022. aasta 1. jaanuari seisuga). Kõrgem on puuetega inimeste osakaal vaid Põlva ja Võru maakondades (vastavalt 21% ja 19%). Madalaim on Eestis puuetega inimeste osakaal Harju maakonnas (6%).

✓ Joonisel on mustade punktiirjoontega toodud JKTK tegevuspiirkonda kuuluvate kohalike omavalitsuste näitajad. Puuetega inimeste osakaal on kõrge Mustvee ja Peipsiääre valdades (vastavalt 25% ja 22%).

✓ Vaatamata kõrgele puuetega inimeste osakaalule, on suhtarv viimasel neljal aastal langenud 5% võrra.

Puuetega inimeste osakaal elanikkonnast | %, 2019-2022

Allikas: Puuetega inimeste osakaal 2022. Sotsiaalkindlustusamet. Statistikaamet, HeiVäli analüüs 94

Puuetega inimeste arv on kõigis tegevuspiirkonna KOVides langemas

✓ JKTK tegevuspiirkonna kohalikes omavalitsustes on puuetega inimeste arv suurim Jõgeva vallas, vähem on puuetega inimesi Peipsiääre vallas.

✓ Ehkki Mustvee ja Peipsiääre vallas oli puuetega inimeste osakaal suur kogu elanike arvust, on nende kahe valla puuetega inimeste arv kokku sama palju, kui on Jõgeva vallas puuetega inimesi.

✓ Enam kui pooled puuetega inimestest on vanusegrupist 64 ja vanemad.

Puuetega inimeste arv KOV-ides| 2020-2022

Allikas: Puuetega inimeste osakaal 2022. Sotsiaalkindlustusamet. Statistikaamet, HeiVäli analüüs 95

Jõgeva valla hoolduskoormusega inimesed vajavad täiendavat abi Hoolduskoormusega inimene on isik, kes hooldab oma täisealist pereliiget, tuttavat, sugulast või kes on määratud täisealise isiku hooldajaks Jõgeva valla sotsiaalosakonna otsusega. Jõgeva valla täisealiste hoolduskoormusega ja hooldust vajavate inimeste toimetulek Jõgeva vallas 2022 küsitluse tulemustest ilmnes, et väga suur hulk hooldajaid on enda tervise ja heaolu tahaplaanile jätnud seoses hooldamist vajava inimese eest hoolt kandmisega.

✓ 53% vastanutest hooldab abivajajat üksi ja 45% hooldust vajavatest inimestest vajavad abi või järelevalvet ööpäevaringselt.

✓ Tähelepanu ja sekkumist vajab kindlasti probleem, et vastanutest 32% ei suuda osta mitmekülgset toitu ning 29%-l ei jagu raha tervisega seotud ja muude hädavajalike ootamatute kulutuste tegemiseks.

✓ Vastanutest 23% ei jagu piisavalt raha esmatarbekaupade soetamiseks.

✓ Vastanutest 70%-l esineb probleeme töölkäimisega, kuna hooldatav vajab pidevat järelevalvet.

✓ Vastajatelt oodati ettepanekuid, mõtteid abi ja teenuste kohta, mis aitaks neil olukorda paremaks muuta. Enim välja toodud murekohad:

• rehabilitatsiooniteenuste ja eriarstide kaugus, sageli mitu korda nädalas, liiga palju aega ja raha kulub sõitmiseks • psühholoogiline tugi • transport • koduteenus • päevane hooldus, päevahoiuteenus • asendusabi või intervallhooldus puhkuse saamiseks • vajadusel, et keegi käiks hooldatava juures, kui ise ei saa ning vajadusel hooldusasutusse paigutamist kodukohas • abi igapäevaste tegevuste juures nagu, kütmine, toidutegemine

• tervislikule seisundile vastavat töökohta

Küsitluses toodi välja variandid teenuste näol, mis aitaksid hooldajate olukorda parandada. Kõige rohkem sooviti füsioteraapiat, sotsiaaltransporditeenust, kogemusnõustamist ja tugigruppe ning häirenupu- ja koduanduriteenust kukkumiste ja liikumise fikseerimiseks hooldust vajavale isikule.

Allikas: Jõgeva valla täisealiste hoolduskoormusega ja hooldust vajavate inimeste toimetulek Jõgeva vallas 2022. Jõgeva Vallavalitsus

https://xn--jgeva-dua.ee/documents/17114294/34619599/Hoolduskoormusega+ja+hooldust+vajavate+inimeste+toimetulek.pdf/4b46ced7-985d-4f5f-9831-9723389015c7 96

ETTEVÕTLUSKESKKOND JA TÖÖTURG

Rahvastiku ja SKP proportsioon on meie maakonnas väike

✓ Rahvastiku ja SKP regionaalne jaotus on ülimalt ebaühtlane. Kolmandik Eesti rahvastikust paikneb Tallinnas.

Eesti rahvastiku paiknemine | 01.01.2022 SKP jooksevhindades | 2017

Allikas: Statistikaamet 98

Elanike ja töökohtade arv maakonnas| 1986-2035

Elanike ja töökohtade arv Jõgeva maakonnas kahaneb

42 200

28 442

22 953 19 327

9 898

-

5 000

10 000

15 000

20 000

25 000

30 000

35 000

40 000

45 000

1986 - 1989 2019 - 2020 2035

In im

es te

a rv

Elanike arv Töökohtade arv

?

