Arvamus

Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, e-post [email protected]

www.riigikohus.ee

Justiitsministeerium

[email protected]

Arvamuse avaldamine

Saadame arvamuse kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Reisberg

Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja

Lisa 1: Riigikohtu arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse (tagasisidestamine) eelnõu

kohta

Teie 22.07.2024 nr 8-1/5637-1

Meie 13.09.2024 nr 6-6/24-40

Lisa 1

1

Riigikohtu arvamus1 kohtute seaduse muutmise seaduse (tagasisidestamine) eelnõu

kohta

1. Töötada eelnõu kohtunike ametikitsenduste kaotamist puudatavas osas ümber.

1.1. Eelnõu tekitab riigikohtunikes vastakaid arvamusi. Osade kolleegide arvates seab

kohtunike ametikitsenduste kaotamine sedavõrd ulatuslikult, nagu see eelnõus välja

pakutud, kohtunike sõltumatuse tõsise löögi alla ja on seetõttu küsitavas kooskõlas

põhiseadusega. Ka eelnõu seletuskirjas toodud näited teistest riikidest kõnelevad

pakutud muudatustele tegelikult vastu. Viimasel kohtute haldamise nõukoja istungil

eelnõu kohta tehtud kriitikat pole arvestatud.

1.2. Eelnõu on normitehniliselt ebaõnnestunud ja õigusselgusetu. Nimelt sätestab

kavandatava KS § 49 lg 1 loetelu ametikitsendustest, mis kohtunikele laienevad, sama

paragrahvi teine lõige loetleb aga kõrvaltegevused, mis on kohtunikule väljaspool

kohtunikuametit lubatud. Selline reguleerimistehnika jätab ebaselgeks, kas tegevused,

mida pole nimetatud ei KS § 49 esimeses ega teises lõikes, on kohtuniku jaoks lubatud.

Näiteks võib kohtunik KS § 49 lg 2 kavandatava teksti kohaselt olla äriühingu juhatuse

liige, kuid mittetulundusühingu juhatusse kuulumist (mis kehtivas õiguses on lubatud)

kõnesolev säte ei nimeta. Samuti tekib küsimus nt loomingulise töö nagu ilukirjandus

ja tõlkimine lubatavusest.

1.3. Jätkuvalt on ebaselge, kas „töötamise“ termini all mõeldakse vaid tasustatud tegevust

või ka regulaarset, kuid tasustamata kõrvaltegevust (seda terminit, s.o kõrvaltegevus

kasutab KS § 49 lg 3). Selline tegevus on nt osalemine erinevates rahvusvahelistes

valikupaneelides, mis ei ole tasustatud, kuid mille puhul hüvitatakse erinevad kulud

(reis, ööbimine, päevaraha). Seejuures sätestab KS § 58⁴ lg 2 ls 1, et kohtunik võib

kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises

organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse

õppejõuna. Seaduse muutmisel võiks kõrvaldada ebaselguse, kuidas suhestuvad

omavahel KS §-d 49 ja § 58⁴.

1.4. Suur osa riigikohtunikest ei toeta äriühingutes tegutsemise vabaduse pakutud laial kujul

avardamist. Esialgne kontroll näib viitavat sellele, et enamikus arenenud

õiguskultuuriga riikides ei tohi kohtunik kuuluda äriühingu juhtkonda. Ka eelnõu

seletuskirjast nähtub, et teisteski Euroopa riikides on kohtuniku tegutsemine

äriühingute juhtimisel ehk n-ö aktiivne roll äritegevuses üldjuhul kas täiesti keelatud

või on see seotud täpsemalt sisustatud eeldustega (nt enda või oma perekonna vara

haldamine Slovakkia, Inglismaa ja Walesi õigussüsteemide näitel). Eesti senises

debatis on arutatud, kas kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik kuuluda tema

enda ainuosalusega äriühingu (enamasti investeeringute haldamiseks loodud

osaühingu) juhatusse. Eelnõu läheb aga veelgi kaugemale, lubades kohtunikul kuuluda

mis tahes äriühingu juhatusse või nõukokku. Olles juhatuse liige teise isiku (teiste

isikute) osalusega äriühingus, satub kohtunik alluvus- ja sõltuvussuhtesse äriühingu

1 Riigikohtu arvamus ei väljenda Riigikohtu siduvat seisukohta. Riigikohus kujundab siduvaid seisukohti ainult

kohtuasjade menetlemisel Riigikohtus.

