Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamine Vabariigi Valitsusele

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta esitatud märkuste kooskõlastustabel

Esitatud märkused ja ettepanekud:

Haridus- ja Teadusministeerium

Eelnõuga jäetakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 79 lõikest 2 välja sõnad

„üksnes juriidilist“. Pärast muudatust oleks norm järgmine: „Riigisekretäriks

võib olla kõrgharidust omav isik.“ Normi saab mõista kaheti: 1) riigisekretäril

peab olema kõrgharidus; 2) ka kõrgharidusega isik võib olla riigisekretär.

HÕNTE §15 lg 2 kohaselt peab seaduseelnõu keel olema selge, ühetähenduslik

ja täpne. Kui eelnõu väljatöötajal on soov säilitada riigisekretäril kõrghariduse

nõue, on sobiv sõnastus näiteks: „riigisekretäril on kõrgharidus“.

Arvestatud. Eelnõu teksti muudetud.

Seletuskirjas peab olema selgelt näidatud mehhanism, mis tagab riigisekretäri

õigusalaste küsimuste lahendamise juhul, kui riigisekretäril puudub juriidiline

haridus. Vabariigi Valitsuse seadus näeb riigisekretäri ülesannetena mh

õiguslike küsimuste lahendamist – § 81 lg 2 „Riigisekretär jälgib, et Vabariigi

Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude

seadustega.“; § 81 lg 4 „ Riigisekretär keeldub kaasallkirja andmast, kui

Vabariigi Valitsuse määrus või korraldus ei vasta põhiseadusele või seadustele.

Keeldumise esitab riigisekretär Vabariigi Valitsusele kirjalikult motiveerituna

ja see lisatakse Vabariigi Valitsuse istungi protokollile. Kui Vabariigi Valitsus

jääb endise otsuse juurde, annab riigisekretär oma kaasallkirja. Riigisekretäri

kirjalik seisukoht lisatakse Vabariigi Valitsuse määrusele või korraldusele ja see

saadetakse viivitamata õiguskantslerile.

Selgitame: Riigisekretär on tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke

teadmisi ja kogemusi, mitte ainult õigusalases vallas, vaid ka näiteks

haldus-, juhtimis- ja poliitilises sfääris. Seetõttu ei piirata eelnõu kohaselt

riigisekretäriks sobivate isikute ringi edaspidi vaid juriidilist kõrgharidust

omavate isikutega.

Riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest loobumine ei ole valitsuse

õiguspärast ja sujuvat otsusetegemist takistav asjaolu. Riigisekretär saab

oma õigusalaste ülesannete täitmisel toetuda Riigikantselei

õigusekspertidele.

Täiendatud seletuskirja.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1.1. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 2 esitatud § 59 lõike 1 ja seletuskirja lisaks 1

olevas muutmist vajavate Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste loetelus Mitte arvestatud.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu kavandi §-s 6, millega

muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319

„Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud

„Justiitsministeeriumi põhimäärust“, punkti 2 tekst järgmiselt: „(1) Justiits- ja

Digiministeeriumi valitsemisalas on õigusloome koordineerimine,

õiguspoliitika, sealhulgas kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine,

õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine, esimese ja teise

astme kohtute, prokuratuuri ja vanglate tegevuse, kohtuekspertiisi, notarite

ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine, samuti välisriigi kodaniku või

kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse

omandi valdkonna koordineerimine, konkurentsijärelevalve poliitika

kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine, järelevalve kohaliku

omavalitsuse üksuste haldusaktide üle, andmekaitsealased küsimused,

digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine,

digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve,

sealhulgas teenuste, andmete, tehisintellekti, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia rahastuse, välisvahendite, väliskoostöö,

arhitektuuri, tehnoloogia, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia oskuste ning -

õiguse valdkondades ja valdkondadega seotud teadmuse tõstmine

kogukondades, riigi infosüsteemide, sealhulgas kesksete võrgu- ja

infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni

korraldamine ning ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.“.

Kuna eelnõus oli soov eraldi välja tuua andmepoliitika ja -halduse temaatika,

siis tuleb lähtuda digiarengu vaatest tervikuna ning ühisest lähenemisest ka

teiste digiarengu valdkonna teemadest. Seetõttu on välja toodud praegu

hõlmatud suuremad valdkonnad, millega digiarengu valdkonnas tegeletakse.

Sõna „sealhulgas“ viitab sellele, et need on praegu teadaolevad teemad, millega

digiarengu valdkonnas tegeletakse. Täpsemalt saab teemade lahti selgitada

Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse tasandil.

1.2. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 4 esitatud § 63 lõike 1 ja seletuskirja lisaks 1

olevas muutmist vajavate Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste loetelus

Arvestatud osaliselt. Digivaldkonna koordineerimine läheb täies ulatuses

üle Justiits- ja Digiministeeriumile. Muudetud eelnõu ja seletuskirja.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Vabariigi Valitsuse määruste muutmise eelnõu kavandi §-s 7, millega

muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määrust nr 323

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“, punkti 2 tekst

järgmiselt: „(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas

on riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja

elluviimine; ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine

ja korraldamine; ettevõtlusvaldkonna arendamine ja korraldamine;

reaalajamajanduse, ettevõtja digivärava, tööstuse, kosmose ja turismi

valdkonna arendamine; Euroopa Liidu ühtse digivärava arendamise

koordineerimine; ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine,

sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia,

standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite,

tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse

kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse

korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna

korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine

ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“.

1.3. Täiendada eelnõu § 1 uue punktiga 5 (muutes vastavalt järgmiste punktide

numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „5) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 1

tunnistatakse kehtetuks;“. Kuna Riigi Infosüsteemi Amet viiakse eelnõu § 1

punktiga 3 Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse, tuleb vastav punkt

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas kehtetuks

tunnistada.

Arvestatud osaliselt. Täiendatud eelnõud ja seletuskirja, arvestades MKM

ettepanekut seose Maa- ja Ruumiameti viimisega MKM

valitsemisalasse.

1.4. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 6, millega täiendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduse § 10519 lõigetega 10–14, lisatavad lõiked 10 ja 11 järgmiselt: „(10)

Justiitsministeerium korraldatakse ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks alates

2025. aasta 1. jaanuarist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb justiits-

ja digiminister. (11) Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on käesoleva

seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud valdkonnas esindanud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium kuni 2024. aasta 31. detsembrini, loetakse

Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu ja seletuskirja.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Justiits- ja

Digiministeerium.“.

Kuna tegemist on Vabariigi Valitsuse seadusesse lisatavate rakendussätetega,

on vaja sätetesse lisada ka tähtajad. Vastasel korral, kui jätta sätetesse tähtajad

lisamata ning eelnõu jõustub seadusena 1. jaanuarist 2025, siis ei selguks lisatud

rakendussätetest, et mis ajast Justiitsministeerium ümber korraldatakse või mis

ajast esindusõigus loetakse üle läinuks. Analoogselt on rakendussätted

sõnastatud ka eelmisel ministeeriumide ümberkorraldamisel 2023. aastal

Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõigetes 1 ja 3–5.

1.5. Jätta välja eelnõu § 1 punktis 6, millega täiendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduse § 105.19 lõigetega 10–14, lõikest 13 tekstiosa „ja § 63 lõikes 1“, kuna

eelnõus ei ole planeeritud Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalast üleminevaid teemasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile. Kuna aga samaaegselt oleme ette

valmistanud eelnõu viimati nimetatud teemas (vt kirja lisad), siis võib see

tekstiosa eelnõusse jääda tingimusel, et täiendate seletuskirja selgitusega, et

sättes esitatud viide Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lõikele 1 on mõeldud

reguleerimaks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile liikuvaid teemasid või lisate

ministeeriumide ümberkorraldamistega seonduvad muudatused ühte eelnõusse.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

1.6. Sõnastada eelnõu § 1 punktis 6, millega täiendatakse Vabariigi Valitsuse

seaduse § 10519 lõigetega 10–14, lisatav lõige 14 järgmiselt: „(14) Riigi

Teatajas avaldatud kehtivates õigusaktides teeb käesoleva paragrahvi lõigetes

312 ja 413 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul

käesoleva paragrahvi lõigete 12 ja 13 jõustumisest arvates.“. Praegu on

sõnastuses viited valed ning kõnealune § 10519 on juba jõustunud 01.07.2023.

a ning seega tuleb täpsustada, et Riigi Teataja teeb muudatused lõigete 12 ja 13

jõustumisest arvates.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja on muudetud.

1.7. Täiendada eelnõu § 6 punktiga 3 järgmises sõnastuses: „3) seaduse lisa 3

punktis 16.5. asendatakse arv „191“ arvuga „155“. Valdkonna liikumisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Justiitsministeeriumi on

Mitte arvestatud. Muudatus ei ole seotud ministeeriumide valitsemisalade

muutmisega ega Vabariigi Valitsuse seaduse muutmisega.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

otstarbekas muuta riigilõivuseaduses ka üks ebatäpsus. Riigilõivuseaduse lisas

3 muudetakse üks riigilõivumäär 191 eurolt tagasi 155-ks euroks, kuna ekslikult

muudeti riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadusega (298 SE) nimetatud riigilõivu, kuid reaalset vajadust

selleks ei esinenud ning seega on vajalik riigilõivu tagasi muutmine.

1.8. Sõnastada eelnõu § 7 järgmiselt: „§ 7. Seaduse jõustumine (1) Käesoleva

seaduse § 1 punkt 5 jõustub 2024. aasta 1. novembril. (2) Käesoleva seaduse §

1 punktid 1–4 ja 6, §-d 2–5 ning § 6 punktid 1 ja 2 jõustuvad 2025. aasta 1.

jaanuaril.“. Muudatuse kohaselt jõustub riigilõivuseaduses eelmine aasta

ekslikult tehtud muudatuse parandus üldises korras, riigisekretäri haridusnõuet

puudutav säte 01.11.2024 ning sätted, mis puudutavad ministeeriumide

ümberkorraldamist ning on eelnõu põhisisuks, 01.01.2025. Ministeeriumide

tegevus on otstarbekas ümber korraldada alates 01.01.2025, kuna

ümberkorraldamine ei puuduta sisuliselt ainult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Justiitsministeeriumi, vaid ka

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi ja ka

Maa- ja Ruumiameti loomist, mida puudutav eelnõu on Riigikogu menetluses

(457 SE) ning on planeeritud jõustuma samuti 01.01.2025. Ehk valdkondi

korraldatakse ümber ka teiste ministeeriumide vahel ning mõistlik on teha kõik

ministeeriumide ümberkorraldused üheaegselt. Samuti ei ole valitsemisalade

töö ümberkorraldamisest tingitud eelarvete ümberarvestamine praeguses

lühikeses ajaraamis enam võimalik, sest:

1) valitsemisalade alla jäävate ja ära liikuvate eelarvete suurust ei ole võimalik

ette prognoosida nii, et kõik summad täpselt vastaksid tegelikele lõplikele

kuludele. See võib kaasa tuua olukorra, kus ümberkorraldustest puudutatud

valitsemisaladel tekivad aasta lõpus kulud, mille jaoks neil ei ole 2024. aasta

riigieelarve seadusega piisavalt eelarvet kinnitatud. Kuid eelarvete hilisemaks

korrigeerimiseks puudub võimalus, sest rohkem 2024. aasta riigieelarve

seaduse muudatusi sel aastal ei koostata ja kõnealune seadus kaotab kehtivuse

31.12.2024;

Arvestatud osaliselt. Justiitsministeeriumi ümberkorralduse jõustumise

ajaks jääb 1. november 2024. Kuni muudatuse jõustumiseni on minister

olukorras, kus ta vastutab teise ministeeriumi valitsemisalas oleva

valdkonna eest, kuid tal puuduvad vajalikud hoovad (õigusaktide

andmine, vajaliku personali värbamine) selle valdkonna mõjutamiseks.

Seetõttu on eelnõu varajasem jõustumine vajalik.

Muus osas arvestatud MKM märkusega.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

2) ministeeriumitel ja allasutustel ei ole piisavalt ajalist ressurssi ja tööjõudu, et

teha kolme protsessi korraga:

2.1) koostada 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatust, prognoosides ja

arvestades ümber kõik valitsemisalade töö ümberkorraldamisest tulenevad

kulud seisuga 01.11.2024;

2.2) koostada uute valdkondade jaotuse alusel 2025–2028 riigi

eelarvestrateegiat ja 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõud, mille valmimise

tähtaeg on hiljemalt 30.09.2024;

2.3) teostada 2025–2028 perioodi eelarvetes suuremahulisi kärpeid, sh peab

vastu võttev ministeerium otsustama ka üle tuleva valdkonna kärped ning ära

liikuva valdkonnaga tuleb kärpe ettepanekud uue ministeeriumi jaoks kaasa

anda. See toob MKM-i valitsemisalale kaasa topelt koormuse kärbete tegemisel.

Ühtlasi tuleb digiarengu valdkonna üle tulemisel üle anda ka digiarengu

valdkonna varad, sh domeenid ja kaubamärgid. Seega kooskõlastame eelnõu

tingimusel, et ministeeriumide tegevuste ümberkorraldamiste sätted jõustuvad

01.01.2025.

1.9. Välja jätta seletuskirja lisaks 1 olevas muutmist vajavate Vabariigi

Valitsuse ja ministri määruste loetelus Vabariigi Valitsuse määruste muutmise

eelnõu kavandi §-st 7, millega muudetakse Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri

2002. a määrust nr 323 „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

põhimäärus“, punkt 1 (muutes vastavalt järgmiste punktide numeratsiooni §-s

7), kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimääruse § 10

sõnastus ei vaja ainult Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Justiitsministeeriumi ümberkorralduste tulemusena muutmist.

Arvestatud. Seletuskirja lisa teksti muudetud.

2.1. Juhime tähelepanu, et Justiitsministeeriumi nimetus on vaja muuta Justiits-

ja Digiministeeriumiks ka Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõike 3

sissejuhatavas lauseosas ning § 753 lõigetes 1 ja 2.

Mitte arvestatud. Ettepanek kaetud eelnõu § 1 punktiga 12.

2.2. Sõnastada seletuskirja 3. osa „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ sissejuhatav

lause järgmiselt: „Eelnõus on kuusseitse paragrahvi, milles nähakse ette kuue

seaduse muutmine ja eelnõu jõustumine.“. Kuna eelnõus on seitse paragrahvi,

siis on praegu seletuskirjas olev lause eksitav.

Arvestatud osaliselt. Muudetud eelnõu ja seletuskirja arvestades MKM ja

REM mitteametlikku ettepanekut lisades eelnõusse ka MARU

üleviimisega seotud seaduste muudatused.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

2.3. Seletuskirja leheküljel viis on kaheksandas lõigus valesti viidatud Vabariigi

Valitsuse seaduse §-le 10520. Palume viide asendada §-le 10519 .

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

2.4. Seletuskirja kuuenda lehekülje kuuenda lõigu esimeses lauses viidatakse

sulgudes olevas lauseosas muutmist vajavate Vabariigi Valitsuse ja ministri

määruste loetelule kui lisale 2. Juhime tähelepanu, et tegemist on lisaga 1 ning

palume seletuskirja vastavalt muuta. Samuti viidatakse muutmist vajavatele

määrustele, kui lisale 1, seletuskirja osas 7 „Rakendusaktid“.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

2.5. Juhime tähelepanu, et seletuskirja kaheksanda lehekülje teises lõigus on

eksitud digiarengu valdkonna ametnike arvus. Märgitud on arvuks 50, kuid

digiarengu valdkonnas on 57 ametnikku. Sellele arvule lisandub tugipersonal.