~

- 13 758 - 33 %

- 9 429 - 49 %

- 5 489 - 19 %

Allikas: Jõgeva rajoon 1986-1989. Uuring: Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuring 2020, 2035 elanike arv (lk 12), 2019 töökohtade arv (lk 45), HeiVäli analüüs

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/03/Lopparuanne_Civitta.pdf?x17269

✓ Viimase 30 aastaga on Jõgeva maakonnas elanike arv 33% kahanenud, kuid töökohtade arv on viimase 30 aastaga vähenenud peaaegu poole võrra.

✓ Töökohtade langustrend on tunduvalt suurem elanike langustrendist.

✓ Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuringus prognoositakse, et aastaks 2035 langeb elanike arv veel 19%.

99

1 167 194 440

2 780 3 822

6 927 6 018

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

1969 1986 2019

Tö ö

ko h

ta d

e ar

v

Aasta

Kolhoosid

Sovhoosid

Muu (nt kalapüük)

Põllumaj., metsamaj. ja kalapüük

9 901 10 280

- 9 113 - 89 %

Töökohtade arv põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkondades kahaneb

Töökohtade arv põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkondades Jõgeva rajoonis/maakonnas| 1969-2019

Allikas: Eesti nõukogude entsüklopeedia (1989) 1986 (lk 153). Eesti nõukogude entsüklopeedia (1971) 1969 (lk 306). Uuring: Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuring, 2019 (lk 24), HeiVäli analüüs

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/03/Lopparuanne_Civitta.pdf?x17269

✓ 2022 läbi viidud Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuringust tuli välja, et 2019 aastal oli maakonna põllumajandussektoris 1 167 töökohta.

✓ 30 aastaga on põllumajandusega seonduvas sektoris töökohtade arv vähenenud ligi 90%.

Joonisel on paksus kirjas väljatoodud kogu sektori töökohtade arv.

100

3972

2887

1188

2548

1868

486

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

4500

Jõgeva linn Põltsamaa linn Mustvee linn

Tö ö

ko h

ta d

e ar

v

- 1 424 - 36 %

- 1 019 - 35 %

- 702 - 59 %

Allikas: Eesti entsüklopeedia 2003, lk 170, lk 345, HeiVäli analüüs

Töökohtade arv Jõgeva maakonna linnades vähenes suurel määral perioodil 1989-2000

Töökohtade arv Jõgeva maakonna linnades | 1989 ja 2000✓ Vaadates maakonna linnasid eraldi, näeme antud perioodil samuti töökohtade arvu suurt vähenemist.

✓ Kõige suurem töökohtade arvu langus toimus Mustvee linnas, kus kadus 11 aastaga 59% töökohtadest.

✓ Põltsamaa ja Jõgeva linnades kadus 1989-2000 aastatel vastavalt 35% ja 36% töökohtadest.

1989 1989 19892000 2000 2000

101

Tööjõu ja tööga hõivatute hulk Jõgeva maakonnas kahaneb

Allikas: Statistikaamet, HeiVäli analüüs

Viide algandmetele: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tooturu-uldandmed__aastastatistika/TT4645

✓ Tööjõu hulk kahaneb kiiremini kui hõivatute hulk.

✓ Hõivatute ehk töökohtade arv on samuti langustrendis.

✓ Täna pole töötajaid leida, kuid 2000ndate alguses oli tööjõudu hõivatutega võrreldes ca 2000 inimese võrra rohkem. Lähiperioodil kitsaskoht süveneb.

Hõivatud – töötajad/ tööga hõivatud inimesed ehk töökohtade ligikaudne arv

Tööjõud – majanduslikult aktiivne rahvastik ehk töötajad ja töötud kokku

Ca 6000+ töötavad erasektoris Ca 3000+ töötavad avalikus sektoris Ca 3000+ töötavad väljaspool maakonda

Tööjõud ja tööga hõivatud 15-74 aastased | tuhat, 1997-2021

102

Registreeritud töötute arv vabade töökohtade kohta | 31.12.2022

Allikas: Eesti Töötukassa

Registreeritud töötuid vabadele töökohtadele on vähe

✓ 31.12.2022 seisuga on Jõgeva maakonnas 11 registreeritud töötut ühele vabale töökohale.

✓ Jõgevamaal on töötuse määr 21.02.2023 seisuga (948 töötut) küll Eesti keskmisest madalam (8%, Eesti keskmine 8,2%), kuid suhtarvuna vabadesse töökohtadesse (85 vaba töökohta 2023. aasta jaanuari seisuga) oleme Eesti pingerea lõpus ehk meie maakonnas on oluliselt keerulisem leida töötajaid, kui teistes maakondades.

Piltidel olev statistika on Töötukassa Jõgevamaa osakonnas arvel olevate isikute kohta (kõik maakonnas elavad töötud ei ole registreeritud meie osakonnas).

103

Töötutel on madal kvalifikatsioon - puudub erialane haridus ja arvutioskuse tase on madal

✓ Jõgeva maakonna registreeritud töötute arv on 841 inimest (26.01.2023).

✓ 58% töötutest on 25-54-aastased.

✓ Veerand Jõgeva maakonna töötutest on eelnevalt olnud lihttöölised.

