Sissetulev kiri

EELNÕU

13.08.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a

määruse nr 103 „Asutustes täiendavate

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja

töökohtade määramise tingimused,

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja

töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse

pidamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigikaitseseaduse § 46 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega

ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ § 2 lõike 1 punktis 361

asendatakse arv „10“ arvuga „50“.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristen Michal

Peaminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Hanno Pevkur

Kaitseminister

/allkirjastatud digitaalselt/

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

13.08.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 23. septembri

2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused,

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu

ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määrust nr 103 „Asutustes

täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused,

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise

kord“ (RT I, 05.07.2023, 23)1.

Eelnõukohase määrusega muudetakse Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluva

Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega teenistuskohtade piirmäära

Siseministeeriumi esitatud taotluse alusel2. Taotluse kohaselt on täpsustatud

Sisekaitseakadeemia riigikaitseülesandeid, mille täitmiseks on vaja määrata rohkem

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohti. Seetõttu tõstetakse eelnõukohase määruse

jõustumisel Sisekaitseakadeemia riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade piirmäära.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kaitseministeeriumi kaitsevalmiduse osakond (e-post:

[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun. Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Luisa

Tõlkebüroo OÜ eesti keele vanemtoimetaja Helen Noormägi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus on üks muudatus, millega võimaldatakse Sisekaitseakadeemial riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtadeks määrata senise kuni 10 protsendi asemel kuni 50

protsenti asutuse teenistuskohtadest. Muudatus tuleneb Siseministeeriumi taotlusest, mis

põhineb Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 460 kehtestatud „Riigi

kaitsetegevuse kaval“3 ja sellega seotud planeerimisdokumentidel. Riigi kaitsetegevuse kavas

esitatakse omavahel seostatuna täidesaatva riigivõimu asutuste riigikaitseülesanded ja nende

täitmiseks vajalikud tegevused. Kava tugineb riigikaitseülesandeid täitvate asutuste

olemasolevatele võimetele, mis on vajalikud riigi julgeolekut ähvardava ohu ennetamiseks ja

tõrjumiseks ning riigi toimimise tagamiseks kriisi ajal. Kava koostamisel lähtutakse

ohustsenaariumidest ja see koostatakse kaheks aastaks.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutatud uusi ega vähetuntud termineid.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023023?leiaKehtiv. 2 Siseministeeriumi 19. juuni 2023. a kiri nr 1-6/2782-1. 3 RT III, 28.12.2021, 22; https://www.riigiteataja.ee/akt/328122021022.

2

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Eelnõu vahetu sihtrühm on Sisekaitseakadeemia teenistujad. Eelnõu mõjutab

Sisekaitseakadeemia, Kaitseressursside Ameti ja Kaitseväe töökorraldust ning riigi julgeolekut

ja Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu.

5.1. Mõju riigi julgeolekule ja Sisekaitseakadeemia töökorraldusele

Siseministeeriumi andmetel on Sisekaitseakadeemia kriisiaegne ja riigikaitseline ülesanne

korraldada siseturvalisuse tasemeõpet ja kriitilisi pädevusi andvaid täiendkoolitusi. Kriisi ajal

vajalikud kursused ja nende maht on kokku lepitud Sisekaitseakadeemia ja kriise lahendavate

asutuste vahel. Samuti on kokku lepitud Sisekaitseakadeemia roll ametiabi korraldamisel.

Ülesande täitmiseks peab Sisekaitseakadeemia tagama vajaliku isikkoosseisu ja taristu –

tagama lisaks väljaõpet vahetult läbi viivale personalile asutuse kriisiaegse juhtimise ja

töökorralduse. Siseministeeriumi kinnitusel ei võimalda kehtiv Sisekaitseakadeemia

riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piirmäär täies mahus täita Riigi kaitsetegevuse kavas ja

sellega seotud planeerimisdokumentides Sisekaitseakadeemiale määratud ülesandeid.

Siseministeeriumi selgituse järgi määratakse eelnõukohase määruse jõustumisel

Sisekaitseakadeemias täiendavaid riigikaitselisi ameti- ja töökohti väljaõpet läbiviivatele

kolledžite õppejõududele ja õppekorraldajatele ning juhtkonna ja halduse valdkonna

vastutavatele teenistujatele. Lisaks on Siseministeeriumi hinnangul vaja ministeeriumi

valitsemisala asutuste lahendatavate kriiside korral kasutada Sisekaitseakadeemia valdkondlike

eksperditeadmisega teenistujaid (näiteks tõlke), kellest osa määratakse samuti riigikaitselistele

ameti- ja töökohtadele. Siseministeeriumi hinnangul määratakse riigikaitselistele ameti- ja

töökohtadele valdavalt akadeemia koosseisus olevad eriteenistujad.

