| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2311 |
| Registreeritud | 12.09.2024 |
| Sünkroonitud | 13.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Rando Härginen (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, Strateegiaosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0909 - Keskkonnaministri käskkirjade muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 26.09.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b531ded6-1afd-40ee-b7d3-358a42287eb3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b531ded6-1afd-40ee-b7d3-358a42287eb3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
K Ä S K K I R I
Tallinn 16.12.2022 nr 1-2/22/436
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine
õhukvaliteedi parendamiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamiseks
ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise energiatõhususe edendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste
vähendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomiseks 2022–2029
tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskust täitma toetatavate tegevuste elluviija
ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Saata: OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436
Lisa 1: Toetuse andmise tingimused õhukvaliteedi parendamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ poliitikaeesmärgi
nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 1 „Energiatõhususe edendamine ja
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ alusel õhukvaliteedi seirevõrgustiku
arendamiseks ja täiendamiseks ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi
loomiseks.
1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide
elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Õhukvaliteedi parendamine“
tulemuste saavutamiseks.
1.3 Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide
elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine
„Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; asukohapõhise terviseriski
hinnangute süsteemi loomine“. Sekkumise number on 21.2.1.51.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022.
a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on ajakohastada ja laiendada riiklikku seirevõrgustikku, et katta
mõõtmistega suuremat osa riigi territooriumist ja seeläbi pakkuda elanikkonnale
asukohapõhisemat seireinfot, täita kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärke ja kontrollida
rakendatavate poliitikate ja meetmete tõhusust ning suurendada elanikkonna teadlikkust.
Elanikele arusaadava seose loomine terviseriski ja õhuheitmete vahel ning selle kaudu
käitumise mõjutamine.
2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“ ja
„Keskkonnatrendide indeks“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
3.1.1 õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine; 3.1.2
asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine;
3.1.3 toetuse kasutamisega seotud teavitustegevus.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse
(EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud põhimõtetega.
3.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute
hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, p.
13–43), artikli 17 tähenduses.
3.4. Antav toetus ei ole riigiabi.
3.5. Käesolevas punktis toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab
projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva
jooksul.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on uuendatud seirevõrgustik ja sellel põhinev
modelleerimissüsteem ning tervisemõju hindamistulemuste põhjal on loodud
infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab anda ühiskonnale selge põhjenduse
rakendatud meetmete asjakohasuse kohta ning seostab õhusaasteainetega kokkupuutumist
inimeste terviseriskidega.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:
Näitaja kood,
nimetus ja
mõõtühik Algtase Aasta
2024
vahe
sihttase
2029
sihttase Selgitav teave
Rahastamiskava
väljundnäitaja
PSO06 Õhukvaliteedi
hindamiseks
kasutatavad
hindamis- ja
seiresüsteemid (arv)
0 Ei
kohaldu 4 16
Uuendatud
õhukvaliteedi
hindamis- ja
seiresüsteemide arv. Andmeallikas on
SFOS, projekti
aruanded
5. Rakendusasutus, rakendusüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab 60 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest projekti juhtrühma,
mis koosneb elluviija, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära
jätta.
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke,
kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 30 protsenti abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 14 285 714,29 eurot, millest toetus on 10 000 000,00 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 4 285 714,29 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva
aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15,
16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimiseks ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks:
9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;
9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
9.2.3 seireseadmete soetamise, paigalduse, kasutajakoolituse, metoodikate valideerimise kulud;
9.2.4 seireseadmete interkalibreerimistel osalemise ja meetodite akrediteerimise kulud;
9.2.5 asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi andmete valideerimise mõõtekampaaniad;
9.2.6 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud toetuse kasutamisest teavitamise kulud, kui need ei
moodusta üle 5 protsendi projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest
kogukuludest;
9.2.7 otsesed personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 3;
9.2.8 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid ja omanikujärelevalve kulud;
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi
ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3
kasutatud seadme ostmise kulud.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel.
10.3. Toetuse ettemakse võib teha kuni 40 protsendi ulatuses määratud maksmata toetuse summast.
10.4. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas ettemakse taotluse koos hankeplaani
ja maksete prognoosiga.
10.5. Ettemakse kasutamise eeldatav periood on kuni üks aasta, mille kestel esitatakse
rakendusüksusele punktis 10.6 nimetatud dokumendid.
10.6. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised dokumendid:
10.6.1 leping, kui see ei ole rakendusüksusele teatavaks tehtud;
10.6.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.6.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.6.4 kulu tasumist tõendav dokument, kui makset ei taotleta otse arve väljastajale;
10.6.5 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.6.6 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.7. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.8. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.9. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks. Ettemakse taotlust menetletakse kuni 15 päeva.