✓ 75% neist kuulub riskirühma (riskirühma kuuluvad ebapiisavate oskustega, vähenenud töövõimega, pikaajalised töötud ja eesti keele mitteoskajad töötud).

✓ 51% töötutest on erialase hariduseta.

✓ Jõgeva maakonnas on töötud madala digipädevusega – 39% töötutel on arvutioskus algtasemel ja 5% puuduv.

Allikas: Eesti Töötukassa 104

Allikas: Eesti Töötukassa

Registreeritud töötuse määr on Eesti keskmisest madalam

✓ 25.01.2023 seisuga on kogu Eesti töötuse määr 8,3%. Jõgeva maakonnas on töötuse määr 7,9%.

✓ Kogu Eesti töötuse määr oli 2021. aasta jaanuaris tänasest määrast veidi kõrgem, kuid Jõgeva maakonna töötuse määr oli võrreldes eelmise aasta jaanuarui seisuga ca ühe protsendi võrra kõrgem.

Registreeritud töötuse määr päevade lõikes | 2020. a algusest kuni 25.01.2023

Kogu Eesti Jõgeva

105

Jõgeva maakonna brutotulu palgatöötaja kohta on võrreldes teiste maakondadega üks madalamaid

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu | €, 2013-2021

Allikas: Statistikaamet, HeiVäli analüüs Viide algandmetele: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sissetulek/ST004

✓ Jõgeva maakonna keskmine brutotulu palgatöötaja kohta kuus on kasvanud antud ajaperioodil püsivalt.

✓ Siiski on Jõgeva palgatöötajate keskmine Eesti üks madalamaid maakondade võrdluses. Madalam on brutotulu kuus Võru, Valga ja Ida-Viru maakonnas.

✓ Võrreldes madalaima tasemega, on Jõgeva palgatöötaja brutotulu kuus 108€ võrra suurem.

✓ Võrreldes suurima brutotulu tasemega Harju maakonnas, on aga Jõgeva maakonnas brutotulu 398€ võrra väiksem.

106

Jõgeva maakond 2017 2018 2019

GWh GWh GWh

Soojus, GWh 196 197 211

Elektrienergia, GWh 91 95 101

Puiduhake ja -jäätmed, tuhat tm 65 78 58 70 44 53

Küttepuud, tuhat tm 39 85 38 82 37 80

Kerge kütteõli ja diislikütus, tuhat tonni 24 281 20 234 16 187

Diislikütus, tuhat tonni 24 281 19 222 16 187

Autobensiin, tuhat tonni 5 61 5 61 5 61

Maagaas, miljonit m³ 6 56 5 47 4 37

Põlevkiviõli (raske fraktsioon), tuhat tonni 2 22 0 0 0 0

Kerge kütteõli*, tuhat tonni 0 0 1 12 0 0

Jõgeva maakonna energia/ kütuste tarbimine 2017-2019

✓ Jõgeva maakonnas oli 2019. aastal soojuse- ja elektri tarbimine vastavalt 211 ja 101 GWh.

✓ Puiduhakke ja küttepuude tarbimine oli vastavalt 53 ja 80 GWh.

✓ Maakond tarbis 2019. aastal ainult 37 GWh maagaasi.

Jõgeva maakonna energia/ kütuste tarbimine| 2017-2019

107 Allikas: Jõgeva maakonna energia- ja kliimakava 2022

Allikas: Jõgeva maakonna majanduse ja ettevõtluskeskkonna arendamise võimaluste uuring 2022 (lk 40)

https://jaek.ee/wp-content/uploads/2022/03/Lopparuanne_Civitta.pdf?x17269

Peamised kitsaskohad 1. Piirkonnas on probleeme elektrivarustuskindlusega, mistõttu peavad

ettevõtted nägema vaeva, et tagada suure tootmise puhul vajalik stabiilne elektrivarustus.

2. Igal pool ei ole head ja kiiret internetiühendust, mis võimaldaks efektiivselt tööd teha.

3. Probleemid transpordivõimalustega – väiksema asustusega piirkondadesse ei käi regulaarselt ühistransporti ning bussigraafikud ei ühildu tavapäraste tööaegadega, mistõttu puudub inimestel võimalus ühistranspordiga tööl käia.

4. Selleks et kaasata tööjõudu väljastpoolt maakonda, puuduvad sobivad üüripinnad.

5. Mõningates valdkondades on probleemiks pideva klientuuri puudumine. Näiteks sõltub Peipsi-äärne piirkond suuresti turistidest, keda on väljaspool suveaega raske piirkonda meelitada, samas kui suvel tipphooajal (või jõulude ajal) ületab nõudlus tunduvalt pakkumist.

6. Tugistruktuuride puudus poodide (nt ehituspoodide) näol, kust vajadusel kiiresti materjale hankida.

7. Noorte ettevõtjate piirkonda meelitamine on raske, arvatakse, et suurim takistus on meelelahutuse ja abiteenuste puudumine, mistõttu ei ole piirkond elamiseks atraktiivne ning eelistatakse ettevõtete loomist mujale.

Peamised eelised 1. Jõgevamaa on hea piirkond tegutsemaks

põllumajandussektoris ja töötlevas tööstuses. Kohapeal on olemas selleks vajalik tooraine ja infrastruktuur, mistõttu on administratiivsed kulud (nt transpordile) väiksemad.