Eelnõu avaldab positiivset mõju Siseministeeriumi valitsemisala riigikaitseülesannete

täitmisele ja seeläbi kriisiolukorras, sealhulgas sõjalise kriisi ajal, avaliku korra kaitsele ning

siseturvalisusele tervikuna. Riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohal olev isik jätkab

kriisiolukorras, sealhulgas sõjaseisukorra ajal, oma tööülesannete täitmist, talle võib seaduse

alusel kehtestada riigist lahkumise piirangu ja kehtivad erisused töösuhte lõpetamisel, puhkeaja

ning puhkuse arvestamisel.

5.2. Mõju sõjalisele riigikaitsele, Kaitseväe ja Kaitseressursside ameti töökorraldusele

Eelnõu mõjutab Kaitseväe sõjaaja üksuste koosseisu. Riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohal töötavat isikut ei kutsuta lisaõppekogunemisele ja töötamine riigikaitselise

töökohustusega ameti- või töökohal on mobilisatsiooni kogunemiskohta mitteilmumist

põhjendav takistus. Et tagada Kaitseväe sõjaaja üksuste formeerimine, ei ole sellisele isikule

üldjuhul võimalik määrata sõjaväelise auastmega ametikohta Kaitseväe sõjaaja koosseisus ka

juhul, kui tal on asjakohane väljaõpe. Riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piirmäära tõstmisega

võib Sisekaitseakadeemias lisanduvate riigikaitseliste ameti- ja töökohtade piires suureneda

nende isikute hulk, kellele on määratud või kellele tema ettevalmistuse põhjal saaks määrata

3

sõjaaja ametikoha, kuid ta tuleb sellelt vabastada või seda ei saa määrata, sest ta töötab

riigikaitselisel ameti- või töökohal.

Sisekaitseakadeemia koosseisus oli 31. juuli 2024 seisuga 279 ameti- ja töökohta4. Kuni 31.

juulini 2024 olnuks eelnõukohase määruse jõustumisel Sisekaitseakadeemias võimalik

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtadele määrata kuni 139 töötajat (eelnevalt kuni

27 töötajat). Alates 1. augustist 2024 määratakse Sisekaitseakadeemia teenistujate koosseisu

suurus rektori käskkirjaga5 ning riigikaitselistele ameti- ja töökohtadele määratud teenistujate

võimalik maksimumarv ega võimalik kaitseväekohustuslaste osakaal neist ei ole eelnõu

koostamise ajal veel täpselt teada.

Eelnõu eelkirjeldatud mõju avaldub samas harva ning puudutab piiratud hulka ülesandeid ja

nende täitmisega seotud ameti- ja töökohti Sisekaitseakadeemias. Seetõttu ei ole eelnõu

koondmõju oluline ning eelnõu koostamisel mõjuanalüüsi ei tehta.

Eelnõukohasel määrusel ei ole sotsiaalset mõju, mõju välissuhetele, mõju majandusele, mõju

elu- ega looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule, mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele

ega muud mõju.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga ei kaasne riigieelarvele lisakulu, sest riigikaitselise töökohustusega ameti- või

töökohale määramine ei muuda teenistuskoha ülesandeid ega too seetõttu eelduslikult kaasa

vajadust täiendava töötasu või palga järele. Eelnõu rakendamisega ei kaasne ka riigieelarvele

tulu.

7. Määruse jõustumine

Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Riigikantseleile, Siseministeeriumile,

Sisekaitseakadeemiale ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Kaitseväele ja

Kaitseressursside Ametile.

4 Siseministri 10. detsembri 2015. a määruse nr 70 „Sisekaitseakadeemia teenistuskohtade koosseis“ § 1 lg 1. 5 Siseministri 1. juuli 2024. a määruse nr 17 „Siseministri määruste muutmine ja kehtetuks tunnistamine seoses

Siseministeeriumi valitsemisala asutuste pädevuse täpsustamisega“ § 4 p 2.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 12.09.2024 nr 5-3/24/6

Siseministeerium Rahandusministeerium Sisekaitseakadeemia Kaitsevägi Kaitseressursside Amet Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine

Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja

töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning

nende üle arvestuse pidamise kord“ muutmine“ eelnõu.

Palume teie kooskõlastust või arvamust viie tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest eelnõude

infosüsteemis.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisad:

Lisa 1. määruse eelnõu Lisa 2. eelnõu seletuskiri