| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2320 |
| Registreeritud | 13.09.2024 |
| Sünkroonitud | 16.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse ning teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu
Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning maksuhaldurile ja huvigruppidele
arvamuse avaldamiseks alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Küsimuse kiireloomulisuse tõttu palume vastust hiljemalt käesoleva aasta 18. septembriks.
Eelnõud ja seletuskirjad on leitavad eelnõude infosüsteemist EIS http://eelnoud.valitsus.ee.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1) MIN määr EN
2) MIN määr SK
Lisaadressaadid:
Maksu- ja Tolliamet
Meie 13.09.2024 nr 1.1-10.1/4043-1
2
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Kaupmeeste Liit
Eesti Maksumaksjate Liit
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Eesti Õlletootjate Liit
Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit
Eesti Transpordikütuse Ühing
Eesti lennundusklaster
Philip Morris Eesti OÜ
AS British American Tobacco Estonia
Japan Tobacco International Baltic
Sigari Maja OÜ
AS Rasa Trading Company
Dannemann Cigarrenfabrik GMBH
AS Eugesta Eesti
Heidi Vessel 611 3651
1
EELNÕU
11.09.2024
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
teiste seaduste muutmise seadus
§ 1. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õlle aktsiisimäär on 16,17 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta
hektoliitris.“;
2) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õlle aktsiisimäär on 16,98 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta
hektoliitris.“;
3) paragrahvi 46 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Õlle aktsiisimäär on 17,83 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta
hektoliitris.“;
4) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud)
mahuprotsenti, aktsiisimäär on 80,67 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.
(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 188,23
eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.
(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 188,23 eurot veini
hektoliitri kohta.
(5) Vahetoote aktsiisimäär on 368,45 eurot vahetoote hektoliitri kohta.
(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 23,96 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe
mahuprotsendi kohta hektoliitris.“;
5) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud)
mahuprotsenti, aktsiisimäär on 84,70 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.
(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 197,64
eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.
(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 197,64 eurot veini
hektoliitri kohta.
(5) Vahetoote aktsiisimäär on 386,87 eurot vahetoote hektoliitri kohta.
2
(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 25,16 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe
mahuprotsendi kohta hektoliitris.“;
6) paragrahvi 46 lõiked 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kääritatud joogi ja veini, mille etanoolisisaldus on kuni kuus (kaasa arvatud)
mahuprotsenti, aktsiisimäär on 88,94 eurot kääritatud joogi või veini hektoliitri kohta.
(3) Kääritatud joogi, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 207,52
eurot kääritatud joogi hektoliitri kohta.
(4) Veini, mille etanoolisisaldus on üle kuue mahuprotsendi, aktsiisimäär on 207,52 eurot veini
hektoliitri kohta.
(5) Vahetoote aktsiisimäär on 406,22 eurot vahetoote hektoliitri kohta.
(6) Muu alkoholi aktsiisimäär on 26,42 eurot muu alkoholi etanoolisisalduse ühe
mahuprotsendi kohta hektoliitris.“;
7) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Fikseeritud määr on 123,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide
maksimaalsest jaehinnast.”;
8) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Fikseeritud määr on 130,50 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide
maksimaalsest jaehinnast.”;
9) paragrahvi 56 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Fikseeritud määr on 137,00 eurot ja proportsionaalne määr 30 protsenti sigarettide
maksimaalsest jaehinnast.”;
10) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid
mitte vähem kui 209,95 eurot 1000 sigareti kohta.“;
11) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid
mitte vähem kui 220,40 eurot 1000 sigareti kohta.“;
12) paragrahvi 56 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Sigarettidelt makstakse aktsiisi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra alusel, kuid
mitte vähem kui 231,33 eurot 1000 sigareti kohta.“;
13) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid
vähemalt 268,40 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“;
14) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid
vähemalt 282,00 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“;
3
15) paragrahvi 56 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Sigarilt ja sigarillolt makstakse aktsiisi eelmise lausega kehtestatud määra alusel, kuid
vähemalt 296,00 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta.“;
16) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 138,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“;
17) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 145,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“;
18) paragrahvi 56 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Suitsetamistubaka aktsiisimäär on 152,00 eurot ühe kilogrammi suitsetamistubaka kohta.“;
19) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,25 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“;
20) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,26 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“;
21) paragrahvi 56 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Tubakavedeliku aktsiisimäär on 0,27 eurot vedeliku ühe milliliitri kohta.“;
22) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.
(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.
(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;
23) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.
(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.
(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;
24) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.
(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.
(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;
25) paragrahvi 66 lõiked 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Pliivaba bensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliivaba bensiini kohta.
(2) Pliibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri pliibensiini kohta.
(3) Lennukibensiini aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri lennukibensiini kohta.“;
4
26) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,
mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,
2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902
42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 591 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote
kohta.“;
27) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,
mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,
2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902
42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 621 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote
kohta.“;
28) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,
mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,
2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902
42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 652 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote
kohta.“;
29) paragrahvi 66 lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(13) Käesoleva seaduse § 20 punktis 1 nimetatud kütusesarnase toote või kütusesarnase toote,
mille KNi esimesed kuus numbrit või kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50,
2710 12 11–2710 12 25, 2710 12 90, 2710 20 90, 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902
42 00, 2902 43 00 või 2902 44 00, aktsiisimäär on 684 eurot 1000 liitri kütusesarnase toote
kohta.“;
30) seadust täiendatakse §-ga 8522 järgmises sõnastuses:
„§ 8522. Seaduse kohaldamine seoses käibemaksumäära ning sigarite ja sigarillode aktsiisi
muutumisega
(1) Käesoleva seaduse § 28 lõikes 41 sätestatud müügipiirangut ei kohaldata nende sigarite ja
sigarillode puhul, millelt makstav aktsiisisumma ei suurene minimaalselt makstava
aktsiisisumma tõstmise tulemusena.
(2) Käibemaksumäära tõusu korral on lubatud võõrandada või pakkuda müügiks sigarette,
sigareid ja sigarillosid maksimaalsest jaehinnast kõrgema hinnaga käibemaksumäära tõusust
tuleneva summa võrra kuni kuus kalendrikuud käibemaksumäära tõusust, kuid mitte kauem
käesoleva seaduse § 28 lõikes 41 nimetatud müügipiirangu perioodist selle kohaldamisel.
Müügipiirangu kohaldamisel on lubatud maksimaalset jaehinda ületada vaid nende toodete
puhul, millele kinnitatud maksumärk kehtis vahetult enne müügipiirangu rakendamist.“.
§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse-
ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse
muutmine
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse muutmise
seaduse (RT I, 01.07.2023, 1) § 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
5
„(4) Käesoleva seaduse § 1 puntid 4, 7, 10, 13, 16, 19 ja 22 jõustuvad 2025. aasta 1. juulil.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 4, 7, 10, 13, 16 ja 19 jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punktid 23 ja 27 jõustuvad 2026. aasta 1. mail.
(4) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2, 5, 8, 11, 14, 17 ja 20 jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
(5) Käesoleva seaduse § 1 punktid 24 ja 28 jõustuvad 2027. aasta 1. mail.
(6) Käesoleva seaduse § 1 punktid 3, 6, 9, 12, 15, 18 ja 21 jõustuvad 2028. aasta 1. jaanuaril.
(7) Käesoleva seaduse § 1 punktid 25 ja 29 jõustuvad 2028. aasta 1. mail.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn,……………2024. a
Algatab Vabariigi Valitsus……………..2024. a
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
1
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust (edaspidi
aktsiisiseadus) ning selle seaduse varem muudetud versiooni. Parema loetavuse eesmärgil
esitatakse eelnõu pealkiri lihtsustatud kujul. Eelnõuga muudetakse aktsiisimäärasid
alljärgnevalt.
1) Lisaks aktsiisiseaduses sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026.
aasta jaanuaris, nähakse ette täiendav aktsiisitõus 5% ulatuses 2025. aasta juulis ja 2026. aasta
jaanuaris. Seoses täiendava aktsiisitõusuga 2025. aasta juulikuus kehtestatakse 2026. aastaks
aktsiisiseaduses sätestatud 5% kõrgem aktsiisimäär 2025. aasta 1. juulist ehk 2026. aastaks
planeeritud aktsiisitõus tuuakse varasemaks.
2) Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära tõstetakse 10% 2026. aastal. Varem otsustatud 5%-
lisele aktsiisitõusule 2026. aastal lisandub täiendav aktsiisitõus 5%, mis teeb kokku 10%.
3) Alkoholi ja tubakatoodete aktsiisi tõstetakse 5% aastatel 2027 ja 2028.
4) Pliivaba bensiini ja teiste pliivaba bensiini aktsiisimääraga samaväärselt maksustatud
kütuste, milleks on eeskätt lennukibensiin, aktsiisimäära tõstetakse 5% aastas järgneval neljal
aastal. Aastal 2025 tõstetakse aktsiisimäära 1. juulist, aastatel 2026–2028 1. maist.
Eestis on bensiini aktsiisimäär püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.
Aktsiisitõusu peamine eesmärk on suurendada aktsiisitulu riigieelarve olukorra parandamiseks.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna
peaspetsialistid Heidi Vessel (e-post: [email protected]; tel: 611 3651) ja Lauri Lelumees (e-
post: [email protected]; tel: 5885 1404). Aktsiisitulu hindas Rahandusministeeriumi
fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos (e-post: [email protected]; tel: 5885 1447).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected]; tel: 5885
1493) ning eelnõu keelelist kvaliteeti kontrollis sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-
post: [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse:
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 2025. aasta 1. mail jõustuvat
redaktsiooni (RT I, 21.06.2024, 10);
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja
elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadust (RT I,
01.07.2023, 1).
Vastavalt Eesti Reformierakonna, Erakonna Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
valitsusliidu uuendatud tegevusplaanile aastateks 20242027 nähakse ette alkoholi- ja
tubakaaktsiisi varem kavandatud aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aastal täiendav
aktsiisitõstmine 5% aastas ning 5% kõrgemad aktsiisimäärad ka 2027. aastaks. Ka bensiinide
2
aktsiisimäära tõstetakse 5% aastas, viimase puhul puuduvad varasemalt kavandatud
aktsiisitõusud. Kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga nähakse ette alkoholi, tubakatoodete ja
bensiinide 5%-line aktsiisitõus 2028. aastal.
Muudatuste jõustumine on kavandatud 2025. aasta 1. juuliks.
Eelnõule ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga.
Vajadus täiendavateks maksutuludeks on suur. Seetõttu tõstetakse alkoholi ja tubakatoodete
aktsiisimäärasid täiendavalt alates 2025. aasta juulist, samuti bensiinide aktsiisimäärasid alates
2025. aasta juulist. Maksukorralduse seaduse § 41 kohaselt peab maksuseaduse ja selle
muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele üldjuhul jääma vähemalt kuus kuud. Seetõttu on
vajalik võtta seadus vastu 2024. aasta jooksul.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu
õigusega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eesmärk on sätestada alkoholi, tubakatoodete ja bensiinide aktsiisitõusud edaspidisteks
aastateks, et suurendada aktsiisitulu. Aktsiisitõusud mõjutavad alkoholi ja tubakatoodete
kättesaadavust.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Esimeses paragrahvis sätestatakse aktsiisiseaduse
muudatused, teises paragrahvis alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning
alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse
muutmise seaduse muudatused ja kolmandas paragrahvis seaduse jõustumise aeg.
Eelnõu § 1 punktidega 1–6 ja §-ga 2 muudetakse aktsiisiseaduse § 46 lõikeid 1–6. Alkoholi
aktsiisimäärasid tõstetakse kahel järgneval aastal 5% täiendavalt varem planeeritud
aktsiisitõusudele ning 5% kõrgemad aktsiisimäärad nähakse ette ka aastateks 2027 ja 2028.
