Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine

1

Sotsiaalkaitse- ja terviseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna

vabaühenduste toetamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga toetatakse vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises eelnõuga kavandatavate valdkondlike programmide kaudu. Ministeeriumi ja vabaühenduste tõhusama koostöö toetamine võimaldab arvestada huvigruppide vajadusi ja seisukohti ning tagab seeläbi laiapõhjalise ja kaasava otsustusprotsessi. Samuti võimaldab see võtta sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamisel ja elluviimisel kasutusele vabaühenduste ressursid: praktilised teadmised, kogemused, tööjõud ja võrgustikud. Eelnõus nimetatud valdkondlike programmide eesmärgid on kooskõlas nii sotsiaal- kui ka tervisevaldkonna arengukavaga. Selleks, et vabaühenduste kaasamine oleks stabiilne ja kvaliteetne, sõlmitakse pikemad, 2–3-aastased koostöölepingud. Taotlusvoorud korraldatakse valdkondlike programmide põhiselt. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Meeli Tuubel (e- post: [email protected]; tel: 5916 5850), laste ja perede osakonna lastekaitsepoliitika juht Helen Jõks (e-post: [email protected]; tel: 5913 6865), laste ja perede osakonna nõunik Gerli Lehe (e-post: [email protected]; tel: 5913 6501), rahvatervise osakonna nõunik Brigitta Õunmaa (e-post: [email protected]; tel: 5912 4988), rahvatervise osakonna juhataja Heli Laarmann (e-post: [email protected]; tel: 5913 7099), rahvatervise osakonna nõunik Kadi Reintam (e-post: [email protected]; tel: 5913 7971), toiduabi nõunik Aire Johanson (e-post: [email protected]; tel: 527 6677), toimepidevuse juht Tea Varrak (e-post: [email protected]; tel: 5919 1257), vaimse tervise osakonna ennetus- ja edenduspoliitika koordinaator Triinu Täht (e-post: [email protected]; tel: 5919 7238), vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy Aljama (e-post: [email protected]; tel: 5913 7973), terviseala asekantsler Anniki Lai (e-post: [email protected]; tel: 5911 9567), vaimse tervise osakonna juhataja Anne Randväli (e-post: [email protected]; tel: 5911 8463), välisvahendite osakonna nõunik Piret Audova (teenistussuhe lõppes 23.07.2024) ja välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof (e-post: [email protected]; tel: 5916 3465). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (e-post: [email protected]; tel: 626 9128) ning sama osakonna õigusloome- ja isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals (e-post: [email protected]; tel: 5915 1801). Eelnõu on keeletoimetamata, seda tehakse peale ametlikku kooskõlastusringi. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva eelnõu seletuskirja 4. punktis. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on soodustada vabaühenduste osalemist sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises eelnõuga kavandatavate valdkondlike programmide

2

kaudu. 2020. aastal võttis Sotsiaalministeerium koostöövormina kasutusele strateegilise partnerluse vabaühendustega, mis toetab ministeeriumi valitsemisala tulemuseesmärkide saavutamist ning panustab sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika elluviimisse ja kujundamisse. Vabaühenduste tegevusi on rahastatud ka varem1 ja see hõlmas käesolevat määrust puudutavatest teemadest hasartmängu- ja digisõltuvust, vaimse tervise huvikaitset, toiduabi ja esmaabi. Selleks, et vabaühenduste kaasamine oleks stabiilne ja kvaliteetne, on Vabaühenduste Liit soovitanud valida püsivamatele tegevustele püsivamad elluviijad, mis tähendab pikemaid koostöölepinguid.2 Sotsiaalministeerium tegi strateegiliste partnerluste puhul rahastusotsused 2–4 aasta kohta. Sotsiaalministeerium toetas ka vabaühenduste väikeprojekte, mille kestus oli kuni üks aasta ja eelarve kuni 10 000 eurot. Käesolevas eelnõus on toetus piiratud eelarve ja tööjõu tingimustes suunatud projektidele, mis suudavad saavutada suurema mõju ja jätkusuutlikkuse ning mida rahastatakse vastavalt teemadele vastavast sotsiaal- või tervisevaldkonna programmist. Teemad, mida on varasematel aastatel strateegilise partnerluse raames toetatud, kuid mille toetuslepingud kehtivad veel vähemalt 2024. aasta lõpuni, seletuskirjas ei kajastu. Nende rahastamine lisatakse määrusesse edaspidi vastavalt vajadusele. Toetuse andmine on seotud heaolu arengukava 2023–2030 ja rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide täitmisega. Toetust antakse eelnõus nimetatud valdkondlike programmide alusel. Eelnõu peatükis 4 on välja toodud toetuse andmise põhjendus ja eesmärk valdkondlike programmide kaupa.

3. Eelnõu sisu

Eelnõu kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks. Eelnõu on jaotatud kümneks peatükiks. 1. peatükk. Üldsätted Peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala ja terminid, määruse alusel tehtud otsuste ja toimingute vaidlustamise kord ja toetuse andmise eesmärk. Toetuse andmine on rühmitatud temaatilisteks ehk valdkondlikeks programmideks. 2. peatükk. Projekti periood ja kulud ning toetuse osakaal Peatükis sätestatakse projektide elluviimise periood, toetuse osakaal, kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine, kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ja abikõlbmatud kulud ning vähese tähtsusega abi reeglid. Projekti elluviimise periood määratakse taotlusvooru avamise teates. Kui teates on projekti elluviimise perioodi algus- ja lõppkuupäev nimetatud, ei või projekti elluviimise perioodi algus olla varasem teates nimetatud perioodi alguskuupäevast. Projekti elluviimise periood peab kestma teates nimetatud ajal. Kui teates on nimetatud elluviimise perioodi pikkus kuudes,

1 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.03.2021 käskkiri nr 30 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise-

ja tööministri 08.03.2019 käskkirja nr 21 „Hasartmängumaksu laekumistest toetuste andmise tingimused ja

kord“ muutmine. 2 Rammo, A. (2021). 6/28. Juhend ametnikele. Strateegiline partnerlus vabaühendustega. Vabaühenduste Liit.

https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2021/10/Strateegiline-partnerlus-vabau%CC%88hendustega.pdf

(Vaadatud 01.06.2023).

3

peavad projekti tegevused kestma vastava arvu kuid. Nõude eesmärk on tagada projekti elluviimine kindla perioodi jooksul, et oleks võimalik korraldada taotlusvoorud samal ajal ning tagada eesmärgi täitmiseks vajalike tegevuste võimalikult sujuv üleminek ja katvus. See ei tähenda, et projekti sisutegevusi tuleks teha projekti viimasel päeval, vaid et projekti tegevused ja eelarve kasutamine oleks hajutatud kogu projektiperioodi peale. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tegevustele, mille puhul on oluline, et neid tehakse järjepidevalt, näiteks nõustamisteenuse pakkumine. Välisprojekt, mille omafinantseeringu katmiseks toetust taotletakse, võib olla alanud enne projekti elluviimise perioodi. Välisprojekt peab lõppema selliselt, et koos projekti lõpparuandega oleks võimalik esitada ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuanne. Kui välisprojekt kestab kauem kui projekti periood, tuleb projekti lõppuaruandega esitada projekti lõpuks saavutatud välisprojekti seni saavutatud tulemusi tõendavad dokumendid (nt vahearuanne, saavutatud näitajate sihttase). Projekti elluviimise perioodi võib projekti elluviimise ajal pikendada kokku kuni kuus kuud, kui projekti elluviimisel on tegutsetud hoolsalt ning pikendamise vajadus tuleneb toetuse saajast ja partnerist sõltumatutest asjaoludest. Pikemaks perioodiks või ka muudel alustel pikendamise võimaldamine suurendaks tõenäosust, et järgnevast taotlusvoorust rahastatud analoogsed tegevused dubleerivad pikendatud projekti raames tehtavaid tegevusi. Näiteks, kui projektis pakutakse nõustamisteenust, siis pikendamise tulemusena võib osutatava teenuse maht olla ajutiselt suurem kui vaja, huvikaitse puhul võib tekkida paralleelselt kaks samal eesmärgil töötavat võrgustikku, juhul kui toetuse saajad on erinevad, konverentside puhul sattuda samale ajale kaks samal eesmärgil korraldatavat sündmust. Toetuse andja kooskõlastab projekti pikendamise Sotsiaalministeeriumi vastava valdkondliku programmi kontaktiga, kes hindab vajadust projekti elluviimise perioodi pikendamiseks. Üldjuhul korraldatakse määruse alusel taotlusvoorud üks kord aastas asjakohaste programmide osas samaaegselt selliselt, et taotluste rahastamise otsus saaks kinnitatud projekti elluviimisele eelneva kalendriaasta lõpuks ja projekti elluviimise periood saaks alata taotluse esitamisele järgneva kalendriaasta algusest. Toetus ja omafinantseering moodustavad kokku 100% projekti abikõlblikest kuludest. Toetus võib moodustada maksimaalselt 99% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseering võib olla vaid rahaline. Välisprojekti omafinantseeringuks kasutatava toetuse osalt omafinantseeringut ei arvestata. Välisprojekti omafinantseeringuks taotletav summa peab olema väiksem või võrdne välisprojektis planeeritava omafinantseeringu summaga. Kui välisprojektis on partnerid, võib taotletav summa sisaldada ka partnerite omafinantseeringu osa ehk toetust võib taotleda ka välisprojekti partnerite omafinantseeringu katmiseks. Kulude hüvitamine ehk toetuse saamine toimub kindlasummalise makse alusel. Kindlasummaline makse on suunatud ennekõike tulemuslikkuse rahastamisele. Kulu loetakse tekkinuks, kui kokkulepitud tulemus on täielikult saavutatud, osalisel tulemuse saavutamisel loetakse kulu põhjendatuks proportsionaalselt tulemiga. Kindlasummalise makse puhul kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata, mis tähendab, et kuludokumente ja nende aluseks olevaid ostumenetlusi ja hankeid toetuse andja ei kontrolli. Seega keskendutakse kulude asemel rohkem protsessile ja tulemustele. Seda põhjusel, et tegelike kulude alusel abikõlblike kulude hindamine võib olla keeruline, ajamahukas ning sisaldab palju eksimisvõimalusi, mis võivad kaasa tuua tagasinõuded. Seega vähendab kindlasummalise makse kasutamine osapoolte halduskoormust, olgugi, et mõningane kulude üle- või alahüvitamine on paratamatu. Kogu projekti eelarve peab jagunema vastavalt planeeritud tegevustele, kas üheks või mitmeks kindlasummaliseks makseks. Taotleja ise otsustab mitu kindlasummalist makset projektist tuleb. Ühe kindlasummalise makse raames võib teha mitut tegevust, mis on tervikuna teostatavad. Taotleja peab taotluse esitamisel arusaadavalt põhjendama ja tõendama, kuidas kindlasummaline makse eeldatavate kulude eelarve kujuneb ning kuidas kindlasummalise makse aluseks olevat tulemust hiljem tõendatakse ehk mis on tõendamise aluseks. Taotleja

4

peab kindlasummalise makse koostamisel lähtuma kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest. Kindlasummalise makse eelarvestamise tõendusmaterjaliks sobivad näiteks pakkumused võimalikelt teenuse või kauba pakkujatelt, hinnapäringud või avalike hinnakirjade puhul viited veebilehtedele või kuvaprindid veebilehtedelt. Tulemuste määratlemiseks ei ole soovitatav kasutada kindlaarvulisi tulemusnäitajaid (näiteks koolitatud on 100 inimest või välja on töötatud kolm arengukava), vaid eelistada tuleks minimaalseid näitajaid (näiteks koolitatud on minimaalselt 90 inimest või välja on töötatud minimaalselt kaks arengukava). Minimaalne kindlasummaline makse on üldjuhul 20 000 eurot. Põhjendatud juhtudel võib projektis olla ka üks kindlasummaline makse, mis on sellest väiksem. Näiteks olukorras, kus projekti eelarvet tervikuna ei ole võimalik jagada kindlasummalisteks makseteks nii, et iga kindlasummaline makse oleks vähemalt 20 000 eurot. Peatükis on välja toodud kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted ning abikõlbmatud kulud, mis on taotlejatele abiks kindlasummalise makse eelarvestamisel. Samuti nähakse peatükis ette vähese tähtsusega abi hindamise sätted. Taotlusi hinnatakse juhtumipõhiselt ning analüüsitakse, kas tegemist on turupõhise majandustegevuse toetamisega või mitte, kui on, siis ka seda, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Riigiressurssidest raha pärinemise kriteerium on täidetud. Kui kõik riigiabi hindamise kriteeriumid on täidetud, on tegemist vähese tähtsusega abiga, kui ei ületata vähese tähtsusega abi piirmäära. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. Taotleja võib kaasata partnereid. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad selle käigus kulud. Kui teine isik osaleb projekti tegevuste elluviimises teenusepakkujana, ei ole ta käsitatav projekti partnerina. Taotleja ja partner peavad olema taotluse menetlemise hetkeks tagastanud varem saadud toetuse kasutamata jäägi või tagasinõutud toetuse, mille tasumise tähtaeg on saabunud. Samuti ei tohi taotlejal ega partneril olla muid võlgnevusi lisaks rahalistele võlgnevustele. Varem antud toetuse kasutamise aruanne peab olema esitatud. Samuti peavad olema kõrvaldatud aruande puudused, kui nende kõrvaldamise tähtaeg on saabunud. Lisaks eelnõu 3. peatükis nimetatud nõuetele kehtivad taotlejale, partnerile ja taotlusele ka eelnõu 4. peatükis nimetatud eritingimused valdkondlike programmide kohta. Näiteks on valdkondlike programmide eritingimustes määratud, et nii taotlejal kui partneril peab olema taotluse esitamise hetkeks eelnev kogemus valdkonnas, mille edendamiseks toetust taotletakse. Kogemuse olemasolu peab taotleja või vastavalt tema partner olema võimeline tõendama. Taotluses tuleb muu hulgas nimetada projekti tegevuste väljundnäitajad ja nende sihttasemed iga kindlasummalise makse kohta koos nende tõendamise alustega. Näiteks, kui projekti tegevuseks on koolituse väljatöötamine ja läbiviimine, on väljunditeks koolituse programm, õppematerjalid, koolitusel osalejate arv jms. Tulemusnäitajate ja muude projekti spetsiifiliste näitajate ning nende sihttasemete lisamine toimub taotluse põhiselt, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti. Valdkondliku programmi tingimustes võib sätestada väljundnäitaja ja selle kohustusliku sihttaseme. Tulemusnäitajaks võib olla eelnenud näite puhul uusi teadmisi saanud, oskusi omandanud ja väljaõppinud ning neid teadmisi rakendada suutvate ja kasutama asuvate inimeste arv.

5

4. peatükk. Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused Peatükis sätestatakse iga valdkondliku programmi toetuse kasutamise eesmärk ja toetatavad tegevused ning eritingimused. Eritingimusteks on tingimused, mida ei ole valdkondade üleselt reguleeritud, kuid konkreetse valdkonna kohta kehtib erisus. Näiteks on eritingimustes reguleeritud nõuded projektist kasusaajatele, tegevuste väljunditele, toetuse saaja ja partneri varasemale kogemusele jne. Kasusaajana on mõeldud otsest kasusaajat (näiteks koolitusel osalev koolitaja), mitte kaudset kasusaajat (näiteks projekti käigus koolitatud koolitaja poolt projekti järgselt läbi viidud koolitusel osalev projekti sihtrühma kuuluv inimene). Taotlus tuleb esitada ühe valdkondliku programmi kohta. Kui taotleja soovib teha tegevusi mitme valdkondliku programmi raames, tuleb esitada nende kohta eraldi taotlused, väljaarvatud juhul kui organisatsioon on ühes programmis taotleja ja teises programmis projekti partneriks. 4.1. Sõltuvushäired Sõltuvushäirete programmis on rõhk hasartmängusõltuvusega inimeste ja nende lähedaste toetamisel ning hasartmängu- ja digisõltuvuse leviku ennetamisel ning inimeste tervisest ja heaolust lähtuva alkoholi- ja tubaka (sh nikotiini) poliitika kujundamisel. Uuringu „Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega“ (2023) tulemused näitavad, et võrreldes 2021. aasta uuringu tulemustega, hasartmängudega kokkupuutunute arv on veidi kahanenud. Eesti 15–74-aastastest elanikest on elu jooksul hasartmängudega kokku puutunud 65% (varasemalt 2021. aastal 72%), viimase kahe aasta jooksul 47% ehk iga teine elanik. Nii internetis kui ka väljaspool internetti on kõige populaarsem arv- ja kiirloteriides osalemine, millega on viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud 41% elanikest. Kokkupuude muude mängutüüpidega jääb alla kümnendiku: kasiinomänge on mänginud 7%, kihlvedudes ja spordiennustuses osalenud 6%, pokkerit mänginud 4% ja muid uuringus täpsustamata mänge 8%. 15–20-aastaste kokkupuude hasartmängudega nii üldse kui ka kahe viimase aasta jooksul on võrreldav Eesti keskmisega: mänginud on 59% noortest, sh viimase kahe aasta jooksul 47%. Viimase kahe aasta jooksul on 38% noortest mänginud raha peale väljaspool internetti: kõige sagedamini loteriid, aga ka muid mänge ja mänguautomaatidel väljaspool kasiinot. Arvuti- või internetisõltuvus on psüühikahäirete valdkonnas uus kontseptsioon, mistõttu tänasel päeval häiret ametlikult ei diagnoosita. Küll aga saame eristada, kui palju kasutamist on liiga palju ja millal muutub kasutamine sõltuvuskäitumiseks. On teada, et netisõltuvuse all kannatab iga kümnes inimene, keskeltläbi 3–5% lastest ja täiskasvanutest. Hasartmängu- ja digisõltuvusega tegelemisel on vajalik järjepidev teavitustöö, et ennetada probleeme ja nende süvenemist ning oluline on nõustamisteenuste õigeaegne kättesaadavus. Hasartmängu- ja digisõltuvuse osas toetab sõltuvushäirete programm rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ täitmist, panustab vaimse tervise strateegia 2016–2025 alaeesmärki „Psüühika- ja käitumishäirete ennetamine“, mida on kirjeldatud järgmiselt: „Inimesed oskavad võimalikult varakult ära tunda häirete tekkimise, nad julgevad abi küsida ja neile on tagatud professionaalne õigeaegne abi tõsisemate häirete ennetamiseks.“, samuti vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023– 2026 töösuundade edendus, ennetus, kogukondlik tugi ja vaimse tervise teenused eesmärkide saavutamist. Rohkem kui pool enneaegse suremuse ja haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest. Tervisekaotust põhjustavate riskitegurite ja - käitumise eesotsas on toitumise ja metabolismiga seotud riskid ja alkoholi ning tubakatoodete tarvitamine. Alkoholi tarvitamine põhjustab Eestis väga suurt sotsiaalset ja tervisekahju. Kahjude majanduslik negatiivne mõju ületab alkoholitööstuse ja sellega seotud

6

majandusharude toodetud lisaväärtuse. Alkoholist tingitud riskikoormus oli 2022. aastal 53 442 eluaastat ning alkoholi tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 50,5 miljonit eurot. Alates 2019. aastast suurenes Eesti inimeste (vanuses 15- aastased ja vanemad) alkoholi tarbimine ja alates 2018. aastast suremus alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud haigustesse. 2023. Aastal langes eeskätt raske majandusolukorra tõttu alkoholi kogutarbimine (2,6%) kui ka surmad. 2023. aastal suri otseselt alkoholi põhjustatud haigustesse 627 inimest (2022. aastal 753). Tervist ohustava alkoholitarvitamise riskipiire (meestel 140 g ja naistel 70 g absoluutalkoholi nädalas) ületas 2022. aastal 21% meestest ja 11% naistest. Kuigi tavasigarettide suitsetamise populaarsus noorte seas väheneb, on murekohaks viimastel aastatel tõusutrendis olnud alternatiivsete tubaka- ja nikotiinitoodete, sealhulgas e-sigarettide tarbimise laialdane levik noorte hulgas. 2022. aasta andmetel oli e-sigarette proovinud 10% 11-aastastest, 31% 13-aastastest ja 47% 15-aastastest noortest. E-sigareti ja huuletubaka tarvitajaid on ka nende noorte seas, kes tavasigarette ei suitseta ning nende toodete tarvitamise tõus on märgatav just tüdrukute seas. 2022. aastal oli tubakatoodete tarvitamisest tingitud riskikoormus 59 363 eluaastat ja tubakatoodete tarvitamisega seotud otsesed kulud Tervisekassa raviarvete alusel ligikaudu 55,6 miljonit eurot. Alkoholi- ja tubakavaldkonna huvikaitse osas toetab sõltuvushäirete programm riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 alasihte „Hooliv ühiskond“ ja „Tervist hoidev inimene“, rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ täitmist, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama tegevust „uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine“. Projekt peab olema kooskõlas ka alkoholipoliitika ja tubakapoliitika rohelises raamatus nimetatud eesmärkidega. Alkoholipoliitika ja tubaka (sh nikotiini) poliitika kujundamisel (maksupoliitikas, reklaaminduses, turunduses jne) ei ole alati esikohal tervis. Selleks, et erinevates valdkondades rohkem arvestataks otsuste/poliitika kujundamisel tervise mõjuga on oluline, et ühiskonnas rohkem osapooli teaksid ja oskaksid erinevate valdkondlike poliitika mõjudel seoseid näha tervisega. Programmiga soovitakse koondada alkoholi ja tubaka (sh nikotiini) tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega (alkohol ja nikotiin) inimeste ja nende lähedaste õigused ning huvid ja tagada nende eest seismine. Lisaks on eesmärgiks huvide, eesmärkide, võimaluste ja kahjude kommunikeerimine avalikkusele (teadlikkuse tõstmine) ning alkoholi- ja tubakapoliitika kujundamisega seotud osapooltele ja otsustajatele. 4.2. Vaimse tervise huvikaitse Tähelepanu inimeste vaimsele tervisele füüsilise tervise kõrval ja vaimse tervise valdkonna areng on aastatega kogunud üha suuremat jõudu nii Eestis kui teistes riikides, plahvatusliku hüppe tekitas valdkonnas aga ülemaailmne tervisekriis – COVID-19 pandeemia. Selle mõju inimeste igapäevaelule ja toimetulekule oli niivõrd märgatav, et pani inimeste säilenõtkuse ja vaimse tervise olulisust tunnistama ka valdkonnaväliseid inimesi. Vaimne tervis on saanud tõuget ja hoogu nii avalikus meedias sagedasema kajastamise, valdkondlike teadusuuringute rahastamise, innovaatilisi lahendusi otsivate idufirmade tegevuse kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide ja riikide avaliku sektori asutuste poliitikakujunduse kaudu.

(Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise tegevuskava 2023–2026). Suur tähelepanu kiires

arengus olevale valdkonnale seab senisest suuremad nõudmised selle edendamisel tugineda kvaliteetsele ja usaldusväärsele teabele ning hoolikalt kaalutud ja valitud tõenduspõhistele tegevustele kõigi valdkonna huvirühmade poolt.

7

Vaimse tervise probleemidega võib oma eluea jooksul kokku puutuda iga inimene, levinuimad probleemid on depressioon ja ärevus. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on psüühikahäirega inimeste osakaal kasvamas – iga kaheksas inimene maailmas elab psüühikahäirega (WHO, 2022). Rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU, 2022) selgitas välja Eesti rahvastiku vaimse tervise peamised sõlmprobleemid, millega vaimse tervise poliitika peab tegelema: 1) sotsiaal- majanduslik, sh regionaalne ebavõrdsus; 2) sotsiaalne isolatsioon – üksi elavatel inimestel esineb rohkem vaimse tervise probleeme; 3) noorte vaimse tervise haavatavus – enesehinnanguliste küsimustike alusel esineb noortel teiste vanuserühmadega võrreldes suurem vaimse tervise häirete esinemise risk; 4) puudulik terviseharitus ja infopuudus teenuste kohta, mis on muu hulgas mõjutatud vaimse tervise häbimärgistamisest; 5) puudulik info häirete levimuse, mõjude ja riskitegurite kohta; 6) ennetus- ja raviteenuste puudulik kättesaadavus. Vaimse tervise huvikaitse programmi eesmärk on edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitset vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamise ning mõjusa valdkondliku kommunikatsiooni kaudu. Hea huvikaitse tugineb legitiimsusele ja vastutavusele. See tähendab, et elanikkonna heaolu ja vaimse tervise edendamiseks on vajalik lai esindatus valdkonnas ja ka sihtrühma seas, valdkondlik kompetentsus ja jagatud huvikaitse visioon, strateegia ja selle elluviimine. Sellest lähtuvalt on kirjeldatud selle valdkondliku programmi tegevusi. Vaimse tervise huvikaitse programm toetab riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Vaimse tervise huvikaitse programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist. 4.3. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine Psüühikahäire on vaimse tervise seisund, mis mõjutab üksikisiku mõtlemist, tundeid, käitumist ja üldist toimimist. Psüühikahäireid iseloomustavad mitmesugused sümptomid ja nähud, mis võivad erineda olenevalt konkreetsest häirest. Vaimse tervise probleemidega võib oma eluea jooksul kokku puutuda iga inimene, levinuimad probleemid on depressioon ja ärevus. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO, 2022) andmetel on psüühikahäirega inimeste osakaal kasvamas – iga kaheksas inimene maailmas elab psüühikahäirega. Rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU, 2022) selgitas välja Eesti rahvastiku vaimse tervise peamised sõlmprobleemid, millega vaimse tervise poliitika peab tegelema: 1) sotsiaal- majanduslik, sh regionaalne ebavõrdsus; 2) sotsiaalne isolatsioon – üksi elavatel inimestel esineb rohkem vaimse tervise probleeme; 3) noorte vaimse tervise haavatavus – enesehinnanguliste küsimustike alusel esineb noortel teiste vanuserühmadega võrreldes

8

suurem vaimse tervise häirete esinemise risk; 4) puudulik terviseharitus ja infopuudus teenuste kohta, mis on muu hulgas mõjutatud vaimse tervise häbimärgistamisest; 5) puudulik info häirete levimuse, mõjude ja riskitegurite kohta; 6) ennetus- ja raviteenuste puudulik kättesaadavus. Psüühikahäireid kogenud inimeste toetamine võrgustiku ja huvikaitse kaudu aitab neid kaasata poliitika kujundamisse ja elluviimisse, vähendada stigmat, eelarvamusi ja stereotüüpe ning edendada avatud suhtumist psüühikahäirega inimestesse. Võrgustumine aitab ka psüühikahäirega inimestel endil ühenduda ja toetust leida teiste sarnaste kogemustega inimeste seast. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega seotud häbimärgistamist ja suurendada psüühikahäirega inimeste kaasatust neile suunatud poliitika, sekkumiste ja teenuste kujundamisse. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm toetab Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist. Paragrahvi 17 lõike 3 punktis 1 nimetatud tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias on näiteks kogemuslugude jagamine. Paragrahvi 17 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele, on näiteks rahvusvahelisse praktikasse rakendatud raamistik ja koolitused ning järjepidev tugi (supervisioon). 4.4. Tervislik toitumine ja liikumine Viimase 20 aasta jooksul on Eesti tööealise rahvastiku kehamassiindeks (KMI) järjepidevalt kasvanud: kui 2000. aastal oli see meestel keskmiselt 24,8 ja naistel 24,4, siis 2022. aasta andmetes juba vastavalt 26,8 ja 25,9. Sellest tulenevalt on kahanenud ka KMI järgi normaalkaalu kuuluva rahvastiku osakaal. Kui 2012. aastal oli 16–64-aastastest normaalkaalus 48,6%, siis 2022. aastal 45%. Regulaarselt kehaliselt aktiivsete (kehaline aktiivsus viis korda nädalas 30 minutit) täiskasvanute osakaal Eestis on väike. Neli või enam korda nädalas kehaliselt aktiivsete täiskasvanute osakaal on aastate jooksul veidi kasvanud (2004. aastal oli see näitaja 12,5% ja 2020. aastal 19%), kuid sellega ei saa siiski rahul olla. Eestis on mitmeid tasakaalustatud toitumise suurendamisele suunatud tegevusi pooleli (näiteks toidu koostise muutmise (reformuleerimise) plaani väljatöötamine soola, lisatud suhkrute ja küllastunud rasvhapete vähendamiseks toitudes, toitumis- ja liikumissoovituste uuendamine jne). Kultuuriministeeriumi eestvedamisel on käivitatud 2023. aastal liikumisaasta raames mitmeid algatusi, sh liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava koostamine ja elluviimine. Sotsiaalministeerium vajab järgnevatel aastatel tasakaalustatud toitumise ja liikumise edendamiseks strateegilist partnerit, sest valikute ja elukeskkonna kujundamiseks on vaja järjepidevat tööd teha, et jõuaksime oodatavate muutusteni tervisenäitajates. Rahastatavad tegevused aitavad kaasa liikumist soodustava keskkonna ja tasakaalustatud

9

toitumist soosivate valikute kujundamisele, sh arendatakse füüsilist keskkonda ja kujundatakse sotsiaalseid norme. Uuendamisel on rahvatervise seadus ja selle rakendusaktid ning nende rakendamise ettevalmistamiseks on vajalikud ka strateegilise partneri tegevused. Paranenud toitumis- ja liikumisharjumused toovad eeldatavalt kaasa südame- ja veresoonkonnahaiguste, toitumisest mõjutatud vähkkasvajate vormide ja teist tüüpi diabeedi selge langustrendi.3 Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonnas. Strateegilise partneri eesmärgid ja tegevused peavad olema kooskõlas rahvastiku tervise arengukavaga 2020–2030, mille üks eesmärk on Eesti inimeste oodatava ja tervena elatud eluea pikenemine. Eesmärgi saavutamiseks tuleb edendada tasakaalustatud toitumist ja füüsilist aktiivsust. Rahastatavad tegevused peavad toetama rahvastiku tervise arengukava tervist toetatavate valikute programmi meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevust 1.1.3 „Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise liikumise edendamine“, samuti peavad strateegilise partneri eesmärgid ja tegevused olema kooskõlas riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega. Programmi alaeesmärgid on: 1) suurendada erinevate sihtrühmade kaasatust tõenduspõhiste tasakaalustatud toitumise ja

liikumise võimaluste loomisesse ja arendamisse, keskendudes lastele ja noortele; 2) suurendada ühiskonnas teadlikkust eelkõige tasakaalustatud toitumise ja regulaarse

liikumise tõenduspõhisest positiivsest mõjust tervisele, samuti tasakaalustamata toitumise ja vähese liikumisega kaasnevatest terviseprobleemidest;

3) suurendada Eesti ühiskonnas aktiivset osalust tõenduspõhise tasakaalustatud toitumise ja tervisliku liikumise võimaluste loomisel ja inimestele kättesaadavaks tegemisel.

Paragrahvi 19 lõike 4 kohaselt ei saa toetust kasutada tegevusteks, mida rahastatakse välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud, kui toetus on eraldatud välisprojekti omafinantseeringu katmiseks. Näiteks, ei rahastata toetusest koolituse läbiviimist, kui seda rahastab ka mõni teine ministeerium. Sealhulgas laieneb piirang ka nendele koolitusgruppidele, mille läbiviimist teine rahastaja otseselt ei toeta. Toetusest on võimalik rahastada sellist tegevust toetavat tegevust, näiteks teenuse arendamist. Tegemist on paragrahv 9 punkti 10 kõrval täiendava piiranguga, mis lisaks konkreetsetele kuludele, mis on kaetud muudest rahastamise allikatest, piirab rahastamist tegevuse üleselt, kui selleks on toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. 4.5. Elanikkonna esmaabioskused Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 5 nimetatud elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste kohustuslik sihtrühm on paragrahvi 22 lõike 4 kohaselt õpilased. Eesmärk on, et koolides oleksid kindlasti tasuta kvaliteetsed esmaabioskuste koolitused kättesaadavad. Ülejäänud sihtrühmad ning ka õpilaste ja koolide valik on toetuse saaja otsustada. Rahvastiku tervise aastaraamat 20234 toob välja, et kuni 2020. aastani olid õnnetusjuhtumid, märgistused ja traumad sageduselt kolmas surmapõhjus Eestis. 2021. aastal jäid vigastused (õnnetusjuhtumid, mürgistused ja traumad) neljandaks surmapõhjuseks seoses hingamiselundite haigustest (sh COVID-19) tingitud suremuse suurenemisega. Põhilised

3 Reile, Rainer ja Veideman, Tatjana. (2023). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring, 2022.

Metoodika ja standardtabelite kogumik. s.l. : Tervise Arengu Instituut.

4 https://tai.ee/et/valjaanded/rahvastiku-tervise-aastaraamat-2023.

10

vigastused saadakse kodus: aastatel 2016–2021 registreeritud juhtude alusel ligi 43% aastas. Vigastuste tõttu hukkus 2021. aastal 935 inimest. Vigastustest tingitud surmade ja tüsistuste vähendamiseks on vigastuste ennetamise kõrval oluline suurendada elanikkonna tõenduspõhiseid esmaabioskusi, et tagada kvaliteetne ja õigeaegne abi andmine seni, kuni abistamise saab vajaduse korral üle võtta professionaalne tervishoiuteenuse osutaja. Elanikkonna esmaabioskuste suurendamine võimaldab teoreetiliselt vähendada koormust tervishoiusüsteemile, eriti erakorralise abi osakondadele ja kiirabile tavaolukorras, kuid suurendab ka Eesti valmisolekut suuremateks kriisiolukordadeks, mil tavapärased riigi poolt tagatud teenused võivad olla suure koormuse tõttu vähem ligipääsetavad. Eestis on esmaabikoolituste ja täiendõppe kvaliteet kõikuv, korralduses puudub terviklik ja kvaliteeti tagav süsteem ning valdkond on selgelt eesmärgistamata. Sotsiaalministeeriumi esmaabivaldkonna kehtiva strateegilise partnerluse käigus valmib 2023. aasta teises pooles esmaabioskuste õppe ja koolituste terviklik pikaajaline plaan. Selle elluviimiseks on vajalik koostada ja ellu viia üksikasjalik tegevuskava ning luua ja arendada koolitajate ja täiendõppe valdkonnas tegutsejate koostöövõrgustik, mis toetaks osapoolte koostööd ja aitaks parandada kvaliteetsete emaabikoolituste kättesaadavust Eestis. Toetus aitab kaasa Eesti 2035 kolme sihi saavutamisele (inimene – arukas, tegus ja tervist hoidev Eesti inimene; ühiskond – hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond; riigivalitsemine – Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik). Samuti aitab toetus kaasa rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ lahendustee „Vigastuste ennetamine“ täitmisele, kus üht prioriteetset tegevust on kirjeldatud järgmiselt: „Elanike esmaabi osutamise oskusi parandatakse ning esmaabi andmise valmidust suurendatakse.“. Lisaks aitab toetus kaasa rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 alaeesmärgi „Inimkeskne tervishoid“ lahendustee „Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse ning kogukondade võimestamine ja kaasamine“ saavutamisele. 4.6. Toiduabi Järjest rohkem tuleb pöörata tähelepanu sellele, et toit saaks maksimaalselt ära kasutatud ja ülejääv toit jätkusuutlike lahenduste abil ümber jagatud. 2021. aastal tehtud uuringu „Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas“ kohaselt tekib Eestis kokku ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid aastas. Toidujäätmed on toit, mis on muutunud jäätmeteks toidutarneahela erinevates etappides (sh lõpptarbimise etapis). Toidujäätmeteks võib pidada toitu, mis on muutunud jäätmeteks järgmistel tingimustel: on sisenenud toidutarneahelasse; on eraldatud või ära visatud toidutarneahela erinevates etappides; on suunatud jäätmekäitlusprotsessi.5 Toidujäätmetest poole (50%) ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk inimtoiduna raisku läinud toit. Toidukadu ehk raisatud toit on toit või toiduaine, mis mingil põhjusel (riknenud või kasutustähtaja ületanud toit, söömisel ülejäänud toit jne) jääb tarbimata ja visatakse toidujäätmetena ära. Toidukadu tekib kõikidel toidutarneahela etappidel6. Kõige suurem osakaal toidukao tekkes on kodumajapidamistel (41%), kõige väiksem toidutööstusel (4%). Kogu toidutarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on Eestis hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Nii näiteks jääb hinnanguliselt Eesti toidupoodides aastas müümata ligi 22 800 tonni toidukaupu. Toitlustusasutuste – restoranid, kohvikud, sööklad jne – tekitatud toidukadu ulatub pea 7500 tonnini aastas. Eesti pered

5 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J. (2021).

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn. 6 Toidutarneahel on omavahel seotud tegevused, mis on suunatud toidu tootmisele, töötlemisele, turule viimisele

ning lõpptarbimisele. Toidutarneahel sisaldab endas üldjuhul järgmisi etappe: kodumajapidamised, toitlustus,

toidu jaemüük ja muul viisil tarnimine (kaubandus), toidu töötlemine ja tootmine (toidutööstus), esmatootmine.

