Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 / info@sotsiaalkindlustusamet.ee /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
Riina Sikkut
Sotsiaalministeerium
info@sm.ee
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie 29.11.2023 nr 1.2-1/4200-1/
Meie 29.01.2024 nr 5.2-2/42726-2
Eelnõu väljatöötamiskavatsuse tagasiside
Sotsiaalkindlustusametile (SKA) on esitatud arvamuste andmiseks tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK). SKA tutvus VTK-ga
ja esitab selle kohta järgmised tähelepanekud.
1. VTK punkti II kohaselt on muudatuste laiem sihtrühm kõik Eesti elanikud1, kes kasutavad
vähemalt mõnes oma eluetapis tervishoiuteenuseid. SKA toetab lähenemist, kus
tervishoiusüsteemi korraldus ja vastutus oleks reguleeritud tervishoiuteenuste
korraldamise seaduses (TTKS). Seejuures on meie jaoks oluline, et rahvusvahelise kaitse
taotlejate vaates ei oleks tervishoid VRKS-i (lisa)teenus, mida peab korraldama SKA või
teenusepakkuja, vaid oleks osa üldisest tervishoiuteenusest. See tagaks ühtlasema
lähenemise ning samuti vastutaks sellisel juhul kvaliteetse tervishoiuteenuse korralduse
eest valdkonna eest sisuliselt pädev asutus, kes saab reguleerida osutavate
tervishoiuteenuste ulatuse ning vajadusel viia läbi järelevalvet. Seega on VTK plaan hea,
kuid oluline oleks, et see kataks kõiki sihtrühmasid (s.h ka rahvusvahelise kaitse
taotlejaid).
2. VTK punkti I.3 kohaselt soovitakse laiendada TTKS-i reguleerimisala ning tuua seniste
kliinilise abi kesksete tervishoiuteenuste kõrvale täiendavad teenuste grupid (edendus- ja
ennetusteenused ning psühhosotsiaalsed teenused). Sellega seonduvalt soovime
markeerida, et psühhosotsiaalne abi on ohvriabi seaduses (OAS) läbivalt erinevate
ohvriabiteenuste komponendiks. Näiteks on see osa ohvriabi põhiteenusest, naiste
tugikeskuse teenusest, seksuaalvägivalla kriisiabist, inimkaubandusohvrite teenusest,
jne. Seetõttu vajaks edaspidiselt läbi mõtlemist: a) kas lisaks psühholoogilisele abile jääks
TTKS reguleerima ka OAS-i teiste teenuste tervishoiuteenuste laadsete teenuste
komponente; b) kes hakkab teostama nende nõuete üle edaspidiselt järelevalvet (s.h
olukorras, kus psühhosotsiaalse teenuse osutajaks on nt SKA); c) kuidas lahendatakse
tervishoiuteenuse osutamisega seonduv andmete töötlemine; c) kas sellega kaasnevalt
kavatsetakse muuta ka psühholoogilise abi tänast rahastussüsteemi, jne.
Ühtlasi on VTK (lk 6) märgitud, et muudatuste üks eesmärk on täiendada TTKS-i viisil,
mis kaotab pikas perspektiivis vajaduse reguleerida teiste seadustega või nende alusel
antud rakendusaktidega tervishoiuteenustega samaväärsete või -laadsete teenuste
osutamist või neid teenuseid osutavate isikute kvalifikatsiooninõudeid. SKA toetab
printsiibis tervishoiuteenuste laiendamist edendus- ja ennetusteenustele ning madala
lävega teenustele, kuid antud teema vajaks meie hinnangul edaspidiselt põhjalikumat
käsitlust. Näiteks jäi meile VTK-st ebaselgeks, millised mõjud võivad sellega kaasneda
erinevatele teenustele ja mis ajaraamis ning kuidas täpsemalt kvalifikatsiooninõuete
ühtlustamist ette kujutatakse. Juhul kui kavandatava muudatuse tulemusena muutuksid
1 Statistikaameti andmetel arvestatakse elanike hulka Eesti kodanikud ja ka riigis elavad välismaalased
ning kodakondsuseta isikud. Elanikud on kõik, kes elavad Eestis vähemalt ühe aasta.