Palume seletuskirja parandada

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

3. Ühtlasi esitame Teile käesoleva kirjale lisatuna muudatusettepanekud, mis

puudutavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ümberkorraldusi. Palun lisada need muudatused

Teie kooskõlastamisele esitatud eelnõusse.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt MKM ettepanekutele

muudetud.

4. Samuti esitame digiarengu valdkonna vaatest eelnõu seletuskirja ja selle lisa

(määruste kavandid) normitehnilised täpsustused ja sisendi, mida ei ole

otstarbekas kooskõlastuskirja lisada, otse e-kirjaga eelnõu koostajale.

Arvestatud. Eelnõud ja seletuskirja muudetud.

Regionaal- ja Põllumajandusminsteerium

Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna

valitsusliidu programmis aastateks 2024–2027 kokku lepitud eesmärkide

saavutamise tulemuslik juhtimine eeldab lisaks Justiitsministeeriumi ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahelise tööjaotuse ümber

korraldamisele ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahelise tööjaotuse ümber

korraldamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium on koostöös ette valmistanud asjakohase Vabariigi

Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu, mis on käesolevale kirjale lisatud. Palume liita kõnealune

eelnõu Teie poolt välja töötatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga, kuid rõhutame

Arvestatud. MKM ja REM poolt esitatud eelnõu osa, mis käsitleb

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vahelise tööjaotuse ümber korraldamist

eelnõuga liidetud.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

siinjuures, et ümberkorraldused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vahelises tööjaotuses peavad

jõustuma 1. jaanuaril 2025. a.

Siseministeerium

1. Palume eelnõu § 1 täiendada järgmise muutmispunktiga: „X) paragrahvi 66

lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arengu“ sõnadega „ja elanikkonnakaitse“;“ Muudatuse tulemusel ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumite

valitsemisala elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlike arendusi, vaid

koordineerib üldist elanikkonnakaitse poliitikat. Siseministeerium veab juba

täna eest elanikkonnakaitse arendamist ning Päästeamet täidab

elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid. Muudatusega täpsustakse, et

elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise eest seisev minister on

siseminister.

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendatud.

2. Lisaks juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas on toodud nagu eelnõu

koosneks kuuest paragrahvist. Tegelikkuses muudetakse küll kuute seadust

kuue paragrahviga, kuid seitsmendas paragrahvis sätestatakse jõustumise

tähtaeg.

Arvestatud. Seletuskirja muudetud.

Riigikantselei

1. Riigi Infosüsteemi Ameti üleviimisel Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalasse tuleb muuta ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala ametite ja inspektsioonide regulatsiooni ja jätta sealt Riigi

Infosüsteemi Amet välja, st tunnistada kehtetuks § 63 lg 2 p 1.

Arvestatud. Muudetud eelnõu ja seletuskirja.

2. Juriidilise hariduse nõude väljajätmine riigisekretäri ametikoha

haridusnõudest.

Riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest loobumine ei ole valitsuse õiguspärast

ja sujuvat otsusetegemist takistav asjaolu juhul, kui sellega kaasneb

läbimõeldud ja toimiv lahendus, mis tagab, et jätkub seni riigisekretäri

juriidilisest haridusest sõltuvate ülesannete täitmine. Eesti Vabariigi põhiseadus

ja Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS) näevad ette riigisekretäri

sõnaõigusega osalemise Vabariigi Valitsuse istungitel (VVS § 18 lg 3) ning

Vabariigi Valitsuse õigusaktidele kaasallkirja andmise (VVS § 81 lg 2).

Selgitame: Riigisekretär on tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke

teadmisi ja kogemusi, mitte ainult õigusalases vallas, vaid ka näiteks

haldus-, juhtimis- ja poliitilises sfääris. Seetõttu ei piirata eelnõu kohaselt

riigisekretäriks sobivate isikute ringi edaspidi vaid juriidilist kõrgharidust

omavate isikutega.

Riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest loobumine ei ole valitsuse

õiguspärast ja sujuvat otsusetegemist takistav asjaolu. Riigisekretär saab

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Riigisekretär tagab kaasallkirjaga, et õigusakt on sisuliselt ja vormiliselt

põhiseadusega ja seadustega kooskõlas, või keeldub kaasallkirja andmisest

kirjalikult motiveerituna (VVS § 81 lg 4). Riigisekretäri üks VVSis toodud

ülesannetest on jälgida, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid

vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega (VVS § 81 lg 2). Ka eelnõu juurde

kuuluvas seletuskirjas on märgitud, et riigisekretär võtab sõnaõigusega osa

Vabariigi Valitsuse istungitest ja jälgib, et õigusaktide eelnõud oleksid

kooskõlas põhiseadusega. Samuti on seletuskirja kohaselt riigisekretäri

pädevuses juriidilised nõuanded. Täiendavalt teeb riigisekretär kehtiva seaduse

kohaselt peaministrile ettepanekuid ministri õigusakti peatamise ja kehtetuks

tunnistamise küsimuste päevakorda arvamise kohta. Neid sätteid ei ole

eelnõuga kavas muuta ning eelnõust ega seletuskirjast ei tulene ka, kuidas

nimetatud ülesannete täitmist mõjutab juriidilise hariduse olemasolu või kuidas

neid kohustusi edaspidi täidetakse. Ühelgi teisel Riigikantselei ametnikul ei ole

Vabariigi Valitsuse istungitel seaduse järgi sõnaõigust. Samuti on nõupidamisi,

kus lisaks valitsusliikmetele osalebki ametnikest ainult riigisekretär, kes peab

tagama kohapealse nõustamise ka juriidilistes küsimustes ja vastuvõetavate

otsuste õiguspärasuse. Seega tuleks eelnõus ja seletuskirjas täpsustada, kuidas

juriidilise hariduse nõude puudumine ei takista riigisekretäril põhiseaduses ja

VVSis ettenähtud ülesannete täitmist. Lisaks tuleks sisustada riigisekretäri

Vabariigi Valitsuse istungil osalemise eesmärk ja ülesanne. Näitena võib tuua

Soome riigikantselei eeskuju, kus riigisekretäri ametikoht on poliitiline ja ilma

juriidilise hariduse nõudeta. Täiendavalt on aga riigisekretäri asetäitja

mittepoliitiline ning juriidilise hariduse nõudega, et tagada ülaltoodud

ülesannete õiguspärane täitmine. Seletuskirja kohaselt ei piirdu riigisekretäri

ülesanded tulevikus juriidilise nõuandega. Eelnõuga ei lisata Riigikantseleile

uusi ülesandeid ega muudeta olemasolevaid. Praegu on seadusega

Riigikantseleile pandud ülesanded laia ampluaaga ega piirdu ainult juriidilise

nõuandega. Näiteks on Riigikantselei koordineerida kogu riigi strateegiline

planeerimine. Riigikantselei korraldab kõrgemate riigiametnike konkursse ja

tegeleb tippjuhtide arendamisega. Samuti on Riigikantselei koordineerida

oma õigusalaste ülesannete täitmisel toetuda Riigikantselei

õigusekspertidele.

Täiendatud seletuskirja.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamine ning riigi

julgeolekuolukorra analüüsimise ja hindamise juhtimine ning kogu riigikaitse

planeerimine. Samuti koordineerib Riigikantselei täidesaatva riigivõimu

asutuste tegevust riigikaitse arendamisel ja korraldamisel ning üleriigilist

strateegilist kommunikatsiooni ning töötab välja riigi kriisireguleerimise

poliitika ja koordineerib selle elluviimist. Viimaste aastate jooksul on neist eriti

olulisena esile kerkinud kriisireguleerimine, julgeolekuolukorra analüüsimine,

riigikaitse arendamine ja strateegilise kommunikatsiooni korraldamine.

COVID-19 pandeemia ja peaministrile suuremad volitused toonud eriolukord,

samuti Venemaa täiemahuline sõjategevus Ukraina vastu kinnitasid

riigisekretäri ning Riigikantselei rolli tähtsust nii peaministri tegevuse kui ka

valitsuse kiire ja sujuva otsusetegemise toetamisel ning erinevate osaliste

pingutuste koordineerimisel, et suures kriisis või selle eelõhtul suudetaks

kriisile reageerida parimal võimalikul moel. Seletuskiri sedastab, et

Riigikantselei kujundatakse ümber valitsuse suuremaid reforme toetavaks

strateegiliseks üksuseks, samas ei käsitle eelnõu Riigikantseleile lisatavaid uusi

ülesandeid ja nende mõju senistele ülesannetele või seniste ülesannete

ümberkujundamist. Täiendavad ülesanded või seniste ülesannete

ümberkujundamine ei tohiks tulla kriisidega seonduva arvelt. Kokkuvõtteks on

riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest loobumise korral oluline tagada

riigisekretärile seadusega pandud ülesannete täitmise terviklik ja läbimõeldud

lahendus.

Riigi IT Keskus

Saime tutvumiseks "Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muumise seaduse eelnõu". Kuna meilt otsest

tagasisidet ei küsitud, kuid ülemineku ajakava tekitab küsimusi, siis panen meie

kommentaarid meiliga. Ehk on abiks ja aitab kaasa:

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (edaspidi RIT) ei soovita

teha eelarvelisi muudatusi novembri kuu seisuga, vaid need on otstarbekad teha

uue kalendriaasta algusega.

Teadmiseks võetud.

Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Juhime tähelepanu, et kalendriaasta sees eelarvete tõstmised on seotud suurema

töökoormusega kõikidele osapooltele, sh ministeeriumitele. Näiteks peab RIT

KAISi mudeli ringi tegema. Kuivõrd see on väljast ostetud teenus, siis on see

seotud otseselt lisaväljaminekutega, millega ei ole RIT eelarves arvestatud.

Eraldi keerukust tekitab partneritega suhtlus ning arvete järelkonteerimine.

Eelarve muutmine kalendriaasta keskel, eriti kahe kuu lõikes, on ebapraktiline

ja koormav. Selline otsus nõuab täiendavaid ressursse ning seab ohtu RITi

võime keskenduda 2025. aasta eelarve koostamisele ja rakendamisele.

Käesoleva kalendriaasta lõpp on kriitiline periood strateegiliseks

planeerimiseks, lisaks varade inventuuri korraldamine ning RIT olemasolevad

ressursid on suunatud nende tegevuste läbiviimisele.

Varasemad kogemused on selgelt näidanud, et eelarve muutmine kalendriaasta

keskel toob kaasa keerukusi ja viivitusi. On tõenäoline, et selline otsus nõuab

hilisemaid korrektuure, mis suurendavad administratiivset koormust ja võivad

põhjustada eelarve täitmisega seotud probleeme. Kuivõrd käesolev

ümberkorraldamine toimub sügisel, puudub võimalus teha vajalikke

korrektuure hilisema eelarveseaduse raames.

Lisaks on veel detailidesse minnes palju argumente ja näiteid, mis kõik

puudutavad ka RITi tööd - varad, amortisatsioonid, periodiseerimised,

ettemaksed, toetused, omatulud, käibemaksud, WBS koodid jne, need kõik

vajavad ümberjagamist ja uut planeerimist.

EELNÕU KAVAND

09.09.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

ministeeriumide ja nende valitsemisalade ümberkorraldamisega

Määrus kehtestatakse arhiiviseaduse § 6 lõike 2, avaliku teabe seaduse § 321 lõike 5, § 433 lõike

5, § 434 lõike 12, § 437 lõike 1 ning § 439 lõike 1 punkti 6, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366

lõike 4, elektroonilise side seaduse § 114 lõike 5 ja § 115 lõike 2, korruptsioonivastase seaduse

§ 13 lõike 4, kriminaalmenetluse seadustiku § 210 lõike 3, riigikaitseseaduse § 4 lõigete 2 ja 3

ning § 46 lõike 3, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 11 lõike 1, § 13 lõike 5, § 14

lõike 4, § 15 lõigete 4 ja 5, § 20 lõigete 4 ja 6, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39

lõike 1, § 41 lõike 6, § 42 lõike 4, § 46 lõike 4 ja § 51 lõike 6, tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 601 lõike 3, Vabariigi Valitsuse seaduse § 27 lõike 3 ja § 42 lõike 1, võrdse kohtlemise seaduse

§ 15 lõike 6 ning väärteomenetluse seadustiku § 811 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruse nr 103 „Asutustes täiendavate

riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord”

muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2016. a määruses nr 103 „Asutustes täiendavate riigikaitselise

töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega

ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord” tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 5 asendatakse arv „40” arvuga „XX”;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 19 asendatakse arv „32” arvuga „XX”.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi

asutamine ning põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine

ning põhimäärus” § 43 lõike 1 teine ja kolmas lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruse nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee

haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 2013. a määruses nr 145 „Eesti teabevärava eesti.ee haldamise,

teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord“ asendatakse sõnad

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“

vastavas käändes.

§ 4. Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja

e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2008. a määruse nr 111 „E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku

süsteemi pidamise põhimäärus” § 20 lõikes 1 asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Riigi Infosüsteemi Amet“.

§ 5. Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri

põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 24. aprilli 2014. a määruse nr 60 „Huvide deklaratsioonide registri

põhimäärus” § 5 lõikes 1 asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“

sõnadega „Riigi Infosüsteemi Amet“.

§ 6. Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi

põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruse“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määruses nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse

kinnitamine“ ja määrusega kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimääruses“ tehakse järgmised

muudatused:

1) määruse ja määrusega kinnitatud põhimääruse pealkirjas ning põhimääruse punktis 1

asendatakse sõna „Justiitsministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas

käändes;

2) põhimääruse punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on õigusloome kvaliteedi tagamine ja

koordineerimine, õiguspoliitika, sealhulgas kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine,

bürokraatia vähendamine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine,

esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri ja vanglate tegevuse, kohtuekspertiisi, notarite

ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine; samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta

isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine,

konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine,

järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle, andmekaitsealased küsimused,

digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste

arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, digiteadmiste arendamine,

digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, riigi infosüsteemide,

sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning kesksete võrgu- ja

infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine ning

ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.“;

3) põhimääruse punkti 9 täiendatakse alapunktidega 14–16 järgmises sõnastuses:

„14) digiarengu ja küberturvalisusega seotud küsimused;

15) telekommunikatsioon;

16) andmehaldus.“;

4) põhimäärust täiendatakse punktidega 141–143 järgmises sõnastuses:

„141) Ministeeriumi pädevuses digiarengu alal on:

1) avaliku sektori digiarengu edendamine;

2) avalike teenuste ja infosüsteemide arenduse koordineerimine;

3) üleriigiliste digilahenduste arendamise ning jagatud infotehnoloogiateenuste osutamise

korraldamine.

142) Ministeeriumi pädevuses riikliku küberturvalisuse alal on:

1) üleriigilise küberturvalisuse tagamise juhtimine, korraldamine ja koordineerimine nii riigi

sees kui ka rahvusvaheliselt;

2) vastava poliitika ja arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse

seire, algatuste eestvedamine;

3) valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.

143) Ministeeriumi pädevuses elektroonilise side valdkonnas on:

1) riigi arengukavade väljatöötamine ning nende elluviimise ja tulemuslikkuse seire, algatuste

eestvedamine;

2) valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõude ettevalmistamine.“;

5) põhimääruse 3. osa pealkirjas ja punktis 17 asendatakse sõna „justiitsminister“ sõnadega

„justiits- ja digiminister“.