Lisa 1

2

osanike ja aktsionäridega. Selline seisund ei ole kohtunikustaatusega ühitatav. Ka võib

piirangute leevendamine tuua kaasa rahvusvahelisel tasemel Eesti kohtusüsteemi

usaldusväärsuse languse, kuna mujal tunduvad piirangud olevat jätkuvalt range(ma)d.

1.5. Eelnõu vastuolulisust ja vähest läbimõelduse astet ilmestab ka see, et ehkki KS § 49

lg 1 p 3 kohaselt ei tohi kohtunik olla välismaa äriühingu filiaali juhataja, lubab sama

paragrahvi teine lõige kohtunikul olla välismaise äriühingu või võõrriigi kodaniku

ainu- või enamusosalusega äriühingu juhatuse liige. Sellisel vaheteol puudub loogiline

põhjendus. Juhul, kui üldse lubada kohtunikul olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik

osanik ja juhatuse liige, tuleks seada tingimuseks, et tegemist peab olema äriühinguga,

mille ainuosanik või -aktsionär on kohtunik ise. Samuti saab äritegevust piirata ka Eesti

territooriumiga – see võimaldab kohtuniku äritegevuse üle mingisugustki kontrolli.

1.6. Kohtuniku avarad võimalused osaleda aktiivselt ettevõtluses loovad arvestatava ohu

huvide konfliktide ja korruptsiooniohtlike suhete tekkimiseks. Lisaks tuleb arvestada

märkimisväärse ajakuluga, mis hakkab eelduslikult pärssima kohtuniku võimet

pühendada tööalaselt õigusemõistmisele. Omaette probleemid tekivad siis, kui

kohtuniku juhitav äriühing satub pankrotiohtu. See võib kohtunikku survestada

ebakohasele käitumisele, rääkimata sellega seotud aja- ja närvikulust, mis samuti

segavad keskendumist õigusemõistmisele.

1.7. Vastupidiselt p-des 1.4.–1.6. esitatud seisukohale leiab osa kohtunikke, et kohtunikele

praegu kehtivad karmid piirangud ei ole õigustatud, kuna neid piiranguid õigustavat

palgagarantiid (sh eripension) enam endisel kujul ei ole. Võimalikud erapoolikuse

küsimused lahendab nende arvates taandamise instituut.

1.8. Peamised lähtekohad, millist laadi äritegevuses osalemine oleks kohtunikule sobiv,

tuleks ette näha seaduses. Kaaluda tuleks seega eelnõu täiendamist konkreetsete

kriteeriumidega, mida arvestada selle üle otsustamisel, kas kohtuniku kavandatav

ärialane tegevus on kooskõlas kohtuniku ametikohustuste täitmise ja ametiväärikusega,

ega kahjusta kohtuniku sõltumatust õigusemõistmisel. Välistatud peaks olema nt

õigusteenuste osutamine kõrvaltegevusena.

1.9. Kui eelnõu seletuskirjas põhjendatakse piirangute leevendamist uutele sisenejatele

kohtuniku ameti atraktiivsemaks tegemisega, siis kõik olemasolevad pensionigarantiita

kohtunikud ei pruugi saada n-ö kaotatud aega (investeeringud, muu tulu teenimine)

enam tagasi teha. Lisaks ei tohiks piirangute leevendamisest saada argument

palgagarantii edasiseks murendamiseks.

1.10. Kohtu esimehe võimalused kontrollida, kas ja kuivõrd kõrvaltegevus

kohtunikutööd segab või korrumpeerib, on üsna piiratud – eeskätt vajaliku info ja selle

hankimisvõimaluste puudumise tõttu. Seejuures tuleb silmas pidada, et äritegevuse

iseloom ja sisu võivad ajas oluliselt muutuda, kuid kohtu esimeheni ei pruugi teave

sellest jõuda.

1.11. Lisaks tekitab segadust, et eelnõuga kehtestatava redaktsiooni järgi lähevad ka

kohtute seaduses sätestatud lisaülesanded (nagu ennekõike osalemine kohtute

omavalitsusorganites) nende kõrvaltegevuste alla, millest tuleb teavitada kohtu

Lisa 1

3

esimeest ja kõrgema kohtu esimeest, ning mille kohtu esimees võib ka ära keelata. Vrdl

kehtival kujul KS § 49 lg-t 1 (väljaspool kohtunikuametit töötamist eristatakse kohtute

seaduses sätestatud muude ülesannete täitmisest; kohtu esimeest tuleb teavitada vaid

oma ametivälisest töötamisest) ja eelnõuga muudetaval kujul KS § 49 lg 2 teist lauset

(„Kohtunik võib täita ka muid seaduses2 sätestatud ülesandeid“) koos lg-tega 3 ja 4.

