E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus

04.09.2024

Majandus- ja tööstusministri määruse „E-veoselehe andmevahetusteenusega

liidestamise toetus“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavusrahastu elluviimise korraldus ja toetuse

kasutamise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Määruse abil viiakse ellu taaste- ja vastupidavusrahastu eesmärke. Sellega reguleeritakse taaste-

ja vastupidavuskava kohase komponendi „Ettevõtete digipööre“ reformi „Majanduse

digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringu 1.3 „E-veoselehe teenuse arendamine“

tegevusele „Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine eCMRi andmevahetusteenusega“

toetuse andmist ning selle kasutamise tingimusi ja korda.

Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RRFCI09, milleks on toetatavad

ettevõtjad.

E-veoselehe toetusmeetme rakendamine on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

punkti 3.24 elluviimisega.

Määrusega panustatakse Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse,

innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (edaspidi ka TAIE) eesmärkide

elluviimisse. Kavandatav e-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetamine on TAIE

ettevõtluskeskkonna tegevussuuna, täpsemalt konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna loomise tähtsaim tegevus, millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust,

soodustades reaalajamajanduse arengut ja rakendamist.

Samuti aitab meede ellu viia Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ § 23 punkti 1 alusel kehtestatud

majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 30.09.2020. a

käskkirjaga nr 200 kinnitatud strateegiadokumendis „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“

sätestatud eesmärke.

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise meetmega toetatakse digipööret transpordi-

ja logistikasektoris, et luua terviklik lähenemine transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate

äriprotsesside digitaliseerimise kaudu. Käesolev meede on jätk meetmele „E-veoselehe teenuse

arenduse toetus”, mille eesmärk oli luua e-CMRi andmevahetusteenuse (ehk e-veoselehe

andmevahetusteenuse) vastavalt eFTI määrusele: e-veoselehe andmevahetusteenuse loomise

tulemusel vahetab e-veoselehe teenuse pakkuja / kasutusel olev tarkvarasüsteem andmeid

maanteetranspordisektori eri osalistega.

Määruse raames liidestatakse transpordi- ja logistikaettevõtjad e-veoselehe

andmevahetusteenusega: e-veoselehe andmevahetusteenuse arenduste tulemusel on ettevõtjal

võimekus vahetada e-veoselehe andmeid masinloetaval kujul.

Kahe meetme arenduste tulemusel ja koosmõjul väheneb ettevõtjate (transpordi- ja

logistikaettevõtjad) halduskoormus, saavutatakse kulude kokkuhoid, paraneb andmekvaliteet ja

suureneb statistika usaldusväärsus, sh on kontrolliasutustel (nt Politsei- ja Piirivalveamet,

Transpordiamet, Maksu- ja Tolliamet jne) võimalik indekseerida e-CMRi (ehk e-veoselehe)

andmeid (ning tekib võimalus turvaliselt ja usaldusväärselt kontrollida territooriumi läbivate

veokite vajalikke andmeid masinloetaval kujul. Lisaks saavutatakse kontrolli- ja

järelevalvetoiminguid tehes oluline aja kokkuhoid.

Toetust on plaanis anda üle kogu Eesti. Toetust saab taotleda vahendusasutuse teavitatud

taotluste vastuvõtmise kavandatud perioodil või rahaliste vahendite jätkumiseni. Meetme

eelarve on 4 704 800 eurot. Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust.

Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid ning toetuse taotleja ja toetuse lõppsaaja kohustused ning ministeeriumi ja

vahendusasutuse õigused ja kohustused.

1.1 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

digimajanduse osakonna reaalajamajanduse valdkonna koostöö projektijuht Tiina Kruusimägi

(e-post [email protected], tel 625 6318) ning Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse

teenusejuht Kristiina Niilits. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten

Rohumaa (e-post [email protected], tel 631 3609) ja õigusosakonna õigusnõunik

Gerly Lootus (e-post [email protected], tel 639 7652) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse õigusosakonna juristid Terje Kleemann (e-post [email protected], tel 627

9340) ja Reelika Urmet (e-post [email protected], tel 5674 8580). Eelnõu ja seletuskirja on

keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel

(e-post [email protected], tel 5856 9469).

1.2. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse

taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), rakendamisega ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L

249, 31.07.2020, lk 33–48).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 23 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted;

2. Toetatav tegevus, kulud ja toetuse osakaal;

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele;

4. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine;

5. Lõpparuande esitamine, toetuse maksmine ning toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine;

6. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, sätestatakse toetuse andmise eesmärk,

tulemus- ja ühisnäitaja, määratletakse määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme

rakendamist, sätestatakse vahendusasutus ning reguleeritakse vaide esitamist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse kohaldamisala, mille kohaselt reguleeritakse määrusega

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu, artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava kohase

investeeringu „E-veoselehe andmevahetusteenuse loomine“ tegevuse „Transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega“ elluviimist.

E-veoselehtede andmevahetusteenusega liidestamine kuulub reaalajamajanduse valdkonda,

mille üks tähtsaim tegevus on e-veoselehtede kasutuselevõtt.

Reaalajamajanduse all mõistetakse digitaalset ökosüsteemi, kus tehingud mitmesuguste

majandussubjektide vahel toimuvad reaalajas või peaaegu reaalajas struktureeritud

masinloetavate ja standardsetes vormingutes digitaalandmete võimalikult automaatse

vahetamise teel ning tulemuseks on kiirem teabevahetus ja parem juurdepääs teabele, mis peaks

vähendama protsesside viiteaegu, säästma ressursse ja vähendama tehingukulusid, suurendama

organisatsioonide kulutõhusust ja ettevõtjate konkurentsivõimet, kiirendama ja täpsustama

otsustusprotsesse, parandama läbipaistvust ning stimuleerima majanduslikke ja sotsiaalseid

uuendusi (Robert Krimmer, Tarmo Kadak, Art Alishani, Maarja Toots, Ralf-Martin Soe,

Carsten Schmidt (2019) „Reaalajamajanduse aluste ja rakendusvõimaluste uuring“. Tallinn:

Tallinna Tehnikaülikool). Jõesaare (Anne-Ly Jõesaar (2020) „E-arvete kasutamist mõjutavad

tegurid Eesti põllumajandusettevõtete näitel“) järgi sisaldab reaalajamajandus muu hulgas

masinloetavusel põhinevaid digitaalseid lahendusi, nagu näiteks e-arved, e-kviitungid, e-

saatelehed ja e-aruanded. Pikemas perspektiivis on eesmärk jõuda bürokraatiavaba

ettevõtluskeskkonnani, mis avaldab positiivset mõju nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele.

E-veoseleht (Hurt, U., Mering, H., Ševtšenko, E., Lusti, L., Kirs, C., Nurk, L. 2021 „Analüüs

e-veoselehe riigisiseseks kasutuselevõtuks arendusmudeli väljatöötamiseks“) on

digitaliseeritud veoseleht, riigisisene ja rahvusvaheline digitaalne, e-veoselehe teenuse ja

platvormi abil koostatav andmekogum, mis vastab veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele.

E-veoselehe platvormiga liidestamine puudutab otseselt transpordi- ja logistikasektori arengut.

Vaatamata tehnoloogia kiirele arengule on Eesti transpordisektor võrreldes teiste

majandusharudega mõningal määral maha jäänud ja see pidurdab majanduse arengut.

