EELNÕU

xx.xx.2024

VABARIIGI VALITSUS

M Ä Ä R U S

Tallinn

Vabariigi Valitsuse määruse „Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmine

Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

(1) Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. a määruses nr 169 „Mustoja maastikukaitseala

kaitse-eeskiri” muudetakse § 12 lõike 2 sõnastust järgmiselt:

„Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute ehitiste, kaasa arvatud

ajutiste ehitiste püstitamine, arvestades käesoleva määruse § 5 punktides 5–8 sätestatut”.

§ 2. Muudatuste põhjendused

Määruse seletuskirjas1 on esitatud põhjendused kaitsekorra muutmise kohta.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

§ 4. Menetluse läbiviimine

Määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 25. juuni 2024. a käskkirjaga nr 1-2/24/260

algatatud haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud

käesoleva määruse seletuskirjas.

§ 5. Vaidlustamine

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale

õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.

Peaminister

Kristen Michal

1 Seletuskirjaga saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehel www.envir.ee.

Kliimaminister

Yoko Alender

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse määruse „Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmine

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Looduskaitseseaduse § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla,

kehtestada ala kaitsekord ning vajaduse korral kaitsekorda muuta. Eelnõukohase määrusega

muudetakse Mustoja maastikukaitseala kaitsekorda.

Mustoja maastikukaitseala paikneb Võru maakonnas Setomaa vallas Korela, Lutepää, Nedsaja,

Rääptsova, Sesniki, Treski, Vaartsi ja Verhulitsa külas.

Kaitse-eeskirja muutmine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse § 13 lõikega 1.

Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine on tingitud Eesti julgeolekuolukorrast.

Kaitseala välispiir ühtib Saatse saapaga ehk Venemaa kontrolljoonega. Saatset ja Värskat

ühendav maantee läbib umbes 1 km ulatuses Venemaa territooriumi. Olukorras, kus Venemaa

võib otsustada oma territooriumil liiklemist piirata, on vajalik tagada ühendustee Mustoja

maastikukaitseala kaudu. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud uute

ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine vaid kaitseala tarbeks. Sõnastusest

eemaldatakse „kaitseala tarbeks”. See annab võimaluse kaaluda uue tee rajamist Saatse ja

Värska vahel.

Kaitseala kaitse-eesmärke, tsoneeringut ja välispiiri ei muudeta.

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Kadri Kasuk (tel 5664 4509, e-post [email protected]),

eelnõuga kavandatud kitsenduste vajalikkust, looduskaitseseadusele vastavust ja seletuskirja

nõuetekohast vormistust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna

juhtivspetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990, e-post [email protected]).

Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti õigusosakonna jurist Maria Muljarova

(tel 5384 6615, e-post [email protected]) ning Kliimaministeeriumi

kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika

Erikson (tel 626 2880, e-post [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro

(tel 640 9308, e-post [email protected]).

2. Eelnõu sisu, muudatuste põhjendused

Määruse § 12 lõiget 2 muudetakse, et laiendada kaalutlusruumi ehitise püstitamiseks ka muudel

juhtudel kui vaid kaitseala tarbeks.

Kehtiva kaitse-eeskirja kohaselt on ehitise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamine lubatud vaid

rangelt kaitseala tarbeks. Seoses muutunud julgeolekuolukorraga on tekkinud vajadus rajada

Saatse saapale alternatiivne ühendustee läbi Mustoja maastikukaitseala. Muudatusega tagatakse

võimalus alternatiivse tee ehitamiseks, et maaomanikel säiliks mõistlik juurdepääs oma

maaüksustele, kui Venemaa otsustab oma territooriumi kasutamist piirata. Jätkuvalt tuleb

arvestada Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskirja § 5 punktides 5–8 sätestatut. See annab

kaitseala valitsejale kaalutlusruumi tegevuse mõju hindamiseks kaitseala väärtustele ning tee

asukoha valikuks, et ei seataks ohtu kaitseväärtuste säilimist.

3. Menetluse kirjeldus

Eelnõukohase määruse menetlus viidi läbi kliimaministri 25. juuni 2024. a käskkirjaga nr 1-

2/24/260 algatatud haldusmenetluses. Kaitseala kaitse-eeskirja muutmise eelnõu oli avalikul

väljapanekul 22. juuli–5.august 2024. Vastav teade ilmus väljaandes Õhtuleht ja Ametlikud

Teadaanded 19. juulil 2024. Teade ilmus ka Setomaa valla kodulehel ja Keskkonnaameti

veebilehel. Keskkonnaamet palus esitada kaitse-eeskirja eelnõule parandusettepanekud või

vastuväited hiljemalt 5. augustiks 2024. Vastavalt looduskaitseseaduse § 9 kohasele kaitse alla

võtmise menetlusele saadeti teated menetluse algatamise kohta Riigimetsa Majandamise

Keskusele, Setomaa Vallavalitsusele, Transpordiametile, Eesti Erametsaliidule, MTÜ-le Eesti

Metsa Abiks ja Eesti Keskkonnaühenduste Kojale. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 4 punkti 3

alusel tehti ettepanek arutada asja avaliku aruteluta, kui ei laeku vastavat ettepanekut. Soovi

avalikuks aruteluks ei laekunud. Avaliku väljapaneku kestel laekus üks kirjalik arvamus.

Eestimaa Looduse Fond tegi ettepaneku muuta eelnõu § 1 lg 1 ehk Mustoja maastikukaitseala

kaitse-eeskirja § 12 lg 2 sõnastust nii, et ehitustegevus oleks lubatud üksnes riigikaitse või

elanike julgeoleku tagamisest lähtuvalt. Ettepanekuga ei arvestatud, sest teadaolevalt tekib

lähitulevikus vajadus rekonstrueerida ka kaitseala läbivat gaasitrassi ja elektritaristut, millega

võib kaasneda vajadus mõne rajatise püstitamiseks. Hetkel on need tegevused välistatud.

Amortiseerunud tehnorajatised võivad keskkonnale ja seeläbi ala väärtustele ohtu kujutada.

Kaitseala paikneb valdavalt riigimaal loodusmaastikus. Elamuid kaitsealale ei jää. Lääneservas

on kaks väikest maatulundusliku sihtotstarbega eramaad, seega kokkuvõtlikult on muu

ehitamisega kaasnev häiring ebatõenäoline. Keskkonnaametil säilib kaalutlusõigus

ehitustegevuse keelamiseks, kui see avaldab olulist negatiivset mõju ala väärtustele. Et kaitseala

kuulub Natura 2000 võrgustikku, siis hinnatakse igakordselt ka keskkonnamõju, mis on otsuse

tegemisel aluseks.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992,

lk 7–50, edaspidi loodusdirektiiv) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

nr 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).

EÜ Nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on

nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide

territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt loodi Euroopa ökoloogiline

võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega,

millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke

elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Mustoja maastikukaitsealale jääb ala, mis on Vabariigi

Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunkti 234 kohaselt määratud Natura 2000

võrgustiku alaks. Seetõttu tuleb kaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-

eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.

Mustoja loodusala on Natura 2000 võrgustiku alaks kinnitatud Euroopa Komisjoni

12. novembri 2007. a otsuseganr 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt EÜ nõukogu direktiivile

nr 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade

esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,

15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna

loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 26. jaanuari 2023. a rakendusotsusega

(EU) 2023/245, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse

tähtsusega alade loetelu kuueteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2023)

610 all, ELT L 36, 07.02.2023, lk 723–981).

5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Kaitse-eeskirja muutmisel võib olla negatiivne mõju kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud

loodusväärtustele. Kaitseala valitsejal on võimalus tegevuse keelamiseks, tingimuste

seadmiseks või asukoha suunamiseks nii, et ei seataks ohtu kaitseväärtuste säilimist. Teisalt

kaasneb positiivne mõju riiklikule julgeolekule. Sotsiaalvaldkonnale, majandusele,

regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele puudub määruse

jõustumisel oluline mõju, sest ala on juba kaitse all.

Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse

kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega

ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.

Kuna määrusega ei muudeta kaitseala välispiire ega tsoneeringut, ei too see kaasa muudatusi

kohalike omavalitsuste maamaksutulus, samuti ei kaasne muudatusi kinnisasja riigile

omandamise osas ega muutu riigi kulud toetuste ja kompensatsioonide osas.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Vaidlustamine

Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,

esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.

Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi

muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid.

Üldkorralduse tunnustele vastavad määruses need sätted, millest tulenevad kinnisasja

omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud

ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46

lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks

tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse

kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

12.09.2024 nr 1-4/24/4331

Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. a määruse nr

169 eelnõu „Mustoja maastikukaitseala kaitse-

eeskiri” muutmise dokumentide

kooskõlastamiseks esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2005. a määruse nr 169

eelnõu „Mustoja maastikukaitseala kaitse-eeskiri” muutmise dokumendid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

kliimaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Määruse seletuskiri

Kadri Kasuk, 5664 4509

[email protected]