Pöördumine seoses riigikaitsemaksu kehtestamisega äriühingutele
| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 5-1/4008-1 |
| Registreeritud | 12.09.2024 |
| Sünkroonitud | 13.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE (MPO, TAPO) |
| Sari | 5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 5-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon |
| Vastutaja | Erle Kõomets (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon ja selle liikmed on jälginud diskussioone riigikaitsemaksu kehtestamise ja sellega seotud alternatiivsete maksustamise aluste teemal. Soovime käesolevaga esitada EstVCA seisukohad, juhtides tähelepanu olulistele kitsaskohtadele, mida hiljuti tehtud ettepanekute puhul näeme.
KADRI LINDPERE
Managing Director
Estonian Private Equity & Venture Capital Association
Maakri 30 / Tallinn 10145 / Estonia
T: +372 505 1239
Digiallkirjad
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Maakri 30, 10145, Tallinn [email protected] www.estvca.ee
Kristen Michal
Jürgen Ligi
11.09.2024
Re: Riigikaitsemaksu kehtestamine äriühingutele
Lugupeetud peaminister ja rahandusminister,
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (registrikood 80295682) (edaspidi nimetatud „EstVCA“) ja selle
liikmed on jälginud diskussioone riigikaitsemaksu kehtestamise ja sellega seotud alternatiivsete maksustamise
aluste teemal. Soovime käesolevaga esitada EstVCA seisukohad, juhtides tähelepanu olulistele kitsaskohtadele,
mida hiljuti tehtud ettepanekute puhul näeme.
EstVCA (nime lühendi aluseks on organisatsiooni inglise keelne täisnimi: Estonian Private Equity and Venture
Capital Association) on Eesti erakapitali ja riskikapitali sektori turuosalisi ja neile tugiteenuseid pakkuvaid
nõustajaid ühendav esindusorganisatsioon. Alates organisatsiooni asutamisest 2009. aastal on EstVCA peamiste
tegevussuundade hulgas olnud kohaliku ökosüsteemi tugevdamine. Selle raames on EstVCA kaasa rääkinud ja
soovib ka edaspidi kaasa rääkida organisatsiooni liikmeid ja ökosüsteemi laiemalt puudutavas regulatiivses ja
maksunduslikus raamistikus toimuvate muudatuste osas.
EstVCA põhiliikmete hulka kuuluvad meie regiooni juhtivad fondivalitsejad, family office varade haldajad ja
institutsionaalsed investorid, sh näiteks Ambient Sound Investments, BaltCap, BPM Capital, Change Ventures,
EBRD, Eften Capital, European Investment Fund, Kaamos, Karma Ventures, Kredex, LHV Varahaldus, Livonia
Partners, Siena Secondary Fund, SmartCap, Superangel, Swedbank Investment Funds, Tera Ventures, Trind
Ventures, Startup WiseGuys ja Specialist VC. EstVCA liikmete poolt valitsetavate varade maht on praeguseks
kasvanud üle kolme miljardi euro.
Käesoleva pöördumise ajendiks on asjaolu, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit on teinud
ettepaneku loobuda ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa kehtestamisest ja kehtestada selle asemel
riigikaitseline lõiv, mille arvestamise aluseks on juriidilise isiku bilansimaht (varade maht). EstVCA hinnangul ei ole
pakutud lahendus sobiv riigikaitsemaksu eesmärkide saavutamiseks ja juhib tähelepanu selle järgmistele olulistele
puudustele.
1) Ettepaneku puhul ei ole arvesse võetud, kuidas mõjutab bilansipõhine maks iduettevõtteid ja teisi
kapitalimahukaid ettevõtteid, rahvusvahelisi ettevõtteid ja nende siin asuvaid peakortereid,
konsolideerimisgruppe, valdusühinguid, investeerimisfonde.
2) Väljapakutud lõivu puhul on suur osa laekumistest tulemas väikeselt osalt ettevõtetest ja seeläbi
kontsentreerub lõivu mõju selgelt sellesse ettevõtete sektorisse, kus kõige rohkem
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Maakri 30, 10145, Tallinn [email protected] www.estvca.ee
omakapitaliinvesteeringuid kaasatakse, olulises mahus võlafinantseerimist kasutatakse ja suuri
investeeringuid tehakse. Samas ei ole sellistel ettevõtetel sageli (veel) kasumit ja rahavood on äärmiselt
piiratud. Muuhulgas kuuluvad kirjeldatud sektorisse start-up ettevõtted, kelle ettevõtte väärtus ja
bilansimaht on suur, kuid jooksev tulu sellega võrreldes (veel) ebaproportsionaalselt väike. Sageli on
selliste ettevõtete majandustegevus piiriülene ja investorid rahvusvahelise taustaga, mistõttu on nendel
ettevõtetel oma asukoha riigi valikut lihtne ümber vaadata. Viimase puhul lähtutakse sageli
maksukaalutlustest.
3) Asjaolu, et konsolideeritud aruannete puhul võetakse aluseks emaettevõtja konsolideerimata aruanne, ei
välista siiski topeltmaksustamist maksubaaside kattuvuse tõttu. Näiteks võib emaettevõtja
konsolideerimata bilansis olla tütarühingu osalus kajastatud väga erinevate väärtustega. Või näiteks
olukorras, kus tegemist ei ole äriseadustiku mõistes kontserniga ning osalusi kajastatakse kapitaliosaluse
meetodil, siis sisuliselt tuleb sama vara/summa pealt tasuda nii äriühingul kui tema aktsionäril/osanikul.
Bilansi maksustamine peaks samadelt alusvaradelt olema ühekordne.
4) Ettepanek lähtub varade kaitsmise printsiibist, mis muudab lõivu rakendamise küsitavaks rahvusvaheliste
ettevõtete puhul, kellel on (sageli suurem osa) varasid väljaspool Eestit ja kes võivad olla vastavate
varadega seoses juba välisriigis kehtivad maksud tasunud. Varade kaitsmise printsiibil põhineva lõivu
puhul tuleks sellest vabastada väljaspool Eestit asuvad varad, sest nende kaitsmisega seotud kulutusi
teevad Eesti asemel teised riigid, kes põhimõtteliselt võivad samuti vastavaid makse ja lõive kehtestada
(millisel juhul tekiks topeltmaksustamine).
5) Üheks bilansipõhise maksu kehtestamise tõenäoliseks tagajärjeks on valdusettevõtete lahkumine Eestist,
seda eriti juhul, kui enamik äritegevusest asub niikuinii väljaspool Eestit. Kahjuks on see protsess
pöördumatu isegi siis, kui riigikaitsemaks on ajutine.
Lisaks juhime tähelepanu järgnevatele õiguslikele ja praktilistele probleemidele, mis seonduvad pakutud
riigikaitselise lõivuga laiemalt ega ole seotud üksnes ülalpool nimetatud sektorite, ettevõtete ja
omandistruktuuridega, millega EstVCA liikmed tihedalt kokku puutuvad.
1) Riigilõivude puhul on Rahandusministeerium varasemalt märkinud, et lõivude suurust saab määrata
lähtudes kahest võimalikust alusest: 1) soovitud toimingu tegemisega (ametiasutuse) jaoks tekkivad
kulud, ja/või 2) toimingu olulisus toimingu tegemisest huvitatud isiku jaoks. Sarnased põhimõtted on
toodud ka riigilõivuseaduse §-s 4, mille kohaselt peaksid riigilõivud olema kulupõhised. Erandina lubab
seadus kulupõhimõttest kõrvale kalduda, lähtudes toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja
kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt. On sügavalt
kaheldav, et võimalus äriregistrile esitada oma majandusaasta aruannet oleks mõne ettevõtja jaoks
niivõrd oluline, et ta oleks selle võimaluse eest valmis tasuma 900 000 või 3,8 miljonit eurot aastas (Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu kirja lk 4 toodud tabeli viimase kahe rea näitel).
Samuti ei ole usutav, et eksisteerib selline avalik huvi, mille tõttu äriühingu poolt juba koostatud (ning
audiitori poolt üle vaadatud) majandusaasta aruande registrile esitamise toimingu eest tuleks ettevõtjalt
selliseid summasid küsida. Kindlasti oleks selline lõiv enamiku äriühingute puhul mitmetes kordades
suurem kui on toiminguga seonduvad kulud äriregistri pidaja jaoks. Seega võib iga ettevõtja pöörduda
kohtusse ning väita, et oma olemuselt ei ole tegemist riigilõivuga, vaid maksuga, mis tuleks kehtestada
maksuseadusega, kus sisalduvad ka maksuseadustele omased regulatsioonid ning mille üldosa reguleerib
maksukorralduse seadus.
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Maakri 30, 10145, Tallinn [email protected] www.estvca.ee
2) Kogu riigilõivuseadus on üles ehitatud põhimõttele, et riigilõivu tasujaks on isik, kelle huvides või kelle
suhtes toiming tehakse, st riigilõivu tasujaid seadusega praktiliselt ei defineerita. Olukorras, kus riik soovib
koguda teatud äriühingutelt (kel selle vastu huvi puudub) kümneid või sadu tuhandeid eurosid (või lausa
miljoneid), ei saa lõivu tasumiseks kohustatud isikute määratlus olla nii ebamäärane.
3) Kindlasti tekib rida äriühinguid, kelle jaoks on majanduslikult oluliselt mõistlikum korduvalt tasuda trahve
majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Äriregistrist kustutamise ohtu ei teki, kui ühing on
soetanud registrisse kantavat vara (nt ühe aktsia mõnes börsil noteeritud ühingus). Tekivad olukorrad,
kus äriühing on õigeaegselt ja nõuetekohaselt aruande koostanud ja aruanne on ka auditeeritud, kuid
lihtsalt jäetakse registripidajale esitamata. Oma aruande saab selline ühing saata asjast huvitatud isikutele
(nt pankadele) või avaldada oma veebilehel.
4) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu kirjas olev tabel näitab ilmekalt, et 173,7
miljonit e 79,4% kogutavast „lõivust“ kuuluks tasumisele 3706 äriühingu poolt (1,6% Eesti äriühingutest).
Seega, kui väga väike osa Eesti äriühingutest otsustab muuta oma varade struktuuri, juriidilist struktuuri,
vaidlustada taolise „riigilõivu“ olemuse või otsustab oma aruande lihtsalt registripidajale esitamata jätta,
siis satub ohtu suurem osa (nt 80%) nn bilansipõhise riigikaitselõivu laekumisest. Kui põhiliseks
maksumaksjate ringiks oleks paar protsenti äriühingutest, siis see maks ei ole solidaarne, tegevusalade
suhtes neutraalne ega laia maksubaasiga.
Meile teadaolevalt on bilansipõhise lõivu võimaliku alternatiivina kaalumisel omakapitalipõhine lõiv, mille puhul
toimub netovara maksustamine. Juhime tähelepanu, et omakapitalipõhisel lõivul on põhimõtteliselt samad
puudused, mida ülalpool on kirjeldatud seoses bilansipõhise lõivuga.
Kuigi EstVCA hinnangul ei ole pakutud bilansipõhine lahendus ega ka omakapitalipõhine lõiv sobiv riigikaitsemaksu
eesmärkide saavutamiseks ja sellel on olulisi puudusi, mõistame riigikaitsemaksu kehtestamise vajadust ja toetame
eesmärki kehtestada laiapinnaline maks, mis koosneb erinevatest maksutõusudest, sh käibe- ja tulumaks. EstVCA
peab sobivaimaks lahenduseks olemasolevate maksude määrade minimaalselt vajalikus ulatuses tõstmist, mida
tuleks eelistada uute maksude kehtestamisele (millega kaasnevad paratamatult oluliselt ulatuslikumad
diskussioonid ja vaidlused ning märkimisväärsed rakendamiskulud, sh vastavate regulatsioonide väljatöötamisega
seotud kulud, ametnike koolitamise kulud, uute IT-arenduste kulud jne). Ettevõtete maksustamise puhul oleks
uueks maksuks (ja seega ebasobivaks lahenduseks) ka traditsiooniline iga-aastaselt kasumilt tasutav tulumaks,
mille puudumine on olnud Eesti oluliseks rahvusvaheliseks konkurentsieeliseks ja millele tuleks jätkuvalt eelistada
makse, mis kaasnevad kasumi jaotamise ja muude juba täna maksustatud sündmuste, tehingute ja asjaoludega.
Seejuures tuleks siiski vältida tööjõukulude suurendamist, kuivõrd tööjõumaksud on juba niigi suhteliselt kõrged
ning nende tõstmine suurendab veelgi ettevõtjate motivatsiooni viia tarkvaraarendusega seotud ja teised suurema
lisandväärtusega töökohad riikidesse, kus tööjõukulud on madalamad.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaari Kink
Juhatuse esimees
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon
Digiallkirjad
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Maakri 30, 10145, Tallinn [email protected] www.estvca.ee
Kristen Michal
Jürgen Ligi
11.09.2024
Re: Riigikaitsemaksu kehtestamine äriühingutele
Lugupeetud peaminister ja rahandusminister,
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon (registrikood 80295682) (edaspidi nimetatud „EstVCA“) ja selle
liikmed on jälginud diskussioone riigikaitsemaksu kehtestamise ja sellega seotud alternatiivsete maksustamise
aluste teemal. Soovime käesolevaga esitada EstVCA seisukohad, juhtides tähelepanu olulistele kitsaskohtadele,
mida hiljuti tehtud ettepanekute puhul näeme.
EstVCA (nime lühendi aluseks on organisatsiooni inglise keelne täisnimi: Estonian Private Equity and Venture
Capital Association) on Eesti erakapitali ja riskikapitali sektori turuosalisi ja neile tugiteenuseid pakkuvaid
nõustajaid ühendav esindusorganisatsioon. Alates organisatsiooni asutamisest 2009. aastal on EstVCA peamiste
tegevussuundade hulgas olnud kohaliku ökosüsteemi tugevdamine. Selle raames on EstVCA kaasa rääkinud ja
soovib ka edaspidi kaasa rääkida organisatsiooni liikmeid ja ökosüsteemi laiemalt puudutavas regulatiivses ja
maksunduslikus raamistikus toimuvate muudatuste osas.
EstVCA põhiliikmete hulka kuuluvad meie regiooni juhtivad fondivalitsejad, family office varade haldajad ja
institutsionaalsed investorid, sh näiteks Ambient Sound Investments, BaltCap, BPM Capital, Change Ventures,
EBRD, Eften Capital, European Investment Fund, Kaamos, Karma Ventures, Kredex, LHV Varahaldus, Livonia
Partners, Siena Secondary Fund, SmartCap, Superangel, Swedbank Investment Funds, Tera Ventures, Trind
Ventures, Startup WiseGuys ja Specialist VC. EstVCA liikmete poolt valitsetavate varade maht on praeguseks
kasvanud üle kolme miljardi euro.
Käesoleva pöördumise ajendiks on asjaolu, et Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit on teinud
ettepaneku loobuda ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa kehtestamisest ja kehtestada selle asemel
riigikaitseline lõiv, mille arvestamise aluseks on juriidilise isiku bilansimaht (varade maht). EstVCA hinnangul ei ole
pakutud lahendus sobiv riigikaitsemaksu eesmärkide saavutamiseks ja juhib tähelepanu selle järgmistele olulistele
puudustele.
1) Ettepaneku puhul ei ole arvesse võetud, kuidas mõjutab bilansipõhine maks iduettevõtteid ja teisi
kapitalimahukaid ettevõtteid, rahvusvahelisi ettevõtteid ja nende siin asuvaid peakortereid,
konsolideerimisgruppe, valdusühinguid, investeerimisfonde.
2) Väljapakutud lõivu puhul on suur osa laekumistest tulemas väikeselt osalt ettevõtetest ja seeläbi
kontsentreerub lõivu mõju selgelt sellesse ettevõtete sektorisse, kus kõige rohkem
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Maakri 30, 10145, Tallinn [email protected] www.estvca.ee
omakapitaliinvesteeringuid kaasatakse, olulises mahus võlafinantseerimist kasutatakse ja suuri
investeeringuid tehakse. Samas ei ole sellistel ettevõtetel sageli (veel) kasumit ja rahavood on äärmiselt
piiratud. Muuhulgas kuuluvad kirjeldatud sektorisse start-up ettevõtted, kelle ettevõtte väärtus ja
bilansimaht on suur, kuid jooksev tulu sellega võrreldes (veel) ebaproportsionaalselt väike. Sageli on
selliste ettevõtete majandustegevus piiriülene ja investorid rahvusvahelise taustaga, mistõttu on nendel
ettevõtetel oma asukoha riigi valikut lihtne ümber vaadata. Viimase puhul lähtutakse sageli
maksukaalutlustest.
3) Asjaolu, et konsolideeritud aruannete puhul võetakse aluseks emaettevõtja konsolideerimata aruanne, ei
välista siiski topeltmaksustamist maksubaaside kattuvuse tõttu. Näiteks võib emaettevõtja
konsolideerimata bilansis olla tütarühingu osalus kajastatud väga erinevate väärtustega. Või näiteks
olukorras, kus tegemist ei ole äriseadustiku mõistes kontserniga ning osalusi kajastatakse kapitaliosaluse
meetodil, siis sisuliselt tuleb sama vara/summa pealt tasuda nii äriühingul kui tema aktsionäril/osanikul.
Bilansi maksustamine peaks samadelt alusvaradelt olema ühekordne.
4) Ettepanek lähtub varade kaitsmise printsiibist, mis muudab lõivu rakendamise küsitavaks rahvusvaheliste
ettevõtete puhul, kellel on (sageli suurem osa) varasid väljaspool Eestit ja kes võivad olla vastavate
varadega seoses juba välisriigis kehtivad maksud tasunud. Varade kaitsmise printsiibil põhineva lõivu
puhul tuleks sellest vabastada väljaspool Eestit asuvad varad, sest nende kaitsmisega seotud kulutusi
teevad Eesti asemel teised riigid, kes põhimõtteliselt võivad samuti vastavaid makse ja lõive kehtestada
(millisel juhul tekiks topeltmaksustamine).
5) Üheks bilansipõhise maksu kehtestamise tõenäoliseks tagajärjeks on valdusettevõtete lahkumine Eestist,
seda eriti juhul, kui enamik äritegevusest asub niikuinii väljaspool Eestit. Kahjuks on see protsess
pöördumatu isegi siis, kui riigikaitsemaks on ajutine.
Lisaks juhime tähelepanu järgnevatele õiguslikele ja praktilistele probleemidele, mis seonduvad pakutud
riigikaitselise lõivuga laiemalt ega ole seotud üksnes ülalpool nimetatud sektorite, ettevõtete ja
omandistruktuuridega, millega EstVCA liikmed tihedalt kokku puutuvad.
1) Riigilõivude puhul on Rahandusministeerium varasemalt märkinud, et lõivude suurust saab määrata
lähtudes kahest võimalikust alusest: 1) soovitud toimingu tegemisega (ametiasutuse) jaoks tekkivad
kulud, ja/või 2) toimingu olulisus toimingu tegemisest huvitatud isiku jaoks. Sarnased põhimõtted on
toodud ka riigilõivuseaduse §-s 4, mille kohaselt peaksid riigilõivud olema kulupõhised. Erandina lubab
seadus kulupõhimõttest kõrvale kalduda, lähtudes toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja
kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt. On sügavalt
kaheldav, et võimalus äriregistrile esitada oma majandusaasta aruannet oleks mõne ettevõtja jaoks
niivõrd oluline, et ta oleks selle võimaluse eest valmis tasuma 900 000 või 3,8 miljonit eurot aastas (Eesti
Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu kirja lk 4 toodud tabeli viimase kahe rea näitel).
Samuti ei ole usutav, et eksisteerib selline avalik huvi, mille tõttu äriühingu poolt juba koostatud (ning
audiitori poolt üle vaadatud) majandusaasta aruande registrile esitamise toimingu eest tuleks ettevõtjalt
selliseid summasid küsida. Kindlasti oleks selline lõiv enamiku äriühingute puhul mitmetes kordades
suurem kui on toiminguga seonduvad kulud äriregistri pidaja jaoks. Seega võib iga ettevõtja pöörduda
kohtusse ning väita, et oma olemuselt ei ole tegemist riigilõivuga, vaid maksuga, mis tuleks kehtestada
maksuseadusega, kus sisalduvad ka maksuseadustele omased regulatsioonid ning mille üldosa reguleerib
maksukorralduse seadus.
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon Maakri 30, 10145, Tallinn [email protected] www.estvca.ee
2) Kogu riigilõivuseadus on üles ehitatud põhimõttele, et riigilõivu tasujaks on isik, kelle huvides või kelle
suhtes toiming tehakse, st riigilõivu tasujaid seadusega praktiliselt ei defineerita. Olukorras, kus riik soovib
koguda teatud äriühingutelt (kel selle vastu huvi puudub) kümneid või sadu tuhandeid eurosid (või lausa
miljoneid), ei saa lõivu tasumiseks kohustatud isikute määratlus olla nii ebamäärane.
3) Kindlasti tekib rida äriühinguid, kelle jaoks on majanduslikult oluliselt mõistlikum korduvalt tasuda trahve
majandusaasta aruande esitamata jätmise eest. Äriregistrist kustutamise ohtu ei teki, kui ühing on
soetanud registrisse kantavat vara (nt ühe aktsia mõnes börsil noteeritud ühingus). Tekivad olukorrad,
kus äriühing on õigeaegselt ja nõuetekohaselt aruande koostanud ja aruanne on ka auditeeritud, kuid
lihtsalt jäetakse registripidajale esitamata. Oma aruande saab selline ühing saata asjast huvitatud isikutele
(nt pankadele) või avaldada oma veebilehel.
4) Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu kirjas olev tabel näitab ilmekalt, et 173,7
miljonit e 79,4% kogutavast „lõivust“ kuuluks tasumisele 3706 äriühingu poolt (1,6% Eesti äriühingutest).
Seega, kui väga väike osa Eesti äriühingutest otsustab muuta oma varade struktuuri, juriidilist struktuuri,
vaidlustada taolise „riigilõivu“ olemuse või otsustab oma aruande lihtsalt registripidajale esitamata jätta,
siis satub ohtu suurem osa (nt 80%) nn bilansipõhise riigikaitselõivu laekumisest. Kui põhiliseks
maksumaksjate ringiks oleks paar protsenti äriühingutest, siis see maks ei ole solidaarne, tegevusalade
suhtes neutraalne ega laia maksubaasiga.
Meile teadaolevalt on bilansipõhise lõivu võimaliku alternatiivina kaalumisel omakapitalipõhine lõiv, mille puhul
toimub netovara maksustamine. Juhime tähelepanu, et omakapitalipõhisel lõivul on põhimõtteliselt samad
puudused, mida ülalpool on kirjeldatud seoses bilansipõhise lõivuga.
Kuigi EstVCA hinnangul ei ole pakutud bilansipõhine lahendus ega ka omakapitalipõhine lõiv sobiv riigikaitsemaksu
eesmärkide saavutamiseks ja sellel on olulisi puudusi, mõistame riigikaitsemaksu kehtestamise vajadust ja toetame
eesmärki kehtestada laiapinnaline maks, mis koosneb erinevatest maksutõusudest, sh käibe- ja tulumaks. EstVCA
peab sobivaimaks lahenduseks olemasolevate maksude määrade minimaalselt vajalikus ulatuses tõstmist, mida
tuleks eelistada uute maksude kehtestamisele (millega kaasnevad paratamatult oluliselt ulatuslikumad
diskussioonid ja vaidlused ning märkimisväärsed rakendamiskulud, sh vastavate regulatsioonide väljatöötamisega
seotud kulud, ametnike koolitamise kulud, uute IT-arenduste kulud jne). Ettevõtete maksustamise puhul oleks
uueks maksuks (ja seega ebasobivaks lahenduseks) ka traditsiooniline iga-aastaselt kasumilt tasutav tulumaks,
mille puudumine on olnud Eesti oluliseks rahvusvaheliseks konkurentsieeliseks ja millele tuleks jätkuvalt eelistada
makse, mis kaasnevad kasumi jaotamise ja muude juba täna maksustatud sündmuste, tehingute ja asjaoludega.
Seejuures tuleks siiski vältida tööjõukulude suurendamist, kuivõrd tööjõumaksud on juba niigi suhteliselt kõrged
ning nende tõstmine suurendab veelgi ettevõtjate motivatsiooni viia tarkvaraarendusega seotud ja teised suurema
lisandväärtusega töökohad riikidesse, kus tööjõukulud on madalamad.
Lugupidamisega,
/allkirjastatud digitaalselt/
Kaari Kink
Juhatuse esimees
MTÜ Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioon