Teadus- ja arendusteenuse „Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise teadusnõustamine“ tellimine, vastutava isiku ja komisjoni nimetamine

1

Lisa 1

Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise rakendusuuringu

(teadusnõustamise protsessina) lähteülesanne

1. Tellitava rakendusuuringu (teadusnõustamise protsessina) taust

1.1. Vajaduse põhjendus

Reklaamiseadus1 (edaspidi ka RekS) hakkas kehtima 2008. aastal. Sellest ajast on põhimõttelisi

muudatusi tehtud vaid paaris konkreetses reklaami regulatsioonis. Seadust tervikuna ei ole

vahepeal üle vaadatud ega hinnatud selle rakendamise edukust või kooskõla ühiskonnas

toimuvaga. Samas on turuolukord tänaseks oluliselt muutunud. Näiteks on vahepeal tekkinud

uued reklaami tegemise kanalid ja viisid, näiteks tehakse nüüd reklaami ka

sotsiaalmeediaplatvormidel, mõjuisikute vahendusel jm. Järelevalveasutused ning

reklaamivaldkonna praktikud on korduvalt juhtinud tähelepanu mitmetele muredele, mis on

seaduse rakendamisega praktikas üles kerkinud.2 Sellest ajendatuna on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka MKM) reklaamiseaduse muutmise seaduse

eelnõu väljatöötamiskavatsuses (edaspidi ka reklaamiseaduse muutmise VTK) analüüsinud ja

kaardistanud praktikas tekkinud probleemid, millega tuleks tegeleda.3 Kaardistuse järgi tuleks

lahendada muu hulgas järgmised probleemid:

 seadust on keeruline mõista ja rakendada, selles on mitmed segased ja subjektiivsed

mõisted ning praktikas keeruliselt rakendatavad sätted, mis omakorda viib ebatõhusa

järelevalveni ning ressursi raiskamiseni;

 kehtiv seadus ei arvesta muutunud turuolukorraga ja osad piirangud ei ole seetõttu enam

oma eesmärgi täitmiseks asjakohased või piisavad;

 on vaja teha samme inimeste võlgnevusse sattumise ja ülelaenamise ennetamiseks.4

Reklaamiseaduse muutmise VTK-st selgus, et riigipoolne sekkumine eelpool nimetatud

probleemide puhul on oluline, kuivõrd ebaselgete ja ajale jalgu jäänud sätetega ei ole mõistlikult

võimalik teha ei järelevalvet ega oma tooteid ja teenuseid turundada. Samuti ei ole selliselt ka

tarbijad piisavalt kaitstud. Mitmed probleemid vajavad kindlasti seaduse tasandil sekkumist.5

Probleemide lahendamiseks asub MKM ette valmistama reklaamiseaduse muudatusi. Kavas on

koostada seaduse muutmise eelnõu 2024. aasta lõpuks. Selleks, et muudatused oleksid

maksimaalselt kvaliteetsed ja mõjusad, peavad nad olema ka teaduspõhised ehk et on tarvis

teaduslikku tausta, tuge. Õigusloomesse on vaja kaasata teaduslikku lähenemist, et tegutseda

tõenduspõhiselt ja aru saada, kuhu poole reklaami regulatsiooniga liikuda, milliseid otsuseid

tulevikus teha. Näiteks vajab arusaamist sealhulgas, mida peaks erinevate piirangute alla

hõlmama, näiteks, kas ainuüksi reklaami kehtiva reklaamiseaduse mõistes või peaks

adresseerima ka muid turundusvõtteid ning mil määral. On vaja andmeid, mille pinnalt teha

edaspidi teadlikke ja kvaliteetseid otsuseid. Selleks on vaja aru saada muu hulgas, mida tarbija

reklaamina tajub ja mis tarbimisotsuseid enim mõjutab.

1 RT I, 17.03.2023, 21 2 Pöördumised MKM-i poole. 3 Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus leitav eelnõude infosüsteemis:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/89c206af-a1ab-4a43-9381-66d81814604c 4 VTK esimene ptk. 5 RekS VTK lk 17

2

1.2. Eelnevad uuringud, uudsus

Reklaamivaldkonnas on tehtud väga palju erinevaid uuringuid. Muu hulgas on analüüsitud

kindlate toodete või teenuste reklaami mõju olemasolu tarbijakäitumisele, tarbija tervisele jmt.

On olemas mitmeid uuringuid, mille tulemused näitavad, et reklaam iseenesest mõjutab

inimeste käitumist ja see on ka igati loogiline, sest see ongi reklaami eesmärk. Samas selleks,

et seada tarbija kaitseks asjakohased ja ettevõtlusvabadust seejuures proportsionaalselt piiravad

meetmed, tuleks teemat mõista natuke laiemalt, pidades silmas muu hulgas ka seda, kui suur

osa inimese käitumisvalikutest põhineb just reklaamil ja milline ülejäänud asjaoludel, teistel

turundusvõtetel ning teistel riiklikel meetmetel.

Lisaks põhineb suurem osa reklaamivaldkonna olemasolevatest uuringutest teiste riikide

andmetel (teiste riikide uuringud) ning Eestikeskseid uuringuid on pigem vähe kui üldse.

Kuivõrd tarbijakäitumine võib kommetest, mentaliteedist, traditsioonidest, riigi majanduslikust

seisust ja muust tingituna riigiti erineda, siis on tarvis saada senisest enam andmeid ja teadmisi

Eesti kontekstis või vähemasti tuleks oskuslikult ja õigesti üle kanda teiste riikide andmed Eesti

konteksti (sh panna õiged piirid andmete üldistatavusele, võrdlemaks andmeid

majandusnäitajate, rahvaarvu, kommete jms poolest asjakohaste riikidega).

