Eelnõu

1.2-288-1 11.09.2024 Õigusakti eelnõu.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

RIINA SIKKUT PNOEE-48301125235 2024-09-11 08:03:04

EN_Kindlustusandja_aruandlus.pdf

EELNÕU

03.09.2024

MINISTRI MÄÄRUS

nr

Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja

kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 5

lõike 6 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse

aruandes (edaspidi aruanne) kindlustusandja poolt esitatavad andmed, esitamise kord ning

andmetele juurdepääsu võimaldamine.

§ 2. Aruandes kindlustusandja poolt esitatavad andmed

(1) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama sõlmitud vastutuskindlustuslepingu

(edaspidi kindlustuslepingu), sealhulgas selle muutmise või pikendamise kohta, järgmised

andmed:

1) kindlustuslepingu number ja kindlustuslepingu muutmisel selle versiooni number;

2) kindlustusvõtja äriregistri kood;

3) kindlustuslepingu sõlmimise, muutmise või pikendamise kuupäev;

4) kindlustusperioodi alguse ja lõpu kuupäevad;

5) kindlustussummad.

(2) Kindlustusandja on kohustatud Terviseametile esitama kahjunõude, kahjujuhtumi ja

kindlustusjuhtumi kohta järgmised andmed:

1) kahjunõude vastuvõtmise kuupäev;

2) kahjunõude unikaalne number;

3) kahjunõudega seotud kindlustuslepingu number;

4) kahjujuhtumi number;

5) kahjujuhtumi toimumise aeg;

6) kahjunõude olek (kas on hinnatud kindlustusjuhtumiks);

7) kahjujuhtumi liik;

8) tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusaste;

9) juhtumiga seotud eriarstiabi eriala;

10) hüvitiste maksmise kuupäevad, hüvitatava kahju liik ja summa;

11) tagasinõuete laekumise kuupäevad, tagasinõude liik ja summa;

12) juhtumiga seotud rahuldamata nõude eraldise summa kahju liikide lõikes;

13) laekumata tagasinõude summa tagasinõude liikide lõikes;

2

14) kas kahjujuhtumi käsitlus on lõpetatud või pooleli;

15) kahjujuhtumi käsitluse lõpetamise kuupäev.

§ 3. Aruande esitamise kord

(1) Kindlustusandja esitab käesoleva määruse §-s 2 loetletud andmed infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu Terviseameti peetavasse tervishoiukorralduse infosüsteemi hiljemalt

ühe tööpäeva jooksul andmete tekkimisest või nende muutumisest.

(2) Kindlustusandja võib nimetada Terviseametile volitatud isiku, kes kasutab infosüsteemide

andmevahetuskihti tema eest.

§ 4. Aruande andmetele juurdepääsu võimaldamise kord

(1) Terviseamet võimaldab tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse

§ 5 lõigete 1, 2 ja 5 ning käesoleva määruse §-s 2 nimetatud andmetele juurdepääsu

kindlustusandjale kindlustusriski hindamiseks kindlustuspakkumise koostamisel ja

kindlustusmakse määra arvutamiseks.

(2) Juurdepääs käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmetele võimaldatakse

kindlustusandjale või tema volitatud isikule kindlustuspakkumiste koostamisel kindlustusriski

hindamiseks infosüsteemide andmevahetusekihi kaudu.

(3) Kindlustuslepingute andmete pärimisel kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel väljastatakse

järgmised andmed:

1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil;

2) tervishoiuteenuse osutaja varasemate kindlustuslepingute arv kindlustussummade lõikes;

3) tervishoiuteenuse osutaja esimese kindlustuslepingu kindlustusperioodi alguse kuupäev;

4) tervishoiuteenuse osutaja viimase kindlustuslepingu kindlustusperioodi lõpu kuupäev.

(4) Kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite pärimisel kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel

väljastatakse järgmised andmed grupeerituna juhtumi toimumise aasta numbri järgi:

1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil;

2) esitatud kahjunõuete arv kokku;

3) kindlustusjuhtumite arv kokku;

4) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja raskusastmete lõikes eraldi vastavalt sellele,

kas käsitlus on avatud või suletud;

5) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava

kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ning tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusastmete

lõikes;

6) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude

liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes.

(5) Juurdepääs käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 andmetele võimaldatakse kindlustusandjale

või tema volitatud isikule kindlustusmakse määrade koostamiseks infosüsteemide

andmevahetusekihi kaudu.

(6) Kindlustuslepingute andmete pärimisel kindlustusperioodi alguse aasta järgi väljastatakse

järgmised andmed tervishoiuteenuste osutajate riskiprofiilide kaupa:

1) kindlustuslepingute arv;

3

2) kindlustuspäevade arv (arvutada iga lepingu kindlustusperioodi pikkus päevades ja liita

kokku).

(7) Kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite pärimisel juhtumi toimumise aasta järgi väljastatakse

järgmised andmed tervishoiuteenuse osutajate riskiprofiilide kaupa:

1) esitatud kahjunõuete arv kokku;

2) kindlustusjuhtumite arv kokku;

3) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja tervisekahjustuse või kehavigastuse

raskusastmete lõikes eraldi vastavalt sellele, kas käsitlus on avatud või suletud;

4) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava

kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes;

5) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude

liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2024.a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

Terviseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarjo Mändmaa

Kantsler

EN_Tervisekahjustuse raskusastmete liigitus.pdf

EELNÕU

03.09.2024

MINISTRI MÄÄRUS

nr

Tervisekahjustuse ja kehavigastuse

raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse § 19

lõike 5 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse kindlustusjuhtumi toimumise korral mittevaralise kahju

hüvitamisel arvesse võetav tervishoiuteenuse osutamise tulemusena tekkinud tervisekahjustuse

ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused, mis on toodud käesoleva

määruse lisas.

§ 2. Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus

Tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigitus raskusastmete kaupa jaguneb kuude astmesse:

1) vähesed tervisekahjustused või kehavigastused;

2) keskmise raskusega kergemad tervisekahjustused või kehavigastused;

3) keskmise raskusega raskemad tervisekahjustused või kehavigastused;

4) rasked tervisekahjustused või kehavigastused;

5) väga rasked tervisekahjustused või kehavigastused;

6) eriti rasked tervisekahjustused, kehavigastused või surm.

§ 3 . Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. novembril 2024. a.

Terviseministri … määruse nr …

"Tervisekahjustuse ja kehavigastuse

raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused"

lisa

I. Vähesele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest:

- ravimite manustamisega seonduvad kerged tervisekahjud,

- süste- ja infusioonikoha kerged kahjustused,

- haava paranemisega seonduvad kerged kahjustused,

- muud sama astmega kerged tervisekahjud.