§ 7. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruse nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002. a määruses nr 323 „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Ministeeriumi tegevuse eesmärgiks on:

1) luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja

jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste

hindamise kaudu;

2) töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

kavandamine ja elluviimine;

3) maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine ja ruumilise planeerimise korraldamine

ning maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine.“;

2) paragrahvi 11 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus-, ettevõtlus-,

tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine, ettevõtjatele teenuste arendamine;

reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine

ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse

tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade,

registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete

korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine, meediateenuste

riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise

võrdõiguslikkuse, sealhulgas ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine;

maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine, maa- ja

ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“;

3) paragrahvi 17 punktid 12, 141 ja 15 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) maapoliitika osakond, kelle põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maakasutuspoliitikat,

sealhulgas ellu viia maaparanduse valdkonnas, ning koordineerida maa ja

ruumiandmekogudega seotud ülesannete täitmist;“;

5) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 142 järgmises sõnastuses:

„142) ruumilise planeerimise osakond, kelle põhiülesanne on suunata ja koordineerida

üleriigilist planeerimisalast tegevust, korraldada üleriigilise planeeringu, riigi eriplaneeringute

ja maakonnaplaneeringute koostamist, samuti mereala ruumilist planeerimist ning

planeerimisalast koostööd; suunata ja koordineerida ruumilise planeerimise ühtsete

infosüsteemide arendamist, nõustada kohaliku omavalitsuse üksust planeeringu küsimuses ning

töötada välja oma valdkonna strateegilised dokumendid ja juhendid ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste kujundamiseks;“;

6) paragrahvi 17 punkt 183 sõnastatakse järgmiselt:

„183) võrdsuspoliitika osakond, kelle põhiülesanne on võrdse kohtlemise ja soolise

võrdõiguslikkuse, sealhulgas ligipääsetavuse poliitika kavandamine ja koordineerimine.

Osakonnal on juhtiv roll soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise, sealhulgas

ligipääsetavuse edendamisel ning lõime koordineerimisel, samuti diskrimineerimise

ennetamiseks ja leevendamiseks vajalike meetmete kujundamisel;“;

7) paragrahvi 28 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) planeeringute;“;

8) paragrahv 33 sõnastatakse järgmiselt:

㤠33. Planeeringute asekantsler

Planeeringute asekantslerile alluvad maapoliitika osakond ja ruumilise planeerimise osakond.“.

§ 8. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2005. a määruse nr 301 „Raadioside piiramise kord“ § 5 lõiget

1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) Kliimaministeerium.“.

§ 9. Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruse nr 64 „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määruses nr 64 „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Ministeeriumi valitsemisalas on maaelupoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika,

regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika, kohaliku omavalitsuse üksuste

finantsjuhtimise poliitika ning riigisisese ühistranspordi poliitika kavandamine ja elluviimine,

põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise poliitika, sealhulgas maaparandus poliitika

kavandamine, toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise

korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse

koordineerimine, postside, põllumajandusteaduse ja -arenduse ning põllumajandushariduse

korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“;

2) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused tasakaalustatud regionaalseks arenguks,

sealhulgas ettevõtluse regionaalseks arenguks ja investeeringute regionaalselt tasakaalustatud

suunamiseks, põllu- ja maamajanduse ning kalanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks

arenguks; tagada toidu varustuskindlus, ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt, hea loomatervise ja

-kaitse ning taimetervise ja -kaitse olukord, samuti postside toimimine, ning aidata kaasa

kohaliku omavalitsuse üksuste võimele korraldada ning juhtida kohalikku elu.“;

3) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt:

„12) maaparanduspoliitika ja riigivara osakonna põhiülesanne on kavandada

põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise poliitikat ning maaparanduspoliitikat ning

koordineerida ministeeriumi valitseda oleva riigivara haldamist; samuti korraldada

ministeeriumi korruptsiooniennetust, korraldada ning koordineerida ministeeriumi

valitsemisala riigihankeid, dokumendihaldust, teabe avalikustamist ja kaitset; koordineerida

terviklikku riski- ja kriisijuhtimist ning kujundada toidu varustuskindluse poliitikat;“;

4) paragrahvi 13 lõike 2 punkt 13 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 13 lõike 2 punktist 16 jäetakse välja tekstiosa „ruumilise planeerimise,“.

§ 10. Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruse nr 58 „Riigi infosüsteemi

haldussüsteem“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 28. veebruari 2008. a määruses nr 58 „Riigi infosüsteemi haldussüsteem“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 1 punktis 7 asendatakse sõnad „majandus- ja kommunikatsiooniministri“

sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri“;

2) paragrahvi 16 lõikes 2 ja lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumiga“.

§ 11. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord” muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe

kaitse kord” § 8 lõike 1 punktis 32 asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi“.

§ 12. Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määruse nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite

ülekandmise ja teabe andmise kulude hüvitamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. juuli 2005. a määruse nr 160 „Sideettevõtjale sõnumite ülekandmise ja

teabe andmise kulude hüvitamise kord“ § 1 lõigetes 1–3 ja § 5 tekstis asendatakse sõnad

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“

vastavas käändes.

§ 13. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“

muutmine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruses nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ tehakse

järgmised muudatused:

…

§ 14. Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruse nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja

võrdse kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2010. a määruses nr 71 „Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku ning kantselei põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „Sotsiaalministeeriumi“ sõnadega „Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi“;

2) paragrahvi 6 teine lause tunnistatakse kehtetuks.

§ 15. Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruse nr 88 „Teenuste korraldamise ja

teabehalduse alused“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määruses nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse

alused“, välja arvatud määruse 5. peatükis, asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes.

§ 16. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruse nr 129 „Vabariigi Valitsuse

julgeolekukomisjoni põhimäärus” muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2015. a määruses nr 129 „Vabariigi Valitsuse

julgeolekukomisjoni põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõna „justiitsminister” sõnadega „justiits- ja digiminister”;

2) paragrahvi 71 lõike 8 teist lauset ja lõiget 10 täiendatakse pärast tekstiosa „Riigikantselei,”

tekstiosaga „Justiits- ja Digiministeerium,“ vastavas käändes.

§ 17. Määruse jõustumine

Määrus jõustub …

EELNÕU KAVAND

09.09.2024

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning

majandus- ja kommunikatsiooniministri määruste

muutmine seoses ministeeriumide ja nende

valitsemisalade ümberkorraldamisega

Määrus kehtestatakse elektroonilise side seaduse § 281 lõike 2, § 52 lõike 5, § 73 lõike 6, § 75

lõike 5 ja § 1002 lõike 21, hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2, küberturvalisuse seaduse § 51 lõike

3 ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 24. novembri 2022. a määruse nr 94 „Eesti

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute

koordineerimisüksuse määramine ja ülesannete täitmise kord“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 24. novembri 2022. a määruse nr 94 „Eesti

küberturvalisuse valdkonna tööstuse, tehnoloogia ja teadusuuringute koordineerimisüksuse

määramine ja ülesannete täitmise kord“ § 2 lõikes 1 ja lõike 2 sissejuhatavas lauseosas

asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja

Digiministeerium“ vastavas käändes.

§ 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määruse nr 8 „Elutähtsa

telefoni-, mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded”

muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 19. veebruari 2021. a määruse nr 8 „Elutähtsa telefoni-,

mobiiltelefoni- ja andmesideteenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded” § 6 lõikes 4

asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja

Digiministeerium“.

§ 3. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. veebruari 2022. a määruse nr 13 „Numbri

broneerimise andmekogu põhimäärus“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 12. veebruari 2022. a määruse nr 13 „Numbri

broneerimise andmekogu põhimäärus“ § 13 tekstis asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi“.

§ 14. Keskkonnaministri 16.06.2021. a määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“

muutmine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse §

58 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määruse nr 59 „Volituse andmine

aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks” alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 16.06.2021. a määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 21 lõikes 1

asendatakse sõna „regionaalministri“ sõnadega „majandus- ja tööstusministri“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

§ 5. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruse nr 28 „Riigi

Infosüsteemi Ameti põhimäärus“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25. aprilli 2011. a määruses nr 28 „Riigi Infosüsteemi

Ameti põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõikes 1 asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi“

sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi“;

2) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõna „majandusvaldkonna“ sõnaga „digivaldkonna“.

§ 6. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 9. märtsi 2022. a määruse nr 20 „Sideteenuse

hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“

muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 9. märtsi 2022. a määruse nr 20 „Sideteenuse hinna,

kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi põhimäärus“ § 5 lõike 3

esimeses lauses ja § 13 tekstis asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi“.

§ 7. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. novembri 2005. a määruse nr 140

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kasutatav teenuste osutamise kulude

arvestamise metoodika“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 24. novembri 2005. a määruse nr 140 „Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kasutatav teenuste osutamise kulude arvestamise metoodika“

§ 6 lõikes 6, § 7 lõigetes 5 ja 9 ning § 11 tekstis asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes.

§ 8. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2006. a määruse nr 25

„Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamise ja

hüvitamise kord“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2006. a määruse nr 25 „Universaalteenuse

osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamise ja hüvitamise kord“ § 4 lõike 3

punktides 4 ja 5 asendatakse sõna „majandusvaldkonna“ sõnaga „digivaldkonna“.

§ 9. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2006. a määruse nr 26

„Universaalteenuse osutamise piirkonna määramise alused“ muutmine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17. märtsi 2006. a määruse nr 26 „Universaalteenuse

osutamise piirkonna määramise alused“ § 4 lõikes 2 asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“.

§ 10. Regionaalministri 04.10.2023. a määruse nr 66 „Riigi eriplaneeringu algatamise

taotlusele esitatavad nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 3 lõike 6 punkti 21 alusel.

§ 1. Regionaalministri 04.10.2023. a määruse nr 66 „Riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele

esitatavad nõuded“ §-s 1 asendatakse sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile“

sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

§ 11. Riigihalduse ministri 18.10.2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 41 lõike 3 alusel.

§ 1. Riigihalduse ministri 18.10.2022. a määruse nr 47 „Planeeringute andmekogu põhimäärus“

§ 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ sõnadega

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

§ 12. Keskkonnaministri 16.06.2021. a määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“

muutmine

Määrus kehtestatakse avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 3 ja ruumiandmete seaduse §

58 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2021. a määruse nr 59 „Volituse andmine

aadressiandmete süsteemi kehtestamiseks” alusel.

§ 1. Keskkonnaministri 16.06.2021. a määruse nr 32 „Aadressiandmete süsteem“ § 21 lõikes 1

asendatakse sõna „regionaalministri“ sõnadega „majandus- ja tööstusministri“.

§ 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

1

EELNÕU

12.09.2024

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadus

§ 1. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmine

Vabariigi Valitsuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 45 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) Justiits- ja Digiministeerium;“;

2) paragrahvi 59 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠59. Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala

(1) Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalas on õigusloome kvaliteedi tagamine ja

koordineerimine, õiguspoliitika, sealhulgas kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine,

bürokraatia vähendamine, õigusaktide süstematiseerimine ja Riigi Teataja väljaandmine,

esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri ja vanglate tegevuse, kohtuekspertiisi, notarite

ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine; samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta

isiku välisriigile väljaandmise otsustamine, intellektuaalse omandi valdkonna koordineerimine,

konkurentsijärelevalve poliitika kujundamine ja konkurentsijärelevalve korraldamine,

järelevalve kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide üle, andmekaitsealased küsimused,

digiühiskonna poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste

arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi arendamine, digiteadmiste arendamine,

digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, riigi infosüsteemide,

sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja koordineerimine ning kesksete võrgu- ja

infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine ning

ministeeriumi pädevuse kohane õigusloome.“;

3) paragrahvi 59 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) Riigi Infosüsteemi Amet.“;

4) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus-,

ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine, ettevõtjatele teenuste

arendamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi

arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute

usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise,

tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse

kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine,

meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas ligipääsetavuse edendamine ja

koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“;

2

5) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on riigi majandus-,

ettevõtlus-, tööhõive- ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtjate teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine, ettevõtjatele teenuste

arendamine; reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi

arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute

usaldusväärsuse tagamine; metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise,

tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse

kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine,

meediateenuste riiklik järelevalve; töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse

kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse, sealhulgas ligipääsetavuse edendamine ja

koordineerimine; maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise

korraldamine, maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.“;

6) paragrahvi 63 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) Maa- ja Ruumiamet;“;

8) paragrahvi 651 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on maaelu poliitika,

põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika, regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse

poliitika, kohaliku omavalitsuse üksuste finantsjuhtimise poliitika ning riigisisese

ühistranspordi poliitika kavandamine ja elluviimine, põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise

poliitika ning maaparanduspoliitika kavandamine, toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja

nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse

alase tegevuse koordineerimine, postside, põllumajandusteaduse ja -arenduse ning

põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.“;

9) paragrahvi 651 lõike 2 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 66 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „arengu“ sõnadega „ja elanikkonnakaitse“;

11) paragrahvi 79 lõikes 2 asendatakse sõnad „juriidilist kõrgharidust omav“ sõnaga

„kõrgharidusega“;

12) paragrahvi 10519 täiendatakse lõigetega 10–14 järgmises sõnastuses:

„(10) Justiitsministeerium korraldatakse ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks alates 2024.

aasta 1. novembrist. Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb justiits- ja digiminister.

(11) Kõigis õigussuhetes, milles kuni 2024. aasta 31. oktoobrini esindas Eesti Vabariiki

käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud valdkonnas Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, loetakse alates 2024. aasta 1. novembrist Eesti Vabariigi

esindajaks Justiits- ja Digiministeerium.

3

(12) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes loetakse sõna „Justiitsministeerium“

asendatuks sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes.

(13) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse kuni nende õigusaktide

muutmiseni asjaomaseks ministeeriumiks käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 ja § 63 lõikes 1

sätestatud valitsemisalast tulenev ministeerium.

(14) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates õigusaktides teeb käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja

13 sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul nimetatud lõigete

jõustumisest arvates.“;

13) paragrahvi 10519 täiendatakse lõigetega 15–17 järgmises sõnastuses:

„(15) Kõigis õigussuhetes, milles kuni 2024. aasta 31. detsembrini esindas Eesti Vabariiki

käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonnas Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, loetakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(16) Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse kuni nende õigusaktide

muutmiseni asjaomaseks ministeeriumiks käesoleva seaduse § 63 lõikes 1 ja § 651 lõikes 1

sätestatud valitsemisalast tulenev ministeerium.

(17) Riigi Teatajas avaldatud kehtivates õigusaktides teeb käesoleva paragrahvi lõikes 16

sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul nimetatud lõike jõustumisest

arvates.“.

§ 2. Avaliku teabe seaduse muutmine

Avaliku teabe seaduse § 321 lõikes 2 ja § 439 lõikes 4 asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes.

§ 3. E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmine

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 12 lõikes 4 asendatakse sõnad

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“.

§ 4. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine

Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-s 111 ja § 15 lõikes 1

asendatakse sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ sõnadega „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ vastavas käändes.

§ 5. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduses, välja arvatud § 140 lõikes 2, asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes.

§ 6. Hädaolukorra seaduse muutmine

4

Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“.

