Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE)

Vabariigi Valitsus

.09.2024 nr 1-1/15-493/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan

Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu õiguskomisjoni k.a 10. septembril algatatud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks õiguskomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisad: 1) eelnõu ühel lehel

2) seletuskiri kolmel lehel

Eneli Illaru

2

631 6332, [email protected]

EELNÕU

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse muutmise seadus

§ 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvi 182 lõike 2 punkti 1 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„1) menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut,

mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning

millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks

ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud

kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni

75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

alammäärast;“.

§ 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust

täiendatakse paragrahviga 118 järgmises sõnastuses:

„§ 118. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõike 2 punkti 1 rakendamine

2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 182 lõike 2 punkti 1

redaktsiooni kohaldatakse ka menetluses olevatele kohtuasjadele, mis on menetlusse võetud

enne 2025. aasta 1. jaanuari. “.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab õiguskomisjon 10.09.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andre Hanimägi

õiguskomisjoni esimees

Seletuskiri

tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Eelnõu parandab menetlusabi kättesaadavust tsiviilkohtumenetluses.

Eelnõu ja selle juurde esitatud seletuskirja on ettevalmistanud Riigikogu õiguskomisjoni nõunik

Linnar Liivamägi ([email protected] , 6316 457)

Eelnõuga muudetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 182 lg 2 p 1 sõnastust ja

luuakse rakendussäte, et pooleli olevates tsiviilasjade menetlustes koheldaks menetlusabi

vajajaid ühetaoliselt.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on PS § 104 lg 2 p 14 kohaselt vajalik Riigikogu koosseisu

häälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on leevendada tsiviilkohtumenetluses menetlusabi saamise piiranguid,

laiendades elukondlike kulutuste ringi, mida kohus peab arvestama menetlusabi saamiseks

esitatud taotluste lahendamisel.

3. Eelnõu sisu

Riigikogu toetas 06.06.2024.a. istungil õiguskantsleri 03.05.2024.a. ettepanekut

tsiviilkohtumenetluse seadustiku põhiseadusega kooskõlasse viimiseks ja tegi riigikogu

kodu- ja töökorra seaduse § 152 kohaselt õiguskomisjonile ülesandeks algatada eelnõu

tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni põhiseadusega kooskõlasse

viimiseks osas, kus kehtiv seadus ei võimalda menetlusabi andmisel arvesse võtta isiku

sisuliselt vältimatuid kulutusi toidule, ravimitele, side- ja hügieenitarvetele.

Riigikogu otsusest lähtuvalt muudetakse eelnõuga TsMS paragrahvi 182 lõike 2 punkti 1

sõnastust juhindudes Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016 otsusest kohtuasjas 3-3-1-35-15,

millega Riigikohus tunnistas menetlusabi andmist piirava HKMS § 112 lg 1 punkti 1

põhiseadusevastaseks ja kehtetuks osas, milles see ei võimaldanud kohtul füüsilise isiku

sissetulekust maha arvata sättes nimetamata vältimatuid kulutusi. Eelviidatud kohtuotsuses

rõhutas Riigikohus, ja samale seisukohale tugines oma ettepanekus ka õiguskantsler, et kohtu

poole pöördumisel nõutav riigilõiv ei tohi olla kohtulikku kaitset väljasuretav ning

menetlusabi peab välistama olukorra, kus edulootusega kohtusse pöörduja õigused jäävad

kohtuliku kaitseta üksnes isiku majandusliku seisundi tõttu. Riigikohus selgitas, et vältimatute

kulutuste arvestamata jätmine loob menetlusabi andmise otsustamisel isiku majanduslikust

seisundist moonutatud pildi ning kui isiku kogu sissetulek pärast mahaarvamiste tegemist

kulub hädavajalikus ulatuses toidule, ravimitele, riietele ja hügieenivahenditele, puuduvad

isikul tegelikult rahalised vahendid menetluskulude kandmiseks või peaks isik

menetluskulude kandmiseks jätma rahuldamata enda või oma ülalpeetavate esmavajadused.

Riigikohus märkis samuti, et mõlemad nimetatud tagajärjed oleksid liiga rasked, et neid saaks

õigustada avaliku huviga säästa mõnevõrra õigusemõistmiseks kuluvaid riigieelarve

vahendeid. Riigikohus leidis, et vältimatute kulutuste puhul võib eeldada, et need on üldjuhul

iga inimese jaoks vältimatud igakuiselt umbes poole töötasu alammäära ulatuses. Pool töötasu

alammäära on Riigikohtu hinnangul siiski vaid orientiir, mis ei välista selliste kulutuste

põhjendatust ka mõnevõrra väiksemas või suuremas määras.

Riigikohtu eelkäsitletud seisukohtadest juhindudes muudetakse TsMS § 182 lg 2 p 1 sõnastus

ühetaoliseks kehtiva HKMS § 112 lg 1 punktiga 1 (analoogne menetlusabi regulatsioon

halduskohtumenetluses). Ei ole kaalukat põhjust, miks peaks menetlusabi regulatsioon

tsiviilkohtumenetluses erinema menetlusabi regulatsioonist halduskohtumenetluses. Eelnõus

sätestatakse, et menetlusabi taotleja majandusliku seisundi hindamisel tuleb arvestada tema

sissetulekust maha lisaks eluaseme- ja transpordikuludele ka muud eluliselt vältimatud

kulutused kuni 75% ulatuses kuupalga kehtivast alammäärast. Menetlusabi andmise

otsustamisel tuleb kohtul seega igal konkreetsel juhul kulutuste vältimatust hinnata ning

määrata vältimatute kulutuste suurus kindlaks normis määratud 75 % ülempiiri silmas pidades.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu soodustab menetlusabi kättesaadavust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid.

8. Rakendusaktid

Seaduse rakendusaktina nähakse ette, et eelnõus sätestatut kohaldatakse kooskõlas TsMS § 6

sätestatuga ka menetluses olevatele kohtuasjadele, mis on menetlusse võetud enne 2025. aasta

1. jaanuari.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuarist.

Algatab õiguskomisjon 10.09.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andre Hanimägi

õiguskomisjoni esimees

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 10.09.2024 / 1-1/15-493; Riigikantselei / 10.09.2024 / 2-5/24-01341

Resolutsiooni teema: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (493 SE)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse arvamuse kujundamiseks. Tähtaeg: 26.09.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 3.10.2024 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0892. Kontroll: Diana Mölder

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.09.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.