Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/927

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud

aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ muutmine“ eelnõu.

Palume tagasiside edastada 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu (VVM_EELNOU_2024.pdf)

2. Määruse eelnõu lisad (VVMLisa_1_1.pdf; VVMLisa_2_1.pdf; VVMLisa_3_1.pdf )

3. Määruse seletuskiri (VVM_muutmine_seletuskiri.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Kalurite

Liit, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, Liivi

Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus, MTÜ Virumaa

Rannakalurite Ühing, Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ,

Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi Kalanduspiirkonna

Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Peipsi Kalurite ja

Kalatöötlejate Liit

Margus Salundi

626 0701 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 95

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 11

(muudetud sõnastuses)

Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

Mereala Maakond Lubatud saak 2024. aastal

tonnides

Liivi laht (ICESi*

alarajoon 28-1)

Pärnu maakond, kaasa arvatud Kihnu ja

Manõja püsielanikud, Saare maakond

(ühiskvoot)

8243

Läänemere avaosa

(ICESi alarajoonid

28-2, 29 ja 32)

kõik maakonnad (ühiskvoot) 943

* ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu

Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

Kalaliik Lubatud saak 2024. aastal

tonnides

Märkus

Kilu 3

Tursk 6 Lubatud ainult kaaspüügiks

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 95

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ Lisa 21

(muudetud sõnastuses)

Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

Tabel. Räime-, kilu- ja tursakvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

Kalaliik Mereala (ICESi

alarajoonid)

Lubatud püügivõimalused

2024. aastal tonnides Märkus

Räim

25, 26, 27, 28-2,

29 ja 32 4250,28

28-1 10 514

Tursk 22–24 3 Lubatud ainult kaaspüügiks

25–32 7 Lubatud ainult kaaspüügiks

Kilu 22–32 24 065,75

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrus nr 95

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“

Lisa 31

(muudetud sõnastuses)

Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

Tabel 1. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2024. aastal kasutada lubatud aastasaagid

Liik Eesti lubatud aastasaagid

2024. aastal tonnides

Ahven 979

Latikas 771

Koha 513

Haug 106

Särg 380

Kiisk 150

Rääbis 15

Luts* 55

Peipsi tint* 5

Siig* 1

* Lubatud vaid kaaspüügiks

Tabel 2. Lubatud aastasaagid püügivahendi tüübi kohta kalaliikide kaupa 2024. aastal,

seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja püügivahendite vahel jagamata aastasaak

Püügivahend

Lubatud kalaliigi aastasaagid püügivahendi kohta kokku

kilogrammides, seejuures sulgudes on esitatud kalaliigi aastasaak ühe

püügivahendi kohta

Ahven Haug Koha Latikas Rääbis

Avaveevõrk 3000 (1) 69 000 (23) 306 000

(102)

258 000

(86)

0 (0)

Kaldavõrk 9534 (14) 681 (1) 0 (0) 681 (1) 0 (0)

Ääre- või

avaveemõrd

483 747 (1177) 4521 (11) 25 893 (63) 72 747

(177)

8220 (20)

Mõrd mõrrajadas 182 770 (373) 16 170 (33) 65 660 (134) 357 210

(729)

490 (1)

Juhtaiata mõrd 1075 (215) 20 (4) 100 (20) 75 (15) 0 (0)

Põhjanoot ehk

mutnik

294 760

(14 738)

11 180

(559)

108 960

(5448)

79 480

(3974)

0 (0)

Pöörinoot 291 (97) 9 (3) 51 (17) 306 (102) 0 (0)

Püüvõrk 195 (13) 2640 (176) 4455 (297) 615 (41) 0 (0)

Kastmõrd 291 (97) 0 (0) 0 (0) 0 (0) 5943 (1981)

Püügivahendite

vahel jagamata

aastasaak

3337 1779 1881 1886 347

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid

ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2024. aastal“ muutmine

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 46 lõike 1 ning § 47 lõike 1 ja 2 alusel.

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruses nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa 11 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 2) määruse lisa 21 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 3) määruse lisa 31 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

Kristen Michal

Peaminister

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 11 Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

Lisa 21 Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

Lisa 31 Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

EELNÕU

06.09.2024

1

Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95

„Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad

2024. aastal“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 46 lõike 1 ning § 47 lõike 1 ja 2 alusel.