10.10. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni
31.märtsini 2030.a.
11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklist
73 lõikest 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada
kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15.
jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast
projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
11.5. Veebilehe ja mobiilirakenduse täiustamisel tuleb tagada, et need oleksid kasutatavad inimeste
erivajadustest lähtuvalt ning ka väiksemate internetikiiruste juures.
11.6. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse
saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni.
Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena;
2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; 3)
sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline
video.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete korraldamisel nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande E-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024. ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljundnäitaja saavutamise kohta, sh info tegevuste panuse kohta horisontaalsete
põhimõtete edendamisse.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“ toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta ning
Eesti 2035 näitajatesse panustamise kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD
16.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/436
Lisa 2: Toetuse 2022–2029 tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Tegevuse nimetus
Kogumaksumus/
Abikõlblik summa
(EUR)
Toetuse summa
kokku (EUR)
Euroopa Regionaalarengu
Fondi toetuse määr 70%
Riikliku
kaasfinantseeringu määr
30%
Õhukvaliteedi seirevõrgustiku
arendamine ja täiendamine 11 514 190,00 11 514 190,00 8 059 933,00 3 454 257,00
Asukohapõhise terviseriski
hinnangute süsteemi loomine 1 910 000,00 1 910 000,00 1 337 000,00 573 000,00
Projektis tehtavatest töödest
avalikkuse teavitamine 56 624,68 56 624,68 39 637,28 16 987,40
Otsene personalikulu
(projektijuhtimine koos
teavitustegevuse
koordineerimisega) 699 912,70 699 912,70 489 938,89 209 973,81
Ühtne määr (15% otsesest
personalikulust) 104 986,91 104 986,91 73 490,83 31 496,07
KOKKU: 14 285 714,29 14 285 714,29 10 000 000,00 4 285 714,29
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering 4 285 714,29
Euroopa Regionaalarengu Fond 10 000 000,00
KOKKU: 14 285 714,29
1
EELNÕU
22.08.2024
K Ä S K K I R I
[Registreerimise kuupäev] nr
Tallinn [Registreerimisnumber]
Ministri käskkirjade muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirjas nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“ tehakse järgnevad
muudatused:
1.1 käskkirja lisa 1-te täiendatakse punktidega 1.3 ja 1.4 järgmises sõnastuses:
„1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
kiirgusohutus”, number 21.2.1.5, sekkumine „Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja
täiendamine; asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“. Sekkumise number on
21.2.1.51.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.“;
1.2 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:
„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja
kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;
1.3 käskkirja lisa 1 punkt 10.10 sõnastatakse järgmiselt:
„10.10. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui
31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.
Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.“;
1.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“.
2. Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire
ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ tehakse järgnevad muudatused:
2.1 käskkirja lisa 1-te täiendatakse punktidega 1.3 ja 1.4 järgmises sõnastuses:
„1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja
2
kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire
ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.“;
2.2 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:
„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja
kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;
2.3 käskkirja lisa 1 punkt 10.7 sõnastatakse järgmiselt:
„10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui
31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.
Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.“;
2.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“.
3. Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega
kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused:
3.1 käskkirja lisa 1-te täiendatakse punktidega 1.3 ja 1.4 järgmises sõnastuses:
„1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide meetme nimekirjas meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus”, number 21.2.3.2, sekkumine
„Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Sekkumise
number on 21.2.3.21.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest
valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.“;
3.2 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:
„6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja
kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.“;
3.3 käskkirja lisa 1 punkt 10.7 sõnastatakse järgmiselt:
„10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui
31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.
Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a.“;
3.4 käskkirja lisa 1 punktis 11.3. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“.
3
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa
Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
Kliimaminister
Saata: Keskkonnaagentuur; Riigimetsa Majandamise Keskus; OÜ Eesti Keskkonnauuringute
Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
Riigikantselei
12.09.2024 nr 1-4/24/4344
Käskkirjade muutmise eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks käskkirjade muutmise eelnõu koos seletuskirjaga.
Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetavate käskkirjade terviktekstid.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Yoko Alender
kliimaminister
Lisad: 1. Käskkirjade muutmise eelnõu
2. Seletuskiri
3. Käskkirjade tervikversioonid koos muudatusega
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus
Eerika Purgel, 626 0709
K Ä S K K I R I
Tallinn 12.12.2022 nr 1-2/22/429
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning
2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
elupaikade taastamiseks kliimamuutustega
kohanemise valmisoleku suurendamiseks
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–
2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks
kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise
valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi
Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium
KINNITATUD
12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429
Lisa nr 1
Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku
suurendamiseks
1 Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4
„Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade
taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse
kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus”,
number 21.2.3.2, sekkumine „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku
suurendamiseks“. Sekkumise number on 21.2.3.21.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad
valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-
le 7.
2 Toetuse andmise eesmärk
2.1 Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine
kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks.
2.2 Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“.
3 Toetatavad tegevused
3.1. Toetatavad tegevused on:
a) looduslike soode ja märgade metsade taastamine;
b) vooluveekogude taastamine.
3.11 Tegevuste käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku
(edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel.
Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid taastada väljaspool kaitstavaid
loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala on Eesti Looduse Infosüsteemis registreeritud
vastava liigi elupaigana.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021
määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega.
3.3. Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab
projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva
jooksul.
4 Tulemused
4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu
viidud ja elupaigad taastumas.
4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:
Näitaja nimetus
ja mõõtühik Algtase
Aasta 2024
vahetase 2029
sihttase Selgitav teave
Väljundnäitaja
Seisundi
parandamiseks
toetust saanud
elupaikade
pindala (ha)
0 Ei
kohaldu 400 9400
Toetusega taastatud
elupaikade pindala
hektarites. Pindala
määramisel arvestatakse
taastamismeetmetega kaetud
elupaiga pindala, teatud
elupaikade korral (nt sood)
arvestatakse ka mõjuala.
Saavutustaset raporteeritakse
pärast taastamistegevuste
lõpetamist konkreetsel alal.
Andmeallikas on SFOS,
projektiaruanded. Andmed
tulevad projekti käigus
taastatud elupaikadest
Tulemus- näitaja
Alade arv, kus
elupaikade ja
liikide seisund
on toetuse abil
paranenud
(alade arv)
0 2020 0 40
Toetust saanud alade arv. Ühe
alana arvestatakse nt ühte
sood selle nime alusel, kus
taastamistöid on tehtud.
Saavutustaset raporteeritakse
pärast taastamis-tegevuste
lõpetamist konkreetsel alal.
Andmeallikas on SFOS,
projektiaruanded. Andmed
tulevad projekti käigus
taastatud elupaikade
asukohast alade arvestuses
4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas.
5 Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus.
6 Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri
esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise
aruanded.
6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära
jätta.
Rahastamiskava näitajad
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja
kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.
7 Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029.
8 Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseerimise
minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 13 823 529,00 eurot, millest toetus on 11 749 999,65 eurot ning
omafinantseering vähemalt 2 073 529,35 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on
lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva
aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
9 Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15,
16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3
nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja
tulemuste saavutamiseks, sh:
9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud;
9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud;
9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja kraavide
sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud;
9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud;
9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud;
9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud;
9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022
määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10%
projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest;
9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest;
9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja
nõupidamiste kulud;
9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite
soetamise kulud.
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses
projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel;
9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.
10 Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud
kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise
lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4 Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele.
Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks.
Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni
31.märtsini 2030.a.11 Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti 2j
järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast
projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse
saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa
Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele:
1) see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või
näitusena;
2) selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias;
3) sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni
kolmeminutiline video.
11.6. Elluviija peab korraldama riigiabi andmise analüüsi tegemise enne iga objekti projekti
raames tegevuskavasse lisamist.
12 Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste
kohta.
13 Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning
tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti
elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest
avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.
14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15 Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD
12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429 Lisa nr 2
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega
kohanemise valmisoleku suurendamiseks Projekti maksumus
Kogumaksumus
(EUR)
Abikõlblik summa
(EUR) Toetuse summa
Omafinantseering
(EUR)
Omafinantseeringu määr
%
13 823 529,00 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riigimetsa Majandamise Keskus,
st omafinantseering kokku 2 073 529,35
Ühtekuuluvusfond, sh toetus
kokku 11 749 999,65
Kokku: 13 823 529,00
Tegevuse nimetus: Näitaja koos sihttasemega:
01.01.2022 31.12.2029
Programmi tegevus: liikide ja
elupaikade soodsa seisundi ning
maastike mitmekesisuse tagamine
Seisundi parandamiseks
toetust saanud elupaikade
pindala (ha)
Abikõlblik kogusumma
(EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR)
Omafinantseering
(EUR)
Märgalade taastamine 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66
Projektis tehtavatest töödest
avalikkuse teavitamine 1 382 352 1 174 999,20 207 352,80
Otsene personalikulu (märgalade
taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50
Otsene personalikulu
(projektijuhtimine koos
teavitustegevuse koordineerimisega)
333 965,00 283 870,25 50 094,75
Ühtne määr 150 284, 25 127 741,61 22 542,64
Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35
K Ä S K K I R I
Tallinn 08.12.2022 nr 1-2/22/421
Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–
2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine
meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise
seaduse § 10 lõike 2 alusel:
1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027
poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja
katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse
ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide arendamiseks (lisa 1).