2026. aastaks aktsiisiseaduses sätestatud aktsiisimäärade tõus 5% tuuakse varasemaks, see
tähendab kõrgemad aktsiisimäärad kehtestatakse 2025. aasta 1. juulist. 2026. aasta
aktsiisimäärasid tõstetakse 10%, see tähendab varem kavandatud aktsiisitõusule täiendavat
aktsiisitõusu 5%. Alkoholi aktsiisimäärad 2028. aastani on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Alkoholi aktsiisimäärad aastateks 2025–2028
Alkohol Aktsiisimäära
ühik
2024
2025
01.01
(+5%)
2025
01.07
(+5%)
2026
(+10%)
2027
(+5%)
2028
(+5%)
Õlu etanoolisisalduse
1% kohta
hektoliitris
13,34 14,00 14,70
16,17
16,98
17,83
Vein ja
kääritatud
jook
(kuni 6%)
hektoliiter 66,52 69,84 73,34 80,67 84,70 88,94
3
Vein ja
kääritatud
jook
(üle 6%)
hektoliiter 155,2
1 162,97 171,12 188,23 197,64 207,52
Vahetoode hektoliiter 303,8
0
319,00
334,95 368,45
386,87
406,22
Muu
alkohol
etanoolisisalduse
1% kohta
hektoliitris
19,75 20,74 21,78 23,96 25,16 26,42
Eelnõu § 1 punktidega 7–21 ja §-ga 2 muudetakse aktsiisiseaduse § 56 lõikeid 15 ja 7.
Tubakatoodete aktsiisimäärasid tõstetakse kahel järgneval aastal täiendavalt varem planeeritud
aktsiisitõusudele 5% aastas ning 5% kõrgemad aktsiisimäärad nähakse ette ka aastateks 2027
ja 2028. 2026. aastaks aktsiisiseaduses sätestatud 5% kõrgemate aktsiisimäärade jõustumine
tuuakse varasemaks, see tähendab, et need kehtestatakse 2025. aasta 1. juulist. 1. jaanuarist
2026. a tõstetakse aktsiisimäärasid 10%, see tähendab varem kavandatud aktsiisitõusule
täiendavat aktsiisitõusu 5%. Tubakatoodete aktsiisimäärad 2028. aastani on toodud tabelis 2.
Tabel 2. Sigarettide aktsiisimäärad aastateks 2025–2028
Aasta
Fikseeritud
aktsiis eurodes
1000 sigareti
kohta
Proportsionaalne
aktsiis
Minimaalselt makstav
aktsiisisumma
eurodes 1000 sigareti
kohta
2024 100,50 30% 169,10
2025.01.01 (+5%) 106,00 30% 177,70
2025.07.01 (+5%) 111,50 30% 186,70
2026 (+10%) 123,50 30% 209,95
2027 (+5%) 130,50 30% 220,40
2028 (+5%) 137,00 30% 231,33
Sigarettide 2026. aastal jõustuva aktsiisimäära arvutamisel on lähtutud 2025. aasta eeldatavast
aktsiisisummast. 2024. aasta esimese poolaasta andmetel on sigarettide maksudeta hind 0,77
eurot kaalutud keskmise jaehinna andmete (5,35 €) alusel. Aastatel 20202022 on maksudeta
hind kasvanud keskmiselt 2,3%. Järgnevatel aastatel arvestatakse sama kasvuga. Sigarettide
maksudeta eeldatavad hinnad ja aktsiisimäära arvutuste aluseks olevad aktsiisisummad on
toodud tabelites 3 ja 4.
Tabel 3. Sigarettide maksudeta hinnad
Aasta Sigarettide maksudeta hind
(eurot paki kohta)
2024 0,77
2025 (+2,3%) 0,79
2026 (+2,3%) 0,81
2027 (+2,3%) 0,83
2028 (+2,3%) 0,85
4
Tabel 4. Sigarettide aktsiisisummad
Aasta Sigarettide kaalutud keskmise jaehinna suhtes
arvutatud aktsiisisumma (eurot paki kohta),
mis on aktsiisimäära arvutamise aluseks
2024 3,62
2025 4,02
2026 (+10%) 4,42
2027 (+5%) 4,64
2028 (+5%) 4,87
2025. aasta aktsiisisumma on arvutatud lähtudes eeldatavast maksudeta hinnast ja
aktsiisiseaduses 2026. aastaks sätestatud aktsiisimäärast (111,50 eurot ja 30%), mille
jõustumine tuuakse varasemaks, see on 2025. aasta 1. juulist. Aktsiisisumma 4,02 eurot
tõstmise tulemusena 10% saadakse 2026. aasta aktsiisisumma 4,42 eurot. Aktsiisisumma
koosneb fikseeritud ja proportsionaalse määra alusel arvutatud summast. Aktsiisimäära
proportsionaalne osa ei muutu, see on 30%. Aktsiisimäära fikseeritud osa leidmiseks
arvutatakse sigarettide eeldatav kaalutud keskmine jaehind. Selleks liidetakse maksudeta hind
ja aktsiisisumma ning lisatakse 2025. aastaks planeeritud käibemaks 24%. Sigarettide kaalutud
keskmine jaehinna alusel arvutatakse aktsiisi proportsionaalne osa, mis on 30% jaehinnast.
Lahutades aktsiisisummast 4,42 eurot aktsiisi proportsionaalse osa, mis on 1,95 eurot, saadakse
fikseeritud aktsiisimäära osa, mis on 2,47 eurot ehk 123,50 eurot 1000 sigareti kohta.
Sigarettide aktsiisimäär edaspidisteks aastateks on arvutatud samal põhimõttel.
Sigarettidelt minimaalselt makstav aktsiisisumma moodustab 95% aktsiisimäära arvutamise
aluseks olevast aktsiisisummast. Minimaalselt makstava aktsiisisumma osatähtsuse puhul on
arvestatud liikmesriikide praktikaga ning asjaoluga, et piirikaubanduse riski vähendamiseks on
otstarbekas mõjutada odavamate sigarettide hinnatõusu mõõdukalt. Minimaalselt makstav
aktsiisisumma piirab hinna alapakkumist ja kindlustab stabiilsema maksulaekumise.
Sigarite ja sigarillode puhul tõstetakse vaid minimaalselt makstavat aktsiisisummat. Sigarite ja
sigarillode kahest komponendist koosnev aktsiisimäär võimaldab kallimatelt toodetelt koguda
rohkem aktsiisi ning proportsionaalne aktsiisimäära osa käib kaasas hinnatõusuga. 2023. aasta
andmetel on ühe sigari kaalutud keskmine jaehind 7,27 eurot ja sigarillo puhul on see 0,56
eurot. Sigarite kaalutud keskmiselt jaehinnalt arvutatud aktsiisisumma (0,878 eurot) on 4 korda
suurem minimaalselt makstavast aktsiisisummast samal perioodil (0,211 eurot). Samas
sigarillode kaalutud keskmise hinna alusel arvutatud aktsiisisumma on veidi madalam
minimaalselt makstava aktsiisisumma nõudest (0,207 eurot versus 0,211 eurot). Minimaalset
makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena tuleb aktsiisi rohkem maksta eelkõige
sigarillodelt.
Tabel 5. Sigarite ja sigarillode kavandatav aktsiisimäär kuni 2028. aastani
Aasta Fikseeritud
aktsiis
(eurot/1000
tk)
Proportsionaalne
aktsiis
(% maksimaalsest
jaehinnast)
Minimaalselt
makstav
aktsiisisumma
(eurot/1000 tk)
2024 151 10% 222
2025.01 151 10% 233 (+5%)
2025.07 151 10% 244 (+5%)
2026 151 10% 268,40 (+10%)
2027 151 10% 282,00 (+5%)
5
2028 151 10% 296,00 (+5%)
Suitsetamistubaka kavandatavad aktsiisimäärad aastateks 2025–2028 on toodud tabelis 6.
Suitsetamistubaka aktsiisi tõstetakse 2026. aastal veidi rohkem kui 10%, see on 11,3%, et see
moodustaks 66% sigarettidelt minimaalselt makstavast aktsiisisummast. Euroopa Liidus
moodustab suitsetamistubaka aktsiisi alammäär (60 eurot kilogramm) 2/3 sigarettide aktsiisi
alammäärast (90 eurot 1000 tk). Nii loetakse tavapärased sigaretid ja suitsetamistubakas
võrdsemalt maksustatuks.
Tabel 6. Suitsetamistubaka aktsiisimäärad
Aasta Aktsiis eurodes suitsetamistubaka
kilogrammi kohta
2024 112,40
2025.01 (+5%) 118,00
2025.07 (+5%) 124,00
2026 (+11,3%) 138,00
2027 (+5%) 145,00
2028 (+5%) 152,00
Tubakavedelike aktsiisimäärad aastateks 2025–2028 on toodud tabelis 7.
Tabel 7. Tubakavedelike aktsiisimäärad
Aasta Aktsiis eurodes ühe
milliliitri kohta
2024 0,21
2025.01 (+5%) 0,22
2025.07 (+5%) 0,23
2026 (+10%) 0,25
2027 (+5%) 0,26
2028 (+5%) 0,27
Eelnõu § 1 punktidega 22–29 muudetakse aktsiisiseaduse § 66 lõikeid 1–3 ja lõiget 13.
Võrdselt tõstetakse kõigi pliivaba bensiini aktsiisimääraga maksustatud energiatoodete aktsiisi.
Selleks on ka lennukibensiin, mida vähesel määral kasutatakse eeskätt hobilennunduses, ning
pliibensiin, mille kasutamine on keskkonnakaitselistel põhjustel Euroopa Liidus olnud juba
mitu aastakümmet keelatud, kuid millel siiski peab olema aktsiisimäär. Viimane osutub
vajalikuks näiteks juhul kui avastatakse sellise kütuse väärkasutamine.
Lõike 13 muutmine on vajalik tõstmaks pliivaba bensiini aktsiisimääraga maksustatud
kütusesarnase toote aktsiisi. Nimetatud kütusesarnased tooted on kas puhtal kujul või segatuna
muude kütustega kasutatavad mootorikütusena, eeskätt mootoribensiini asemel.
Alljärgnevas tabelis (vt tabel 8) on toodud bensiinide aktsiisimäära kavandatud tõusud aastateks
2025–2028. Esimesel aastal tõstetakse aktsiisi juulist, järgnevatel aastatel alates maist. Selliselt
toimuvad alates 2026. aastast energiatoodete aktsiisitõusud ühel ja samal kuupäeval, sest teiste
energiatoodete aktsiisitõusu maksuredel, mis kehtib kuni 2027. aastani, tõstab aktsiisi alates 1.
maist.
Tabel 8. Bensiinide kavandatav aktsiisimäär kuni 2028. aastani
6
Energiatoode Kehtiv
määr € 1.07.25 1.05.26 1.05.27 1.05.28
Bensiinid, sh
lennukibensiin
ja pliibensiin
1000 l
563 +5%
591
+5%
621
+5%
652
+5%
684
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse aktsiisiseadust §-ga 8522, et näha ette müügipiirangu
kohaldamise erisus sigaritele ja sigarillodele (lg 1). Aktsiisiseaduse § 28 lõikega 41 nähakse ette
müügipiirang toodetele, mille aktsiisimäär ja maksumärgi kujundus muutub üheaegselt.
Müügipiirangu rakendamisega läbi uue kujundusega maksumärgi nõude tagatakse uue aktsiisi
kandumine toote hinda hiljemalt kolme kuu möödumisel selle kehtima hakkamisest. Sigarite ja
sigarillode aktsiisi tõstetakse minimaalselt makstava aktsiisisumma suurendamisega.
Toodetele, millelt makstav aktsiisisumma minimaalselt makstava aktsiisisumma tõstmise
tulemusena ei muutu, ei kohaldata müügipiirangut. Erand puudutab suuremalt jaolt sigareid,
sest nendelt toodetelt makstav aktsiisisumma on keskmiselt mitu korda suurem minimaalselt
makstava aktsiisisummast.
Lõikega 2 nähakse ette võimalus müüa tubakatooteid üle maksumärgile trükitud maksimaalse
jaehinna. Reeglina ei ole aktsiisiseaduse alusel lubatud müüa sigarette, sigareid ja sigarillosid
kõrgema hinnaga, kui on maksumärgile trükitud, sest selle hinna alusel on makstud aktsiisi.