KPSi § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eelseisva aasta

püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja merel veealade, siseveekogude ja

püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1.

novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi EL) ei sea püügivõimalusi hiljem.

KPSi § 46 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega püügivõimalused kalalaeva

kalapüügiloa alusel selleks aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii

kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad.

KPSi § 47 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega Eesti Vabariigi Valitsuse ja

Venemaa Föderatsiooni valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavaru säilitamise ja

kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile

määratud lubatud aastasaagi kalaliikide kaupa. Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni

valitsuse vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö

4. mail 1994. a sõlmitud kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa

Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon)

49. istungil, mis leidis aset 2023. a novembris lepiti kokku püügimahud. Istung peeti

videokonverentsina. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni istungil kokkulepitud ahvena, haugi, koha,

latika ja rääbise lubatud aastasaagid kehtestatakse püügivahendite kohta.

KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega Läänemerel kaluri

kalapüügiloa alusel lubatud aastasaagi iga kalaliigi kohta veealade ja maakondade ning

püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte jaoks. See kehtib selle

kalaliigi kohta, mida püütakse Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa

alusel.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määrust nr 95 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“

(edaspidi määrus nr 95) osas, millega reguleeritakse rannapüügis Läänemere avaosa räime

aastasaagi jaotust. Räime püügiks jääb edaspidi sel hooajal ühine lubatud aastasaak ning

maakondade-vahelist jaotust teisel poolaastal ei ole. Muudatuse eesmärk on väljapüügiks lubatud

räimekoguse võimalikult rohke kasutus. Samuti koondatakse Liivi lahes rannapüügis Pärnu

maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna lubatud aastasaagid ühiseks lubatud

aastasaagiks. Lisaks jagatakse ELi nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 millega kehtestatakse

lubatud kogupüükide (TAC) ja kvootide haldamise täiendavad tingimused ühest aastast teise

ülekandmisel (EÜT L 115, 9.5.1996, p.3) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) nr 847/96) artikli 4

alusel 2023. a järgmisse aastasse ülekantavad räime- ja kilu kogused rannapüügi ja traalpüügi

vahel.

Võttes arvesse püügidünaamikat ja -mahtusid jääb edaspidi sel hooajal Liivi lahel rannapüügis

räime püügiks maakondadele ühine lubatud aastasaak. Seega ei ole mõistlik maakondade-vahelist

2

jaotust selle aasta teiseks pooleks kehtestada. Asjaolu tõttu, et kastmõrdasid kasutatakse püügiks

vaid kevadisel püügiperioodil, jäetakse määrusest välja kastmõrra kohta püüda lubatud saagi

kogused. Kaluri kalapüügiloa alusel püütavat lubatud aastasaaki Liivi lahel vähendatakse ning

selle arvelt suurendatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel sellel merealal püüda lubatud räime

püügivõimalusi (väljapüügimahtu). Muudatuste eesmärk on võimalikult palju ära kasutada seni

välja püüdmata Eestile eraldatud püügikvooti.

Määruse eelnõu kohaselt suurendatakse Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 49. istungi käigus kokku

lepitud ahvena-, koha-, haugi-, ja latikakvoote 2023. a kasutamata jäänud koguste arvelt ja

jagatakse need laiali püügivahendite liikide kaupa.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna peaspetsialist Margus Salundi (5048097, [email protected]) ja

kvoodiarvestused on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna peaspetsialist Janet Poola (6256248, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on

määruse eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065,

[email protected]). Eelnõud on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip

(625 6165 [email protected])

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. oktoobri 2023. a määruse nr 95 „Kutselise

kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“

redaktsiooni: RT I, 12.12.2023, 5.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse nr 95 lisa 11 „Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel“ kohaselt

saavad kutselised kalurid püüda 2024. a Liivi lahes Pärnu maakonnas (v.a Kihnu ja Manõja

püsielanikud) räime 7231,39 tonni (sealhulgas 872,95 tonni 2023. a ülekantav kogus), seejuures

47,89 tonni kastmõrra kohta, ning Kihnu ja Manõja püsielanikud 1269,36 tonni (sealhulgas

154,61 tonni 2023. a ülekantav kogus), seejuures 52,89 tonni kastmõrra kohta. Saare maakonna

Liivi lahe räime lubatud aastasaak on 2024. a 113,65 tonni (sealhulgas 49,22 tonni 2023. a

ülekantav kogus). Seega on määruse nr 95 lisa 11 kohaselt Liivi lahe rannapüügis aastasaagiks

8614,4 tonni.

Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja

Toiduameti veebileheküljel, jäi eelmisel aastal Läänemerel Liivi lahel välja püüdmata

1228,82 tonni räime, mis moodustab 5,6% Eesti Vabariigi 2023. a Liivi lahe räime lõplikust

aastasaagist. Seega saab üle kanda käesolevasse aastasse 1228,82 tonni räime, ehk välja püüdmata

koguse, mis ei ületa 10% eelmise aasta Liivi lahe räime kvoodist. See on kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega

muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus

2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus

(EL) nr 1380/2013) artikkel 15 lõikega 9. Eelmisel aastal välja püüdmata kogusest on määrusega

nr 95 juba rannapüügiks üle kantud 1076,78 tonni ja jaotamata on veel 152,04 tonni, millele

lisandub 25 tonni muude püügivahenditega püügiks määratud osa ning tulemuseks on 177,04

tonni.

3

Käesoleva eelnõuga muudetakse määruse nr 95 lisa 11 selliselt, et Liivi lahes (ICESi1 alarajoon

28-1) koondatakse Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna lubatud

aastasaagid ühiseks lubatud aastasaagiks, ning Liivi lahes (ICESi alarajoon 28-1) määratakse

kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaagiks 2024. a 8243 tonni. Asjaolu tõttu, et

kastmõrdasid kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, jäetakse määrusest välja

kastmõrra kohta püüda lubatud aastasaagid.

Rannapüügis on räimepüügi hooaeg Liivi lahes kevadeti, kui püütakse ligikaudu 90 protsenti

aastasest lubatud aastasaagist. Liivi lahest on rannapüügil 16. juuli 2024. a seisuga püütud

8209,77 tonni räime, mis on 95,3 protsenti aastasest lubatud aastasaagist. Välja on veel püüdmata

404,63 tonni ehk 4,7% räime 2024. a lubatud aastasaagist. Viimasel viiel aastal on augustist

detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel räime Liivi lahest püütud keskmiselt 6,28 tonni. Vältimaks

Liivi lahe räime väljapüügiks lubatud koguse alakasutust, jagatakse käimasoleval aastal kaluri

kalapüügiloa alusel Liivi lahes püüda lubatud räime kogus kaluri kalapüügiloa ja kalalaeva

kalapüügiloa alusel püüdjate vahel ringi. Kalalaeva kalapüügiloa alusel püütava Liivi lahe räime

lubatud püügivõimalusi (väljapüügimahtu) suurendatakse ning kaluri kalapüügiloa alusel püütava

räime lubatud aastasaaki vähendatakse. Kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kaluritele

määratud kogus 8243 tonni on piisav, et katta ka sügist räimepüügi vajadust. Kaluri kalapüügiloa

alusel räime lubatud aastasaak 2024. a Liivi lahel saadakse, kui liidetakse 2024. a seni püütud

kogusele (seisuga 16. juuli 2024. a 8209,77 tonni) juurde 33,23 tonni, mis peaks olema piisav

kogus arvestades viie aasta keskmist augustist detsembrini püütud räime saaki (6,28 tonni).

Saadud arvutuse tulemusel saadakse 2024. a lubatud aastasaagiks Liivi lahel kaluri kalapüügiloa

alusel 8243 tonni. Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püügil ülejääv räime lubatud aastasaak

(371,4 tonni) ja eelmisest aastast ülekantav kogus, mida pole määrusega nr 95 välja jagatud ning

millele lisatakse muude püügivahenditega püügiks määratud osa (177,04 tonni), liidetakse

kalalaeva kalapüügiloa alusel lubatud kehtivale räime püügivõimalusele (väljapüügimahule)

(9965,66 tonni).