§ 7. Maaparandusseaduse muutmine

Maaparandusseaduse § 49 lõikes 3, § 68 lõigetes 3 ja 6 ning §-s 97 asendatakse sõnad

„Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ sõnadega „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“.

§ 8. Maapõueseaduse muutmine

Maapõueseaduse §-s 1359 asendatakse sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga“

sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga“.

§ 9. Planeerimisseaduse muutmine

Planeerimisseaduses asendatakse sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ sõnadega

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ vastavas käändes.

§ 10. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 25 lõike 1 punktis 17 ja § 27 pealkirjas asendatakse tekstiosa „Maa-ameti“

tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“;

2) paragrahvis 27 asendatakse arv „137“ läbivalt arvuga „2353“;

3) seaduse 5. peatükki täiendatakse 7. jaoga järgmises sõnastuses:

„7. jagu

Riigi Infosüsteemi Ameti toimingud

1. jaotis

E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 1162. Usaldusteenuse osutaja loa taotlemise ja usaldusnimekirja kandmise toimingud

(1) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse osutaja

usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1030

eurot iga usaldusteenuse kohta.

(2) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja korduva loa ja kvalifitseerimata usaldusteenuse

osutaja usaldusteenuse usaldusnimekirja kandmise korduva taotluse läbivaatamise eest

tasutakse riigilõivu 770 eurot iga usaldusteenuse kohta.

(3) Usaldusteenuse osutaja andmete muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu

65 eurot.

§ 1163. E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamise toimingud

5

E-identimise süsteemi usaldusväärsuse taseme samaväärsuse hindamiseks esitatava taotluse

läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2500 eurot iga e-identimise süsteemi kohta.“;

4) seaduse 8. peatüki 10. jagu „Riigi Infosüsteemi Ameti toimingud“ tunnistatakse kehtetuks;

5) seaduse 8. peatükki täiendatakse 11. jaoga järgmises sõnastuses:

„11. jagu

Maa- ja Ruumiameti toimingud

1. jaotis

Maakatastriseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2353. Maakatastri dokumendi väljastamine

Tehingute andmebaasi andmetest elektroonilise koopia või väljavõtte väljastamise eest

tasutakse riigilõivu 0,30 eurot iga tehingu eest.

§ 2354. Maakorraldustööde tegevuslitsentsi andmise ja kehtivuse pikendamise taotluse

läbivaatamine

(1) Maakorraldustööde tegevuslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260

eurot.

(2) Maakorraldustööde tegevuslitsentsi kehtivuse pikendamise taotluse läbivaatamise eest

tasutakse riigilõivu 132 eurot.

§ 2355. Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse

läbivaatamine

Maareformi seaduse alusel kasutusvaldusesse antud maa omandamise taotluse läbivaatamise

eest tasutakse riigilõivu 32 eurot.

2. jaotis

Maaparandusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2356. Maaparandussüsteemi ehitusloa andmine

Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 20 eurot.“;

6) seaduse 101 . peatüki 3. jagu „Maa-ameti toimingud“ ja 4. jao 4. jaotis „Maaparandusseaduse

alusel tehtavad toimingud“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 11. Riigivaraseaduse muutmine

Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõikes 21 asendatakse sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“

sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“;

6

2) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:

„(5) Kinnisasja kasutamiseks andmisel otsustab riigivara valitseja kasutamiseks andmise

tingimused kaalutlusõiguse alusel, arvestades muu hulgas kinnisvara ökonoomset kasutamist,

senise maakasutuse jätkamist, planeeringute elluviimise võimalusi ja teisi maa või ehitise

edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid, ning näeb vajaduse korral ette kinnisasjade

kasutamiseks andmise kogumina.

(6) Kinnisasjade kogumina kasutamiseks andmine käesoleva seaduse tähenduses on mitme

kinnisasja kasutamiseks andmine koos ja ühise hinna eest. Kasutamiseks antavate kinnisasjade

kogumi moodustamisel lähtub riigivara valitseja kinnisasjade territoriaalsest paiknemisest,

nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel, kinnisasjade eeldatavast kõrgemast väärtusest

kogumina kasutusse andmisel võrreldes kogumisse arvatud kinnisasjade väärtustega nende

eraldi kasutusse andmisel ja muudest asjaoludest, mille esinemisel on riigivara otstarbekas

kasutusse anda kogumina.“.

3) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maa võib riigivara

valitseja või tema volitatud asutus anda kasutamiseks üksnes Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusolekul.“;

4) paragrahvi 37 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Riigivara valitseja või tema volitatud asutus võib kinnisasja võõrandada üksnes Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul, kui:

1) tegemist on põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maaga;

2) asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud käesoleva seaduse § 96 lõikes 5

nimetatud taotluse koos põhjendusega selle kohta, et kinnisasi on talle vajalik.“.

§ 12. Ruumiandmete seaduse muutmine

Ruumiandmete seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 75 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ruumiandmete infrastruktuuri väljaarendamist koordineerib Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitusel ministeeriumi

valitsemisalasse kuuluv asutus koostöös Kliimaministeeriumiga.“;

2) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi“

sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi“.

§ 13. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1–4, 6, 11 ja 12, §-d 2, 3, 5 ja 6 ning § 10 punktid 3 ja 4

jõustuvad 2024. aasta 1. novembril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 5, 7–10 ja 13, §-d 4 ja 7–9, § 10 punktid 1, 2, 5 ja 6 ning §-

d 11 ja 12 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

7

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „….“………………… 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus „……“……………………2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS-i) muudatustega korraldatakse Justiitsministeerium ümber

Justiits- ja Digiministeeriumiks ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu

valdkonna ülesanded lähevad üle Justiits- ja Digiministeeriumile. Samuti korraldatakse ümber

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

tegevust. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist viiakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumisse ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine,

maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning

maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Muu hulgas täiendatakse Siseministeeriumi

valitsemisala elanikkonna kaitse valdkonnaga ja muudetakse riigisekretäri ametinõudeid.

Eelnõuga kavandatavad sisulised muudatused:

- Justiitsministeerium nimetatakse Justiits- ja Digiministeeriumiks.

- Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse liiguvad järgmised digiarengu valdkonna

ülesanded vastavalt VVSi muudatustele:

o digiühiskonnapoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine;

o avalike e-teenuste arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi

arendamine;

o digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve;

o riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja

koordineerimine ning kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise

koordineerimine;

o telekommunikatsiooni korraldamine.

- Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi

Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus liiguvad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalasse.

- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liiguvad järgmised

ülesanded vastavalt VVSi muudatustele:

o ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine;

o maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine;

o ruumilise planeerimise korraldamine;

o maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine.

- Maa-amet (loodav Maa- ja Ruumiamet) liigub Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.

- Siseministeeriumi valitsemisala täiendatakse elanikkonnakaitse valdkonnaga.

- Kaotatakse juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretäri ametikohal.

- Kehtestatakse nõue, et riigile kuuluva kinnisasja võib kasutusse anda või võõrandada

üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul, kui tegemist on

põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maaga, või kui

2

kinnisasi on asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksus hinnangul talle vajalik avalike

ülesannete täitmiseks.

- Luuakse võimalus anda riigile kuuluvad kinnisasjad kasutamiseks kogumina.

Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

tehakse muudatused VVS-is ja üheteistkümnes muus seaduses eesmärgiga korraldada ümber

ministeeriumide (Justiitsministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi) tööjaotus, et tulemuslikult juhtida Eesti Reformierakonna,

Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsusliidu programmis aastateks

2024–20271 (koalitsioonileping) kokku lepitud eesmärkide2 saavutamist.

Ministeeriumide ümberkorraldamine lähtub ka riigireformi üldisemast põhimõttest, milleks on

dubleerimise vähendamine riigiametites ning avaliku teenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse

parandamine.

Lisaks siinsele eelnõule muudetakse 2024. a eelarvet (menetletakse eraldi eelnõuna, kuna

sellele kohalduvad eraldi menetlusreeglid vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele).

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku

õiguse talituse nõunik Kaidi Meristo ([email protected]) koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna nõuniku Ragnar Kassi

([email protected]) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja

Geir Veskiga ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi

õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]) ning eelnõu mõjuhinnangu on koostanud sama talituse nõunik Pilleriin

Lindsalu ([email protected]).

1.3. Märkused

Kuna eelnõukohase seadusega muudetakse VVSi, on seaduse vastuvõtmiseks vaja Riigikogu

koosseisu häälteenamust.

Eelnõukohase seadusega muudetakse seaduste järgmisi redaktsioone:

- Vabariigi Valitsuse seadus (RT I, 24.05.2024, 8);

1 Kättesaadav Vabariigi Valitsuse kodulehel 2 - Muudame riigi efektiivsemaks, milleks vaatame üle avaliku sektori ülesanded ja kaotame dubleerivad

tegevused.

- Parandame riigi strateegilist juhtimist ja Riigikantselei võimekust Vabariigi Valitsuse töö toetamisel.

- Riigijuhtimise kvaliteedi parandamiseks eelisarendame andmepõhist otsustamist, tehisaru kasutamist ja riigiga

asjaajamise automatiseerimist.

- Jätkame kohtumenetluse digitaliseerimist ja otsime võimalusi tehisaru abil kohtutoimingute kiirendamiseks.

- Andme- ja vajaduspõhiste (personaalse riigi) teenuste arendamiseks korrastame riigi andmekogud ja tagame

nende ristkasutuse.

- Arendame edasi e-riigi teenuseid, teeme need mobiilselt kättesaadavamaks ning suurendame nende toimekindlust

ja küberturvalisust. Kujundame tervikpildi tehnoloogilisest võimekusest, et igas kriisis jätkata toimimist sidusa

digiriigina.

3

- avaliku teabe seadus (RT I, 07.03.2023, 11);

- ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I, 11.06.2024, 3);

- e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus (RT I, 03.03.2023, 3);

- elektroonilise side seadus (RT I, 17.04.2024, 4);

- hädaolukorra seadus (RT I, 06.07.2023, 33);

- maaparandusseadus (RT I, 30.06.2023, 38);

- maapõueseadus (RT I, 21.12.2023, 2);

- planeerimisseadus (RT I, 11.06.2024, 12);

- riigilõivuseadus (RT I, 21.06.2024, 22);

- riigivaraseadus (RT I, 06.07.2023, 84);

- ruumiandmete seadus (RT I, 30.06.2023, 68).

Muutmisel on aluseks võetud seaduste redaktsioonid, mis on jõus 2024. aasta 4. septembri

seisuga.

Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle

tõttu teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja

Ruumiametiks) 457 SE. Eelnõu ei ole seotud kehtiva Vabariigi Valitsuse programmiga (eelnõu

menetlemise ajal on VVTP muudatused veel koostamisel) ega Euroopa Liidu õigusega.

Lähtuvalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 5 ei ole seaduseelnõu

jaoks koostatud väljatöötamiskavatsust ega kontseptsiooni (seaduse rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust või olulist mõju). Ministeeriumide struktuurimuudatuste näol on

tegemist eelkõige haldusesisest töökorraldust puudutavate muudatustega, mille mõju

haldusevälistele isikutele, sh ettevõtjatele ja eraisikutele, on väike. Ministeeriumide

ümberkorraldamist on võimalik ellu viia vaid seadust muutes, st võimalik on valida õigusliku

sekkumise ja mitte midagi tegemise vahel, mistõttu hea õigusloome ja normitehnika eeskirja §

1 lõike 1 alusel koostatavas võimalikus väljatöötamiskavatsuses täiendava analüüsi tegemine

altervnatiivseid võimalusi ega täiendavat sisendit küsimuse lahendamiseks ei annaks.

2. Seaduse eesmärk

VVSi muutmise laiem eesmärk on luua digireformi elluviimise toetamiseks vajalik struktuur,

tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist ning kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt

olemasolevaid ressursse.

Riigivalitsemine on maailmas muutumas paindlikumaks ja mitmekesisemaks. Pikaajalises

arengustrateegias „Eesti 2035“ on kokku lepitud püüelda uute lahenduste kasutuselevõtu,

innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist toetava ühiskonnakorralduse poole. Vananeva ja

kahaneva rahvastiku tõttu peab suurenema riigivalitsemise tõhusus, sest järjest väiksema

ametkonnaga on vaja pakkuda üha kvaliteetsemaid avalikke teenuseid. Selleks peab

valitsemiskorraldus muutuma vajaduspõhiseks ja paindlikuks ning üleilmsete muutustega

kohanevaks. Riigivalitsemise tõhustamiseks tuleb edendada digiriigi teenuseid ning

andmemajandust. „Justiits- ja digiteemade kohtumine on ammu igapäevane – reeglid, eriti

andmete, kodanike, riikide, tehismõistuse ja ettevõtete kohtumispunktis määravad, kes mida ja

4

kuidas teha saab. Uus majandus vajab vastutajat, kes aitaks neil selles reeglite rägastikus leida

parim lahendus Euroopas.“3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõus on 13 paragrahvi, milles nähakse ette 12 seaduse muutmine.

Paragrahviga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse seadust.

Muudetakse ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja sellega seoses ministeeriumide

valitsemisalasse kuuluvaid valitsusasutusi ning lisatakse rakendussätted. Uusi valitsusasutusi ei

looda, küll aga muutub Justiitsministeeriumi nimetus. Justiitsministeerium korraldatakse ümber

Justiits- ja Digiministeeriumiks. Samuti muudetakse riigisekretäri haridusnõuet.

Punktiga 1 muudetakse VVSi §-s 45 sätestatud ministeeriumide loetelu. Justiitsministeeriumi

asemel on edaspidi ministeeriumide loetelus Justiits- ja Digiministeerium. Et efektiivsemalt viia

ellu digireformi, laiendatakse senise Justiitsministeeriumi vastutusala. Kuna

Justiitsministeeriumi valitsemisalasse liigub kogu digiarengu valdkond, tuleb muuta ka

ministeeriumi nimetus laiemaks.

Punktiga 2 sätestatakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala (VVS § 59). Eelnõuga

viiakse Justiits- ja Digiministeeriumiks ümber korraldatavasse ministeeriumisse lisaks

Justiitsministeeriumi valitsemisala valdkondadele seni Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olnud digiühiskonna poliitika kavandamine ja

elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise koordineerimine ja nende ühtse

platvormi arendamine, digiteadmiste arendamine, digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline

korraldamine ja järelevalve, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja

koordineerimine ning kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise koordineerimine,

telekommunikatsiooni korraldamine ning sellekohane õigusloome.

Justiits- ja digivaldkonna ühendamine ühe ministeeriumi valitsemislasse tõhustab andmepõhist

otsustamist ja aitab vähendada bürokraatiat läbi õiguslikult läbimõeldud digisüsteemide

loomise.

Justiitsministeeriumi vastutusvaldkonna sõnastusse lisatakse selguse huvides ka õigusloome

kvaliteedi tagamine. Selle sisuks on kokkuvõtvalt riigi õiguspoliitika kavandamine ja

elluviimine ning õiguse süsteemne arendamine riigi- ja haldusõiguse, tsiviilõiguse ja

karistusõiguse küsimustes, sealhulgas autoriõiguse, tööstusomandi ja konkurentsiõiguse

küsimustes. Õigusloome kvaliteedi tagamiseks ja koordineerimiseks analüüsitakse järjepidevalt

õigusloome arengusuundi ning tehakse ministeeriumidele ettepanekuid õigusaktide

väljatöötamiseks. Samuti töötatakse välja hea õigusloome ja normitehnika üldpõhimõtted ja

reeglid. Siia hulka kuulub nii õiguspoliitika lähtealuste koostamine ja menetlemine kui ka

mõjude hindamise metoodika väljatöötamine. Samuti on õigusloome kvaliteedi tagamise ja

koordineerimise keskne osa ministeeriumide seaduseelnõude väljatöötamiskavatsuste analüüs

ja kooskõlastamine, seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude analüüs ja kooskõlastamine, nende

kehtivale õigusele, sh põhiseadusele ning Euroopa Liidu õiguse nõuetele vastavuse

kontrollimine, eelnõude õiguskeelekasutuse ühtlustamine ja õigusterminite süstematiseerimine.