Ligikaudu 99% Euroopa Liidu territooriumil toimuvate piiriüleste vedude puhul kasutatakse

endiselt paberdokumente, vaatamata sellele, et teabevahetuse digitaliseerimisega on võimalik

märkimisväärselt suurendada vedude tõhusust ning seeläbi aidata kaasa ühtse turu sujuvale

toimimisele. Andmete paljusus ja nende ristkasutuse puudumine koos ühtsete nõuete

puudumise ja vähese kasutusega on loonud olukorra, mis pidurdab teiste valdkondade arengut.

Logistikaahela vähesel digitaliseerimisel on mitu põhjust: näiteks killustatud IT-keskkond,

mida iseloomustavad arvukad koostalitlusvõimeta süsteemid/lahendused, mis on ette nähtud

veoteabe ja -dokumentide elektrooniliseks vahetamiseks nii ettevõtjate vahel kui ka ettevõtjate

ja pädevate ametiasutuste vahel. Puudub otsene digitaliseerimise sund ja kuna digilahenduste

juurutamine on ressursimahukas, siis pole ka paljud ettevõtjad digilahendustele üle läinud. E-

veoselehe andmevahetusteenuse arendustega loodi platvormid, mille abil on võimalik nii

ettevõttesisesed kui ka ettevõttevahelised protsessid ja nende toimimise aluseks olevad andmed

korrastada ning luua uuendatud digitaalselt toimiv äriprotsess. Ettevõtjate infosüsteemide ja

andmete edastamiseks ning eri infosüsteemide omavahelise liidestamisega kaob vajadus

andmete taassisestamiseks infosüsteemidesse, mis omakorda vähendab käsitsi tehtava töö

mahtu, minimeerib taassisestamisel tehtavaid vigu, laiendab infosüsteemide funktsionaalsust,

tõstab nende efektiivsust ja kasvatab andmetöötluse kiirust.

Uudsete digitaalsete protsessideni jõudmiseks ning transpordi- ja logistikasektori

digitaliseerimise edendamiseks on enne käesoleva määruse raames planeeritud tegevuste

elluviimist tehtud mitu olulist edusammu. Näiteks arendati riigi innovatsiooniprogrammis

Accelerate Estonia välja kaubavedude digitaalse platvormi LogiXDigi kontseptsioon ja

esimene prototüüp, mis ühendab tulevikus Eesti e-CMRi teenuse pakkujaid.

Innovatsiooniprogrammi jätkutegevusena loodi eraettevõte Digilogistika Keskus OÜ, mis

keskendub Eesti teenusepakkujate ühendamisele ja on seadnud eesmärgiks hallata

multimodaalseid vedusid keskse andmevahetuskihi kaudu. 2020. aastal viidi ellu

rahvusvaheline projekt DIGINNO-Proto, mida rahastas Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Projekti käigus loodi e-veoselehe indeksiregistri prototüüp, mis võimaldab piiriülest

andmevahetust eCMRi andmete indekseerimise teel Eesti, Läti, Leedu ja Poola riigiasutuste ja

eCMRi teenuse pakkujate vahel. Prototüüp võimaldab e-CMRi ja muude veoselehtede

kaugkontrollimist (k.a piiri- ja maanteekaamerate abil), füüsiline kontroll on vajalik vaid juhul,

kui esinevad nähtavad puudused, dokumendid ei ole kontrolliks digitaalselt kättesaadavad või

kätkevad riske. eCMRi prototüübi funktsionaalsust arendati edasi ja katsetati maanteevedudel

ka aastal 2021 DINNOCAP projekti raames, mida rahastas INTERREG Baltic Sea Region.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveo teabe kohta

(edaspidi eFTI määrus) loob raamistiku ohutuks, turvaliseks ja täielikult

koostalitlusvõimeliseks teabevahetuseks ettevõtjate ja ametiasutuste vahel kaupade liikumise

kohta ELis. eFTI määrus kohustab pädevaid asutusi, kelleks Eestis on Politsei- ja

Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet ning Transpordiamet, aktsepteerima elektroonilisi

kaubaveo saatedokumente. Digitaalsete kaubaveo saatelehtede kasutuselevõtmine, mille puhul

asendatakse paberil veodokumendid digitaalsete andmevahetusteenustega, on olulise

tähtsusega kogu valdkonna arengut silmas pidades.

E-veoselehtede arendusest võidab nii erasektor kui ka avalik sektor. E-veoseleht aitab olulisel

määral nii aega säästa kui ka suuremat läbipaistvust saavutada. Teenusearenduse tulemusena

on võimalik andmeid reaalajas kontrollida ning see vähendab ressursside liigset kasutamist ja

ajakulu – probleeme on võimalik ennetada.

Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese

tähtsusega abi määrus), tähenduses.

Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud

teavet esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonna kaudu. Kui

nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette nähtud, esitatakse

dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Teave on ka

aruannete ja andmete esitamine.

Toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust arvestades

käesolevas määruse täpsustusi.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.

Dokumendi „Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“

kohaselt on logistikasektor oluline teenuste eksportija ning ühtlasi oluline lüli Eesti tööstusele

ja eksportivatele ettevõtjatele kaupade viimisel maailmaturule. Logistikasektori osakaal

sisemajanduse kogutoodangust on eri hinnangutel kuni 18 protsenti (sõltuvalt sellest, millised

seonduvad tegevused sektorisse hõlmatakse). Eestis on üle 3000 transpordiettevõtja ning kokku

ligi 6000 logistikaettevõtjat, mis kokku annavad tööd umbes 10%-le riigi töötavast

elanikkonnast. Transpordiinfo digitaliseerimisest saadav kasu jaotub ühtlaselt sisemajanduse

koguprodukt majandusharude vahel ja kuigi selle suurim otsene mõju avaldub loomulikult

transpordisektorile, sõltuvad logistika efektiivsusest otseselt tööstus- ja kaubandusettevõtjad.

Riigi ja avalike teenuste seisukohast saab mõju hinnata efektiivsema töökorralduse, bürokraatia

ja varimajanduse osakaalu vähenemise kaudu, mis tuleneb peamiselt veoprotsessi

läbipaistvusest ja andmepõhise kontrolli võimalustest. Euroopa Komisjoni tellitud uuringu

kohaselt suureneb kaubavedu ELis praeguste suundumuste ja vastuvõetud ELi poliitika

kohaselt aastaks 2050 praegusega võrreldes 51%. Eesti on selle suundumuse osa. Lisaks

majanduslikule mõjule kaasneb transpordi digitaliseerimisega keskkonnamõju vähenemine,

mis aitab saavutada Pariisi kliimakokkuleppes ja Euroopa rohelises kokkuleppes sätestatud

eesmärke, tagades seejuures ootuspärase (kaupade) liikuvuse.

