Riigivara valitsemise kord

KÄSKKIRI

Rahandusministeeriumi valitsemisel oleva

riigivara kasutamise ja käsutamise kord

Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lg 4, riigivaraseaduse § 2 lg 7, § 4 lg 5, § 8 lg 6, § 10 lg 6,

§ 12 lg 6, § 19 lg 4, § 37 lg 6, § 55 lg 2 ja § 57 lg 1 alusel kehtestan Rahandusministeeriumi

ja Rahandusministeeriumi valitsemisalas olevate asutuste riigivara valitsemise korra

järgmiselt:

1. Üldsätted

1.1. Rahandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisel oleva riigivara kasutamise

ja käsutamise kord reguleerib ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste (edaspidi ka

volitatud asutus) valitsemisel oleva põhivara, väheväärtusliku vara ja kinnisvara

valitsemist. Ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemisel juhindutakse

riigivaraseadusest ja teistest riigivara arvestust käsitlevatest õigusaktidest, arvestades

käesoleva korraga kehtestatud täpsustusi.

1.2. Ministeeriumi kantsleril on üldvolitus (edasivolitamise õigusega) käsutada

ministeeriumi valitsemisel olevat riigivara ja täita muid riigivara valitseja ülesandeid.

Volitus ei kehti juhul, kui see ei ole kooskõlas käesoleva korra või muu õigusaktiga,

milles on selline pädevus antud ainuüksi kõrgemalseisvale isikule või organile.

1.3. Volitatud asutusel on asutuse valduses oleva riigivara puhul õigus ja kohustus täita kõiki

riigivara valitseja ülesandeid, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas käesoleva

korra või muu õigusaktiga, milles on selline pädevus antud ainuüksi kõrgemalseisvale

isikule või organile.

1.4. Ministeeriumi kantsleril on üldvolitus (edasivolitamise õigusega) käsutada

ministeeriumi valduses olevat riigivara ja täita muid käesolevas korras sätestatud

asutuse juhi ülesandeid.

1.5. Asutuse juht kehtestab vajaduse korral asutuse valduses oleva riigivara kasutamise,

käsutamise ja arvestuse täpsema korra, sealhulgas inventuuri tegemise korra, arvestades

käesolevas korras sätestatut.

1.6. Kinnisasja või kinnisasjaga seotud õiguste üürimise või rentimise lepingud, sealhulgas

muutmise ja lõpetamise kokkulepped, tuleb eelnevalt kooskõlastada

Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitusega. Kokkuleppel volitatud

asutusega võib haldustalitus teatud põhjendatud juhul leppida kokku teisiti.

21.12.2021

nr 190

Põhimõtteliste erimeelsuste lahendamiseks kaasatakse kantsler, kes otsustab olukorra

lahenduse. Leping tuleb edastada Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitusele

5 tööpäeva jooksul lepingu allkirjastamisest arvates. Edastamise kohustus ei kehti Riigi

Kinnisvara ASiga allkirjastatud lepingutele.

1.7. Vara kasutamise ja käsutamise toimingud, sealhulgas inventuur, tehakse RTIPi kaudu,

välja arvatud juhul, kui on otstarbekas kasutada erinevat arvestuskeskkonda.

1.8. Kui käesolevas korras või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab vara

käsutamise:

1.8.1. minister – kui riigivaraseadusest tulenevalt on vajalik Vabariigi Valitsuse eelnev

nõusolek;

1.8.2. kantsler – kui riigivaraseadusest tulenevalt on vajalik riigivara valitseja otsus;

1.8.3. asutuse juht või asutuse juhi poolt volitatud isik – kui vallasvara harilik väärtus on alla

30 000 euro.

1.9. Ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise eesmärk on riigivõimu

teostamine, kui asutuse juht ei ole konkreetse vara jaoks määranud muud eesmärki.

1.10. Varade ja varade arvestuse eest vastutavaks isikuks on asutuse juht, tema poolt määratud

või tema poolt kehtestatud korras määratud teenistuja.

2. Mõisted

2.1. asutus – volitatud asutus või ministeerium vara valdaja ülesannetes;

2.2. kasutaja – asutuse teenistuja, kelle kasutusse vara on antud;

2.3. RMIT – Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus;

2.4. RMITi IT-vara – RMITi poolt teenindatavate asutuste tarbeks hangitud või nendele

asutustele kasutamiseks antud IT-vara (sh rendivara);

2.5. RTIP – riigitöötaja iseteenindusportaal – ministeeriumi valitsemisalas kasutusel olev

elektrooniline arvepidamiskeskkond;

2.6. teenistuja – ministeeriumi või volitatud asutusega töö- või teenistussuhtes olev ametnik

ja töötaja;

2.7. varade arvestuse eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab varade kasutamise ja

käsutamise toimingute korrektse tegemise ning vastavas programmis kajastamise eest;

2.8. vara eest vastutav isik – teenistuja, kes vastutab konkreetse vara olemasolu, säilimise ja

sihipärase kasutamise eest;

2.9. vara kirjeldus – vara täielik nimetus, identifitseerivad andmed (võimaluse korral

tehnilised andmed), soetamise aeg ja soetamismaksumus, jääkväärtus (põhivara puhul)

ning riigi kinnisvararegistris või muus registris registreeritud vara puhul vastav

registreerimisnumber;

2.10. vara käsutamine – vara omandamine, üleandmine, kasutamiseks andmine,

võõrandamine, kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine või hävitamine;

2.11. haldustalitus – Rahandusministeeriumi ühisosakonna haldustalitus, kelle ülesanne on

muu hulgas korraldada ministeeriumi riigivara haldamist.

3. Vara arvestus

3.1. Vara üle peab arvestust asutus, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib

vara kasutamist) ja kannab põhilisi vara kasutamisega seotud riske.

3.2. Ministeeriumi valitsemisel olev vara jaguneb põhivaraks, väheväärtuslikuks varaks ja

varudeks:

3.2.1. põhivara on riigivara, mille üle asutus on kohustatud pidama bilansilist arvestust

raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt;

3.2.2. väheväärtuslik vara on riigivara, mis ei ole põhivara ja mille soetusmaksumus on

asutuse poolt määratud väheväärtusliku vara soetusmaksumuse alampiiriga võrdne või

sellest suurem. Kui alampiiri ei ole määratud, käsitletakse väheväärtusliku varana

vara, mis ei ole põhivara. Asutus võib väheväärtusliku varana käsitada ka detailsemalt

määratletud varaobjekte;

3.2.3. varud on riigivara, mis ei ole põhivara ega väheväärtuslik vara ja mida soetamise järel

kohe aktiivsesse kasutusse ei võeta ning mille üle peetakse laoarvestust.

3.3. Vara üle peetakse arvestust järgmiselt:

3.3.1. põhivara üle peetakse arvestust raamatupidamise sise-eeskirjade kohaselt;

3.3.2. väheväärtusliku vara üle peetakse analüütilist arvestust varade koguselises ja

summalises väljenduses varaliikide kaupa vastavalt asutuses määratud korrale.

3.4. Kui asutus ei ole kehtestanud muud korda, korraldab vara registreerimise registrites

(riigi kinnisvararegister, kinnistuportaal, ehitisregister, autoregister) asutuse varade

arvestuse eest vastutav isik, kes vastutab ka asjakohaste muudatuste tegemise eest

nendes registrites.

3.5. Vallasvara, sealhulgas rendile võetud vallasvara, mille üle peetakse arvestust,

märgistatakse võimalusel unikaalse inventarinumbriga. Varade arvestamise eest

vastutav isik (kui asutus ei ole määranud teisiti) korraldab vastava kleebise kinnitamise

varale. Kui varale ei ole võimalik kleebist kinnitada, leitakse vara identifitseerimiseks

muu sobiv lahendus.

4. Vara asutusesisene kasutamine

4.1. Vara antakse teenistuja kasutusse teenistusülesannete täitmiseks. Vara antakse

teenistuja isiklikku kasutusse või mitmele teenistujale ühiskasutamiseks.

4.2. Kasutusse antud vara tuleb kasutada heaperemehelikult. Teenistuja vastutab varale

tekkinud kahju eest vastavalt avaliku teenistuse või töölepingu seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatule.

4.3. Asutuse poolt määratud juhtudel antakse vara isiklikku kasutusse RTIPis (või selle

puudumisel mõnes muus varade arvestamise programmis), kus vastav teenistuja

määratakse vara eest vastutavaks isikuks ning teenistuja kinnitab, et ta on teadlik vara

kasutamiseks võtmisega kaasnevast vastutusest.

4.4. Vara viimisel asutusest väljapoole peab teenistuja tagama, et vara ei ole kolmandatele

isikutele kättesaadav.

4.5. Vara kasutusse saamisel peab kasutaja veenduma selle töökorras olekus. Kasutaja peab

vara peale kasutamist tagastama samas seisukorras, nagu ta selle oma kasutusse sai,

arvestades selle normaalset kulumist.

4.6. Asutusel on igal ajal õigus nõuda vara tagastamist, eelkõige juhul, kui peaks ilmnema

vara mittesihipärane kasutamine või hooletu hoidmine ja/või kasutamine.

4.7. Vara mittesihipärase kasutamise, vara kahjustamise, hävinemise, kadumise jms

juhtumeid menetleb asutus, kelle teenistuja selle vara eest vastutab.

4.8. Kasutajal ei ole õigust anda vara kolmandate isikute kasutusse.

4.9. Kasutaja teatab häiretest vara töös asutuses määratud üksusele või isikule, kes korraldab

häire põhjuse väljaselgitamise, tehnilise hoolduse ja remondi.

4.10. Töö- või teenistussuhte lõppemisel tagastatakse kasutusse antud vara teenistuja viimasel

tööpäeval või muul kokkulepitud ajal.

4.11. Siinse peatüki põhimõtted kehtivad ka juhul, kui vara antakse kasutamiseks teise asutuse

teenistujale.

5. Riigivara käsutamise menetlus

5.1. Asutus, kelle valduses vara on, korraldab vara käsutamise ja täidab sellega seoses kõiki

riigivara valitseja ülesandeid.

5.2. Vallasvara harilik väärtus või kasutustasu selgitatakse välja turupõhise hinnavaatluse

teel (samaväärse vallasasja eest turul pakutav müügihind või kasutustasu),

eksperthinnangu või vastava kutsetunnistusega hindaja hindamisaruande põhjal. Asutus

täpsustab vajadusel hariliku väärtuse määramise tingimusi. Kui hinnavaatlus või

hindamisaruanne on vara käsutamise otsuse tegemise hetkel vanem kui kuus kuud, peab

asutus veenduma, et hinnavaatluse või hindamisaruande aluseks olevad asjaolud ei ole

muutunud.

5.3. Vara käsutamine otsustuskorras peab olema objektiivselt põhjendatud kirjalikku

taasesitamist võimaldaval viisil ja säilitatud dokumendihaldussüsteemis või RTIPis.

5.4. Enne põhivara käsutamist selgitab asutus kirjalikult välja, kas vara on vajalik

ministeeriumi valitsemisala asutustele või teistele riigivara valitsejatele. Enne

väheväärtusliku vara käsutamist vara vajalikkuse väljaselgitamisel lähtutakse

otstarbekuse ja mõistlikkuse põhimõttest.

5.5. Vara puhul, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus

ministeeriumi haldustalitusele taotluse, mille menetlemisel arvestatakse

riigivaraseaduses sätestatud põhimõtteid. Volitatud asutuse taotlus peab sisaldama

järgmist:

5.5.1. vara käsutamise vajalikkuse põhjendus;

5.5.2. kinnitus, et vara ei ole vajalik ministeeriumi valitsemisalas olevatele asutustele või

teistele riigivara valitsejatele (v.a vara kasutusse andmisel või üleandmisel teisele

riigiasutusele);

5.5.3. vara kasutusse andmise ja võõrandamise korral vara käsutamise viisi ettepanek ja

põhjendus;

5.5.4. vara kasutusse andmise korral kasutamiseks andmise tähtaeg või märge, et vara

antakse kasutamiseks tähtajatult;

5.5.5. valikpakkumise korral valikpakkumise lisatingimused;

5.5.6. avaliku enampakkumise korral alghinna määramise ettepanek ja hariliku väärtuse või

turupõhise kasutustasu hindamise dokument, kui alghind määratakse;

5.5.7. avaliku enampakkumise või valikpakkumise korral osavõtutasu määramise ettepanek

koos andmetega avaliku enampakkumise või valikpakkumise toimumisega seotud

hinnanguliste kulude ja eeldatava pakkujate arvu kohta;

5.5.8. avaliku enampakkumise või valikpakkumise korral tagatise määramise ettepanek, kui

see määratakse;

5.5.9. vara kasutusse andmise korral tasu muutmise reeglid;

5.5.10. otsustuskorras vara käsutamise või alghinnata valikpakkumise korral tasu määramise

tingimused ja põhjendus;

5.5.11. vara otsustuskorras käsutamise korral õigustatud isiku nimi ja registri- või isikukood;

5.5.12. muud andmed, mis on vajalikud vara käsutamise otsustamiseks.

5.6. Vara käsutamise taotlus suunatakse kooskõlastamiseks haldustalitusse ja kinnitamiseks

kantslerile või ministrile.

5.7. Haldustalitus vaatab taotlused läbi, kontrollib nende põhjendatust ning teeb ettepaneku

otsuse tegemiseks vara käsutamise kohta riigivaraseaduses ja selle alusel antud

õigusaktides sätestatud korras.

5.8. Vara käsutamise toimingu kohta koostatakse RTIPis üleandmise otsus ja akt.

Dokumendid allkirjastab varade arvestuse eest vastutav isik, kui asutuse kehtestatud

korras ei ole sätestatud teisiti. Kui RTIPi kasutamine ei ole võimalik, kasutatakse

dokumendihaldussüsteemi ning sellisel juhul peab akt sisaldama vähemalt järgmisi

andmeid:

5.8.1. akti koostaja(te) andmed (asutus, esindaja nimi);

5.8.2. toimingu tegemise aeg;

5.8.3. vara kirjeldus;

5.8.4. toimingu aluseks oleva otsuse andmed (v.a juhul, kui otsuse vormistamine ei ole

vajalik);

5.8.5. toimingu aluseks oleva lepingu andmed (v.a juhul, kui lepingu sõlmimine ei ole

vajalik);

5.8.6. kinnisvara korral ka andmed vara päraldiste, seisukorra, kasutamisviisi ja puuduste

kohta.

6. Teisele riigiasutusele vara üleandmine ja kasutamiseks andmine

6.1. Kinnisasi või piiratud asjaõigus ja vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või

rohkem, antakse teisele riigivara valitsejale või selle volitatud asutusele üle või

kasutamiseks ning võetakse teiselt riigivara valitsejalt või selle volitatud asutuselt vastu

või kasutamiseks ministeeriumi kantsleri või ministri ja teise riigivara valitseja pädeva

isiku kokkuleppel. Kokkuleppeks loetakse kasutusele andja ja kasutusele võtja kinnitust

RTIPis või vajaduse korral dokumendihaldussüsteemis.

6.2. Vallasasi, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse teisele riigivara valitsejale

või selle volitatud asutusele üle või kasutamiseks ning võetakse teiselt riigivara

valitsejalt või selle volitatud asutuselt vastu või kasutamiseks vastavate asutuste

kokkuleppel.

6.3. Riigivara antakse ühelt riigivara valitsejalt teisele üle või kasutada riigivara valitsejate

omavahelisel kokkuleppel. Valitsemisala piires võib vara üle või kasutusse anda

lihtsustatud korras akti alusel.

7. Kolmandale isikule vara kasutamiseks andmine ja võõrandamine

7.1. Riigi tarkvara kasutamiseks andmise ja võtmise korral tuleb järgida riigivaraseaduse 3.

peatüki 2. jaos sätestatud põhimõtteid.

7.2. Asutusele mittevajalik kinnisasi või piiratud asjaõigus ja vallasasi, mille harilik väärtus

on 30 000 eurot või rohkem, antakse kolmandale isikule kasutamiseks või

võõrandatakse vastavalt riigivaraseaduses sätestatule.

7.3. Asutusele mittevajalik vallasvara, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, antakse

kasutamiseks või võõrandatakse üldjuhul enampakkumise või valikpakkumise korras.

Objektiivselt põhjendatud juhtudel võib sellist vara võõrandada otsustuskorras.

7.4. Asutusele mittevajalik väheväärtuslik vara antakse kasutamiseks või võõrandatakse

üldjuhul otsustuskorras. Väheväärtusliku vara otsustuskorras kasutamiseks andmise või

võõrandamise vastu huvi puudumise korral eeldatakse, et vara ei ole riigivaraseaduse

§ 55 lõike 1 punkti 1 tähenduses otstarbekas kasutamiseks anda või võõrandada ning

selline vara tunnistatakse kõlbmatuks.

7.5. Asutuse põhitegevust tutvustavad või informatiivse loomuga trükised ja teavikud ning

meened, mille igaühe soetusmaksumus ei ületa 500 eurot, võõrandatakse otsustuskorras

üldjuhul tasuta. Võõrandamisel lähtutakse eesmärgipärasuse ja otstarbekuse

põhimõttest ning riigi huvidest.

7.6. Vallasasja puhul, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, ja riigivaraseaduse § 19

lõike 4 punktis 1 nimetatud juhtudel kinnisvara otsustuskorras kasutamiseks andmise

või võõrandamise korral ei pea eraldi vara käsutamise otsust vormistama, kui vara

käsutamise leping sisaldab riigivaraseaduse § 21 lõike 1 punktides 1, 3, 6 ja 8 või

riigivaraseaduse § 38 lõike 1 punktides 1, 2, 7 ja 8 sätestatud andmeid.

7.7. Vara kasutusse andmise või võõrandamise lepingut ei pea sõlmima kirjalikult juhul, kui

kasutusse antava või võõrandatava vallasvara kasutustasu või müügihind jääb alla

asutuse määratud maksumuse, mille puhul asjade ostmisel kehtib kirjaliku lepingu

sõlmimise kohustus, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimise kohustus tuleneb

õigusaktist. Kui asutuse kirjaliku lepingu sõlmimise kohustus on sätestatud lisaks

muudel tingimustel kui määratud maksumus, otsustab lepingu sõlmimise vajaduse

asutuse juht.

8. Riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise pakkumismenetlus

8.1. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise korraldaja määrab enampakkumise või

valikpakkumise tingimused, mis peavad olema kooskõlas vara käsutamise otsuses

sätestatud tingimustega, tagama pakkujate võrdse kohtlemise, menetluse läbipaistvuse

ja kontrollitavuse ning konkurentsi efektiivse ärakasutamise, tagades riigile parima

pakkumistulemuse.

8.2. Enampakkumise või valikpakkumise tingimused peavad sisaldama järgmist:

8.2.1. enampakkumise või valikpakkumise objektiks oleva vara kirjeldus (nimetus, asukoht,

kinnisasja puhul selle suurus, sihtotstarve, katastritunnus, kinnistu number,

riigivararegistri number);

8.2.2. vara kasutamiseks andmise või võõrandamise korraldaja andmed;

8.2.3. enampakkumise või valikpakkumise toimumise viis (suuliselt, elektrooniliselt või

kirjalikult);

8.2.4. suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku

enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäev ja kord ning pakkumiste

avamise aeg, elektroonilise enampakkumise puhul pakkumiste esitamise tähtpäev ja

kord ning enampakkumise toimumise aadress üldkasutatavas andmesidevõrgus;

8.2.5. kasutustasu või müügi alghind, kui see on määratud;

8.2.6. valikpakkumise puhul kasutamiseks andmise või võõrandamise lisatingimused ja

parima pakkumise väljaselgitamise alused;

8.2.7. kasutamiseks antava või võõrandatava riigivaraga tutvumise aeg, koht ja kord;

8.2.8. avalikul enampakkumisel või valikpakkumisel osalemise tingimused ja kord;

8.2.9. osavõtutasu rakendamise korral selle suurus, tasumise tähtpäev ja kord;

8.2.10. tagatise rakendamise korral selle suurus, tagatisraha tasumise tähtpäev ja kord või muu

tagatise esitamise tingimused ja kord;

8.2.11. lepingu sõlmimise tähtaeg ja olulised tingimused;

8.2.12. andmed enampakkumise tingimuste ja lepingu projekti kättesaadavuse kohta;

8.2.13. muud enampakkumise või valikpakkumise toimumise tingimused.

8.3. Korraldaja avaldab avaliku enampakkumise või valikpakkumise teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded vastavalt riigivaraseaduses sätestatud korrale ning teates tuleb

märkida vähemalt punktides 8.2.1 ja 8.2.12 nimetatud andmed. Vallasvara hariliku

väärtusega alla 30 000 euro võõrandamisel ja kasutamiseks andmisel ei pea järgima

riigivaraseaduse § 58 lõikes 1 sätestatut.

8.4. Lisaks punktis 8.3 nimetatud teatele avaldatakse vajaduse korral enampakkumise või

valikpakkumise kohta informatsiooni ka muude infokanalite vahendusel eesmärgiga

tagada piisav informeerimine. Sobilik infokanal valitakse, lähtudes enampakkumise või

valikpakkumise objektist ja sihtrühmast.

8.5. Vallasasja, mille harilik väärtus on alla 30 000 euro, kasutusse andmisel või

võõrandamisel ei pea teist- või enamakordsel enampakkumisel määrama alghinda,

samuti ei pea sätestama tingimust, mille kohaselt kasutamiseks andmisega või

võõrandamisega seotud riigilõivu tasub kasutusõiguse või vara omandaja.

8.6. Avaliku enampakkumise korraldaja esitab vara käsutamise otsustajale ettepaneku

enampakkumise tulemuste kinnitamiseks viie tööpäeva jooksul riigivaraseaduse § 67

kohaselt enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates.