3 Peaministrikandidaadi Kristen Michali 22.07.2024. a kõne Riigikogu ees valitsuse moodustamise kohta

5

Samuti täpsustatakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisala loetelu õigus-, sh

kriminaalpoliitika kavandamise ja elluviimisega, mis on küll ka seni olnud Justiitsministeeriumi

valitsemisalas, kuid pole olnud selgesõnaliselt VVSi §-s 59 välja toodud.

Punktiga 3 viiakse Riigi Infosüsteemide Amet (RIA) Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse

(VVS § 59 lg 2). RIA on riiklik kompetentsikeskus, kes kujundab ja kindlustab Eesti

digiühiskonna alustalasid: arendab ja haldab digiriigi keskseid tehnoloogilisi platvorme ning

tagab riigi küberturvalisuse. Lisaks lähevad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus (RIKS)

ning Eesti Interneti Sihtasutus. RIT hoiab digiriiki, pakkudes avalikule sektorile keskseid

arvutitöökoha ja serveri alustaristu teenuseid ning mitmeid lisateenuseid. RIKS tagab

riigiasutuste ja teiste riigieelarveliste institutsioonide sidealase teenindamise ning

eriotstarbelise ja operatiivside ning osutab operatiivraadioside-, andmekeskuste, riigi mereside-

ja telefoniteenuseid. Eesti Interneti SA on Eesti internetikogukonda esindav ja Eesti

maatunnusega domeeninimesid haldav organisatsioon. Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalas on lisaks RIA-le Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet ja Patendiamet.

Selles muudatusi ei planeerita.

Punktiga 4 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala (VVS §

63) 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2024. aastal ehk ajast, kui on toimunud digiarengu

valdkonna üleminek Justiits- ja Digiministeeriumisse, kuni ajani, mil Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse lisanduvad maakasutuspoliitika

kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja

ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Sätte uue redaktsiooni kohaselt on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas edaspidi riigi majandus-, ettevõtlus-, tööhõive-

ja tööturupoliitika kavandamine ja elluviimine; ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni toetamine ja korraldamine, ettevõtjatele teenuste arendamine; reaalajamajanduse,

tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine; ekspordi arendamine ja investeeringute

kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine; metroloogia,

standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse,

toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi

tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve;

töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning võrdse kohtlemise ja soolise võrdõiguslikkuse,

sealhulgas ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine ning vastavate õigusaktide eelnõude

koostamine.

Punktiga 5 sätestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala (VVS §

63) 2025. aasta 1. jaanuarist, mil Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist tuuakse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse maakasutuspoliitika

kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja

ruumivaldkonna ülesannete täitmine.

Punktiga 6 muudetakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste

nimekirja 1. novembrist kuni 31. detsembrini 2024. aastal ehk ajast, kui on toimunud digiarengu

valdkonna üleminek Justiits- ja Digiministeeriumisse, kuni ajani, mil Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse lisanduvad maakasutuspoliitika

kavandamine ja elluviimine, ruumilise planeerimise korraldamine ning maa- ja

ruumivaldkonna ülesannete täitmine. Seoses digiarengu valdkonna üleminekuga Majandus- ja

6

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse

läheb ka RIA Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse.

Punktiga 7 viiakse seoses maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmise üleminekuga

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse üle Maa- ja Ruumiamet.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jäävad Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet ning Tööinspektsioon.

Punktidega 8 ja 9 sätestatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala (VVS

§ 651). Sätte uue redaktsiooni kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisalas edaspidi maaelupoliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika,

regionaalpoliitika ja -arengu, kohaliku omavalitsuse poliitika, kohaliku omavalitsuse üksuste

finantsjuhtimise poliitika ning riigisisese ühistranspordi poliitika kavandamine ja elluviimine,

põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise poliitika ning maaparanduspoliitika kavandamine,

toiduvarustuskindluse ning toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine,

loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, postside,

põllumajandusteaduse ja -arenduse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate

õigusaktide eelnõude koostamine.

Maa-amet (loodav Maa- ja Ruumiamet) viiakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalasse. Samuti jäävad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse

Põllumajandus- ja Toiduamet ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet.

Punktiga 10 lisatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 66 lõikes 1 toodud Siseministeeriumi

valitsemisalasse elanikkonnakaitse kavandamine ja koordineerimine.

Elanikkonnakaitse moodustub mitmest omavahel seotud tegevusest, mille elluviimise eest

vastutavad eri ministeeriumid, kuid seni on juhtasutus olnud õiguslikult sätestamata.

Elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise ülesande lisamine Siseministeeriumi

valitsemisala ülesannetesse loob seaduse tasandil rolliselguse. Siseministeeriumi rolli

elanikkonnakaitses näitab ka Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi ja Siseministeeriumi

koostatud ühisdokument „Elanikkonnakaitse raamdokument“, milles on kirjeldatud

elanikkonnakaitse üldisi põhimõtteid ning pakutakse välja soovitud sihttasemed 2034. aastaks.

Muudatuse tulemusel ei hakka Siseministeerium juhtima teiste ministeeriumite valitsemisala

elanikkonnakaitse tegevusi ega nende valdkondlikke arendusi, vaid koordineerib üldist

elanikkonnakaitsepoliitikat. Siseministeerium veab juba täna eest elanikkonnakaitse arendamist

ning Päästeamet täidab elanikkonnakaitse asutuse ülesandeid. Muudatusega täpsustakse, et

elanikkonnakaitse kavandamise ja koordineerimise eest seisev minister on siseminister.

2023. aasta jaanuaris uuendatud „Eesti julgeolekupoliitika alustes“ on käsitletud ka

elanikkonnakaitset:

„Elanikkonnakaitse eesmärk on toetada inimesi kriisis, sealhulgas sõjaolukorras, ning

suurendada inimeste valmisolekut kriisides iseseisvalt toime tulla. Elanikkonnakaitse kriisiajal

tähendab riigi ja ühiskonna valmisolekut ohuteavituseks, päästetöödeks, evakuatsiooniks,

varjumiseks, esmaabiks ja katastroofimeditsiiniks, vältimatuks sotsiaalabiks,

psühhosotsiaalseks kriisiabiks ning muuks elanikele hädavajalikuks abiks.

Elanikkonnakaitse aluseks on inimeste suutlikkus kriisi ajal ennast kuni abi saabumiseni ise

kaitsta ja vajaduse korral üksteist aidata. Selle saavutamine on ühiskonna eri osaliste ühine

7

jõupingutus, kus on oluline roll inimestel, kogukondadel, vabatahtlikel, kohaliku omavalitsuse

üksustel ja erinevatel riigiasutustel.“

Punktiga 11 muudetakse § 79 lõiget 2. Kehtiva sätte kohaselt võib riigisekretäriks olla üksnes

juriidilist kõrgharidust omav isik. Eelnõu kohaselt peab riigisekretäril olema kõrgharidus.

Kehtiva VVSi järgi võtab riigisekretär sõnaõigusega osa valitsuse istungitest ning jälgib, et

Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega,

andes selle kinnituseks kaasallkirja Vabariigi Valitsuse määrustele ja korraldustele ning

Vabariigi Valitsuse istungi protokollidele. Täiendavalt teeb riigisekretär kehtiva seaduse

kohaselt peaministrile ettepanekuid ministri õigusakti peatamise ja kehtetuks tunnistamise

küsimuste päevakorda arvamise kohta. Need on ülesanded, mille täitmise tagamiseks otsustati

1995. aastal kehtestada riigisekretärile juriidilise hariduse nõue.

Kuid lisaks nimetatud ülesannetele juhib riigisekretär Riigikantseleid, mis on Vabariigi

Valitsuse juures olev valitsusasutus, mille eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja

peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.

Riigikantseleile pandud ülesanded on laia ampluaaga ega piirdu ainult juriidilise nõuandega.

Näiteks on Riigikantselei koordineerida kogu riigi strateegiline planeerimine. Riigikantselei

korraldab kõrgemate riigiametnike konkursse ja tegeleb tippjuhtide arendamisega. Samuti on

Riigikantselei koordineerida Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamine ning riigi

julgeolekuolukorra analüüsimise ja hindamise juhtimine ning kogu riigikaitse planeerimine.

Lisaks koordineerib Riigikantselei täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse

arendamisel ja korraldamisel ning üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni ning töötab välja

riigi kriisireguleerimise poliitika ja koordineerib selle elluviimist.

Seega on riigisekretär tippjuht, kelle roll eeldab laiaulatuslikke teadmisi ja kogemusi, mitte

ainult õigusalases vallas, vaid ka näiteks haldus-, juhtimis- ja poliitilises sfääris. Seetõttu ei

piirata eelnõu kohaselt riigisekretäriks sobivate isikute ringi edaspidi vaid juriidilist

kõrgharidust omavate isikutega.

Riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest loobumine ei ole valitsuse õiguspärast ja sujuvat

otsusetegemist takistav asjaolu. Riigisekretär saab oma õigusalaste ülesannete täitmisel toetuda

Riigikantselei õigusekspertidele.

Punktides 12 ja 13 on toodud ministeeriumide ümberkorraldamise rakendamisega seotud

sätted (§ 10519 lõiked 10–17).

Justiitsministeerium korraldatakse ümber Justiits- ja Digiministeeriumiks.

Ümberkorraldamisega seotud toimingud teeb justiits- ja digiminister.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist üleviidava valdkonna ametnikud ja töötajad,

viiakse alates eelnõu seadusena jõustumisest Justiits- ja Digiministeeriumi koosseisu kooskõlas

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 16 lõikega 5 ja § 98 lõike 1 punktiga 1 ning töölepingu

seaduse (TLS) § 112 lõikega 1.

Samadel alustel viiakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist üle ametnikud ja töötajad,

kelle ameti- ja töökoht seoses ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse üle viiakse.

8

ATS § 16 lõige 5 sätestab, et konkurssi ei korraldata, kui tegemist on ametniku üleviimisega §

98 lõike 1 punktide 1–3 kohaselt. Punkti 1 kohaselt viiakse ametnik tähtajatult üle teisele

ametikohale, kui ametikoha ülesanded antakse üle sama ametiasutuse teisele struktuuriüksusele

või teisele ametiasutusele. Sama paragrahvi järgmistes lõigetes on täpsustatud sellel alusel

üleviimise tingimusi ja korda.

TLS § 112 lõike 1 kohaselt lähevad töölepingud muutumatul kujul üle ettevõtte omandajale

võlaõigusseaduse alusel, kui ettevõte jätkab sama või sarnast majandustegevust. Lõike 2

kohaselt on ettevõtte üleandjal ja omandajal keelatud töölepingut üles öelda ettevõtte ülemineku

tõttu.

Ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamise tulemusena teise asutuse koosseisu

viidavate ametnike ja töötajate teenistusülesanded ei muutu, ametnikud ja töötajad viiakse teise

ministeeriumi koosseisu samade teenistusülesannetega, mida nad täitsid seni.

VVSi lisatavas §-s 10520 ei ole vaja eraldi käsitleda olukordi, mida reguleerivad ammendavalt

teenistus- ja töölepingualased õigusaktid, sh ametikohtade ühendamise, ülesannete muutumise

(nt ATS § 90 lõiked 3 ja 4), töölepingu muutmise ja lõpetamise (TLS §-d 12 ja 89) sätted. Iga

olukorda hinnatakse eraldi sõltuvalt asjaoludest.

ATSi § 16 lõike 51 kohaselt ei korraldata konkurssi ka ministeeriumi asekantsleri ametikoha

täitmiseks, kui asekantsler viiakse teisele ametikohale üle vastavalt ATSi § 98 lõike 1 punktile

1. ATSi § 98 ei reguleeri teenistustähtaega. Üleviimise tähtajatus tähendab, et ametnik viiakse

teisele ametikohale üle kuni tema teenistustähtaja lõppemiseni. Asekantsleri teenistustähtaeg

tuleneb avaliku teenistuse seaduse § 23 lõike 2 punktist 3. Paragrahvi 98 lõige 2 täpsustab, et

ametniku üleviimisel teisele ametikohale § 98 lõike 1 punkti 1 alusel ei tohi tema teenistussuhte

tingimused oluliselt erineda senise teenistussuhte tingimustest. Seaduses sätestatud

teenistustähtaega tuleb pidada teenistustingimuseks, mille muutmine oleks oluline erinevus.

Seega tähtajalisel kohal olevad asekantslerid viiakse üle teise ministeeriumisse selle tähtajaga,

milleks nad on praegu ametisse nimetatud.

Üleviidavate teenistujate arv on märgitud mõjude punktis.

Vastavalt VVS §-le 44 läheb kõigis õigussuhetes, k.a pooleliolevas haldusmenetluses, sõlmitud

lepingute, sealhulgas hankelepingute puhul jne Eesti Vabariigi esindamine üle ümberkorralduse

tulemusena moodustatavale ministeeriumile kõigi ületulevate valdkondade ja ülesannete puhul.

Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on § 59 lõikes 1 sätestatud valdkonnas esindanud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kuni 2024. aasta 31. oktoobrini, loetakse alates

2024. aasta 1. novembrist Eesti Vabariigi esindajaks Justiits- ja Digiministeerium.

Kõigis õigussuhetes, milles Eesti Vabariiki on esindanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium § 63 lõikes 1 sätestatud valdkonnas kuni 2024. aasta 31.

detsembrini, loetakse alates 2025. aasta 1. jaanuarist Eesti Vabariigi esindajaks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Kehtivates ja tulevikus jõustuvates seadustes loetakse sõna „Justiitsministeerium“ asendatuks

sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ vastavas käändes.

9

Kehtivates ja tulevikus jõustuvates õigusaktides loetakse kuni nende õigusaktide muutmiseni

asjaomaseks ministeeriumiks VVSi § 59 lõikes 1 ja § 63 lõikes 1 sätestatud valitsemisalast

tulenev ministeerium.

Riigi Teatajas avaldatud kehtivates seadustes teeb kõnesoleva paragrahvi lõigetes 12, 13 ja 16

sätestatud muudatused Riigi Teataja väljaandja kolme kuu jooksul vastava lõike jõustumisest

arvates.

Muutmist vajavate Vabariigi Valitsuse ja ministri määruste loetelu on lisatud seletuskirjale (lisa

1). Vabariigi Valitsuse korraldusi ei ole vaja seoses ministeeriumi nimetuse ja valitsemisala

muutmisega muuta. VVSis sätestatud muudatuste jõustumise järel tuleb Vabariigi Valitsuse

korralduste kohaldamisel lähtuda VVSis sätestatud ministeeriumide valitsemisaladest.