Kohtute omavalitsusorganite tegevuses osalemist, nagu ka muude otseselt seadusest

tulenevate ülesannete täitmist, ei ole põhjendatud siduda kohtu esimehe

diskretsiooniõigusega. See probleem on võimalik lahendada normitehniliselt lihtsal

viisil: KS (muudetava) § 49 lg-tes 3 ja 4 tuleks asendada viited sama paragrahvi lõikele

2 viitega kitsamalt üksnes sama paragrahvi lg 2 esimesele lausele.

1.12. KS § 49 lg 2 teine lause, mis on olemas ka kehtivas seaduses, ei sobitu sätte uue

sõnastusega, jättes eksliku mulje, justkui oleks ka näiteks äriühingu juhatusse

kuulumine „seaduses sätestatud ülesanne“.

1.13. Praktilisest küljest tekitab küsimusi muudetava § 49 lg 3 viimane lause, mille

järgi peab kohtunik kinnitama, et kõrvaltegevus ei kahjusta põhiülesande täitmist.

Tekib küsimus, kas need, kes juba on riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) kaudu

või muul viisil kohtu esimeest teavitanud, peavad seaduse jõustumisel seda uuesti

tegema. Kas selleks kavatsetakse nt RTIP kohtunike jaoks lisada sellekohane

funktsionaalsus (nt linnukese tegemise võimalus vmt). Või oleks mõistlikum eeldada,

et kohtuniku vanne ja seadusest tulenev nõue, et põhikohustuste täitmist ei tohi

kõrvaltegevus takistada, on juba piisavad garantiid. Seletuskirjas võiks avada sedagi,

mis järgneb olukorras, kus kohtu esimees keelab kõrvaltegevuse, aga kohtunik sellega

ei nõustu (distsiplinaarmenetlus ja kohtuniku võimalus vaidlustada kohtu esimehe

keeld halduskohtus?).

2. Täpsustada kohtuniku tagasisidevestluse korda.

2.1. Kavandatava KS § 741 lg 1 kohaselt peab kohtunikuga tagasiside-vestlust kõrgema

astme kohtunik (ainuisikuliselt). Üldjuhul on ilmselt siiski parem, kui kohtunikuga

peavad tagasisidevestlust mitu kõrgema astme kohtunikku koos. Seetõttu võiks seaduse

sõnastada nii, et vestluse läbiviijate hulk poleks kindlaks määratud. Osa kohtunikke

leiab, et tagasisidet peaks andma kõrgema astme kohtunike asemel vaid sama astme

kohtu esimees.

2.2. Kavandatava KS § 741 lg 2 kohaselt on tagasisidevestluse pidamiseks ettepaneku

tegemise pädevus kohtute esimeestel. Enamasti on vahetu teave lünkadest kohtuniku

erialateadmistes ja -oskustes tema tehtud kohtulahendeid läbi vaataval haldus-,

kriminaal- või tsiviilkolleegiumil ringkonnakohtus või Riigikohtus. Seetõttu võiks ka

tagasisidevestluse pidamise otsustamine olla selle kolleegiumi otsustada. Tegemist

oleks kollektiivse otsusega, millega määrataks ka üks või mitu kolleegiumi liiget

vestlust pidama.

2 Erinevalt KS § 49 kehtivast redaktsioonist ei ole siin enam täpsustust, et mõeldud on kohtute seaduses

sätestatud lisaülesannetega.

Lisa 1

4

2.3. KS § 741 lg 2 sõnastusest jääb ekslik mulje, et selles räägitakse tagasisidevestlust

algatava kohtu esimehe suhtes kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehest (keda

Riigikohtu esimehe puhul ei olegi). Tegelikult peetakse ilmselt silmas vestlusele

suunatava kohtuniku suhtes kõrgemast astme kohtust, ent seaduse sõnastusest see nii

välja ei tule.

2.4. Eelnõu seletuskirjas ei ole selgitatud, mis tähendus on tagasisidevestlusest koostatud

kokkuvõttel, mis lisatakse koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte kohta tema

isikutoimikusse (sh kas toimiku kandeid tohib arvesse võta potentsiaalses tulevases

distsiplinaarmenetluses). Tegemist ei tohiks olla distsiplinaarmenetlusega sarnase

protsessiga, vaid põhirõhk peaks olema kohtuniku abistamisel ja talle soovituste

andmisel oma menetluspraktika parandamiseks.