Riigikogu liikmete arupärimine

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 11.09.2024 / 2-2/15-646; Riigikantselei / 11.09.2024 / 7-1.1/24-01352

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine justiits- ja digiministrile (AP 646)

Adressaat: Justiitsministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 21.10.2024

Lisainfo: Kuue Riigikogu liikme arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta. Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.09.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.

Pr Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister

11. september 2024

ARUPARIMINE

Eesti inimestele pakutavatest internetiteenustest

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Juba mitu aastat järjest poorab ajakirjandus tahelepanu asjaolule, et Eestis pakutavad internetiteenused on kallid ega vasta inimeste ootustele. Tasub meelde tuletada Eesti Ekspressis 2020. aastal avaldatud artiklit, kus oh ilmekalt ja konkreetselt naidatud, kuidas Eestis maksavad inimesed interneti eest enam kui Latis vOi Leedus, vastu aga saavad nad kuni kuus korda vaiksemad kiirused. NuUd vOttis teema luubi alla Delfi Arileht, kes jOudis kurva jarelduseni, et neija aastaga pole pilt sehles vahdkonnas eriti muutunud.

Tsitaat Delfi Arilehe artiklist ,,HinnalOks. Eesti inirnesed kasutavad Euroopa uht aeglasemat internetti” (10.07.2024): ,,Kui Leedus pakub Tehia valguskaabli olemasolu korral kuni 250 Mbit/s kiirusega internetti soltuvalt lepingutingimustest 14-16 euroga. siis Eestis ei saaTelialt ega Ehisalt selhe raha eest isegi koige aeglasernat pusiuhendust. Ehisa küsib koige lahjerna ehk I 5-megabitise koduinterneti eest 18 fling Telia oma 20-megabitise uhenduse eest 19 eurot kuus. Veelgi suurem hinnavahe tekib suuremateh kiirustel. Leedus pakub Tehia IGbit/s koduinternetti vahem kui 25 euroga, Eestis on vastava kiirusega paketi hind aga 73,2 ja Ehisal 71,99 eurot kuus. Lounanaabritega vOrreldes on meie ohukord veelgi trOöstitum. Latis on kaabliinternetigajOutud tanaseks nii kaugele, et sealne turuliider TET ci pakugi uutele klientidele enam vahemat gigabitisest internetist. Kui solmida Tehiale ja Lati riigile kuuluva TETiga kaheaastane leping. saab Eesti rnOistes ulmekiiruse katie suisa 12 euro eest kuus.”

Lisaks tile möistuse kalhitele internetiteenustehe on Eesti hadas ka internetitihenduse kiirustega: Delfi Arihehe pooh toodud tabeli järgi kasutas Euroopa Kornisjoni andmetel Eestis mullu vahernalt 1 00-megabitist uhendust kôigest 35,5 protsenti kaabhil pohineva internetiteenuse kasutajatest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas paiknes Eesti selle näitajaga 26. kohal, meist tahapoole jäi vaid Kreeka.

Kui iseloomustada tekkinud olukorda uhe lausega. slis see oleks: ,.Eesti inimesed maksavad uhiaeglase interneti eest uhisuurt raha.” Riigi, keda aastaid peeti uheks [3uroopa ja maailnia liidriks digiarenduses, jaoks on selline olukord habivaarne. Oleme kaesoleva sajandi algusest raakinud, et intemeti kasutamine ei ole mingi privileeg. vaid pigem inirnöigus. Paistab, et nuud on meie riik sehle inimOiguse tagamisest hasti kaugel.

Samal paeval (10.07.2024) ilmus Eesti Rahvusringhaalingu portaalis uudis, kus Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnihise Jarelevalve Ameti esindajad ci nainud voimahust tekkinud kthetsusvaarset olukorda muuta. Konkurentsiameti peadirektor titles: ,O1igopoolsel turul on turuosalistel kasuhikum uksteise tegevust jalgida kui konkureerida. selleparast, et kui nad konkureeriksid. siis nad koik kaotaksid. Uksteise tegevust jargides nad koik voidavad.”

an TiUI

Paraku peab nentirna, et paijudes riikides on telekommunikatsiooniettevOtteid ehk sideoperaatoreid sarna paiju kui Bestis — vahernikus 2-4. See puudutab ka arupärimises juba mainitud Latit ja Leedut, aga ka naiteks Soornet ja Saksarnaad. TeisisOnu, olukord turul on Euroopa riikides pOhimotteliselt sama, aga liigkOrget hinda maksavad millegiparast just Eesti tarbijad. Olgu siinkohal margitud, et suurimat turuosa omava Rootsi ettevOtte Telia puhaskasum kasvas mullu 8,7 miljoni euro vorra, kuundides 63 miljoni euroni. Soome paritolu Elisa teenis mullu 12,5 miljonit eurot puhaskasumit.

Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu tOO- ja kodukorra seaduse paragrahvile 139 vastata jargmistele kusimustele:

I. Miks on tekkinud selline vahe internetiteenuste maksumuses fling kiirustes Eesti ja teiste Euroopa riikide vahel?

2. Kuidas mojub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti ITK valdkonnas? 3. Kas Teie arvates on selline Eesti internetiturul tekkinud olukord normaalne? Turg

dikteerib reegleid ja riik ei pea olukorda sekkuma selle parandamiseks? 4. Kui seTline olukord ci ole teie arvates normaalne, siis millised peaksid olema need

sammud, mida riik peaks olukorra parandarniseks ette vOtma? 5. Kas Eesti inimestel on lootust, et riik ci lasejatkuda olukorral, kus nad peavad maksma

markirnisvaarselt suurernaid summad vorreldes meie naaberriikidega uliaeglase interneti eest?

Lugupidamisega

y (A

T)

i0L

/

Ic Q

Hr Taimar Peterkop .09.2024 nr 2-2/15-646

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kuue Riigikogu liikme esitatud arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Hussar

Lisa: arupärimine kahel lehel