Patsiendi vahetud

kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, sealhulgas täiendav süstete ja

infusiooni vajadus potentsiaalselt välditava ravitüsistuse (PVT)

tõttu täiendava ravi perioodil.

Täiendavad pisiprotseduurid (sidumised, kompressid jms) PVT tõttu.

Täiendavad väikese riskiga invasiivsed protseduurid ja operatsioonid

(nt põletikukolde punktsioon jms) PVT tõttu.

PVT tingitud

täiendava ravi aeg

Kuni 1 kuu.

PVT tingitud

täiendava

töövõimetuse aeg

Kuni 1 kuu.

Elukvaliteedi häire

ja/ või

funktsioonihäire

Üldiseloomustus: Elukvaliteedi häire esineb täiendava ravi perioodil.

Selle järgselt igapäeva elu ei ole mõjutatud või on lühiajaliselt vähesel

määral mõjutatud, sealhulgas võivad esineda kuni 1 kuu jooksul

järgmised üldised tunnused:

- vajab tavapärasest tihedamaid puhkepause või puhkepäevi,

- tarvitab regulaarselt arsti poolt määratud ravimeid,

- muud mööduva iseloomuga üldsümptomid.

Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised vähesed ja mööduva

iseloomuga häired:

Liikumisel võib esineda kerge lonkamine, liikumine ebatasasel pinnal

kergelt häiritud.

Närvisüsteemi orgaanilise kahjustuse objektiivsed tunnused

puuduvad, võib esineda üldisi subjektiivseid sümptomeid nagu

peavalu, peapööritust või väsimust vms.

Meeleelundite kahjustuse objektiivsed tunnused puuduvad või on

vähesed ja mööduva iseloomuga.

Hingamisorganite häireid ei esine või esineb hingeldamist ainult

kõige raskemal füüsilisel pingutusel (mitte näiteks ülesmäge liikudes

või trepist tõustes).

Vereringeorganite häireid ei esine või esinevad ainult raskematel

pingutustel (mitte kõndides ega trepist tõustes).

Nahal sümptomeid ei esine või esineb vähesel määral, sealhulgas nt

soodumus nahalööbe (ekseemi) tekkimiseks, mida on võimalik vältida

lihtsate kaitsevahendite abil või teatud tegevusi/olukordi vältides,

lööve on väheste sümptomitega ja ei esine pidevalt.

Muud sama raskusastmega vähesed tervisekahjustused või vigastused.

2. Keskmise raskusega kergemale tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud

tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest:

- ravimite manustamisega, sh süstete ja infusiooniga seotud keskmise raskusega

tüsistused,

- abstsessi tekkele viinud PVT,

- muud PVT, mis ise või mille tagajärgede likvideerimine on madala riskiga.

Patsiendi vahetud

kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete ja/või infusiooni

vajadus.

Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid (nii lokaal- kui

ka üldanesteesias).

PVT tingitud

täiendava ravi aeg

Kuni 2 kuud.

PVT tingitud

täiendava

töövõimetuse aeg

Kuni 2 kuud.

Elukvaliteedi häire

ja/ või

funktsioonihäire

Üldiseloomustus: Elukvaliteedi häire esineb PVT täiendava ravi

perioodil.

Selle järgselt on võimalik igapäeva elu vähesel määral mõjutavate

ajutiste üldiste häirete teke, sealhulgas:

- Ei ole võimeline keskmise raskusega pikaajaliseks füüsiliseks

pingutuseks.

- Vajab tavapärasest oluliselt tihedamaid puhkepause või

puhkepäevi.

- Tarvitab regulaarselt arsti poolt määratud ravimeid, mille ära

jätmisel mõneks päevaks sümptomid ägenevad.

Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired:

Jäsemed: Üldine jõud pisut vähenenud, liikuvus väheselt piiratud, sh

sõrmede osavus pisut vähenenud vms.

Lülisammas: Liikuvus kaelaosas vähesel määral piiratud, saab hoida

käsi üleval, kerged ülajäsemete neuroloogilised sümptomid

(paresteesiad nt surinad, torkimistunne vms). Selja painutamine

kergelt piiratud, liikumine peaaegu häireteta, vähesed neuroloogilised

sümptomid alajäsemetes (paresteesiad nt surinad, torkimistunne vms).

Pea: Nägu vähese armi või deformatsiooniga, mis ei ole märgatav.

Närvisüsteem: üksiku närvi kahjustusest põhjustatud halvatus (nt

ühepoolne näonärvi halvatus).

Psüühika: võib kaasneda psüühikahäire (meeleoluhäire vms) ja see on

dokumenteeritud. Ravi on vajalik ning on tulemuslik.

Meeleelundid:

Silmad: vähene kahjustus, millest ei jää püsivaid nägemiskahjustusi.

Kerge või mõõdukas silmalau vaje.

Kuulmine: kuulmekile purunemine, kuulmisteravuse vähene langus

(41-70dB).

Hingamisorganid: PVK järgselt väheselt vähenenud kopsumaht

(vitaalkapatsiteedi % norminäitajast 65-79).

Vereringeorganid: sümptomid esinevad keskmise raskusega

pingutuste juures nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel, trepist

tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalse tempoga kõndimisel

ega koduseid igapäevatoiminguid tehes.

Nahk: löövet esineb periooditi või on seda tekitavaid ärritajaid raske

vältida, kuid seisund on raviga kontrollitav.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

3. Keskmise raskusega raskemale tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud

tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest:

- veritsuse/verekaotuse põhjustanud PVT (ilma šokita ja vahetu ohuta elule),

- keskmise riskiga protseduure ja operatsioone vajanud PVT,

- muud PVT, mille tagajärgede likvideerimine on keskmise riskiga.

Patsiendi vahetud

kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja

transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu.

Täiendavad keskmise riskiga invasiivsed protseduurid ja

operatsioonid (nii lokaal- kui ka üldanesteesias).

PVT tingitud

täiendava ravi aeg

Kuni 3 kuud.

PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste

ägenemisele episoodidena. Episoodide ajal on vajalik ravi. See on

dokumenteeritud.

PVT tingitud

täiendava

töövõimetuse aeg

Kuni 3 kuud.

PVT võib põhjustada püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste

ägenemisele episoodiliselt. Neil episoodidel võib olla langenud töö- ja

tegutsemisvõime.