2. Väikese koha eelised – kõik tunnevad kõiki ja on teiste tegevusest teadlik, mistõttu on teada nii inimeste taust kui võimalikud koostöövõimalused.

3. Sõltuvalt tegutsemisvaldkonnast toodi välja konkurentsi puudumist.

Intervjuud piirkonna ettevõtjatega

108

HARIDUS JA NOORSOOTÖÖ

Jõgeva maakonnas on kõrgharitud inimeste osakaal madal, Eesti lõikes tagantpoolt kolmandal kohal

Kõrgharidusega inimeste osakaal maakonnas | %, 2018-2021

✓ Jõgeva maakonna kõrgharitud inimeste osakaal on püsinud samal tasamel (ca 15%).

✓ Võrreldes teiste maakondadega, on kõrgharitute osakaal madalam vaid Valga ja Järva maakonnas.

✓ 2021. aastal oli Jõgeva maakonnas:

1429 bakalaureuse või rakenduskõrgharidusega elanikku

2668 magistri haridusega elanikku

73 doktori haridusega elanikku

✓ Antud perioodil on vähenenud magistri ja doktori haridustasemega elanike arv.

Allikas: Statistikaamet, HeiVäli analüüs Viide algandmetele: https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0231U

Haridustase 2018 2019 2020 2021

Bakalaureus + rakendus- kõrgharidus

1469 1427 1399 1429

Magister 2797 2736 2714 2668

Doktor 77 74 75 73

Kõrgharidusega inimeste arv maakonnas

110

Koondhinnangud teemadele kohalike omavalitsuste alusel

Jõgeva vald Mustvee vald Põltsamaa vald

Meie tegevuspiirkonna noored hindavad kõige madalamalt võimaluste piisavust

Allikas: Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020. HeiVäli analüüs https://www.hm.ee/sites/default/files/noorsootoo_tegevuste_rahulolu_2020_lopparuanne.pdf

✓ Joonisel on välja toodud vastajate rahuloluhinnangute aritmeetilised keskmised üldiste teemade puhul. Meie tegevuspiirkonna noored hindavad kõige madalamalt võimaluste piisavust.

✓ Võimaluste piisavuse küsimus: Kas sinu kodukohas on sulle piisavalt huvipakkuvaid võimalusi vaba aja veetmiseks?

✓ Kõige kõrgemalt hinnatakse Noorsootöö tegevuste teemasid. Peipsiääre valla noored on Noorsootöö tegevuste teemale andnud 88 punti 100-st, Põltsamaa valla noored 84 punkti, Jõgeva valla noored 80 punkti ning Mustvee valla noored 73 punkti.

✓ Kõikide teemade lõikes on kõige rohkem rahul Peipsiääre valla noored ja kõige vähem rahul Mustvee valla noored.

111

Peipsiääre vald

TURISMISEKTOR JA VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED

Vudila Mängumaa (26 200)

Jääaja Keskus (47 000)

Elistvere loomapark (52 300)

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum (11 693)

Kalevipoja muuseum (7121), seikluspark (1094) ja Koja õu (8569)

Kuremaa laste ja noorte treeninglaagrid, Kuremaa rand

WPark (22 000)

Maisilabürint (1973)

Kuningamäe kardirada (4600)

Endla matkarada (5000)

Avinurme Puiduait (20 000) ja muuseumirong (1021)

✓ Meie tegevuspiirkonnas koos Tartu põhjaosaga leidub kümmekond erinevat vaba aja veetmise võimalust nii noortele kui ka peredele.

✓ Joonisel on sulgudes märgitud turismiteenuse külastajate arv aastas (2021).

✓ Kui külastajaid tegevuspiirkonnas on ca 130 000 inimest ja keskmine piletihind on 5 €, toob see aastas piirkonda 650 000 € piletitulu.

✓ Teise sama suure osa annavad juurde tegevuspiirkonna vahetus läheduses asuvad Vudila, Elistvere ja Jääaja Keskuse külastajad.

Külastajate arvud on saadud ekspertide hinnangul Saka mõisas maakonna maine kujundamise seminaril 30.06.2022.

Allikas: Avasta Jõgevamaa, HeiVäli analüüs https://visitjogeva.com/

Atraktiivsed paigad vaba aja veetmiseks peredele ja noortele.

Peipsimaa Muuseum (2818)

Pommiauk Jõgeva Militaarmuuseum

Põltsamaa loss

113

✓ Tegevuspiirkonnas on võimalik osaleda rohkem kui 20 erineval üritusel.

✓ Joonisel on sulgudes märgitud ürituse külastajate arv (2021).

✓ Oranži joonega on välja toodud Peipsi Toidu Tänava üritus (pikkus ca 175 km).

✓ Kui üritustest võtab osa ca 100 000 inimest ja keskmine piletihind on 5 €, toob see aastas piirkonda ca 500 000 € piletitulu.

Külastajate arvud on saadud ekspertide hinnangul Saka mõisas maakonna maine kujundamise seminaril 30.06.2022.