2. Kinnitan toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende
tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2).
3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid.
4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt.
Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide
Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.
(allkirjastatud digitaalselt)
Madis Kallas
Minister
Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus,
Rahandusministeerium
KINNITATUD
08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421
Lisa nr 1
Toetuse andmise tingimused meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende
tugisüsteemide arendamiseks
1. Reguleerimisala
1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi
rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4
„kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime
edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise,
hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks ja
ajakohastamiseks.
1.2. Toetust eraldatakse keskkonna tulemusvaldkonna programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“,
meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, tegevuse
„kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste
saavutamiseks.
1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide
elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine
„Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide
arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14.
1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud
läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks
kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika
fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi
ühendmäärus) §-le 7.
2. Toetuse andmise eesmärk
2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine.
2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja
kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Keskkonnatrendide
indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“.
3. Toetatavad tegevused
3.1. Toetatav tegevus on meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende
tugisüsteemide arendamine:
1) uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja taristut, arendatakse
meteoroloogilist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust;
2) uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli
keskkonnaseirejaama taristut;
3) arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud
infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut;
4) viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.
3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021
määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.
3.3. Antav toetus ei ole riigiabi.
3.4. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate
tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja
kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
4. Tulemused
4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on parendatud meteoroloogiline, hüdroloogiline
ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemid.
4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised:
Näitaja nimetus ja
mõõtühik Algtase
Vahetase 2029
sihttase Selgitav teave
Tulemus- näitaja
Muude kui kliimaga
seotud loodusriskide ja
inimtegevusega seotud
riskide vastu
kindlustamiseks võetud
meetmetest kasu saav
elanikkond (inimeste arv)
0 0 200 000
Andmeallikas on
SFOS,
projektiaruanded.
Sihttaseme arvutamisel
võetakse aluseks nii
hüdro- ja
meteoloogilise seire
arendamise piirkonnad,
kus prognooside ja
hoiatuste kvaliteet on
madalam ning lisaks
eluslooduse seiretaristu
rekonstrueerimisest
kasusaavate inimeste ja
huvigruppide arv.
Väljundnäitaja
Investeeringud uutesse
või uuendatud
looduskatastroofiohu
seire, katastroofideks
valmisoleku, nende eest
hoiatamise ja neile
reageerimise
süsteemidesse (euro)
0 3 500 000 6 141
176
Andmeallikas on
SFOS,
projektiaruanded. Kõik
investeeringud tehtud.
5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija
5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium.
5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus.
5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur.
6. Projekti juhtrühm
6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Kliimaministeeriumi
esindajatest.
6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja.
6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust
ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded.
6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühmas Kliimaministeerium.
6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija.
6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära
jätta.
Rahastamiskava näitajad
6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades
ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja
kulude abikõlblikkust.
6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7
nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium.
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril.
8. Tegevuste eelarve
8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku
kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest.
8.3. Projekti kogueelarve on 6 141 176,00 eurot, millest toetus on 5 219 999,60 eurot ning riiklik
kaasfinantseering 921 176,40 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.
8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva
aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.
9. Kulude abikõlblikkus
9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022 a määruse nr 55 „Perioodi
2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15,
16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud
tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste
saavutamiseks muuhulgas:
9.2.1 hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse (sh seadmed) või rajamisega seotud kulud;
9.2.2 keskkonnaseirejaama (taristu) ja radarivõrgu ümberehituse või rajamisega seotud kulud;
9.2.3 keskkonnaseire andmete kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud
infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud kulud;
9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud;
9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav;
9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-
s 16.
9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15
protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest.
9.4. Abikõlblikud ei ole:
9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud;
9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel;
9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud.
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud
tingimustel ja korras.
10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3
nimetatud tingimustel.
10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud
kuludega seotud dokumendid:
10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise
lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt teatavaks tehtud;
10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument;
10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus.
10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi
viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta
on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem.
10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja
muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis.