Elukvaliteedi häire

ja/ või

funktsioonihäire

Üldiseloomustus: Oluline elukvaliteedi häire võib esineda PVT ravi

perioodil (kuni 3 kuud). Peale ravi võib jääda püsima mõningane

elukvaliteedi häire:

- Episoodiliselt esinevad valud PVT poolt kahjustatud kohas või

kahjustuse koha funktsiooni nõrgenemine võrreldes PVT eelse

perioodiga.

- Vajab rohkesti puhkepause või puhkepäevi. Ei ole võimeline

keskmise raskusega pingutuseks. Ei ole võimeline

pikaajalisteks täpsust ja keskendumist nõudvateks

toiminguteks. Pikaajaline seismine või kõndimine tekitab

märgatavaid raskusi.

- Arsti poolt määratud ravimite ära jätmine põhjustab ohtu

tervisele.

Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired:

Jäsemed: käte liigeste mõningane jäikus (nt küünarliigese jäikus

ebasoodsas asendis, õlavars tõuseb külgsuunas kuni 45°). Käe jõud

vähenenud (raske hoida kindlalt tööriista või tõsta umbes 10 kg eset),

sõrmede osavus vähenenud (suudab siiski süüa ja kammida). Jalgades

puusa vm liigese funktsionaalne puudulikkus. Lonkamine või pidev

kõndimine raske või aeglane, abivahendid võivad olla vajalikud. Ühe

sõrme täielik või osaline kaotus.

Lülisammas: Liikuvus kaelaosas keskmiselt piiratud. Käte

ülalhoidmine raskendatud, vähesed neuroloogilised häired

ülajäsemetes, kuid suudab iseseisvalt riietuda. Selja painutamine

keskmiselt piiratud, liikumine vähesel määral häiritud.

Pea: Keele kahjustus – kõne raskelt arusaadav.

Närvisüsteem:

Peaaju: uuringud näitavad ajukahjustust, mis ei ole ulatuslik. Võib

esineda erinevaid subjektiivseid sümptomeid, kuid jääknähtudena

kaasneb ka selgeid ja praktilist tegevust takistavaid spetsiifilisi

häireid. Epilepsia, millega kaasneb pidev ravivajadus. Ravi foonil

võib esineda üksikuid juhuslikke epilepsiahooge.

Seljaaju: kahjustusest tingitud funktsioonihäire raskendab kõndimist,

kuid kõndimine on võimalik abivahendite toel. Kontroll põie ja

pärasoole tegevuse üle on täielik või peaaegu täielik.

Muu närvisüsteem: võib esineda neelamishäireid. 1 või enama närvi

kahjustusest põhjustatud halvatus. Spetsiifilised kerged häired nagu

kerge hüperkineesia, sundliigutused, vähesed koordinatsioonihäired

või muud analoogilised neuroloogilised sümptomid või häired.

Psüühika: psüühikahäire on püsiva iseloomuga või ägenemised

korduvad ning selle kohta on võimalik saada kinnitavaid andmeid

dokumentidest. Ravi on pikaajaline ja regulaarne, peamiselt

ambulatoorne.

Meeleelundid:

Silmad: silmade kahjustus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse

languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud. Raske

silmalau vaje mõlemas silmas.

Kuulmine: Kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 70dB). Kahe

kõrva kuulmisteravuse langus 20-70dB, millega kaasneb kerge või

mõõdukas kõnehäire (kõne pole selge, ent on siiski arusaadav).

Hingamisorganid: hingeldamist esineb keskmise raskusega füüsilisel

pingutusel nagu kiirustamisel, pikemaajalisel pingutusel ja trepist

tõusmisel, kuid mitte tasasel pinnal normaalselt kõndides ega

kodustes igapäevatoimingutes. Vitaalkapatsiteet % norminäitajast alla

50-64.

Kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajav kõhu või vaagna

elundite kahjustus, mis paraneb tüsistusteta.

Nahk: sageli ägenev lööve, mis vajab sagedast ravi ja põhjustab

märgatavaid piiranguid ägenemise perioodil.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

4. Raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest:

- keskmine puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma

elamiskohta vähemalt korra nädalas,

- elukvaliteedi oluline langus,

- patsiendil olid PVT, mis kujutas vahetut ohtu elule,

- PVT, mille tõttu vajalikud rasked/elupäästvad suure riskiga operatsioonid,

- patsient tegi läbi šoki perioodi (sh verekaotusest tingitud šoki),

- vajalik oli pikaaegne intensiivravi,

- muud PVT, mis ise või mille tagajärgede likvideerimine on suure riskiga.

Patsiendi vahetud

kannatused

Täiendavate ravimite tarvitamine, täiendav süstete, infusiooni ja

transfusiooni (verekomponentide ülekande) vajadus PVT tõttu.

Täiendavad suure riskiga protseduurid ja operatsioonid (nii lokaal-

kui ka üldanesteesias).

PVT tingitud

täiendava ravi aeg

PVT põhjustas püsivaid muutusi, mis võib viia kaebuste ägenemisele

episoodidena (võivad olla sagedased). Neil episoodidel on oluliselt

langenud tegutsemisvõime, vajalik on korduv statsionaarne ravi. See

on dokumenteeritud.

Pikaaegse taastusravi ja/või rehabilitatsiooni vajadus.

PVT tingitud

täiendava

töövõimetuse aeg

Püsiv osaline või puuduv töövõime.

Võimeline sooritama vaid väga kergeid või väga piiratud toiminguid.

Elukvaliteedi häire

ja/ või

funktsioonihäire

või puue. Kaotatud

organ või kehaosa

või selle

funktsiooni kaotus.

Üldiseloomustus: Elukvaliteedi oluline langus tingituna oluliste

funktsioonide halvenemisest – nägemine, kuulmine, käimisvõime,

käe põhifunktsioonid.

Keskmine puue või sellele vastav terviseseisund – anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või

kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik regulaarset kõrvalabi või

juhendamist väljaspool oma elamiskohta vähemalt korra nädalas; sel

juhul on inimesel igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus

osalemine raskendatud.

Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired:

Jäsemed:käe jõud ja sõrmede osavus märkimisväärselt vähenenud.

Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus. Veresoonte või

närvide kahjustus sellises ulatuses, mis põhjustab jäseme

põhifunktsiooni olulise häire. Suudab liikuda ainult abivahendile

tugevalt toetudes ja lühikesi teepikkusi korraga, liikumine tugevalt

piiratud mitmes liigeses.

