Määruste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ info@kliimaministeerium.ee / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

03.09.2024 nr 1-4/24/4161

Määruste muutmise eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri määruste muutmise eelnõu koos

seletuskirjaga.

Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender Vladimir Svet

kliimaminister taristuminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

Euroopa Komisjon, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjon ning Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti

Linnade ja Valdade Liit.

Arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjon.

Eerika Purgel, 626 0709

eerika.purgel@kliimaministeerium.ee

Ministri määruste muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse valdavalt valdkondliku arengukava kajastamist endise

Keskkonnaministeeriumi määrustes.

Määruste muudatusega täpsustatakse, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-

le 7. Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava

poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3 kohaselt vastavaks

tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:

1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele;

2. projekti põhjendatus;

3. projekti kuluefektiivsus;

4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info tuuakse eraldi määruses välja. Seoses

Kliimaministeeriumi moodustamisega ei ole planeeritud praegu eraldi riiklikku keskkonna

valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD). Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese

valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku

arengu sihtide seadmisel vastava valdkonna strateegiline arengu dokument (nt riigi jäätmekava

2023-2028) ning toetuse panustamine Eesti 2035 sihti.

Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku strateegilist

vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima, energeetika ja elurikkus;

2) elukeskkond, liikuvus ja merendus. Kliima, elurikkuse, kiirguse ja välisõhu teemad on kliima,

energeetika ja elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on

elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse

teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade

ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke

arengukavasid koostama hakatakse.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2023-2026 ja 2024–2027 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ja rakenduskavas toodud erieesmärgi

ning poliitikaeesmärgi saavutamiseks. Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks

strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud

pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna

valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale

looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias,

keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes

arengukavades kavandatud eesmärke.

2

Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,

majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on

ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030.

aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse.

Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus

kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati

plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.

Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-post

agne.aruvali@kliimaministeerium.ee, tel 626 2968), veeosakonna veeinvesteeringute

valdkonnajuht Olav Ojala (e-post olav.ojala@kliimaministeerium.ee, tel 626 2919), välisõhu

osakonna juhataja Heidi Koger (tel 626 2976, heidi.koger@kliimaministeerium.ee) ja

finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e- post

eerika.purgel@kliimaministeerium.ee, tel 626 0709). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas

Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (aili.sandre@just.ee).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 muudetakse kliimaministri 14.08.2023 määrust nr 47.

Muudetakse kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 § 6 lõiget 16 ja § 15 täiendatakse lõikega 5.

Muudatus on vajalik, kuna täpsustatakse selguse huvides, et kui taotletakse toetust õhk-vesi

soojuspumba soetamiseks koos paigaldamisega, maasoojuspumba soetamiseks koos

paigaldamisega, pelleti- või halupuidukatla soetamiseks koos paigaldamisega ja moodulkorstna

soetamiseks ja paigalduseks või uue korstnasüsteemi ehituseks või olemasoleva korstnasüsteemi

renoveerimiseks koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja

käsitööna valminud ahju ehitamisel tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade lõplikult

eemaldada või uuendada, välja arvatud juhul, kui muu õigusakt seda keelab. Kütteseade loetakse

uuendatuks või lõplikult eemaldatuks ka juhul, kui vastavaks tegevuseks on toetust taotletud ja

tegevused tehtud kõnealuse meetme alusel enne toetuse taotlemist kehtiva määruse § 5 lõike 3

punktides 1–3 ning punktis 7 nimetatud tegevusteks. Juhul, kui taotlusvooru eelarve ei ammendu,

siis ei ole vajalik taotlusi pingereastada ning rakendusüksus saab jooksvalt asuda taotluste osas

võtma seisukohta.

Vt ka sissejuhatuses toodud selgitust. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse kliimaministri 06.03.2024 määrust nr 13.