Määruse nr 95 lisa 21 „Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel“

kohaselt on mereala „Liivi lahes (ICESi alarajoonis 28-1)“ räime lubatud püügivõimalusteks

2024. a 9965,66 tonni. Eelnõuga määratakse mereala ICESi alarajoonis 28-1 räime lubatud

püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2024. a 10 514 tonni.

Arvutuskäiku on kirjeldatud eespool.

Nõukogu määruse (EL) 2023/2638, millega määratakse 2024. aastaks kindlaks teatavate

Läänemere kalavarude ja nende rühmade püügi võimalused ning muudetakse määrust

(EL) 2023/194 teatavate püügivõimaluste kohta teistes vetes (ELT L, 2023/2638, 22.11.2023)

tabeli 3 kohaselt on 2024. a Eesti Vabariigi Läänemere avaosa räimekvoot 4535 tonni. Määrusega

nr 95 on eraldatud 3770,28 tonni (83,1 protsenti) traalpüügiks ja 764,72 tonni (16,9 protsenti)

rannapüügiks. Jaotamisel on arvestatud eelmiste aastate püügistatistikat. Nimetatud kogustele

lisanduvad nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2023. a järgmisse aastasse

ülekantavad räimekogused. Määruse nr 95 kohaselt on Eesti Vabariigi Läänemere avaosa

rannapüügi räimekvoot 764,72 tonni, millele on lisatud 2023. a kasutamata jäänud räimekvoodi

jääk, mis on 0,37 tonni. Seega on määrusega nr 95 lubatud Eesti Vabariigi Läänemere avaosas

(ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32) kaluri kalapüügiloa alusel 2024. a püüda 765,09 tonni räime.

Räimevaru jaotamise korral piirkonna maakondade vahel jagati kaluri kalapüügiloa alusel

lubatud räime aastasaak kahte ossa. Esimest osa saavad kasutada kõik maakonnad ja teine osa –

kvoodijääk 300 tonni – jagati kuue maakonna vahel. Kõikide maakondade 2024. a ühiselt

1 ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu

4

kasutatav kvoot on 465,09 tonni. Ühiskvoodi ammendumisel jaguneb ülejäänud 300 tonni räime

maakondade vahel järgmiselt:

1) Ida-Viru maakonnale 130 tonni;

2) Lääne maakonnale 85 tonni;

3) Harju maakonnale 40 tonni;

4) Hiiu maakonnale 15 tonni;

5) Saare maakonnale 20 tonni;

6) Lääne-Viru maakonnale 10 tonni.

Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele, mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja

Toiduameti veebileheküljel 16. juuli 2024. a seisuga oli püütud räime rannapüügil Läänemere

avaosas 931,47 tonni (mis on 166,38 tonni rohkem kui määrusega nr 95 kehtestatud) ja traalpüügil

1965,77 tonni. Regionaal- ja Põllumajandusminister on oma käskkirjaga peatanud KPS § 49

lõike 1 ja 2 alusel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi ja kalapüügi kastmõrdadega

Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru ja Saare maakondades.

Eelnõuga muudetakse määruse nr 95 lisa 11 „Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa

alusel“ selliselt, et koondatakse mereala „Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32)“

lubatud räimesaak rannapüügi ühiskvoodi alla. Vastavalt kutselise kalapüügi registri andmetele,

mis on kättesaadavad Põllumajandus- ja Toiduameti veebileheküljel, jäi eelmisel aastal

Läänemere avaosas välja püüdmata 658,72 tonni räime. Seega saab üle kanda käesolevasse

aastasse 658,72 tonni räime, ehk välja püüdmata koguse, mis ei ületa 10% eelmise aasta räime

kvooti. Rannapüügile eraldatakse üle kantavast osast 177,91 tonni ja traalpüügile 480 tonni.

Seega on Läänemere avaosas rannapüügil räime lubatud aastasaak 2024. a kõikides maakondades

kokku 943 tonni. Eelmisel aastal püüti rannapüügis juulist detsembrini kokku 6,6 tonni räime.

Muudatus on vajalik, et rannapüüdjad saaks sügispüügihooajal nakkevõrkudega räime püüda ja

lubatud aastasaak kataks ka räime kaaspüügi muude liikide püügil (räim on tagasiheite keelu

alune liik, mis tähendab, et kõik püütud räimed peab igal juhul lossima).