Allikas: Avasta Jõgevamaa, HeiVäli analüüs https://visitjogeva.com/

Atraktiivsed üritused vaba aja veetmiseks

Suur Paunvere väljanäitus ja laat (25000)Põltsamaa Lossipäev (6000),

Mõisate tuur

Linnamäe kross (1000)

Kuningmäe kardirada

Piiroja Rallikrossirada

Põltsamaa Jõemaratoni start

Mustvee Linna Päevad (3000), Peipsi Järvefestival (2000), Kalevipoja Uisumaraton

Avinurme tünnilaat (15000)

Torma ööbažaar (3000) Rääbisefestival (6000), Peipsi Romantika (4000)

Peipsi Toidu Tänav (20000)

Torma Puhkemaja ja Glämping (1200)

Pajusi mudajooks, Mõisate tuur

Eesti Naiste Tantsupidu (8000), Kohvikutepäev

Vooremaa Poolmaratoni start (150)

Mõisate tuur

Küüslaugufestival (5000), Jõgevatreff (3000), Mõisate tuur

Rally Estonia (3000)

114

Jõgeva maakonnas on võrreldes naaber- maakondadega vähem voodikohti turistide jaoks

Majutusasutuste voodikohtade arv | 2004-2021 ✓ Jõgeva maakonnas oli 2021. aastal

1184 voodikohta. Voodikohtade arv maakonnas on kasvanud 2004. aastast alates 890 koha võrra, viimasel aastal 204 koha võrra.

✓ Voodikohtade arv on antud perioodil kasvanud Jõgeva maakonnas 4 korda.

✓ Võrreldes naaber- maakondadega on Jõgeva maakonnas voodikohti oluliselt vähem ning ka kasv on väiksem olnud. Sarnane kasv on olnud vaid Järva maakonnaga.

Allikas: Statistikaamet, HeiVäli analüüs Viide algandmetele: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__turism-ja-majutus__majutus/TU110

115

Jõgeva maakonnas on naaberitega võrreldes madalaim ööbimiste arv

Majutatute ööbimiste arv | 2004-2021 ✓ Vastavalt voodikohtade madalale arvule, on ka

ööbimiste arv madalam võrreldes naabermaakondadega.

✓ Samuti voodikohtade sarnasele arvule Järva ja Jõgeva maakonnas, on ka ööbimiste arv sarnane.

✓ Ööbimiste arv on Jõgeva maakonnas kasvanud valitud perioodil kaks korda (ehkki voodikohtade arv kasvas neli korda).

✓ Kui 2021. aastal oli Jõgeva maakonnas majutatute ööbimiste arv 37 712 ja keskmiselt maksti toa eest 24 €, tõi see eelmisel aastal majutussektorisse sisse 905 088 €.

Ööbimiste arvud ja keskmine tasu toa eest on saadud ekspertide hinnangul Saka mõisas maakonna maine kujundamise seminaril 30.06.2022.

Allikas: Statistikaamet, HeiVäli analüüs Viide algandmetele: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__turism-ja-majutus__majutus/TU110 116

Jõgeva maakonna majutuskohtade täitumus on üks Eesti madalamaid

Tubade täitumus vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtetes | 2017-2021

✓ 2021. aastal külastas Jõgeva maakonda kokku 20 131 turisti, kellest siseturiste oli 18 407 ja välisturiste 1 724. Siseturistid veetsid maakonnas kokku 29 393 ööd ja välisturistid 6690 ööd (Allikas: JAEK).

✓ Naabermaakondadest on majutuskohtade täituvus madalam Järva maakonnas. Võrreldes Eesti teiste maakondadega, on täituvus madal ka Põlva ja Rapla maakonnas.

✓ Peale 2020. aastat tõusis enamustes maakondades majutatute arv (samuti Eesti keskmine), kuid mõningates maakondades jätkus siiski languse trend. Üheks neist on Jõgeva maakond.

Allikas: Statistikaamet, HeiVäli analüüs. JAEK Viide algandmetele: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__turism-ja-majutus__majutus/TU122

117

Eesti elanike reisikavatsusi on võimalik rahuldada meie tegevuspiirkonnas

Allikas: Eesti elanike reisikavatsused lähikuudeks (lk 18). EAS https://static.visitestonia.com/docs/3658126_eesti-elanike-reisikavatsused-mai2021.pdf

✓ Sisereisidel kombineeritakse erinevat liiki tegevusi. Keskmiselt nimetas iga vastanu väga olulisena nelja erinevat liiki tegevust ning mõnevõrra olulisena 5-6 tegevust. See viitab, et suvistel sisereisidel ollakse valmis proovima ka neid tegevusi, mis ei kuulu inimese tavapäraste huvide hulka.

✓ Ka sugulaste- tuttavate külastamist ja puhkust maakodus kombineeritakse enamasti vaatamisväärsuste, ürituste ja aktiivsete harrastustega.

118

TEADLASTE SEISUKOHAD MAAELU JA VÕRGUSTIKE ARENDAMISE KOHTA

LISA 2

1. Oma piirkonna maavarade väärindamise oskus. Piirkonna eripärade abil arendada kasumlikke tegevusi.

2. Atraktiivse elukeskkonna pakkumine ühe tunni kaugusel ülikoolilinnast => Tartu linna ja Eestis mobiilselt töötava pere magala. Keskmisest atratiivsema elukeskkonna abil saab meelitada piirkonda elama ülikoolilinna tarku töökohti.