Määruse § 4 lõikesse 3 lisatakse punkt 9, mille kohaselt toetatakse määrusega ka ajutiste

veetõkkeseinade soetamist. See tegevus oli määruse algsel kooskõlastamise ajal ka punktina

määrussesse lisatud. Tehnilisele vea (ei olnud kellegi ettepanek) tõttu see punkt kadus määrusest

määruse kinnitamise menetluses. Kuigi sellest tehnilisest veast saadi üle tõlgendusega, et punktis 1

nimetatud kaitsetammide rajamine või kaitsevallide rajamise alt saab toetada ka ajutisi

veetõkkeseinasid, siis õigem oleks see punkt eraldi lisada. Paragrahvi 4 punktide 1–7 tegevustega

on kohustus taotlusega esitada ka ehituslike tegevuste projekt, mis sisaldab muuhulgas

alternatiivide võrdlust. Ajutisi veetõkkeseinasid kasutatakse üldiselt mingi tähtsa objekti kaitseks

üleujutuste eest ja ainus alternatiiv ongi püsivad kaitsevallid, aga on olukordi, kus püsiva kaitsevalli

rajamine ei ole mõistlik ega kulutõhus. Lisaks ei tehta seal selliseid ehitustegevusi. Seega ajutiste

3

veetõkkeseinte soetamine peaks olema tegevus, kus ei peaks esitama ka ehitusliku projekti ega

alternatiivi analüüsi. Nii oli see ka algsel määruse koostamisel ja kooskõlastamistel plaanitud.

Muudetakse § 14 lõike 2 punkti 1. Muudatus on vajalik, kuna „Keskkonnavaldkonna arengukava

(KEVAD)“ pole kinnitatud.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 2 lõigetes 3 ja 4 ning

panustamist hinnatakse määruse § 14 lõike 2 punktis 5) ja rakenduskavas toodud erieesmärgi ning

poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030”

(panustamist hinnatakse määruse § 14 lõike 2 punktis 1). Eesti 2035 arengukava koostamisse

kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise

strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid

sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. 2023.aasta mai lõpus korraldas

Keskkonnaministeerium kohalikele omavalitsustele kaasamisürituse, mille raames tutvustati

ministeeriumi ettepanekut ja kutsuti KOVe üles arutlema toetuse andmise tingimuste osas.

Määrus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond ja panustab näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“ ning kliima ja keskkonnavaldkonna

näitajasse „keskkonnatrendide indeks“ ning regionaalse arengu näitajasse „Elukeskkonnaga rahul

või pigem rahul olevate elanike osatähtsus. „Eesti 2035“ arengukava koostamisse kaasati laiem

avalikkus läbi Toetavad tegevused peavad olema valdkondliku arengu tagamiseks kooskõlas

„Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030”.

Vt ka sissejuhatuses toodud selgitust.

Paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 7. Muudatusega kõrvaldatakse määrusest ebaselgus hangete

läbiviimise ja kontrollime osas kindlasummalise makse alusel rahastamisel. Rakendusüksus ei

kontrolli kindlasummalise makse korral toetuse saaja poolt läbi viidud riigihanget ega

ostumenetlust. Kindlasummalise makse eesmärk on lihtsustada projekti kulude tegemist ja

kontrollimist. Seega mittehankijast toetuse saaja ega partner ei pea läbi viima ostumenetlust.

Hankijast toetuse saaja või partner on kohustatud hankelepingu sõlmima riigihangete seaduse ja

oma hankekorra järgi (olemasolul), kuid toetuse saamiseks hanke läbiviimise dokumentide

esitamist ei nõuta ega kontrollita. Taotluse rahuldamise otsusega määratakse kindlaks

kindlasummalise makse puhul selle suurus, makse aluseks olev tulemus ja tõendamise kord.

Kindlasummalise makse suuruse määrab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuses taotlusele

lisatud projekti eelarve (selle kujunemine koos arvutuste ning põhjendustega) ning võrreldavate

hinnapakkumiste alusel. Taotlusele lisatud dokumente kontrollitakse põhjalikkusega, mis

võimaldab määrata turuolukorrale vastav toetuse suurus.

Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse kliimaministri 31.08.2023 määrust nr 53.

Vt ka sissejuhatuses toodud selgitust.

Muudetakse kliimaministri 31.08.2023 määruses nr 53 § 12 lõike 2 punkti 1 ja § 12 lõike 4 punkt

10 tunnistatakse kehtetuks. Muudatus on vajalik, kuna „Keskkonnavaldkonna arengukava

(KEVAD)“ pole kinnitatud.

Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi

eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega (määruses on need toodud § 2 lõigetes 4 ja 5 ning

panustamist hinnatakse määruse § 12 lõike 2 punktis 5) ja rakenduskavas toodud erieesmärgi ning

poliitikaeesmärgi saavutamiseks „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030”

(panustamist hinnatakse määruse § 12 lõike 2 punktis 1). Eesti 2035 arengukava koostamisse

kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise

4

strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid

sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti. 2023.aasta mai lõpus korraldas

Keskkonnaministeerium kohalikele omavalitsustele kaasamisürituse, mille raames tutvustati

ministeeriumi ettepanekut ja kutsuti KOVe üles arutlema toetuse andmise tingimuste osas.

Määrus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond ja panustab näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“ ning kliima ja keskkonnavaldkonna

näitajasse „keskkonnatrendide indeks“ ning regionaalse arengu näitajasse „Elukeskkonnaga rahul

või pigem rahul olevate elanike osatähtsus. Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS

kaudu, mis andis võimaluse kõigil huvilistel määrusega antava toetuse osas infot vahendada. Projekt

peab olema valdkondliku arengu tagamiseks kooskõlas ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni (ÜVK)

arendamise kavaga. Kliima ja keskkonnahoid on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused

panustavad lahendustele kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks.

Oleme selgitanud määruse koostamisel mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele. Need panustavad kliimamuutustega kohanemise arengukavasse 2030. Seega on

panustamine valdkondliku arengu suundadesse hinnatud juba ka toetatud projektides ÜVK

arendamise kava, mõju rakenduskava eesmärgile kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030

alusel ja Eesti 2035 kaudu. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist.

Paragrahvi 12 lõike 4 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks kuna taotluse rahuldamise otsuses tuuakse

välja ühendmääruse § 8 lõike 4 kohased andmed, sealhulgas riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamist toetavad tegevused ning nende

eeldatav ajakava ja asukoht ning pikaajalises arengustrateegias kinnitatud näitaja, projekti

väljundnäitaja, tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline näitaja koos mõõtühikute ja

sihttasemega. Taotluse kohase projekti vastavust hinnatakse arengukavale „Kliimamuutustega

kohanemise arengukavaga aastani 2030” ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale

või sademevee majandamise kavale. Samuti hinnatakse projekti mõju rakenduskava eesmärgile ja

§-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile.

Eelnõu §-s 4 tuuakse välja, et määruste muutmised rakenduvad tagasiulatuvalt nende jõustuma

hakkamise ajast.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava

ELi õigusega.

Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning

nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

• Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014 ja (EL) 2023/2831.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal

tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi Valitsuse

määrustes sätestatut.

5

4. Määruse mõjud

Määrusel on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse

toetuse andmisel valdkondliku arengusuundade olukorda. Seoses Kliimaministeeriumi

moodustamisega 01.07.2023 ei ole „Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ kehtestatud.

Huvigrupid on kaasatud KEVADe koostamisel ning Kliimaministeeriumi valdkonnad on kaetud

Eesti 2035 sihi ning tegevuspõhise eelarvestamise programmidega, mis on juhtimistasand

valdkondade poliitikate planeerimisel ja elluviimisel. Tegevuste planeerimisel arvestatakse

strateegilisi dokumente (eelkõige riigi jäätmekava 2023-2028), mis on seotud ka rakenduskava

erieesmärkidega. Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku

formaadi, kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida.

Lisaks tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates

linnades üle Eesti. Käesolev määrus saadetakse eraldi KEVADe eelnõu juhtkomisjonile arvamuse

andmiseks. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt

valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub muudetavates määrustes tagasiulatuvalt alates nende kehtestamisest.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse

ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks

„Keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD)“ eelnõu juhtkomisjonile.