10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide
nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud
tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende
kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste
kõrvaldamiseks.
10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte
hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on
lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni
31.märtsini 2030.a11. Elluviija kohustused
11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut.
11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli
73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.
11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud
riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise peale
projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul.
11.5. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ehitistele ja
digikeskkonnale erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks.
12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine
12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist.
12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks.
12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb
rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks.
12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta.
13. Tegevuste elluviimise seire
13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu.
13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet,
teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024 ja 2029. a
sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta.
13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt
sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.
13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet
projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti
elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete
edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.
13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr
54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite
andmisest avalikkuse teavitamine” toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste
kohta.
13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande hiljemalt koos viimase maksetaotlusega.
13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt
aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul.
14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt.
15. Vaide esitamine
Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie
rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras.
KINNITATUD
08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421
Lisa nr 2
Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029
tegevuskava ja eelarve
Projekti maksumus
Kogumaksumus
(EUR)
Abikõlblik summa
(EUR) Toetuse summa
Ühtekuuluvusfondi
toetuse määr %
Kaasfinantseeringu määr
%
6 141 176,00 6 141 176,00 6 141 176,00 85 15
Eelarve jaotus rahastajate lõikes
Rahastaja Abikõlblik summa (EUR)
Riiklik kaasfinantseering 921 176,40
Ühtekuuluvusfond 5 219 999,60
Toetus kokku 6 141 176,00
Kokku: 6 141 176,00
Tegevuse nimetus Rahastamiskava väljundnäitaja koos
sihttasemega: 01.01.2022 31.12.2029
Programmi tegevus:
meteoroloogilise, Investeeringud uutesse või uuendatud
looduskatastroofiohu seire,
Abikõlblik kogusumma
(EUR)
Ühtekuuluvusfondi toetus
(EUR)
Riiklik kaasfinantseering
(EUR)
hüdroloogilise ja
keskkonnaseire ning nende
tugisüsteemide arendamine,
sh projektis tehtavate tööde
teavitamine avalikkusele
katastroofideks valmisoleku, nende eest
hoiatamise ja neile reageerimise
süsteemidesse
(ÜFi toetus, euro) 5 947 976,00 5 055 779,60 892 196,40
Otsene personalikulu
(projektijuhtimine koos
teavitustegevuse
koordineerimisega)
168 000,00 142 800,00 25 200,00
Ühtne määr 25 200,00 21 420,00 3 780,00
Kokku: 6 141 176,00 5 219 999,60 921 176,40
1
Ministri käskkirjade muutmise eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri
16.12.2022 käskkirjas nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“, keskkonnaministri
08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029
tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning
nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas
nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve
kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku
suurendamiseks“.
Muudatusega täpsustatakse käskkirjades, et toetatavate tegevuste valikul lähtutakse
rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast.
Eraldi tuuakse välja toetatavate tegevuste seos valdkondliku arengukavaga. Lisaks
ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile. Muudatusega ei muudeta toetavaid
tegevusi ega eelarvet.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi finantsosakonna struktuuritoetuste
nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709) ja
õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948).
2. Eelnõu sisu
Eelnõu koosneb kolmest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi
keskkonnaministri käskkirjades 16.12.2022 nr 436, 08.12.2022 nr 421 ja 12.12.2022 nr 429.
Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja
kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.
Seirekomisjoni poolt 31.05.2022 kinnitatud, muudetud 12.04.2023 ja 16.05.2024 „Läbivad
valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027
rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele“ punkti 3
kohaselt vastavaks tunnistatud projektid hinnatakse viie kriteeriumi lõikes. Need on järgmised:
1. projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme
eesmärkide saavutamisele;
2. projekti põhjendatus;
3. projekti kuluefektiivsus;
4. toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;
5. projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.
Nimetatud nõude täitmisega seotud detailne info on toodud välja käskkirjade koostamise
seletuskirjades. Käesoleva käskkirjade muudatusega need ei muutu. Täpsustame ainult, et
seoses Kliimaministeeriumi moodustamisega ei planeerita eraldi riiklikku keskkonna
valdkondlikku arengukava (edaspidi KEVAD).
Seirekomisjoni poolt kinnitatud esimese valikukriteeriumi „projekti kooskõla valdkondlike
arengukavadega“ täitmise tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel rakenduskavaga
2
seotud vastava valdkonna strateegiline arengudokument ning toetuse panustamine Eesti 2035
sihti.