Tabel 1. Räime kvoot ja saagid Läänemerest kaluri kalapüügiloa alusel 16. juuli 2024. a.

Määruse nr 95 lisa 21 „Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel“

kohaselt on mereala „Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32)“ räime lubatud

püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) 2024. a 3770,28 tonni. Sellele lisandub nõukogu määruse

(EÜ) nr 847/96 artikli 4 alusel 2023.a järgmisse aastasse ülekantav räimekogus 480 tonni

Kalaliik Maakond Kvoot Püügiruut Kokku t Veel püüda

Räim Harju 465.09 28-32 (avaosa) 2.135

Räim Hiiu 28-32 (avaosa) 2.632

Räim Ida-Viru 28-32 (avaosa) 297.318

Räim Lääne 28-32 (avaosa) 123.766

Räim Lääne-Viru 28-32 (avaosa) 37.218

Räim Pärnu 28-32 (avaosa) 0.012

Räim Saare 28-32 (avaosa) 2.010

Räim Kokku 465.09 28-32 (avaosa) 465.090 0.000

Räim Harju 40 28-32 (avaosa) 17.114 22.886

Räim Hiiu 15 28-32 (avaosa) 1.903 13.097

Räim Ida-Viru 130 28-32 (avaosa) 319.373 -189.373

Räim Lääne 85 28-32 (avaosa) 86.538 -1.538

Räim Lääne-Viru 10 28-32 (avaosa) 40.257 -30.257

Räim Saare 20 28-32 (avaosa) 1.196 18.804

Räim Kokku 300 28-32 (avaosa) 466.381 -166.381

Räim 765.09 28-32 (avaosa) 931.471 -166.381

Kalaliik Maakond Kvoot Püügiruut Kokku t Veel püüda

Räim Kihnu,Manija 1269.4 28-1 (Liivi laht) 1097.614 171.746

Räim Pärnu 7231.4 28-1 (Liivi laht) 6913.301 318.089

Räim Pärnu MK kokku 8500.8 28-1 (Liivi laht) 8010.915 489.835

Räim Saare 113.7 28-1 (Liivi laht) 198.859 -85.209

Räim 8614.4 28-1 (Liivi laht) 8209.774 404.626

5

ulatuses. Eelnõuga määratakse mereala ICESi alarajoonides räime 28-2, 29 ja 32 lubatud

püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2024. a 4250,28 tonni.

Määruse nr 95 lisa 21 „Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel“

kohaselt on mereala ICESi alarajoonides 22–32 lubatud püügivõimalusteks (väljapüügimahuks)

2024. a 23 021 tonni. Eelnõuga määratakse mereala ICESi alarajoonides 22–32 lubatud

püügivõimalusteks (väljapüügimahuks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2024. a 24 065,75 tonni.

Kilu lubatud püügivõimalusi (väljapüügimahtu) traalpüügil suurendatakse nõukogu määruse

(EÜ) nr 847/961 artikli 4 alusel 2023. a järgmisse aastasse ülekantava kilukoguse arvelt. Eelmisel

aastal jäi välja püüdmata 1044,75 tonni kilu, mille saab üle kanda käesolevasse aastasse.

Rannapüügil jääb lubatud aastasaak samaks (3 tonni). See on piisav rannapüügi vajaduse

katmiseks (viimastel aastatel on saak jäänud alla 1 tonni). Tursa väljapüügiks lubatud kogus ei

muutu ja jääb samaks nii rannapüügil kui traalpüügil.

Eelnõuga muudetakse määruse nr 95 lisa 31 „Lubatud aastasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

kaluri kalapüügiloa alusel“, millega kehtestatakse teatud kalaliikide lubatud aastasaagid

püügivahendite kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. 14. – 16. novembrini 2023. a toimus

Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 49. istung, mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane

lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2024. a. Eesti-Vene kalapüügikomisjoni otsuse järgi võib

2024. a ahvena-, koha-, haugi-, rääbise- ja latikakvoodile lisada 2023. a kasutamata jäänud

kogused, kuid mitte rohkem kui 5% iga liigi 2023. a kvoodist.