Eesti reklaamiseaduse kontekstis on üles kerkinud sedavõrd palju erinevaid küsimusi ja

probleemkohti, mida tuleb lahendada, et ei ole mõeldav, et absoluutselt kõikide nende

momentide kohta oleks juba uuring olemas või et saaks püstitada lähteülesannet üheks

kõikehaaravavaks uuringuks, kuna probleemkohti on palju ja erinevaid. Sestap ongi vajalik

sammsammuline lähenemine – teadusliku teadmise saamine (teadusnõustamise ja

teadusliku ekspertiisina) jooksvalt reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamise protsessis, sh eelnõu koostamisel tekkivate küsimuste lahendamisel,

kooskõlastusringil saadud tagasiside analüüsimisel jm. See annab erinevate kerkivate

küsimuste lahendamisel juurde teadusliku aspekti. Näiteks, kui on tarvis sisustada mõisted, siis

saab välja tuua ja selgitada, kuidas seda võiks teha teaduslikust aspektist, millised mõjud ühe

või teise muudatusega kaasneda võivad (mh tarbijakäitumisele), milline on tänane parim

teadmine olemasolevate uuringutulemuste põhjal jm. Selline info annaks õigusloomes suuna,

kuhu ja kuidas edaspidi reklaamivaldkonna regulatsiooniga liikuda ning kuidas teha

kvaliteetseid, põhjendatud ja mõjusaid otsuseid piiramata asjatult reklaamivaldkonda, samas

hõlmates kõik tarbija kaitseks olulise.

1.3. Tulemuste mõju ehk millisel määral on rakendusuuringu tulemused üldkasutatavad

Antud rakendusuuringu (edaspidi ka uuring) tulemused on otseseks sisendiks reklaamiseaduse

muutmise seaduse eelnõu koostamiseks aastal 2024, panustades reklaamiseaduse muutmise

väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemide teaduspõhisesse lahendamisse. Sellest saab

kasu riik üleüldiselt, kuna seeläbi on võimalik kujundada õiglast reklaamipoliitikat ning kaitsta

inimesi kõige asjakohasemal viisil. Kasu saavad ka ettevõtted selge ja põhjendatud kohaliku

regulatsiooni näol ning kodanikud läbi selgelt põhjendatud ja inimestele kasulikult reguleeritud

reklaamitegevuse. Ühtlasi aitab see välja töötada ka toimivat formaati teadusliku teadmise

andmiseks. Tulemusi saavad kasutada ka teised asutused, kes soovivad tulevikus teaduslikku

teadmist sellisel kujul saada, aga konkreetsemaid tulemusi on võimalik kasutada eelkõige teistel

ministeeriumidel, kellel on mingit kokkupuudet reklaamivaldkonnaga, näiteks

Sotsiaalministeerium erinevate valdkondade (nt tervishoiuteenuse ja alkohoolse joogi

valdkonna) poliitikate kujundamisel, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

3

toiduvaldkonna poliitika kujundamisel, Rahandusministeerium hasartmängu ja finantsteenuse

valdkondade kujundamisel.

2. Eesmärk ja uurimisküsimused

Kuna reklaamivaldkond ja probleemipüstitus üleüldiselt hõlmab endas väga palju erinevaid

teisi valdkondi, teemasid, asjaolusid jm, siis on keeruline või pea võimatu piiritleda kõik üheks

mõistliku mahuga uuringuks. Seetõttu on vaja teadusnõustamist, mis aitaks erinevate

momentide osas teaduslikku tausta ja andmed jooksvalt juurde saada. Eesmärk on seega saada

reklaamiseaduse muutmise protsessis jooksvalt lepingu täitmise perioodil juurde

teaduslikku sisendit, mis:

- selgitab reklaamivaldkonna ees täna ja tulevikus eesseisvaid probleeme ehk

suudab prioriseerida teemasid ja näha ette võimalikke uusi tekkivaid probleeme,

sh tuua esile probleeme, mida väljatöötamiskavatsus välja toodud ei ole, kuid mis

teaduslikust aspektist vajavad siiski lahendamist;

- annab erinevatele lahendamist vajavatele probleemidele (nii tellija poolt

väljatöötamiskavatsuses toodud kui töövõtja poolt esile toodud probleemidele)

teaduslikke põhjendusi;

- selgitab probleemidele pakutud võimalike lahenduste ja lahenduste mõjude

teaduslikku tausta;

- toob juurde võimalikke täiendavaid lahendusi lähtuvalt varasematest uuringutest

ja olemasolevast teaduslikust teadmisest;

- aitab esitada alternatiivseid lahendusi probleemidele ning otsustada erinevate

alternatiivide vahel.

Seda kõike andmaks otsustajatele põhjalikke teadmisi ühiskondlikest ja/või

majanduslikest nähtustest. Täpsemalt, et anda põhjalikke teadmisi reklaami erinevate

mõjudega erinevatele ühiskondlikele gruppidele erinevates kontekstides ning et selle

tulemusel oleks võimalik koostada võimalikult teaduspõhine eelnõu ja seletuskiri. Samuti,

et selle tulemusena tekiks uudne teadusliku nõustamise formaat, mida saab rakendada ka

edaspidi teadusliku teadmise saamiseks.

