Lapse suhtes hooldusõiguse otsustamine isaduse omaksvõtu tahteavalduse esitamisel

Enel Pungas

Siseministeerium

[email protected]

Teie nr

Meie 11.09.2024 nr 6-1/230925/2405117

Lapse suhtes hooldusõiguse otsustamine isaduse omaksvõtu tahteavalduse esitamisel

Austatud Enel Pungas

Õiguskantslerile on viimasel ajal esitatud mitu avaldust, mis puudutavad perekonnaseaduse § 84

lõike 1 ja § 117 lõike 2 rakendamist. Selleks et paremini aru saada, kas isaduse omaksvõtu

tahteavalduse ja hooldusõiguse registreerimise praktika võimaldab arvestada laste parimaid huve,

palume Teilt selle kohta lähemat teavet.

Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lõike 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse,

et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks

võtnud; või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 117 lõige 2 sätestab, et kui vanemad ei ole

lapse sünni hetkel omavahel abielus, on neil lapse suhtes ühine hooldusõigus, kui nad isaduse

omaksvõtu tahteavaldusi esitades ei ole väljendanud oma soovi jätta hooldusõigus vaid ühele

vanematest.

Perekonnaseaduse eelnõu (543 SE) seletuskirjas on öeldud, et PKS § 117 kohaselt tekib ühine

hooldusõigus ka mitte abielus olevate paaride puhul automaatselt, tagades seeläbi paremini

vanemate võrdseid õigusi ja kohustusi oma laste suhtes. Kui vanemad lepivad omavahel kokku, et

lapse ainuhooldusõigus jääb ühele vanematest, siis automaatselt ühist hooldusõigust ei teki.

Selliselt võimaldab perekonnaseadus isaduse omaksvõtu tahteavalduse esitamisel jätta lapse

ainuhooldusõiguse ühele vanematest üksnes vanemate omavahelise kokkuleppe alusel. Ühelgi muul

juhul seadus sellist võimalust ette ei näe ning ühise hooldusõiguse lõpetamine on võimalik ainult

vanema avalduse alusel kohtus (PKS § 137) ja riikliku perelepitusteenuse käigus, kui kohus on oma

määrusega suunanud vanemad perelepitusse (PKS § 1371).

Lapse sünd tuleb registreerida ühe kuu jooksul pärast lapse sündimist (perekonnaseisutoimingute

seaduse (PKTS) § 23 lg 1). Lapse ema andmed kantakse rahvastikuregistrisse tervishoiuteenuse

osutaja tõendi või kohtulahendi alusel (PKTS § 25 lg 1). Lapse isa andmed kantakse

rahvastikuregistrisse dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, või isaduse

omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise

kohtulahendi või kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 171 lõikes 1 sätestatud nõusoleku

alusel.

2

Isaduse omaksvõtu avaldus ja selleks ettenähtud nõusolek esitatakse perekonnaseisuasutuses

kohapeal, digitaalallkirjaga kinnitatult veebikeskkonnas või notariaalselt tõestatud vormis (PKTS §

26 lg 1). Kui isadus võetakse omaks pärast lapse sünni registreerimist, esitatakse isaduse omaksvõtu

avaldus, samuti isaduse omaksvõtuks ettenähtud nõusolek perekonnaseisuametnikule isiklikult või

notariaalselt tõestatud vormis (PTPS § 26 lg 11)1.

Nii PKTS § 26 lõike 1 kui ka lõike 11 alusel esitatud isaduse omaksvõtu avaldust ja ema sellekohast

nõusolekut vastu võttes peab perekonnaseisuametnik selgitama tahteavalduse esitajale selle

avalduse õiguslikke tagajärgi (PKTS § 26 lg 3).

Kui vanemad ei ole omavahel abielus, märgivad nad isaduse omaksvõtu avaldust (PKTS § 26 lg 1)

ja ema sellekohast nõusolekut esitades, kas nad soovivad teostada vanema hooldusõigust ühiselt või

jätta hooldusõiguse üksnes ühele vanemale (PKTS § 29 lg 2). Vanema hooldusõiguse muudatused

tuleb märkida ka pärast lapse sünni registreerimist (PKTS § 26 lg 11) esitatavasse tahteavaldusse

(PKTS § 27 p 3). Perekonnaseisuametnik peab vanematele selgitama ühisest hooldusõigusest

tulenevaid õigusi ja kohustusi, võimalust jätta hooldusõigus üksnes ühele vanemale ning lapse sünni

registreerimisega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi (PKTS § 29 lg 2). Avalduse esitamisel

veebikeskkonnas täidetakse perekonnaseisuametniku selgitamiskohustus kirjalikult. Avalduse

esitaja on kohustatud kirjalikult kinnitama, et on aru saanud talle esitatud selgitustest (PKTS § 23 lg

6).