3. Turismisektori areng, mis tekitab töökohti ja genereerib positiivset (kasumlikku) rahavoogu. Targad töökohad soovivad kvaliteetselt puhata, neile on tarvis rekreatsioonipiirkondi /alasid.

4. Strateegiline planeerimise abil võimaluste maksimaalne ärakasutamine piirkonnas edu saavutamiseks.

Helsingi Ülikooli ja Aalto Ülikooli professor Tomas Hanell on analüüsinud mitmeid maapiirkonna kahanemisega seotud trende (2013). Tema hinnangul on kahanemisega seotud trendide murdmiseks vaid neli reaalset võimalust.

Maapiirkonna edendamise neli võimalust

Tomas Hanell (Aalto Ülikool, Helsingi Ülikool)

Allikas: Esitlus 28.11.2013 Riias VASAB (Vision and Strategies Around the Baltic Sea) workshopil “Cultivating new ideas for the territorial development of the Baltic Sea Region” https://vasab.org/wp-content/uploads/2018/06/ESPON-TEMO_-Tomas-Hanell.pdf

120

Lauri Hyttinen (sept 2018) vedas eest Soome riigis smart külade teemat. Ta jagas külad kolme gruppi.

1. On külad, mis surevad välja (kahanemine). Neil ei ole enam oma initsiatiivi ega algatusi.

2. Teise rühma moodustavad aktiivsed külad, kuid kes täpselt ei tea, mida selle aktiivsusega teha.

3. Kolmas rühm on nn arukad (smart) külad, kes tegutsevad aktiivselt ja nutikalt ja saavutavad tulemusi. Ta tõi näiteks Soome Eskola küla.

Arukate külade edendamine

Eskola (Soome) Torup (Taani)

450 elanikku 356 elanikku

Kaugus pealinnast 510 km Kaugus pealinnast 60 km

Ettevõtluskeskkond: Suurim ettevõte Eskolan Kyläpalvelu Oy (130 omanikku). Päevahoid (24 last),

kool, rendipinnad, reisimine ja kultuuriüritused, raamatukogu, restoran, jt.

Ettevõtluskeskkond: Küla ise arendab elamumajanduse kinnisvara, plaan rajada 96 kodu

ca 250-le inimesele, kõik elanikud on osanikud. Raudteejaamast (150 m2) tegid taluturu, kasutatud raamatute kaupluse, start-up ettevõtete keskuse 7-

8 töökohaga.

Kultuur: Suveteatri vaatajaskond vahemikus 3000- 4000. Ümbruskonnas on palju ajaloolis-kultuurilisi

objekte, mida tutvustatakse.

Kultuur: Töötab start-up põhimõttel. 30 aastat on arendanud ökoküla. Külas toimib jagamismajandus

(n. segumasin, muruniitja ja teiste tööriistade ühiskasutamine).

Otsustamisprotsess: Otsused arutatakse ringis läbi, otsused tehakse kogukonnas kõik koos põhimõttel.

Koos töötamine on väga strateegiline ja läbimõeldud, et küla ja kogukonda toetada.

Lauri Hyttinen (Smart Villages, Soome)

Allikas: Kohtumine 18. septembril 2018 Tallinna Kultuurikatla katelde saalis näitusel „100 MAAELU TOETAMISE NÄIDET“ esmaesitlusel ja seminaril 121

Kuidas sünnivad arukad külad?

Allikas: Ivika Nõgel. „Mida arukas küla vajab?“ (06.12.2022), Eha Paasi ja Krista Pegolainen-Saare poolt välja töötanud külade arengufaaside kontseptsioon

0 faas: „VALGE LAIK“

1. faas: „ÄRKAV KÜLA“

2. faas: „ENNAST MÄÄRATLEV KÜLA“

3. faas: „ORGANISEERUNUD KÜLA“

4. faas: „KESTLIK KÜLA“ ehk “ARUKAS KÜLA”

ÕPETA KAASAMA JA EESMÄRGISTAMA

KAASA MENTORINA

ÕPETA ARENGUT PLANEERIMA

✓ puuduvad aktiivsed ühisest tegevusest huvitatud elanikud; ✓ puudub vajadus või huvi teiste külaelanikega suhtlemiseks; ✓ probleeme lahendatakse individuaalselt.

✓ olemas on vähemalt üks aktiivne huviline, kes vähemalt korra on kogukonda kokku kutsunud; ✓ toimunud on üksikuid kohtumisi või tegevusi, kuid puudub traditsioon; ✓ ühishuvid on määratlemata.

✓ eestvedamine on jagatud; ✓ arengule lähenetakse strateegiliselt, uuenduslikult, ambitsioonikalt; ✓ finantsiliselt ollakse sõltumatu; ✓ valla jaoks ollakse võrdne ja väärtuslik partner.

✓ esile on kerkinud kogukonna jaoks baasiline probleem, mis vajab lahendamist; ✓ olemas on eestvedaja(d), kelle tegevusest ollakse sõltuvad; ✓ kogukond tegeleb identiteedi ja/või traditsioonide loomisega.

UURI

TOETA EESTVEDAJAT

✓ olemas on selge mandaadiga eestvedaja(d) ja kogukonda esindav juriidiline isik; ✓ sõnastatud on kogukonna ühishuvi ja arengueesmärgid; ✓ olemas on projektide elluviimise kogemus; ✓ kogukond on valmis dialoogiks partneritega.