Paragrahviga 2 muudetakse avaliku teabe seadust. Seaduse § 321 lõikes 2 ja § 439 lõikes 4

asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja

Digiministeerium“ vastavas käändes. Muudatusega läheb Eesti teabevärava haldamise ja

arendamise tagamise ülesanne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt üle Justiits- ja

Digiministeeriumile. Samuti sätestatakse, et riigi infosüsteemi kindlustavate süsteemide

kasutamise kohustuse suhtes võib teha rahvusvahelisest lepingust tulenevate ülesannete

täitmiseks asutatud andmekogule erandi edaspidi kooskõlastatult Justiits- ja

Digiministeeriumiga. Kehtiva seaduse kohaselt on erandiks kooskõlastust vaja küsida

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt.

Paragrahviga 3 muudetakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse § 12 lõiget 4

ja seal asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits-

ja Digiministeerium“. Nimetatud seadus reguleerib e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke

usaldusteenuseid ning riikliku järelevalve korraldust ulatuses, milles need ei ole reguleeritud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks

vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ

(ELT L 257, 28.08.2014, lk 73–114). Muudatusega antakse halduslepingu sõlmimise korral

isikuga, kes sertifitseerib kvalifitseeritud e-allkirja andmise vahendite vastavust Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 nõuetele, ülesande täitmise üle

haldusjärelevalve tegemise pädevus üle Justiits- ja Digiministeeriumile. Kui haldusleping

lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab ülesande täitmise jätkamist,

korraldab selle edasise täitmise samuti Justiits- ja Digiministeerium.

Paragrahviga 4 asendatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §

111 lõigetes 1–3 ja § 15 lõikes 1 sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ sõnadega

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ vastavas käändes. Vastavalt muudatustele

menetleb §-s 111 nimetatud maakonnaplaneeringud lõpuni Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Samuti on maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maa

omanikuks planeerimisseaduse tähenduses Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik.

Paragrahviga 5 asendatakse elektroonilise side seaduses, välja arvatud § 140 lõikes 2, sõnad

„Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“

vastavas käändes. Vastavalt muudatustele hakkavad edaspidi raadiosagedusi ja numeratsiooni

haldama ning elektroonilise side valdkonda riiklikult korraldama Justiits- ja Digiministeerium

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse jääv Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet.

10

Paragrahviga 6 muudetakse hädaolukorra seadust. Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1

sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“

sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“. Selle kohaselt läheb Justiits- ja Digiministeeriumile

seaduse jõustumisest alates üle järgmiste elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine:

- telefoniteenus;

- mobiiltelefoniteenus;

- andmesideteenus;

- elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine.

Paragrahviga 7 asendatakse maaparandusseaduse § 49 lõikes 3, § 68 lõigetes 3 ja 6 ning §-s

97 sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ sõnadega „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“. Edaspidi teostab maaparandusühistu liikmeõigusi ja

maaparandussüsteemi suhtes riigivara valitseja õigusi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Samuti liiguvad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarvesse vahendid, mis on ette nähtud selliste

ühiseesvoolude korrashoiuks, mille valgala pindala on suurem kui kümme ruutkilomeetrit

(2024. a 670 000 eurot).

Paragrahviga 8 asendatakse maapõueseaduse §-s 1359 sõnad „Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga“ sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga“,

st Kliimaministeerium analüüsib 2025. aasta 1. juuliks koostöös Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga riigile kuuluva kinnisasja kaevandamiseks kasutada

andmise tasu määramise aluste eesmärgipärasust ja otstarbekust ning esitab vajaduse korral

ettepaneku asjassepuutuvate õigusaktide muutmiseks.

Paragrahviga 9 asendatakse tulenevalt valdkonna üleminekust planeerimisseaduse tekstis

sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“ sõnadega „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium“ vastavas käändes.

Paragrahviga 10 muudetakse riigilõivu seadust.

Punktiga 1 asendatakse seaduse paragrahvi 25 lõike 1 punktis 17 ja § 27 pealkirjas asendatakse

tekstiosa „Maa-ameti“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiameti“;

Punktiga 2 asendatakse § 27 lõigetes 1 ja 2 arv „137“ arvuga „2353“. Paragrahv 27 viitab

praegu §-le 137, mis on kehtetu alates 01.07.2023.

Punktidega 3 ja 4 tõstetakse Riigi Infosüsteemi Ameti toimingute riigilõivu regulatsioon 8.

peatükist, milles reguleeritakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

toimingute riigilõivude suurusi 5. peatükki, kus reguleeritakse Justiitsministeeriumi

valitsemisala toimingute riigilõivude suurusi. Riigilõivu suurused ei muutu.

Punktidega 5 ja 6 tõstetakse Maa-ameti (loodava Maa- ja Ruumiameti) toimingud Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalasse. Riigilõivu suurused ei muutu.

Paragrahviga 11 muudetakse riigivaraseadust.

11

Punktiga 1 asendatakse § 7 lõikes 21 sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeerium“

sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium“. Muudatuse kohaselt on edaspidi

asjaõigusseaduse § 1321 alusel riigi omandis oleva kinnisasja valitseja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Punktiga 2 täiendatakse riigivaraseaduse § 14 lõigetega 5 ja 6, mis täpsustavad riigile

kuuluvate kinnisasjade kasutamiseks andmist kogumina. Riigivaraseaduse §-s 14 kavandatud

muudatused lähtuvad eelnõu eesmärgist tõhustada riigi strateegiliste ülesannete täitmist ning

kasutada tõhusamalt ja mõjusamalt olemasolevaid ressursse. Muudatused annavad Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Maa- ja Ruumiametile täiendava paindlikkuse riigi

maareservi valitsemiseks ning võimaldavad senisest tõhusamalt ja mõjusamalt viia ellu

maakasutuspoliitikat. Kinnisasja kasutamiseks andmisel otsustab riigivara valitseja

kasutamiseks andmise tingimused kaalutlusõiguse alusel, arvestades muu hulgas kinnisvara

ökonoomset kasutamist, senise maakasutuse jätkamist, planeeringute elluviimise võimalusi ja

teisi maa või ehitise edaspidise kasutamise seisukohalt olulisi asjaolusid, ning näeb vajaduse

korral ette kinnisasjade kasutamiseks andmise kogumina. Kinnisasjade kogumina kasutamiseks

andmine on mitme kinnisasja kasutamiseks andmine koos ja ühise hinna eest. Kasutamiseks

antavate kinnisasjade kogumi moodustamisel lähtub riigivara valitseja kinnisasjade

territoriaalsest paiknemisest, nende seotusest sihtotstarbelisel kasutamisel, kinnisasjade

eeldatavast kõrgemast väärtusest kogumina kasutusse andmisel võrreldes kogumisse arvatud

kinnisasjade väärtustega nende eraldi kasutusse andmise korral ja muudest asjaoludest, mille

esinemise korral on riigivara otstarbekas kasutusse anda kogumina. Riigivaraseadus reguleerib

praegu selgelt kinnisasjade kogumina võõrandamise küsimust, kuid puudub regulatsioon

kogumina kasutamiseks andmise kohta. Samas, sarnaselt võõrandamisele on teatud juhtudel

vajalik ja otstarbekas kinnisasjade kogumina kasutamiseks andmine. Asjakohased muudatused

annavad riigivara valitsejatele kindluse, et kinnisasju võib üldse kogumina kasutusse anda.

Samuti võimaldab see konkreetsete kinnisasjade kasutusse andmise puhul järgida paremini

riigivaraseaduse põhimõtteid (nt suurendada kasu ja vältida kahju, kui kinnisasjade kogumina

kasutusse andmine on tulusam võrreldes kinnisasjade eraldi kasutusse andmisega). Eesmärk on

täita senine lünk regulatsioonis ja ühtlasi ühtlustada regulatsiooni võõrandamise ja kasutusse

andmise puhul, kus menetluse adressaat mõlemal juhul on avalik-õiguslik või eraõiguslik isik,

kuid ühel juhul maaomand säilib ja teisel juhul mitte. Õigusselguse huvides on vajalik, et

riigivara kasutusse andmise regulatsioon oleks menetluste läbiviimiseks piisav. Arvestades

senist riigivara kasutusse andmise praktikat, on olnud vajadus anda mitu kinnisasja koos

kogumina kasutusse üksnes juhul, kui mõnele kinnisasjale pole eraldi ligipääsu avalikult

kasutatavalt teelt, samuti juhul, kui mitu kinnisasja moodustavad ühe planeeringuala, nagu

energiaparkide puhul, või kui kogumisse arvatavaid kinnisasju on majanduslikult otstarbekas

ühesugusel eesmärgil kasutada ühel kasutajal. Maakasutus ei ole alati seotud vaid ühe

kinnisasjaga, vaid kindlat liiki maakasutus võib moodustada majandusliku või optimaalse

terviku mitme kinnisasja ulatuses. Näiteks kõrge boniteediga põllumajandusmaad moodustavad

ühe massiivi, mida võib olla otstarbekas kasutusse anda tervikuna. Praegu reguleerib

riigivaraseaduse § 43 üksnes kinnisasjade võõrandamist kogumina, kuid ei reguleeri riigivara

kasutusse andmist kogumina. Võõrandamise korral liigub kinnisasi riigi maaportfellist välja

ehk riigi kui maaomaniku vaatest on tegemist ühekordse tegevusega, mis maaportfelli mõttes

on suurema/lõpliku mõjuga kui kasutusse andmise puhul, kus riigil maaomand säilib. Seetõttu

on asjakohane ja vajalik kaaluda maa kasutamise otstarvet ja eesmärki, ulatust ja tingimusi.

Lähiaastatel on planeeritud riigimaid rohkem kasutusse anda energiaparkide rajamise

eesmärgil. Samuti on seni ilmnenud kogumite moodustamise vajadus riigimaade

põllumajanduskasutuseks andmisel.

12

Punktiga 3 täiendatakse riigivaraseaduse § 19 lõikega 7, mille kohaselt võib

põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maa riigivara valitseja

või tema volitatud asutus anda kasutamiseks üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nõusolekul. Seni on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taganud riigile kuuluva

põllumajandusmaa heaperemeheliku kasutamise ja säilimise seeläbi, et riigile kuuluv

põllumajandusmaa ongi valdavalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitseda.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalade ümberkorraldamise tulemusena antakse riigi maareserv Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitseda. Selleks, et Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium saaks ka edaspidi tagada riigile kuuluva põllumajandusmaa

kasutamise ja säilimise, seatakse sisse nõusolekumenetlus. Põllumajandusmaa on

toidujulgeoleku seisukohast kriitilise tähtsusega ressurss, millega tuleb ümber käia läbimõeldult

ja tulevikku silmas pidades. Maailma rahvastiku kasvu tingimustes muutub põllumajandusmaa

kui piiratud ressurss järjest väärtuslikumaks. Selleks, et 2050. aastal maailma rahvastik ära toita,

peab eri uuringute kohaselt tootma praegusega võrreldes 50−70% rohkem toitu. Kui siiani on

kasvavat toiduainete nõudlust rahuldatud täiendava põllumajandusmaa kasutuselevõtu ja

põllumajanduse tootlikkuse kasvuga, siis põllumajandusmaa laiendamise võimalused on

nüüdseks valdavalt ammendunud. Seega muutub järjest olulisemaks küsimus, kui hästi käiakse

ümber põllumajandusmaa kui peamise toidutootmise ressursiga. Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on nii toidujulgeoleku- kui ka maapoliitika

kavandamine ning nõusoleku nõudega tagatakse põllumajanduslikul otstarbel kasutatava

maatulundusmaa sihtotstarbega riigimaa säilimine ja heaperemehelik kasutamine.

Punktiga 4 täiendatakse riigivaraseaduse § 37 lõikega 8, mille kohaselt võib riigivara valitseja

või tema volitatud asutus kinnisasja võõrandada üksnes Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusolekul, kui:

1) tegemist on põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maaga;

2) asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud § 96 lõikes 5 nimetatud taotluse

koos põhjendusega selle kohta, et kinnisasi on talle vajalik.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas on ka regionaalpoliitika ja -arengu

ning kohaliku omavalitsuse poliitika kavandamine ja elluviimine. Riigivaraseaduse § 96 lõike

1 kohaselt tuleb enne riigile kuuluva kinnisasja võõrandamist või kasutamiseks andmist

selgitada välja kinnisasja vajalikkus riigile. Kinnisasja vajalikkuse väljaselgitamise menetluses

osalevad muu hulgas asukohajärgsed kohaliku omavalitsuse üksused planeerimisseaduse §-des

75, 95 ja 126 ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 6 nimetatud ülesannete

täitmiseks. Kui asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus on esitanud kinnisasja vajalikkuse

väljaselgitamise menetluses taotluse koos põhjendusega selle kohta, et kinnisasi on talle vajalik,

võib riigivara valitseja või tema volitatud asutus kinnisasja võõrandada üksnes Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi nõusolekul. Nõusoleku nõudega tagatakse, et kohaliku

omavalitsuse üksusele avalike eesmärkide täitmiseks vajalikku riigimaad ei võõrandata

kergekäeliselt muudele isikutele, vaid avalikud huvid saavad korralikult läbi kaalutud

Paragrahviga 12 muudetakse tulenevalt valdkonna üleminekust ruumiandmete seadust.

Punktiga 1 muudetakse § 75 lõiget 1 ning edaspidi koordineerib ruumiandmete infrastruktuuri

väljaarendamist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või valdkonna eest vastutava

ministri volitusel ministeeriumi valitsemisalasse kuuluv asutus koostöös

Kliimaministeeriumiga.

13

Punktiga 2 asendatakse § 75 lõikes 2 sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi“

sõnadega „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi“. Edaspidi kooskõlastatakse enne

andmekogu asutamist, andmekogus kogutavate andmete koosseisu muutmist, andmekogu

kasutusele võtmist või andmekogu lõpetamist andmekogu dokumentatsiooni andmekogus

töödeldavate ruumiandmete osa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi või valdkonna

eest vastutava ministri volitatud ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva asutusega.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kasutata uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6 . Seaduse mõju

6.1. Muudatused

Eelnõuga kavandatavad sisulised muudatused:

- Justiitsministeerium nimetatakse Justiits- ja Digiministeeriumiks.

- Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse liiguvad järgmised ülesanded vastavalt

VVSi muudatustele:

o digiühiskonnapoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine;

o avalike e-teenuste arendamise koordineerimine ja nende ühtse platvormi

arendamine;

o digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve;

o riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika kujundamine ja

koordineerimine ning kesksete võrgu- ja infosüsteemide arendamise

koordineerimine;

o telekommunikatsiooni korraldamine.

- Riigi Infosüsteemi Amet, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus, Riigi

Infokommunikatsiooni Sihtasutus ja Eesti Interneti Sihtasutus liiguvad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast Justiits- ja Digiministeeriumi

valitsemisalasse.

- Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse liiguvad järgmised

ülesanded vastavalt VVSi muudatustele:

o ligipääsetavuse edendamine ja koordineerimine;

o maakasutuspoliitika kavandamine ja elluviimine;

o ruumilise planeerimise korraldamine;

o maa- ja ruumivaldkonna ülesannete täitmine.

- Maa-amet (loodav Maa- ja Ruumiamet) liigub Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse.

- Siseministeeriumi valitsemisala täiendatakse elanikkonnakaitse valdkonnaga.

- Kaotatakse juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretäri ametikohal.

- Kehtestatakse nõue, et riigile kuuluva kinnisasja võib kasutusse anda või võõrandada

üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul, kui tegemist on

põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maaga või kui

14

kinnisasi on asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul talle vajalik avalike

ülesannete täitmiseks.

- Luuakse võimalus anda riigile kuuluvad kinnisasjad kasutamiseks kogumina.