Ettevõtjatele oleks tehniliselt keeruline lubada tarbimisse tubakatooteid maksumärgiga, millele
on trükitud hind uue käibemaksumääraga, kui veel eelmine päev kehtis madalam
käibemaksumäär. Ladusamaks üleminekuks uuele käibemaksumäärale lubatakse
maksumärgile trükitud hinda ületada erinevuse võrra, mis tekib uue ja vana käibemaksusumma
vahest. Erand on lubatud 6 kuu jooksul käibemaksumäära jõustumisest. Kui kõrgem
käibemaksumäär jõustub 1. juulil, siis erandit saab rakendada 31. detsembrini. Müügipiirangu
rakendamisel võib erand kehtida vähem kui 6 kuud. Müügipiirangut rakendatakse tavaliselt
aktsiisimäära tõstmisel, kui uue kujundusega maksumärk ja aktsiisimäär muutuvad üheaegselt.
Vana maksumärgiga toodete müük on lubatud 3-kuu jooksul. Müügipiirangu rakendamisel võib
maksumärgile trükitud hinda ületada vaid müügipiirangu perioodil ja enne müügipiirangut
kehtinud maksumärgi puhul.
Eelnõu §-s 2 toodud muudatusega nähakse ette alkoholi ja tubakatoodete 2026. aastaks
kavandatud 5% kõrgema aktsiisimäära jõustumine 2025. aasta juulis.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu ei sisalda uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõus toodud aktsiisimäärad on kooskõlas aktsiisi alammääradega ja aktsiisi kehtestamise
põhimõtetega Euroopa Liidus. Alkoholiaktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu direktiivis
92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta (EÜT L 316,
31.10.1992, lk 29–31). Tubakaaktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu direktiivis
2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta (ELT L 176,
5.7.2011, lk 24–36). Energiatoodete aktsiisi alammäärad on sätestatud nõukogu direktiivis
7
2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber energiatoodete ja elektrienergia maksustamise
ühenduse raamistik (ELT L 283, 31.10.2003, lk 51–70).
Bensiinide aktsiisimäära tõstmise kontekstis vajab märkimist, et 2021. aasta 14. juulil esitas
Euroopa Komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi koosseisus ka ettepaneku
energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muutmiseks. Eesti seisukohad direktiivi eelnõu
kohta kiitis Riigikogu heaks 2022. aasta jaanuaris. Euroopa Komisjoni üks olulisemaid
eesmärke on luua energiatoodete aktsiisi alammäärades sisemine loogika. Selleks soovitakse
aktsiisimäärade struktuur muuta täielikult energiasisaldusel põhinevaks, et see oleks
väljendatud eurodes energiatoote alumise kütteväärtuse kohta. Eelnev annaks maksustamisel
eelise säästlikele ja vähese CO2 heitmega kütustele. Praeguses seisus ei ole arutelude kestus ega
direktiivi heakskiitmine prognoositav, tõenäoliselt ei juhtu see järgmise poolaasta jooksul.
Eestis on kehtiv aktsiisimäär pliivabale bensiinile 563 eurot 1000 liitri kohta ehk 17 eurot
bensiini alumise kütteväärtuse gigadžauli kohta. Energiamaksustamise direktiivi eelnõus on
väljapakutud aktsiisimääraks alates direktiivi jõustumisest pliivabale bensiinile 12,28 eurot
gigadžauli kohta, mis on oluliselt madalam võrreldes meil kehtiva aktsiisimääraga.
6. Seaduse mõjud
6.1. Kavandatav muudatus: alkoholi aktsiisitõus aastatel 20252028
Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tervisekäitumisele
Sihtrühm: alkoholi käitlejad ja tarbijad
Mõju ulatus:
Eestis oli 2023. aasta andmetel 119 alkoholitootjat ning alkoholiaktsiisi maksid 228 äriühingut
ja 570 eraisikut. Eraisikutest aktsiisimaksjad olid peamiselt liiduvälisest riigist aktsiisikauba üle
aktsiisivaba piirnormi toojad. Koguselt liitrites toodetakse Eestis rohkem lahjasid alkohoolseid
jooke kui kangeid. 2023. aasta andmetel on õlle tootmismaht liitrites ligikaudu 66% kogu
alkoholitoodangust, muud lahjad alkohoolsed joogid moodustavad 23%, puuvilja- ja
marjaveinid 2% ja kange alkohol 9%. Kange alkoholi toodangust moodustab 69% viin. Õlle
puhul on 99% toodangust lahja õlu (alla 6%vol). Eesti Konjunktuuriinstituudi (edaspidi EKI)
koostatud uuringu „Eesti alkoholiturg, alkoholi tarbimine ja alkoholipoliitika 2023. aastal“
andmetel vähenes 2023. aastal peaaegu kõikide alkohoolsete jookide tootmine 2022. aastaga
võrreldes. Kange alkoholi kogus kahanes vaid 0,8%, samas kui õlut toodeti 18,6% vähem kui
aasta tagasi. Suurim langus toimus puuvilja- ja marjaveinide sektoris, tootmine vähenes 57%.
Ka muude lahjade alkohoolsete jookide (siider, veinibaasil longdringid ja muud segujoogid)
tootmine langes 6,3%. Alkoholi tootmismahtude vähenemine on suures pildis seotud ka
olukorraga maailmas. Sõda Ukrainas on mõjutanud toorainete hindu ja elukallidust. Pärast
koroonaviiruse epideemiat ei ole turistide arv Eestis taastunud, neid on varasemaga võrreldes
vähem. Alkoholi ekspordimahud on langenud. Alkoholi tarbimine on vähenenud vaatamata
asjaolule, et alkoholi hinnad on kasvanud vähem kui muude toidukaubade hinnad.
Tarbijahinnaindeks oli 2022. aastal 19,4%, samas kui alkoholi puhul oli see näitaja 5,9%. 2023.
aastal alkoholihinnad veidi tõusid ja kui üldine tarbijahinnaindeks oli 9,2%, siis alkoholi puhul
oli see näitaja 7,5%. 2023. aastal tarbiti Eestis 10,9 liitrit absoluutalkoholi ühe ealniku kohta
vanuses 15 aastat ja enam. See on 3% vähem mullusest.
8
Joonis 1. Alkoholi tarbimine Eestis inimese kohta vanuses 15 aastat ja enam
Pärast kange alkoholi, õlle ja siidri aktsiisimäära vähendamist 25% 2019. aasta juulis tõsteti
esmakordselt aktsiisi 2024. aastal. Arvestades piirikaubanduse riski otsustati aktsiisitulude
kasvu eesmärgil tõsta aktsiisi vähehaaval, see on 5% aastas. Käesoleva aasta 6 kuu
aktsiisitulude andmete alusel on alust eeldada, et aktsiisitulu ei kasva loodetud ulatuses.
Ettevõtjad soetasid aktsiisitõusueelseid varusid optimistlikumalt kui oleks olnud otstarbekas.
Neid varusid (alkohol 2023. a aktsiisiga) realiseeritakse veel käesolev ajal, see on suvel.
Ettevõtjad eeldasid muuhulgas turistide arvukuse suurenemist, kuid olukord kujunes
tagasihoidlikumaks. 2024. aasta 6 kuu laekumine alkoholiaktsiisist on 16% madalam
möödunud aasta samast perioodist. Vastavalt 2024. aasta suveprognoosile laekub
alkoholiaktsiisi 240 mln eurot, mis on 11 mln vähem algselt prognoositust.
Joonis 2. Alkoholi aktsiisitulu aastatel 20132023 ja 2024. a prognoos
Teiste liikmesriikidega võrreldes on Eesti aktsiisitasemelt esirinnas, vt tabel 10. Õlleaktsiis on
Eestist kõrgem vaid Soomes, Iirimaal ja Rootsis. Eesti asetub kaheksandale positsioonile kange
alkoholi aktsiisimäära tasemelt. Pingereas jääb Läti Eestist veidi tahapoole, kuid Leedu on
Eestit alkoholiaktsiisitasemetelt edestanud, välja arvatud õlleaktsiis. Tööjõukuludelt, see on
tunnipalk tööstuses-ehituses-teeninduses, asub Eesti pingerea 15. positsioonil. Kui Iirimaal
11,9
11,1
10,6
10,2 10,3
10
10,4
10,8
11,1 11,2
10,9
9
9,5
10
10,5
11
11,5
12
12,5
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023
Alkoholi tarbimine absoluutalkoholi liitrites
209 220 222
251
222 232 225
211 223
241 263
251
0
50
100
150
200
250
300
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Alkoholi aktsiisitulu (mln €)
9
teenitakse tunnis 40,2 eurot, Rootsis 38,9 eurot ja Soomes 37,1 eurot, siis Eestis teenitakse 18,3
eurot tunnis. On 11 liikmesriiki, kus õlleaktsiis on madalam kui Eestis, kuid tööjõu eest
makstakse keskmiselt rohkem. Need riigid on Luksemburg, Taani, Belgia, Holland,
Prantsusmaa, Saksamaa, Austria, Itaalia, Sloveenia, Hispaania ja Küpros. Kange alkoholi puhul
on 9 liikmesriiki, kus tööjõukulu on kõrgem ja aktsiis madalam Eesti vastavast. Mingil määral
ilmestab see näitaja olukorda, et riikides, kus teenistus on kõrgem ja aktsiis madalam, on
võimalik aktsiisikaupa rohkem osta kui Eestis. Samas peegeldab see Eesti maksupoliitikas
valitud suunda maksustada kõrgemalt tarbimist ja saastamist.
Tabel 10. Õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärad seisuga 1. jaanuar 2024, eurodes ühe liitri
absoluutalkoholi kohta
Õlleaktsiis Kange alkoholi aktsiis
1. Soome 36,20 1, Soome 54,80
2. Iirimaa 22,55 2. Rootsi 45,49
3. Rootsi 19,68 3. Iirimaa 42,57
4. Eesti 13,34 4. Belgia 29,93
5. Kreeka 12,50 5. Leedu 24,67
6. Sloveenia 12,10 6. Kreeka 24,50
7. Leedu 9,46 7. Taani 20,17
8. Läti 8,20 8. Eesti 19,75
9. Holland 8,12 9. Prantsusmaa 18,67
10. Prantsusmaa 7,96 10. Holland 18,27
11. Itaalia 7,48 11. Läti 17,24
Tabel 10. Õlle ja kange alkoholi aktsiisimäärad seisuga 1. jaanuar 2024, eurodes ühe liitri
absoluutalkoholi kohta
Õlleaktsiis Kange alkoholi aktsiis
1. Soome 36,20 1, Soome 54,80
2. Iirimaa 22,55 2. Rootsi 45,49
3. Rootsi 19,68 3. Iirimaa 42,57
4. Eesti 13,34 4. Belgia 29,93
5. Kreeka 12,50 5. Leedu 24,67
6. Sloveenia 12,10 6. Kreeka 24,50
7. Leedu 9,46 7. Taani 20,17
8. Läti 8,20 8. Eesti 19,75
9. Holland 8,12 9. Prantsusmaa 18,67
10. Prantsusmaa 7,96 10. Holland 18,27
11. Itaalia 7,48 11. Läti 17,24
Tervise Arengu Instituudi koostatud „Rahvatiku tervise aastaraamat 2024“ andmetel
registreeriti 2023. aastal Eestis kokku 627 otseselt alkoholist põhjustatud surmajuhtumit (4%
kõigist surmadest), mida on 126 surmajuhtumit vähem kui 2022. aastal (753 alkoholisurma).
Vähenemise üks võimalikke seletusi on alkoholi tarbimist mõjutav elukalliduse tõus üldise
majanduslanguse taustal. WHO regioonidest on Euroopa regioonis kõige suurem
alkoholitarbijate osakaal ja suurim alkoholitarbimine. Eestis on alkoholitarbimine Euroopa
keskmisest tasemest kõrgem. Aastate lõikes on nähtav alkoholi liigtarvitavate meeste osakaalu
langustrendi, samas kui naiste puhul on see osakaal üks protsendipunkt kasvanud.
10
Maailma Terviseorganisatsiooni koostatud hinnangus Eesti alkoholipoliitika rohelises raamatus
püstitatud eesmärkide täitmise kohta märgitakse, et perioodil 20002023 on vähenenud
alkoholi tarvitanud ja alkoholijoobes olnud noorukite osakaal.