11

viskavad toidukaona ära kokku üle 34 000 tonni aastas.7 Uuringu tulemused näitavad, et peamiseks toidukao tekkimise põhjuseks Eesti peredes on toidu või toiduainete riknemine. Toiduabi valdkondliku programmi eesmärk on võrgustikutöö abil innovaatiliselt ära kasutada päästetud toitu, et toetada Eesti eri piirkondades eelkõige puudust kannatavaid inimesi võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. Päästetud toit on toiduks sobiv toiduaine, mis muidu oleks kas hävitatud või jäänud kasutamata. Päästetud toitu annetavad valdkonnas tegutsevatele vabaühendustele suuremad ja väiksemad toidupoed, maaletoojad, toidu tootjad ja põllumehed. Puudust kannatavaid inimesi on Eestis kohalike omavalitsuste poolt toiduabi nimekirjadesse kantuna igas kvartalis 30 000–36 000. Selleks et jääks ka vähem toitu üle, tuleb olemasolevat toitu osata maksimaalselt ära kasutada: teada säilitamise viise, nippe, kuidas soodsamalt, tõhusamalt ja mitmekesisemalt toitu, sh päästetud toitu, kasutada. Tegevus toetab riikliku toiduabi jagamise süsteemi. Toiduabi valdkondlik programm on kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalhoolekanne“ tegevussuunaga „Teenuste arendamisel inimese terviklikust abivajadustest lähtumine ning pakutava abi parem koordineerimine ja integreerimine“, sealhulgas eesmärgiga arendada toetavaid teenuseid, et vähendada vaesust, parandada inimeste iseseisvat toimetulekut ja tagada tervisliku toiduabi kättesaadavus. Riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne on toetada puudust kannatavaid inimesi ning päästetud toidu ümberjagamine on üks võimalus neid inimesi aidata. Paragrahvi 23 lõikes 4 nimetatud innovaatilised lahendused päästetud toidu ärakasutamiseks on näiteks: 1) toidujagamisplatvorm, sealhulgas mobiilirakendus, mis võimaldab toidupoodidel ja teistel toiduettevõtetel jagada ülejäänud toitu otse kohaliku kogukonna abivajajate, kodutute varjupaikade või heategevusorganisatsioonidega; 2) toiduainete säilitamise ja taaskasutamise teemalised õpitoad, sealhulgas säilitamistehnikast ja ühisaedade rajamisest. Ühisaedade rajamine aitab koondada kogukonda, vähendada toiduraiskamist ja parandada tervislikku toitumist. Ühisaias toitu kasvatades saab inimene enda toidulauale maitsva, tervisliku ja kohaliku toidu; 3) koolituste, sealhulgas toimetulekuõppe, praktiliste juhendite jms kaudu teadlikkuse suurendamine sellest, kuidas poest vähese raha eest võimalikult tervislikke toiduaineid osta; 4) päästetud toidu kogumine, töötlemine ja jagamine spetsiaalsetes nn supiköökides. Kuigi taotleja või partner võivad olla sellise tegevuse väljatöötamise ja rakendamisega juba alustanud, on see jätkuvalt käesoleva määruse kontekstis innovaatiline, kuna eristub Eestis laiemalt levinud süsteemidest. Innovaatilised on ka tegevused, mis on seni olnud suunatud vaid ühe piirkonna inimestele. Seega saab innovatsioonina käsitada ka laienemist teistesse piirkondadesse. Oluline on tagada, et päästetud toit oleks ohutu ja säilitaks oma toiteväärtuse kuni see jõuab abivajajateni. Selleks tuleb rangelt järgida toiduohutuse ja hügieeni nõudeid ning transportida ja säilitada toitu sobivates tingimustes. Paragrahvi 24 lõikes 1 on nimetatud võimalike tegevustest kasusaajatena kohalikke omavalitsusi. Projekti raames on soovitav koostöö kohaliku omavalitsusega, kellel on info puudust kannatavate inimeste kohta ja kes saab info vahendamisel kaasa aidata.

7 Piirsalu, E, Moora, H, Väli, K, Aro, K, Värnik, R, Lillemets, J. (2021).

Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn.

12

Toetuse saaja ja partner peavad lähtuma projekti tegevustes Põllumajandus- ja Toiduameti juhenditest toidu annetamisel ja ümbertöötlemisel ning toiduainete käitlemisel, mis on kättesaadavad järgmistel aadressidel: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja- turustajale/toidu-tootmine/toidu-annetamine ja https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja- turustajale/toidu-tootmine/uldised-nouded#kulmutatud-toiduaine. 4.7. Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm

Lapsevanemate ja positiivse vanemluse toetamine on üks parimaid viise ennetada hilisemaid probleeme tervishoius, lastekaitses, hoolekande- ja kriminaaljustiitssüsteemis. Head vanemlikud oskused ja toetavad lähedussuhted, vanemate parem toimetulek enda stressiga ning toetav ja turvaline kodukeskkond vähendavad laste tõenäosust vaimse tervise probleemide ja mittesoovitud käitumisviiside tekkeks.8

Tervise Arengu Instituudi 2022. aastal koostatud raport vanemluse valdkonna spetsialistide hinnangute koondamisel kinnitab, et eelkõige nähakse vajadust laiapinnalisema ennetustöö järele, toetamaks lapsevanemaid rolliga seotud teadmiste, hoiakute ja oskuste omandamisel.9

Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm on kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi nr 1 „Lapsed ja pered “ tegevussuuna „Jätkusuutliku sündimustaseme saavutamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamine“ eesmärgiga soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas. Samuti on see kooskõlas tegevussuuna „Peresõbraliku keskkonna loomiseks paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamine ja toetusmeetmete kaasajastamine“ eesmärkidega arendada noortele ja lapsevanematele mõeldud paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavaid programme ja teenuseid ning parandada nende kättesaadavust.

Paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud tegevused on suunatud lastega perede toetamisele mitmekülgsete meetmetega, mis edendavad vanemlikke oskusi, lapse arengut, peresuhete kvaliteeti ning kogukondliku toe tugevdamist. Senisest enam tuleb pakkuda teenuseid, mis toetavad vanemlikke oskusi ja panustavad abivajaduse varajasse märkamisse ning probleemide ära hoidmisesse. Vanemluse toetamine aitab ära hoida laste ja noorte vaimse tervise probleeme, vähendab riskikäitumist ja lastevanemate vaimse tervise probleeme. Oluline on pakkuda vanematele tuge teemades ja kohtades, kus nad oma lapse east tulenevalt liiguvad. Laste ja perede heaolu toetamise fookuses on probleemide ennetamine. Tegevuste hulka kuuluvad: 1) Laste kasvatamist ja lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundamine ning nende toetamine läbi konkreetsete tegevuste. See hõlmab teadlikkuse suurendamist lastekasvatuse olulisusest ning praktiliste tegevuste elluviimist, mis toetavad positiivset suhtumist lastesse ja peredesse. Avalik kommunikatsioon, teavitusüritused, infoseminarid, toetavad tegevused ja aktiivne suhtlus kohalikul tasandil on olulised vahendid teadlikkuse suurendamiseks ning toetavate hoiakute kujundamiseks perede väärtustamise osas. 2) Lastega perede vajaduste koondamine ning huvikaitse. Siia alla kuuluvad tegevused, mis aitavad mõista perede erinevaid vajadusi ning tagavad, et nende huvid ja õigused on kaitstud ja esindatud. Olulised on tegevused, mis arendavad koostööd ja partnerlust kohalike omavalitsuste, ärisektori ja huvikaitseorganisatsioonide vahel. Samuti on oluline kogukondlik

8 Rahayu, S., & Nurhayati, S. (2023). Implementation of Positive Parenting In Early Childhoods’ Families

During The Learning From Home Program. Jurnal Simki Pedagogia, 6(2), 512-519. 9 Avaliku sektori esindajate hinnangud vanemluse valdkonnale | Tervise Arengu Instituut (tai.ee)

13

lähenemine, mis arvestab piirkonna eripärasid ning võimestab koostööd liikmesorganisatsioonide ja kogukonnaliikmete vahel. 3) Perede heaolu suurendamine läbi positiivse ja võrdse vanemluse, pere- ja paarisuhete toetamise (sh jagatud vanemlus). See hõlmab tegevusi, mis toetavad vanemate teadmisi ja oskusi lapsi läbi positiivse vanemluse erinevates vanuse etappides toetada ning tugevdavad perekonna sidemeid ja suhteid. Partneritelt oodatakse eelkõige vanemlust, pere- ja paarisuhet toetava info jagamist sihtgrupile ja teenuste kättesaadavuse laiendamist. Tegevustega soovitakse pakkuda praktilist tuge peredele, et osata hoida ja luua positiivseid peresuhteid. Lisaks sellele on oluline tõsta teadlikkust võrdsest vanemlusest ja jagatud vastutusest lapsekasvatuse osas ja arendada teadmisi, mis soodustavad mõlema vanema aktiivset osalust lapse kasvatamisel ja hoolitsemisel. Oluline on ka toetada pere- ja paarisuhteid, pakkudes nõustamisteenuseid, mis aitavad lahendada suhteprobleeme ning luua vastastikku toetavat ja austavat suhtlemiskeskkonda perekonnas. 4) Lapsevanemate teadlikkuse suurendamine lapse arenguetappidest ja sotsiaal- emotsionaalsete pädevuste arendamisest. Oluline tegevus selles valdkonnas on toetada lapsevanemaid läbi loengute, vestlusringide ja nõustamistegevuste, kus tutvustatakse põhjalikult lapse arenguetappe erinevates eluetappides. Need tegevused võivad hõlmata nii teoreetilist kui ka praktilist lähenemist, aidates vanematel mõista lapse arengu psühholoogilisi, emotsionaalseid ja sotsiaalseid aspekte ning kuidas neid igapäevaelus toetada. 5) Esmatasandi ennetuskeskuste ja kogukondade võimestamine perede toetamisel ning kvaliteetsete pereteenuste loomisel, lõimimisel ja käivitamisel. Siia alla kuuluvad tegevused, mis tugevdavad kogukondade võimekust pakkuda peredele tuge ja ressursse ning arendavad välja kvaliteetseid teenuseid ja tugisüsteeme. 6) Muud tegevused, mis täiendavad eelnevalt nimetatud tegevusi ja on vajalikud laste- ja perepoliitiliste eesmärkide täitmiseks. Paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on lastega pered, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. Programmi eritingimuseks on, et taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamiseks toetust taotletakse. Lisaks peab projekt hõlmama vähemalt kolme § 25 lõikes 2 nimetatud tegevust ning toetuse minimaalne suurus on 130 000 eurot ühe aasta kohta. 4.8. Laste õiguste ja kaasatuse edendamine Strateegilisele partnerile toetuse andmine laste õiguste ja kaasatuse edendamiseks on seotud „Heaolu arengukava 2023–2030“ esimese alaeesmärgiga „Lapsed ja pered“ – Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Strateegiline partner toetab oma tegevustega arengukava esimese alaeesmärgi järgmisi tegevussuundi:

 lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada abivajavatele lastele tõhus ja eesmärgipärane abi valdkondadeüleses koostöös;

 väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini;

 vajaduspõhise abi ja toetuse tagamine suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele ja nende peredele;

 asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine, asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine ning asendus- ja järelhoolduse hea kvaliteedi tagamine.

Programmis toetatavad tegevused lähtuvad vajadusest tõhustada laste õiguste, sh kaasatuse alast teadlikkust ning nii laste kui ka lastekaitsetöötajate huvikaitse arendamist. Laste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamise praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustöö osas on oluliseks tegevussuunaks laste endi teavitamine nende õigustest ja

14

õiguste kaitse võimalustest, sh arvestades, et teave oleks edastatud lastele neile arusaadaval ja kättesaadaval viisil. Lisaks laste endi teavitamisele on vajalik teavitada laste õigustest, sh osalusõigusest ja laste kaasamise vajadusest ka lapsevanemaid, lastega töötavaid spetsialiste, lasteasutusi ning teisi osapooli, sh väljaspool sotsiaalvaldkonda, kelle tegevused mõjutavad otseselt või kaudselt laste heaolu. Toetatakse tegevusi, mis on seotud eelnevalt toodud suundades koolitus- ja nõustamistegevustega, aga ka teavitus- ja meediatööga. Samuti toetatakse juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist ja juurutamist eri valdkondades ja haldustasanditel. Oluliseks tegevussuunaks on laste, sealhulgas haavatavas olukorras või kogemusega laste arvamuse ja vajaduste koondamine ning huvikaitse. Selle tegevussuuna all ootame laste arvamuse ja vajaduste koondamist ning huvikaitselisi tegevusi lapsi puudutavate seaduseelnõude, riiklike strateegiate jms ettevalmistamise protsessis. Haavatavas olukorras lasteks võivad olla näiteks asendus- ja järelhooldust vajavad lapsed ja noored, kinnise lasteasutuse kogemusega noored, haiglas viibivad või erivajadusega lapsed, aga samuti ka vaesuses elavad lapsed vms. Laste väärkohtlemist, sh kehalist karistamist ennetavad tegevused täiskasvanute ja laste teadlikkuse ja hoiakute kujundamiseks on samuti programmi tähtsaks tegevussuunaks, mille raames on oodatud nii teadlikkuse tõstmisele, varasele märkamisele kui valdkondade vahelise koostöö tõhustamisele suunatud tegevused. Oluline tegevussuund on ka kogukondade võimestamine, et parandada abivajavate laste märkamist ja nende toetamist. Kuna lapsed ja noored veedavad palju aega digimaailmas, on üheks tähtsaks suunaks ka laste turvalise internetikasutuse edendamine, laste õiguste kaitse ja väärkohtlemise ennetamine digimaailmas. Oodatavad tegevused toetavad nii strateegilist valdkondadeülest koostööd, teadlikkuse tõstmist kui ka praktilisi tegevusi ohtude ennetamiseks ja kahjude vähendamiseks. Kuigi laste heaolu toetamine ja kaitsmine on valdkondade ülene tegevus, on abivajavate laste ja perede abistamisel juhtiv roll kohalikel omavalitsustel ja seal töötavatel lastekaitsetöötajatel. Laste heaolu edendamise väljatöötamiskavatsus10 (edaspidi laste heaolu VTK) tõi välja mitmeid probleeme seoses lastekaitsetöötajate suure koormuse, vähese tugisüsteemi ja kõrge tööjõuvoolavusega. Laste heaolu VTK kohaselt on sotsiaaltöö esindusorganisatsioonid olnud siiani tagasihoidlikud valdkonna populariseerimisega tegelemisel ning paremate töö- ja palgatingimuste eest seismisel. Samal ajal on lastekaitsetöötajatel endil keeruline kohaliku omavalitsuse siseselt enda töö väärtustamise ja kvaliteetse töö tegemiseks vajalike töötingimuste eest seista. Seetõttu peame oluliseks, et strateegiline partner aitaks kaasa lastekaitsetöötajate osas tugeva huvikaitseorganisatsiooni kujunemisele ning praktiliste tegevuste elluviimisele. Programmi eritingimuseks on, et esitatav projekt peab hõlmama loetelust vähemalt kolme tegevust ning on suunatud vähemalt kahele kasusaajate sihtrühmale. Kasusaajateks on määruse kohaselt lapsed, sh haavatavas olukorras või selle riskis oleva lapsed, neid kasvatavad vanemad või muud isikud, lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. Laste õiguste ja kaasatuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad võivad olla ka riigiasutused, kelle tegevus on seotud laste heaolu ja õiguste tagamisega oma haldusalas. Taotlema on oodatud organisatsioonid, kelle on taotluse esitamise hetkeks vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamist eesmärgil toetust taotletakse. Erand kogemuse nõudest on ette nähtud vaid

10 Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks, Väljatöötamise kavatsus laste heaolu tõstmiseks (11).pdf

15

lastekaitsetöötajate huvikaitse osas juhul kui selle eesmärgi täitmiseks on loodud eraldi organisatsioon viimase aasta jooksul. Selline täiendav nõue on vajalik, kuna täna eraldi lastekaitsetöötajate huvikaitse organisatsiooni ei tegele ning juhul kui ükski olemasolev organisatsioon ei ole valmis suuremal määral seda rolli täitma, peab määrus võimaldama sellise organisatsiooni teket. 4.9. Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine Heaolu arengukava 2023–2030 üheks eesmärgiks on seatud inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu toetav Eesti sotsiaalhoolekande korraldus. Arengukava alaeesmärgis nr 4 „Sotsiaalhoolekanne“ tegevussuunas „Sotsiaalvaldkonna tööjõu tagamine, pädevuse suurendamine ja väärtustamine“ on seatud muuhulgas eesmärgiks kaasajastada sotsiaalvaldkonna tööjõu kutsestandardeid, parandada valdkonnas tegutsevate juhtide teadmisi ja oskusi, toetada sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset ja motivatsiooni. Hoolekande valdkonnas on hetkel kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus ning suurenev vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega ning madalalt tasustatud ja ühiskonnas vähe väärtustatud. Programmi tegevus panustab töötajate huvikaitse kaudu valdkonna töötajate teadlikkuse tõusu oma vajaduste esindamisel, väärtustab sotsiaalvaldkonnas töötamist põhikutsealade kutsenõuete saavutamise edendamisel ja oma valdkonna parimate töötajate tunnustamise kaudu. Aastast 2022 on sotsiaalvaldkonna kauaaegsele tunnustusüritusele Sotsiaalministeerium lisanud ka tunnustatavatele preemiad, strateegilises partnerluses näeme, et preemiate maksmine antakse senistel põhimõtetel partnerile ja neil tuleb arvestada selle kulutusega oma rahastuses. Senine kulu on olnud umbes 26 000 eurot aastas. Programmis soovitakse edasi arendada sotsiaalvaldkonnas töötavate inimeste arengu- ja mentorlusprogramme, et toetada sotsiaalvaldkonna juhtide ja spetsialistide sisseelamist ja kohanemist. Programmi elluviijad on kutsutud ka testima uusi lahendusi sotsiaalvaldkonna tööjõu edendamisel. 4.10. Vanemaealiste huvikaitse

Sotsiaalministeerium on vanemaealiste huvikaitset ja vanusesõbralikkuse edendamist toetanud strateegilise partnerluse formaadis alates 2020. aastast. Enne seda tegutses Sotsiaalministeeriumi juures vanemaealiste poliitika komisjon, kuid see ei leidnud laiapõhjalist valdkondade ülest kõlapinda ega praktilist väljundit. Üheks kitsaskohaks oli ühtse koostöövõrgustiku puudumine, kuhu oleks kaasatud ka laiem ring sihtrühma esindavaid organisatsioone, kelle abil vanemaealiste vajadusi ja nende ettepanekuid koondada. Sotsiaalministeeriumi huvi oli, et tekiks koostöövõrgustik, mis esindaks vanemaealisi ning mille liikmed osaleksid aktiivselt seadusemuudatuste, poliitikate ja meetmete kujundamises, pakuksid vanemaealistele asjakohast tuge ning seisaksid vanemaealiste huvide eest.

Võrgustiku tekke eelduste loomiseks toetas Sotsiaalministeerium aastatel 2020–2021 projekti

„Vanemaealiste huvikaitse võimekuse arendusprogramm“, mida viis ellu MTÜ Kuldne Liiga. Koolitus- ja mentorlusprogrammi eesmärk oli anda vanemaealiste huvikaitsega tegelevatele organisatsioonidele praktilisi teadmisi, kuidas käivitada ja hoida koostöövõrgustikke ning parandada organisatsioonide oskusi poliitikakujundamises aktiivselt osalemiseks.

Perioodil 01.01.2023–31.12.2024 viiakse ellu MTÜ Kuldne Liiga projekti „Vanad-noored

võrgustuvad koos (NOVA)”, kus osalevad lisaks toetuse saajale veel neli organisatsiooni. See on eelpool nimetatud projekti edasiarendus ning taotlemise tingimuseks oli, et toetuse

taotlejaks saab olla asutus, kes osales aastatel 2020–2021 projekti „Vanemaealiste huvikaitse

võimekuse arendusprogrammi raames läbi viidud koolitus- ja mentorlusprogrammis. Projekti partnerid ei pidanud olema osalenud eelnimetatud programmis. Projekti ühe tulemusena on

16

asutatud vanemaealiste huvikaitse strateegilise partnerluse võrgustik. Võrgustikus osales 31.12.2023 seisuga 21 ühingut ja asutust.

Võrgustiku eesmärk on tagada: 1) üle-eestiline koordineeritud vanemaealiste huvikaitse edendamine ja vanemaealiste kaasamine otsustusprotsessidesse; 2) vanemaealiste seisukohtade koondamine ja esitamine valdkondade üleselt nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandi poliitika kujundajatele; 3) vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete kujundamine ja juurutamine Eestis.

Sotsiaalministeerium soovib jätkata vanemaealiste huvikaitse ja vanusesõbralikkuse arendamisega ka pärast selle projekti lõppu. Selleks, et tagada varasemalt algatatud tegevuste jätkusuutlikkus ja võrgustikule stabiilsed tingimused töö tegemiseks, on eelnõus seatud tingimus, et taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 31.12.2024 seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige. Projekti partnerile selliseid piiranguid ei ole. Võrgustikust on kujunenud Sotsiaalministeeriumile tõsiselt võetav partner, kui on vaja kaasa rääkida vanemaealiste inimeste vajaduste ja murekohtadega arvestamisel. Sotsiaalministeerium on saanud võrgustikult erinevate teemavaldkondade kohta väärtuslikku tagasisidet.

Vanemaealiste huvikaitse valdkondlik programm on kooskõlas heaolu arengukava 2023–2030 alaeesmärgi nr 3 „Vanemaealised“ tegevussuuna „Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine“ järgmiste eesmärkidega: 1) arvestada vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtetega, võimestada vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, toetada vanemaealiste esinduskogude loomist, edendada vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist ja juurutada vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtteid ja 2) kaasata vanemaealised poliitikakujundamisse, et arvestada nende vajadustega igas eluvaldkonnas. Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted on kooskõlastanud vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustik ja need on kättesaadavad võrgustiku veebilehel.

4.11. Suitsiidiennetus Eesti on olnud järjepidevalt maailmas ja Euroopas üks kõrgema suitsiidi suremuskordajaga riike, kuid võrreldes 1990-ndate näitajatega on suitsiidide arv kolm korda vähenenud. Viimase kümnendi jooksul on aga areng peatunud ning iga-aastane suitsiidide arv on kõikunud kahesaja ümber. 2021. aastal suri Eestis suitsiidi tõttu 186 ja 2022. aastal 190 inimest. Eesti on järjepidevalt arendanud suitsiidiennetuse valdkonda ning 2024. aastal on valmimas suitsiidiennetuse tegevuskava. Käesoleva taotlusvooru tegevused on osa sellest tegevuskavast ning täiendavad riigi ja kohalike omavalitsuste tegevusi suitsiidide ennetamisel ja vaimse tervise toetamisel. Suitsiidiennetuse programm toetab Eesti 2035 alasihti „Tervist hoidev inimene on terviseteadlik, käitudes enda ja teiste elu ning keskkonda hoidvalt. Sealjuures hoolitseb ta nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest.“, samuti rahvastiku tervise arengukava tervist toetavate valikute programmi, mille eesmärki on kirjeldatud järgmiselt: „Tervise edendamiseks, riskikäitumise vähendamiseks ja tervisenäitajate parandamiseks kogu elukaare jooksul on inimeste jaoks olemas vajalikud toetavad võrgustikud, võimalused ja oskused, et teha tervist toetavaid valikuid olenemata vanusest, sissetulekust, haridustasemest ja elukohast. Lihtsalt mõistetav tervisealane teave ning vajalikud teenused ja tooted on kõigile kättesaadavad.“. Tervist toetavate valikute programmist peab projekt toetama meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevuse 1.1.2 „Vaimse tervise edendamine“ eesmärkide täitmist. Suitsiidiennetuse programm toetab ka vaimse tervise rohelise raamatu ja vaimse tervise tegevuskava 2023–2026 eesmärkide saavutamist.

17

Eesmärk on suitsiidide ennetamine läbi vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise. Toetatakse koolituste, tugigruppide ja teadlikkust tõstvate tegevuste arendamist ja läbiviimist, meediaseiret ning vastutustundliku meediakajastuse eest auhinna väljaandmist. Koolituste puhul on eelistatud sellised, mille eesmärgiks on tõsta erinevate teenuseosutajate, spetsialistide ja teiste suitsiidiriskis olevate inimestega kokkupuutuvate võimekust kaasinimeste vaimset tervist toetada. Kui koolituse eesmärk on toetada koolitatava enda vaimset tervist, peab sihtrühma näol olema tegu kas suitsiidiriskis olevate inimeste, suitsiidiohvrite lähedaste või vaimse tervise raskusi kogevate noortega. Projekt peab sisaldama tegevusi, mis on suunatud suitsiidiohvrite lähedastele, sh tugigruppide arendamist ja läbiviimist suitsiidiohvrite lähedastele. Projekt peab sisaldama tööd suitsiiditeema vastutustundlikumaks kajastamiseks meedias, sh meediaseiret ja reageerimist ebasoovitavale meediasisule, samuti vastutustundliku meediakajastuse (Papageno auhinna) väljaandmist. Taotleja võib välja pakkuda tegevusi, mis ei ole paragrahvi 33 lõikes 2 loetletud, kuid täidavad otseselt projekti eesmärki. Sotsiaalministeerium ootab taotlusvooru projekte, kus organisatsioonid teevad sisulist koostööd ja jagavad vastutust. Selleks on eritingimustes sätestatud, et taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kel on vähemalt kolmeaastane kogemus vaimse tervise valdkonnas ja et taotleja peab kas kaasama meediateemadel partneri või kirjeldama taotluses koostöövormi organisatsiooniga, kel on vähemalt kolmeaastane kogemus meediateemadel.

5. peatükk. Toetuse taotlemine Peatükis sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluste esitamise viis. Taotlused esitatakse e-toetuse keskkonnas: etoetus.rtk.ee. E-toetus on Riigi Tugiteenuste Keskuse hallatav elektrooniline keskkond toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja dokumentide esitamiseks ja menetlemiseks. Taotlus peab vastama eelnõu paragrahvi 12 lõikes 1 loetletud nõuetele ning see esitatakse koos paragrahvi 12 lõikes 2 loetletud dokumentidega. Üks organisatsioon võib olla toetuse taotlejaks ühes sama valdkondliku programmi projektis, kuid võib olla samal ajal teises sama valdkondliku programmi projektis partneriks. 6. peatükk. Taotluste menetlemine Peatükis sätestatakse taotluse menetlemise kord: taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine, taotluste hindamine, taotluse rahuldamata jätmine ning toetuse kasutamise lepingu sõlmimine. Taotlusi menetleb toetuse andjana Riigi Tugiteenuste Keskus. Esimese etapina kontrollitakse toetuse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. Puuduste korral annab toetuse andja taotlejale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest teavitab toetuse andja Sotsiaalministeeriumit, et vabaühenduste toetamise komisjon (moodustatud sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 2. veebruari 2022. a käskkirjaga nr 25; edaspidi komisjon) saaks anda taotlustele oma hinnangu või alustada taotlejatega

18

läbirääkimisi taotluste muutmiseks. Kui komisjon tuvastab vajaduse taotluse sisu või eelarve muutmiseks, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks teeb komisjoni peale läbirääkimisi ettepaneku taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta. Hindamisele saadetud taotlusi hinnatakse vastavalt määruse lisas sätestatud hindamiskriteeriumidele ja -skaalale, et oleks tagatud projektide valiku läbipaistvus. Taotlusi hindavad Sotsiaalministeeriumi töötajad, hindajad nimetatakse vastava ministri käskkirjaga iga valdkondliku programmi kohta. Üht projekti võib hinnata mitu Sotsiaalministeeriumi töötajat ja eksperti. Üks hindaja hindab kõiki sama valdkondliku programmi projekte ning esitab individuaalse hinnangu. Hindaja on üldjuhul ka rahastatud projektide kontaktisikuks ja ta kooskõlastab projektide vahe- ja lõpparuanded, sealhulgas kindlasummalise makse saavutamise ja tõendatuse. Hindamise tulemusena tekib iga valdkondliku programmi kohta eraldi pingerida, mille vormistab toetuse andja hindajate antud hindamistulemuste alusel. Pingerea alusel sõlmib toetuse andja taotlejatega toetuse kasutamise lepingu või jätab taotluse rahuldamata eelnõus sätestatud juhul. Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletud toetuse leping sõlmitakse tingimuslikuna tulenevalt sellest, et taotlemine toimub etteulatuvalt ning taotluse rahuldamise ajal ei ole teada, kas ja millises ulatuses välisprojekti taotlus rahuldatakse, seega ei ole teada ka lõplik omafinantseeringu summa. Selleks et ettemaks oleks võimalik teha tuleb taotlejal tõendada välisprojektis toetuse saamist ning käesoleva määruse alusel antava toetuse kogusumma ei või ületada ei taotluses planeeritud toetuse summat ega tegelikku välisprojekti omafinantseeringu summat. Leping avalikustatakse toetuse andja dokumendiregistris, eeldusel et see ei sisalda juurdepääsupiiranguga andmeid. 7. peatükk. Projekti muutmine ja lepingu ennetähtaegne lõpetamine Peatükis sätestatakse projekti muutmise ja lepingu ennetähtaegne lõpetamise tingimused. Projekti ja kindlasummalise makse aluseks olevates tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas väljundites ja nende sihttasemes (kui need on), võib teha muudatusi ainult põhjendatud juhtudel ja toetuse andja nõusolekul. Näiteks kui projekti elluviimise käigus peaks selguma, et kindlasummalise makse aluseks olev tegevus või selle osa ei ole enam asjakohane või vajalik ning eesmärke arvestades on mõistlikum ja kuluefektiivsem see asendada muu tegevusega. Muudatuse eelarveline ulatus ei tohi olla suurem kui projekti toetuse summa. Põhjendatud juhuks ei loeta olukorda, kus toetuse saajal ei ole kokku lepitud kindlasummalise makse tulemust võimalik saavutada või kindlasummalise makse tulemuse saavutamist tõendada. 8. peatükk. Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine Peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Toetuse maksmise eelduseks on toetuse andja ja toetuse saaja poolt allkirjastatud leping projekti elluviimiseks. Toetust makstakse välja kindlasummalise makse või maksetena, kuid toetuse saajatele tehakse vastavalt lepingus kokku lepitule ettemakseid. Iga järgmise ettemakse saamiseks toetuse saajal eelmise ettemaksega seoses tõendamiskohustust ei ole.

19

Toetuse saaja peab tõendama kindlasummalise makse tulemuse saavutamist. Kindlasummalise makse aluseks oleva tegevuse tulemuse osalisel saavutamisel loetakse ettemaksed proportsionaalselt tulemusega kinni kantuks. Kui ettemaksetega on toetuse saajale toetust välja makstud rohkem, kui osalise tulemuse saavutamisega oleks olnud õigus toetust saada, tuleb toetuse saajal alusetult saadud toetus tagastada või tasaarveldatakse see sama projekti teise kindlasummalise maksega. Projekti vahearuanded ja lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu lähtudes e- toetuse keskkonna andmeväljadest. 9. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused Peatükis sätestatakse toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused. Toetuse saaja ja partner peavad projekti ellu viima lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt ning järgima määruses nimetatud kohustusi. Toetuse saaja ja partner peavad projektide elluviimisel tagama, et tegevused ei suurendaks negatiivseid keskkonnamõjusid. Näiteks teavitustegevuste elluviimisel ja uuringute tegemisel tuleks tähelepanu pöörata keskkonnamõjude minimeerimisel eelkõige materjalide säästlikule kasutamisele ja taaskasutamisele. Ürituste korraldamisel (seminaride, messide, ümarlaudade jms) tuleks järgida keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtteid11, mis peaksid laienema üldjuhul ka muudele tegevustele või toetuse saaja ja partneri enda igapäevastele toimingutele. Hangete läbiviimisel tuleks järgida keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid, mille puhul hangitavate toodete või teenuste olelusringil nii tootmisel, kasutamisel kui kasutusest kõrvaldamisel on võimalikult väike või neutraalne keskkonnamõju. Mööbli, kontori IT- seadmete, puhastustoodete ja -teenuste ja/või koopia- ja joonestuspaberi soetamisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruses nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ ja selle lisades12 sätestatud põhimõtetest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada. Eelnõus on sätestatud kohustused seoses hankimisega. Toetuse saajatele ja partneritele, kes said toetust sotsiaalkaitseministri 07.08.2023 määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ alusel, rakendub eelnõu paragrahvis 46 sätestatud kohustus kõikidele riigihanke- ja ostumenetlustele, mis algatatakse pärast 2024. aasta 31. detsembrit. Kindlasummalise makse puhul kuludokumente ja nende aluseks olevaid hanke- või ostumenetlusi ei kontrollita, kuid see ei tähenda, et kohustus uutele toetuse saajatele ja nende partneritele ei rakenduks. Sätte eesmärk on avaliku raha läbipaistev kasutamine.

11 https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download 12 https://www.riigiteataja.ee/akt/102072021013

20

Eelnõu paragrahv 46 lõike 3 punktis 4 on tehingupartneri all mõeldud ennekõike töövõtjat, tarnijat, ning seotuse põhjustena näiteks sugulust ja hõimlust või seotust juriidiliste isikute kaudu. 10. peatükk. Rakendussätted Sotsiaalkaitseministri 07.08.2023 määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ (edaspidi määrus nr 45) alusel sõlmitud lepingule rakendatakse viidatud määrust. Erisus on sätestatud enne 2024. aasta 1. oktoobrist sõlmitud lepingu raames läbi viidavale riigihanke- ja ostumenetlusele, mis on algatatud pärast 2024. aasta 31. detsembrit ja millele kohaldatakse määruse §-i 46 ja § 49 lõike 2 punkti 11. Alates 2024. aasta 1. jaanuarist on ka seniste lepingute alusel läbi viidavad menetlused üle antud Riigi Tugiteenuste Keskusele. Suurim erinevus seniste lepingute jaoks on aruandlus – esitada tuleb eraldi tegevusaruanne, mille vorm on kättesaadav ja see täidetakse e-toetuse keskkonnas ning finantsaruanne, mille vorm tuleb lisada tegevusaruande lisana e-toetuse keskkonnas. Enne 2024. aasta 1. jaanuari sõlmitud lepingute korral esitatakse aruandes abikõlblikud kulud, mis on reaalselt tekkinud ja makstud toetuse saaja või partneri pangakontolt. Kulud võivad olla tasutud pärast projekti elluviimise perioodi lõppu, kuid enne lõpparuande esitamise tähtaega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, v.a juhul, kui toetuse andmine on käsitatav vähese tähtsusega abina. 4. Eelnõu mõjud Eelnõu mõjud on valdkondlike programmide kaupa erinevad. 4.1. Sõltuvushäired Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, sest väheneb hasartmängu- ja digisõltuvusest tulenev riskikäitumine, suitsiidse käitumise risk ja ebasoodne mõju hasartmängu- ja digisõltlase lähedastele ning väheneb elanikkonna uimastite tarbimine ja sellest tulenev kahju, kuna alkoholi- ja tubaka (sh nikotiini) poliitikat kujunedes arvestatakse rohkem erinevate meetmete tervisemõjuga. Kasvab ka otsustajate ja ühiskonna teadlikkus laiemalt. Samuti aitavad määrusega toetatavad tegevused tugevdada vabaühenduste tegutsemist legaalsete uimastite valdkonnas, panustades positiivse mõju kestlikkusse. Ebasoovitavaid mõjusid ei ole. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.2. Vaimse tervise huvikaitse ja psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine Programmidel on positiivne sotsiaalne mõju, sest tegevuste kaudu saab mõjutada: a) Eesti elanike tervisekäitumist ja toetada nende vaimset tervist; b) leibkondade toimetulekut ja inimeste tööhõivet, sest vaimse tervise probleemidega inimestel on keerulisem tööelus aktiivselt osaleda; c) mehi ja naisi, sest vaimse tervise probleeme kogevad mõlemad, kuigi need väljenduvad erinevalt. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

21

4.3. Elanikkonna esmaabioskused Programmil on eelkõige sotsiaalne mõju, sest selle partnerluse tegevused aitavad kaasa oodatava eluea ja tervena elada jäänud aastate pikenemisele. Elanikkonna paremad esmaabioskused parandavad õigeaegse ja kvaliteetse esmaabi kättesaadavust ning vähendavad potentsiaalselt ka koormust kiirabile ja erakorralise meditsiini osakondadele. Lisaks on positiivne mõju riigi julgeolekule, sest elanikkonna paremad esmaabioskused suurendavad Eesti valmisolekut ja reageerimist kriisi korral. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.4. Tervislik toitumine ja liikumine Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik otseselt või kaudselt toetada inimeste vaimset või füüsilist tervist, haiguste või tervisekahjustuste riskitegureid, inimeste tervisekäitumist (nt füüsiline tegevus, tervislik toitumine). Lisaks sellele aitavad määrusega toetatavad tegevused tulevikus vähendada inimeste vajadust tervishoiu- või hoolekandeteenuste järele. Samuti aitavad määrusega toetatavad tegevused otsesele positiivsele tegevuste mõjule tugevdada vabaühenduste tegutsemist toitumise ja liikumise valdkonnas, panustades positiivse mõju kestlikkusse. Puudub oluline keskkonnamõju, mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.5. Toiduabi Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna toidu päästmisega pakutakse inimestele toiduabi. Päästetud toit jõuab sihitatud tegevuste tulemusel ka puudust kannatavate inimesteni ning sellega paraneb inimeste toimetulek ja väheneb vaesus. Koolitustelt, õpitubadest ja juhenditest saavad inimesed oskused valmistada endale päästetud toidust täisväärtuslikku toitu. Programmil on positiivne keskkonnamõju, kuna väheneb toidukadu. Toidutootmine nõuab palju ressursse (vesi, energia), põhjustab kliimamuutust ja keskkonnareostust. Mida vähem toitu raisku läheb, seda vähem on vaja seda juurde toota. Puudub oluline mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. 4.6. Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada lapsi ja peresid ning edendada nende heaolu. Laste ja perede programmi peamine mõju seisneb vanema toetamises laste kasvatamisel ning laste ja perede heaolu edendamises, tagades positiivsed ja jätkusuutlikud peresuhted. Programm aitab varakult märgata ja ennetada probleeme, pakkudes lapsevanematele laste kasvatamisel vajalikku tuge ja teadmisi. Määruse alusel toetatakse ka laste kasvatamist ja lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundamist, mis suurendab ühiskonna teadlikkust lastega perede vajaduste ja toetamise osas. Lisaks saab määruse toel parandada laste ja perede heaolu, pakkudes vajalikke meetmeid ja arendades tugisüsteeme. Samuti aitavad toetatavad tegevused tugevdada lastega perede huvikaitset ja võimestada kodanikuühiskonda laste ja perede heaolu edendamiseks, mis omakorda panustab positiivse mõju kestlikusse.

22

Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.7. Laste õigus ja kaasatus Programmil on positiivne sotsiaalne mõju, kuna määruse kaudu on võimalik toetada lapsi, sh haavatavas olukorras lapsi ning edendada nende õigusi, heaolu ja kaasatust. Laste õiguste ja kaasatuse programmi peamine positiivne sotsiaalne mõju seisneb laste heaolu toetamises, mille olulisteks osadeks on laste õiguste järgimine ja selles osas teadlikkuse suurendamine igal tasandil ning laste endi kaasatuse ja osaluse suurendamine nii eri valdkondade kui haldustasandite otsustes. Samuti toetab programm suurema tähelepanu pööramist abivajavatele lastele, kes oma sotsiaalse, majandusliku, tervisliku või muu seisundi tõttu on suuremas haavatavuses ning kelle arvamuse välja selgitamine neid puudutavate poliitikate või protsesside arendamisel on oluline, kuid tihti keerukam kui laiemalt laste sihtgrupi kaasamine. Tegevused omavad mõju ka laste üldise kohtlemise osas, sest osa tegevusi on suunatud laste kehalise karistamise ja laste väärkohtlemise ennetamise ning nii laste kui ka täiskasvanute hoiakute ja teadlikkuse kujundamiseks. Positiivne sotsiaalne mõju ilmneb ka laste turvalise internetikasutuse edendamise osas, mis moodustab järjest suurema osa laste igapäeva elust. Programmi osas võib eeldada positiivset mõju ka kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatele ning seeläbi laiemalt lastele, sest tugevam töötajate huvikaitse aitab ületada kvaliteetset tööd takistavaid kitsaskohti, mis omakorda toetab muutuste kestlikkust. Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.8. Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine Programmil on oluline sotsiaalne mõju, kuna sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine parandab sotsiaalteenuste kättesaadavus ja kvaliteeti. Programmi mõjul töötavad sotsiaalvaldkonnas paremate oskustega ja motiveeritud töötajad ning valdkonda tuleb uusi töötajaid, mis muudab peamiselt inimtööjõul toimivad sotsiaalteenused kvaliteetsemaks. Positiivne mõju on tööturule ja töösuhetele, kuna programm edendab sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitset, samamoodi soolisele võrdõiguslikkusele, kuivõrd sotsiaalvaldkonnas töötamise maine tõstmine tooks peamiselt naiste tööks peetavale erialale tööle ka mehi. Väiksem positiivne mõju on regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine mõjutab riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldavate sotsiaalteenuste kättesaadavust tööjõu olemasolu ja paremate oskuste kaudu. Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele. 4.9. Vanemaealiste huvikaitse Programmil on oluline sotsiaalne mõju, kuna suureneb vanemaealiste võrdne kohtlemine kaasates neid otsustamisse ja nende informeerimisse, ja paraneb suhtumine vanemaealistesse. Programmil on positiivne mõju riigivalitsemisele, kuna suureneb avalikkuse usaldus riigiasutuste tegevuse suhtes. Kohalikes omavalitsustes vanemaealiste kogude loomine või loodud kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine avaldab positiivset mõju riigivalitsemisele suurendades avalikku usaldust kohaliku omavalitsuse suhtes ja parandades elanikkonna kaasatust valitsemisse. Kohalikule omavalitsusele võib kaasneda rahaline mõju, kui kogude ülalpidamiseks on vajalik kasutusele võtta eraldi rahalised ressursid (ruumide rent, kohvipaus, transpordikulu kompensatsioon, tööjõukulu). Puudub oluline mõju keskkonnale, majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele ning regionaalarengule.

23

4.10. Suitsiidiennetus Suitsiidiennetuse projekt toob tulemuste saavutamise korral kaasa positiivse mõju elanikkonna vaimsele tervisele tervikuna, kuna suureneb potentsiaalsete abistajate ja teenuseosutajate kompetents, kasvab ühiskonna teadlikkus laiemalt, paraneb meedia vastutustundlikkus suitsiiditeemade kajastamisel ning suitsiidiohvrite lähedased saavad vajalikku tuge. Puudub oluline mõju majandusele ning riigi julgeolekule ja välissuhetele, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Andmekaitsealane mõjuhinnang Projektitaotluste esitamise faasis võidakse küsida projektiga seotud isikute curriculum vitae’sid, kui valdkondliku programmi eritingimus näeb ette kvalifikatsiooninõuded. Samuti kontrollitakse taotleja ja partneri juhtorgani liikmetel kehtivate kriminaalkaristuste puudumist. Juba rahastuse saanud projektide kulude abikõlblikkuse kontroll hõlmab ka projektist töötasu saavate ekspertide lepingulise suhte ja töötasu maksmise kontrollimist. Samuti kontrollitakse projekti raames korraldatud üritustel osalemist, mida tõendatakse üritusel osalejate nimekirjade abil. Andmeid töödeldakse struktuuritoetuste registri elektroonilises keskkonnas e-toetus ja see vastab andmetöötlemise põhimõtetele. Taotlusvooru puhul ei ole tegemist isikuandmete töötlemisega ulatuses, mis mõjutaks õigusi või kohustusi või väljuks õigusaktides sätestatud piiridest. Isikute kvalifikatsiooni hindamine curriculum vitae’de põhjal on õigustatud, et sõeluda välja parimad projektid ja parimad projektide elluviijad. Samuti välistatakse kehtivate karistuste kontrolliga taotlejate või partnerite hulgast isikud, kelle puhul on põhjendatud kahtlus toetuse kasutamise eesmärgipärasuses aga ka nende sobilikkuses vastava valdkonna strateegilise partnerina ministeeriumile (nt kui isikul on karistus süüteo eest perekonna ja alaealiste vastu ei saa sellise juhatuse liikmega taotlejat pidada sobilikuks tegelema projektis, mis viib ellu laste õiguste ja kaasatuse edendamise programmi). Vastava kontrolli viib Riigi Tugiteenuste Keskus läbi asjakohase päringuga karistusregistrisse. Nii hindajatele kui abikõlblikkust kontrollivatele ekspertidele kohaldub konfidentsiaalsuskohustus oma töö piires. Nii töötasude kui üritusel osalejate nimekirjade puhul annab toetuse saaja nõusoleku projektis osaleda ning sellega kaasnevaid tingimusi täita (lepingut täita ja töö tegemiseks projekti raames või projekti kaudu rahastatavat teenust saada). 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga vabaühenduste rahastamiseks eraldatud eelarve alusel avatud taotlusvooru raames. Rahastatud projektide elluviimise perioodi lõppemisel korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus toetuse andjana määruses nimetatud teemadel avatud taotlusvoorud, juhul kui Sotsiaalministeeriumi eelarve seda võimaldab. Taotlusvoorud toimuvad üldjuhul teisel poolaastal. Toetuse saajatele kaasneb määruse rakendamisega täiendav omafinantseeringu kohustus 1% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest. Taotluses võib ette näha suurema omafinantseeringu määra. Eelnõu rakendamisega tulusid ette näha ei ole.

24

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. aastal, sest selleks kuupäevaks on kavandatud toetuse andjale (Riigi Tugiteenuste Keskus) valdkondlike programmide rakendamisega seotud ülesannete üleminek. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Vabaühenduste Liidule ning organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi strateegilised partnerid.

EELNÕU

MINISTRI MÄÄRUS

nr

Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine".

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamiseks valdkondlike programmide tingimused ja kord. (2) Valdkondlikud programmid on järgmised: 1) sõltuvushäired; 2) vaimse tervise huvikaitse; 3) psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamine; 4) tervislik toitumine ja liikumine; 5) elanikkonna esmaabioskused; 6) toiduabi; 7) laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamine; 8) laste õiguste ja kaasatuse edendamine; 9) sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamine; 10) vanemaealiste huvikaitse; 11) suitsiidiennetus. (3) Valdkondlike programmide raames toetatakse ka välisprojekti omafinantseeringu katmist, et kaasata täiendavaid rahalisi vahendeid valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) omafinantseering – projekti abikõlblikud kulud, mille katab rahaliselt toetuse saaja või partner; 2) toetuse andja – Riigi Tugiteenuste Keskus; 3) toetuse saaja – taotleja, kellega on sõlmitud toetuse kasutamise leping; 4) tulemus – projekti tegevustest kasusaajatele avalduv väljundite lühiajaline mõju, mida soovitakse saavutada; 5) väljund – projekti raames loodud mõõdetav tulemus, toode või osutatud teenus, mis on vajalik tulemuse saavutamiseks ning on otseselt seostatav elluviidud tegevuse ja selleks tehtud kuludega;

2 6) välisprojekt – väljaspool Eestit registreeritud asutuse või organisatsiooni rahastatav projekt. § 3. Otsuse ja toimingu vaidlustamine Otsuse või toimingu vaidlustamise korral võib esitada toetuse andjale vaide haldusmenetluse seaduses või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. § 4. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse kooskõlas heaolu arengukavaga aastateks 2023–2030 ja rahvastiku tervise

arengukavaga aastateks 2020–2030 eesmärgiga soodustada vabaühenduste osalemist

sotsiaal- ja tervisevaldkonna poliitika kujundamises ja elluviimises.

2. peatükk Projekti periood ja kulud ning toetuse osakaal

§ 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on toetuse andmise lepingus sätestatud ajavahemik, millal tehakse projekti tegevused ja tekivad projekti elluviimisega kaasnevad kulud. (2) Projekt peab kestma taotlusvooru avamise teates nimetatud perioodi lõpuni või selles nimetatud vastava arvu kuid. (3) Projekti elluviimise perioodi võib põhjendatud juhul pikendada kokku kuni kuus kuud. (4) Projekti elluviimise perioodi pikendamise taotlus tuleb esitada toetuse andjale esimesel võimalusel. Pikendamist saab taotleda kuni 30 päeva enne projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeva. Toetuse andja kooskõlastab otsuse Sotsiaalministeeriumiga. § 6. Toetuse osakaal (1) Omafinantseeringu minimaalne määr on 1% projekti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu kohustust ei kohaldata välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. (2) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletav toetuse summa ei või ületada välisprojekti planeeritava omafinantseeringu summat. § 7. Kindlasummalise makse alusel kulude hüvitamine (1) Projekti abikõlblikud kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena või maksetena. Minimaalne kindlasummalise makse suurus on 20 000 eurot. Projektis võib põhjendatud juhul olla üks kindlasummaline makse, mis on väiksem kui minimaalne 20 000 eurot. Projektis võib olla mitu kindlasummalist makset. (2) Projekti kindlasummaliste maksete arv ja summad ning tõendamise alused määratakse lepingus.

(3) Kindlasummalise makse alusel hüvitatakse kulud, kui on tõendatud taotluses nimetatud iga kindlasummalise makse tulemuse saavutamine. Tulemuse osalisel saavutamisel tehakse makse proportsionaalselt tulemusega. § 8. Kulude abikõlblikkuse üldpõhimõtted (1) Projekti eelarves kajastatud kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud ja tekib projekti elluviimise perioodil.

3 (2) Kulu loetakse põhjendatuks, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus projekti tulemuse saavutamiseks. (3) Kindlasummalise makse raames loetakse kaudsed kulud 15% ulatuses abikõlblikuks abikõlblikest otsestest personalikuludest. (4) Otsesteks personalikuludeks loetakse palk ja puhkusetasu ning nende pealt seaduse kohaselt arvestatavad maksud ja maksed proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga, välja arvatud lõikes 7 nimetatud tegevustega seotud personalikulu. (5) Projekti kaudseteks kuludeks loetakse halduskulud ja projekti administreerimisega seotud kulud, välja arvatud kui projektis loetakse lõigete 6 või 7 tähenduses kulu selgelt otseseks kuluks. (6) Projekti halduskulud on muuhulgas: 1) kontoritarvete ja -mööbli ostmise, rentimise, hooldamise ja remondi kulud; 2) sidekulud, sealhulgas interneti-, telefoni- ja postikulu; 3) infotehnoloogia kulud, sealhulgas tark- ja riistvara, kontoritehnika ostmise ja rentimise ning serverite, võrkude ja kontoritehnika hooldamise ja remondi kulud; 4) kütte-, vee- ja elektrikulud ning ruumide koristamise kulud; 5) ruumide rendikulud; 6) valveteenuse kulud; 7) pangakonto avamise ja haldamise kulud ning makse ülekandetasu. (7) Projekti administreerimiseks loetakse projekti elluviimisega kaasnevad tugitegevused, sealhulgas: 1) raamatupidamine; 2) sekretäri- ja personalitöö; 3) juriidiline nõustamine; 4) riigihanke korraldamine ja ostumenetluse läbiviimine; 5) vara haldamine; 6) infotehnoloogiline tugitegevus. § 9. Abikõlbmatud kulud Järgmised kulud ei ole abikõlblikud: 1) investeering kinnisvarasse ja taristusse; 2) kapitalirent; 3) vara amortisatsioon; 4) remondikulu; 5) sõiduki, sealhulgas mootorsõiduk, maastiku- ja veesõiduki, drooni, soetamis-, rendi- ja ülalpidamiskulu, välja arvatud sõiduki kasutusrendi- ja kütusekulu lähetuskulu osana ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis maksuvaba piirmäära ulatuses; 6) kulu, mis on tekkinud väljaspool projekti elluviimise perioodi; 7) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikutelt kauba ja teenuse ostmise kulu, välja arvatud kui ostumenetlus vastab §-le 46; 8) rahatrahv, rahaline karistus, kohustuse täitmata jätmise korral makstav leppetrahv ja viivis ning vaide- ja kohtumenetluse menetluskulu; 9) intress võlalt ning võla teenindamise tasu ja viivis; 10) kulu, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral; 11) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav. § 10. Vähese tähtsusega abi

4 (1) Kui määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi, kohaldatakse komisjoni määruses (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi VTA määrus), või Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2832, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. (2) VTA määruse kohast vähese tähtsusega abi ei anta VTA määruse artikli 1 punktis 1 sätestatud juhtudel. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohast vähese tähtsusega abi ei anta sama määruse artiklis 1 sätestatud juhtudel. (3) Ühele ettevõtjale ei tohi määruse alusel antava ja varasemalt antud abi eelneva kolme aasta pikkuse ajavahemiku majandusaasta jooksul ületada: 1) VTA määruse artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat; 2) komisjoni määruse (EL) 2023/2832 artikli 3 lõikes 2 nimetatud summat. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt. (5) VTA määruse kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse sama määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. (6) VTA määruse ja komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejaks võib olla Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus. (2) Taotleja võib tegevuste elluviimisse kaasata partnereid, kellega koostöös ta projekti ellu viib ja kelle osalemine projektis on vajalik soovitud tulemuse saavutamiseks. Partneriks ei ole projekti kaasrahastaja, kes ei osale projekti tegevuste elluviimises, ega teenust osutav isik, kes teeb projekti tegevusi vastavalt taotleja tellimusele. Partner osaleb iseseisvalt projekti tegevuste elluviimises ja tal tekivad projekti elluviimise käigus kulud. (3) Partneriks võib olla Eestis registreeritud juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kui valdkondliku programmi tingimustest ei tulene teisiti. (4) Taotleja ja partner peavad taotluse menetlemise hetkel vastama järgmistele nõuetele: 1) nende maksuvõlg riigile koos intressiga on väikesem kui 100 eurot või see on ajatatud; 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 3) neil ei oma täitmata kohustusi toetuse andja ees, sealhulgas on tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 4) nende juhtorgani liikmetel puudub karistus karistusseadustiku §-s 89–93, 113–150, 169– 1821, 187, 199–2172, 260¹, 280, 281, 2901–3001, 333–349 või 372–4024 sätestatud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

5 5) nende majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtaeg on saabunud, on esitatud; 6) nende juhtorgani liikmetega seotud juriidilised isikud vastavad punktides 3 ja 4 sätestatud tingimustele; 7) taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht või sotsiaalmeedia väljund; 8) nad vastavad valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus koos lõikes 2 nimetatud dokumentidega on esitatud e-toetuse keskkonnas, lähtudes selle andmeväljadest ja juhistest andmeväljade täitmiseks; 2) taotluse on allkirjastanud allkirjaõiguslik isik; 3) toetust taotletakse valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja toetatavate tegevuste elluviimiseks; 4) toetatavad tegevused peavad olema kavandatud taotlusvooru teates nimetatud projekti elluviimise perioodi; 5) taotlus sisaldab partneri kaasamise korral partneri andmeid, tema kaasamise vajaduse põhjendust ja partneri toetatavaid tegevusi; 6) taotluses on nimetatud tegevuste väljund ja nende tulemus iga kindlasummalise makse kohta koos nende tõendamise alustega; 7) toetatavate tegevuste elluviimiseks taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastavad määruses sätestatule; 8) taotlus sisaldab iga kindlasummalise makse aluseks oleva kulu eelarvet, mille koostamisel on lähtutud kulude abikõlblikkuse nõuetest ja säästlikkusest, sealhulgas parimast hinna ja kvaliteedi suhtest; 9) taotlus vastab valdkondliku programmi tingimustes sätestatud täiendavatele nõuetele. (2) Taotleja lisab taotlusele järgmised dokumendid: 1) partneri kaasamise korral partneri kinnituskiri projektis osalemise, taotluse ja määrusega tutvumise ning partneri õiguste ja kohustustega nõustumise kohta; 2) volikiri, kui taotluse allkirjastaja tegutseb taotleja esindajana volituse alusel; 3) välisprojekti välja kuulutamise teade koos toetatava tegevuse kirjelduse ja omafinantseeringut sisaldava planeeritava eelarvega, kui toetust taotletakse välisprojekti omafinantseeringu katmiseks.

4. peatükk Valdkondlikud programmid ja nendele kohalduvad eritingimused

1. jagu

Sõltuvushäirete programm § 13. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Sõltuvushäirete programmi eesmärk on toetada hasartmängu- ja digisõltuvusega inimesi ja nende lähedasi tasuta ravi- ja rehabilitatsiooniteenuste pakkumisega ning ennetada seeläbi hasartmängu- ja digisõltuvuse levikut ühiskonnas ja toetada tõenduspõhise ning inimeste tervisest ja heaolust lähtuva alkoholi- ja tubakapoliitika, sealhulgas nikotiini (edaspidi koos ka uimastid) poliitika kujundamist. (2) Sõltuvushäirete programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tasuta hasartmängu- või digisõltlase ja tema lähedase psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia kontaktnõustamisena vähemalt Tallinnas ja Tartus ning telefoni või veebi teel üle Eesti;

6 2) alkoholi ja tubaka ning nikotiini tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte ning sõltuvushäirega inimeste ja nende lähedaste õiguste ning huvide koondamine ja erinevate osapoolte koostöö arendamine; 3) alkoholi ning tubaka, sealhulgas nikotiini tarbimise kahjudega kokkupuutuvate osapoolte huvide, eesmärkide ning uimastite tarvitamise kahjude kohta info jagamine avalikkusele ning teaduspõhiste arutelude algatamine ja juhtimine; 4) vähema alkoholiga elustiili edendamine ning tubaka- ja nikotiinitoodete juhuslikke tarvitamiste vähendamine läbi kõneisikute ja teiste kommunikatsioonivõtete; 5) Sotsiaalministeeriumile ja teistele uimastipoliitika kujundamisega seotud osapooltele tõenduspõhiste valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate poliitikameetmete ja nende rakendamise kohta ettepanekute tegemine ning nende eest seismine; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud tegevused. § 14. Eritingimused (1) Paragrahvi 13 lõike 2 kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes mängu- ja digisõltlane ning tema lähedane; 2) punkti 2 tegevustes uimasteid tarbiv inimene ja tema lähedane ning uimastite tarbimise kahjudega kokkupuutuvad osapooled; 3) punktide 3–4 tegevustes laiem avalikkus; 4) punkti 5 tegevustes poliitikakujundajad; 5) punkti 6 tegevustes punktides 1–4 nimetatud isikud. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 13 lõike 2 punktides 1–5 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktis 6 nimetatud tegevusi. (3) Projektis peab osalema taotleja või partnerina organisatsioon, kellel on varasem kogemus psühholoogilise nõustamise ja psühhosotsiaalsete tugiteenuste osutamise valdkonnas, mis taotluse esitamise hetkeks on taotlejal vähemalt kolm aastat või partneril vähemalt üks aasta. (4) Projektis peab osalema taotleja või partnerina organisatsioon, kellel on taotluse esitamise hetkeks vähemalt üheaastane kogemus uimastite või huvikaitse valdkonnas. (5) Projekti meeskonda peab olema kaasatud vähemalt üks kliiniline psühholoog. (6) Taotlusele peab olema lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised. (7) Taotleja ega partner ei tohi olla saanud viimase kolme aasta vältel rahastust või muid

rahaliselt hinnatavaid hüvesid alkoholi- ja tubakatööstuselt.

2. jagu

Vaimse tervise huvikaitse programm § 15. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Vaimse tervise huvikaitse programmi eesmärk on edendada elanikkonna heaolu ja vaimse tervise huvikaitset. (2) Vaimse tervise huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vaimse tervise valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine; 2) valdkonnas tegutsevate osapoolte teadlikkuse suurendamine tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe tõhusaks levitamiseks;

7 3) tõenduspõhise vaimse tervise alase teabe kommunikatsioon elanikkonnale; 4) valdkonna arendamiseks Sotsiaalministeeriumile tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või esindus- ja erialaorganisatsioonide seisukohtadel põhinevate ettepanekute tegemine; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad

punktides 1–4 nimetatud tegevusi.

§ 16. Eritingimused (1) Paragrahvi 15 lõike 2 kasusaajad on järgmised: 1) punktide 1 ja 2 tegevustes vaimse tervise valdkonnas tegutsev organisatsioon; 2) punkti 3 tegevuses Eesti elanikkond tervikuna; 3) punkti 4 tegevuses poliitikakujundajad. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 15 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada

ka punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks varasem vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane kogemus vaimse tervise huvikaitse valdkonnas.

3. jagu Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programm

§ 17. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmi eesmärk on vähendada psüühikahäirega ja vaimse tervise raskustega seotud häbimärgistamist. (2) Psüühikahäireid kogenud inimeste võimestamise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) psüühikahäireid ja vaimse tervise raskusi kogenud inimeste seast valitud eestkõnelejate kontseptsiooni ja tegevusmudeli koostamine eestkõnelejate ettevalmistamiseks, toetamiseks ja rakendamiseks; 2) punktis 1 nimetatud kontseptsiooni ja tegevusmudeli rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusmudel peab sisaldama järgmist: 1) tõenduspõhised tegevused häbimärgistamise vähendamiseks psüühikahäirega inimestega kokkupuutuvate spetsialistide seas ja meedias; 2) tegevused, mis on suunatud psüühikahäireid kogenud inimeste ettevalmistusele ja toele. § 18. Eritingimused (1) Paragrahvi 17 lõike 2 tegevustest kasusaajad on psüühikahäirega inimene ja tema lähedane. (2) Projekt hõlmab kõiki § 17 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusi. (3) Taotlejal peab olema projekti elluviimise perioodi alguseks vähemalt üheaastane kogemus psüühikahäirega inimeste või nende lähedaste huvikaitses ning taotlejal või partneril peab olema vähemalt kolmeaastane kogemus vaimse tervise valdkonnas.

4. jagu Tervisliku toitumise ja liikumise programm

§ 19. Eesmärk ja toetatavad tegevused

8 (1) Tervisliku toitumise ja liikumise programmi eesmärk on edendada tõenduspõhist tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist Eesti elanikkonna hulgas. (2) Tervisliku toitumise ja liikumise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) tegevused ja arutelud koolieelsetes lasteasutustes ja koolides, kaasates olulisemaid osapooli, et leida ja jagada kogemusi ja meetodeid selle kohta, kuidas muuta pakutav toit, tegevused, õppekorraldus ja õpikeskkond tõenduspõhiselt tasakaalustatud toitumist ja regulaarset liikumist toetavamaks ning tutvustada nende rakendamise võimalusi; 2) tõenduspõhiste tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise võimaluste loomiseks sihtrühmade koondamine, koostöö tugevdamine, ühiste algatuste käivitamine ja toetamine ning nende kajastamine meediakanalites; 3) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas Tervise Arengu Instituudi veebilehel avaldatud riiklike toitumis- ja liikumissoovitustega ning rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärkide ja suundadega. (4) Toetusest ei rahastata tegevusi, mille katteks on juba toetust eraldatud või makstud välistoetuse, riigieelarve või muu avaliku sektori vahenditest, välja arvatud välisprojekti omafinantseeringu toetuse korral. § 20. Eritingimused

(1) Paragrahvi 19 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kasusaajad on lapsed ja noored, koolieelsete lasteasutuste ja koolide pidajad ning lapsevanemad. Ülejäänud tegevuste kasusaajateks on ka teised tasakaalustatud toitumise edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 19 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktis 3 nimetatud tegevusi. (3) Projektil peavad olema järgmised väljundnäitajad: 1) heade kogemuste ja meetodite rakendamise aruteludele on kutsutud vähemalt 50% üldhariduskoolidest; 2) koolieelsetele lasteasutustele ja koolidele on antud võimalus osaleda vähemalt kolmes arutelus, mis toetavad koole tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise edendamisel; 3) osapoolte koostöös on algatatud vähemalt kaks tasakaalustatud toitumise ja regulaarse liikumise teemalist ühistegevust ja neid on kajastatud meediakanalites. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toitumise ja liikumise edendamise valdkonnas. (5) Partner võib olla mittetulundusühing, sihtasutus või avalik-õiguslik juriidiline isik, kes ei esinda ühegi ettevõtte ärihuve. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et projektiga planeeritud teenused ja sekkumised on tõenduspõhised. (7) Toetuse saaja kohustub kooskõlastama projekti käigus valmivad materjalid ja muul viisil avalikkusele suunatud põhisõnumid eelnevalt Sotsiaalministeeriumiga, välja arvatud juhul, kui Sotsiaalministeeriumiga on kokku lepitud teisiti.

5. jagu Elanikkonna esmaabioskuste programm

9 § 21. Eesmärk, oodatavad tulemused ja toetatavad tegevused (1) Elanikkonna esmaabioskuste programmi eesmärk on parandada Eesti elanikkonna esmaabi andmise oskusi ning edendada koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega. (2) Elanikkonna esmaabioskuste programmi oodatavad tulemused on järgmised: 1) esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste korraldamise terviklik süsteem on välja arendatud ja toimib; 2) võimekus kriisiolukordades elanikkonnale kiirelt esmaabioskusi anda on välja arendatud; 3) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide koostöövõrgustik on välja arendatud ja toimib; 4) koostööd Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumisega on arendatud. (3) Elanikkonna esmaabioskuste programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) 2023. aastal Sotsiaalministeeriumis kinnitatud esmaabioskuste õppe ja koolituste või täiendõppe ja -koolituste süsteemi pikaajalise tervikliku plaani elluviimise üksikasjaliku tegevuskava (edaspidi tegevuskava) koostamine, sealhulgas juhtimismudeli koostamine, ja selle kooskõlastamine Sotsiaalministeeriumiga; 2) tegevuskava elluviimise koordineerimine, lähtudes Sotsiaalministeeriumi suunistest, ning kokkulepitud tegevuste täitmise jälgimine; 3) kriisiolukordadeks plaani ja võimekuse loomine, mis tagaks vajaduse korral elanikkonna esmaabioskuste kiire suurendamise; 4) esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevate organisatsioonide toimiva koostöövõrgustiku loomine ja arendamine Eestis; 5) elanikkonna esmaabioskuste suurendamiseks vajalike koolituste korraldamine sihtrühmadele, põhjendades sihtrühmade valikut; 6) Eesti osalemine Rahvusvahelise Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumises, tasudes selleks kohustuslikud rahvusvahelised liikmemaksud, rahvusvahelistel kohtumistel ja missioonidel osalemise valmisoleku tagamine ning Eestit esindava organisatsiooni ja selle personali arendamine; 7) arvamuste ja ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi või Terviseameti edastatud dokumentide kohta ning nõu andmine esmaabi puudutavates küsimustes; 8) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas tegevused, mis täiendavad punktides 1–7 nimetatud tegevusi. (4) Lõike 3 punktides 1–3 nimetatud tegevuste edukaks elluviimiseks planeeritakse seotud osapooltega arutelud ja tehakse arutelude tulemuste analüüs ning nende põhjal esitatakse järeldused ja ettepanekud Sotsiaalministeeriumile. § 22. Eritingimused (1) Paragrahvi 21 lõike 3 punktis 5 nimetatud tegevusest kasusaajad on Eesti elanikud. Ülejäänud tegevustest kasusaajad on poliitikakujundajad ning esmaabioskuste õppe ja koolitustega tegelevad organisatsioonid. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 21 lõike 2 punktides 1–7 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktis 8 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) koostatud on tegevuskava aastateks 2024–2030. Tegevuskavas on kirjeldatud kavandatud

tegevuste sisu, esitatud eesmärk ja oodatav tulemus ning välja toodud vastutaja ja kaasatavad osapooled, samuti ajakava ja vaheetapid iga tegevuse elluviimisel; 2) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustik toimib;

10 3) koostatud on plaan, kuidas suurendada kriisiolukordades vajaduse korral loetud nädalate jooksul elanikkonna esmaabioskusi ja kuidas tagada selle plaani elluviimine; 4) projekti käigus pakutakse tasuta esmaabioskuste koolitust, mis sisaldab ka psühholoogilise esmaabi komponenti; 5) esmaabioskuste koolituste ja täiendõppe koostöövõrgustiku põhimõtted, väärtused, eesmärgid, tegevused, liikmed ja nende valiku alused on selgelt sõnastatud ja leitavad toetuse saaja veebilehelt. (4) Projektil peavad olema järgmised väljundinäitajad: 1) lõike 3 punktis 2 nimetatud koostöövõrgustiku raames toimuvad kohtumised projekti elluviimise perioodil vähemalt kaks korda aastas; 2) lõike 3 punktis 3 nimetatud plaan on valminud 2024. aasta IV kvartaliks; 3) lõike 3 punktis 4 nimetatud koolitust pakutakse projekti elluviimise perioodil kõigis maakondades; 4) lõike 3 punktis 4 nimetatud koolitust on korraldatud vähemalt 200 koolis. (5) Projekti elluviimise perioodi alguseks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane kogemus ja partneril vähemalt üheaastane kogemus esmaabioskuste õppe ja koolituste valdkonnas. (6) Taotlusele on lisatud taotleja ja partneri kinnitus selle kohta, et nad lähtuvad oma tegevustes tõenduspõhisusest ja tervishoiuvaldkonna tunnustatud parimatest teadmistest ja praktikast, sealhulgas psühholoogilise esmaabi puhul Maailma Terviseorganisatsioonpsühholoogilise esmaabi kõige uuematest materjalidest. (7) Projekti tegevustes võivad osaleda organisatsioonid, mis lähtuvad lõikes 6 nimetatud põhimõtetest.

6. jagu Toiduabi programm

§ 23. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Toiduabi programmi eesmärk on võrgustikutöö abil innovaatiliselt ära kasutada päästetud toitu, et Eesti eri piirkondades toetada eelkõige puudust kannatavaid inimesi võimalikult nende kodu lähedal koostöös kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste osapooltega. (2) Toiduabi programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) toidukao vähendamise või päästetud toidu ärakasutamise eesmärgil võrgustikutöö algatamine või edendamine; 2) arenguvisiooni loomine ning selle elluviimiseks koostöös punktis 1 nimetatud võrgustikuga tegevuskava koostamine; 3) punktis 2 nimetatud tegevuskava rakendamine. (3) Lõike 2 punktis 2 nimetatud arenguvisioon peab olema kooskõlas lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning sisaldama oodatavaid tulemusi ja nende mõju, sealhulgas rohelise jalajälje vähendamisele ja puudust kannatavatele inimestele. (4) Lõikes 2 nimetatud tegevuskava võib sisaldada muu hulgas tegevusi kohalike omavalitsuste ja kogukondade aktiveerimiseks ja võimestamiseks, puudust kannatavate ja abivajavate inimeste ülesleidmiseks, toidukao vähendamiseks, toidu päästmiseks või innovaatiliselt päästetud toidu ärakasutamiseks. Tegevuskava sisaldab ka tegevuste elluviimise ajakava. § 24. Eritingimused (1) Paragrahvi 23 lõike 2 kasusaajad on järgmised:

11 1) punktide 1 ja 2 tegevustes toidupäästmise ja toiduabi korraldamisega tegelevad organisatsioonid, kogukonnad või kohalikud omavalitsused; 2) punkti 3 tegevuses laiem avalikkus, sealhulgas puudust kannatavad inimesed. (2) Projekt hõlmab kõiki § 23 lõikes 2 nimetatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on järgmised: 1) võrgustikutöö toimib; 2) koostöövõrgustik on igal aastal laienenud selliselt, et tegevused lisanduvad ka teistesse piirkondadesse; 3) lahendus päästetud toidu innovaatiliselt ärakasutamiseks või toidukao vähendamiseks võimalikult tarbija kodu lähedal toimib. (4) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üheaastane kogemus toidupäästmise või toiduabi korraldamisel. (5) Toetuse saaja ja partner peavad lähtuma projekti tegevustes Põllumajandus- ja Toiduameti juhenditest toidu annetamisel ja ümbertöötlemisel ning toiduainete käitlemisel.

7. jagu Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programm

§ 25. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Laste ja perede heaolu ning vanemluse toetamise programmi eesmärk on lastega perede väärtustamine, vanemluse toetamine ning positiivsete jätkusuutlike peresuhete edendamine. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) laste kasvatamist ja lasterikkust väärtustavate hoiakute kujundamine; 2) lastega perede vajaduste koondamine ning huvikaitse; 3) perede heaolu suurendamine läbi positiivse ja võrdse vanemlus ning pere- ja paarisuhete toetamise; 4) lapsevanemate teadlikkuse suurendamine lapse arenguetappidest ja sotsiaal- emotsionaalsete pädevuste arendamisest; 5) esmatasandi ennetuskeskuste ja kogukondade võimestamine perede toetamisel ning kvaliteetsete pereteenuste loomisel, lõimimisel ja käivitamisel; 6) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–5 nimetatud tegevusi. § 26. Eritingimused (1) Paragrahvi 25 lõikes 2 nimetatud tegevustest kasusaajad on lastega pered, lastega töötav spetsialist, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. (2) Projekt hõlmab vähemalt kolme § 25 lõikes 2 nimetatud tegevust. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamise eesmärgil toetust taotletakse.

8. jagu Laste õiguste ja kaasatuse edendamise programm

12 § 27. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Programmi eesmärk on edendada laste, sealhulgas haavatavas olukorras olevate laste, õigusi ja kaasatust ning arendada laste ja lastekaitsetöö huvikaitset. (2) Programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) laste õiguste, osaluse ja kaasatuse edendamine praktiliste tegevuste ja strateegilise teavitustööga; 2) laste, sealhulgas haavatavate sihtrühmade arvamuse ja vajaduste koondamine ning huvikaitse; 3) laste väärkohtlemist, sealhulgas kehalist karistamist, ennetavad tegevused täiskasvanute ja laste teadlikkuse ja hoiakute kujundamiseks; 4) laste turvalise internetikasutuse edendamine, sealhulgas laste õiguste kaitse ja väärkohtlemise ennetamine digimaailmas; 5) lastekaitsetöötajate huvikaitse. § 28. Eritingimused (1) Paragrahvi 27 lõikes 1 nimetatud tegevustest kasusaajad on laps, sealhulgas haavatavas olukorras või selle riskis olev laps, last kasvatav vanem või muud isik, lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid, laste heaolusse panustavad organisatsioonid, kohalikud omavalitsused või kogukonnad. Laste õiguste ja kaasatuse edendamise eesmärgiga projektide tegevustest kasusaajad võivad olla ka riigiasutused, kelle tegevus on seotud laste heaolu ja õiguste tagamisega oma haldusalas. (2) Projekt hõlmab vähemalt kolme § 27 lõikes 2 nimetatud tegevust. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kaheaastane ja partneril vähemalt üheaastane tõendatav kogemus valdkondades, mille edendamise eesmärgil toetust taotletakse. (4) Paragrahvi 27 lõike 2 punktis 5 nimetatud tegevuse puhul ei kohaldu partnerile lõikes 3 sätestatud valdkondliku kogemuse nõuet juhul, kui partneri põhikirja kohaseks tegevuseks on lastekaitsetöö- ja lastekaitsetöötajate huvikaitse ning partner on asutatud aasta jooksul taotluse esitamise tähtajast.

9. jagu Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programm

§ 29. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programmi eesmärk on sotsiaalvaldkonna tööjõu oskuste parandamine, arengu toetamine, huvikaitse edendamine ja valdkonnas töötamise maine tõstmine. (2) Sotsiaalvaldkonna tööjõu arendamise programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) sotsiaalvaldkonnas tegutsevate töötajaid esindavate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse tugevdamine; 2) analüüside koostamine ja poliitikakujundamises osalemine; 3) sotsiaalvaldkonna põhikutsealade edendamine, kutsete populariseerimine ja valdkonnas töötamise maine tõstmine, sealhulgas vähemalt kord aastas sotsiaaltöö teaduskonverentsi ning põhikutsealade tunnustusürituse korraldamine ja preemiate maksmine; 4) sotsiaalvaldkonnas alustavate juhtide ja töötajate arenguprogrammi ja mentorluse elluviimine; 5) muud lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, mis täiendavad punktides 1–3 nimetatud tegevusi või käivitavad muutusi programmi eesmärkidest lähtuvalt,

13 sealhulgas vähemalt kord kvartalis enda poolt algatatud tegevustest sotsiaalmeediakajastused.

§ 30. Eritingimused (1) Paragrahvi 29 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevustest kasusaajad on sotsiaalvaldkonnas tegutsevad töötajaid esindavad organisatsioonid ja punktides 2–4 nimetatud tegevustest sotsiaalvaldkonna töötajad, poliitikakujundajad ning avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 29 lõikes 2 punktides 1–4 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktis 5 nimetatud tegevusi. (3) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane kogemus programmi eesmärkide täitmist toetavates tegevustes. (4) Määruse § 29 lõike 2 punktis 3 nimetatud põhikutsealade tunnustuspreemiad arvestab toetuse saaja projekti vahenditest.

10. jagu

Vanemaealiste huvikaitse programm

§ 31. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Vanemaealiste huvikaitse programmi eesmärk on edendada vanusesõbralikkust ühiskonnas ja vanemaealiste huvikaitset. (2) Vanemaealiste huvikaitse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide huvikaitse- ja tegutsemisvõimekuse hoidmine ja suurendamine, sealhulgas vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine; 2) vanemaealiste huvikaitse, sealhulgas vanemaealiste tööhõive, sissetuleku, elukeskkonna, ligipääsetavuse, sotsiaalse kaasatuse, iseseisva toimetuleku, õiguste teemadel; 3) piirkondlike ja kohalikes omavalitsustes vanemaealiste kogude loomine ning loodud kogude tegutsemisvõimekuse hoidmine ja nende töö koordineerimine; 4) muud lõikes 1 nimetatud ühiskonna vanusesõbralikkuse edendamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused, sealhulgas vähemalt kord kvartalis enda poolt algatatud tegevustest meediakajastused. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas vanemaealiste võrgustikus heaks kiidetud tegevuskavade ja strateegiatega. § 32. Eritingimused (1) Paragrahvi 31 lõike 2 kasusaajad on järgmised: 1) punkti 1 tegevustes vanemaealiste huvikaitse valdkonnas tegutsevad organisatsioonid ja asutused, mille hulgas peavad olemas ka katus- ja võrgustikuorganisatsioonid, millel on üleriigiline katvus; 2) punkti 2 tegevustes poliitikakujundajad; 3) ülejäänud tegevustes vanemaealised, teised vanemaealiste huvikaitse edendamise eesmärgi saavutamisel olulised sihtrühmad, kelle kaasamise vajalikkust põhjendab taotleja taotluses, samuti laiem avalikkus. (2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1–2 nimetatud tegevusi ja võib sisaldada ka punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi.

14 (3) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimine. (4) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on tõendusmaterjalil, valdkonna poliitikadokumentidel, eksperthinnangutel või katus- ja võrgustikuorganisatsioonide seisukohtadel põhinev ettepanekute esitamine Sotsiaalministeeriumi algatatud eelnõude, arengukavade või programmide avaliku kooskõlastamise käigus. (5) Paragrahvi 31 lõike 2 punktis 3 nimetatud tegevuse kohustuslik väljund on uute loodud piirkondlike vanemaealiste kogude arv ja kohalikes omavalitsustes tegutsevate vanemaealiste kogude arv. (6) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane ja partneril vähemalt üheaastane kogemus vanemaealiste huvikaitse valdkonnas. Taotlejaks saab olla organisatsioon, mis oli 2023. aasta 31. detsembri seisuga vanemaealiste strateegilise partnerluse võrgustiku liige.

11. jagu

Suitsiidiennetuse programm

§ 33. Eesmärk ja toetatavad tegevused (1) Suitsiidiennetuse programmi eesmärk on suitsiidide ennetamine läbi vaimse tervise abivõimaluste parandamise, suitsiidiohvrite lähedaste toetamise, teadlikkuse kasvatamise ja vastutustundliku meediakajastuse edendamise. (2) Suitsiidiennetuse programmis toetatakse järgmisi tegevusi: 1) suitsiidiennetuse valdkonna poliitikakujunduses osalemine, sealhulgas Sotsiaalministeeriumile ekspertarvamuste andmine suitsiidiennetuseks vajalike sekkumiste, teenuste ja töövahendite väljatöötamisel ning suitsiidiennetuse tegevuskava juhtrühma töös osalemine: 2) suitsiidiennetuseks vajalike teenuste ja sekkumiste arendamine, sealhulgas koolitajate koolitamine ja teenuste väljaarendamiseks või pakkumise suurendamiseks teenuseosutajate koolitamine; 3) suitsiidi sooritanute lähedaste tugivõrgustiku väljaarendamine, sealhulgas lähedasi toetavate tugigruppide töö korraldamine ja läbiviimine; 4) vastutustundliku meediakajastuse edendamine, sealhulgas meedia seiramine ja suitsiiditeema kajastuse kohta süstematiseeritult info kogumine, suitsiiditeema vastutustundliku käsitlemise meediajuhiste uuendamine ja problemaatilistele meediakajastustele reageerimise juhise väljatöötamine koostöös asjakohaste osapooltega, vastutustundliku meediakajastuse põhimõtete kommunikeerimine avalikkusele, ajakirjanikele ja meediaettevõtetele ning problemaatilistele kajastustele reageerimine ning koolitused ajakirjanikele ja meediatöötajatele suitsiiditeema vastutustundlikuks kajastamiseks; 5) vastutustundliku meediakajastuse auhinna „Papageno auhind“ väljaandmine koostöös meedia ja teiste asjakohaste osapoolte esindajatega; 6) vaimse tervisega seotud hoiakute alase uuringu läbiviimine ja selle põhjal Sotsiaalministeeriumile soovituste andmine stigma vähendamiseks tegevuste kavandamiseks; 7) muud lõikes 1 nimetatud suitsiidide ennetamise eesmärgi täitmiseks vajalikud tegevused. § 34. Eritingimused (1) Projekti kasusaajad on teiste hulgas ka suitsiidiohvrite lähedased.

15 (2) Projekt hõlmab vähemalt § 33 lõike 2 punktides 1–5 kirjeldatud tegevusi ja võib sisaldada punktides 6 ja 7 kirjeldatud tegevusi. (3) Projekti tegevuste kohustuslikud väljundid on: 1) koolitatute arv; 2) lähedaste tugigruppide kohtumiste arv ja osalenute arv; 3) vastutustundliku meediakajastuse juhise uuendamine ja problemaatilisele meediakajastamisele reageerimise juhise koostamine; 4) iga-aastase vastutustundliku meediakajastuse auhinna väljaandmine. (4) Taotluse esitamise hetkeks peab taotlejal olema vähemalt kolmeaastane kogemus vaimse tervise valdkonnas. Taotleja peab projekti kaasama vähemalt ühe partneri, kellel on taotlemise hetkeks vähemalt kolmeaastane kogemus meediateemadel või kirjeldama taotluses muul viisil koostööd sellise organisatsiooniga.

5. peatükk

Toetuse taotlemine § 35. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvoorus toetatavad valdkondlikud programmid, projektide elluviimise perioodi ja eelarve kinnitab valdkonna eest vastutav minister toetuse andmist korraldava komisjoni (edaspidi komisjon) ettepanekul. (2) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat lõikes 1 nimetatud asjaoludest. (3) Taotlusvooru võib korraldada ühe või mitme valdkondliku programmi rahastamiseks. (4) Toetuse andja avalikustab taotlusvooru avamise teate, mis hõlmab lõikes 1 nimetatud asjaolusid, taotluse esitamise tähtpäeva ning toetuse taotlemise ja kasutamise tingimusi oma kodulehel vähemalt 10 tööpäeva enne taotlusvooru avamise päeva. (5) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva. § 36. Taotluse esitamine (1) Taotleja esitab toetuse andjale taotluse koos taotlemisega seotud dokumentidega taotlusvooru tähtpäevaks elektrooniliselt e-toetuse keskkonnas, lähtudes selles esitatud andmeväljadest. (2) Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. (3) Taotleja võib taotlusvooru ühe valdkondliku programmi kohta esitada ühe taotluse. (4) Kui taotlust ei esitata taotlusvooru tähtpäevaks, jäetakse taotlus läbi vaatamata.

6. peatükk Taotluste menetlemine

§ 37. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine (1) Toetuse andja kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust 10 tööpäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

16 (2) Kui toetuse andja avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest esimesel võimalusel taotlejat ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni viis tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (3) Taotlejal on õigus esitatud taotlust muuta vaid toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks. (4) Taotleja ja partner peavad vastama §-s 11 ja programmis sätestatud nõuetele. (5) Taotlus vastab nõuetele, kui taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab

§-s 12 sätestatud nõuetele. (6) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ja partner ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlust ei ole puuduste kõrvaldamisel muudetud üksnes osas, millele toetuse andja on puuduste kõrvaldamisel osutanud. § 38. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord (1) Taotluste nõuetele vastavaks tunnistamisest teavitab toetuse andja Sotsiaalministeeriumit kahe tööpäeva jooksul. (2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse kohta annab komisjon hinnangu, kas taotluses kirjeldatud tegevused on tõhusad valdkondliku programmi eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks. (3) Komisjonil on õigus asuda taotlejaga läbirääkimistesse taotluse sisu või eelarve muutmiseks, sealhulgas teha ettepanek liita sisult kattuvad või teineteist täiendavad taotlused üheks. Komisjoni nimel peab taotlejaga läbirääkimisi komisjoni määratud esindaja (edaspidi läbirääkija). Komisjon määrab tähtaja läbirääkimiste pidamiseks. Taotluse menetlemise aeg pikeneb läbirääkimisteks eraldatud aja võrra. (4) Sotsiaalministeerium teavitab toetuse andjat läbirääkimiste algatamisest ja tähtajast ning ettepaneku sisust. (5) Läbirääkimise tulemusena kokkuleppele jõudmise korral teavitab taotleja e-toetuse keskkonna kaudu toetuse andjat soovist muuta taotlust. Toetuse andja saadab e-toetuse keskkonna kaudu taotlejale taotluse muutmiseks tagasi. (6) Kui taotlust on läbirääkimiste tulemusel muudetud ja toetuse andjale uuesti esitatud, teavitab toetuse andja sellest läbirääkijat kahe tööpäeva jooksul. Läbirääkija tutvustab seejärel komisjonile läbirääkimise tulemusel muudetud taotlust. (7) Komisjoni ettepanek taotlused hindamisele saata või rahuldamata jätta tehakse komisjoni koosolekul, mis vormistatakse protokollina ja edastatakse toetuse andjale hiljemalt allkirjastamise järgsel tööpäeval. Taotluste, mille osas toimuvad läbirääkimised, puhul võidakse koostada eraldi protokoll. (8) Komisjon teeb läbirääkimiste tulemusel ettepaneku taotlus rahuldamata jätta, kui: 1) taotlejaga peetud läbirääkimistel ei saavutatud kokkulepet projekti sisu või eelarve muutmiseks; 2) taotleja ei esita läbirääkimiste järel toetuse andjale komisjoni määratud tähtajaks muudetud taotlust;

17 3) läbirääkimiste järel esitatud taotlus ei vasta saavutatud kokkuleppele. (9) Läbirääkimiste tulemusena komisjoni poolt positiivse hinnangu saanud taotlused saadetakse hindamisele. (10) Valdkonna eest vastutav minister nimetab käskkirjaga iga valdkondliku programmi hindajad. Hindamisel võib kaasata väliseksperdi. Sotsiaalministeerium teavitab hindajatest toetuse andjat. (11) Nõuetele vastavaks tunnistatud ja komisjonis positiivse hinnangu saanud taotluses kajastatud projekti hindavad hindajad vastavalt hindamisjuhendile (lisa) järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti; 2) projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti; 3) projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti; 4) tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti; 5) taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuste saavutamiseks – kuni 4 punkti; 6) eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti. (12) Hindaja hindab projekte 7 tööpäeva jooksul alates taotluse hindamiseks saamisest. (13) Kui projekti hindab mitu hindajat, leitakse hindamiskriteeriumite alusel punktide aritmeetiline keskmine. (14) Toetuse andja reastab paremusjärjestuse saamiseks hindamise tulemusel valdkondlike programmide kaupa eraldi pingeritta alates suurima punktisumma saanud projektist. Pingeritta seatakse projektid, mis hindamise tulemusena on koondhindeks saanud vähemalt 16 punkti ning ei ole üheski hindamiskriteeriumis saanud 0 punkti. (15) Võrdse koondhindega projektide korral saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 10 punktides 1 ja 2 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud punktisumma on suurem. Kui punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha projekt, mille lõike 10 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus. (16) Pingerea alusel sõlmib toetuse andja taotlejaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Kui lävendit ületavate taotluste summa ületab valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet, sõlmib toetuse andja taotlejatega lepingud vastavalt pingereale seni, kuni jagub eelarvevahendeid. § 39. Taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb toetuse andja, kui: 1) taotleja, partner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks; 2) komisjon on teinud ettepaneku jätta taotlus rahuldamata; 3) hindamise tulemusena on projekti koondhinne alla 16 punkti või vähemalt ühe hindamiskriteeriumi väärtuseks on 0 punkti; 4) arvestades valdkondliku programmi taotlusvooru eelarvet ja taotlust pingerida, ei ole võimalik taotlust rahuldada; 5) taotleja või partner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist. (2) Taotlejale tehakse taotluse kohta tehtud otsus teatavaks e-toetuse keskkonna vahendusel kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

18 § 40. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimine (1) Toetuse andja edastab lepingu toetuse saajale allkirjastamiseks 10 tööpäeva jooksul § 38 lõikes 14 nimetatud pingerea koostamisest. Kui toetuse saaja ei tagasta allkirjastatud lepingut 20 tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et ta on toetusest loobunud. (2) Lepingus sätestatakse muu hulgas toetuse kasutamise eesmärk, toetatavad tegevused, tegevuste elluviimise periood, ettemaksete suurused, väljamaksete tegemise ja aruannete esitamise kord ning iga kindlasummalise makse aluseks olevad § 12 lõike 1 punktis 6 nimetatud asjaolud. (3) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks taotletud toetuse leping sõlmitakse tingimuslikuna ning ettemakset ega väljamakset ei teostata enne, kui taotleja on esitanud toetuslepingu või otsuse, millega määratakse toetus ning sellega heakskiidetud projekti koos kõigi lisadega. (4) Sõlmitud leping edastatakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu.

7. peatükk Projekti muutmine ja lepingu ennetähtaegne lõpetamine

§ 41. Projekti muutmine (1) Põhjendatud juhtudel ja toetuse andja nõusolekul võib elluviidavas projektis ja kindlasummalise makse aluseks olevatest tegevustes ja nende tulemustes, sealhulgas väljundites ja nende sihttasemes, teha muudatusi võrreldes lepingus kavandatuga projekti toetuse ulatuses. (2) Projekti muutmiseks esitab toetuse saaja avalduse e-toetuse keskkonna kaudu. Projekti muutmise saab algatada ka toetuse andja või Sotsiaalministeerium. (3) Toetuse andja kooskõlastab lõikes 1 nimetatud muudatused enne lepingu muudatuse sõlmimist Sotsiaalministeeriumiga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Sotsiaalministeeriumil on õigus projekti muudatust mitte kooskõlastada eelkõige juhul, kui muudatused ei ole kooskõlas valdkondliku programmi tingimustega, soovitav muudatus seab kahtluse alla valdkondlikus programmis nõutud näitajate saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil. (4) Sotsiaalministeerium kooskõlastab projekti muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast asjakohase ja puudusteta avalduse saamist või toetuse andja algatusel muudatuse tegemise korral toetuse saaja seisukoha saamist. (5) Toetuse andja vormistab projekti muudatused lepingu muudatusena, kui on saanud Sotsiaalministeeriumilt kooskõlastuse projekti muudatuste kohta. Toetuse andja ei nõustu muutma projekti osas, millega Sotsiaalministeerium ei ole nõustunud. (6) Väheoluliste muudatuste tegemiseks avaldust projekti muutmiseks toetuse andjale ei esitata. Väheolulisteks muudatuseks loetakse: 1) projekti tegevuse ajakava muutmine tingimusel, et tegevuse ja projekti lõpptähtaeg ei muutu; 2) projekti tegevuse muutmine nii, et sellega ei muutu oluliselt tegevuse sisu ja kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ja selle sihttase. (7) Väheolulised muudatused ja nende põhjendused esitatakse projekti vahe- ja lõpparuandes.

19 § 42. Lepingu ennetähtaegne lõpetamine (1) Toetuse andja võib lõpetada lepingu ennetähtaegselt, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral lepingut ei oleks sõlmitud; 2) taotlemisel või projekti elluviimisel on taotleja, toetuse saaja või partner teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Toetuse saajal tuleb lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel alusetult saadu tagastada. (3) Toetuse andja teavitab lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest viis tööpäeva jooksul Sotsiaalministeeriumit.

8. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine

§ 43. Toetuse maksmise tingimused

(1) Toetuse andja maksab toetuse välja toetuse saaja taotluse alusel vastavalt lepingus kokku lepitud ettemaksete suurusele, arvestades kindlasummalise maksete arvu, suurust ning tegevuste ajakava, järgmiselt:

1) esimene ettemakse hiljemalt 10 tööpäeva pärast lepingu sõlmimist;

2) järgmine ettemakse iga aasta jaanuaris ja juulis.

(2) Toetuse andja võib toetuse maksed osaliselt või täielikult peatada, kui: 1) vahearuandes esineb puudusi; 2) toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 3) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja või partner ei suuda ettenähtud ajaks kavandatud tulemusi saavutada; 4) võimaliku toetuse tagasinõudmise asjaolud on selgitamisel või tagasinõutav summa ei ole lõplikult tagasi makstud; 5) toetuse saaja või partneri või tema juhtorgani liikme suhtes on esitatud kahtlustus § 11 lõikes 4 nimetatud asjaolude suhtes.

(3) Toetuse andja keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui kindlasummaline makse tulemuse saavutamine ei ole tõendatud ka peale täiendavat tähtaega või olulises osas, vahe- või lõpparuannet ei kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud ja toetuse andja lõpetab lepingu ennetähtaegselt.

§ 44. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ja kontrollimine (1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti elluviimise kohta vahearuaruande e-toetuse keskkonna kaudu kaks korda aastas lepingus märgitud tähtaegadel. (2) Toetuse saaja esitab toetuse andjale projekti lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul projekti elluviimise perioodi lõppkuupäevast arvates. (3) Aruandes kajastatakse kindlasummaliste maksete kaupa tegevuste elluviimise ja tulemuste, sealhulgas näitajad ja nende saavutatud sihttasemed, saavutamise info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. (4) Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist.

20 (5) Kui toetust taotletakse omafinantseeringu katmiseks, esitab toetuse saaja projekti lõpparuandega ka välisprojekti raames esitatud ja kinnitatud lõpparuande või kui välisprojekt lõpeb hiljem, siis muud seniste tulemuste saavutamist tõendavad dokumendid. (6) Toetuse andja kontrollib 30 kalendripäeva jooksul aruande saamisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Puuduste korral annab toetuse andja toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mille võrra pikeneb aruande kontrollimise aeg. (7) Toetuse andja kooskõlastab puudusteta aruande Sotsiaalministeeriumiga enne aruande kinnitamist. (8) Sotsiaalministeerium esitab toetuse andjale omapoolsed seisukohad kümne tööpäeva jooksul. Kui Sotsiaalministeerium kooskõlastab aruande, kinnitab toetuse andja lõpparuande hiljemalt viie tööpäeva jooksul kooskõlastuse saamisest. (9) Toetuse andjal ja Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse kasutamise sihipärasust. Muu hulgas on õigus: 1) kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid ja dokumente; 2) saada toetuse saajalt kirjalikke ja suulisi seletusi; 3) viibida toetuse saaja ja partneri ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuse elluviimisega.

9. peatükk Toetuse saaja, partneri ja toetuse andja õigused ja kohustused

§ 45. Toetuse saaja ja partneri kohustused (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) kasutama toetust sihipäraselt ja otstarbekalt lepingus fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 2) teavitama toetuse andjat esimesel võimalusel, kui ilmnevad tegevuse elluviimist raskendavad või takistavad asjaolud; 3) koguma ja esitama toetuse andjale andmeid kindlasummalise makse tulemuse saavutamise kohta; 4) täitma projekti elluviimisega seotud õigusaktides sätestatud kohustusi; 5) vastama toetuse andja küsimustele kümne tööpäeva jooksul, välja arvatud juhul, kui asjaoludest tulenevalt on antud pikem tähtaeg; 6) võimaldama toetuse andjal kontrollida projekti elluviimisega seotud dokumente või teha kohapealset kontrolli; 7) kandma tagasinõutud toetuse tagasi toetuse andjale tagasinõudes märgitud tähtpäevaks; 8) säilitama taotlemise, toetuse saamise ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni kolm aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ning vähese tähtsusega abi saamise dokumente kümne majandusaasta jooksul toetuse andmise lepingu sõlmisest arvates; 9) esitama projekti raames valminud trükise, koolitusmaterjali, andmekogu, uuringu aruande või muu sellise tulemuse koos aruandega ühes eksemplaris elektrooniliselt; 10) nimetama Sotsiaalministeeriumit kirjeldatud tegevuse toetajana vastavates trükistes, reklaamides ja avalikel esinemistel, kasutades võimaluse korral Sotsiaalministeeriumi logo. Logo kasutus peab vastama valitsusasutuste ühise visuaalse identiteedi stiilijuhistele; 11) avalikustama oma veebilehel ja sotsiaalmeedia kanalis toetatud projekti nime, eesmärgid, kogu- ja toetussumma ning info olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta; 12) lõpetama toetuse andja või Sotsiaalministeeriumi soovi korral Sotsiaalministeeriumi sümboolika edasise kasutamise; 13) tagama tegevuste elluviimisel minimaalse ökoloogilise jalajälje, sealhulgas lähtudes keskkonnasõbraliku sündmuse põhimõtetest ürituste korraldamisel, vähendades märkimisväärselt ühekordsete toodete ja pakendite kasutamist, digiprügi ja paberdokumentide

21 hulka ning trükiste tellimist, tegeledes transpordi tõhusama planeerimisega, tagades võimaluse korral osalemise distantsilt. Teenuste ja toodete, sealhulgas mööbel, puhastustooted, kontoritarbed, IT-seadmed, hankimisel lähtutakse soovitavalt keskkonnaministri 29. juuni 2021. a määruse nr 35 „Hankelepingu esemeks olevate toodete ja teenuste keskkonnahoidlikud kriteeriumid ja nende kohta riigihanke alusdokumentides kehtestavad tingimused“ lisas 4 sätestatud põhimõtetest. (2) Kui taotletava toetuse näol on tegemist komisjoni määruse (EL) 2023/2832 kohase vähese tähtsusega abi andmisega ning kui üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise kohustus on toetuse saajale pandud enne toetuse taotlemist, esitab toetuse saaja ülesande andmist tõendava dokumendi nimetatud komisjoni määruse preambuli punkti 6 tähenduses. (3) Välisprojekti omafinantseeringu katmiseks tehtud kuludele kohaldatakse käesoleva paragrahvi tingimusi niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu välisprojektile seatud tingimustega. § 46. Toetuse saaja ja partneri kohustused seoses hankimisega (1) Toetuse saaja ja partner on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses, ning: 1) küsima riigihanke puhul, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega toetuse andjale koos sõlmitud hankelepinguga, kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud riigihanked riigihangete registri kaudu, järgides riigihangete seadusega sätestatud tingimusi. (2) Kui toetuse saaja ja partner ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, ja asja, teenuse või ehitustöö (edaspidi ost) abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta ostu maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse lähtuvalt lõigetes 3–6 sätestatud nõuetest. (3) Ostumenetluse läbiviimisel tuleb järgida järgmisi põhimõtteid: 1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt; 2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt; 3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele; 4) peab vältima olukorda, kus tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata toetuse andjat; 5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga vältida lõikes 2 nimetatud kohustust; 6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga läbirääkimisi. (4) Ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris peab lisaks lõikes 4 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) kirjeldatud on ostu tunnused, tehnilised andmed või muud ostu iseloomustavad andmed, millele pakkumus peab vastama; 3) määratud on pakkumuse esitamise tähtaeg, mis on proportsionaalne ostu kohta koostatavate pakkumuste aja suhtes; 4) ostumenetlusega seotud teabevahetus toetuse saaja ja pakkuja vahel, sealhulgas juurdepääsu võimaldamine ostuteate ja sellega seotud dokumentidele ning pakkumuste ja selgituste esitamine, toimub ostukeskkonnas;

22 5) pakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris; 6) rakendusüksuse esindaja lisatakse riigihangete registris ostu juurde kui „vaatleja“; 7) punktis 1 nimetatud tingimusi ei või muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega ega kalduda neist kõrvale parima pakkumuse valimisel; 8) teade ostumenetluse kohta on avalik. (5) Ostumenetlus, mida ei viida läbi riigihangete registris, peab lisaks lõikes 3 nimetatule vastama järgmistele nõuetele: 1) ostumenetluse läbiviimiseks on seatud asjakohased ja proportsionaalsed tingimused, mis arvestavad ostu eeldatavat mahtu ja maksumust; 2) hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 3) hinnapäring esitatakse vähemalt kahele ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui kavandatava ostu turul puudub ettevõtjate paljusus; 4) ostumenetlust puudutavat dokumentatsiooni, sealhulgas elektrooniliselt või paberkandjal toimunud kirjavahetust pakkuja ja toetuse saaja vahel ning teisi ostumenetluse tõendeid, säilitatakse dokumentide säilitamistähtaja lõpuni; 5) ostumenetluse tulemusel sõlmitakse leping hinnapäringus ja pakkumuses nimetatud tingimustel. § 47. Toetuse saaja ja partneri õigused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada toetuse andjalt infot ja nõuandeid, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ning toetuse saaja ja partneri kohustustega. (2) Toetuse saajal on õigus esitada põhjendatud juhul projekti muutmise taotlus. § 48. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud: 1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne majandusaasta jooksul lepingu sõlmimisest; 2) kandma riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta; 3) teavitama toetuse saajat lepingus vähese tähtsusega abi andmisest; 4) edastama Sotsiaalministeeriumile § 45 lõike 1 punktis 9 nimetatud toetuse saajalt saadud projekti raames valminud tulemuse. § 49. Toetuse andja õigused (1) Toetuse andjal on õigus: 1) teha toetuse saaja ja partneri juures projekti tegevuste elluviimise kontrolli; 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist taotluses sisalduva kindlasummalise makse tegevuste, eesmärkide, tulemuste kohta, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ning toetuse saaja ja partneri kohustuste nõuetekohast täitmist. (2) Toetuse andjal on õigus lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetus osaliselt või tervikuna tagasi, kui: 1) toetuse andja lõpetab lepingu ennetähtaegselt; 2) taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tegevus on tähtajaks ellu viimata või on viidud ellu osaliselt; 3) taotluses kirjeldatud kindlasummalise makse aluseks olev tulemus ei ole tähtajaks saavutatud või on saavutatud osaliselt; 4) ilmneb asjaolu, mille tõttu tegevuste elluviimine ei ole otstarbekas või see on võimatu; 5) toetuse saaja ei ole täitnud omafinantseeringuga seotud nõudeid;

23 6) toetuse saaja või partner ei ole toetust kasutanud sihipäraselt; 7) toetuse saaja või partner ei võimalda või raskendab oluliselt toetuse kasutamise üle kontrolli tegemist; 8) toetuse saaja või partner rikub lepingust tulenevat kohustust; 9) toetuse saaja või partner kaldub muul viisil kõrvale lepingus sätestatust; 10) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta; 11) toetuse saaja või partner rikub §-s 46 nimetatud kohustust. (3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui 1) tagasinõutav summa on väiksem kui 20 eurot; 2) puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse ettenähtud tähtajaks; 3) toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on toetust makstud alusetult ning tagastas selles osas toetuse; 4) kohustust või nõuet ei täideta toetuse saajast sõltumatute erakordsete või ettenägematute asjaolude tõttu. (4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (5) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt.

10. peatükk Rakendussätted

§ 50. Määruse rakendamine (1) Sotsiaalkaitseministri 7 augusti 2023. a määruse nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ alusel enne 2024. aasta 1. oktoobrit sõlmitud sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetuse kasutamise lepingule kohaldatakse viidatud määrust. (2) Lõikes 1 nimetatud lepingu raames pärast 2024. aasta 31. detsembrit läbi viidavale riigihanke- ja ostumenetlusele kohaldatakse määruse §-i 46 ja § 49 lõike 2 punkti 11. (3) Lõikes 1 nimetatud lepingud ja nendega seotud menetlused lähevad alates 2024. aasta 1. oktoobrist Sotsiaalministeeriumilt üle Riigi Tugiteenuste Keskusele. § 51. Määruse kehtetuks tunnistamine Sotsiaalkaitseministri 7 augusti 2023. a määrus nr 45 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 52. Jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2024. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Vabaühenduste Liit Justiitsministeerium

Meie 04.09.2024 nr 1.2-2/85-1

Eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ja terviseministri määruse „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine". Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile seoses vajadusega saada hinnang sotsiaalkaitseministri ja terviseministri ühise määruse kehtestamisele olukorras, kus määruses on valdkondlike programmide kaudu ministrite pädevus selgelt eristatav ning ühise määruse kehtestamine tagab nii õigusselguse kui ka vähendab ebavajalikku bürokraatiat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu seletuskiri

Marilin Sternhof [email protected]

sotsiaalkaitseministri ning terviseministri

määruse nr … „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste

toetamine". Lisa

Hindamisjuhend 1. Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse alljärgnevate hindamiskriteeriumite

järgi.

1.1. Projekti vajalikkuse põhjendatus ja vastavus sihtrühma vajadustele – kuni 5 punkti. Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas projekti vajalikkust sihtrühma probleemi lahendamisel on põhjalikult analüüsitud ning kas analüüs toetub konkreetsetele dokumentidele ja muudele materjalidele (uuringud, arengukavad, analüüsid, küsitlused jms).

 0 punkti – sihtrühma ei ole kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele ei ole tõendatud.

 3 punkti – sihtrühma on osaliselt kirjeldatud ja/või projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on osaliselt tõendatud.

 5 punkti – sihtrühma on selgelt kirjeldatud ning projekti vajalikkus ja vastavus sihtrühma vajadustele on tõendatud.

1.2. Projekti eesmärgipärasus – kuni 6 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti eesmärk ja tulemused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti mõju olukorrale, kas välja toodud tulemused on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud ning kas projekt on kooskõlas Sotsiaalministeeriumi valdkonna arengukavade ja programmide tegevuste ja teenustega ning toetab neis seatud eesmärkide täitmist. Hinnatakse järgmisi kriteeriumeid:  kas projekti tulemused (oodatav mõju) on esitatud uue kvaliteedi, olukorra, taseme või

seisundina ning on spetsiifilised, mõõdetavad, ajastatud (saavutatavad projekti lõpuks), realistlikud ja täpsed;

 kas tulemused aitavad kaasa projekti eesmärgi saavutamisele;  kas sihtrühm saab projekti elluviimisest kasu;  kas projekti eesmärk on sõnastatud saavutatava tulemuse, seisundi või olukorrana, vastab

taotlusvoorus kirjeldatud eesmärkidele ja on seostatud valdkonna arengukavade ja programmide kohustuste täitmisega.

 0 punkti – vähemalt ühe loetletud kriteeriumi puhul on tingimused täitmata.

 2 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on kahe või enama kriteeriumi puhul.

 4 punkti – ükski kriteerium ei ole täitmata, kuid puudujääke on ühe kriteeriumi puhul.

 6 punkti – kõigi kriteeriumite puhul on tingimused täidetud.

2

1.3. Projekti tegevuste, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ja põhjendatus ning

nende omavaheline loogiline seos – kuni 5 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osades „Näitajad“ ja „Tegevused“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas see, mida taotleja lubab konkreetselt projekti jooksul ära teha (väljund), on tulemuste saavutamiseks vajalik, realistlik, konkreetne ja mõõdetav.

 0 punkti – tegevuste ülevaade ei ole ammendav või tegevustega ei ole realistlik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste mõõdetavaid tulemusi (näitajaid) ei ole märgitud.

 3 punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, kuid esineb puudujääke tegevuste kirjelduses, põhjendatuses või planeeritud ajakava teostatavuses. Mõõdetavad tulemused on esitatud, kuid nende objektiivne hindamine võib olla raske.

 5 punkti – tegevustega on võimalik kavandatud tulemusi saavutada, tegevuste omavahelistes seostes puudujääke ei esine, planeeritud ajakava on teostatav, riskide korral on need selgelt välja toodud ja nende maandamise meetmed on lisatud. Mõõdetavad tulemused on esitatud ja nende objektiivne hindamine on võimalik.

1.4. Tegevuste mõju kestlikkus – kuni 5 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktis „Projekti tegevuste mõju kestlikkus“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas saavutatakse lähteolukorra kestev muutus, kas positiivne mõju sihtrühmale jätkub ka pärast projekti lõppu ning kas vajalikud tegevused on planeeritud.

 0 punkti – algne olukord taastub pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju ei kesta pärast projekti lõppu või ei ole mõju jätkumine arusaadav. Jätkutegevusi ei ole planeeritud.

 3 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu, kuid positiivne mõju kestab vähest aega ning tegevuste planeerimises on puudusi.

 5 punkti – algne olukord ei taastu pärast projekti lõppu. Projekti positiivne mõju kestab ka pärast projekti lõppu. Vajalikud tegevused on planeeritud.

1.5. Taotleja ja partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavus kavandatud tulemuse saavutamiseks – kuni 4 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osa „Sisu“ punktides „Projekti taotleja“ ja „Projekti partner“ välja toodud andmetest. Hinnatakse projekti elluviija, s.o toetuse taotleja ja partneri olemasolu korral tema partneri teadmiste, oskuste ja kogemuste piisavust kavandatud tulemuse saavutamiseks.

 0 punkti – elluviija kogemusi, projektijuhi rolli ja meeskonna moodustamise aluseid ei ole kirjeldatud ammendavalt ja/või taotlejal puuduvad teadmised, oskused ja kogemused projekti elluviimiseks või seda ei ole võimalik tuvastada.

 2 punkti – elluviijal on suurem osa vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi ning meeskond projekti elluviimiseks olemas, kuid nende osaline puudumine võib takistada kavandatud tulemuse saavutamist või projekti ei ole kaasatud partnereid või ei ole partneri roll põhjendatud ja arusaadav.

3

 4 punkti – elluviijal on vajalikud teadmised, oskused ja kogemused ning meeskond projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks, projekti ettevalmistamisse ja elluviimisse on kaasatud partner(id), kelle roll on põhjendatud ja arusaadav.

1.6. Eelarve põhjendatus, realistlikkus ja säästlikkus – kuni 5 punkti.

Hindamisel lähtutakse taotluse osas „Eelarve“ välja toodud andmetest. Hinnatakse, kas kindlasummalise makse eelarve kujunemine on põhjalikult lahti kirjutatud ning kas planeeritud kulud on kavandatud kindlasummalise makse tulemuse saavutamiseks abikõlblikud, mõistlikud ja tõendatud.

 0 punkti – kindlasummalise makse eelarve ei ole lahti kirjutatud või planeeritud kulud ei ole põhjendatud, realistlikud, säästlikud ega tõendatud.

 5 punkti – kindlasummalise makse eelarve on tegevuste kaupa esitatud ning kulude sisu ja vajadus on selgelt lahti kirjutatud. Kindlasummalise makse eelarvestamise aluseks olevad kulud on põhjendatud, realistlikud, säästlikud ja tõendatud.