6.2. Ministeeriumide struktuurimuudatuste mõju

Mõju riigiasutuste korraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele

Eelnõuga kavandatud muudatused mõjutavad Justiitsministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi. Lisaks on

mõjutatud Riigi Infosüsteemi Amet ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus,

mis on edaspidi Justiits- ja Digiministeeriumi hallatavad riigiasutused, ning Maa-amet (loodav

Maa- ja Ruumiametit), mis on edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisalas.

Vähesel määral mõjutab ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamine Riigi

Infokommunikatsiooni Sihtasutust ja Eesti Interneti Sihtasutust, mille juhtimises on roll

valdkonna eest vastutava ministrina edaspidi justiits- ja digiministril. Kuna

telekommunikatsiooni valdkonna poliitika kujundamine liigub Justiits- ja

Digiministeeriumisse, siis on kaudselt mõjutatud ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

kui selle valdkonna poliitika rakendaja.

Kuivõrd digiarengu valdkond koordineerib üleriigilist digiarengut, küberturvalisust ning

telekommunikatsiooni, siis on nimetatud valdkonnal lai koostöövõrgustik nii üleriigiliselt kui

ka rahvusvaheliselt. Muudatus mõjutab kaudselt koostööpartnerid, kes peavad tulevikus nende

teemade puhul pöörduma Justiits- ja Digiministeeriumisse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi struktuuriosadest liigub Justiits- ja

Digiministeeriumisse digiarengu valdkond, mis hõlmab:

1) digiriigi arengu osakonda;

2) riikliku küberturvalisuse osakonda ja

3) sideosakonda.

Eelnõu koostamise ajal on digiarengu valdkonna koosseisus 56 ameti- ja töökohta. Arvestades

tugipersonali (10 teenistuskohta), liigub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist ära

66 täistööajale taandatud ameti- ja töökohta.

Maa- ja ruumivaldkonna ümberkorraldamise tulemusena viiakse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse kogu

ruumilise planeerimise osakond, mille koosseisus on 33 ametikohta, ning 3–5 ametnikku

maapoliitika ja riigivara osakonnast. Samuti antakse üle 1,5 kuni 13,5 ametikoha palgafond

tugipersonali jaoks. Seega liigub Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist üle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumisse kokku 39,5 kuni 51,5 ameti- ja töökohta.

Tabel 1. Teenistuskohtade arvu muutus ministeeriumides. Keskmine teenistujate

arv 2023. aastal4

Teenistuskohtade arvu muutus

Teenistuskohtade arvu muutus (%)

Justiitsministeerium 173 + 66 38%

4 Avaliku teenistuse aastaraamat 2023, Rahandusministeerium,

https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-05/ATAR%202023.pdf, lk 52.

15

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

189 - 14,5 - 8%

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

316 -39,5 kuni- 51,5 -12,5 kuni - 16%

Ministeeriumide valitsemisalade ümberkorraldamise tulemusena teise asutuse koosseisu

viidavate ametnike ja töötajate teenistusülesanded eeldatavalt ei muutu, ametnikud ja töötajad

viiakse teise ministeeriumi koosseisu samade teenistusülesannetega, mida nad täitsid seni.

Vaadates struktuurimuudatuse eelarvelist mõju, siis on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumist Justiits- ja Digiministeeriumisse ümbertõstetav eelarve

2025. aastal umbes 20 miljonit eurot. Lisaks tõstetakse üle RIA eelarve 52 miljonit eurot, RITi

eelarve 56 miljonit eurot ning üleriigilised digiarengu valdkonnaga seotud välisvahendid 64

miljonit eurot (2025. aastal). Prognoositavad tulud on 2025. aastal umbes 88 miljonit eurot

(MKM, RIA, RIT). Kulud, mille Justiits- ja Digiministeerium teeb 1. novembrist kuni 31.

detsembrini 2024. aastal digiarengu valdkonnas, jäävad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kanda.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala eelarvest tõstetakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvesse üle kokku umbkaudu 21 miljonit

eurot (sh Maa-amet). Prognoositavad tulud on 2025. aastal umbes 28 miljonit ja

finantseerimistehingud 4 miljonit eurot (Maa-amet). Kuna struktuurimuudatused on

kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025, siis tegelikud ümbertõstetavad summad on erinevad

(täpsed andmed puuduvad).

Eelnõu rakendamisega kaasnevad mitmed ühekordsed kulud, mis tulenevad nii

Justiitsministeeriumi nimevahetusest kui ka digiarengu valdkonna liitumisest Justiits- ja

Digiministeeriumiga. Kuigi täpset kulu on raske prognoosida, siis esialgse hinnanguna võib

välja tuua:

 teenistujate isiklike asjade ja arvutikomplektide kolimine – 1000 eurot;

 visiitkaardid teenistujatele – 500 eurot;

 majasisesed sildid ja viidad – 4000 eurot;

 hoonel asetsevad sildid (ministeeriumi nimetus) – 4000 eurot;

 uue vapipitsati tellimine, templi või templipadja vahetamine;

 digiarengu valdkonna varade, sh domeenide ja kaubamärkide ületoomine.

Eelnõu koostamise ajal ei ole teada, kas struktuurimuudatus tingib vajaduse muuta

ministeeriumide ühishoones ruumijaotust. Sellisel juhul kaasneb oluliselt suurem kulu, sest

lisaks ümberehitamisele (täiendavad seinad, uksed) võib kaasneda vajadus tehnosüsteemide

muutmiseks. Osakondade ümberpaiknemine ministeeriumide ühishoones toob

ahelreaktsioonina kaasa teiste struktuuriüksuste liigutamise, mis paratamatult tähendab

täiendavat kulu. Üks tavakorrus mahutab suurusjärgus 40 töökohta, nii et mõjutatud võib olla

2–3 korrust. Arvestada tuleb, et riiklikul küberturvalisuse osakonnal on turvanõuded oma

tööruumidele. Digiarengu valdkonna kolimisel tuleb ka need turvanõuded täita, mis vajab

ehitustöid.5 Eelnõu koostamise ajal ei ole siiski veel teada, millised tööd ja millises mahus on

vajalikud.

5 Näitena kulude kohta võib tuua info 2021. a talvel kuni 2022. a kevadeni ministeeriumide

ühishoones digivaldkonna osakondade korrusel tehtud ehitustööde kohta, mil nimetatud

16

Ministeeriumide struktuuride ümberkorraldamine viidi viimati läbi 2023. aastal, kui Majandus-

ja Kommunikatsiooni-, Rahandus- ning Keskkonna- ja Sotsiaalministeeriumist liikusid

ametikohad Kliima-, Regionaal- ja Põllumajandus-, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ning

Rahandusministeeriumisse.6 Tookord puudutas struktuurireform otseselt umbes 273

teenistuskohta ning oli olemuslikult mastaapsem võrreldes siinse eelnõuga kavandatud

muudatusega. Üldiselt on ministeeriumide paindlik ümberkorraldamine lähtuvalt poliitiliste

prioriteetide muutusest struktuurireform, mille alused ja läbiviimise vorm on Eesti jaoks veel

suhteliselt võõrad ning ei ole olnud tavapärane osa Eesti halduskultuurist.7

2024. aastal Riigikantselei tellimusel koostatud järelanalüüs8 keskendus 2023. aasta

ümberkorraldamise kogemustele ja õppetundidele. Analüüsi käigus kirjeldati

ümberkorraldamise läbiviimise protsessi, selgitati välja takistused ja edulood ning tehti

ettepanekud sarnaste protsesside läbiviimiseks tulevikus. Muu hulgas tuvastati protsessi

peamised väljakutsed, mis võivad olla abiks käimasoleva struktuurireformi läbiviimisel ning

riskide prognoosimisel. Nendeks olid:9

1. IT-süsteemide ühildamine (sh arvutitöökohtade ületoomine, ühtne dokumendihaldus,

keskse arvutitöökohateenuse loomine);

2. eelarve ja rahandus (sh teenistuja rollide/ülesannete täpse eelarvestamise keerukus,

välisvahenditega seotud mured);

3. strateegiline planeerimine (sh uute poliitikavaldkondade formaalne kujundamine ning

ministeeriumides seni ebaühtlaselt rakendatud TERE metoodika, mis ei toetanud

strateegilist planeerimist);

4. õigusloome (hea õigusloome tavade mittejärgimine ja eelanalüüside puudumine

seaduste muutmiseks);

5. tugiteenused (sh tugiteenuste osutamise erinev loogika eri asutustes, lepingute

ümberkirjutamine ja üleviimine);

6. personal (sh inimeste läbipõlemine, motivatsiooni langus, töölt lahkumine, erinevate

organisatsiooni- ja töökultuuride kokkupõrked);

7. kommunikatsioon (sh ebapiisav informeerimine, eri juhtimistasandite erinev arusaam

või selgus muutuse eesmärkide osas);

8. ministeeriumide erinevad organisatsioonikultuurid (sh eri tugevusega identiteedid ja

märkimisväärselt erinevad tööpraktikad, sh IT-taristu kasutamise osas).

Ühe negatiivse mõjuna ilmes, et ümberkorraldamine mõjutas inimeste töölt lahkumist.

Ligikaudse hinnanguna tuuakse välja, et ümberkorraldamise tõttu lahkus 5–10% muudatusest

puudutatud teenistujatest.10 Transponeerides seda hinnangut käimasolevale

korrusel tehtud ehitustööde kogumaksumuseks kujunes umbes 43 000 eurot (käibemaksuta).

Tegemist on 2021. aastal kehtinud hindadega ning eelduslikult oleks siinse eelnõu koostamise

hetkel samalaadsete ehitustöödega seotud summad suuremad. 6 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu,

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678-4dc8e39be9bd. 7 Ministeeriumite ümberkorraldamise analüüs, Balti Uuringute Instituut ja LevelLab OÜ

(Riigikantselei tellimusel), 2024, https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Uuringuaruanne%20%28RIKA%20ministeeriumite%20%C3%BCmberkorraldamine%29.

pdf, lk 5. 8 Ibid. 9 Ibid, lk 37-38. 10 Ibid, lk 24.

17

struktuurimuudatusele, võib üldistades prognoosida, et ministeeriumides otsustab teenistusest

lahkuda umbes 6–12 teenistujat. Valmis tuleb olla olukorraks, et mõned digialade tipptegijad,

kes töötavad digiarengu valdkonnas, lahkuvad ning nende asendamine on keeruline. IKT

valdkonna personali on senise kogemuse põhjal raske leida, arvestades kvalifitseeritud IKT-

tööjõu puudust Eestis ja IKT-personali palgaeeldusi.

Uute teenistusülesannete, vastutusalade ja kolleegidega kohanemine võib võtta aega ning

mõjutada teenistujate motivatsiooni ja efektiivsust, mis kaudselt võivad mõjutada

ministeeriumide ja digiriigi töö tõhusust. Digiriigi edukus sõltub digiarengu valdkonna

spetsialiseerunud tööjõust.

Positiivse külje pealt ilmnes järelanalüüsist, et tipp- ja keskastme juhid nõustuvad põhimõttelise

vajadusega muutusi ellu viia: nii üldise muutuste vajadusega kui ka sellega, et uuel

valitsuskabinetil peab olema võimalus ministeeriume ja ülesannete jaotust ümber korraldada,

et prioriteetseid teemasid efektiivselt ellu viia.11 See viitab, et ministeeriumides on juhtide

tasandil valmisolek poliitikavaldkondade paindlikkuse suurendamiseks ning seega digi- ja

õigusvaldkondade paremaks lõimimiseks.

Omavahel sõltuvuses olevate valdkondade koondamine tervikliku juhtimise alla loob pikas

perspektiivis võimaluse nende valdkondade tihedamaks kooskõlaks ja sünergiaks. Tegevusi

saab planeerida tervikliku süsteemina, võttes arvesse erinevate tegevuste vastastikust sõltuvust

ja mõju, mis võimaldab tõhusamat ja mõjusamat poliitikakujundamist. Tervikliku juhtimise

kaudu on võimalik paremini kasutada olemasolevaid ressursse, sh rahalisi vahendeid, teadmisi

ja infrastruktuuri.

Mõju eespool nimetatud riigiasutustele ja riigi osalusega sihtasutustele (RIA, RIT, RIKS,

MARU, EIS) on võrreldes ministeeriumidega väiksem. Kuigi nende asutuste jaoks vahetub

valdkonna eest vastutav minister, mis võib mõjutada selliseid aspekte nagu asutuse tegevuse

koordineerimine, aruandluskohustus, finantseerimine ja auditeerimine, siis kardinaalseid

muutusi poliitikakujundamises ette ei ole näha.

Infotehnoloogiline mõju

RIA ja RITi ületulemisega liiguvad Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalasse ka nende

hallatavad tehnoloogilised platvormid ja andmebaasid. RIA haldab muu hulgas Eesti

teabeväravat.

Eelnõu kooskõlastamise käigus juhtisid RIT ja MKM tähelepanu, et muudatuste jõustumine

kalendriaasta keskel (sügisel) toob kaasa mitmeid eelarve ja kuludega seotud riske ning paneb

asutustele suure koormuse eelarvestamise ja kulude prognoosimise vaatest.12 Näitena tõi RIT

välja vajaduse ringi teha KAISi mudel – kuna see on väljast ostetud teenus, siis kaasnevad

otsesed lisaväljaminekud, millega RIT ei ole eelarves arvestanud. Koormust lisab ka suhtlus

partneritega ja arvete järelkonteerimine, samuti on mitmeid muid aspekte, mis tingivad

ümberjagamist või -planeerimist (varad, amortisatsioon, periodiseerimine, ettemaksed jm).

Tuleb arvestada ka vajadusega ümber korraldada ministeeriumide

dokumendihaldussüsteemid13 ning arvutitöökoha teenus, sealhulgas digiarengu valdkonna

11 Ibid, lk 35. 12 Vt täpsemalt MKMi kooskõlastamisel esitatud märkused. 13 Nii JuMis kui ka MKMis on kasutusel Delta.

18

jaoks vajalike süsteemide ja töövahendite litsentsid. Samuti kaasneb vajadus seadistada e-posti

aadressid ja telefonid ning muuta välis- ja siseveebe. Üle tuleb tuua digiriigi arengu valdkonna

varad, sh kaubamärgid ja domeenid.

Ülevaade dokumendihaldust puudutavatest tegevustest, mis on struktuurimuudatuste

elluviimiseks vajalikud:

 dokumentide üleandmine ja vastuvõtmine seoses ministeeriumi funktsioonide

liikumisega teise ministeeriumisse (nt kehtivad lepingud, pooleliolevad menetlused,

projektid, töögrupid, komisjonid). Dokumentide üleandmine toimub kas migratsiooni

meetodil (vajab arendustööd) või teenistujate nn käsitööna (lisatöö). Dokumentide

üleandmise meetodi valik sõltub üleantavate dokumentide mahust.

 Dokumentide liigitusskeemi muutmine vastavalt uuele struktuurile.

 Dokumendihaldussüsteemi muudatused, sealhulgas uute funktsioonide ja sarjade

loomine ning juurdepääsude haldamine.

 Ministeeriumi logo vahetamine kõigis dokumendipõhjades.