Piirikaubanduse mahud vähenesid oluliselt pärast aktsiisimäärade langetamist 2019. aasta
keskel. Piirikaubanduse vähenemist mõjustas ka koroonaviiruse epideemia, mille tippaeg jäi
aastatesse 2020 ja 2021. Üks piirikaubanduse jälgimise põhinäitajatest on lühiajaliste
piiriületuste arv, mille puhul eeldatakse reisi kaubanduslikku eesmärki. Jooniselt 3 tuleb esile
piirikaubanduse kaks tippaastat (2018 ja 2019), kui piiriületuste arv oli väga suur. Järgmistel
aastatel on näha piiriületuste arvu kukkumist. Viimasel kahel aastal on lühiajaliste piiriületuste
arv püsinud keskmiselt 350 tuhande juures, mis on pea poole võrra madalam kõrgajast. Enamus
lühiajalisi piiriületusi tehakse Valgas (ca 80%). Arvestades, et Eesti linn Valga ja Läti linn
Valka on omavahel ühendatud, on selline lühiajaliste piiriületuste tase tavapärane. Viimaste
aastate lühiajaliste piiriületuste arv on kukkunud peamiselt Ikla suunal. Lühiajalisi reise Iklasse
saab otseselt seostada piirikaubandusega. Käesoleva aasta aktsiisitõusu tulemusena ei ole Ikla
piiriületuste osakaal kasvanud, millest võib järeldada, et piirikaubandus on püsinud tavapärasel
tasemel. Edaspidised kiirendatud tempos tehtavad aktsiisitõusud suurendavad piirikaubanduse
kasvu riski ja sellel võib olla mõju aktsiisituludele. Seniste aktsiisiseaduses kavandatud
aktsiisitõusude (2025. a jaanuaris +5% ja 2026. a jaanuaris +5%) raames on piirikaubanduse
osakaalu hinnatud pigem väikseks. Küll aga on kiirendatud aktsiisitõus ja käibemaksutõus
2025. aasta juulis ajastatud inimeste jaoks soodsal ajal piirikaubanduse mõttes.
Tarbimismaksude tõus puhkuste ajal suvel võib anda tõuke piirikaubanduse jõulisele kasvule.
Joonis 3. Piiriületuste arv aastatel 20172024. a 6 kuud
Allikas: Maksu- ja Tolliamet
Kavandatud aktsiisitõusud mõjutavad tarbimise vähenemist täiendavalt muudele alkoholi hinda
tõstvatele teguritele. Samas võidakse Eestis ostetud alkoholi koguste vähenemist
kompenseerida teistest riikidest soetatavaga. Mõju tarbimisele on keeruline hinnata, kuna
samaaegselt aktsiisitõusuga suvel tõstetakse käibemaksumäära. Viimasel on laiaulatuslik mõju
kõikidele hindadele. Mootorsõidukimaksu seaduse jõustumise ja mitmete eraisikute
tulumaksusoodustuste (eluasemelaenu intressid, abikaasa maksuvaba tulu, täiendav maksuvaba
tulu laste eest) kaotamise mõju on kumulatiivne, mis teeb väga keeruliseks tarbija käitumise
ennustamise.
652 561 665 679
312 138 386 512
28% 29%
19% 21%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024
Lühiajaliselt (15-120min) Lätis viibinud sõidukite piiriületuste arv
Pikaajaliselt Lätis viibinud sõidukite piiriületuste arv
Lühiajaliselt Lätis viibinud sõidukite osakaal kõigist piiriületustest %
11
Alkoholi tootmismahud on käesoleval aastal languses. 2024. aasta esimesel poolaastal
deklareeritud andmed näitavad vähenemist võrreldes eelmise aastaga ja eriti lahja alkoholi
puhul. Alkoholi tootmismahtude langus võib jätkuda 2025. aastal ka ilma aktsiisitõusuta sama
aasta suvel. Aktsiisi- ja käibemaksutõus võib tootmismahtude vähenemisele täiendava mõju
lisada. Alkoholi hinnakasvu mõjutavad ka tooraine ja energia võimalik hinnakasv, samuti suvel
julgeolekumaksu osana rakenduv kõrgem käibemaksumäär. Inimeste kulutused esmavajaduste
katteks suurenevad üldises hinnakasvukeskkonnas ning raha alkoholi soetamiseks jääb
vähemaks. Intressimäärade tõusu mõjusid on näha ostukorvis. Suurenenud on toidukaupade ja
eluaseme kulude osakaal võrreldes muude kuludega. See kõik avaldab mõju ka alkoholi
käitlejate tegevusele. Suhteliselt kõrge aktsiisimäär mõjutab ettevõtjate konkurentsivõimet nt
olukorras, kui tarbija hakkab eelistama soetusi välismaalt (reisija kaasaostetud kogused).
Võrreldes 2024. aasta aktsiisiga tuleb aktsiisi- ja käibemaksutõusu tulemusena 2025. aasta suvel
maksta veinilt (nt 12%vol ja 0,75 liitrit) 0,17 eurot rohkem aktsiisi ja käibemaksu, õllelt (0,5
liitrit, 5%vol) ja siidrilt (nt 5%vol ja 0,5 L) 0,06 eurot ning viinalt (0,5 liitrit ja 40%vol) 0,59
eurot.
Tabel 11. Alkoholi aktsiisitõusu mõju hinnale 2025. aasta suvel Tooe Aktsiisi-
summa
2024
(aktsiis koos käibemaksuga)
Aktsiisi-
summa
2025.07
Aktsiis ja
käibemaks aktsiisi
arvelt
2025.07
Kasv 2025
juunis
võrreldes 2024
(v4-v2)
1 2 3 4 5
Vein
(0,75 L)
1,16
(1,42) 1,28 1,59 0,17
Viin
(40%,
0,5 L)
3,95
(4,82)
4,36 5,41 0,59
Õlu
(5%,
0,5 L)
0,33
(0,40)
0,37 0,46 0,06
Siider
(0,5 L)
0,33
(0,40) 0,37 0,46 0,06
Aktsiisitõusu mõju tarbijatele ja käitlejatele aastateks 20262028 on keeruline hinnata
arvestades arenguid käesoleval aastal ja paljudest muutujatest tingitud ebamäärast olukorda
2025. aastal. Välistatud ei ole, et 2026. aastaks ja sealt edasi kavandatud aktsiisimäärasid
otsustatakse enne nende jõustumist muuta. Selline praktika on olnud laialt levinud.
Aktsiisimäärasid, mis olid aktsiisiseaduses sätestatud aastateks 20162020, muudeti iga-
aastaselt. Näiteks õlle puhul oli 2018. aastaks fikseeritud seaduses 4 erinevat aktsiisimäära,
jõustus viimane muudatus. Aastateks 2019 ja 2020 kavandatud aktsiisitõusud ei jõustunud, sest
2019 otsustati aktsiise vähendada. Ka 20242026. aastateks planeeritud ja seaduses sätestatud
aktsiisimäärasid on asutud muutma 2024. aastal. Plaanikohaselt jõustus 2024. aastaks
kehtestatud aktsiisimäär. Seega tõenäosus kavandatud aktsiisimäärade edaspidiseks
muutmiseks on suur.
Mõju olulisus:
Alkoholi aktsiisitõusu mõju Eesti majandusele ja ettevõtlusele tervikuna on väike. Aktsiise
tõstetakse ühtlaselt kõikide toodete liikide lõikes. Selle tulemusena säilib endine ettevõtjate
vaheline konkurents ning ka tarbija vaates ei looda ühe toote teisele eelistamise olukorda.
12
Alkoholiaktsiisi mõjusid analüüsitakse Rahandusministeeriumis regulaarselt. Igakuiselt
jälgitakse ja analüüsitakse olukorda aktsiisilaekumiste andmete kaudu, lisaks kohtutakse kord
poolaastas ettevõtjate esindajatega, et arutada turuolukorda ja probleeme nende olemasolul.
Iga-aastaselt koostab Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) põhjaliku ülevaate alkoholi turust,
tarbimisest ja kahjudest Eestis. Kõnealuseid andmeid avaldatakse aastaraamatus „Alkoholi
turg, tarbimine ja kahjud Eestis. Aastaraamat 20..“. Viimati avaldati ülevaade 2023. aasta kohta.
Tulenevalt nimetatud ülevaatest ja regulaarsetest analüüsidest ei ole täiendav järelhindamine
vajalik.
Ebasoovitavate mõjude risk:
Arvestades aktsiisimäära suhteliselt kõrget taset eksisteerib risk ebasoovitavate mõjude
realiseerumiseks. Peamine risk seisneb piirikaubanduse hoogustumises. Aktsiisitõus suvel, kui
on reisimiste ja puhkuste tippaeg, võib täiendavalt mõjutada alkoholi soetuste hoogustumist
välisriikidest ja mõjutada negatiivselt aktsiisitõusu eesmärki. Naaberriik Läti on seadustanud
alkoholiaktsiisi järk-järgulise tõusu aastani 2026. Läti aktsiisimäärad jäävad siiski madalamaks,
kuid tasandavad veidi riikidevahelist alkoholi hinnavahet. Piirikaubanduse tippajal 2019. aastal
küündis alkoholiaktsiis – eelkõige õlle ja kange alkoholi puhul – tasemeni, milleni eelnõu
kohaste muudatustega jõutakse alles 2027. aastal. Üle aastate hajutatud aktsiisitõus lubab
tarbijatel kaasneva hinnatõusuga kohaneda. Valitsusliidu koalitsioonileppes aastateks
20242027 nähakse ette ka võimalus, et oodatust intensiivsema piirikaubanduse puhul
aktsiiside kasvuplaane korrigeeritakse.
Välistada ei saa ka illegaalse alkoholi tootmise ja tarbimise kasvu riski. EKI 2024. aasta alguses
läbiviidud küsitluste andmetel ostis 2023. aastal salaalkoholi vaid 1% tarbijatest, 2022. aastal
oli see näitaja 3%. Sagedamini ostsid salaalkoholi Kirde-Eesti elanikud, pigem vanemaealised
(65+) tarbijad. Illegaalset alkoholi tarbitakse legaaslele lisaks. 2023. aastal moodustas
illegaalne alkohol kange alkoholi tarbimisest vastajate hulgas keskmiselt 19%.
Mõju sihtgrupi halduskoormusele: muudatus ei mõjuta halduskoormust.
6.2. Kavandatav muudatus: tubakatoodete aktsiisitõus aastatel 2025–2028
Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tervisekäitumisele
Sihtrühm: tubakatoodete käitlejad ja tarbijad
Mõju ulatus:
Eestis on 21 tubakaaktsiisi maksjat. Tubakatoodetest toodetakse Eestis nikotiinipatju.
Nikotiinipatjade tootmiseks on väljastatud 6 aktsiisilao tegevusluba, nendest üks ei ole tootmist
veel alustanud. Enamus tootjaid lähetavad oma toodangu teise liikmesriiki ja Eestisse ei
deklareeri midagi.
Sigarettidelt kogutud aktsiis moodustab ligi 90% tubakaaktsiisi tulust. Suitsetamistubaka
aktsiisimääraga maksustavate toodete aktsiisitulu osatähtsus on kasvanud 6,5%-lt 2022. aastal
7,3%-le 2023. aastal. Suitsetamistubaka aktsiisitulu kasvule on kaasa aidanud uut liiki toodete
populaarsuse kasv, need on näiteks suitsetamistubaka aktsiisimääraga maksustatavad
nikotiinipadjad. Nikotiinipatjade aktsiisitulu moodustab 46% suitsetamistubaka
aktsiisimääraga maksustavate toodete aktsiisitulust. Aktsiisitulu tubakatoodetelt on aasta-
aastalt kasvanud, 2021. aastal on kasv 5% ning aastatel 2022 ja 2023 ca 2%.
13
Tubakatoodete tootjatele mõju praktiliselt puudub, sest Eestis ei toodeta klassikalisi
tubakakatooteid. Nikotiinipatjade tootmist alustati Eestis 2020. aastal. Nende toodete
aktsiisitulu moodustab ca 3% kogu tubakaaktsiisi laekumisest. Aktsiisitõusu 5% tulemusena ei
teki olulisi negatiivseid mõjusid käitlejatele, pigem säilib praegune olukord.
Käesoleval aastal koostab Tervise Arengu Instituut (TAI) uuringut „Eesti täiskasvanud
rahvastiku tervisekäitumise uuring“. Andmekogumise periood lõppes 2024. aasta 30. juunil.
