2
Programmi tegevused panustavad arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond,
majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on
ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030.
aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse.
Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi, kus
kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks tutvustati
plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates linnades üle Eesti.
Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-post
agne.aruvali@kliimaministeerium.ee, tel 626 2968), veeosakonna veeinvesteeringute
valdkonnajuht Olav Ojala (e-post olav.ojala@kliimaministeerium.ee, tel 626 2919), välisõhu
osakonna juhataja Heidi Koger (tel 626 2976, heidi.koger@kliimaministeerium.ee) ja
finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e- post
eerika.purgel@kliimaministeerium.ee, tel 626 0709). Määruse juriidilise ekspertiisi teostas
Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk. Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi
õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (aili.sandre@just.ee).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 muudetakse kliimaministri 14.08.2023 määrust nr 47.
Muudetakse kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 § 6 lõiget 16 ja § 15 täiendatakse lõikega 5.
Muudatus on vajalik, kuna täpsustatakse selguse huvides, et kui taotletakse toetust õhk-vesi
soojuspumba soetamiseks koos paigaldamisega, maasoojuspumba soetamiseks koos
paigaldamisega, pelleti- või halupuidukatla soetamiseks koos paigaldamisega ja moodulkorstna
soetamiseks ja paigalduseks või uue korstnasüsteemi ehituseks või olemasoleva korstnasüsteemi
renoveerimiseks koos korstnahülsi paigaldusega tahkekütuse katla, moodulahju, kaminahju ja
käsitööna valminud ahju ehitamisel tuleb olemasolev tahkel kütusel põhinev kütteseade lõplikult
eemaldada või uuendada, välja arvatud juhul, kui muu õigusakt seda keelab. Kütteseade loetakse
uuendatuks või lõplikult eemaldatuks ka juhul, kui vastavaks tegevuseks on toetust taotletud ja
tegevused tehtud kõnealuse meetme alusel enne toetuse taotlemist kehtiva määruse § 5 lõike 3
punktides 1–3 ning punktis 7 nimetatud tegevusteks. Juhul, kui taotlusvooru eelarve ei ammendu,
siis ei ole vajalik taotlusi pingereastada ning rakendusüksus saab jooksvalt asuda taotluste osas
võtma seisukohta.
Vt ka sissejuhatuses toodud selgitust. Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Eelnõu §-ga 2 muudetakse kliimaministri 06.03.2024 määrust nr 13.
Määruse § 4 lõikesse 3 lisatakse punkt 9, mille kohaselt toetatakse määrusega ka ajutiste
veetõkkeseinade soetamist. See tegevus oli määruse algsel kooskõlastamise ajal ka punktina
määrussesse lisatud. Tehnilisele vea (ei olnud kellegi ettepanek) tõttu see punkt kadus määrusest
määruse kinnitamise menetluses. Kuigi sellest tehnilisest veast saadi üle tõlgendusega, et punktis 1
nimetatud kaitsetammide rajamine või kaitsevallide rajamise alt saab toetada ka ajutisi
veetõkkeseinasid, siis õigem oleks see punkt eraldi lisada. Paragrahvi 4 punktide 1–7 tegevustega
on kohustus taotlusega esitada ka ehituslike tegevuste projekt, mis sisaldab muuhulgas
alternatiivide võrdlust. Ajutisi veetõkkeseinasid kasutatakse üldiselt mingi tähtsa objekti kaitseks
üleujutuste eest ja ainus alternatiiv ongi püsivad kaitsevallid, aga on olukordi, kus püsiva kaitsevalli
rajamine ei ole mõistlik ega kulutõhus. Lisaks ei tehta seal selliseid ehitustegevusi. Seega ajutiste