Kalapüügilubade andmiseks kehtestati 2024. a lubatud aastasaagid enne 2024. a lõppu, millal ei

olnud kalapüügi andmed lõplikud. Need andmed selguvad peale püügihooaja lõppu (järgmise

aasta veebruaris peale nende üle kontrollimist). Kalapüügikomisjoni 49. istungil lepiti muuhulgas

kokku, et on lubatud püüda rääbist 21. juunist kuni 20. juulini (lühem periood võrreldes

varasemate aastatega). Kuna 2023. a rääbise kvoodijääk oli väga väike (0,374 tonni) on ka

võimalik ülekantav osa väga väike ja ka rääbisepüük lõppenud sellel aastal. Seetõttu rääbisele

ülekantavat osa ei kehtestata. Rolli mängib ka asjaolu, et eelmisel aastal ületasid rääbisekvoote 5

või 6 ettevõtet, kelle käesoleva aasta rääbise lubatud saakidest võeti maha liigselt püütud

kalakogused. Alles jääva kvoodijäägiga on võimalik selliseid olukordi korrigeerida sel aastal, et

mitte ületada lubatud ning kalanduskomisjoni istungil kokku lepitud riigikvooti.

Määruse nr 95 lisas 31 muudetakse tabelit 1 „Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2024. aastal

kasutada lubatud aastasaagid“ vastavate nimetatud kalaliikide osas. Muudatused on toodud

alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Püük, kvoodijääk 2023. a ja ülekantav osa 2024. a kalaliikide kaupa.

Kalaliik Püük 2023. a (tonnides) Kvoodijääk 2023. a (tonnides)

Ülekantav 5% 2024. a-sse (tonnides)

Ahven 821.867 73.133 44

Latikas 499.827 235.173 36

Koha 380.9185 89.0815 23

Haug 85.2995 39.7005 6

Rääbis 9.626 0.374 0

Kuna nimetatud kalaliikide aastasaakide suurenemine mõjutab ka lubatud aastasaaki

püügivahendi tüübi kohta, on määruse nr 95 lisa 31 tabelis 2 „Lubatud aastasaagid püügivahendi

tüübi kohta kalaliikide kaupa 2024. aastal, seejuures saagid ühe püügivahendi kohta ja

6

püügivahendite vahel jagamata aastasaak“ tehtud vastavad muudatused. Lubatud aastasaagid

kalaliikide kaupa püügivahendi tüübile on ümber arvutatud arvestades 2023. a kasutamata jäänud

koguseid.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Muudatus puudutab riigisisest aastasaagi jaotamist, mida EL ei reguleeri. Nõukogu määruse

2013/1380/EÜ artikli 16 lõike 6 kohaselt otsustab iga liikmesriik ise, mil viisil ta ELi õiguse

alusel määratud kalapüügivõimalused oma lipu all sõitvate laevade vahel jaotab. Samuti puudutab

muudatus eelmisel aastal välja püüdmata Eestile eraldatud püügikvooti koguse ülekandmist

käesolevasse aastasse. Eelnev on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

1380/2013 artikkel 15 lõikega 9 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/96 artikliga 4.

Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse mõju kalandusele on positiivne. Traalpüüdjad saavad võimaluse püüda Läänemere

avaosas ja Liivi lahes rohkem räime (1028 tonni) ja kilu (1044 tonni), millega suureneb sektori

sissetulek. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kaluritel on võimalik püüda rohkem ahvenat, koha,

haugi ja latikat, mis samuti suurendab piirkonna kalurite sissetulekuid. Kõikidel Läänemere

avaosa maakondade rannakaluritel on võimalik jätkata räimepüüki ka sügisel. Lisaks paraneb

värske kala kättesaadavus.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses

endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Keskkonnaametile ja Põllumajandus- ja

Toiduametile ning kalandusorganisatsioonidele: MTÜ Eesti Kalurite Liidule, rannapüügi

kalanduspiirkondadele (Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ

Hiiukala, Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Saarte Kalandus ja

MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing), traalpüüdjate ühendustele (Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti

Kalapüügiühistu ja Saarte Kalandus MTÜ), Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tegutsevate kalurite

ühendustele (Peipsi Kalandusühistu, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, Peipsi

Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit,

Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate Liit).