Küsitleti Eesti elanikke vanuses 16-64 aastat, et muuhulgas uurida tubakatoodete ja alkoholi
tarbimisega seonduvat. Uuringut viiakse läbi paarisaastatel. Viimase uuringu andmetel 2022.
aasta1 kohta leiti positiivse suundumusena, et igapäevasuitsetajate osatähtsus (15,9%) on
vähenenud seniste uuringute aegreas kõige madalamale tasemele – veel 2012. a suitsetas
igapäevaselt iga neljas (26%) 16–64-aastane Eesti elanik. Ilmselt on igapäevasuitsetajate
osatähtsuse kiire langus vähemalt osaliselt selgitatav asendusefektiga, sest alternatiivsete
tubaka- või nikotiinitoodete kasutamine on kasvanud. Küsimustele vastanutest suitsetas 2022.
aastal igapäevaselt 21,0% meestest ja 12,1% naistest, juhusuitsetajad oli 7,4% (8,5% meestest
ja 6,7% naistest). Viimase 10 aasta jooksul on igapäevasuitsetajate osakaal 16–64. a rahvastikus
vähenenud ligi 40% (26,0% 2012. a).
Norstat Eesti AS 2023. aastal valminud uuringu andmetel tarbib 75% tubakatoodete
tarvitajatest tavasigarette. Tavasigarettide tarbimine väheneb ligi 5% aastas ja e-sigarettide
tarbimine on kasvutrendis. E-sigarettide tarbijatest 57% suitsetab ka tavasigarette. Paljudel
juhtudel kasutavad ka kuumutatavate tubakatoodete ja nikotiinipatjade tarbijad lisaks uut liiki
toodetele ka tavasigarette. Norstat Eesti AS märgib, et uudsetest tubakatoodetest paistab silma
e-sigarettide kasutamise kiire kasv seoses toote populaarsusega noorte hulgas. Noorte hulgas
on e-sigarettide kasutamine edestanud tavasigarette. E-sigarettide tarbijaid on 32%
tubakatoodete tarbijatest.
Käibemaksu ja sigarettide aktsiisimäära tõstmise tulemusena 2025. aasta suvel kasvab
sigarettide kaalutud keskmine jaehind 5,35 eurolt 2024. aasta eeldatavatel andmetel 5,96 eurole,
see on ligi 11%. Sigarettidelt minimaalselt makstava aktsiisisumma tõstmise tulemusena peab
2025. aasta suvel maksma aktsiisi vähemalt 3,82 eurot pakilt (20 tk). 2025. aasta suvel
moodustab aktsiis sigarettide eeldatavast kaalutud keskmisest jaehinnast 67,45%. Aktsiisi
osatähtsus sigarettide kaalutud keskmises jaehinnas on kooskõlas Euroopa Liidu
miinimumnõudega, mis on 60% sigarettide kaalutud keskmisest jaehinnast. Sigarettide
kaalutud keskmise jaehinna (edaspidi KKJ) muudatused tulenevalt aktsiisitõusust ja mõjutatuna
käibemaksumäära muutumisest (22%lt 24%le) on toodud allpool lisatud tabelis.
Tabel 12. Sigarettide eeldatav kaalutud keskmine jaehind (KKJ) aastani 2028 ja aktsiisiandmed
Sigaretid 2024 2025.01 2025.07 2026 2027 2028
Sigarettide KKJ (euro) 5,35 5,75 5,96 6,49 6,78 7,09
Aktsiisisumma
sigarettide
KKJ alusel (euro)
3,62 3,85 4,02 4,42 4,64
4,87
Aktsiisisumma
osatähtsus sigarettide
KKJ-s
67,66% 66,96% 67,45% 68,10% 68,44%
68,69%
1 https://www.tai.ee/et/uudised/tai-iga-neljas-taiskasvanu-tunneb-tavaparasest-suuremat-
stressi
14
Minimaalselt makstav
aktsiisisumma pakilt 3,38 3,55 3,82 4,20 4,41 4,63
Suitsetamistubaka aktsiisitõus samaaegselt teiste tubakatoodete aktsiisitõusuga on oluline
vältimaks soodsamalt maksustatud asendustubakatoodete tekkimist. Suitsetamistubaka
aktsiisiga maksustatakse lisaks isekeeratavate sigarettide tubakale, vesipiibutubakale ja
piibutubakale ka veel nikotiinipatju ja kuumutatavaid tubakapulkasid. Käsitsi keeratud sigarette
suitsetavad pigem mehed, neid on ligi 9% iga päev suitsetavatest 1664-aastastest meestest.
Nikotiinipatju tarbib ligi 6% tubakatoodete tarbijatest ja kuumutatavaid tooteid ligi 10%
tubakatoodete tarbijatest. Norstat Eesti AS on olnud arvamusel, et kuumutatavate tubakatoodete
ja nikotiinipatjade tarbijate arv on stabiliseerumas.
Sigarite ja sigarillode aktsiisitõus mõjutab vaid nende toodete hinda, millelt makstakse aktsiisi
vähem, kui on uus ja kõrgem minimaalne aktsiisisumma. Näiteks seitsme-eurose sigari hind ei
muutu minimaalselt makstava aktsiisisumma 5% tõstmise tulemusena, sest toote aktsiisisumma
ületab minimaalselt makstavat aktsiisisummat mitu korda. Muutub nende sigarillode hind,
millelt makstakse aktsiisi minimaalse summa piires. Sigarillolt, mille ühe tk hind on 0,6 eurot,
tuleb aktsiisitõusust tulenevalt maksta juurde 0,03 eurot 2025. aasta suvel ja 0,06 eurot 2026.
aastal.
Tabel 13. Sigarite ja sigarillode jaehinna muutumisest
Toode,
1 tk
Jae-
hind
Aktsiisimäära alusel
aktsiisisumma
2025. a juunikuus
Minimaalselt makstav
aktsiisisumma
2025. a juunikuus
Minimaalselt makstav
aktsiisisumma 2026. a
Sigar 7,00 0,85 0,244 0,268
Sigarillo 0,6 0,211 0,244 0,268
E-sigarettide vedelik kallineb käibemaksu- ja aktsiisitõusu tulemusena 2025. a suvel 38 senti,
vt tabel 14.
Tabel 14. E-sigarettide vedelike aktsiisi mõju hinnale
Toode
Aktsiis
2024
Aktsiis
2025
juuni
Aktsiisi
muutuse
mõju
Jaehind
2024
Jaehind
2025 juuni
E-sigarettide
vedelik (10
ml)
2,10 2,30 +0,20
8,00
(maksudeta
4,46)
8,38
Eelnõus sätestatud aktsiisitõus on kooskõlas üldise eesmärgiga tõsta aktsiisi kooskõlas
elanikkonna sissetulekute kasvuga, mis on oluline tervisekaitse seisukohast. Kuna täiendav
aktsiisitõus koos julgeolekumaksu osana käibemaksumäära tõusuga ületab maksutõusude
mõõdukat taset, mis on ligi 5% aastas, on risk ootamatuteks mõjudeks tarbijakäitumisele ja
ettevõtlusele suurem. AS PricewaterhouseCoopers Adwisor poolt 2019. aasta märtsis valminud
analüüsis „Aktsiisipoliitika riskid, võimalused ja mõju majanduskeskkonnale piirikaubanduse
tingimustes“ märgitakse, et suured ja järsud hüpped nii aktsiisimäärade langetamises kui
tõstmises on sisuliselt piirikaubandusele prognoosimatu mõju ulatusega.
15
Liikmesriikidega võrdluses on Eesti üheksandal positsioonil sigarettidelt makstava minimaalse
aktsiisisumma nõudelt, vt tabel 15. Taani, Itaalia ja Rootsi ei ole kehtestanud sigarettidelt
minimaalselt makstavat aktsiisisummat. Direktiivi 2011/64/EL alusel peab sigarettide aktsiis
olema vähemalt 90 eurot 1000 sigareti kohta. Taani ja Rootsi kohaldavad kõrget fikseeritud
aktsiisimäära osa (vastavalt 259 ja 159 eurot 1000 sigareti kohta) ja madalat proportsionaalset
aktsiisimäära osa, see on 1%. Itaalia seevastu kohaldab kõrget proportsionaalset aktsiisi, see on
50% jaehinnast ja madalat fikseeritud aktsiisi, see on 29 eurot 1000 sigareti kohta.
Sigarettide kaalutud keskmise jaehinna alusel arvutatud aktsiisisummalt on Eesti kaheksandal
positsioonil liikmesriikide seas. On seitse liikmesriiki, kus sigarettide kaalutud keskmine
jaehind on kõrgem kui Eestis, kuid kogutava aktsiisisumma poolest Eesti edestab neid. Need
riigid on Austria, Tšehhi, Ungari, Itaalia, Luksemburg, Rootsi ja Malta. Antud näitel tähendab
see, et Eesti on aktsiisikogumiselt efektiivsem. Samas tuleb Rootsi ja Ungari puhul märkida, et
nende standardne käibemaksumäär on kõrgem kui Eestis, see on vastavalt 25% ja 27%.
Palgaandmete võrdluses, see on tunnipalk tööstuses-ehituses-teeninduses, asub Eesti pingerea
15. positsioonil. Madalama ostujõu korral võib tarbijal tekkida tavapärasest suurem huvi
odavama kauba vastu teistest riikidest või salaturu toodete vastu.
Tabel 15. Sigarettide aktsiisiandmed liikmesriikides seisuga 1. jaanuar 2024
Jrk Riik Minimaalne
aktsiisisumma
Jrk Riik Aktsiisisumma
sigarettide kaalutud
keskmiselt jaehinnalt
1. Iirimaa 479 1. Iirimaa 496
2. Prantsusmaa 371 2. Prantsusmaa 372
3. Soome 354 3. Soome 338
4. Belgia 327 4. Belgia 311
5. Holland 294 5. Holland 290
6. Saksamaa 178 6. Taani 264
7. Tšehhi 173 7. Saksamaa 178
8. Austria 172 8. Eesti 175
9. Eesti 169 9. Austria 172
10. Malta 165 10. Tšehhi 172
11. Portugal 154 11. Malta 170
12. Sloveenia 141 12. Rootsi 162
13. Leedu 138 13. Itaalia 158
14. Läti 136 14. Portugal 154
15. Luksemburg 136 15. Sloveenia 143
16. Rumeenia 135 16. Luksemburg 143
17. Hispaania 132 17. Hispaania 142
18. Slovakkia 132 18. Leedu 141
19. Poola 122 19. Ungari 138
20. Küpros 122 20. Kreeka 137
21. Kreeka 118 21. Rumeenia 135
22. Horvaatia 118 22. Läti 134
23 Ungari 108 23 Slovakkia 133
24 Bulgaaria 99 24 Küpros 130
Taani 25 Horvaatia 126
Itaalia 26 Poola 117
Rootsi 27. Bulgaaria 96
16
E-sigarettide vedelike aktsiis lähiriikides on toodud tabelis 16. Teada on, et 2025. aastal
tõstetakse Lätis aktsiisi 0,29 eurole milliliitri kohta ja Leedus jõustus käesoleval aastal
aktsiisimäär, mis on kõrgem Eesti aktsiisist.
Tabel 16. E-sigarettide vedelike aktsiisimäär eurodes milliliitri kohta
Riik 2024 2025 2025.07 2026 2027 2028
Eesti 0,21 0,22 0,23 0,25 0,26 0,27
Läti 0,24 0,29 0,35
Leedu 0,25
Soome 0,30
Rootsi 0,20
Taani 0,20
Mõju olulisus:
Tubakatoodete aktsiisitõus on oluline, et nende kättesaadavus ei suureneks. Kuna sigarette, mis
on peamine aktsiisitulu allikas, Eestis ei toodeta, siis otsene mõju sigarettide tootjatele puudub.
Mõju on nikotiinipatjade tootjatele Eestis. Kuna kõikide toodete aktsiisi tõstetakse ühtlaselt, ei
muutu konkurentsiolukord tubakatoodete liikide lõikes. Ühtlase aktsiisitõusuga säilib endine
olukord ka tarbija vaates, see tähendab välistatakse ühe toote eelistust teise suhtes tarbija
tervisekaitse mõttes. Arvestades Eesti majandust ja ettevõtlusmaastikku tervikuna, ei ole
tubakatoodete maksustamisest kujunev mõju oluline. Mõju aktsiisituludele käsitletakse
seletuskirja eraldi osas. Tubakatoodete aktsiisi laekumist analüüsitakse
Rahandusministeeriumis igakuiselt. Kord poolaastas kohtutakse ettevõtjatega, et arutada
turuolukorda ja erinevaid probleeme nende olemasolul. Tubakatoodete tarbimist analüüsib
regulaarselt TAI. Iga kahe aasta tagant uuritakse täiskasvanud inimeste tervisekäitumist, sh
tubakatoodete tarbimist. Iga nelja aasta tagant uuritakse kooliõpilaste tervisekäitumist. TAI
kodulehel on avaldatud uuring täiskasvanud rahvatiku tervisekäitumise kohta 2022 aastal.
Samuti on kodulehelt leitav Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring 2018 ja 2022 aasta
kohta. Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) kogub ka tubakaturu andmeid. EKI viimane uuring
valmis 2021. aasta kohta, see on „Tubakatoodete turg ja tarbimine Eestis. Aastaraamat 2021“,
vt EKI kodulehel rubriiki „valminud tööd“. Kuna tubakaturgu analüüsitakse regulaarselt, ei ole
järelhindamine vajalik.
Ebasoovitavate mõjude risk:
Arvestades sigarettide aktsiisitaset ja keskmist palgataset Eestis on tõenäosus piirikaubanduse
kasvuks olemas. Piirikaubanduse peamiseks objektiks ei kujune ilmselt tubakatooted, kuid
muude kaupade soetamisel muutuvad tubakatoodete soetused kaasneva kaubana olulisemaks.
Arvestades muude maksutõusude kumulatiivset mõju, võib lisaks piirikaubanduse
hoogustumisele tekkida suurem huvi salakaubanduse vastu, olgu see siis tootmine või
illegaalsete (aktsiisiga maksustamata) tubakatoodete käitlemine. Üldise hinnatõusu taustal, sh
kütuse hinnad, tõusetub kaubareisija puhul kindlasti küsimus, mis koguses kaupade puhul tasub
reis teise riiki ära. Seega mõjutavad tubakatoodete tarbimise vähenemist, kui seda just ei
kompenseerita teistest riikidest tooduga, mitte ainult aktsiisitõusud, vaid ka üldine kulude tõus
esmatarbevajaduste katteks. Maksuhaldurile tähendab selline olukord täiendavat väljakutset
administreerimisel. Kui erinevus tubakatoodete hinna- ja palgakasvu vahel osutub liialt
suureks, siis on aktsiiside kokkukogumine kavandatud summas maksuhaldurile suur väljakutse
ka siis, kui töö on hästi organiseeritud.
ACNielsen Eesti OÜ koostatud sigarettide tühja paki uuringu alusel on 2024. aasta II kvartali
andmetel Eestis aktsiisiga maksustamata sigarettide osatähtsus 11%, mida on 1,3
17
protsendipunkti rohkem kui 2023. aasta III kvartalis (9,7%). Aasta tagasi samal ajal oli see
näitaja 18,9%. Suurt kõikumist seostatakse sõjapagulaste liikumisega. Eesti maksumärgita
sigarettide osatähtsus sisaldab nii legaalseid tooteid, nt reisija toodud sigaretid, kui ka
illegaalseid tooteid, nt võltsitud tooted või legaalselt toodetud, aga illegaalselt Eestisse toodud
sigaretid jmt. Võltsitud sigarettide osatähtsus Eesti maksumärgita toodetes moodustas 3,8%,
peamiselt Japan Tobacco International ja Philip Morris International tooted. Eesti
maksumärgita sigaretid pärinevad Leedust, Valgevenest ja Ukrainast. Suurim mitte-kodumaiste
toodete osatähtsus tuvastati Kuressaares (16%), Narvas (14,5%) ja Haapsalus (13%).
Uue aktsiisimäära kiiremaks rakendamiseks kohaldatakse Eestis müügipiirangut
maksumärkide kujunduse uuendamise kaudu. Lahendus sobib ettevõtjatele ja riigile.
Aktsiisiseaduse alusel lubatakse vana maksumärgi ja aktsiisiga tubakatooteid müüa kolm
kalendrikuud uue määra jõustumisest. Tavapraktika on, et ettevõtjad soetavad umbes pooleteise
kuu varud uuele aktsiisile üleminekuks. Arvestades, et aktsiisi tõstetakse 2025. aasta jaanuaris
ja juulis ning juulikuus toimub ka käibemaksutõus, siis võib eeldada, et müügipiirangu
rakendamisel suvel võivad ettevõtjad soetada maksimumkoguse varusid ehk 3 kuu varud.
Sellisel juhul rakendub 2025. a juulis jõustuv aktsiisimäär ja uue kujundusega maksumärk
kolmeks kuuks enne aasta lõppu ja juba 2026. aastal jõustub uus aktsiisimäär ja uue
kujundusega maksumärk. Kui aasta lõpu müük osutub tagasihoidlikuks, võib realiseeruda risk,
et kolm kuud kehtinud maksumärgilt taotletakse aktsiisi tagasi, mis toob kaasa täiendava
koormuse maksuhaldurile. Eelarvetulu laekumist võivad negatiivselt mõjutada ka ettevõtjate
poolt soetatavad varud. Aktsiisitõusu toimumine suvel, siis kui on puhkuste ja reisimise tippaeg,
võib hoogustada ka kaubasoetusi välisriikidest.
6.3. Kavandatav muudatus: sigarite ja sigarillode puhul erandi kehtestamine müügipiirangu
kohaldamisele ja käibemaksu muutmisest tulenev erand
Nimetatud muudatused ei too kaasa hindamist vajavaid mõjusid. Muudatused vähendavad
ettevõtjate ja maksuhalduri halduskoormust.
6.4. Kavandatav muudatus: bensiinide aktsiisitõus aastatel 2025–2028
Kaasnev mõju: mõju majandusele ja tarbimisele
Sihtrühm: pliivaba bensiini ning lennukibensiini käitlejad ja tarbijad.
Mõju ulatus: Maksu- ja Tolliameti andmetel on praegu 13 isikut, kellel on kehtiv aktsiisilao
tegevusluba bensiini ja lennukibensiini käitlemiseks. Aktsiisilaopidajad on peamised
aktsiisimaksjad. Aktsiisi tõstmise mõju kandub kütuse tarneahelas edasi kõigile järgmistele
lülidele, kes võivad olla nii kütuse hulgi- või jaemüüjad ning lõpptarbijad.
Eestis on bensiini aktsiisimäär püsinud muutumatuna alates 2018. aastast, millal toimus eelmine
aktsiisitõus. Järgnevas tabelis on toodud bensiini aktsiisimäära 5% tõusu mõju bensiini hinnale
aastatel 20252028. Tabeli II veerus on toodud puhas aktsiisi mõju. Tabeli III veerus on toodud
aktsiisi mõju koos julgeolekumaksu raames kavandatud tähtajalise käibemaksu tõusuga, mis
kehtestakse samuti 1. juulist 2025. Näeme, et maksumuudatuste summaarne mõju 2025. aastal
on 6,3 senti ning edasistel aastatel jääb see alla 4 sendi liitri kohta.
18
Tabel 17. Bensiinide aktsiisimäära tõstmise mõju hinnale ja tarbijahinnaindeksile
1.07.25 1.05.26 1.05.27 1.05.28
Aktsiisimäära tõstmise mõju
ühe liitri kohta 2,8 senti 3 senti 3,1 senti 3,2 senti
Aktsiisimäära tõstmise mõju
koos 24% käibemaksu määraga
ühe liitri kohta
6,3 senti 3,7 senti 3,8 senti 4,0 senti
Mõju THI-le koos
käibemaksuga 0,13% 0,076% 0,077% 0,079%
Tavapraktika järgi kantakse aktsiisikulu aktsiisimaksjatelt, kelleks on valdavalt
aktsiisilaopidajad, edasi läbi hulgi- ja jaemüüjate. Seega lisanduv aktsiisitõus jääb lõpptarbijate
kanda. Bensiini osakaal müüdavatest kütustest on jaemüügis umbes 1/3 ning diislikütusel 2/3.
Kogu Eestis müüdud kütus tuuakse siia sisse. Bensiini hinda mõjutavad peamiselt kaks
komponenti: maailmaturuhind ning maksud, eeskätt aktsiis, käibemaks ja varumakse.
Biokohustuste täitmine ning ettevõtjate marginaalid nii rafineerimistehastes kui ka Eesti
tanklates moodustavad suhteliselt väikse osa lõplikust müügihinnast. Lisaks kütusehinna
muutumisele on arvestatav mõjutaja ka euro ja USA dollari vahetuskurss, sest kütuse
maailmaturuhinda arvestatakse dollarites.
Valdav osa pliivabast bensiinist tarbitakse kodumajapidamiste poolt (vt alljärgnev tabel).
Seejuures on kodumajapidamiste osakaal viimase viie aasta jooksul tõusnud, 2018. aastal oli
osakaal 71%.
Tabel 18. Bensiini tarbimine erinevates sektorites (2022. aastal)
Bensiini tarbimise jagunemine Keskmine
Ehitus 3,2%
Äri- ja avaliku teeninduse sektor 14,5%
Kodumajapidamised 74,9%
Muud 7,4%
Mõju olulisus: bensiini aktsiisitõusu mõju Eesti majandusele tervikuna on pigem väike.
Aktsiisi- ja käibemaksu tõus koosmõjus tõstavad bensiini maksudeta hinna ligikaudu samaks
jäädes jaehinna praeguselt 1,66 eurolt liitri kohta (2024. a septembri alguse indikatiivne hind)
1,72 eurole liitri kohta aastaks 2025. Bensiini hinnatõus liitri kohta on seega 3,6% arvestades
nii aktsiisi kui käibemaksu mõju.
Bensiini tarbijad, nii ettevõtted kui kodumajapidamised, on harjunud oluliselt suuremate
hinnatõusude ja langustega isegi mitte kuude, vaid nädalate lõikes. On tõenäoline, et sellises
suurusjärgus aktsiisitõus ei mõjuta veel 2025. a tarbimist märkimisväärselt, sest mõju
lõpphinnale on alla 4 protsendi. Rahandusministeerium on mõju hindamisel arvestanud, et
kavandatud aktsiisitõusud vähendavad bensiini tarbimist -0,5% 2025. a, -2,8% 2026. a, -1%%
2027. a ja -1% 2028. a.
Vaadeldes elanikkonna ostujõudu, ehk kui palju saab keskmise netopalga eest soetada pliivaba
bensiini, siis see näitaja on viimase viie aasta jooksul veidi langenud. 2019. a II kvartalis oli
19
Eesti keskmine neto kuupalk 1170 eurot (bruto kuupalk 1419 eurot). Ühes kuus oleks keskmise
netopalga eest saanud osta 936 liitrit pliivaba bensiini E 95 arvestusliku hinnaga 1,25 eurot
liiter. 2024. a II kvartalis oli Eesti keskmine neto kuupalk 1561 eurot (bruto kuupalk 2007
eurot). Ühes kuus oleks keskmise netopalga eest saanud osta 892 liitrit pliivaba bensiini E 95
arvestusliku hinnaga 1,75 eurot liiter.
Bensiini tarbimisel on üldjoontes vähenev trend. 2022. a tarbiti bensiini 275 mln liitrit, 2023. a
1,5% vähem ning 2024. a on oodata kasvu, kuna I poolaasta laekumised on olnud üle ootuste
positiivsed ning annavad põhjust oodata aasta lõpuks 279 mln liitri täitumist. Bensiini tarbimise
vähenemine on põhjustatud peamiselt sellest, et ühelt poolt on sisepõlemismootori tehnoloogia
muutunud efektiivsemaks ja autod säästlikumaks, teisalt on suurenenud hübriidtehnoloogiat
kasutatavate ja täiselektriliste sõidukite soetus. Bensiini tarbimise vähenemist on pikaajaliselt
tõenäoliselt mõjutanud ka asjaolu, et arvestatuna kütteväärtuse kohta on bensiin kõige
kõrgemalt maksustatud mootorikütus.
Eesti praegust aktsiisipoliitikat iseloomustab alljärgnev võrdlus (alljärgnev tabel), kus
energiatoodete aktsiisimäärad on väljendatud energiasisalduse põhjal ning järjestatud vastavalt
aktsiisikoormusele ühe gigadžauli (GJ) kohta. Tabelis võrreldakse levinumate mootorikütusena
kasutatavate energiatoodete ja elektrienergia aktsiisi, selgitamaks välja tegelik maksukoormus.
Võrreldakse kehtivaid aktsiisimäärasid 2027. a 1. maist kehtivate määradega.
Tabel 19. Olulisemate mootorikütuste ja elektrienergia aktsiisimäärade võrdlus (2024. a 1. mai
tase võrrelduna 2027. a 1. mai tasemega) lähtuvalt energiasisaldusest**
Bensiin* Diislikütus* Vedelgaas Mootori-
maagaas
Elektrienergia
Kütte-
väärtus
44 GJ/t 42,3 GJ/t 46 GJ/t 33,8 GJ/ 1000 m³ -
Aktsiis €/GJ
2024. a
17,2
563÷0,745
÷ 44
11,3
399÷0,832÷
42,3
4,2
193÷46
1,24
41,83÷33,8
0,40
1,45÷3,6
Aktsiis €/GJ
2027. a
19,9
652÷0,745
÷ 44
14,0
493÷0,832÷
42,3
4,2 1,4
47,32÷ 33,8
1,24
4,47÷3,6
* - bensiini ja diislikütuse ja aktsiisimäär on teisendatud tonnile.
** - aluseks võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/27/EL.
Tabelist näeme, et arvestades energiasisaldust, millega korreleerub CO2 heide, on bensiin
võrreldes diislikütusega praegu koguni 52% võrra kõrgemalt maksustatud. Alates 2020. a 1.
maist, kui diislikütuse aktsiisi langetati, suurenes oluliselt diislikütuse aktsiisieelis võrreldes
bensiiniga. 2027. aasta 1. maiks diislikütuse suhteline aktsiisieelis mõnevõrra väheneb, siis on
bensiin võrreldes diislikütusega 42% võrra kõrgemalt maksustatud. Arvestades, et diiselauto
on 10–15% ökonoomsem võrreldes bensiiniautoga, võime eeldada, et autopargis võib edaspidi
väheneda bensiinimootoriga sõidukite osakaal.
Muude saasteainete osas on diislikütuse negatiivne keskkonnamõju kindlasti suurem kui
bensiinil, sest diislikütuse põletamisega emiteeritakse üliväikese läbimõõduga tahmaosakesi.
Nimetatud tahmaosakeste emiteeritav kogus sõltub küll konkreetse diiselmootori põlvkonnast
ja korrashoiust ning kübemefiltri olemasolust ja seisundist, kuid Eesti autopargi suhteliselt
kõrget vanust arvestades on autotranspordist pärinevad kõrged tahmaosakeste
kontsentratsioonid eriti linnaõhus märkimisväärseks terviseriskiks.
20
Eelnevat arvestades puudub keskkonnahoiu vaatest põhjus diislikütuse oluliselt madalamalt
maksustamiseks võrreldes bensiiniga. Paraku on seni Euroopa Liidus keskkonna aspektide
kõrval enam tooni andnud majanduslikud argumendid. Liikmesriigid soovivad soodustada
ettevõtlust (maanteetransport) ning püsida rahvusvaheliselt maksukonkurentsis. Seetõttu on
ajalooliselt olnud diislikütuse aktsiisimäär bensiini aktsiisimäärast madalam ning on jätkuvalt
liikmesriikides keskeltläbi 30–50% madalam kui bensiinil2, Eesti ei ole siin erandiks.
Eestis kehtib elektrienergiale ühetaoline aktsiisimäär, seda olenemata kasutusotstarbest. Seega
on elektriautode laadimiseks kasutatav elektrienergia maksustatud sama määraga kui ülejäänud
kasutus. Erinevalt paljudest teistest liikmesriikidest ei diferentseerita Eestis
kodumajapidamiste ja äritarbijate kasutust. Tabelist 22 näeme, et energiaallikate omavahelises
võrdluses on elektrienergia aktsiisimäär kõige madalam. Näiteks bensiin on mootorikütusena
kasutamisel praegu koguni 43 korda ja diislikütus 28 korda kõrgemalt maksustatud võrreldes
elektrienergiaga, mida kasutatakse elektrisõidukites.
Lennukibensiini tarbimine Eestis on marginaalne, aktsiisitõusu mõju 2025. a on vaid kaks tuhat
eurot. Lennukibensiinilt maksavad aktsiisi isikud, kes soetavad siit lennukibensiini ja
kasutavad seda mitteärilisel eesmärgil käitatavates õhusõidukites.
Kuna kütuseturgu analüüsitakse regulaarselt, ei ole järelhindamine vajalik.
Ebasoovitavate mõjude risk: eksisteerib madal risk, et kui mootoribensiini maailmaturu hind
oluliselt tõuseb ning Läti bensiiniaktsiisi üldse ei tõsta (kehtiv bensiini aktsiis Lätis on 509 eurot
1000 liitri kohta), võivad vahetult piiriäärsete alade elanikud hakata tankimas käima Lätis.
Võrreldes meiega on Lätis bensiini aktsiis 2025. aastal 8,2 senti madalam liitri kohta ja see
kasvab järgnevatel aastatel. Tuleb arvestada, et aktsiis on üks olulisemaid, kuid mitte ainuke
hinna mõjutaja. Riigiti on erinevad nii kütuste transpordikulud, konkurentsiolukord hulgi- ja
jaemüügiturul, kütusemüüjate marginaalid, biokütuste regulatsioonid, käibemaks, varumakse
suurus jne. Euroopa Komisjoni avaldatava info järgi oli käesoleva aasta 19. augusti seisuga
pliivaba bensiini jaemüügihind Lätis 4 senti liitri kohta soodsam võrreldes Eestiga.
Energiamaksustamise direktiiv annab reisijale õiguse teisest liikmesriigist mootorsõiduki
standardpaagis omatarbeks kütust tuua ilma kitsendusteta sagedusele. Seega saavad nt Valga
elanikud teoreetiliselt kogu oma kütusevajaduse rahuldada ka ainult Lätist kütust soetades. Läti
plaan tõsta bensiiniaktsiisi ei ole teada. Lähemate liikmesriikide bensiini aktsiisimäärad on
toodud alljärgnevas tabelis. Üldiselt ei ole bensiin eraldiseisvalt piirikaubanduse objektiks, kuid
juhul kui tarbijal on motivatsioon soetada mõnda muud aktsiisikaupa või ka soodsamat mitte
aktsiisikaupa Lätist, siis kaasnevalt tõenäoliselt tangitakse ka odavamat kütust.
Tabel 20. Bensiini aktsiisimäärade (eurodes 1000 liitri kohta) võrdlus seisuga 1.01.2024
Riik 2024 1.07.2025 1.05.2026 1.05.2027 1.05.2028
Eesti 563 591 621 652 684
Läti 509
Leedu 466 466+47* 466+96* 466+120* 466+144*
Soome 711**
*- siseriiklik CO2 komponent
** - koos siseriikliku CO2 komponendiga, mis lisandub aktsiisile
2https://taxation-customs.ec.europa.eu/taxation-1/excise-duties/excise-duty-energy_en
21
Enamasti on Soomes bensiin kõrgema aktsiisimaksu tõttu 10–15 senti liitri kohta kallim.
Näiteks kui Eestis on bensiiniaktsiis 56,3 senti liitri kohta, siis Soomes lisavad meie aktsiisile
sarnased maksud kokku liitrihinnale juurde 71,1 senti.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Aktsiisimäärade muutmine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tegevusi muudatuste
rakendamiseks. Täiendavad administreerimise kulud võivad tekkida tubakatoodete
müügipiirangu kohaldamise korral suvel.
Aktsiisimäärade tõstmisel on eelarvetuludele positiivne mõju, kui negatiivse mõjuga riskide
realiseerumine jääb tagasihoidlikuks. Hinnangu andmisel on vaadeldud eelmiste aastate
käitumist ja võetud arvesse Rahandusministeeriumi viimase majandusprognoosi väljavaateid
järgmisteks aastateks. Aktsiisikaupade puhul on oluliseks riskiks piirikaubandus. Viimasega on
kõigis mõjuhinnangutes arvestatud, aga selle mõju ulatus võib osutuda tegelikkuses nii
suuremaks kui ka väiksemaks. Lisanduvaks riskiks on ka eeldatust suurem tarbimise
vähenemine üldise elukalliduse kasvu taustal. Üleüldise hindade tõusu valguses võivad
aktsiisikaubad osutuda reisidel välisriikidesse mitte peamiseks kaasa toomise objektiks, vaid
hoopis kaasnevaks kaubaks. Aktsiisimäärade tõusu on vaadeldud iseseisvalt.
Koalitsioonileppest tulenevate teiste maksumuudatuste koosmõju analüüsitakse
Rahandusministeeriumis koostatavas julgeolekumaksu eelnõu seletuskirjas. Mõju riigieelarve
tuludele on hinnatud aktsiisikauba liikide lõikes eraldi. Tabelid aktsiisimäärade tõusu mõjust
tarbijahinnaindeksile ja riigieelarvele on toodud tekstiosa lõpus (tabelid 21 ja 22).
Alkoholiaktsiis
Alkoholiaktsiisi tõusust laekub riigieelarvesse täiendavat tulu aastate lõikes ebaühtlaselt.
Lisanduvaks laekumiseks on prognoositud ca 20 mln eurot aastatel 20252028.
Täiendav aktsiisitõus kahel järgmisel aastal ja lisanduvad tõusud aastatel 2027 ja 2028
mõjutavad alkoholi tarbimist. Planeeritav aktsiisitõus toob kaasa koguste vähenemist, aga ka
piirikaubanduse kasvu ja puutumata ei jää turistide ostud, millele juba senine aktsiisitõus on
pärssivalt mõjunud. Käesoleva aasta kogused on olnud oodatust väiksemad ning tarbimine on
langenud nii siseriikliku tarbimise kui turistide arvelt. Languses on kõik alkoholi liigid, aga eriti
on pihta saanud lahja alkohol, mis moodustab turistide ostudest suurema osa.
Selle aasta I poolaasta kogused on tavapäraselt madalamad ka eelmise aasta lõpus toimunud
varumiste tõttu. Kange alkoholi varud osutusid küllalti suureks ning nende realiseerimine
toimus oodatust aeglasemini, sest tarbimisekiirus oli passiivsem eelmistest aastatest.
2025. aasta täiendav aktsiisitõus suvel mõjutab kange alkoholi aktsiisitõusueelset varumist ka
2024. aastal ja kogused võivad moodustada esimese kvartali mahu. Aktsiisitõusueelne
varumine jätkub 2025. aasta esimeses pooles ja varude maht võib moodustada ca 15% kogu
sama aasta mahust.
Lahja alkoholi (õlu) varumise prognoositav tase 2024. aasta lõpus ei ole eeldatavasti kõrge.
Eelmise aasta andmetel aktsiisitõusu eelset olulist varumist ei toimunud, sest 5% aktsiisitõusu
mõju õlle hinnale on pigem väike. Samas 2025. aasta II kvartalis on oodata õlle tootmismahtude
suurenemist. Arvatavasti toodetakse ette ühe suvekuu kogus. Suvi on õlletarbimise kõrghooaeg.
22
2026. aasta algusesse planeeritav 10% aktsiisimäära tõus toob taas kaasa alkoholi varumise
2025. aasta lõpus, mis hinnanguliselt on keskmiselt ühe kuu jagu. Peamine varumine jääb teise
kvartalisse.
Kahel järgmisel aastal, need on 2027 ja 2028, kui aktsiis tõuseb 5% aastas, on oodata samuti
varumist, kuid hinnangutes on lähtutud poole väiksematest kogustest võrreldes varasemate
aastatega. Varumised mõjutavad oluliselt aktsiisilaekumist. Käesolevasse aastasse (2024) on
oodata lisalaekumist varude arvelt ehk 2025. aastal tarbitavalt alkoholilt jääb osa aktsiisi 2025.
aastal saamata, sest see laekub varumise tõttu 2024. aastal. Selle tulemusena jääb järgmise aasta
laekumine madalaks ning lisatulu aktsiisitõstmisest ei tule. Järgmise aasta deklareerimine saab
olema tugevalt mõjutatud varudest ning aktsiisi tasumine tuleb hüplik, eriti esimesel poolaastal.