Teemad, mille osas teadusnõustamist reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu

kontekstis vajatakse, on järgmised:

- reklaami mõiste ja selle ulatus (sh poliitreklaam, mõjuisikute postitused, piiratud

isikuteringile avaldatud teave, sponsorlus, kaubamärgi kuvamine);

- reklaami üldised reeglid;

- alkoholi reklaam (sh alkoholi reklaami mõiste ja selle ulatus);

- finantsteenuse reklaam (sh kiirlaenu reklaami mõiste, infoülekülluse ja vajaliku teabe

piir);

- hasartmängu reklaam;

- tervishoiuteenuse reklaam;

- kanalipõhised reklaamipiirangud;

- konkreetse toote või teenuse reklaami keelamine;

- eneseregulatsioon reklaamivaldkonnas.

Nimetatud teemade loetelu ei ole lõplik ning täpsustub ja lepitakse teostajaga kokku töö käigus

jooksvalt.

Võimalikud uurimisküsimused, mis täna seaduseelnõu muutmise protsessis on juba üles

kerkinud ning vajavad lahendamist, on näiteks:

4

- Kuidas tuleks teaduslikust aspektist sisustada reklaami mõiste (mis sellega kaetud peaks

olema)?

- Mida tarbija tajub reklaamina?

- Mida tarbija tajub kiirlaenuna?

- Millised kanalid tuleks erinevate reklaamipiirangutega hõlmata?

- Mil määral mõjutab teatud toote või teenuse reklaami nägemine või mittenägemine

tarbijakäitumist?

- Milline mõju on teatud teenuste või toodete reklaami täielikul keelamisel?

Täiendavad ja täpsemad küsimused lepitakse tellija ja töövõtja koostöös.

3. Metoodika

3.1. Üldised nõuded

Tellitava rakendusuuringu raames tellitakse teadusnõustamine protsessina, mis hõlmab ka

teaduslikke ekspertiise ja kokkuvõtvaid raporteid. Tellitava uuringu raames toimub

teadusnõustamine jooksvalt. Töö teostaja tugineb valdkondlikule teaduskirjandusele,

sekundaarandmetele, püüdes lähtuda võimalikult kõrgest tõenduse tasemest. Nõu antakse ja

mõjusid hinnatakse kokkulepitud valdkondades, muu hulgas hinnatakse mõju eraldi nii

ettevõtetele kui ka üksikisikutele, sh nii haavatavatele sihtgruppidele kui kogupopulatsioonile,

ning lisaks lõigetes, mida projekti läbiviija vajalikuks peab.

3.2 Eeldatavad tegevused ja metoodiline raamistik

Rakendusuuringu raames tutvub töövõtja reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuses kaardistatud probleemidega, kaardistab kindlad kohad, kuhu

teaduslike andmetega panustada saab ning seejärel lepitakse koostöös tellijaga kokku, kuhu

(milliste küsimuste osas) ja millistele teemadele täpsemalt on otstarbekas teadusnõustamise

käigus keskenduda. Selliseid kokkuleppeid tehakse ka jooksvalt kuni koostöö lõppemiseni.

Teadusnõustamise lõplik formaat lepitakse jooksvalt kokku töö teostajaga, aga see peab

hõlmama muu hulgas järgmist:

- Suulise või kirjaliku ülevaate andmist probleemide ja nende võimalike lahendustega

seonduvast uuemast temaatilisest teaduskirjandusest eesmärgiga avada probleemide ja

lahenduste laiemat konteksti ja võimalikku mõju;

- Lühidate (teema/küsimuse kohta kuni 2 lehekülge) teaduspõhiste eksperthinnangute

kirjutamist (koos asjakohaste viidetega) erinevate probleemide ja nende võimalike

lahenduste teaduslikuks mõtestamiseks, mida on võimalik kasutada seaduse muudatuse

eelnõu kokkupanekul/sellele juurde lisamisel;

- Osalemist (koos tellijaga) huvigruppidega kohtumistel ja seal ettekannete tegemist,

eesmärgiga tuua diskussiooni teaduslikku vaatenurka;

- Tellija nõustamist erinevate võimalike lahendusalternatiivide valikul ja nende

põhjendamisel teaduspõhiste argumentidega;

- Tellija nõustamist eelnõule laekunud kirjaliku tagasiside, seisukohtade ja ettepanekute

analüüsimisel, arvestamise ja mittearvestamise otsustamisel.

5

Rakendusuuringu teostamisel tuleb jälgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi ja

kriteeriume6:

 Uudsus – teadusnõustamine protsessina on juba iseenesest uudne lähenemine teaduse

kasutamiseks poliitikakujundamise protsessis, kuid lisaks sellele on nõustamise

eesmärgiks otsida erinevates küsimustes uusi seoseid erinevate reklaamivaldkondade

nähtuste ja mõjude vahel;

 Loomingulisus – antud rakendusuuringu eesmärk on leida uusi viise ja suundi toimiva

ja tulevikukindla reklaamivaldkonna regulatsiooni loomiseks; samuti kujuneb projekti

raames välja formaat, kuidas teadusnõustamine poliitikakujundamise protsessis võiks

toimuda ehk kuidas teaduslikku teadmist edasi anda;

 Ettemääramatu tulemus – uuringu tulemus ei ole ette teada – soovitused, hinnangud

valmivad teadusnõustamise teostamise käigus ja sõltuvad üleskerkinud küsimustest ja

vastaval teemal olemasolevatest andmetest ja andmete olemasolust, nende

kombineerimisest jm. Samuti ei ole ette teada, milliseid lahendusi, sh alternatiivseid

lahendusi probleemide lahendamiseks pakutakse;

 Süstemaatilisus – uuring peab olema kavandatud ja läbi viidud antud

ülesandepüstitusele sobiva metoodikaga, mis võimaldab süsteemseid tegevusi,

etapilisust ja dokumenteerimist ning tegevuste korratavust.