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab veodokumentide digitaliseerimine säästa aastas kuni

60% väike- ja keskmiste ettevõtjate halduskuludest. Riigi suurim kasu on loomulikult

koordineeritud tegevus ühtse andmestiku alusel, mis võimaldab pädevatel asutustel teha

järelevalvet efektiivsemalt, omada sündmuspõhist statistilist andmestikku kaupade liikuvuse

kohta, suurendada liiklusohutust ja paindlikkust teekasutustasude ja muude maksude kogumisel

ning erilubade ja sertifikaatide väljastamisel. Riikidevaheline koostöö aitab ühtlustada

kohalikku seadusandlust ja soodustab digitaalse ühisturu loomist. Arvestatavalt suur on ka

keskkonnamõju vähenemine („Eesti Maanteetranspordi digitaliseerimise visioon ja teekaart

2021–2024“). Ühtlasi annab veodokumentide digitaliseerimine veoprotsessi osalistele ja

kontrollijatele nähtavaks tegemine pandeemia korral võimaluse muuta maanteetransport

kontaktivabaks, kus kontrollimine ja teabe vahetamine veose dokumentatsiooni kohta ei vaja

auto peatamist ega autojuhi ning ametniku otsekontakti („Eesti Maanteetranspordi

digitaliseerimise visioon ja teekaart 2021–2024“).

Dokumentide ja andmevahetuse digitaliseerimise valdkonda on palju muutnud eFTI määrus,

mis kohustab ELi liikmesriike aktsepteerima kaubaveo dokumente digitaalsel kujul. E-

veoselehe andmete vahetamise teenusega liidestamine, mis on käesoleva eelnõu fookuses, on

kogu transpordi- ja logistikasektori digitaliseerimise protsessi seisukohast tähtis.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on meetme eesmärk on toetada autokaubaveoalase teabevahetuse

digitaliseerimist e-veoselehtede kasutuselevõtu teel kooskõlas eFTI määrusega, aidates seega

kaasa siseturu sujuvale toimimisele. Meetmega toetatakse transpordi- ja logistikaettevõtjaid

oma süsteemide ja protsesside ühendamisel eFTI platvormidega, et võimaldada neil kasutada

e-veoselehti (eCMR).

Eelnõu § 2 lõige 2 sätestab toetuse andmisega saavutatava tulemuse.

Euroopa Komisjoni nõukogu rakendusotsuse lisas toodud meetme 1.3 E-veoslehe teenuste

arendamise sihid ja eesmärk:

- Lõpetatud projektide arv 2023. aasta teise kvartali lõpuks on 5 lõpetatud projekti

- Alustatud projektide arv 2024. aasta neljanda kvartali lõpuks on 200 alustatud projekti

- Lõpetatud projektide arv 2025. aasta neljanda kvartali lõpuks on 205 lõpetatud projekti

- E-veoslehtede väljatöötamise ja kasutuselevõtu järelhindamine on tehtud ja vastu võetud

2026. aasta teise kvartali lõpuks. Aruande koostab välisasutus ja selle võtab vastu

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Eelnõu § 2 lõige 3 sätestab ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on

RRFCI09, milleks on toetatavad ettevõtted (millest: väikesed – sealhulgas mikro-, keskmise

suurusega ja suured ettevõtted).

Eelnõu §-s 3 esitatakse eelnõus kasutatavad terminid.

Oluline termin käesoleva määruse kontekstis on „e-veoselehe platvorm“, mille all mõistetakse

eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses (ingl eFTI platform) info- ja

kommunikatsioonitehnoloogial põhinevat lahendust, mis on ette nähtud eFTI töötlemiseks.

Oluline termin on ka termini „liidestamine“ all mõeldakse tarkvarakomponendi või

tarkvarakomponentide loomist, mille kaudu luuakse andmevahetus infosüsteemide vahel, et

võtta kasutusele uus e-veoselehe platvormi kaudu toimiv digitaliseeritud äriprotsess.

Eelnõu § 4 kohaselt täidab toetuse vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutuse ülesanne on korraldada taotlusvooru

avamine, taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine, järelevalve tegemine

toetuse kasutamise üle jms.

Eelnõu § 5 sätestab vaide esitamise korra. Vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib

esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras ning vaide lahendab

vahendusasutus.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid,

sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse maksimaalne summa, osakaal ja

tingimused.

Eelnõu § 6 nimetab toetatava tegevuse, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille

elluviimisega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ning tulemus- ja ühise näitaja

saavutamisse transpordi- ja logistikasektori ettevõtjate liidestamise kaudu eCMRi andmete

vahetamise teenusega. Sobilik projekt peab panustama nii eesmärgi kui ka tulemus- ja ühise

näitaja saavutamisse.

Eelnõu § 6 lõige 2 esitab toetatava tegevuse, milleks on e-veoselehe platvormi ja

andmevahetusteenusega liidestamiseks vajalik arendustöö.

E-veoselehe platvorm“ on eFTI määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses (ingl eFTI platform)

info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinev lahendus, mis on ette nähtud eFTI

töötlemiseks.

Eelnõu § 7 sätestab projekti toetatavad kulud. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt on toetatav kulu

taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuse elluviimiseks taotleja tehtav põhjendatud

kulu. Samal ajal peavad kulud vastama kõnesoleva määruse tingimustele.

Eelnõu § 7 lõige 2 sätestab eCMR andmevahetusteenusega liidestumise kulud. Toetatavad on:

1) töötasu ja sellega seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed;

2) teenuse osutamisele suunatud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ning tasult

makstavad riiklikud maksud ja maksed.

Eelnõu § 8 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodi ning lõike 1 kohaselt on abikõlblikkuse

periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused

algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamise hetkest või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast ning lõpeb taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid kõige hiljem 31. detsembril 2025. a. Nimetatud

nõue on sätestatud selleks, et meetme eesmärk saavutataks õigeks ajaks.

Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni kuus kuud. Kui tekib

põhjendatud vajadus, siis saab eelnõu § 8 lõike 5 kohaselt projekti abikõlblikkuse perioodi

pikendada mõistliku aja võrra, kuid oluline on silmas pidada, et saavutatav tulemus peab olema

endiselt kooskõlas toetuse eesmärkidega ning tegevused peavad olema ellu viidud hiljemalt 31.

detsembriks 2025. aastal, et tagada taaste- ja vastupidavusrahastu kavas kavandatud tegevuste

tähtaegne elluviimine.

Eelnõu § 8 lõike 4 kohaselt loetakse projekt lõppenuks pärast projekti lõpparuande kinnitamist

vahendusasutuse poolt ja lõppsaajale makse tegemist.

Eelnõu § 9 sätestab toetuse maksimaalse summa, maksimaalse osakaalu ja tingimused.

Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 15 000 eurot ühe taotleja kohta.

Eelnõu § 9 lõige 2 määrab kindlaks toetuse maksimaalse osa abikõlblikest kuludest: 90 protsenti

ning eelnõu § 9 lõike 3 kohaselt peab omafinantseering katma abikõlblikest kuludest osa, mida

toetusest ei hüvitata. Seda tuleb arvesse võtta ka projekti tegevuste kavandamisel.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Eelnõu § 10 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eesti äriregistris olev äriühing, kes tegutseb

transpordi või logistika valdkonnas.

Tuvastamaks, kas taotlejat saab lugeda transpordi- või logistika valdkonnas tegutsevaks

ettevõtjaks, kasutatakse Eesti äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetes sisalduvat teavet.