Lisaks varudele, mis nihutavad tasumisi kuude vahel, on väga oluliseks teguriks nii siseriikliku
tarbimise muutus, turistide kaasaostud kui ka eestlaste enda piiriülesed ostud. Viimasega on
seotud kõige enam riske. Jahenenud majanduskliimas on tarbija muutunud ettevaatlikumaks
ning valikute tegemisel piiratakse selgelt alkohoolsete jookide tarbimist. Järgmisel kahel aastal,
kui aktsiisimäära tõusutempo on algselt planeeritust kiirem, väheneb nii kange alkoholi kui õlle
tarbimine keskmiselt 5% aastas ning kahel viimasel aastal tarbimise langus aeglustub ning jääb
1,5% juurde. Järgmisel kahel aastal (2025 ja 2026) on oodata suuremat muutust ka
piirikaubanduse mahtudes ja turistide tarbimises. Piirikaubanduse mahu märgatava kasvu
korral järgneva kahe aasta jooksul võivad kange alkoholi mahud kasvada hinnanguliselt 22%
ja õlle puhul 38% võrreldes käesoleva aasta (2024) mahtudega. Turistide ostud vähenevad ning
seda ka liikide lõikes erinevalt, kangel alkoholi ca 14% ja õllel ca 24%. Õlle protsendid on
kõrgemad, sest nii eestlaste kui soomlaste peamine piirikaubanduse artikkel on lahja alkohol
ning seega on just seal oodata suuremaid muutusi.
Tubakaaktsiis
Sarnaselt alkoholiaktsiisile tõstetakse samas tempos kõikide tubakatoodete aktsiisimäärasid.
Alternatiivsete tubakatoodete tarbimine tulenevalt hinnakasvust palju mõjutada ei saa ning
juurdekasvud pigem pidurduvad veidi. Alternatiivsete tubakatoodete puhul on salaturu risk
seotud eelkõige tubakavedelikega. Aktsiisitõusu mõju nendele toodetele on hinnatud samale
tasemele praegusega. Suurim aktsiisitõusu mõju tuleb tavapäraste sigarettide aktsiisimäära
tõusust. Sigarettide aktsiisitulu moodustab ligikaudu 90 % tubakatoodete aktsiisilaekumisest.
Viimasel kahel aastal on kiirenenud sigarettide tarbimise langus ning osalt on selle taga
alternatiivsete tubakatoodete tarbimise kasv, mis on toonud kaasa tubakaturu struktuursed
muutused. Lisanduvad aktsiisimäära tõusud võivad anda struktuursetele muutustele hoogu
juurde. Sigarettide hinnad on kasvanud regulaarsete aktsiisitõusude tulemusena iga-aastaselt,
samas kui näiteks e-sigarettide vedelike hind langes nende toodete aktsiisiga maksustamise
peatamise tõttu 2021. aastal kuni 2022. aasta lõpuni. Kui sigarettide kaalutud keskmisest
jaehinnast moodustab aktsiisisumma ca 68%, siis kuumutatavate sigarettide ehk tubakapulkade
aktsiisisumma on ca 12% toodete hinnast. Lähiajal on plaanis analüüsida fikseeritud ja
proportsionaalsest osast koosneva aktsiisimäära kohaldamisala laiendamist. Selle tulemusena
peaks aktsiisierinevus tubakatoodete liikide lõikes vähenema.
Järgmise aasta kaks aktsiisimäära tõusu toovad kaasa keskmise sigaretipaki 11,4% kallinemise
ning 6,5% tarbimise languse. Sarnaselt alkoholile on sigarettide ette varumine üsna tavapärane.
Tubakatoodete aktsiisitõusueelsete varude soetamist piiratakse müügipiirangu rakendamisega.
Muudetakse maksumärgi kujundust. Müügipiirangu kohaldamisel võib vana maksumärgiga
tooteid müüa kolm kalendrikuud müügipiirangu jõusutmisest. See on üleminekuaeg vanalt
aktsiisilt uuele. Viimased aktsiisimäära tõusud on näidanud, et kuni 5% aktsiisimäära tõusude
23
korral on varud sisuliselt olematud ja juba uue aktsiisimäära kehtimise esimesel kuul on
deklareerimised tavapärased. Järgmise aasta (2025) suvel võivad tubakatoodete varumise
kogused tavapärasest erineda ja ulatuda maksimaalse 3 kuu koguseni, sest 5% aktsiisitõusule
aasta alguses järgneb 6 kuu möödudes uus 5% aktsiisitõus suvel, ning samal ajal tõuseb
käibemaksumäär 2 protsendipunkti. See on märkimisväärne maksumäärade tõus ühe aasta
jooksul ühele tootele. Tubakatoodete varude piiramise korral 2025. aasta suvel võivad
ettevõtjad soetada maksimaalsed kolme kuu varud ja uus suvel jõustunud määr kohaldub vaid
viimaseks kolmeks kuuks 2025. aastal. On risk, et selle stsenaariumi kohaselt võib suvel
jõustunud aktsiisiga sigarettide aasta viimaste kuude (3 kuud) läbimüük osutuda kesiseks ning
järgmisel aastal võidakse taotleda massiliselt tagasi aktsiisi, mida maksti suvel jõustunud määra
alusel. See mõjutab eelarvetulu. Aktsiisitulu kasvu korral varumise arvelt tuleb arvestada, et
see on ette saadud tulu järgmise perioodi arvelt.
Täiendavad aktsiisitõusud aastatel 2025 ja 2026 võivad 2025. aasta aktsiisitulu kasvatada kuni
10 mln eurot juhul, kui seoses suvel toimuva aktsiisitõusuga tubakatoodete varusid ei soetata.
Kui aga soetatakse rohkem kui ühe kuu sigarettide varud, siis lisatulu suvel jõustuvast
kõrgemast sigarettide aktsiisimäärast ei pruugi laekuda või laekub oodatust oluliselt vähem.
Sigarettidelt planeeritud aktsiisitulu 7 mln eurot sisaldab aktsiisisummat 4,2 mln eurot, mis
laekub 2025. aastal tubakatoodete varudelt, mida ettevõtjad teevad 2026. aasta aktsiisitõusu
(+10%) mõju edasilükkamiseks ning selle summa võrra laekub vähem aktsiisi 2026. aastal.
Arvestatud on ca 1 mln sigareti paki varudega 2025. aasta lõpus. Hinnanguliselt kuni 2,7 mln
eurot võib 2025. aastal laekuda suvel toimuva aktsiisitõusu arvelt, kui ei tehta varusid aasta
keskel. Aktsiisitulu ligikaudu 3 mln eurot on planeeritud muudelt, sigarettidest erinevatelt
toodetelt.
2026. aastal sigarettide koguste langus veidi süveneb ning jääb kokkuvõttes 7% juurde.
Prognoosiperioodi kahel viimasel aastal, kui aktsiisimäära tõus on 5% aastas, jääb aastane
sigarettide koguste langus keskmiselt 3% juurde.
Kütuseaktsiis
Aktsiisimäära tõus puudutab peamiselt bensiini, mille aktsiisimäär on püsinud samal tasemel
aastast 2018. Sellest hoolimata, et aktsiisimäär ei ole vahepeal muudetud, on 6 aasta jooksul
bensiini jaehind suurenenud kolmandiku võrra. Netopalga kasv on olnud sellel perioodil
märkimisväärne, kuid üldise hinnataseme tõus on olnud kiirem nii palgakasvust kui ka bensiini
hinnatõusust. Kiire hinnatõusu tõttu on palga reaalne ostujõud võrreldes 2018. aastaga
vähenenud praeguseks 3–4 protsenti, mistõttu vaba raha hulk, mida inimesed saavad kulutada
bensiinile, on vähenenud. Vaatlusalusel perioodil on bensiini deklareeritud kogused vähenenud
ca 7%. Bensiini tarbimisele on omane vähenev trend, kuid ostujõu langus on selgelt koguste
langust kiirendanud.
Selle aasta tarbimine on olnud üllatavalt hea ning üle mitme aasta on oodata tarbimise kasvu,
positiivne tõuge tuleb ka madalal püsivast nafta maailmaturu hinnast, mis ka planeeritavatel
maksutõusude aastatel püsib langustrendil. Bensiini puhul saab oluliseks teguriks mitme uue
maksumuudatuse koosmõju, kuna soetatud mahud sõltuvad suuresti ostujõust. Järgmisel aastal
väheneb ostujõud veelgi ning seega on riskid, et mahud langevad aktsiisimäära tõusu korral
prognoositust rohkem. Ostujõud 2026. aastal taas kasvab ja jõuab sisuliselt 2018. aasta
tasemele.
Järgmise aasta aktsiisimäära tõusu tõttu on oodata deklareeritud koguste langust 0,5% võrreldes
käesoleva aastaga. Enne jõustumist on tavapärane praktika, et suureneb kütuse aktsiisilaost
24
välja deklareerimine ehk 2025. aasta juunis suureneb deklareerimine varumise tõttu. Arvestades
eelmiste aastate praktikat soetatakse hinnanguliselt umbes ühe kuu varu, mis realiseeritakse
kolmandas kvartalis. Varude suurus jääb kõigil aastatel sama suureks ning realiseerimise kiirus
samuti (kuni 3 kuu jooksul). 2026. aastal on oodata mõnevõrra suuremat koguste langust
(-2,8%) kuna hinnanguliselt lisandub ka teatud määral piirikaubandust, kuid seda vaid
maakondade arvelt, mis asuvad Läti piiri ääres. Piirikaubandusega on seotud eelkõige
Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa ja Pärnumaa. Nende osakaal terve Eesti bensiini jaemüügist
on ca 14% ehk aastas umbes ca 40 mln liitrit ja piirikaubanduse osa võiks jääda 10% ehk 4 mln
liitri juurde. Aktsiisimäära tõstmine 2027 ja 2028 aastal vähendab tarbimist 1% võrra,
seonduvalt ei tõsta see tõenäoliselt piiriüleseid soetusi.
Tabel 21. Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi tõusude mõju tarbijahinnaindeksile
Muudatus 2025.01
(+5%)
2025.07
(+5%)
2026
(+10%)
2027
(+5%)
2028
(+5%)
Alkoholiaktsiisi tõus 0,072% 0,074% 0,151% 0,08% 0,081%
Tubakaaktsiisi tõus 0,060% 0,055% 0,114% 0,061% 0,052%
Kütuseaktsiisi tõus 0,13% 0,076% 0,077% 0,079%
Suitsetamistubaka, tubakavedelike, sigarite ja sigarillode aktsiisitõusudel ei ole mõju
tarbijahinnaindeksile.
Tabel 22. Aktsiisimäärade tõusust tulenev eelarve mõju
Aasta Alkoholiaktsiis
(sh KM)
Tubakaaktsiis
(sh KM)
Kütuseaktsiis
(ah KM)
2024 10 mln €
2025 -12 mln € 10 mln € 3 mln €
2026 22 mln € 17 mln € 9 mln €
2027 8 mln € 34 mln € 17 mln €
2028 -8 mln € 43 mln € 26 mln €
8. Rakendusaktid
Eelnõu rakendamiseks ei ole rakendusaktide muutmine vajalik.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2025. aasta 1. juulil, kui hakkavad kehtima 5% kõrgemad aktsiisimäärad
alkoholile, tubakatoodetele ja bensiinile. Kui alkoholi- ja tubakaaktsiisi muudetakse aastatel
20262028 jaanuarikuus, siis bensiiniaktsiisi muudetakse nimetatud aastatel maikuus.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Maksu- ja
Tolliametile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate
Liidule, Eesti Transpordikütuse Ühingule, Eesti lennundusklastrile, Eesti Põllumajandus-
Kaubanduskojale, Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liidule, Eesti Õlletootjate Liidule,
osaühingule Philip Morris Eesti, aktsiaseltsile British American Tobacco Estonia, Japan
Tobacco International Baltic, E-sigareti Kaupmeeste Liidule, osaühingule Sigari Maja,
aktsiaseltsile Rasa Trading Company, Dannemann Cigarrenfabrik GMBH, aktsiaseltsile
Eugesta Eesti ja Habanos Nordic Eesti filiaale.
25
Algatab Vabariigi Valitsus .. septembril 2024. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/24-0917 - Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.09.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b0afe595-f14e-4576-a78e-456982a9ee92 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b0afe595-f14e-4576-a78e-456982a9ee92?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main