Pärast Kliimaministeeriumi moodustamist hakati koostama ministeeriumi terviklikku
strateegilist vaadet, mille tulemusena moodustati kaks tulemusvaldkonda: 1) kliima,
energeetika ja elurikkus; 2) elukeskkond, liikuvus ja merendus.
Kliima, elurikkuse, kiirguse, maavarade ja välisõhu teemad on kliima, energeetika ja
elurikkuse tulemusvaldkonnas. Ringmajanduse, jäätmete, mere ja vee teemad on
elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse tulemusvaldkonnas. Ruumiandmed ja maa korralduse
teemad liikusid Kliimaministeeriumi moodustamisel Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumisse. Veel ei ole otsustatud, millised uued riiklikud (valdkondade
ülesed) arengukavad Kliimaministeeriumi teemasid katma hakkavad ja millal uusi riiklikke
arengukavasid koostama hakatakse.
Eesti 2035 arengukava koostamisse kaasati laiem avalikkus läbi arvamusrännaku formaadi,
kus kõigil huvilistel oli võimalus üleriigilise strateegia kujundamisel kaasa rääkida. Lisaks
tutvustati plaanitavaid rakenduskava kohaseid sekkumisi 2022. aasta sügisel suuremates
linnades üle Eesti.
Toetused on eraldatud riigi eelarvestrateegia keskkonnakaitse ja -kasutuse programmist, mille
peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on
määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes
keskkonna valdkonna seostest majandus ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust
ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii
keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes
keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused
panustavad ka arengustrateegia „Eesti 2035“ elukeskkonna sihti.
Toetuste planeerimisel ja andmisel lähtutakse valdkondliku arengu tagamisel Eesti 2035 riigi
eelarvestrateegia 2023–2026 keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi kooskõlast Eesti
pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning rakenduskavaga seotud vastava
valdkonna strateegilisest arengudokumendist.
Detailsete tegevuste ja eelarve kinnitamisel lähtuvad projektide juhtrühmad alati iga kordselt
eespool kirjeldatud valikukriteeriumitest.
Käskkirjades täiendatakse antava toetuse kajastamist meetme nimekirjas, valikukriteeriume ja
juhtrühma funktsiooni. Lisaks täpsustatakse, mida tuleb lõppmakse juures arvestada ning
projekti elluviija peab esitama rakendusüksusele info kogu projekti kavandatavate,
elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks.
Info esitatakse projekti elluviimisega seotud aastate lõikes ning infot ajakohastatakse vähemalt
2 korda aastas.
Käskkirja punktidega 1.1 kuni 1.4 täpsustatakse keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja
nr 436. Vt. seletuskirja sisu selgitust.
Valikukriteeriumite 1. punkti juures projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab
valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas
välisõhukaitse ja kiirgusohutuse tegevussuuna tagamiseks õhusaasteainete heitkoguste
vähendamise riikliku programmiga aastateks 2020–2030) ning projekti kooskõla Eesti
3
pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035
sihti: Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond (ülemaailmne
säästva arengu eesmärk 3 – hea tervis ja heaolu; 3.9 – vähendada 2030. aastaks oluliselt
ohtlikest kemikaalidest ning saastunud õhust, veest ja pinnasest põhjustatud surmade ja
haigestumiste arvu). Toetatavad tegevused aitavad muuhulgas parandada ligipääsetavust
õhukvaliteedi seireinfole ja panustavad Eesti 2035 näitajasse „Ligipääsetavus“. Info sihi ja
näitaja kohta kantakse SFOSi.
Toetust makstakse Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Käskkirja punktidega 2.1 kuni 2.4 täpsustatakse keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja
nr 421. Vt. seletuskirja sisu selgitust.
Valikukriteeriumite 1. punkti juures projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab
valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas
kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet
kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise
arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti:
„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Toetatavad tegevused
aitavad kaasa erivajadustega inimeste ligipääsetavuse parandamisele infole ja füüsilisele
keskkonnale ning panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“,
„Keskkonnatrendide indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“. Info
sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
Käskkirja punktidega 3.1 kuni 3.4 täpsustatakse keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja
nr 429. Vt. seletuskirja sisu selgitust.
Valikukriteeriumite 1. punkti juures projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab
valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas
kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet
kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise
arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti
„Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“.
Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning
tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui
ka digiruumi ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös.
Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk,
maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta
kantakse SFOSi. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist.
3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele
Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis
omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega.
Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
4
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile
otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse,
arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on
ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis
teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.
4. Käskkirja mõju
Käskkirjade muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse
käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas
planeeritule. Käskkirjade alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni.
5. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja
Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste
Keskusega.