Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE)

1-1-15-490-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_490_SE_kohta.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LAURI HUSSAR PNOEE-37309046516 2024-09-10 13:28:59

240910_KarS_RKL.pdf

Vabariigi Valitsus

.09.2024 nr 1-1/15-490/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 9. septembril

algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kahel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

2

490_Eelnõu.pdf

EELNÖU

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnöu

Karistusseadustikus tehaksejärgmine muudatus:

l. Seaduse paragrahv 1511 tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees Tallinn, 2024

Algatab Riigikogu liige

Kalle Grunthal /

09.09.2024

Riigikogu Kantselei

':5Si^

490_Seletuskiri.pdf

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnöu seletuskiri

l. Sissejuhatus

1.1. Sisuko kkuvöte

1.1.1. Eelnöu on ajendatud asjaolust, et politsei on KarS § 151 Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja öigustamine korduvalt kuritarvitanud.

Näiteks Jaak Valge ja Andres Aule aktsioon Tallinnas, kus Kirjanike Maj ale riputati protestiks kuilditamisel osalenud kirjaniku bareljeefl vastu ENS V lipp. Eelmärgitud isikute osas kohus selle osas suud ei tuvastanud.

Teiseks juhtumiks käesoleva aastajuulis toimunud Sinimägede lahingu mälestussundmus, kus politseinikud uritasid Sinimägede kangelase Paul Maitia tutart. Kai Maitla-Brauerit urituselt lahkuma sundida. Pöhjuseks tema särgil olev väidetav «keelatud sumboolika». Politseibussis selgus, et tema isä vöitlusega otseselt seonduvas Ruutliristis ja surnupealuus midagi keelatut ei olnud. Mokaotsast kostis ka politseinike vabandus, kuid kahju oli juba tekitatud närvipinge, osalejate meelehärmja ilmselge lugupidamatus mi asjaosalise kui ka mälestusurituse suhtes.

Kolmandaks. 31. augustil toimunud politseioperatsioon, mille käigus konfiskeeriti Lihulasee viidav mälestusmärk Eesti söduritele, kes Teises maailmasöjas kaitsesid meie maad Nöukogude armee sissetungi eest.

Ka juhtivad juristia on nimetatud eelnöu alusel politsei poolt teostatud menetlustoiminguid väga tugevalt kritiseerinud. Näiteks vandeadvokaat Carri Ginteri sönul ei vasta politsei ja siseministri öigustused Lihula monumendi koopia konfiskeerimisel sellele, mis on agressioonisumbolite kohta seaduses kirjas. "Nii politsei- ja piirivalveameti esindaja (Lääne prefektuuri politseijaoskonna ulem Ullar Kutt - toim) kui ka minister Lauri Läänemets eksisid "Aktuaalses kaameras" seoses agressioonisumboolika ja Lihula samba teemaga. Kuna olin seaduseelnöu valmimisprotsessi kaasatud tean, et sumboolika uldist keeldu karistusseadustikku kirja ei saanud," märkis Ginter.

Karistusseadustiku järgi ei pitsa sumboli avalikku kohta viimisest ega selle kasutamisest. Koosseisu realiseerimiseks tuleb seda teha "... neid tegusid toetaval voi öigustaval viisil".

Kuidas transpordis oleva sumboli puhui politsei tuvastas sumboli kasutamise agressiooni toetaval viisil, jääb Ginteri sönul segaseks.

"Sumboli omamineja transportimme on seadusega kooskölas. Nii vöib mul autos röömsalt olla kasvoi tonn haakriste ja viisnurki. Tundub, et kuller kasutas sumbolit seda neutraalselt transportival viisil. Nil puudub ka igasugune vajadus sumbolitele ekspertiisi teha, sest öiguserikkumist toimunud ei ole."

Ginteri sönul tuleb olla eriti ettevaatlik, et me selliseid uusi koosseise rakendaksime vastutustundlikult.

"Muidujääme peagi oma vabadusest ilma".

(03.09.2024 ERR Uudised)

2. Eelnöu eesmärk

Eelnöu eesmärgiks on löpetada normi kuritarvitaminejöustruktuuride poolt.

4. Eelnou terminoloogia

Eelnöus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse möju

Muudatus välistab alusetute etteheidete koostamiseja rakendamise politsei poolt.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused

Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid vaid hoiab kokku pöhjendamatuid menetluskulusid.

7. Rakendusaktid

Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jöustumine

Eelnöujöustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.

Algatab Riigikogu liige

Kalle Grunthal

09.09.2024

KarS_m_s_SK.docx

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

1.1.1. Eelnõu on ajendatud asjaolust, et politsei on KarS § 1511 Rahvusvahelise kuriteo toetamine ja õigustamine korduvalt kuritarvitanud.
Näiteks Jaak Valge ja Andres Aule aktsioon Tallinnas, kus Kirjanike Majale riputati protestiks küüditamisel osalenud kirjaniku bareljeefi vastu ENSV lipp. Eelmärgitud isikute osas kohus selle osas süüd ei tuvastanud.