8.7. Valikpakkumise korraldaja esitab vara käsutamise otsustajale ettepaneku

valikpakkumise tulemuste kinnitamiseks viie tööpäeva jooksul valikpakkumise

tulemuste selgumisest.

8.8. Vara puhul, mille käsutamise otsustab minister või kantsler, esitab volitatud asutus

haldustalitusele enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamiseks vähemalt

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, mis peab sisaldama järgmist:

8.8.1. ülevaade enampakkumise või valikpakkumise toimumise kohta;

8.8.2. avaliku enampakkumise või valikpakkumise dokumendid;

8.8.3. avaliku enampakkumise korral enampakkumise võitja ja paremuselt teise pakkumise

teinud isiku nimi ja pakkumissumma;

8.8.4. valikpakkumise korral ettepanek, kelle pakkumine tunnistada parimaks;

8.8.5. ettepanek riigivara kasutamiseks andmise või võõrandamise lepingu sõlmimise tähtaja

määramiseks.

8.9. Avaliku enampakkumise või valikpakkumise tulemuste kinnitamise või kinnitamata

jätmise, sealhulgas nurjunuks tunnistamise otsuse teeb vara käsutamise otsustaja

riigivaraseaduse §-s 68 sätestatud alustel ja korras.

8.9.1. Punkte 8.6–8.9 ei rakendata juhul, kui volitatud asutust on volitatud enampakkumise

või valikpakkumise tulemusi kinnitama.

9. Inventuur

9.1. Asutus peab tagama vara heaperemeheliku kasutamise ja säilimise kontrolli, sealhulgas

tegema aastainventuuri ja vajaduse korral erakorralisi inventuure, lähtudes

maksumusest või muudest asjakohastest määratlustest (nt kaasatakse inventuuri

väheväärtuslikud omastamisele ja vargusele sensitiivsed varad).

9.2. Erakorraline inventuur tuleb teha varade eest vastutavate isikute vahetumise korral ning

varguse, röövimise, omastamise ja kuritarvituse, samuti väärtuste riknemise (üleujutus,

põleng) kindlakstegemiseks.

9.3. Inventuuri tegemisel järgitakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis,

ministeeriumi valitsemisala finantsarvestuse toimemudelis, raamatupidamise sise-

eeskirjas ning asutuse varade kasutamist, käsutamist ja arvestust reguleerivates

kordades sätestatud nõudeid. Väheväärtusliku vara inventeerimise otsustab asutuse juht.

9.4. Ministeeriumi vara inventeerib haldustalitus, RMITi IT-vara RMIT. IT-seadmete

inventuuri võib korraldada kauglugemise teel.

9.5. Inventuuri kohta vormistatakse tulemused ja koostatakse lõppakt.

9.6. Aastainventuuri lõppakti kinnitab asutuse juht. Erakorralise inventuuri lõppakti kinnitab

asutuse juht või tema poolt selleks volitatud isik.

10. Vara kõlbmatuks tunnistamine, mahakandmine ja hävitamine

10.1. Asutusele mittevajalik vallasasi, mille harilik väärtus on 30 000 eurot või rohkem,

tunnistatakse kõlbmatuks riigivara valitseja nõusolekul.

10.2. Asutus võib kehtestada temale mittevajaliku 30 000 eurot või väiksema hariliku

väärtusega vallasasja kõlbmatuks tunnistamise lihtsustatud korra.

10.3. Inventuurikomisjon või vara eest vastutatav isik teeb vara kõlbmatuks tunnistamise

ettepaneku varade arvestuse eest vastutavale isikule.

10.4. Kõlbmatuks tunnistatud vara kohta koostatakse mahakandmise ja vajadusel hävitamise

akt.

10.5. Hävitamisele kuuluv vara hävitatakse võimalikult odavalt ja keskkonnasäästlikult.

Hävitamisel tuleb arvestada kohaliku omavalitsuse üksuse, Keskkonnaameti,

Päästeameti ning teiste asjaomaste ametite ja organisatsioonide juhiseid.

11. Lõppsätted

11.1. Tunnistada kehtetuks Rahandusministri 21. novembri 2016. a käskkiri nr 233

„Rahandusministeeriumi valitsemisel oleva riigivara valitsemise kord“.

11.2. Käesoleva korra jõustumise hetkel pooleli olevad varaga seotud toimingud viiakse

lõpuni käskkirja punktis 11.1 viidatud korra regulatsiooni alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Jaak Aab

riigihalduse minister