Eelnõus nähakse ette, et Riigi Teataja väljaandja peab kehtivates ja tulevikus jõustuvates

seadustes asendama sõna „Justiitsministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“,

samuti muutma kehtivaid ja tulevikus jõustuvaid õigusakte vastavalt valitsemisalade

muutumisele. Riigi Teatajat annab välja Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talitus, kellel on

muudatuste tegemiseks aega kolm kuud alates sätte jõustumisest. Arvestades, et asjakohaseid

seadusi ja üleriigilisi määrusi on kokku umbes 260 ning iga muudatuse peale kulub keskmiselt

pool tundi tööaega (sh ülekontrollimine, rakendusasutuste info muutmine jm), siis ligikaudu

kulub Riigi Teataja muutmiseks 130 töötundi. See tähendab 3-4 nädalat ühe inimese tööaega.

Sotsiaalne mõju

Ministeeriumide struktuurimuudatus mõjutab otseselt neid teenistujaid, kes töötavad

üleviidavatel ametikohtadel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist on kavas üle viia

66 ameti- ja töökohta ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist 39,5 kuni 51,5 ameti-

ja töökohta. Nende inimeste jaoks tähendab muudatus tööandja vahetumist, uut organisatsiooni-

ja halduskultuuri ning juhtkonna vahetumist. Rahalist mõju üleviidavatele teenistujatele ei

kaasne.

Võrreldes 2023. aasta ministeeriumide struktuurireformiga on mõju teenistujatele eelduslikult

väiksem. Kavas ei ole muuta inimeste teenistusülesandeid ega osakondade struktuuri ega

ülesandeid. Ka Riigikantselei tellitud järelanalüüsis toodi muu hulgas välja, et kokkulepe, et

uued poliitikavaldkonnad koos teenistujate ja struktuuridega liiguvad muutmata kujul ning need

integreeritakse vajadusel alles hiljem uute ministeeriumidega, oli üks teguritest, mis toetas

ümberkorraldamise kiiret ja tõhusat elluviimist.14

Paratamatult kaasneb organisatsiooni struktuurimuudatusega ärevus ja stress. Varasema

struktuurimuudatusega kokku puutunud teenistujad on peamiste stressiallikatena välja toonud

teadmatuse, muutunud või lisandunud tööülesanded, IT-süsteemide ja tehnilised probleemid,

14 Ministeeriumite ümberkorraldamise analüüs, Balti Uuringute Instituut ja LevelLab OÜ

(Riigikantselei tellimusel), 2024, https://riigikantselei.ee/sites/default/files/documents/2024-

04/Uuringuaruanne%20%28RIKA%20ministeeriumite%20%C3%BCmberkorraldamine%29.

pdf, lk 37.

19

suhtlemis- ja koostööprobleemid ning juhtimise. Positiivse külje pealt mainiti selliseid aspekte

nagu parem koostöö ja suhtlus kolleegidega, töö asukoht, professionaalsed eelised ning

valdkonna mõju suurenemine.15

Kaudselt on muudatustest puudutatud RIA, RITi, Maa-ameti, RIKSi ja EISi teenistujad ja

töötajad, samuti kolme ministeeriumi ülejäänud teenistujad. Kokku on mõjutatud ligikaudu

1370 inimest.16 Mõju neile on siiski vähene ning ette ei ole näha ebasoovitavaid riske.

6.3. Riigisekretäri ametinõuete muutmine

Eelnõu kohase seadusega on kavas kaotada juriidilise kõrghariduse nõue riigisekretäri

ametikohal. Riigisekretäri haridusnõue hakkas kehtima Vabariigi Valitsuse seaduse

jõustumisega 1996. aastal. Ajalooliselt on riigisekretäri ametikohal olnud isikutest peaaegu

kõigil olnud õigusharidus.17

Riigisekretäri ülesanded Vabariigi Valitsuse töö korraldamisel on sätestatud VVS §-des 81 ja

82. Peamised ülesanded võib kokku võtta järgmiselt:

- riigisekretär korraldab Vabariigi Valitsuse tööd ja juhib Riigikantseleid;

- riigisekretär koostab valitsuse istungi päevakorra kava ja võtab sõnaõigusega osa

valitsuse istungitest;

- riigisekretär jälgib, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide eelnõud oleksid vastavuses

põhiseaduse ja teiste seadustega, ning annab kaasallkirja valitsuse määrustele,

korraldustele ja istungi protokollidele;

- riigisekretär juhib avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni tööd;

- riigisekretär hoiab riigipitsatit ja protokollib selle kasutamist.

Kuid lisaks nimetatud ülesannetele juhib riigisekretär Riigikantseleid, mis on Vabariigi

Valitsuse juures olev valitsusasutus, mille eesmärk on toetada Vabariigi Valitsust ja

peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidata tagada head riigivalitsemist.

Riigikantseleile pandud ülesanded on laiad ega piirdu ainult juriidilise nõuandega. Näiteks on

Riigikantselei koordineerida kogu riigi strateegiline planeerimine. Riigikantselei korraldab

kõrgemate riigiametnike konkursse ja tegeleb tippjuhtide arendamisega. Samuti on

Riigikantselei koordineerida Euroopa Liidu asjades Eesti seisukohtade kujundamine ning riigi

julgeolekuolukorra analüüsimise ja hindamise juhtimine ning kogu riigikaitse planeerimine.

Lisaks koordineerib Riigikantselei täidesaatva riigivõimu asutuste tegevust riigikaitse

arendamisel ja korraldamisel ning üleriigilist strateegilist kommunikatsiooni ning töötab välja

riigi kriisireguleerimise poliitika ja koordineerib selle elluviimist.

Riigisekretäri juriidilise kõrghariduse nõude kaotamine suurendab paindlikkust Vabariigi

Valitsuse töö korraldamisel. See loob võimaluse lähtuda riigisekretäri ametisse nimetamisel

riigi ees konkreetsel ajahetkel seisvatest väljakutsetest või strateegilistest eesmärkidest. Kiired

ühiskondlikud muutused, tehnoloogia areng ning kriisid, millega ühiskond on viimastel aastatel

silmitsi seisnud, on mõnevõrra muutnud Riigikantselei rolli. See ei saa piirduda juriidilise

15 Ibid, kokkuvõte lk 54-55. 16 Andmed teenistujate ja töötajate kohta pärinevad avaliku teenistuse aastaraamatust 2023 ja

asutuste veebilehtedelt, sh majandusaasta aruannetest. 17 Ainus erand oli Ülo Kaevats, kes oli riigisekretär aastatel 1992–1995. Allikas:

https://www.riigikantselei.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/organisatsioon/riigisekretarid-labi-

aegade.

20

nõuandmise ja õigusaktide õiguspärasuse kontrollimisega, vaid järjest olulisem on ettevaatav

ja tulevikusuundumustega arvestav planeerimine ning võimekus kohaneda muutunud oludega.

Võimalik muudatusega kaasnev risk puudutab riigisekretäri ülesandeid, mille täitmiseks on

vajalik juriidiline haridus. Näiteks peab riigisekretär jälgima, et Vabariigi Valitsuse õigusaktide

eelnõud oleksid vastavuses põhiseaduse ja muude seadustega, ning kaasallkirjastama Vabariigi

Valitsuse määrusi ja korraldusi. Riigisekretäri juriidilise hariduse nõudest loobumine ei ole

siiski valitsuse õiguspärast ja sujuvat otsusetegemist takistav asjaolu. Riigisekretär saab oma

õigusalaste ülesannete täitmisel toetuda Riigikantselei õigusekspertidele.

6.4. Riigivara käsutamist puudutavad muudatused

Mõju riigiasutuste korraldusele

Eelnõuga kehtestatakse nõue, et riigile kuuluva kinnisasja võib kasutusse anda või võõrandada

üksnes Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nõusolekul, kui tegemist on

põllumajanduslikul otstarbel kasutatava maatulundusmaa sihtotstarbega maaga või kui

kinnisasi on asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul talle vajalik avalike

ülesannete täitmiseks. Siiani on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taganud riigile

kuuluva põllumajandusmaa heaperemeheliku kasutamise ja säilimise seeläbi, et riigile kuuluv

põllumajandusmaa ongi valdavalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitseda.

Struktuurimuudatuste tulemusel liigub aga loodav Maa- ja Ruumiamet Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi alla.

Teise muudatusena täpsustatakse riigile kuuluvate kinnisasjade kasutamise regulatsiooni ning

luuakse selge võimalus anda kinnisasjad kasutamiseks kogumina sarnaselt kogumina

võõrandamise võimalusele.

Riigivaraseaduses kavandatud muudatused puudutavad enim Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kui nõusoleku andjat. Vähemal määral on mõjutatud:

- kõik riigivara valitsejad ja volitatud asutused;

- kohaliku omavalitsuse üksused;

- riigimaa kasutusse saamisest või võõrandamisest huvitatud avalik-õiguslikud ja

eraõiguslikud isikud.

Eelnõu seadusena jõustumise järel on enim põllumajanduslikul otstarbel kasutatavat riigimaad

ja kohaliku omavalitsuse üksustele võõrandatavat riigimaad Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitseda (Maa- ja Ruumiameti volitatud valitsemine). Teisel

kohal on Kliimaministeerium läbi Riigimetsa Majandamise Keskuse.

Muudatusel on positiivne mõju ühise põllumajanduspoliitika ja kohaliku omavalitsuse poliitika

suundade rakendamisel. Seni on nimetatud suundade järgimist taganud riigi maareservi hoidev

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium enda valitseda oleva riigimaaga toimingute

tegemisel (kuni 01.07.2023 oli see ülesanne Keskkonnaministeeriumil). Edaspidi hakkab

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium hindama kõigi riigivara valitsejate valitseda olevate

riigimaade eelnimetatud viisil käsutamist ja kasutamist.

Nõusoleku nõude kehtestamise järel pikeneb riigivara valitseja otsuse tegemise aeg

hinnanguliselt 1–3 nädala võrra. Kõnealuseid menetlusi hakkavad läbi viima Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vastava valdkonna spetsialistid. Ministeeriumis on olemas

põllumajanduspoliitika ja kohaliku omavalitsuse poliitika kavandamiseks vajalik tööjõud ning

21

täiendavad tööülesanded täidetakse praeguste tegevuste ümberkorraldamise kaudu.

Ettevalmistava eeltöö aeg allasutuses ei muutu.

Olulise positiivse mõjuga on muudatus, millega luuakse selged alused kinnisasjade kogumina

kasutamiseks andmisele. Riigivaraseadust täiendatakse sätetega, mille järele on praktikas

tekkinud vajadus ning mis täidavad senise lünga regulatsioonis. Kinnisasjade kogumina

kasutusse andmine ei too juurde menetluste aja- ega ressursikulu. See pigem vähendab riigivara

valitseja ja volitatud asutuse jaoks töökoormust, kuna hallatavaid kasutuslepinguid on vähem.

Nende maade uuesti kasutusse suunamise korral on nimetatud kasu mitmekordne.

Kulude kokkuhoid tekib ka maa kasutajale tulenevalt enampakkumisel osalemise ja

notariaalsete lepingute kulude vähenemisest. Samuti annab see enampakkumisel osalejale

kindluse, et tema pakkumine hõlmab teatud majandusüksust või muud terviklikku ala, mis

vastab ta vajadusele.

Kui kinnisasjad asuvad killustatult, on tõenäoline, et nende kasutustasu kujuneb alghinna

määramisel ja lõpptulemusel madalamaks tulenevalt kehvemast majanduslikust

tasuvusest. Samuti on mitme maaüksuse kogumina majandamine keskkonnasäästlikum, sest

selleks kulub vähem tehnikat, transporti ja tööjõudu.

Arvestades praktikat, võib tekkida vajadus kinnisasjade kasutusse andmiseks kogumina näiteks

olukordades, kui mõnele kinnisasjale pole eraldi ligipääsu avaliku tee kaudu või kui mitu

kinnisasja moodustavad ühe planeeringuala, nagu näiteks energiaparkide puhul.

Mõju riigivara valitsejate töökoormusele on mõõdukas. Näiteks perioodil augustist 2023

augustini 2024 allkirjastas regionaalminister 10 riigivara tasu eest kasutusse andmise käskkirja

(kokku 848 maaüksuse kohta) ning viis riigivara tasu eest võõrandamise käskkirja, mis

sisaldasid põllumajanduslikul otstarbel kasutatavat maatulundusmaa sihtotstarbega maad

(kokku 32 katastriüksust). Samal perioodil allkirjastas regionaalminister 39 käskkirja, millega

otsustati maa võõrandamine kohalikule omavalitsusele (kokku 91 katastriüksust).

Infotehnoloogiline mõju

Riigivaraseaduses kavandatud muudatuste rakendamisel on otstarbekas kasutada

olemasolevaid infotehnoloogilisi võimalusi. Esiteks on võimalik nõusolekut küsida ja anda läbi

dokumendihaldussüsteemi. Teiseks on võimalik nõusoleku andmise menetlust korraldada riigi

kinnisvararegistris.

Selliselt toimub praegu enne riigimaa kasutusse andmist ja võõrandamist kinnisasja riigile

vajalikkuse väljaselgitamise menetlus: õigustatud isikutel on võimalik väljendada oma huvi

määratud tähtaja jooksul riigi kinnisvararegistris. Eeltoodud viisil on võimalik teisel asutusel

anda seisukohti riigimaa kohta enne otsuse eelnõu otsustajale esitamist. Samuti on riigi

kinnisvararegistris võimalik saata menetlust või dokumenti kooskõlastamiseks konkreetselt

valitud asutusele (antud juhul Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile). Eesmärk on kokku

hoida aega ja ressurssi otsust ettevalmistavatelt tegevustelt, sh hindamiselt.

7. Rakendusaktid

Eelnõu seletuskirjale on lisatud Justiits- ja Digiministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning

Siseministeeriumi põhimääruste muutmise kavandid ning ministeeriumide valitsemisalade

22

muutmisega seotud Vabariigi Valitsuse määruste ja ministri määruste kavandid (kavandid

lisatud seletuskirja lisana 1). Uusi määrusi ei ole kavas kehtestada, samuti ei tunnistata ühtki

määrust kehtetuks.

8. Seaduse jõustumine

Justiitsministeeriumi ümberkorraldamine Justiits- ja Digiministeeriumiks ning sellega seotud

valitsemisalade ümberkorraldused, samuti riigisekretäri haridusnõude muutmine jõustuvad

2024. aasta 1. novembril. Kuni muudatuse jõustumiseni on justiits- ja digiminister olukorras,

kus ta vastutab teise ministeeriumi valitsemisalas oleva valdkonna eest, kuid tal puuduvad

vajalikud hoovad (õigusaktide andmine, vajaliku personali värbamine) selle valdkonna

mõjutamiseks. Seetõttu on oluline, et ümberkorraldused jõustuvad võimalikult vara.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis tehtavad ümberkorraldused ning Siseministeeriumi

valitsemisala täiendamine jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril. Maa- ja ruumivaldkonna

ülesannete täitmise üleminek Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalast

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse on seotud Riigikogu

menetluses oleva Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja selle tõttu teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) 457 SE, mille

planeeritav jõustumiskuupäev on 1. jaanuar 2025. a. Seetõttu ei ole võimalik maa- ja

ruumivaldkonna ülesannete täitmise üleviimist teise valitsemisalasse varasemaks planeerida.

9. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Infosüsteemi Ametile, Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele, Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele, Eesti

Interneti Sihtasutusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Esitatud märkuste

ja ettepanekute kohta antakse selgitused kooskõlastustabelis.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu edastamine Vabariigi Valitsusele Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. seaduseelnõu;

2. seletuskiri; 3. seletuskirja lisad.

Kaidi Meristo 54200081 [email protected]

Meie 13.09.2024 nr 8-1/6654-1