Teiseks juhtumiks käesoleva aasta juulis toimunud Sinimägede lahingu mälestussündmus, kus politseinikud üritasid Sinimägede kangelase Paul Maitla tütart, Kai Maitla-Brauerit ürituselt lahkuma sundida. Põhjuseks tema särgil olev väidetav «keelatud sümboolika». Politseibussis selgus, et tema isa võitlusega otseselt seonduvas Rüütliristis ja surnupealuus midagi keelatut ei olnud. Mokaotsast kostis ka politseinike vabandus, kuid kahju oli juba tekitatud närvipinge, osalejate meelehärm ja ilmselge lugupidamatus nii asjaosalise kui ka mälestusürituse suhtes.

Kolmandaks. 31. augustil toimunud politseioperatsioon, mille käigus konfiskeeriti Lihulasee viidav mälestusmärk Eesti sõduritele, kes Teises maailmasõjas kaitsesid meie maad Nõukogude armee sissetungi eest.

Ka juhtivad juristid on nimetatud eelnõu alusel politsei poolt teostatud menetlustoiminguid väga tugevalt kritiseerinud. Näiteks vandeadvokaat Carri Ginteri sõnul ei vasta politsei ja siseministri õigustused Lihula monumendi koopia konfiskeerimisel sellele, mis on agressioonisümbolite kohta seaduses kirjas. "Nii politsei- ja piirivalveameti esindaja (Lääne prefektuuri politseijaoskonna ülem Üllar Kütt - toim) kui ka minister Lauri Läänemets eksisid "Aktuaalses kaameras" seoses agressioonisümboolika ja Lihula samba teemaga. Kuna olin seaduseelnõu valmimisprotsessi kaasatud tean, et sümboolika üldist keeldu karistusseadustikku kirja ei saanud," märkis Ginter.
Karistusseadustiku järgi ei piisa sümboli avalikku kohta viimisest ega selle kasutamisest. Koosseisu realiseerimiseks tuleb seda teha "... neid tegusid toetaval või õigustaval viisil".

Kuidas transpordis oleva sümboli puhul politsei tuvastas sümboli kasutamise agressiooni toetaval viisil, jääb Ginteri sõnul segaseks.

"Sümboli omamine ja transportimine on seadusega kooskõlas. Nii võib mul autos rõõmsalt olla kasvõi tonn haakriste ja viisnurki. Tundub, et kuller kasutas sümbolit seda neutraalselt transportival viisil. Nii puudub ka igasugune vajadus sümbolitele ekspertiisi teha, sest õiguserikkumist toimunud ei ole."
Ginteri sõnul tuleb olla eriti ettevaatlik, et me selliseid uusi koosseise rakendaksime vastutustundlikult.
"Muidu jääme peagi oma vabadusest ilma“.
(03.09.2024 ERR Uudised)

2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on lõpetada normi kuritarvitamine jõustruktuuride poolt.

4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Seaduse mõju
Muudatus välistab alusetute etteheidete koostamise ja rakendamise politsei poolt.

6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused
Seaduse muudatusega ei kaasne kulusid vaid hoiab kokku põhjendamatuid menetluskulusid.

7. Rakendusaktid
Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja.

8. Seaduse jõustumine
Eelnõu jõustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas.
___________________________________________________________________________

Algatab Riigikogu liige 09.09.2024
Kalle Grünthal

KarS_m_s_eelnõu.docx

EELNÕU

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

Karistusseadustikus tehakse järgmine muudatus:

1. Seaduse paragrahv 1511 tunnistatakse kehtetuks.

Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, 2024

Algatab Riigikogu liige 09.09.2024
Kalle Grünthal

24-01342-2.pdf

Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 10.09.2024 / 1-1/15-490; Riigikantselei / 10.09.2024 / 2-5/24-01342

Resolutsiooni teema: Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 26.09.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 3.10.2024 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0893.

Kontroll: Epp Hannus

Teadmiseks riigiasutustes: Siseministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.09.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655

.

Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/24-0893 - Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE)

Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 11.9.2024 resolutsioonile. 

Osapooled: Justiitsministeerium

Tähtaeg: 26.09.2024 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76e31b30-d8b9-4b01-a03a-21a45bc9f450 
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/76e31b30-d8b9-4b01-a03a-21a45bc9f450?activity=2 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main

Dokumendiregister	Justiitsministeerium
Viit	8-2/6615
Registreeritud	11.09.2024
Sünkroonitud	12.09.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	8 Eelnõude menetlemine
Sari	8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus)
Toimik	8-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis	Riigikantselei
Vastutaja	Laidi Surva (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Kriminaalpoliitika valdkond)
Originaal	Ava uues aknas

Karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (490 SE)

Failid

Digiallkirjad