Eelnõu § 10 lõige 2 sätestab taotlejale esitatavad nõuded. Taotleja peab vastama taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning lisaks komisjoni määruse (EL)

2023/2831 nõuetele. Paragrahvi 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab taotleja olema taotluse

esitamise hetkeks nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud

maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

Vähese tähtsusega abi määruse kohaselt ei tohiettevõtjale mis tahes kolme aasta jooksul antud

vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga kokku

ületada 300 000 eurot. Vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikest 2 tuleneva ülemmäära

puhul tuleb 300 000 eurose ülemmäära arvutamisel lähtuda nimetatud määruses artikli 2 lõikes

2 sätestatud ühe ettevõtja definitsioonist ning sama määruse artiklis 5 sätestatud

kumuleerimisreeglitest.

Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele ja taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka asjakohaseid lisaandmeid, kui need on vajalikud

otsuse tegemiseks. Kui taotleja kuulub kontserni, siis tuleb esitada taotleja ja kontserni liikmete

skeem vahendusasutuse vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad. See on

oluline teave toetuse andmisel, sest võimaldab vahendusasutusel välja selgitada isikud, kes

moodustavad komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 tähenduses ühe ettevõtja.

Nagu eelnõukohane § 10 lõike 2 punkt 3 selgitab, lähtutakse nimetatud komisjoni määruse

artikli 3 lõikes 2 sätestatud ülemmäära arvutamisel mitte konkreetsele taotlejale kui

ettevõttele/äriühingule/isikule antavast ja seni antud vähese tähtsusega abist, vaid temale kui

nimetatud komisjoni määruse artikli 2 lõike 2 kohasele ettevõtjale antavast ja seni antud vähese

tähtsusega abist, kuivõrd ühe ettevõtja komisjoni määruse tähenduses võivad moodustada mitu

ettevõtet/äriühingut/isikut.

4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

Eelnõu 4. peatükis sätestatakse toetuse taotlemise, taotluste menetlemise, projektide

hindamise, toetusetaotluse rahuldamise, mitterahuldamise ning taotluste rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise ja muutmise kord.

Eelnõu § 12 reguleerib toetuse taotlemist.

Eelnõu § 12 lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda kuni toetuste andmiseks ettenähtud eelarve

ammendumiseni, st kuni vahendusasutus on rahuldanud taotlusi ulatuses, mis vastab eelarvele.

Vahendusasutus teeb info eelarve ammendumisest teatavaks oma veebilehel, pärast mida

esitatud taotlused tagastab vahendusasutus neid läbi vaatamata.

Eelnõu § 12 lõike 3 kohaselt peab vahendusasutus andma taotluste vastuvõtmise alustamisest,

peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest teada oma veebilehel. Vahendusasutus

võib taotluste vastuvõtmise peatada näiteks, kui on alust eeldada, et toetuste andmiseks võib

vabaneda eelarvelisi vahendeid.

Eelnõu § 13 sätestab taotluste menetlemise korra.

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt on vahendusasutusel aega taotlust menetleda kuni 20 tööpäeva.

Paragrahvi 13 lõige 2 sätestab, et kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus

sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille

võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. Lõike 3 kohaselt võib vahendusasutus nõuda

taotlust menetledes oma määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses

esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline

asjaolu vajab selgitamist. Lõike 4 kohaselt teeb vahendusasutus juhul, kui taotleja ei ole

määratud tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi

kõrvaldanud, taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

Eelnõu § 14 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused.

Eelnõu § 14 lõike 1 kohaselt hindab vahendusasutus menetlusse võetud taotluse ja taotleja

nõuetele vastavust ning lõike 2 kohaselt tunnistatakse taotlus nõuetele vastavaks, kui see vastab

määruses sätestatud nõuetele.

Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse alused, millest vähemalt ühe esinemisel ei tunnistata taotlust

nõuetele vastavaks.

Eelnõu § 15 sätestab taotluse rahuldamise korra.

Eelnõu § 15 lõige 1 selgitab, millal taotlus rahuldatakse ja lõige 2 sätestab, mida otsuses

märkima peab.

Eelnõu § 16 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra.

Eelnõu § 16 lõige 1 sätestab taotluse rahuldamata jätmise alused ja lõige 2 taotluse rahuldamata

jätmise otsusele esitatavad nõuded.

Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise korra.

Lõike 1 kohaselt muudetakse taotluse rahuldamise otsust vahendusasutuse algatusel või

lõppsaaja esindusõigusliku isiku digitaalselt allkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse

rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti väljund- ja tulemusnäitajad ei

muutu. Lõige 2 sätestab juhud, mil vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse

muutmise otsusena.

Eelnõu § 17 lõike 4 kohaselt võib taotluse rahuldamise otsust muuta tagasiulatuvalt, kui see

aitab projekti tulemust saavutada ja muudatus on põhjendatud.

Eelnõu § 17 lõike 5 kohaselt otsustab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20

tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest alates.

Eelnõu § 18 kohaselt toimetatakse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus, samuti

kehtetuks tunnistamise või muutmise otsus taotlejale või lõppsaajale kätte haldusmenetluse

seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk. Lõpparuande esitamine, toetuse maksmine ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

Eelnõu § 19 sätestab lõpparuande esitamise kohustuse ning selles esitamisele kuuluvad

andmed. Lõpparuanne esitatakse vahendusasutuse poolt avaldatud vormil.

Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmise tingimusi. Toetust makstakse 10 tööpäeva jooksul

arvates lõpparuande kinnitamisest.

Toetust makstakse vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktile 2. Seega,

peavad toetuse maksmise aluseks olema täidetud määruses sätestatud tingimused, milleks on

projekti eesmärgi ja toetatava tegevuse elluviimine ning lõpparuandes märgitud näitajate

saavutamine.

Eelnõu § 21 käsitleb toetuse tagasinõudmist ja tagasimaksmist, viidates taaste- ja

vastupidavuskava määruse §-le 11.

6. peatükk. Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused

Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused.

Eelnõu § 22 punkti 1 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuses ette

nähtud omafinantseeringu.

Eelnõu § 22 punkti 10 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust toetuse päritolust alates

toetuse rahuldamise otsuse saamisest, lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12

sätestatud nõuetest. Näiteks on lõppsaaja kohustatud teavitama avalikkust toetuse päritolust

alates toetuse rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud

Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ning

avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos

märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 12 punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Ka ese, dokument

või muu teabekandja, mis on mõeldud avalikkusele, osalistele, lõppsaajatele või projekti

sihtrühmale, ning veebileht või selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud

teavet, tähistatakse embleemiga.

Eelnõu § 23 reguleerib vahendusasutuse kohustusi. Vahendusasutus on kohustatud:

1) kandma vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate

ministeeriumile;

5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need

ministeeriumile;

6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

7) teavitama ministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831,

15.12.2023);

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L

187, 26.06.2014, lk 1–78);

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);

4. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta

(ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48).

4. Määruse mõjud

Toetusmeetme abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15. juulil 2021. a kinnitatud TAIE

eesmärke. E-veoselehe arendused on TAIE ettevõtluskeskkonna tegevussuuna

„Konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna loomine“ üks tegevusi,

millega vähendatakse ettevõtja halduskoormust, soodustades reaalajamajanduse arengut ja

rakendamist.

Samuti viiakse meetmega ellu majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja

infotehnoloogiaministri 30. septembri 2020. a käskkirjaga nr 200 „Reaalajamajanduse visioon

2020–2027“ sätestatud e-veoselehtede laialdase kasutuselevõtu eesmärki.

Määruse rakendamine eeldab selleks vajalike tegevuste elluviimist ja sellega kaasneb

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse töökoormuse vähene kasv.

Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa digipöördele transpordisektoris.

Transpordisektori areng on üldise majandusarengu oluline komponent. Tegevuseks vajaliku

eelkaardistamise loomine aitab kaudselt kaasa kogu ettevõtja äriprotsesside digitaliseerimisele

ning parandab ettevõtja juhtimise ja planeerimise kvaliteeti. Riikliku e-veoselehe

kasutuselevõtt suurendab veondussektori läbipaistvust. Võimalikuks muutub realistliku

statistika tegemine. Kui e-veoselehe lahendus on integreeritud Politsei- ja Piirivalveameti ning

Transpordiameti infosüsteemidega, saavad nad veostest parema ülevaate. Veokijuhtide

halduskoormus väheneb väiksema arvu peatamiste ja kontrollide kaudu ning samuti

aruandluskohustuse täitmisel. Kauba saaja, kes kasutab e-veoselehe süsteemi, saab aegsamini

teada, milline kaup ja millal temani jõuab. Sellel võib olla kaudne mõju tulude kasvule, kuna

tootmist saab täpsemalt planeerida.

Reaalajamajanduse lahendustele üleminek mõjutab oluliselt ka kasvuhoonegaaside heidet tänu

protsesside automatiseerimisele. Kuna automatiseerimine vähendab ajakulu ja sellega

kaasnevat elektri- ja soojusenergia ning kütuste kasutust, siis kasvuhoonegaaside heide

väheneb. E-veoselehe kasutuselevõtul on positiivne mõju keskkonnasäästlikkusele.

Eelnõul on positiivne mõju regionaalarengule. Arvesse on võetud, et võimalikud toetusesaajad

paiknevad üle Eesti ning seepärast antakse toetust üle Eesti. Seega mõjutab määruse jõustamine

regionaalarengut positiivselt.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumine ja selle alusel taotlusvoorude korraldamine aitab kaasa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu,

artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava eesmärkide ja tegevuste elluviimisele

ning TAIE eesmärkide saavutamisele.

Meedet rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva toetusmeetme

eelarveks on kavandatud 4 704 800 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad

lõppsaajad.

Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldi riigieelarvelisi kulusid, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste

Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Transpordiametile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele. Kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel on

seletuskirja lisas.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise toetusmeede“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamine

Märkus Arvestamine/

mittearvestamine

Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 lõike 2: lause on lõpetamata (puudub „tähenduses“);

Arvestatud.

Rahandusministeerium

Palume täiendada eelnõu § 10 järgmiste lõigetega:

Üheks ettevõtjaks loetakse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes

2 nimetatud ettevõtjaid.

Toetuse andmisel lähtutakse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5

sätestatud kumuleerimisreeglitest.

Osaliselt arvesta-

tud.

Saame RaM ette-

paneku selle ees-

märki ja mõtet

arvestades aktsep-

teerida, kuid ei saa

aktsepteerida seda

sõnastuses, milles

RaM kõnesolevad

täiendused välja

pakub. Juriidiliselt

ei ole, esiteks,

korrektne sõnastada

termini definitsioon

suletud ringina, kus

üks ettevõtja on

[…] ettevõtjad ja

teiseks, ei vasta

selline suletud

definitsioon ka

MKM-i hinnangul

komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 art-

le 2(2), mis ettevõt-

ja ehk undertaking

termini avamisel

kasutab terminit

ettevõte ehk

enterprise.

Kumuleerimisreegli

te osas on MKM-i

hinnangul õigussel-

gem viidata

komisjoni määruse

(EL) 2023/2831 art-

le 5 sama määruse

art-s 3(2) sätestatud

ülemmääraga

seonduvalt, mitte

eraldiseisvalt

täiendavas sättes.

Ainus põhjus sellis-

te viiteliste sätete

kavandamiseks on,

piltlikult, taotlejale

abikäe ulatamine

mõistmaks ministri

määruse ja komis-

joni määruse oma-

vahelist koosmõju.

Sellist didaktilist

eesmärki ei saa

MKM-i hinnangul

täita pelgalt üldviite

tegemisega, nagu

RaM seda välja

pakub.

Rahandusministeerium

Seletuskirja selgitus eelnõu § 1 lõike 3 kohta: on kirjas, et lõikes 3

„sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata.“ Eelnõu § 1 lõikes

selliseid juhte sätestatud ei ole.

Arvestatud.

Viidatud eksitav

lauseosa on

kustutatud.

Rahandusministeerium

Seletuskirja selgitus eelnõu § 11 lõige 1 punkti 17 kohta (kontserni liikmete

skeemi esitamise nõue): on kirjas, et informatsiooni on vaja „riigiabi analüüsi

tegemiseks“. Palume täpsustada, mis analüüs silmas peetakse.

Arvestatud.

Kliimaministeerium

Palume sõnastada määruse § 2 lõige 2 järgmiselt: Toetuse andmisega

panustatakse väljundnäitaja saavutamisse, milleks on transpordi- ja

logistikaettevõtjate infosüsteemide (sh ettevõtete poolt kasutatavate

infosüsteemide) liidestamine eCMR andmevahetusteenusega.

Arvestatud.

Näitaja on

parandatud.

Kliimaministeerium

Palume määruse eelnõus ja seletuskirjas täpsustada § 2 lõikes 4 toodud RCO01

tähendust, kuna see ei pruugi osapooltele olla arusaadav.

Arvestatud.

Näitaja on

parandatud.

Kliimaministeerium

§ 3 punkti 1 kohaselt on e-veoseleht digitaliseeritud veoseleht, mis vastab

veokirjale ja veoselehele seatud nõuetele. E-veoselehe termini selgituses

kasutatakse sõna veoseleht. Samas punktis on viidatud ka veokirjale, mis

tuleneb võlaõigusseadusest. Autoveoseaduse

https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023007 § 29 lõike 3 kohaselt peab

autojuhil olema tasulisel veoseveol kaasas kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis dokument, mis tõendab veolepingu sõlmimist ja mida

edaspidi autoveoseaduses nimetatakse veodokumendiks. Ka e-veoseleht

tõendab oma eesmärgilt veolepingu sõlmimist digitaliseeritud vormis.

Soovitame kaaluda võimalust terminite ühtlustamiseks ja käsitleda seletuskirja

sissejuhatuses ka autoveoseaduse § 29 lõigetes 3, 4 ja 5 sätestatut, mis oleks

vajalik, et ka olemasolevat õigusruumi veodokumendi osas kirjeldada.

Arvestatud.

Termin on

ümbersõnastatud.

Kliimaministeerium Arvestatud.

Palume sõnastada määruse § 3 punkt 3 järgmiselt: Liidestamine on

infosüsteemide omavahelise suhtluse jaoks vajaliku tarkvarakomponendi

loomine.

Kliimaministeerium

§ 8 lõike 3 kohaselt on projekti abikõlblikkuse periood kuni kuus kuud.

Soovitame kaaluda, kas võiks samas lõikes ajaliselt määratleda

lõppkuupäevaks 31. detsember 2025, mis on toodud lõikes 2.

Mitteaarvestatud.

Projekti

abikõlblikkuse

perioodi tähtpäev

on toodud § 8

lõigetes 2 ja 4.

Kliimaministeerium

Palume kaaluda toetuse määra tõstmist 90%ni (§ 9 lg 2), mis suurendaks

ettevõtete arvu toetuse taotlemisel. Seletuskirjas lk 5 on välja toodud, et

Euroopa Komisjoni uuringu kohaselt aitab veodokumentide digitaliseerimine

säästa aasas kuni 60% väike- ja keskmiste ettevõtjate halduskuludest ning lk

11 on välja toodud, et toetusega vähendatakse ettevõtja halduskoormust.

Täpsustamist vajab asjaolu, et Euroopa Komisjon on uuringu teostamisel

hinnanud kogu protsessi kokkuhoidu (st alustades ettevõtte poolt kauba

saatmisest kuni müügiarve koostamiseni), mitte üksnes toetuse sihtgrupi

transpordi- ja logistikasektori kokkuhoidu. Eelkõige väheneb antud kontekstis

suuremate ettevõtete halduskoormus e-veoselehtede kasutusele võtmisel, kus

nähakse kasutegurit ja kulude kokkuhoidu. Valdava osa seletuskirjas

väljatoodud 3000 transpordi- ja 6000 logistikaettevõttest moodustavad pigem

väiksemad ettevõtted, kelle kasutegur võrreldes tänaste oludega on pigem

väike. See tähendab seda, et perspektiiv omaosaluse investeeringut tagasi

teenida on pigem pikaajaline protsess, sest nende ettevõtete jaoks on jätkuvalt

soodsam kasutada paberit, kui investeerida 30% omaosalusega veoselehtede

digitaliseerimisse. Arvestades tänast transpordi- ja logistikasektori

majanduslikku seisu on pigem suurematel ettevõtetel võimalus panustada

omaosalusse, mis võib omakorda tähendada seda, et väiksemad ettevõtted

jäävad antud toetusest kõrvale ning võib tekitada olukorra, kus soovitud

tulemust veoselehtede digitaliseerimisega ei suudeta saavutada. Riigi jaoks

tähendab see seda, et veoprotsessid on jätkuvalt läbipaistmatud ning puudub

andmepõhise kontrollimise võimalus, mis omakorda võiks vähendada avaliku

sektori halduskoormust läbi efektiivsema töökorralduse. Lisaks jääb

veokijuhtide halduskoormus jätkuvalt samasuguseks, kuna kaubaveoteavet ei

ole võimalik riigil pärida ilma sõidukit peatamata ning once-only printsiibi

põhimõttel ei saa andmeid ristkasutada. Tulenevalt eeltoodust teeme

ettepaneku tõsta toetuse osakaal 90 protsendini, mis võimaldab toetusest saada

ettevõtetel kui ka riigil maksimaalset kasu.

Arvestatud.

Toetuse määra

tõstetud.

Kliimaministeerium

Palume sõnastada määruse § 10 lõige 1 järgmiselt: Toetust võib taotleda

vastavalt § 2 väljatoodud eesmärgil Eesti äriregistris registreeritud äriühing,

kes tegutseb transpordi või logistika valdkonnas.

Mittearvestatud.

Toetust antakse § 2

lg 2 toodud

eesmärgil, taotluses

tuleb välja tuua ka

projekti eesmärk,

mis peab olema

kooskõlas toetuse

andmise

eesmärgiga. Kui

taotlus ei vasta

nõuetele, tehakse

rahuldamata

jätmise otsus.

Kliimaministeerium

Soovitame peatükis 5 tingimusena seada eFTI4EU projektis osalemist, kuna

ettevõtete infosüsteemide omavahelise suhtluse jaoks vajaliku

tarkvarakomponendi valideerimine aruandluse jaoks toimub eFTI4EU projekti

raames.

Mitte arvestatud.

Projektis ei pea

osalema liidestust

tegev ettevõtja.

Projekti osalised on

ettevõtjad kellega

liidestatakse.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Palun kasutada eelnõu §-s 1 lõikes 1 investeeringu nimetamisel ka

taastekavas toodud investeeringu numbrit (1.3).

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 2 lõige 1. Palun sõnastada toetuse eesmärk täpselt nii nagu see on

toodud nõukogu rakendusotsuse lisas meetme eesmärgi ja II tegevuse

sõnastuses.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Palun täiendada ja parandada näitajate infot eelnõu §-s 2:

- Alustatud projektide arv (Q4 2024) – 200

- Lõpetatud projektide arv (Q4 2025) – 205 (siin sees on ka esimese

tegevussuuna rahatuse saanud projektide arv hetkel. Võite seletuskirjas seda

täiendavalt selgitada).

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Puudu on vahendusasutuse saavutatavad tulemused, millele peab toetatav

projekt kaasa aitama.

Palun lisada.

Arvestatud.

Vahendusasutuse

tulemused on

lisatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatud näitaja „uute ja uuendatud avalike digiteenuste,

-toodete ja - protsesside kasutajad“ on RRF-i puhul ühine näitaja RRFCI09,

mitte tulemusnäitaja. Info vajab korrigeerimist ja täiendamist vastavad

punktid seletuskirjas.

Arvestatud.

Näitajad muudetud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Lisaks on nõukogu rakendusotsuse lisas 1 toodud tulemus: E-veoselehtede

väljatöötamise ja kasutuselevõtu järelhindamine (Q2 2026), mis samuti tuleb

vähemalt seletuskirjas välja tuua ja selgitada, kes selle täitmise eest vastutab.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 10 - taotlejale kohalduvad ka taaste- ja vastupidavuskava määruse §

5 nõuded. Palun täiendada.

Arvestatud.

Taaste- ja

vastupidavuskava

määrusele on

viidatud §-des 14 ja

16, milles

reguleeritakse

taotleja nõuetele

vastavust.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 11 lg 1 p 8 ei kata ära RRF VV üldmääruse § 5 lg 2 sätestatud

ohustust. Ühtlasi juhime tähelepanu huvide konflikti suunise (https://eur-

lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0409(01)#ntr120-

C_2021121ET.01000101-E0120) p-le 6.4, kus on selgelt viidatud, et ootus

Arvestatud ja

täiendatud.

huvide konflikti vältimisele on ka projektide tasandil ja liikmesriik peaks

vastavad abinõud välja töötama. Soovitame kasutada seotud isikute

vaheliste tehingute vältimisel kasutada sõnastust: "Ostumenetluse

läbiviimisel hoidutakse huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval

esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida

võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. / Hinnapäring

esitatakse vähemalt kahele omavahel sõltumatule ettevõtjale."

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 14 - palun kaaluda lõike 3 selgemat sõnastamist, sest taotlus

jäetakse rahuldamata ka siis, kui ta ei vasta kas või ühele §-i 11 ette nähtud

nõudele.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

§ 19 lõikes 2 palun selgelt viidata RRF VV üldmääruse § 14 lõike 3

andmetele, sest säte ise lõppsaajale ei kohaldu. Alternatiivina palun kaaluda

lõppsaajale kasutajamugavalt loetleda kõik aruande andmed eelnõus.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 20 - palun lisada viide RRF VV üldmääruse § 9 lg 3 täpsele

punktile, mille alusel makseid tehakse.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 22 p 8 - Palun täiendada järelevalvet teostavate asutustega, mis on

nimetatud EL määruse 2021/241 art 22 lg 2 punktis e (komisjon, OLAF,

kontrollikoda ja Euroopa Prokuratuur), mis on RRF VV üldmääruse § 8 lg 2

p 15 nõue.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Seletuskirja punktis 1 on toodud meetme eelarveks 4,7 miljonit eurot, palun

tuua välja täpne eelarve – 4 704 800 eurot.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Seletuskirja § 21 sisaldab infot, mis antud määruse kontekstis ei ole

asjakohane (nt tagasinõuded riigiabi puhul) või on aegunud (nt viide, et

tagasinõuete puhul viivise arvestusel lähtutakse perioodi 2014–2020

struktuuritoetuse seaduse §-st 49). Palun ajakohastada ja korrigeerida.

Arvestatud.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Palun lisada termin kindlasummaline makse. Kindlasummaline makse on

kulude hüvitamise viis, mille puhul makstakse toetust kulude tekkimist ja

tasumist tõendamata ning toetuse suurus määratakse toetuse taotluses esitatud

eelarve alusel“. Seda põhjusel, et antud termin on väljamakseks vajalik, aga ei

ole RRF üldmääruses kirjas.

Arvestatud

osaliselt.

Terminit

„kindlasummaline

makse“ ei ole

eelnõus sätestatud.

Eelnõu § 20 lg 2

järgi makstakse

toetust taotluse

rahuldamise otsuses

toodud summas

ning kulude

tekkimist ja

tasumist

tõendamata (see

sõnastus vastab

sisult

„kindlasummalise

makse“ pakutud

terminile.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

§7 lõige 2 p 3 lisada – „sisseostetud teenus“. Seda põhjusel, et teenust saab

osta eelkõige teenuse osutajalt, eelnevad kulud on pigem enda meeskonna

kulud.

Mitte arvestatud.

§ 7 p 2 kohaselt on

toetatav kulu

teenuse osutamisele

suunatud

võlaõigusliku

lepingu alusel

makstav tasu ning

sellelt makstavad

riiklikud makseud

ja maksed.

Sisseostetud teenus

on hõlmatud

nimetatud sättes

viidatud lepinguga.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

§ 10 lõige 2 punkt 1 võiks täpsustada, et maksukorralduse seaduses sätestatud

maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse ja äriregistrile majandusaasta

aruannete esitamise kohustuse tuleb täita otsuse koostamise ajal. See

võimaldab taotlejal vajadusel puudused likvideerida. Sõnastus võiks olla

järgnev: „on nõuetekohaselt täitnud otsuse koostamise ajaks

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise

kohustuse ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse“.

Arvetatud osaliselt.

Sõnastus

täpsustatud.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

§13 lõikest 1 eemaldada „Taotluseid menetletakse nende esitamise

järjekorras“. Järjekorras menetlema ainult siis kui vahendid on lõppenud.

Enne seda ei ole see oluline, õigemini aeglustab just menetlust. Eelneva

asemel võiks lisada §-i 13 lõige 5 „Hetkest, mil menetluses olevate taotluste,

mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust,

taotletav toetuse summa võrdsustub taotluste rahastamise eelarve vaba

jäägiga, peatab vahendusasutus taotluste vastuvõtmise ja menetleb esitatud

taotlusi nende esitamise järjekorras.“

Arvestatud

osaliselt. Muudetud

määruse § 12 lg-t 1.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

§20 lõikesse 1 täiendada lauset „Toetust makstakse kindlasummalise

maksena, kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti eesmärk ja

toetatava tegevus on ellu viidud ning lõpparuandes märgitud näitajad

saavutatud.“

Arvestatud

osaliselt. Määruse §

20 lg 1 järgi

makstakse toetust

kokkulepitud

tingimuse täitmise

alusel. Vastav

tingimus

märgitakse taotluse

rahuldamise otsuses

(§ 15 lg 2 p 10 –

toetuse maksmise

aluseks olevate

tulemuste

saavutamise

tõendamise kord),

samuti kajastab

lõppsaaja seda

lõpparuandes (§ 19

lg 2 p 3 ja 6).

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

§20 lõikesse 2 muuta sõna „kalendripäeva“ „tööpäevaks“. Sõnastus võiks olla

selline :“ Toetust makstakse kümne tööpäeva jooksul lõpparuande

kinnitamisest.“

Arvestatud.

MÄÄRUS

11.09.2024 nr 34

E-veoselehe andmevahetusteenusega liidestamise toetus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määrusega reguleeritakse toetuse andmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75),

artikli 18 lõikes 1 nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava kohase investeeringu 1.3 „E-

veoselehe teenuse arendamine“ tegevuse „Transpordi- ja logistikaettevõtjate liidestamine

eCMRi andmevahetusteenusega“ elluviimiseks.

(2) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse

(EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) tähenduses.

(3) Toetust taotletakse ning toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega

seotud teavet esitatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse

keskkonna kaudu. Kui nimetatud keskkonnas ei ole vastavat liiki dokumendi esitamist ette

nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt

allkirjastatuna.

(4) Toetuse andmisele ja kasutamisele kohaldatakse taaste- ja vastupidavuskava määrust

arvestades käesoleva määruse täpsustusi.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada autokaubaveoalase teabevahetuse digitaliseerimist

e-veoselehtede kasutuselevõtu teel kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

2020/1056 elektroonilise kaubaveoteabe kohta (ELT L 249, 31.07.2020, lk 33–48), aidates

kaasa siseturu sujuvale toimimisele. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse transpordi- ja

logistikaettevõtjaid oma süsteemide ja protsesside ühendamisel elektroonilise kaubaveoteabe

(edaspidi eFTI) platvormidega, et võimaldada neil kasutada e-veoselehte (edaspidi ka eCMR).

(2) Toetuse andmisega panustatakse tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on transpordi- ja

logistikaettevõtjate liidestamine eCMR andmevahetusteenusega. 2024. aasta neljanda kvartali

lõpuks peab olema alustatud 200 projekti elluviimist. 2025. aasta neljanda kvartali lõpuks peab

olema lõpetatud 205 projekti.

(3) Ühine näitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse, on RRFCI09, milleks on toetatavad

ettevõtted (millest: väikesed – sealhulgas mikro-, keskmise suurusega ja suured ettevõtted).

§ 3. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) e-veoseleht on digitaliseeritud veodokument, millel peavad olema võlaõigusseaduse §-s

775 lõikes 1 ja autoveoseaduse § 29 lõikes 4 sätestatud andmed;

2) e-veoselehe platvorm on eFTI platvorm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2020/1056 artikli 3 punkti 10 tähenduses;

3) liidestamine on infosüsteemide omavahelise suhtluse jaoks vajaliku tarkvarakomponendi

loomine.

§ 4. Vahendusasutus

Vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

§ 5. Vaidemenetluses teabe esitamine.

Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatav tegevus, kulud ja toetuse osakaal

§ 6. Toetatav tegevus

(1) Toetust antakse taotlejale, kelle projekti tegevusega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi,

tulemuse ning ühise näitaja saavutamisse.

(2) Toetatav tegevus on eCMR andmevahetusteenuse kasutamiseks e-veoselehe platvormiga

liidestamiseks vajalik arendustöö.

§ 7. Toetatavad kulud

Toetatavad kulud on taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tegevuse elluviimiseks lõppsaaja

tehtavad põhjendatud kulud, milleks on:

1) töötasu ja sellelt makstavad riiklikud maksud ja maksed;  

2) teenuse osutamisele suunatud võlaõigusliku lepingu alusel makstav tasu ja sellelt makstavad

riiklikud maksud ja maksed.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik,

millal projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud

tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses ja taotluse

rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõpeb taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. detsembril 2025. a.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni kuus kuud.

(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja

lõppsaajale toetuse maksmist.

(5) Lõppsaaja võib projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral

taotleda vahendusasutuselt lõikes 3 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

mõistliku aja võrra, tingimusel et saavutatakse §-s 2 sätestatud toetuse andmise eesmärk ning

projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a.

§ 9. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta on 15 000 eurot.

(2) Toetuse osakaal abikõlblikest kuludest on 90 protsenti.

(3) Omafinantseering peab katma toetatavatest kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata.

Omafinantseeringuna ei käsitata teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsiooni või fondi või muu välisabi vahenditest antud tagastamatuid toetusi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eesti äriregistris registreeritud äriühing, kes tegutseb transpordi või

logistika valdkonnas.

(2) Lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud nõuetele, peab taotleja olema

taotluse rahuldamise otsuse tegemise hetkeks täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud

maksudeklaratsioonide esitamise ja äriregistrile majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) teave, kas taotleja on väike-, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

3) projekti nimi, planeeritavad tegevused, nende algus- ja lõppkuupäev, projekti eesmärk ja

lühikirjeldus;

4) projektis kavandatud tulemus- ja ühised näitajad;

5) projekti elluviimise koht;

6) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;

7) projekti eelarve ning selle kujunemise kalkulatsioon;

8) teenuse kohta hinnapakkumine, kui teenuse maksumus käibemaksuta on väiksem kui 20 000

eurot ning kaks hinnapakkumist omavahel sõltumatutelt pakkujatelt, kui teenuse maksumus

käibemaksuta on 20 000 eurot või suurem;

9) projekti tegevus- ja ajakava;

10) kinnitus omafinantseeringu olemasolu kohta;

11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

vastava aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa

avalikustatakse;

13) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”;

14) sellekohane teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal

ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või

fondi või muu välisabi vahenditest;

15) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

16) taotleja taotluse esitamise majandusaastale eelnenud majandusaasta bilanss ja

kasumiaruanne, kui majandusaasta aruande esitamise kohustuse täitmise tähtpäev ei ole veel

saabunud, ning taotluse esitamise majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele

eelnenud kvartali seisuga;

17) kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse

avaldatud vormil, kui andmed ei ole Eesti äriregistrist kättesaadavad.

(2) Põhimõte „ei kahjusta oluliselt” on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(3) Väike- või keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) I

lisa artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele. Suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta nimetatud

määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine

§ 12. Toetuse taotlemine

(1) Toetust võib taotleda kuni toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve ammendumiseni.

Vahendusasutus teatab eelarve ammendumisest oma veebilehel, pärast mida esitatud taotlused

tagastab vahendusasutus neid läbi vaatamata.

(2) Sama taotleja võib toetust taotleda üks kord.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest

annab vahendusasutus teada oma veebilehel.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 20 tööpäeva

jooksul taotluse esitamise päevast arvates.

(2) Vahendusasutus võib nõuda määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluse

kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, milline asjaolu vajab

selgitamist.

(3) Vahendusasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja ei ole määratud

tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud selgitusi või lisateavet esitanud või puudusi

kõrvaldanud.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) toetust ei taotleta §-s 2 nimetatud eesmärgil või tulemuse saavutamiseks;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid;

3) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele.

§ 15. Taotluse rahuldamine

(1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus;

5) toetuse summa ja toetuse osakaal toetatavatest kuludest;

6) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta;

7) projekti eesmärk ja toetatav tegevus;

8) projekti tulemusnäitaja;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste saavutamise tõendamise kord;

11) toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

12) lõppsaaja kohustused;

13) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord.

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele;

2) taotluste rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

3) taotleja mõjutab õigusvastasel viisil taotluse menetlemist.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus;

4) otsuse põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise koht, tähtaeg ja kord.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja taotluse

alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ning projekti

tulemusnäitaja ei muutu.

(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse

projekti abikõlblikkuse perioodi.

(3) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti

abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti eesmärki

saavutada ja muudatus on põhjendatud.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(6) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel

juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) toetust taotledes või projekti ellu viies on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet;

3) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

§ 18. Otsuse kättetoimetamine

Paragrahvides 15–17 nimetatud otsus toimetatakse adressaadile kätte haldusmenetluse seaduse

§-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk

Lõpparuande esitamine, toetuse maksmine ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

§ 19. Lõpparuande esitamine

(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtajal. Lõpparuanne esitatakse vahendusasutuse avaldatud vormil.

(2) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

1) projekti nimetus, number ja lõppsaaja nimi;

2) aruandlusperiood;

3) tehtud tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info riigihangete või

tehtud ostude kohta ning info tulemuste saavutamise kohta;

4) lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

5) lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

6) saavutatud tulemusnäitaja ning informatsioon toetuse maksmise aluseks olevate tulemuste

saavutamise kohta.

§ 20. Toetuse maksmise tingimused

(1) Vahendusasutus maksab toetuse lõppsaajale vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse

§ 9 lõike 3 punktile 2 kümne tööpäeva jooksul lõpparuande kinnitamisest.

(2) Toetust makstakse taotluse rahuldamise otsuses määratud summas ning kulude tekkimist ja

tasumist tõendamata.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

Vahendusasutus nõuab toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise ulatusega.

6. peatükk

Lõppsaaja ja vahendusasutuse kohustused

§ 22. Lõppsaaja kohustused

Lõppsaaja kohustub:

1) tagama taotluse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;

2) kasutama toetust vastavalt määrusele ja taotluse rahuldamise otsusele;

3) saavutama projekti eesmärgi ning tulemusnäitaja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks;

4) tagastama toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

5) esitama nõutud teabe vahendusasutuse ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul;

6) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise

otsuses kajastatud summaga;

7) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti eesmärgi saavutamist;

8) võimaldama vahendusasutusel, koordineerival asutusel, auditeerival asutusel, Euroopa

Komisjonil, Euroopa Pettustevastasel Ametil, Euroopa Kontrollikojal ja Euroopa Prokuratuuril

tehtud töid kohapeal kontrollida, selleks võimaldama juurdepääsu kõikidesse projektidega

seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida ta omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;

9) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve

kiireks tegemiseks igakülgset abi;

10) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates taotluse rahuldamise otsuse saamisest, viidates

sellele, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest,

ning kasutades objektide ning avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel

Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“;

11) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni ja materjale

kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest;

12) teavitama viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetust taotledes esitatud andmete

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja kohustuste

täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris

või avalikustatud massiteabevahendite kaudu.

§ 23. Vahendusasutuse kohustused

Vahendusasutus on kohustatud:

1) kandma vähese tähtsusega abi andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

2) kontrollima projekti elluviimist;

3) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

4) seirama toetuse rahastamise eelarve rahalisi jääke ja esitama vajaduse korral nendest ülevaate

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

5) koostama toetuse kasutamise seirearuande ja lõpparuande ning edastama need Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile;

6) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

7) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit toetuse kasutamise takistusest;

8) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsuse jõustumisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo (allkirjastatud digitaalselt)

majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas

kantsler