Tunnused: Arengufaasi toetavad tegevused:Arengufaas:

122

Näited mõjudest, mida arukas küla Torup Taanist saavutas kolmekümne aasta jooksul

✓ Elanike arvu kasv ca 2 korda: ca 150 (1992), 356 (2022);

✓ Õpilaste arvu kasv +300: ca 0 (1992), ca 300 (2022);

✓ Ehitatud uusi eramuid: ca 50 on ehitatud, ca 96 on veel plaanis;

✓ Ehitatud uusi ühiskondlikke hooneid: ca 5-6 on ehitatud (kogukonnahoone, jäätmejaam, perearst, saun, kelder, kohvik ja ökopood, põhikooli juurdeehitis ...);

✓ Kasutusele võetud vanad hooned ca 7: raudteejaam, siidrikoda, rattakuur, lasteaed, 3 põhikooli hoonet ...);

✓ Loodud töökohti ca 65-70: 4 lasteaias, 36 põhikoolis, 22 ettevõtlus- ja disainikoolis, 2 perearstikeskuses, 3-4 ettevõtluskeskuses ...)´;

✓ Lisaks korraldavad suvel ühe ekskursiooni nädalas ja hooajavälisel ajal ühe kuus, millega teenivad kogukonnale tulu.

Allikas: Arukate külade õppereis Taani Torupi külasse.

123

Kogukonnal on olemas oma

mõtestatud ja eesmärgistatud ühiselu.

Kogukonnad on koos edukad

ja elu pakub neile rahulolu.

1. osatakse hoida üleval majanduskasvu;

2. kogukonna liikmetel on pikk tervena elatud eluiga;

3. kogukonna liikmete vahel on head sotsiaalsed suhted – rohkem siirast pidu;

4. heldus ja ... ;

5. … usaldus oma kogukonna liikmete vahel;

6. kogukonna liikmetel on vabadus elada sellist elu, mis neile meeldib – loodetavasti ei käi ühed liikmed siis teistele väga närvidele.

Dan Buettner on novembrikuu National Geographic-us kolmele õnnelikumale riigile (Taani, Costa Rica ja Singapur,

lisaks ideid ka Šveitsist) tuginedes sõnastanud piirkonna „õnne valemi“ artiklis „Maailma õnnelikumad paigad“.

Kogukonnad teeb õnnalikuks kaks elukorralduslikku harjumust:

Maailma õnnelikemate paikade õnne valem

Allikas: National Geographic 2017, november https://www.nationalgeographic.com/magazine/article/worlds-happiest-places

Leitud on vastus küsimusele, kuidas olla koos edukas.

Võrdluste ja analüüside tulemusena leiti, et 75% inimeste õnnelikkusest annavad kuus tegurit:

124

10. Õhupuhtus

9. Kõrge vererõhk

8. Kehakaal

7. Trenn

6. Südameprobleemid

5. Gripivaktsiin

4. Alkoholist loobumine

3. Suitsetamisest loobumine

2. Suhted lähedastega

1. Sotsiaalne integratsioon

e. tugev seltsielu

Brigham Youngi Ülikooli uurija Julianne Holt-Lunstad viis kümnete tuhandete keskealiste inimeste seas läbi seitsme aastase uuringu selgitamaks välja tegurid, mis vähendasid seitsme aastal järel ellujäänud katsealuste suremisriski suurimal määral.

Analüüsi tulemusel selgusid kümme pikaealisust soodustavat tegurit:

Pikaealisust soodustavad tegurid

Allikas: Julianne Holt-Lunstad. Brigham Young University. Uuringust kokkuvõttev artikkel ajakirjas Postimees: “Uuring: pikaealisust soodustavate faktorite pingerida troonib ootamatu tingimus” (19.01.2018)

https://60pluss.postimees.ee/4381611/uuring-pikaealisust-soodustavate-faktorite-pingerida-troonib-ootamatu-tingimus?_ga=2.248646535.1881333659.1516391816-195140843.1462464356

Selgus, et kõige tugevama mõjuga tegur pikaealisuse juures on sotsiaalne integratsioon. Selle all on mõeldud suhtlemist päeva jooksul teiste inimestega (kui palju kohtutakse, kui mitme inimesega vesteldakse). Samuti kuulub siia ka võõraste inimestega kohtumine ja suhtlemine, juhukohtumised tänaval, klubilised tegevused.

125

Kui suhtekapital on otsas, siis on väga raske midagi koos teha. Kui suhtekapitali on vähe, tekivad konfliktid sagedamini. Ka intelligentsed inimesed hakkavad loomalikult käituma.

Kuidas suhtekapital kahaneb: Iga erimeelsus vähendab

suhtekapitali => väldi asjatute konfliktide teket. Iga muutus tekitab stressi (nt vangistus ja

abielu põhjustavad palju stressi uuringute põhjal)

Kuidas koguneb/suureneb suhtekapital:

Ühiste positiivsete eduelamuste kaudu, tähista ühiselt eduelamust.

Tähista ka mikrovõite. Oluline, et on seda piisavalt olemas. Tunnustamine on samuti hea võte, kuna inimesed

vajavad tähelepanu. Vajame positiivset peegeldust enda eksistentsi

kohta. See suurendab turvatunnet.