Sünni registreerimise avaldusele ja isaduse omaksvõtu avaldusele pärast sünni registreerimist on

kehtestatud kindel vorm (regionaalministri määruse „Perekonnaseisuasutusele esitatavate avalduste,

paberil tehtavate perekonnaseisukannete ja perekonnasündmuse kohta väljastatavate tõendite

vormid, abieluvõimetõendile kantavad andmed ning võõrkeelses tõendis kasutatavate keelte

loetelu“ § 1 punktid 1 ja 2, lisad 1 ja 2). Sünni registreerimise avalduses peavad vanemad isaduse

omaksvõtu lahtris pärast hooldusõiguse üle otsustamist kinnitama, et neile on selgitatud isaduse

omaksvõtu ja hooldusõiguse õiguslikke tagajärgi ning nad on selgitustest aru saanud. Isaduse

omaksvõtu avalduses, mis esitatakse pärast sünni registreerimist, sellist kinnitust vanematelt ei

küsita.

Eeltoodust lähtudes palume Teil vastata järgmistele küsimustele.

1. Palun andke teada, kui mitu isaduse omaksvõtu avaldust aastas on esitatud koos sünni

registreerimisega ja kui mitu isaduse omaksvõtu avaldust aastas on esitatud pärast sünni

registreerimist. Kui mitmel juhul aastas on vanemad otsustanud jätta hooldusõiguse üksnes

ühele vanematest? Palun esitage andmed viimase viie aasta kohta.

2. Milliseid õiguslikke tagajärgi perekonnaseisuametnikud vanematele isaduse omaksvõtu ja

hooldusõiguse kohta selgitavad?

1 PKTS § 26 lõikes 11 sätestatud muudatust puudutavas eelnõu (494 SE) seletuskirjas on muudatuse vajalikkust

põhjendatud järgmiselt: „Muudatuse kohaselt saab pärast lapse sünni registreerimist esitada isaduse omaksvõtu avalduse

ja omaksvõtuga seotud nõusolekud lisaks perekonnaseisuasutusse isiklikule kohaletulekule ka notariaalselt tõestatud

vormis. Kehtiva seaduse kohaselt saab seda teha vaid isiklikult perekonnaseisuasutuses kohapeal. Isikliku kohaletuleku

nõue sätestati, sest pärast lapse sünni registreerimist toimuva isaduse omaksvõtu menetlusega võidakse muuta olulisi

andmeid – lapse perekonnanime, aga ka vanemate hooldusõigusi. Samas on praktikas kerkinud isikliku kohale tulemise

nõudega probleeme, näiteks võib see halvendada kinnipidamisasutuses viibivate inimeste võimalusi isaduse omaksvõtu

avalduste esitamiseks. Eelnõuga antaksegi võimalus esitada pärast lapse sünni registreerimist isaduse omaksvõtu

avaldus või isaduse omaksvõtu nõusolek ka notariaalselt tõestatud vormis. Toiminguga seotud selgitamiskohustus

tuleneb notarile tema eriseadusest.“

3

3. Kui vanemad tulevad isaduse omaks võtmiseks perekonnaseisuasutusse kohale, siis kuidas

ametnikud vanematele selgitusi jagavad? Kas ametnik annab selgitusi suuliselt või esitab

vanematele tutvumiseks ka mõne kirjaliku dokumendi?

4. Kas ametnikud tegutsevad selgitusi andes mõne juhendi järgi? Kui selline juhend on olemas,

siis palun saatke see meile.

5. Kas perekonnaseisuametnik dokumenteerib infovahetuse vanematega?

6. Kuidas tutvustatakse vanematele õiguslikke tagajärgi veebikeskkonnas? Kuidas võetakse

vanematelt veebikeskkonnas kinnitus, et nad on õiguslike tagajärgedega tutvunud ja neist

aru saanud? Palun edastage meile veebikeskkonnas täidetava avalduse, selgituste ja

kinnituse andmise väljatrükk (näidis).

7. Kas Teile on teada, milline on notarite praktika isaduse omaksvõtu avalduse ja selleks

ettenähtud nõusoleku tõestamisel, sh milliseid õiguslikke tagajärgi notarid vanematele

selgitavad?

8. Mis kaalutlustel ei küsita pärast lapse sünni registreerimist tehtava isaduse omaksvõtu

avalduse (PKTS § 26 lg 11) vormil vanematelt kinnitust, et neile on selgitatud ja nad on aru

saanud isaduse omaksvõtu ja hooldusõiguse õiguslikest tagajärgedest, samas kui sünni

registreerimise avalduse (PKTS § 26 lg 1) vormil seda kinnitust küsitakse?

9. Kuidas näeb välja hooldusõiguse üle otsustamise protsess ajaliselt? Kas vanematele antakse

näiteks järelemõtlemisaega pärast seda, kui neile on selgitatud õiguslikke tagajärgi?

10. Kas vanematel on soovi korral võimalik mingi aja jooksul oma tahteavaldust hooldusõiguse

küsimuses muuta?

11. Kas ministeeriumini on jõudnud kaebusi, mis puudutavad isaduse omaksvõtu avalduse

esitamisel hooldusõiguse jätmist vaid ühele vanematest või selle kohta antud selgitusi?

12. Kas perekonnaseisuametnikud on pöördunud nende küsimustega ministeeriumi poole ning

mis küsimusi on ametnikel töö käigus tekkinud?

Ootame Teie vastust võimaluse korral hiljemalt 11.10.2024. Oleme tänulikud ka muude selgituste

eest, mis võivad meil aidata analüüsida kõnealuste normide rakendamist. Kui vajate vastamiseks

rohkem aega, siis palun andke sellest teada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Aru

laste ja noorte õiguste osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Kirke Vaino 6938425 [email protected]