Lülisammas: liikuvus kaelaosas tuntavalt piiratud, kahjulik väärasend,

olulised neuroloogilised leiud ülajäsemetes, võimalik pidev vajadus

toetava seadme järele. Püsiv raske rühiviga, lülisamba rindkere või

vaagnapiirkonna raske deformatsioon, lülisamba jäikus, riietumine

märkimisväärselt raskendatud, rasked mõlema alajäseme

neuroloogilised ärajäämanähud.

Pea: nägu moonutav deformatsioon nagu armidest põhjustatud

näojoonte või miimika tähelepanu äratav kõrvalekalle. Keele

kahjustus või kaotus – ei suuda arusaadavalt kõnelda.

Närvisüsteem:

Peaaju: tuvastatud ulatuslik raske ajukahjustus. Esinevad erineva

raskusastmega neuroloogilised ärajäämanähud, liikumist ja iseseisvat

tegutsemist kahjustavad halvatused ja artikulatsioonhäired on selgelt

äratuntavad ja piiravad.

Ravist hoolimata võib esineda korduvaid epilepsiahooge.

Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist kahjustavad halvatused

jäsemetes, spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole tegevuse üle on

puudulik. Kaela piirkonna närvide kahjustus: raske neelamishäire,

toitmine sondi kaudu.

Muu närvisüsteem: õlavarre põimiku täielik halvatus vm sarnase

raskusega kahjustusest põhjustatud halvatus.

Psüühika: esineb psüühikahäire, mis on kroonilise iseloomuga ja

tegutsemisvõime on langenud. Ravi on pikaajaline ja regulaarne,

patsient võib vajada aeg-ajalt statsionaarset ravi, kuid sellest

hoolimata ilmnevad pidevalt haigussümptomid või funktsioonihäired.

Meeleelundid:

Silmad: ühe silma või selle nägemisvõime kaotus. Silmavigastus, mis

põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas

0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni.

Kuulmine: kahe kõrva kuulmisteravuse langus (üle 40dB), millega

kaasneb raske kõnehäire.

Hingamisorganid: hingeldamist esineb ka kergel füüsilisel pingutusel

nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist

tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima

normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal. Vitaalkapatsiteet %

norminäitajast alla 35-49.

Vereringeorganid: sümptomid esinevad ka kergel füüsilisel pingutusel

nagu tasasel pinnal normaalselt kõndides, ühe korrusevahe trepist

tõustes, kodustes igapäevatoimingutes; võimeline kõndima

normaalsest aeglasemas tempos tasasel pinnal.

Rindkere, kõhu- ja vaagnaorganid: kirurgilist ravi vajavad rindkere

või kõhukoopa elundite tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud

kusejuha läbimatus vms).

Nahk: ulatuslik, püsiv ja üldiseid kaebusi põhjustav pidevat ravi vajav

nahakahjustus.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

5. Väga raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb vähemalt üks järgnevatest:

- raske puue või sellele vastav tervisekahjustus, mille puhul esineb inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või

kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal

ööpäeval;

- elukvaliteedi raskele langusele viinud PVT.

Patsiendi vahetud

kannatused

Ei ole olulised raskusastme määramisel.

Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket operatsiooni(de) ja/või

intensiivravi vajadus, mille kestus võib olla väga erinev.

PVT tingitud

täiendava ravi aeg

Ei ole olulised raskusastme määramisel.

Vajalik võib olla korduv statsionaarne ravi.

Püsiva raske puude või sellele vastava terviseseisundi korral

igapäevase kõrvalabi vajadus.

PVT tingitud

täiendava

töövõimetuse aeg

Püsiv või pikaajaline osaline või puuduv töövõime.

Elukvaliteedi häire

ja/ või

funktsioonihäire

või puue. Kaotatud

organ või kehaosa

Üldiseloomustus: Raske puue või sellele vastav terviseseisund –

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni

kaotus või kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik kõrvalabi,

juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval. Igapäevaelus on peaaegu

või selle

funktsiooni kaotus.

täielikult sõltub kõrvalisest abist. Võimeline sooritama aeg-ajalt vaid

kõige elementaarsemaid toiminguid.

Elundsüsteemide poolt võivad esineda järgmised häired:

Jäsemed: jäseme kaotus. Liigese proteesimist nõudvad

liigesevigastused. Veresoonte või närvide kahjustus sellises ulatuses,

mis põhjustab jäseme põhifunktsiooni kao.

Närvisüsteem:

Peaaju: kahjustused on raskekujulised ja nendega võib kaasneda

neuroloogilisi ärajäämanähte nagu artikulatsioonhäired, väljendunud

inertsus, algatusvõimetus, kriitikavõime langus või tegevuse

läbimõtlematus. Epilepsiahood põhjustavad märgatavat sotsiaalset

kahju.

Seljaaju: liikumist ja iseseisvat tegutsemist takistavad halvatused nii

üla- kui alajäsemetes, häiriv spastilisus. Kontroll põie ja pärasoole

tegevuse üle puudub.

Psüühika: psüühikahäire on eriti raske, pideva ja püsiva iseloomuga

ning tegutsemisvõime on püsivalt nõrk. Ravi- ja hooldusvajadus

eeldab igapäevast ambulatoorset või statsionaarset ravi.

Meeleelundid:

Silmad: silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma

nägemisteravuse languse kuni 0,2-ni.

Hingamisorganid: hingeldamist esineb vähimagi liigutuse või

pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka

puhkeasendis. Vitaalkapatsiteet % norminäitajast alla 35.

Vereringeorganid: sümptomid esinevad kergema liigutuse või

pingutuse korral, näiteks pesemisel, riietumisel ja ajutiselt ka

puhkeasendis.

Kõhu- ja vaagnaorganid: jääv soole- või kusejuha uuris.

Suguelundite kahjustuse järgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime

kaotus.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

6. Eriti raskele tervisekahjustusele või kehavigastusele iseloomulikud tunnused või surm

Lühiiseloomustus – tervisekahjud, kus esineb üks järgnevatest:

- sügav puue või sellele vastav terviseseisund, mille puhul esineb inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või

kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi, juhendamist või

järelevalvet ööpäevaringselt,

- patsient suri.

PVT tingitud

vahetud

kannatused

Ei ole olulised raskusastme määramisel.

Tavaliselt vahetult pärast raske PVT teket intensiivravi vajadus, mille

kestus võib olla väga erinev.

PVT tingitud

täiendava ravi aeg

Ei ole olulised raskusastme määramisel. Püsiv sügav puue või sellele

vastav terviseseisund, seega ööpäevaringse pideva kõrvalabi vajadus.

PVT tingitud

täiendava

töövõimetuse aeg

Püsiv puuduv töövõime.

Elukvaliteedi häire

ja/ või puue.

Kaotatud organ või

kehaosa või selle

funktsiooni kaotus.

Lühiiseloomustus:

Sügav puue või sellele vastav tervisekahjustus – anatoomilise,

füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või

kõrvalekalle, millest tingituna vajab isik pidevat kõrvalabi või

järelevalvet ööpäevaringselt; sel juhul on igapäevane tegutsemine või

ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud.

Kahjustused ja vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu.

Jäsemed: Jäsemete amputatsioon.

Peaaju: posthüpoksiline kooma, püsiv vegetatiivne seisund, apalliline

sündroom.

Seljaaju: alajäseme täielik halvatus ja raske halvatus ülajäsemetes.

Muud sama raskusastmega tervisekahjustused või vigastused.

Surm PVT, mis viib vahetult patsiendi surmale, kuulub alati VI raskusastme

PVT hulka kui surma vahetu ja peamine põhjus oli PVT.

Siia kuuluvad ka juhud, kus patsiendi surm saabub lühikese perioodi

vältel pärast statsionaarset ravi (näiteks on patsient suunatud

hooldus/põetus ravile) ja surm saabub vastavas raviasutuses.

Siia kuuluvad juhud, kus surm saabus fataalse PVT tekkest kahe kuu

jooksul.

SK_Kindlustusandja aruandlus.pdf

Terviseministri määruse „Kindlustusandja esitatav tervishoiuteenuse osutaja

kohustusliku vastutuskindlustuse aruanne“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse

seaduse (TOKVS) § 5 lõike 6 alusel tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse

aruandes kindlustusandja poolt esitatavad andmed, esitamise kord ning andmetele juurdepääsu

võimaldamine.

TOKVS-ga kehtestatakse kindlustusandjatele kohustus esitada Terviseametile aruandeid

sõlmitud vastutuskindlustuslepingute, kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite kohta. Nimetatud

kohustus tagab riigile vajaliku teabe kättesaadavuse, et hinnata süsteemi toimimist, kahjunõuete

hulka ja trende ning patsiendiohutuse olukorda tervikuna, et vajadusel planeerida täiendavad

sekkumised või regulatsioonide kohandamine. Teiste riikide kogemuse põhjal võib

prognoosida, et süsteemi käivitamisel toimub esimesel ~10 aastal nii kahjunõuete kui ka

hüvitatud juhtude arvu kasv.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna

tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 51 60802), Sotsiaalministeeriumi

terviseõiguse juht Ebe Sarapuu ([email protected], 5912 9275), kes tegi eelnõu juriidilise

ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja toimetamine keeleliselt viiakse läbi peale kooskõlastusringi.

Eelnõu koostamises oli kaasatud Eesti Kindlustusseltside Liit, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide

Keskus ja Terviseamet.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 5 paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse

osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 5 lõike 6 alusel tervishoiuteenuse

osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruandes kindlustusandja poolt esitatavad andmed,

esitamise kord ning andmetele juurdepääsu võimaldamine.

Eelnõu § 2 reguleerib Tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruandes

kindlustusandja poolt esitatavad andmeid.

Lõikes 1 sätestatakse, et kindlustusandja esitab Terviseametile andmed iga sõlmitud

vastutuskindlustuslepingu kohta, sealhulgas selle muutmise või pikendamise kohta. Lepingu

kohta esitatakse järgmised andmed:

1) kindlustuslepingu number ja kindlustuslepingu muutmisel selle versiooni number;

2) kindlustusvõtja äriregistri kood;

3) kindlustuslepingu sõlmimise, muutmise võipikendamise kuupäev,

4) kindlustusperioodi alguse ja lõpu kuupäevad;

5) kindlustussummad.

Igal kindlustusandjal on oma lepingute numeratsioon. Kindlustusvõtja äriregistri kood

võimaldab siduda lepingud tervishoiuteenuse osutajaga. Kindlustuslepingu sõlmimise,

muutmise, pikendamise kuupäev ning kindlustusperioodi alguse ja lõpu kuupäevad

võimaldavad hinnata vastutuskindlustusega kaetud perioodi ja kindlustuskohustuse täitmist.

Kindlustussummade andmed võimaldavad hinnata riigil tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku

vastutuskindlustuse süsteemi rahalist kogumõju.

Lõikes 2 sätestatakse, et kindlustusandja esitab Terviseametile kahjunõuete ja

kindlustusjuhtumite hulga, liikide ja raskusastmete hindamiseks iga kahjunõude ja

kindlustusjuhtumi kohta järgmised andmed:

1) kahjunõude vastuvõtmise kuupäev;

2) kahjunõude unikaalne number (samas kahjujuhtumis, mille number on toodud punktis 4, võib

olla mitu kannatanud, mistõttu kahjunõudeid võib ühe kahjujuhtumi kohta olla rohkem kui üks);

3) kahjunõudega seotud kindlustuslepingu number;

4) kahjujuhtumi number;

5) kahjujuhtumi toimumise aeg;

6) kahjunõude olek (kas on hinnatud kindlustusjuhtumiks, valikuteks kas „esitatud nõue“

(esialgu on kõik nõuded selles olekus), kas „on kindlustusjuhtum“ või „pole

kindlustusjuhtum“);

7) kahjujuhtumi liik (valikud TOKVS § 10 lõige 2 kohaselt: „diagnoosimis- või raviviga“,

„nakkus“, „transport“, „seadme rike“, „vale või kõlbmatu ravim või selle annus“,

„dokumenteerimisviga“, „korraldusliku kohustuse rikkumine“. Lisaks „täpsustamisel“ või

„muu“, sealjuures kui olekuks on juba „on kindlustusjuhtum“, pole selle valiku edasine

kasutamine lubatud. Kui nõude on olek on „pole kindlustusjuhtum“ võib jääda „täpsustamisel

või muu“ ka valikuna, andes sellisel juhul märku, et kahju võis küll tekkida, kuid muude, st §-

s 10 loetlemata asjaolude tagajärjel, mistõttu pole tegemist kindlustusjuhtumiga ja kahju ei

hüvitata);

8) juhtumi raskusaste (valikud vastavalt TOKVS § 19 lõikele 3 või 4: „keskmine kergem“,

„keskmine raskem“, „raske“, „väga raske“, „eriti raske“, „väike“ „täpsustamisel“);

9) juhtumiga seotud eriarstiabi eriala ja vajadusel lisapädevus lähtuvalt sotsiaalministri

määrusest „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (28.11.2001 määrus nr 110);

10) hüvitiste maksmise kuupäevad, hüvitatavate kahjude liigid ja summad. Hüvitatava kahju

liigid esitatakse vastavalt TOKVS § 12 lõikele, märkides kas „ravikulud“, „vajaduse

suurenemine“, „ajutine töövõimetus“, „püsiv töövõimetus“, „matusekulu“, „ülalpidamise

äralangemine“, „muu varaline kahju“, „mittevaraline kahju“. On võimalik, et kahju liike on

mitu, on ka võimalik, et sama kahju liigi piires tehakse mitu väljamakset, seetõttu räägitakse

määruses hüvitistest mitmuses.

11) tagasinõuete laekumise kuupäevad, tagasinõude liigid ja summad; (Tagasinõude liigid

esitatakse vastavalt TOKVS §-le 22, märkides kas „omavastutus“, „põhjustaja joobes“,

„kindlustusmakse tasumata“, „riskiasjaolude varjamine“, „teine kindlustusandja“.

Tagasinõuded kajastatakse miinusmärgiga. Tagasinõude liike võib olla mitu ja need võivad

laekuda mitmes osas erinevatel kuupäevadel, mistõttu on tagasinõuded määruses mitmuses.)

12) juhtumiga seotud rahuldamata nõuete eraldiste summad kahju liikide lõikes; (Kahjunõude

käsitlemine ja kahjude hüvitamine võtab oma aja, keeruliste juhtumite puhul võib kuluda kuid

või aastaid. Mõnikord on vaja kaasata väliseid eksperte. Püsiva töövõimetuse või ülalpidamise

äralangemise perioodilisi hüvitisi makstakse mõnikord aastakümneid, samuti võib kannatanu

ravi nõuda aastaid. Näiteks on liikluskindlustuses Eestis toimunud juhtum, millega seotult on

hinnatud, et viimane kahjunõudega seotud perioodiline väljamakse tehakse 22. sajandil.

Selleks, et andmed võimaldaksid hinnata kahjunõuetega seotud kulusid adekvaatselt enne kui

kõik hüvitiste maksed on teostatud, on kindlustuspraktikas tavaline juba makstud hüvitistele

lisada rahuldamata nõuete eraldiste summa. Kui on täpselt teada, kui palju tuleb lähiajal välja

maksta, on eraldis võrdne makstava summaga. Kui teostamata maksete suurust pole veel teada

või maksed võivad toimuda kaugel tulevikus, valib kindlustusandja aktuaar eraldise

arvutamiseks kohased matemaatilised mudelid ja statistilised meetodid.)

13) laekumata tagasinõuete summad tagasinõude liikide lõikes;

14) kas kahjujuhtumi käsitlus on lõpetatud või pooleli;

15) kahjujuhtumi käsitluse lõpetamise kuupäev.

Andmed võimaldavad saada riigil ülevaadet ka hüvitatavate kahjude liikidest ja summadest ning

kahjunõuete menetluste seisust konkreetsel ajahetkel.

Ülevaade hüvitatud kahjujuhtumite kohta ning eelkõige trendide hindamine aastate kaupa

võimaldab riigil planeerida kvaliteedi ja ohutuse parandamisega seotud tegevusi, kui seda on

vajalik teha riigi tasemel ning vajadusel algatada, juhendada ja koordineerida ohutuse

arendamisele suunatud tegevusi tervishoiuteenuse osutajate tasemel koos läbi heade praktikate

jagamise, koolituste jms parendustegevuste.

Eelnõu § 3 reguleerib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruande

esitamise korda.

Lõikes 1 sätestatakse, et kindlustusandja esitab käesoleva määruse paragrahvis 2 loetletud

andmed Terviseametile infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu hiljemalt ühe tööpäeva

jooksul andmete tekkimisest või nende muutumisest. See tagab andmete pideva esitamise ning

annab Terviseametile võimaluse igal ajahetkel saada andmetest ülevaadet ning võtta kokku

aruandeid erinevate ajaperioodide kaupa (aasta, kvartal, kuu).

Lõikega 2 saab kindlustusandja võimaluse nimetada Terviseametile volitatud isik, kes kasutab

infosüsteemide andmevahetuskihti tema eest.

Eelnõu § 4 reguleerib tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse aruande

andmetele juurdepääsu võimaldamise korda. Ligipääs andmetele on vajalik riskide hindamiseks

kindlustuslepingute pikendamise või sõlmimise eel, milleks on vajalikud andmed

kahjujuhtumite ja kindlustusjuhtumite kohta antud tervishoiuteenuse osutajaga seoses.

Lõike 1 kohaselt võimaldab Terviseamet TOKVS § 5 lõigete 1, 2 ja 5 ning käesoleva määruse

paragrahvis 2 nimetatud andmetele juurdepääsu kindlustusandjale kindlustusriski hindamiseks

kindlustuspakkumise koostamisel ja kindlustusmakse määra arvutamiseks.

Lõikes 2 sätestatakse käesoleva paragrahvi õigetes 3 ja 4 nimetatud andmetele juurdepääsu

eesmärk. Juurdepääs käesoleva paragrahvi õigetes 3 ja 4 nimetatud andmetele võimaldatakse

kindlustusandjale või tema volitatud isikule kindlustuspakkumiste koostamisel kindlustusriski

hindamiseks infosüsteemide andmevahetusekihi kaudu.

Lõikes 3 reguleeritakse, millised andmed väljastatakse kindlustuslepingute andmete pärimisel

kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel. Väljastatakse järgmised andmed:

1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil;

2) tervishoiuteenuse osutaja varasemate kindlustuslepingute arv kindlustussummade lõikes;

3) tervishoiuteenuse osutaja esimese kindlustuslepingu kindlustusperioodi alguse kuupäev;

4) tervishoiuteenuse osutaja viimase kindlustuslepingu kindlustusperioodi lõpu kuupäev.

Riskiprofiil näitab ära, kas tegu on suurhaiglaga, hambaravi või perearstiabi osutajaga vm.

Andmed varasemate lepingute kohta kindlustussummade lõikes annavad täiendavat infot

kindlustusriski hindamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, millised andmed väljastatakse kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite

pärimisel kindlustusvõtja äriregistri koodi alusel. Grupeerituna juhtumi toimumise aasta numbri

järgi väljastatakse:

1) tervishoiuteenuse osutaja riskiprofiil;

2) tervishoiuteenuse osutajaga seotud esitatud kahjunõuete arv kokku;

3) tervishoiuteenuse osutajaga seotud kindlustusjuhtumite arv kokku;

4) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja juhtumi raskusastmete lõikes eraldi vastavalt

sellele, kas käsitlus on avatud või suletud;

5) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava

kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes;

6) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude

liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes.

Tervishoiuteenuse osutajaga seotud kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite arv annab täiendavat

infot kindlustusriski hindamisel.

Lõikes 5 reguleeritakse kindlustusandja või tema volitatud isiku juurdepääs käesoleva

paragrahvi lõigetes 6 ja 7 toodud andmetele, mis on vajalikud ja võimaldatakse kindlustusmakse

määrade koostamiseks tervishoiuteenuse osutajate riskiprofiilide kaupa grupeeritult (nt

suurhaiglad, hambaravi ja perearstiabi osutajad jms). Juurdepääs andmetele võimaldatakse

infosüsteemide andmevahetusekihi kaudu.

Lõikes 6 sätestatakse, millised konkreetsed andmed väljastatakse kindlustuslepingute andmete

pärimisel kindlustusperioodi alguse aasta järgi järgmised andmed tervishoiuteenuste osutajate

riskiprofiilide kaupa. Need on järgmised:

1) kindlustuslepingute arv;

2) kindlustuspäevade arv (arvutades iga lepingu kindlustusperioodi pikkus päevades ja liites

need kokku).

Lõikes 7 andmete loetelu, mis väljastatakse kahjunõuete ja kindlustusjuhtumite pärimisel

juhtumi toimumise aasta järgi tervishoiuteenuse osutajate riskiprofiilide kaupa:

1) esitatud kahjunõuete arv kokku;

2) kindlustusjuhtumite arv kokku;

3) nõuete ja juhtumite arvud käsitluse olekute ja juhtumi raskusastmete lõikes eraldi vastavalt

sellele, kas käsitlus on avatud või suletud (lõpetatud);

4) nõuete ja juhtumite arvud, makstud hüvitised ja rahuldamata nõuete eraldised hüvitatava

kahju liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes;

5) nõuete ja juhtumite arvud, laekunud tagasinõuded ja laekumata tagasinõuded tagasinõude

liikide, kahjujuhtumi liikide ja juhtumi raskusastmete lõikes.

Eelnõu § 5 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. november 2024. Jõustumise aeg on

seotud TOKVS jõustumisega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõju

Määrusega ei kaasne muid mõjusid, kui TOKVS eelnõu seletuskirjas välja toodud, kus on

põhjalik mõjude hindamine seoses seaduse rakendamisega. TOKVS seletuskiri viimane

versioon on leitav Riigikogu kodulehel TOKVS 522 SE menetluse dokumentide all.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13fc4462-95c1-4bc8-b101-

089d9a253cbe/tervishoiuteenuse-osutaja-kohustusliku-vastutuskindlustuse-seadus/

Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi loomine aitab

kaasa patsiendi seisukohast senisest õiglasema ja lihtsama välditava kahju hüvitamisele, kui

tervishoiuteenuse osutamise käigus on tekkinud kahjujuhtum. Õiglast ning tervishoiutöötaja

„süüdi“ mõistmist mitte eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks

patsiendiohutuse olukorra parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.

Kindlustusandjate aruanded võimaldavad riigil saada andmeid esitatud kahjunõuete ja

kindlustusjuhtumite kohta statistikaks ning sisuliste analüüside koostamiseks. Koos

patsiendiohutuse andmetega võimaldab see teave vajadusel kavandada meetmeid

patsiendiohutuse olukorra parandamiseks.

Tervishoid on kõrge riskitasemega valdkond ja ka hästi korraldatud tervishoiusüsteemis esineb

eksimusi ehk patsiendiohutusjuhtumeid, mistõttu ei ole võimalik täielikult välistada patsiendile

välditava kahju tekitamist. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel saab hinnanguliselt iga

kümnes hospitaliseeritud patsient haiglas välditavat kahju. TOKVS koostamisel sisendina

kasutatud OECD 2017. aastal valminud analüüsi „The economics of patient safety“ andmetel

moodustavad kõige suurema osa sellest kahjust haiglanakkused, järgnevad sageduselt venoosne

trombemboolia, lamatised, ravimitega seotud eksimused ja vale või hilinenud diagnoos. Eestis

kõikehõlmav patsiendiohutusjuhtumite ja patsientidele hüvitatud juhtumite riiklik statistika

praegu puudub ning lähtuda saab tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni statistikast.

Patsiendiohutuse süsteemi korraldamine on seni olnud TTO pädevus ja kohustus ning

õigusaktides patsiendiohutust puudutav regulatsioon väga üldine. Kahjunõuete lahendamine ja

hüvitamine toimub enamasti patsiendi ja TTO vahelise kokkuleppe alusel. Tervishoiuga seotud

kohtulahendeid on vähe (vähesed juhtumid, kus tervishoiutöötaja on tunnistatud süüdi ning

patsiendile on mõistetud kahjuhüvitis). Kuigi juba praegu on suurel osal tervishoiutöötajatel ja

ka TTO-del vabatahtlik vastutuskindlustus, ei ole kindlustust siiski kõigil ning sellega kaetus

on erinev. Kohustuslik vastutuskindlustus võimaldab patsiendil pöörduda välditava kahju

hüvitamise nõudega otse kindlustusandja poole, kellega tervishoiuteenuse osutajal on sõlmitud

vastutuskindlustuse leping.

5. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused

Määruse rakendamisega kaasnevad kulud kindlustusandjatele täiendavate IT arenduste

loomiseks andmevahetuseks kindlustussektori ja Terviseameti vahel x-tee andmevahetuskihi

kaudu, mis kaetakse vastavalt kindlustuse põhimõtetele kindlustusmaksete kaudu.

Eelnõu rakendamisega täiendavaid kulusid riigieelarvele ei kaasne.

6. Eelnõu rakendamine ja jõustumine

Eelnõu jõustub 01. novembril 2024. a.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi EIS

kaudu Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Haiglate Liidule, Eesti

Arstide Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Hambaarstide Liidule, Eesti Õdede Liidule,

Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Eratervishoiuasutuste Liidule, Eesti Kiirabi Liidule,

Tervisekassale, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ja Eesti

Kindlustusseltside Liidule.

SK_Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmed.pdf

Terviseministri määruse „Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja

iseloomulikud tunnused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu eesmärk on kehtestada tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse

seaduse (TOKVS) § 19 lõike 5 alusel kindlustusjuhtumi tulemusena saadud tervisekahjustuse

ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused.

TOKVS näeb ette, et õigustatud isikul on lisaks varalise kahju hüvitamisele õigus mittevaralise

kahju hüvitamisele. Mittevaralise kahju hüvitamise põhimõte tuleneb VÕS § 128 lõikest 5,

mille järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning

kannatusi. TOKVS-s kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju ühekordselt makstava

rahasummana kuni 30 000 euro ulatuses olenevalt tervisekahjustuse või kehavigastuse

raskusastmest ja muudest asjaoludest. Kindlustusandjal on kaalutlusõigus hinnata kas ja kui

palju tuleks hüvitada, arvestades kahjujuhtumi asjaolusid, eelkõige tervisekahjustuse või

kehavigastuse raskusastet ja töölt eemaloleku aega. Seaduses on teatud raskusastmele vastava

tervisekahjustuse või kehavigastuse korral makstava mittevaralise kahju suurus kindlaks

määratud. See tähendab seda, et mittevaralise kahju suurust arvestatakse ja hüvitis makstakse

välja vastavalt tervisekahjustuse raskusele (keskmise, raske, väga raske ja eriti raske

tervisekahjustuse järgi).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna

tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 51 60802), Sotsiaalministeeriumi

terviseõiguse juht Ebe Sarapuu ([email protected], 5912 9275), kes tegi eelnõu juriidilise

ekspertiisi. Eelnõu ja seletuskirja toimetamine keeleliselt viiakse läbi peale kooskõlastusringi.

Eelnõu koostamises oli kaasatud Eesti Kindlustusseltside Liit ja dr Marko Murruste arstiteaduse

eksperdina.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 3 paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse tervishoiuteenuse

osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse (TOKVS) § 19 lõike 5 alusel

kindlustusjuhtumi tulemusena saadud tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus

ja iseloomulikud tunnused.

Tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskusastmete liigitus ja iseloomulikud tunnused on vajalik

kehtestada selleks, et hinnata mittevaralise kahju hüvitamisel kindlustusjuhtumi korral

ühetaolistest põhimõtetest lähtuvalt tervisekahjustuse ja kehavigastuse raskust. Mittevaralise

kahju summad on kehtestatud TOKVS §-s 19 järgmiselt:

1) keskmise raskusega kergema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 500 eurot;

2) keskmise raskusega raskema tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 2000 eurot;

3) raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 5000 eurot;

4) väga raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral kuni 15 000 eurot;

5) eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse või surma korral kuni 30 000 eurot.

Mittevaralise kahju hüvitis TOKVS §-s 19 sätestatud määras lisandub varalise kahju summale.

Õigustatud isikule hüvitatakse kindlustusjuhtumist tingitud järgmine varaline kahju (vt loetelu

TOKVS § 12 lg-s 3):

1) ravikulud, sealhulgas kulud ravimitele;

2) kulud, mis on tekkinud patsiendi vajaduste suurenemisest, sealhulgas kulud abivahenditele

ja meditsiiniseadmetele;

3) osalisest või puuduvast töövõimest või ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju;

4) matusekulud;

5) ülalpidamise äralangemisest tekkinud kahju;

6) muu varaline kahju, mis kuulub hüvitamisele võlaõigusseaduse §-de 129 ja 130 kohaselt.

Varalise kahju hüvitamine toimub kahju lähtuvalt TOKVS-s §-des 12-18 kehtestatud

põhimõtetest.

Eelnõu § 2 reguleerib tervisekahjustuste ja kehavigastuste liigituse raskusastmete kaupa

lähtudes seaduse tasemel kehtestatud jaotusest kuude astmesse:

1) vähesed tervisekahjustused või kehavigastused;

2) keskmise raskusega kergemad tervisekahjustused või kehavigastused;

3) keskmise raskusega raskemad tervisekahjustused või kehavigastused;

4) rasked tervisekahjustused või kehavigastused;

5) väga rasked tervisekahjustused või kehavigastused;

6) eriti rasked tervisekahjustused, kehavigastused või surm.

Määruse lisas täpsustatakse ja kirjeldatakse tervisekahjustusele või kehavigastusele

iseloomulikud tunnused eraldi iga raskusastme kohta. Iga raskusastme kirjelduses tuuakse välja

potentsiaalselt välditava ravitüsistuse (PVT) raskusastmele iseloomulikud tunnused

(lühiiseloomustusena), patsiendi vahetute kannatuste kirjeldused, ajalised piirid (PVT-st

tingitud täiendava ravi aeg ning PVT-st tingitud täiendava töövõimetuse aeg) koos elukvaliteedi

häire ja/ või funktsioonihäire kirjeldusega elundsüsteemide ja kehaosade kaupa. Tunnuste

kirjeldamisel on lähtutud tervishoiu asjatundja eksperthinnangust ning ka liikluskindlustuse

sarnase eesmärgiga kehtestatud regulatsiooni üldpõhimõtetest ja senisest praktikast, et

kindlustuse lähenemine tervisekahjustuste ja kehavigastuste raskusastmetele erinevate

kindlustuse liikide korral oleks sarnane, kuid võtaks samas arvesse patsiendiohutusjuhtumite

kõiki aspekte.

Mittevaralise kahju raskuksastet hindab kahjumenetluse käigus määruse lisa põhimõtetele

toetudes ja kriteeriumite alusel kindlustusandja kaasates vajadusel asjakohaseid eksperte.

Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1.novembril 2024.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõju

Määrusega ei kaasne muid mõjusid, kui TOKVS eelnõu seletuskirjas välja toodud, kus on

põhjalik mõjude hindamine seoses seaduse rakendamisega. TOKVS seletuskiri viimane

versioon on leitav Riigikogu kodulehel TOKVS 522 SE menetluse dokumentide all.

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/13fc4462-95c1-4bc8-b101-

089d9a253cbe/tervishoiuteenuse-osutaja-kohustusliku-vastutuskindlustuse-seadus/

Tervishoiuteenuse osutaja (TTO) kohustusliku vastutuskindlustuse süsteemi loomine aitab

kaasa senisest selgema tervishoiutöötaja, TTO ja patsiendi vahelise suhte kujunemisele ning

patsiendi seisukohast õiglasema ja lihtsama välditava kahju hüvitamisele, kui teenuse osutamise

käigus on tekkinud kahjujuhtum. Õiglast ning tervishoiutöötaja „süüdi“ mõistmist mitte

eeldavat hüvitamise süsteemi omakorda peetakse oluliseks osaks patsiendiohutuse olukorra

parandamisel riigi tervishoiusüsteemis.