Suhtekapital on nagu tervis, mida erinevad välised tegurid mõjutavad. Kui suhtekapitali on vähe või saab see otsa, on see selgelt tuntav ja konfliktid tekivad sagedamini. Suhtekapitali saab suurenda läbi vabatahtliku ja heatahtliku suhtlemisega – mitmepäevased üritused, ühistegevus, külapäevad.

Suhted on kapital, mis kasvab ja kahaneb

0 %

1

0 0

%

Suhtekapitali hooldamiseks: monitoori -> vältida kahanemist -> aeg-ajalt lisa juurde.

Allikas: JAEK. Jaanus Kangur’i Suhtekapitali teooria koolituselt „Kohane ja võida! Konfliktide lahendamine“ 126

Netwerk&Co, kuue sõltumatu eksperdi ühistu, analüüsib võimalusi inimeste koondamiseks ühiste ideede ümber.

Netwerk&Co leiab teiste seas vastused küsimustele: millised tegevused viivad soovitud tulemuseni ja kuidas aidata üksteist koostööni jõudmisel.

Järgnevalt on toodud kolm tööriista koostöövõrgustiku edukaks toimimiseks.

Koosloome mudel 1/3 - Kommunikatsioon

Allikas: Netwerk&Co. Tools for Co-Creation. 2020. Tõlge Eesti keelde: Saluste, A., Verk, L., Tamsalu, H.

https://www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/Netwerk_tools/NETWERK_TOOLS_A5_24_page_distr_.pdf 127

Koosloome mudel 2/3 – soojad ja külmad protsessid

Allikas: Netwerk&Co. Tools for Co-Creation. 2020. Tõlge Eesti keelde: Saluste, A., Verk, L., Tamsalu, H.

https://www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/Netwerk_tools/NETWERK_TOOLS_A5_24_page_distr_.pdf 128

Koosloome mudel 2/3 – soojad ja külmad protsessid

Allikas: Netwerk&Co. Tools for Co-Creation. 2020. Tõlge Eesti keelde: Saluste, A., Verk, L., Tamsalu, H.

https://www.maainfo.ee/data/Maaeluvirgustik/Netwerk_tools/NETWERK_TOOLS_A5_24_page_distr_.pdf 129

LIIVAKELLA® MUDEL STRATEEGILISEKS PLANEERIMISEKS

LISA 3

HeiVäl Consulting’ul on strateegia välja- töötamiseks loodud kaubamärgiga kaitstud Liivakella® meetod. Liivakella® meetod võimaldab strateegia koostamist terviklikult juhtida ja siduda erinevad etapid üheks loogiliselt seotud tervikuks.

Analüüsimine koosneb kahest osast – sise- ja väliskeskkonna analüüsidest.

Väljatöötamine. SWOT analüüsi abil võetakse kokku erinevate analüüside tulemused ning saadakse sisendid kriitiliste edutegurite ja strateegiate määratlemiseks. Kriitiliste edutegurite ja strateegiliste eesmärkide abil määratletakse organisatsiooni arengusuunad/valdkonnad ning strateegia valikuga kirjeldatakse võimalikud teed eesmärkide saavutamiseks ja kriitiliste edutegurite rakendamiseks. Siinkohal on oluline ka jälgida visiooni ja missiooni käsitlemist. Siin kirjeldatakse ka turundusstrateegia kontseptsioon.

Rakendamine. Strateegia elluviimise juures koostatakse kõigi osapooltega seotud tegevuskava.

Sise- ja väliskeskkonna analüüsid

SWOT analüüs

Strateegia kaart

Kriitilised edutegurid

Strateegilised eesmärgid

Tegevuskava ja eelarve

Visioon

Missioon

Liivakella® mudel strateegiliseks planeerimiseks

131

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Jõgevamaa Koostöökoda Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 4.2- 19/3242-1

Jõgevamaa Koostöökoja strateegia muudatuste heakskiitmine

Anname Teile teada, et strateegia muudatus vastab nõuetele ja hindamiskriteeriumi

miinimumnõuetele.

Kiidame Teie poolt esitatud strateegia muudatuse heaks ning Teil on õigus rakendada uuendatud

strateegiat tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 12. juulist.

Otsus kehtestatakse regionaalministri 30.05.2023 määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 alusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. PRIA kinnitus strateegia nõuetele vastavuse osas, PRIA_kinnitus.asice

2. Muudetud strateegia, JKTK_2023-2027_strateegia.asice

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi

Tugiteenuste Keskus

Urmas Kase, 5885 1489 [email protected]

Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Suur-Ameerika tn 1

Kesklinna linnaosa,Tallinn

10122 Harju maakond

EESTI

[email protected]

01.07.2024 nr 13-40.5/24/58-3

MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda strateegia 2024-2027+ muutmine

MTÜ Jõgevamaa Koostöökoda esitas PRIA-le strateegia 2023-2029 muudatuse koos selle

vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse vastuvõtmise kohta.

PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud strateegia muudatus

vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Aime Ilves

Menetlusbüroo juhtivspetsialist

Arengutoetuste osakond

PRIA

Dokumendi koostaja: Rita Illak, [email protected], 5147046

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 01.07.2024

Kehtib kuni: 30.06.2029

Alus: ELÜPS § 114 lg 1