 Ülekantavus ja korratavus – uuringu tulemusel tekkiv uus teadmine peab olema

kättesaadav ja kasutatav rakendamise või kordamise eesmärgil teiste reklaamiseadusega

seotud projektide käigus, et tagada, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne

ning et see saaks olla muu hulgas sisendiks ka uutele teadus-arendustegevustele.

Tulemused peavad olema avaldatud ka teistele, mitte üksnes tellijale või projekti

tegevuste läbiviijale.

4. Tegevusplaan ja ajakava

4.1. Tellitav uuring jagatakse selle täitmise jooksul kolme etappi, mille sisu, kestus ning

järjekord võivad vastavalt vajadustele ja reaalsest olukorrast tulenevatest prioriteetidest

muutuda. Uuringu läbiviimisel lähtuvad tellija ja töövõtja põhimõttest, et see viiakse läbi

agiilset mõtteviisi silmas pidades, arvestades pidevalt muutuva keskkonna ning nõuetega,

kuid keskendudes alati uuringu realiseerimisest tulenevale väärtusele. Muudatused

kooskõlastatakse tellija ja töövõtja vahel uuringu läbiviimise käigus. Etappide kirjeldused

on esitatud alljärgnevalt ning nende detailne sisu pannakse paika tellija ja töövõtja koostöös

eelkõige esimeses etapis.

4.2. Uuringu teostamisega tuleb alustada kohe pärast lepingu sõlmimist.

4.3. I etapi raames selekteeritakse esialgsed teemad ja küsimused, mille osas teadusnõustamist

pakkuma hakatakse.

4.3.1. Töövõtja tutvub reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusega ning teeb hiljemalt esimeseks tellijaga kohtumise ajaks

esialgse kaardistuse, millistesse teemadesse saab teaduslikku sisendit pakkuda.

4.3.2. Esimesel ehk avakohtumisel lepivad tellija ja töövõtja kokku esialgsed teemad

ja küsimused, mille kohta teadusnõustamist pakkuma hakatakse ning mis ajal ja viisil

seda tehakse. Jooksvalt võivad teemad ja tegevused poolte kokkuleppel muutuda,

6 kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja

esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“,

https://www.etag.ee/wpcontent/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pd

6

lisanduda. Avakohtumine toimub hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast lepingu

sõlmimist. Täpsem aeg lepitakse tellija ja töövõtja vahel eraldi kokku.

4.3.3. Esimese etapi lõpuks, hiljemalt 14 päeva jooksul pärast avakohtumist, esitab

töövõtja kohtumise protokolli, millest nähtuvad avakohtumisel tehtud kokkulepped.

4.4. II etapi raames viiakse läbi teadusliku teadmise andmine teadusnõustamise ja teadusliku

ekspertiisina, mille käigus täidetakse ka muid kokkulepitud tegevusi, näiteks

huvigruppidega kohtumistel osalemine ja seal sisendi või selgituste andmine jm.

4.4.1. Teaduslikku sisendit, nõu antakse vastavalt avakohtumisel või hiljem e-kirja teel

kokkulepitud formaadile kas suuliselt või kirjalikult ning kokkulepitud ajal.

Nõustamisega seotud täpsustavatele küsimustele vastab täitja tellijale hiljemalt kolme

tööpäeva jooksul alates kirja saamisest. Tellijal on õigus põhjendatud juhtudel

nimetatud vastamise tähtaega muuta (nt on kiireloomulisem, väga mahukas vms).

4.4.2. II etapp kestab kuni 31.05.2025. a ja selleks ajaks esitab töövõtja kokkuvõtliku

lühiülevaate (kuni 3 lk) II etapis antud nõust ja ekspertiisist.

4.5. III etapi raames toimub kokkuvõttev tegevus – töövõtja esitab lõpparuande hiljemalt

30.06.2025. a.

4.6. Rakendusuuring ja selleks sõlmitud leping lõpeb punktis 4.5 nimetatud tähtaja saabumisel

või punktis 8.1 nimetatud maksimaalse maksumuse täitumisel.

5. Rakendusuuringu tulemid

5.1. Töövõtja peab uuringu tulemina esitama avakohtumise kirjaliku protokolli, sh

fikseeritud kokkulepped, kontaktisikud, tähtajad jms. Vajadusel uue detailse projektiplaani

koos täpsustatud ajakavaga. Tellijal on õigus esitada muudatusettepanekuid protokolli osas

ning töövõtjal on kohustus põhjendada muudatuste sisseviimisest keeldumist.

5.2. Töövõtja peab tulemina jooksvalt vastavalt avakohtumisel või hiljem kokkulepitule

esitama teadusnõustamise vastavalt lähteülesandes, teostaja esitatud pakkumuses ja

avakohtumisel kokkulepitule. Täpsem nõu andmise vorm lepitakse tellija ja töövõtja vahel.

Juhul, kui nõu antakse kirjalikult, siis ühe teema või küsimuse selgituste maht on

soovituslikult maksimaalselt kuni kaks lehekülge.

5.2.1. Nõustamise käigus tehtud ettepanekud, soovitused (poliitikasoovitused) peavad

olema rakendatavad ning aitama tellijal teha teaduspõhiseid valikuid reklaamiseaduse

muutmisel.

