2. Millistel alustel saab keelduda inimest eksamile mitte lubada (justiitsministri 29.06.2022 määruse
§ 6 lg 3)?
Justiitsministri 29.06.2022 määruse „Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja metoodikakomisjoni töö
korraldus, võlgniku usaldusisiku eksami, esmase koolituse ja täiendusõppe nõuded ning kojale
makstava tasu suurus“ § 6 lõige 3 annab alused, mille alusel võib isikut eksamile mitte lubada.
Põhiliseks aluseks eksamile mittelubamiseks on see, kui isik ei vasta kvalifikatsiooninõuetele, mis on
määratletud seadustes ja määrustes.
FIMS eelnõu seletuskirjas (lk 68) esitatud joonis 4 „Usaldusisikuks saamine (eksamiga)“ selgitab
protsessi, mille kohaselt esitab usaldusisiku kandidaat esmalt avalduse kojale, millele järgneb
eksamile suunamise eelhindamine. Koja roll on kontrollida, kas kandidaat täidab eksamile lubamiseks
kehtestatud formaalseid nõudeid, nagu haridusnõue, keeleoskus ja muud kvalifikatsioonikriteeriumid.
Kui kandidaat ei täida neid nõudeid, siis teda eksamile ei lubata.
3. Kas usaldusisikute nimekirja kandmisel tuleb arvestada kustutatud ja arhiveeritud
karistusandmeid või üksnes kehtivaid ja arhiveerimata karistusandmeid (FIMS § 58 lg 5 p 1)?
Usaldusisikute nimekirja kandmisel tuleb arvestada ainult kehtivaid ja arhiveerimata karistusandmeid,
mitte aga kustutatud ja arhiveeritud karistusandmeid. FIMS § 58 lõige 5 punkt 1 näeb ette, et
usaldusisikuna tegutsemise õigust ei anta isikule, kes on kriminaalkorras karistatud tahtlikult toime
pandud kuriteo eest.
KarRS § 5 lõige 1 sätestab, et registrisse kantud karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku
karistatuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. See tähendab, et kustutatud karistusandmetel
puudub õiguslik tähendus ja need ei mõjuta isiku õigusi või kohustusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium
on täpsustanud, et sellised karistusandmed kaotavad õigusliku tähenduse ja neid ei saa arvesse võtta,
välja arvatud juhul, kui seadus näeb selgesõnaliselt ette, et varasemat karistatust tuleb arvestada
(15.02.2023 RKKKm 1-15-1446, p 11).
Sarnaselt teistele ametikohtadele, kus seadusega on ette nähtud kriminaalkorras karistamise mõju (nt
saneerimisnõustajad saneerimisseaduse § 151 lg 5 p 1 järgi või advokaadid advokatuuriseaduse § 27
lg 1 p 3 alusel), on ka FIMS § 58 lg 5 punktis 1 selgelt sõnastatud, et karistatuse arvestamine puudutab
vaid kehtivaid ja arhiveerimata karistusi, kuna need on normis ette nähtud õigusliku tagajärje
vältimatuks eelduseks. Seega, kuna kustutatud ja arhiveeritud karistus ei ole enam kehtiv ja õiguslikult
relevantne, siis usaldusisiku staatuse määramisel neid ei arvestata.
Lisaks näeb KarRS § 5 lõige 2 ette konkreetsed erandid, mille alusel tuleb arvestada ka arhiveeritud
karistusi, kuid usaldusisikud ei kuulu nende erandite alla. Seetõttu tuleb usaldusisikule
tegutsemisõiguse andmisel lähtuda ainult kehtivatest karistusandmetest.
4. Kas usaldusisikute nimekirja kandmisel võib arvestada kustutatud ja arhiveeritud karistusandmeid
inimese edasise käitumise, sh temast lähtuvate riskide prognoosimisel (kas inimene on aus ja
kõlbeline, FIMS § 58 lg 2 p 2)?
Usaldusisikute nimekirja kandmisel ei saa arvestada kustutatud ja arhiveeritud karistusandmeid
inimese edasise käitumise või temast lähtuvate riskide prognoosimisel, sealhulgas hinnangul, kas
inimene on aus ja kõlbeline (FIMS § 58 lg 2 p 2).
Nagu eelnevas vastuses selgitasin, on KarRS § 5 lõige 1 kohaselt registrisse kantud karistusandmetel
õiguslik tähendus ainult kuni andmete kustutamiseni. Kustutatud või arhiveeritud karistusandmetel
puudub õiguslik mõju ja neid ei tohi kasutada otsuste tegemisel, sealhulgas inimese usaldusisiku
staatuse hindamisel.
5. Kas koda on õigustatud tegema karistusregistrisse päringuid inimese kustutatud ja arhiveeritud
karistusandmete kohta (usaldusisikute nimekirja kandmiseks; ka seoses pankrotihaldurite,
kohtutäituri abide ja saneerimisnõustajatega)?
Koda ei ole õigustatud tegema karistusregistrisse päringuid kustutatud ja arhiveeritud karistusandmete
kohta usaldusisikute nimekirja kandmise eesmärgil, samuti seoses pankrotihaldurite, kohtutäiturite
abide ja saneerimisnõustajatega. KarRS § 20 lõige 1 sätestab selgelt, et kustutatud ja arhiveeritud
karistusandmed ei ole üldjuhul kättesaadavad ning nendele ligipääs on piiratud, välja arvatud juhul,
kui seadus näeb ette erandid nendele andmetele juurdepääsuks.
KarRS § 20 eesmärk on kaitsta isikuandmete konfidentsiaalsust ja privaatsust, piirates juurdepääsu
kustutatud ja arhiveeritud karistusandmetele, kuna neil puudub õiguslik tähendus isiku karistatuse ja
sellest tulenevate tagajärgede hindamisel. Erandid, mis lubavad juurdepääsu sellistele andmetele,