AKI - Arvamus KRMS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Siseministeerium Teie 28.08.2024 nr 1-6/3013-1 Meie 11.09.2024 nr 2.3-4/24/2193-2

Arvamus KRMS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

(teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

(teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) eelnõu. AKI-l on eelnõuga

seonduvalt järgmised tähelepanekud.

Teabetaotluse kontrollkohustus

Eelnõu § 508⁸¹ lg 1 näeb ette, et ühtne kontaktpunkt ehk PPA kontrollib teisest EL-i liikmesriigist

saabunud taotluse nõuetekohasust, lubatavust ja sellele vastamise võimalikkust ning vastab

taotlusele ise või edastab selle vastamiseks ühele või mitmele uurimisasutusele. Eelnõu § 508⁸⁶ lg

4 kohaselt ei kohaldu § 508⁸¹ lg-st 1 tulenev kontrollkohustus uurimisasutusele ka uurimisasutuse

iseseisva teabevahetuse korras.

Samas § 508⁸¹ lg 1 kohta seletuskirjas öeldust tulenevalt peab uurimisasutus teabetaotluse saamisel

igakordselt kaalutlema teabetaotluse asjakohasust ja vajalikkust selleks, et vältida põhjendamatut

või ebaproportsionaalselt suures koguses teabe edastamist. Ka § 508⁸² lg 1 osas on seletuskirjas

märgitud, et taotluse saamisel kontrollib ühtne kontaktpunkt või uurimisasutus selle

nõuetekohasust ning puuduste korral taotlusele vastamisest keeldutakse. Seega jääb eelnõu ja

seletuskirja koostoimes vaadates arusaamatuks, kas teabetaotluse kontrollkohustus laieneb

uurimisasutusele või mitte (sh kui siiski mitte, kuidas on mõeldud tagada teabetaotluse

nõuetekohasuse, lubatavuse ja sellele vastamise võimalikkuse kontrollimine § 508⁷⁸ lg-s 5

ettenähtud uurimisasutuse iseseisva teabevahetuse puhul).

AKI soovitab vaadata teabetaotluse kontrollkohustuse regulatsiooni üle ning vajadusel täiendada

ja täpsustada nii eelnõu kui ka seletuskiri.

Teabevahetuse proportsionaalsus

Eelnõu § 508⁸² lg 1 p 6 näeb ette kohustuse keelduda teabetaotlusele vastamisest, kui teabevahetus

on selle eesmärki arvestades selgelt ebaproportsionaalne. Viidatud eelnõu sõnastuses kasutatud

sõna „selgelt“ võimaldab eeldada, et kui ebaproportsionaalsus ei ole piisavalt selgelt tuvastatav,

võib teabevahetus ikkagi toimuda. Nimetatud sõnastus läheb aga vastuollu IKÜM art 5 lg 1 p-s b

sätestatud eesmärgipärasuse põhimõttega, mille kohaselt tohib isikuandmeid koguda täpselt ja

selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei töödelda hiljem viisil, mis

2 (3)

on nende eesmärkidega vastuolus. Ehk andmetöötlus ei vasta isikuandmete kaitse nõuetele mitte

ainult siis, kui see on selgelt ebaproportsionaalne, vaid ka siis, kui andmetöötluse

eesmärgipärasuse (proportsionaalsuse) võib seada kahtluse alla. AKI arvates peaks sätte ühiselt

mõistetavuse ja õiguspärase kohaldamise tagamiseks loobuma sõna „selgelt“ kasutusest.

Töövoosüsteemis isikuandmete säilitamine

IKS § 17 lg 1 kohaselt kehtestatakse töödeldavatele isikuandmetele säilitamise tähtaeg seaduse

või määrusega, kusjuures peab säilitustähtaeg olema sätestatud üheselt arusaadavalt ning

seletuskirja tuleb lisada põhjendused selle pikkuse kohta (arvestades minimaalsuse põhimõtet

ehk tagada tuleb andmete säilitamise aja piirdumine rangelt minimaalselt vajalikuga).

Isikuandmete selgelt määratletud säilitustähtaeg on läbipaistva andmetöötluse (IKÜM art 5 lg 1

p a) lahutamatu osa.

AKI hinnangul ei ole töövoosüsteemis isikuandmete säilitamine reguleeritud arusaadavalt ja

läbipaistvalt, sh seletuskirjas toodud põhjendused on puudulikud.

PPVS § 7⁶⁴ lg 3 kohaselt säilivad töövoosüsteemis isikuandmed seni, kuni on vajalik, et ühtne

kontaktpunkt saaks täita talle käesolevas peatükis pandud ülesandeid. Nimetatud sõnastus ei anna

mitte mingit selgust selles osas, kui pikalt saab tegelikult töövoosüsteemis isikuandmeid

säilitada.

Seletuskirja kohaselt on isikuandmete säilitamise vajaduse möödumine seotud KarS §-s 81

nimetatud aegumistähtaegadega. Tulenevalt PPVS § 7⁶³ lg-s 2 sätestatud töövoosüsteemi

eesmärgist (registreerida teabevahetust ja koguda statistikat) ning § 7⁶⁴ lg-s 1 väljatoodud

andmete koosseisust on küsitav, et nimetatud (isiku)andmeid saaks seostada karistusõigusliku

aegumistähtajaga. Töövoosüsteemis ei töödelda andmeid süüteo kohta, seega ei ole arusaadav ka

seadusandja soov siduda teabevahetusega (mis ei pruugi isegi olla seotud konkreetse ja selgelt

määratletava süüteo koosseisuga) seotud isikuandmete säilitamise vajaduse KarS §-s 81

ettenähtud süütegude aegumistähtaegadega.

Arvestades lisaks teabevahetuse eesmärki edastada teavet, mis on õige, täielik ja ajakohane (ei

ole aegunud), jääb arusaamatuks, milleks säilitada nt raske kuriteo võimaliku tunnistaja

kontaktandmetega seotud teabetaotluse andmeid töövoosüsteemis igavesti (KarS-i § 81 lõikes 2

sätestatud aegumise erireegli kohaselt agressioonikuritegu, genotsiidikuritegu, inimsusevastast

kuritegu, sõjakuritegu ja kuritegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, puudutava teabe

puhul säilitatakse isikuandmeid alaliselt, kuna vastavad kuriteod ei aegu), kui sellise

teabevahetusega seotud kontaktandmed võivad iga hetk muutuda.

Ülaltoodust tulenevalt soovitab AKI kehtestada seadusega konkreetne säilitustähtaeg lähtuvalt

nimelt töövoosüsteemi eesmärkidel isikuandmete kasutamise vajadusest ning täiendada

seletuskiri vastavate põhjenduste ja selgitustega.

Töövoosüsteemi juurdepääsupiirang

Märgime, et üldiselt saab asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestada

juurdepääsupiirang viieks aastaks, mille võib asutuse juht pikendada kuni viie aasta võrra, kui

juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib (AvTS § 40 lg 1). Asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistatud isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või

dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat, või kui surma ei ole

võimalik tuvastada, siis 110 aastat, alates isiku sünnist. Eriseadusega võib nimetatud korrast

kõrvale kalduda ning vajadusel kehtestada pikemat juurdepääsupiirangut (kehtestada erikord).

PPVS § 7⁶⁴ lg 6 sätestatud juurdepääsupiirangu regulatsioonist ega seletuskirjast ei selgu, kas

tegemist on erikorraga ning kui jah, siis kui pikalt kehtib juurdepääsupiirang töövoosüsteemi

3 (3)

andmetele. Lähtuvalt töövoosüsteemi eesmärgist võib AKI eeldada, et mõeldud on ikkagi

töövoosüsteemile tervikuna juurdepääsu piiramisega ehk seadusandja soov on kehtestada

eriseadusega juurdepääsupiirangu erikord.

Ühtlasi jääb arusaamatuks, kas ja kuidas on tagatud andmesubjekti õigus saada enda kohta käivat

teavet tulenevalt IKÜM art-ga 15 ettenähtud õigusest. Kui seadusandja eesmärgiks on piirata ka

andmesubjekti õigust saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta, peaks see olema eelnõus

selgelt kajastatud. IKÜM art 23 võimaldab siseriikliku õiguse seadusandliku meetmega piirata

isikute IKÜM artiklitest 12-22 ja artiklis 34, samuti artiklis 5 sätestatud kohustuste ja õiguste

ulatust, kui selline piirang austab põhiõiguste ja -vabaduste olemust, on demokraatlikus

ühiskonnas vajalik ja proportsionaalne. Põhjenduspunkt 73 lisab, et selline piirang peab olema

kooskõlas harta ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitsekonventsioonis sätestatud

nõuetele. Teisisõnu tähendab see, et sellised piirangud ei saa olla absoluutsed, ajaliselt piiramatud

ning tagatud peavad olema kaitsemeetmed.

Euroopa Kohus on öelnud, et õigusaktid, mis sisaldavad sellist riivet lubavat meedet, peavad

sätestama selged ja täpsed reeglid, mis reguleerivad kõnealuse meetme ulatust ja kohaldamist

ning kehtestavad miinimumnõuded, millest tulenevalt on isikutel, kelle isikuandmetega on tegu,

piisavad tagatised, mis võimaldavad neid andmeid kuritarvitamise ohu eest tõhusalt kaitsta (vt

selle kohta 2. märtsi 2021. aasta kohtuotsus Prokuratuur (tingimused elektroonilise side

andmetele juurdepääsuks), C-746/18, EU:C:2021:152, punkt 48 ja seal viidatud kohtupraktika).

Seega peavad IKÜM artikli 23 alusel võetud meetmed olema selged ja täpsed ning nende

kohaldamine peab olema õigussubjektidele ettenähtav. Eelkõige peab viimastel olema võimalik

kindlaks teha asjaolud ja tingimused, mille esinemisel võib neile selle määrusega antud õiguste

ulatust piirata.1

Eeltoodust tulenevalt vajab AKI hinnangul juurdepääsu piirangut puudutav regulatsioon

täpsustamist nii eelnõu kui ka seletuskirja tasandil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108

1 Euroopa Kohtu otsus asjas C-175/20