5.2.2. Nõu andmisel peab selgelt välja tooma teadusliku teadmise nõrkusi ja tugevusi

ning piiranguid, millega tuleb teadusnõustamise raames antud nõu kasutamisel

arvestada.

5.2.3. Kahtlused info/andmete usaldusväärsuse kohta peavad olema välja toodud.

5.2.4. Kasutatud allikate viitamisel tuleb lähtuda üldlevinud viitamise vormistamise

nõuetest.

5.3. Töövõtja peab projekti tulemina esitama kirjaliku lõpparuande koos lisadega eesti keeles

mahuga soovituslikult maksimaalselt kuni 10 lehekülge, elektrooniliselt muudetavas

(soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis, mis sisaldab

kokkuvõtlikku ülevaadet tehtud tööst, nõustatud teemadest ja antud nõust. Projekti

juhtrühm võib teha ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja on

kohustatud projekti juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende

tagasilükkamist.

7

5.3.1. Lõpparuanne peab sisaldama pealkirja, sisukorda, peamiselt kasutatud mõistete

definitsioonide loetelu (kui on otstarbekas), sissejuhatust, põhiteksti, kokkuvõtet, ka

kasutatud allikate loetelu.

5.3.2. Lõpparuande põhitekstis tuleb välja tuua ülevaade teemadest ja küsimustest,

mille osas teaduslikku sisendit anti ning kokkuvõtlik ülevaade antud sisendist, nõust.

5.3.3. Lõpparuande kokkuvõtte peab sisaldama kokkuvõtlikku ülevaadet nõustamisest

ja järeldustest ning ettepanekutest (poliitikasoovitustest).

5.3.4. Lõpparuande lisadena tuleb esitada muu hulgas metoodika kirjeldus, jooksvalt

antud kirjalik nõu (näiteks e-kirja koopia) ning muu tellija ja töövõtja vahel

kokkulepitud materjal.

5.3.5. Lõpparuande lisana tuleb esitada ka tabeli kujul tööks kulunud aeg teemade või

kuude kaupa.

5.4. Juhul, kui töövõtja kasutab teadusnõustamise jaoks juturobotit vm teksti loovat

tööriista/tehisintellekti, peab selle kasutamine koos vastava metoodilise kirjeldusega (sh

hinnang selle usaldusväärsusele) olema kajastatud nii pakkumuses kui ka

teadusnõustamise raames esitatavates dokumentides (jooksvas nõustamises ning

lõpparuandes). Nii pakkumuses kui ka lõpparuandes peab selgelt kirjeldama, kuidas, mille

jaoks jms kasutatakse/kasutati vastavat tööriista. Juturoboti/tehisintellekti vms tööriistaga

leitud teavet, fakte jm tuleb kontrollida teiste allikatega ning lõpparudes tuleb viidata

kontrollitud allikatele. Kogu analüüs peab otseselt tuginema teiste meetoditega kogutud

andmetel/teabel, sh kontrollitud allikatest pärit teabel.

5.5. Lõpparuanne koos lisadega avaldatakse MKMi veebilehel, Eesti Teadusinfo süsteemis

ning lisatakse reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjale. Samuti

tutvustatakse tulemusi teaduskirjanduses ja/või -konverentsidel.

5.6. Töövõtja ülesandeks on ja teadusnõustamise hulka kuulub ka suuline nõustamine või

nõustamise kohta selgituste andmine, sealhulgas tellija korraldatud kohtumistel

huvigruppidega. Selline nõustamine või selgitamine lepitakse tellija ja töövõtja vahel

eelnevalt kokku.

6. Töökorraldus

6.1. Rakendusuuringu teostamiseks sõlmitakse leping.

6.2. Rakendusuuringu teostamisega tuleb alustada kohe pärast lepingu sõlmimist.

6.3. Rakendusuuringu teostamine ja tegevuste korraldamine peab põhinema tihedal koostööl

töövõtja ja tellija vahel, saavutamaks projekti eesmärke.

6.4. Töövõtja üheks oluliseks tööks on rakendusuuringu teostamise (sh selle raames tehtava

teadusnõustamise) käigus Töö tulemite dokumenteerimine. Dokumentatsioon

vormistatakse ühetaoliselt, lihtsalt loetavalt ja eesti keeles ning edastatakse tellijaga

kokkulepitud viisil.

6.5. Töökeel on eesti keel, sh dokumentatsioon on eestikeelne.

6.6. Töövõtja annab tellijale jooksvalt teavet tööde edenemise, kulunud aja ja valminud

tulemuste kohta. Teavet edastatakse kokkulepitud sõnumikanali kaudu või (vastavalt

kokku lepitud ajakavale) koosolekutel.

6.7. Töövõtja täidab hanke raames teisi ülesandeid, mida ei ole käesolevas dokumendis otseselt

kirjeldatud, kuid mis on vajalikud rakendusuuringu edukaks läbiviimiseks.

6.8. Töövõtja esitab tellijale igakuise ülevaate tehtud töö mahust.

6.9. Tellija teeb Töövõtjale ligipääsu vajalikule MKMi infole, mis on vajalik ja toetab

rakendusuuringu tulemuste saavutamist.

6.10. Rakendusuuringu teostamiseks moodustab Tellija juhtrühma.

8

6.10.1. Juhtrühm veendub rakendusuuringule esitatud nõuete täitmises ja osaleb töös

oma ekspert-teadmiste jagamisega.

6.10.2. Juhtrühma ülesandeks on teha ettepanekuid tegevusplaani, ajakava, metoodika

ja töökorralduse kohta, osalemine aruteludes ning tagasiside andmine tulemile.

6.10.3. Töövõtja on kohustatud juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või

põhjendama nende tagasilükkamist.

6.10.4. Juhul, kui teadusnõustamisele esitatud nõuete sisu osas tekivad pooltel

vaidlused, siis lõpliku otsuse teeb juhtrühm.

6.10.5. Juhtrühma on kaasatud MKM strateegiaosakonna ning sisuosakondade

esindajad ning mõnede teiste ministeeriumide asjakohaste sisuosakondade esindajad.

7. Meeskond

7.1. Hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks peavad töövõtjal või tema poolt

uuringu elluviimiseks moodustatud meeskonna liikme(te)l olema vajalikud teadmised ja

kogemused. Töövõtja või moodustatud meeskonnaliikmete pädevused ja kogemused

kokku peavad katma vähemalt järgmised nõuded:

7.1.1. omab reklaamivaldkonnas vähemalt teadusmagistrikraadi ja on viimase 60 kuu

jooksul selle valdkonna akadeemilises sektoris olnud või on hetkel tegev teadus-

arendustöötaja ja/või õppejõuna;

7.1.2. omab teadustöö kogemust (avaldanud vähemalt kolm publikatsiooni, mis on

Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) klassifikatsiooni järgi 1.1, 1.2 või 3.1, või osalenud

hanke algamisele (st hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku saatmise

kuupäevale) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt kahes uuringuprojektis

(uuringut mõistetakse siin teadus- ja arendustegevusena teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduse mõistes);

7.1.3. omab varasemat kogemust hanke algamisele (st hankija poolt pakkumuse

esitamise ettepaneku saatmise kuupäevale) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt

kahe rakendusuuringu teostamisel avalikule sektorile, mis on sisaldanud

poliitikasoovituste tegemist.

7.1.4. Ükski meeskonnaliige ei ole viimase kolme aasta jooksul saanud reklaami

teostamisega seonduvaid otseseid majanduslikke hüvesid finantsteenuse,

hasartmängu või alkoholi valdkonna ettevõtjatelt, siia alla ei kuulu koolituste või

muude esinemiste ja aruteludes osalemiste tasud, aga ka muud kaudsed tasud.

7.2. Pakkuja saab meeskonnaliikme hankelepingu kehtivuse ajal välja vahetada üksnes tellija

eelneval kirjalikul nõusolekul ning tingimusel, et meeskonnaliikme asendamisel on

täidetud punktis 7.1 nimetatud nõuded.

8. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

8.1. Lepingu alusel tellitavate tööde maksimaalne maht (maksumus) on kuni 70 000 eurot ilma

käibemaksuta (eeldatav tundide maht kokku on kuni 500 tundi, kusjuures tunnid ei pea

jaotuma kuude lõikes ühtlaselt, vaid maht võib kuude lõikes erineda). Juhul, kui töö

teostajaks osutub füüsiline isik, siis tellitava töö kogumaksumus on mitte rohkem kui

70 000 eurot koos kõigi maksudega, st kogu kulu hankija jaoks. Tellija kohustub tasuma ja

kinni pidama tasult kõik riiklikud maksud juhul kui töö teostaja on füüsiline isik.

8.2. Tellija ei ole kohustatud punktis 8.1 nimetatud maksimaalse maksumuse ulatuses tööd

tellima. Lepingu tegelik maksumus selgub pärast lepinguperioodi kehtivuse lõppu,

9

vastavalt poolte kokkuleppele teostatud tööde tundide ja pakkumuses esitatud tunnihinna

alusel.

8.3. Töövõtjale tasumine toimub nõuetekohaselt teostatud töö etappide järgselt. Töövõtja esitab

eelmises etapis teostatud tööde kirjelduse ja täpse tundide arvu üleandmise-vastuvõtmise

aktis hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast etapi lõppemist. Tellija tasub töövõtjale lepingus

sätestatud töö teostamise eest pärast Tellija poolt tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamist lepingus ettenähtud tähtaja jooksul.

8.4. Tellija tasub täitja poolt teostatud tööde eest punktis 8.3 nimetatud üleandmise-

vastuvõtmise akti alusel vastavalt pakkumuses esitatud tunnihinnale ja nõuetekohaselt

teostatud Tööle kulunud tundide arvule.

9. Nõuded pakkumusele

9.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:

9.1.1. ühe töötunni maksumuse punktis 4 nimetatud tööde teostamiseks. Maksumus

peab olema esitatud eurodes, käibemaksuta ja koos käibemaksuga. Juhul, kui

pakkumuse esitab füüsiline isik, siis esitab pakkuja ühe töötunni maksumuse brutos,

st ilma tellijapoolsete maksudeta. Pakkumuses esitatud tunnihind on lõplik.

9.1.2. uuringut teostavate isikute CV-d, millest nähtub töövõtja või tema meeskonna

vastavus lähteülesandes toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud tingimuste

täitmist kontrollida. CV-de esitamisega kinnitab pakkuja ühtlasi, et

meeskonnaliikmed on pakkujale andnud nõusoleku töö teostamisel osalema ning

kinnituse punktis 7.1.4 toodud sõltumatuse kohta.

9.1.3. esialgne visioon uuringu ülesande lahendamisest, mis sisaldab vähemalt:

9.1.3.1. arusaama projekti eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni

nõustamise võimalikest formaatidest;

9.1.3.2. indikatiivne ajakava ja maht, mida projekti perioodi vältel on võimalik

pakkuda;

9.1.3.3. projekti juhtimise kirjeldust;

9.1.3.4. projekti teostamisega seotud riske ja nende maandamismeetmeid.

9.2. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 03.10.2024. a e-posti teel.

9.3. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 15 kalendripäeva pakkumuse esitamise päevast

arvates.

9.4. Pakkumust hinnatakse vastavalt hindamismetoodikas toodule.

10. Tellija esindaja

Tellija volitatud esindaja on Kristina Jerjomina, [email protected], telefon:

+372 5885 1134. Tellija volitatud esindaja vastutab töövõtja nõustamise eest üldistes sisulistes

ja korralduslikes küsimustes ning on tellija esindajaks töö tellimisel ja vastuvõtmisel.

Lisa 2

Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine

1. Üldised põhimõtted

1.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi

lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti

süsteemis. Kui pakkumus ei vasta lähteülesandes esitatud tingimustele, siis pakkumus

lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks,

kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke lähteülesandes nimetatud tingimustest.

1.2. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab

punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses

küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

1.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus

hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille

väärtuspunktide summa kokku on suurim.

1.4. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktis 2.1.2 alusel saanud hindamisel 10

punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

1.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande

lahendamisest“ eest (vt p 2.1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte,

otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu

täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel.

2. Hindamismetoodika kirjeldus

2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on:

2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%):

Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus

käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse

järgmise valemi järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse maksumus ilma käibemaksuta” ÷

„hinnatava pakkumuse maksumusilma käibemaksuta” × 30.

Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani.

2.1.2. Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest (osakaal 70%):

“Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse „Esialgne visioon rakendusuuringu

ülesande lahendamisest“ eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad „Esialgne

visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest“ eest antud hindamispunktid” ×

70.

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist ja

uurimisküsimustest ning visiooni rakendusuuringu (teadusnõustamise protsessi)

võimalikest formaatidest, teostamise aja ja tegevuskava vastavust lähteülesande

kirjeldusele, realistlikkust uuringu juhtimisel, meeskonna tööjaotust, ja riskide

maandamist järgmiselt:

2.1.2.1. Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti:

70 hindamispunkti –70 punkti antakse, kui:

a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti

olemuse ja ülesandepüstituse.

b. Lisaks pakub Pakkuja ülesande eesmärgi ja sisu lahtimõtestamisel välja olulisi

ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad rakendusuuringule lisandväärtust ja mida

Tellija ei osanud algsesse ülesandepüstitusse lisada;

c. Teadusnõustamiseplaan ja ajakava vastab täies ulatuses hanke lähteülesandes

esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud

tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke

lähteülesande kirjeldusega. Etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud. Esitatust

nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused

tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida.

d. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringu teostamise juhtimist ja

koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik

kokku võimaldab uuringu eesmärke õigeaegselt täita.

e. Juhul, kui moodustatakse meeskond, siis ülesanded meeskonnas on jaotatud

optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt, kuidas meeskonna liikmete oskused

ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse uuringu eesmärgi saavutamiseks.

f. Riskide valiku ja nende maandamise ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt,

läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik,

läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (uuringu teemast) kui

teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust

ja esinemise tõenäosust. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt

ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate

võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui üks kuni kaks komponenti 70 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui kolm kuni neli komponenti 70 punkti

kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui viis komponenti 70 punkti kirjelduses

nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on

aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja

oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid

puudusi ja/või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud

eesmärke.

Lisa 3

TÖÖVÕTULEPING nr 34

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel kantsler Marie Allikmaa (edaspidi tellija),

ja

……………….., registrikood …, asukoht ……, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel

…..… (edaspidi töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on teadus- ja arendusteenuse „Reklaamiseaduse muutmise seaduse

eelnõu koostamise teadusnõustamine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema

vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on

sätestatud lepingu lisas 1 „Lähteülesanne“(edaspidi lähteülesanne).

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud teadus- ja arendusteenuse1 „Reklaamiseaduse

muutmise seaduse eelnõu koostamise rakendusuuring (teadusnõustamise protsessina)“

hanke tulemusena, mis on korraldatud riigihangete seaduse erandi alusel2, ja vastavalt

hanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

üleandmise-vastuvõtmise aktiga etappide kaupa vastavalt lähteülesandes toodud

etappide tähtaegadele".

2.4. Tellija vaatab töö üle 10 tööpäeva jooksul arvates esmase lõppraporti esitamisest ning

teatab töövõtjale, kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul

kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks.

2.5. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas …eurot

tunnis, millele lisandub/ei lisandu käibemaks.

3.2. Tellija tasub töö eest etappide järgselt pärast vastava etapi nõuetekohaselt tehtud töö

vastuvõtmist ja töövõtja esitatud arve alusel 20 päeva jooksul alates arve esitamisest.

3.2.1. I etapi tööde eest 20 % punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas …. eurot,

1 CPV kood 73000000 – 2 - Uurimis- ja arendusteenused ja seonduvad nõustamisteenused 2 RHS § 11 lg 1 p 19 ning MKM-i hankekord § 12; https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-

kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja-lepingute-tuuptingimused

3.2.2. II etapi tööde eest 60% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas ….. ,eurot

3.2.3. III etapi tööde eest 20% punktis 3.1 nimetatud tasust kogusummas ……

eurot.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Kristina Jerjomina, telefon +372 5885 1134, e-post

[email protected].

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

……., telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Hanke alusdokumendid (lähteülesanne, pakkumuse hindamismetoodika,

lepingu projekt);

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldusüsteemis);

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st

tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

/allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/

KÄSKKIRI

10.09.2024 nr 34

Teadus- ja arendusteenuse „Reklaamiseaduse

muutmise seaduse eelnõu koostamise

rakendusuuringu (teadusnõustamise

protsessina)“ tellimine, vastutava isiku ja komisjoni

nimetamine

Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12:

1. Tellida rakendusuuring „Reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamise

rakendusuuring (teadusnõustamise protsessina)'' (edaspidi rakendusuuring teadusnõustamine).

1.1. Riigihangete seaduse § 11 lõige 1 punkt 19 lubab mitte rakendada nimetatud seaduses

sätestatud korda kui tellitakse CPV koodiga 73000000-2 „Uurimis- ja arendusteenused ja

seonduvad nõustamisteenused“ kaetud teadus- ja arendusteenust, välja arvatud juhul kui

sellest lepingust tuleneb kasu üksnes hankijale tema enda tegevuseks ja tellitud teenuste

eest tasub täies ulatuses sama hankija.

1.2. Tellitakse rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (TAKS) § 2

punkti 6 alusel, mille käigus saadakse teaduslikku teadmist nii teadusnõustamisena kui ka

teadusliku ekspertiisina ning seeläbi töötatakse välja uudne teadusliku nõustamise

formaat, mida saab ka edaspidi rakendada reklaamivaldkonnas teadusliku teadmise

saamiseks. Teadusnõustamine on teadustegevus TAKS § 2 punkti 7 tähenduses.

Teadusnõustamisest ja teaduslikust ekspertiisist saadavat uut teadmist kasutatakse otsese

sisendina reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu koostamiseks aastal 2024 – 2025,

panustades reklaamiseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses välja toodud probleemide

teaduspõhisesse lahendamisse. Samas avaldatakse rakendusuuringu tulemused (sh

ülevaade antud nõust, formaadist) ning neid on võimalik kasutada laiemalt, sh teiste

austuste poolt poliitikakujundamisel. Seega omab tellitav teadusnõustamine laiemalt mõju

innovatsiooni ja teaduse edendamisele. Rakendusuuringu tulemused tehakse

kättesaadavaks nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel kui ka Eesti

Teadusinfo süsteemis.

1.3. Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna

teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks. Sellest

saab kasu riik üleüldiselt, kuna seeläbi on võimalik kujundada õiglast reklaamipoliitikat

2

ning kaitsta inimesi kõige asjakohasemal viisil. Kasu saavad ka ettevõtted selge ja

põhjendatud kohaliku regulatsiooni näol ning kodanikud läbi selgelt põhjendatud ja

inimestele kasulikult reguleeritud reklaamitegevuse. Ühtlasi aitab see välja töötada ka

toimivat formaati teadusliku teadmise andmiseks ka edaspidi. Tulemusi saavad kasutada

ka teised asutused, kes soovivad tulevikus teaduslikku teadmist sellisel kujul saada, ning

konkreetsemaid tulemusi on võimalik kasutada eelkõige teistel ministeeriumidel, kellel on

mõningat kaudset kokkupuudet reklaamivaldkonnaga, näiteks Sotsiaalministeerium

erinevate valdkondade (nt tervishoiuteenuse ja alkohoolse joogi valdkonna) poliitikate

kujundamisel, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium toiduvaldkonna poliitika

kujundamisel, Rahandusministeerium hasartmängu ja finantsteenuse valdkondade

kujundamisel.

1.4. Teadusnõustamine on juba iseenesest uudne lähenemine teaduse kasutamiseks

poliitikakujundamise protsessis, kuid lisaks on nõustamise eesmärgiks otsida erinevates

küsimustes uusi seoseid erinevate reklaamivaldkondade nähtuste ja mõjude vahel, selle

tulemus ei ole ette teada. Teadusnõustamine on loominguline, kuna eesmärk on leida

teadmistele uusi rakendusviise, sh uusi viise ja suundi toimiva ja tulevikukindla

reklaamivaldkonna regulatsiooni loomiseks; samuti ka sobivaimaid formaate, kuidas

teadusnõustamine poliitikakujundamise protsessis võiks toimuda. Teadusnõustamine on

süstemaatiline, järgides selgelt protsessi ning selle tulemused on ülekantavad erinevatele

asutustele ja teistele reklaamiga seotud projektidele.

1.5. Tellitav rakendusuuring vastab kõigile viiele teadus- ja arendustegevuse tunnusele.

Rakendusuuringu tulemus ei ole pärast läbiviimist Hankija ja Pakkuja vahelise

hankelepingu alusel turustatav.

2. Kinnitan rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (Lisa 1),

pakkumuste hindamismetoodika (Lisa 2) ja lepingu projekt (Lisa 3).

3. Nimetan rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks ettevõtluse osakonna

õigusnõuniku Kristina Jerjomina. Rakendusuuringu tellimise eest vastutav isik korraldab selle

tellimiseks vajalikud toimingud, sh kontrolli teostamise lepingu täitmise üle.

4. Moodustan komisjoni rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud

pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud töö vastuvõtmiseks

ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus:

4.1. komisjoni esimees: Kristina Jerjomina, ettevõtluse osakonna õigusnõunik;

4.2. komisjoni liikmed:

4.3. Külliki Tafel-Viia, strateegiaosakonna teadmusjuhtimise valdkonna juht;

4.4. Merike Koppel, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettevõtluse osakonna juhataja

tema nõusolekul.

5. Rakendusuuringut finantseeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest

ja selle eeldatav maksumus käibemaksuta on 70 000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler