Vastus pöördumisele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp juhatuse liikmed

Lääne-Harju vald, Keila-Joa alevik,

Lossi tn 2 korteriühistu

[email protected]

Teie 30.08.2024 Meie 12.09.2024 nr 2.1-1/24/875-2104-4

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie korduva pöördumise seoses Lossi tn 2 kortermaja ühe

korteri omaniku poolt maja välisfassaadile paigaldatud valvekaameratega.

Selgitan veelkord, et isikuandmete kaitse üldmäärusega1 (IKÜM) kaitstakse füüsiliste isikute

põhiõigusi ja -vabadusi. IKÜM-i preambula punktis 14 sätestatakse, et ükski isik ei peaks

nõudma määrusega ette nähtud kaitset seoses selliste andmete töötlemisega, mis puudutavad

juriidilisi isikuid, eelkõige juriidiliste isikutena asutatud ettevõtjaid, sealhulgas juriidilise isiku

nime ja vormi ning kontaktandmeid. Juriidiliste isikute puhul ei ole tegemist eraeluliste

andmetega, vaid need on seotud juriidilise isiku majandustegevusega. Ent korteriühistusse

kuuluvad korteriomanikud on füüsilised isikud, ei kuulu korteriühistu andmed isikuandmete

kaitse üldmääruse kaitsealasse, kuna tegemist on eraõigusliku juriidilise isikuga, mille

eesmärgiks on korterelamu territooriumi ühine majandamine ja mille kaudu teostavad ühistu

liikmed oma õigusi ja täidavad oma kohustusi.

Korterelamu territooriumil, sh elamu välisfassaadil või aknalaual valvekaamerate paigaldamise

küsimus tuleb lahendada ühistu siseselt. Tegemist on korteriomanike kaasomandiga ning selle

piires toimuv on omanike (ühistu liikmete) vahelise kaasomandi valdamise küsimus, mis tuleb

korteriomanikel omavahel kokku leppida. Korteriühistu saab ise kehtestada reeglid

kaasomandiosade kasutamisele mh seoses valvekaameratega. Vastavalt Riigikohtu praktikale2 on

valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane valitsemine.

Olukorras, mil korteriomanik eirab häälteenamusega vastu võetud otsuseid kaasomandiosade

kasutamise kohta, võib korteriühistu võtta vastu ühise otsuse, millega tehakse korteriühistu

juhatusele ülesanne teha toiminguid selle korteriomaniku õigusliku aluseta kasutuse lõpetamiseks.

Nt saab otsustada, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse

mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul saab juhatus korraldada demonteerimise ning

näiteks hoiustada demonteeritud tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera

paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse.

Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda. Kohtupraktikast tulenevalt

ei riku selline reegel ühegi ühistu liikme õigusi.3

Juhin täiendavalt tähelepanu, et isikuandmete kaitse üldmääruse reeglid ei kohaldu, kui inimene

töötleb isikuandmeid vaid isiklikul otstarbel.4 Isikliku otstarbe erand tähendab, et inimene võib

1 Euroopa parlamendi ja nõukogu isikuandmete kaitse üldmäärus (EL) 2016/679. 2 Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11. 3 Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460, p 57. 4 IKÜM preambula punkt 18 kohaselt üldmäärust ei tuleks kohaldada isikuandmete töötlemise suhtes, mida füüsiline

isik teostab eranditult isiklikel või kodustel eesmärkidel ja seega väljaspool ametialast või äritegevust.

2 (2)

ükskõik kus, mida ja mis iganes põhjusel filmida ilma, et ta peaks sellest kedagi teavitama või

kelleltki luba küsima. Korterelamu puhul kehtib isikliku otstarbe erand näiteks siis, kui kaamera

on paigaldatud selliselt, et sinna vaatevälja jääb üksnes ühe isiku tema ainukasutuses olev ala (nt

korteriuks), mitte avalik ega ühiskasutuses olev ruum (nt tänav, kortermaja trepikoda, kõrvalmaja).

Küll aga ei anna see erand õigust kolmandatele isikutele jagada ega avalikustada.

Märgin veelkord, et inspektsioon ei sekku ühistu iseasjadesse. AKI ülesandeks on küll

kontrollida isikuandmete töötlemise nõuetest kinnipidamist, kuid inspektsioon ei saa lahendada

ühistu liikmete vahelisi erimeelsusi. Korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lõike 2 kohaselt ei ole mitte

kõigi isikutevaheliste vaidluste lahendamine täitevvõimu ülesanne. Isikuandmete kaitse

üldmäärus ei kohusta inspektsiooni menetlema iga kaebust selliselt, et selle tulemuseks on

andmetöötlejale ettekirjutuse tegemine või karistuse määramine. Vastupidi, IKÜM art 57 lg 1

punkt f sätestab, et järelevalveasutus uurib kaebusi asjakohasel määral. Eraõiguslike vaidluste

uurimiseks peab järelevalveasutusel kui korrakaitseorganil olema kaalukas põhjus. Kui vaidlus

ei puuduta suurt osa ühiskonnast, siis inspektsioon suure tõenäosusega sellesse ei sekku.

Inspektsiooni sekkumine on põhjendatud ainult siis, kui on täidetud korraga kolm järgmist

tingimust: 1) kaebajal ei ole võimalik saada õigel ajal kohtu kaitset; 2) inspektsiooni sekkumiseta

ei ole võimalik kaebaja õigusi maksma panna; 3) kaebaja õigusi kahjustava tegevuse peatamine

on avalikes huvides. Praegu ei ole ka tegemist olukorraga, mida ilma inspektsiooni sekkumiseta

lahendada ei saa ning mille lahendamise vastu oleks avalik huvi. Kui Teil ei õnnestu probleemi

ühistu siseselt lahendada, on korteriühistul või korterielanikel võimalik oma õiguste kaitseks

pöörduda kohtusse. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist ja edaspidisest sarnasest

tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jekaterina Aader

jurist (tiimijuht)

peadirektori volitusel