Arvamuse edastamine

Teie 04.09.2024 nr 1.2-2/83-1

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 11.09.2024 nr 1.5-1/11874

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine ja ettepanekud

Tervisekassa kooskõlastab perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Muu hulgas

teeme ettepaneku antud muudatuste raames täiendada ravikindlustuse seadust ning Tervisekassa seadust.

1. Ravikindlustuse seaduse muudatused

15.05 jõustunud ravikindlustuse seaduse muudatusega viidi kergema töö eest makstava palgavahe

arvutamine kehtiva töötasu peale. Selle all mõeldi kindlat fikseeritud töötasu - nt kuupalk. Tööandjate poolt

makstav töötasu on tööandjate lõikes ja erinevates sektorites väga erinev. Kombinatsioone on põhipalgast

ja lisatasust, tunnitöö tasust ja lisatasust, aga ka tükitöö tasust ja tulemustasudest jne, mistõttu on kehtiva

töötasu mõiste sisustamine praktikas väga komplitseeritud. Selguse ja õiglase hüvitamise huvides, teeme

ettepaneku siduda kehtiva töötasu mõiste Vabariigi Valitsuse määrusega nr 91 Keskmise töötasu maksmise

tingimused ja kord. Tööandjatele on see selge ja igapäevatöös kasutusel olev metoodika. Selle alusel

arvutab tööandja välja ka näiteks haiguslehe tööandja vastutuspäevade (4.-8. päeva) hüvitise summa.

Eelolevale tuginedes teeme ettepaneku sisustada täpsemalt kehtinud töötasu mõistet ravikindlustuse

seaduse § 55 lõikes 9 järgmiselt:

Hetkel kehtiv: (9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 41 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul

arvutatakse kalendripäeva keskmine tulu, lähtudes haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste

täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust.

Ettepanek: (9) Käesoleva seaduse § 51 lõike 1 punktides 3, 4 ja 41 sätestatud kindlustusjuhtumite puhul

haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval

kehtinud töötasu arvutatakse töölepingu seaduse § 29 lõige 8 alusel kehtestatud korras.

Lisaks on praktika käigus selgunud, et kehtivast seadusest tulenev arvutusskeem töötingimuste ajutisel

kergendamisel mitme tööandja puhul vajab spetsiifilisemat erisust. Oluline on luua soodsamad tingimused

isikute tööle naasmiseks ja vältida Tervisekassa poolt ajutise töövõimetuse hüvitise üle maksmist

olukorras, kus isiku kõikidel tööandjatel ei ole võimalik pakkuda tema terviseseisundile vastavaid

töötingimusi. Hetkel arvutab Tervisekassa mitme tööandja puhul palgavahe viisil, kus tööandjate poolt

märgitud töötasud enne haigestumist liidetakse ning sellest lahutatakse kergema töö tasud. Juhul, kui mõne

tööandja juures ei ole võimalik kergemaid tingimusi rakendada, hüvitab Tervisekassa sisuliselt töötaja

kogu töötasu selle tööandja juures. See on ravikindlustuse eelarve ebamõistlik kasutamine.

Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku ravikindlustuse seaduse täiendamiseks ja lisada § 55 lõige 10 järgmiselt:

(10) Kui kindlustatud isikul on mitu tööandjat ja tal on õigus vähemalt ühe tööandja juures haigushüvitisele

käesoleva seaduse § 51 lg 1 p 41 alusel, siis nende tööandjate juures, kus isik ei ole terviseseisundile

vastavale tööle üle viidud, arvutab Tervisekassa 70% kalendripäeva keskmisest tulust vastavalt

haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäevale eelnenud päeval

kehtinud töötasust. Tööandja arvutab töötasu töölepingu seaduse § 29 lõige 8 alusel kehtestatud korras.

Paragrahv 55 lõike 10 rakendamise näide: Priidul on 2 töösuhet. Mõlema tööandja juures töötab ta

töölepingu alusel ning osakoormusega. Lisaks osutab ta teenust võlaõigusliku lepingu alusel. Pärast 60

päeva haiguslehel viibimist soovib Priit asuda tööle ajutiselt kergendatud töötingimustel:

• tööandja 1 võimaldab Priidule kergemat tööd, vähendades endist töökoormust 30% võrra;

• tööandjal 2 ei ole võimalik kergemat tööd pakkuda;

• vastavalt RaKS-le võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavat inimest kergemale tööle üle viia ei

saa.

Tabel. Palgavahe hüvitise maksmine toodud näite põhjal. Tööandja 1 (tööleping) Tööandja 2 (tööleping)

Kokku lepitud töökoormus 70%

haigestumise eelsest töökoormusest

Kergemat tööd pakkuda ei

ole võimalik.

Tööandja märgitud töötasu enne

esmase haiguslehe algust.

1000 800

Tööandja maksab kergemal tööl

töötamise aja eest

700 0

Tervisekassa maksab kergemal

tööl töötamise aja eest

Palgavahe 300 70% tööandja märgitud

töötasust 800 x 70% = 560

Hüvitiselt arvestatakse maha tulumaks.

Vältimaks ravikindlustusrahade võimalikku kuritarvitamist, soovime seletuskirjas täpsustada, et erisust

rakendatakse nende tööandjate juures, kus kindlustuskaitse on tekkinud enne haiguslehel märgitud töö- või

teenistuskohustuste täitmisest vabastuse alguspäeva. See välistab võimaluse, et vahetult enne

töötingimuste ajutist kergendamist sõlmitakse põhjendamatult uusi töölepinguid, kus Tervisekassa peab

hüvitama 70% tööandja märgitud töötasust, mille korrektsust ei ole võimalik kontrollida.

2. Tervisekassa seaduse muudatused

Eesmärgiks on täiendada Tervisekassa seaduses tagasinõudeõigust, mis suurendab laekuvate

rahaliste vahendite näol eelarve tulubaasi.

Alates TTKS-i muutmisest ning Tervisekassale kohustuse panemist, ravikindlustamata isikute vältimatu

abi korras osutatud teenuste eest tasumist Tervisekassa eelarvest, ei ole sätestatud Tervisekassale

tagasinõudeõigust kindlustamata isikute tervishoiuks tehtud kulutuste osas RaKS-is ega TerKS-is.

Kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isikule ja temaga võrdsustatud isikule (edaspidi

ravikindlustusega hõlmatud isik) osutatud vältimatu abi eest tasutakse riigieelarves ravikindlustuseks

ettenähtud vahenditest (TTKS § 6 lg 3).

Kuni 31.12.2018 tasuti ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatud vältimatu abi eest riigieelarvest

selleks ettenähtud vahenditest Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel

vastavalt ravikindlustuse seadusele (TTKS § 6 lg 4 ).

Alates 01.01.2019 tasutakse ravikindlustusega hõlmamata isikutele osutatud vältimatu abi eest

Tervisekassa eelarvest Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus sätestatud alustel, tingimustel ja korras

(TTKS § 6 lg 4 ).

Tervisekassa raviarvete andmekogu andmetel on aastatel 2019 kuni 2023 tervishoiuteenuse osutajatele

tasutud ravikindlustamata isikutele osutatud tervishoiuteenuste eest alljärgnevalt:

Kulu

aasta

Raviarvete

summa

Kindlustamata

inimesed,

kelle arved

2019 297053,67 603

2020 147024,27 364

2021 130486,95 315

2022 94875,04 347

2023 225486,03 319

Andmed sisaldavad ravikindlustamata isikute arveid, millel on vaid välispõhjusena rünne ehk

rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK-10) järgi kood vahemikust X85-Y09 . Tegemist on

arvetega, mis on esitatud seoses tervisekahjustuste tekitamise raviga.

Kuna Tervisekassa pädevuse alused ning ulatus on sätestatud TerKS-is ja RaKS reguleerib vaid

ravikindlustusega seonduvat, siis Tervisekassa eelarve efektiivse ja otstarbeka kasutamise tagamiseks

ravikindlustamata isikute tervishoiuteenustega seotud kulude tagasinõudeõiguse sätteid ei ole kohane

kirjutada RaKS-i, vaid TerKS-i.

Muuta TerKS § 4 lõiget 3 ja täiendada lõikega 3¹ järgmiselt:

Hetkel kehtiv:

(3) Tervisekassa nõuab kindlustatult või sotsiaalmaksu maksjalt Tervisekassa kasuks sisse kulud

ravikindlustuse seaduses ettenähtud juhtudel.

Ettepanek:

(3) Tervisekassa nõuab kindlustatult või ravikindlustusega hõlmamata isikult või sotsiaalmaksu maksjalt

Tervisekassa kasuks sisse kulud ravikindlustuse seaduses või Tervisekassa seaduses ettenähtud juhtudel.

(3¹) Tervisekassal on tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab juhtumi toimumise eest, mille tõttu

Tervisekassa tasus ravikindlustusega hõlmamata isiku tervishoiuks tehtud kulutuste eest.

Mõjud: Nõudeõiguse kehtestamine suurendab laekuvate rahaliste vahendite näol eelarve tulubaasi. Eelarve

vaates puudub vajadus eristada ravikulusid.

Seaduse muudatusega ei kaasne Tervisekassale täiendavaid kulutusi.

Lõputervitus

(allkirjastatud digitaalselt)

Rain Laane

Juhatuse esimees

[Koostaja nimi] koostaja [tel nr]

[e-post]