Kiri

Seletuskiri

Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule

„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“

Korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist

Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks

omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks,

konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025.

Raha eraldatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi

Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi

reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel, milles

sätestatakse toetuse andmine õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste hooldamiseks,

remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks.

Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri

seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse

all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis.

Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või

nende õigusjärglastele. Neid hooneid ei saadud järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult

hooldada, mistõttu nõuab nende korrastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi

vahendeid.

Lisavajaduse arvestuse alused aastaks 2025

Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a

määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise

ja kasutamise korra“ punkt 22 sätestab, et juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole

võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada

ministeeriumile orienteeruva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha

konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud

korraldada avatud taotlusvoor.

Kultuuriministeerium taotleb 3 000 000 euro eraldamist aastaks 2025. Selle põhjused on:

1) mälestiste toetuste vähesus ja üldise osakaalu vähenemine riigieelarves. 2021. aastal oli

riigieelarves mälestiste toetamiseks ette nähtud 3,4 miljonit eurot (lisaks ORF

ühekordne toetus 1 mln eurot). 2022. ja 2023. aasta eelarves oli see summa 1 miljoni

euro võrra väiksem ehk 2,4 miljonit eurot. Samas suurusjärgus on toetus ka 2024. aastal.

Samal ajal on toetuste vajadus nii omanike teadlikkuse tõusu ja aktiivsuse tõttu

kasvanud.

2) Rohkem kui kolmandik (2023. a lõpu seisuga 37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või

avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus

kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje hooneid. Statistika näitab, et olukord on

pidevalt halvenenud (2020. a lõpu seisuga oli vastav number 36,1%) ja senine

Muinsuskaitseameti toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut positiivses suunas

mõjutada.

Lisavajaduse arvestus põhineb 2022–2024 aastate taotlusvoorude andmetel, tagastatud

ehitismälestiste hinnangulisel hulgal ja nende tehnilise seisukorra hinnangul, aga ka iga-

aastasesse tähtajalisse taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel1.

Omandireformi reservfondist ehitismälestistele toetuse eraldamine on kasvatanud aktiivsete

1 Ülevaade eraldatud toetustest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-load-ja-

toetused/toetused/eraldatud-toetused

taotlejate hulka, kes Muinsuskaitseametist toetust küsivad. Senised riigieelarvelised toetused on

olnud väiksed ning paljud omanikud ei ole seda teades toetust taotlenud või on sellest loobunud,

kui toetusi ei ole neile rahaliste vahendite vähesuse tõttu varasemalt eraldatud. Prognoos, et

potentsiaalsete taotlejate hulk uue meetmega kasvab, on osutunud õigeks. Uue toetusmeetme

rakendamine on huvi ehitismälestiste korrastamise vastu kasvatanud. Samuti kasvatab nõudlust

teadmine, et ORF taotlusvoorus on toetuse piirmäär kõrgem (kuni 200 000 eurot), mis võimaldab

ette võtta suuremahulisemaid töid.

Tagastatud ehitismälestiste hulk, ehitismälestiste koguarv ja seisukord

Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi

käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR),

kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille

tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on

Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud

elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud

hoonete hulgas on ka muid hooneliike, nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm,

mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 000-ni. Selleks, et hinnata, kui suur osa

tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja

ehitismälestiste registri aadressandmed, kuid arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste

tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole

ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust

ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm.

Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust.

Ehitismälestisi on kokku 5264, millest enamik ehk 5092 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega on

need olnud potentsiaalsed võõrandamise/tagastamise objektid. Nende hulka kuuluvad mõisad,

kirikud ja ühiskondlikud hooned, nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti

elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist

tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse

kujunemisest. Ehitismälestistest u 80% omanik või valdaja on praeguse seisuga füüsiline või

juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib praeguse

seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on

marginaalne.

Rohkem kui kolmandik (37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Hoonete

seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on

kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse eesmärk on saada

võimalikult palju hooneid kasutusse, sest see tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga

mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need

kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja

kasutusse võtmiseks.

Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud

Mõõdik (kultuuriprogramm 2023-2026 ja 2024-2027)

Mõõdiku täitmine 2023. a.

Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal

62,3%

Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal

74,9%

Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee)

3

2024. aastaks eraldatud toetuse kasutamine

Kultuuriministeeriumi taotlusel eraldas Vabariigi Valitsus 16.11.2122 korraldusega nr 275

„Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 3 miljonit eurot

kasutamiseks 2024. aastal. Taotlusvooru korraldas Muinsuskaitseamet 2023. aasta lõpus ning

kokku esitati 105 taotlust summas 13,45 miljonit eurot. Neist nõuetele vastas 83 taotlust summas

8,78 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kasvas taotluste arv oluliselt, siis esitati tingimustele

vastavaid taotlusi 27. 2024. a taotlusvoorus oli palju esmakordseid taotlejaid, mis näitab, et

teadlikkus toetuse taotlemise võimalusest ja võimekus taotlus esitada on oluliselt suurenenud.

Siin on osa ka Muinsuskaitseameti laiaulatuslikul teavitustööl, mis vooru avanemise järgselt läbi

viidi. Toetusi jagus 2024. aastal 30 ehitismälestise restaureerimiseks. Maakondade lõikes

jaotusid need järgmiselt: Pärnumaa – 4, Jõgevamaa – 3, Saaremaa – 3, Tartumaa – 3, Põlvamaa

– 3, Läänemaa – 2, Viljandimaa – 2, Võrumaa – 2, Järvamaa – 2, Harjumaa – 1, Lääne-Virumaa

– 1, Ida-Virumaa – 1, Hiiumaa – 1, Raplamaa –1, Valgamaa – 1. Üldine tendents näitab, et

maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on

ehitismälestiste seisukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid toetada ka maapiirkondi

(ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). 2024. aastal toetuse saanutest 22 on kirikud, 3

elamud, üks mõisa peahoone, üks vesiveski elamu, üks mõisa aednikumaja, üks pastoraadi

peahoone ja üks sepikoda.

Lisavahendid panustavad programmi „Kultuuriprogramm“, meetme „Kultuuripärandi

kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KS0102) tegevuse

„Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine„ (KS010205) teenusesse

„Toetuste rakendamine“ (KS01020503).

Tabel 2. 2024. aastal toetust saanud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised.

Maakond Mälestis Toetuse summa

Lääne-Viru maakond Haljala kirik 61 014 €

Tartu maakond Rannu kirik 200 000 €

Saare maakond Ruhnu uus kirik 200 000 €

Saare maakond Kaarma kirik 131 200 €

Lääne maakond Kullamaa kirik 200 000 €

Põlva maakond Räpina õigeusu kirik 125 761 €

Tartu maakond Rõngu kirik, 1899.-1901. a 200 000 €

Põlva maakond Süvahavva vesiveski elamu 70 000 €

Rapla maakond Märjamaa kirik 172 492 €

Pärnu maakond Uue-Varbla mõisa peahoone 74 250 €

Valga maakond Elamu Valgas Vabaduse t 31 100 000 €

Viljandi maakond Suure-Jaani kirik, 13.-18. saj 200 000 €

Lääne maakond Noarootsi kirik 50 000 €

Jõgeva maakond Puurmani mõisa aednikumaja 57 725 €

Järva maakond Järva-Madise kirik 50 058 €

Ida-Viru maakond Lüganuse kirik, 14.-15. saj 51 129 €

Järva maakond Ambla pastoraadi peahoone 83 276 €

Viljandi maakond Paistu kirik, 13.-19. saj 115 165 €

Pärnu maakond Pärnu Eliisabeti kirik 81 609 €

Põlva maakond Räpina kirik 53 703 €

4

Hiiu maakond Reigi kirik 84 000 €

Saare maakond Karja kirik 50 069 €

Harju maakond Elamu Tatari t.21b, 1912.a. 50 123 €

Tartu maakond

Elamu fassaad ja kino interjöör Tartus

Küütri 1, 19.-20. saj 70 000 €

Pärnu maakond Audru kirik 53 253 €

Pärnu maakond Pärnu-Jaagupi kirik 189 000 €

Võru maakond Rõuge kirik, 1730 Rõuge kirikuaed 53 941 €

Jõgeva maakond Lohusuu kirik, 1878-1882 50 371 €

Jõgeva maakond Linda Kull 69 669 €

Võru maakond Vastseliina kirik, 18.-20. saj 52 192 €

Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava

2025. aasta taotlusvooru ettevalmistamisel on Muinsuskaitseametil kavas saata kõigile

ehitismälestise omanikele toetuse taotlemise võimalust tutvustav kiri. Samuti on kavas läbi viia

infopäev, et selgitada toetuse andmise tingimusi ning olulise asjaoluna tuua välja, et toetuse saaja

ei pea olema omanik, kellele hoone omandireformi käigus tagastati, vaid taotlejaks võib olla ka

tema õigusjärgne omanik. Infopäeval selgitatakse, kuidas leida arhiivist hoone tagastamist

tõendav dokument. Taotlusvooru ettevalmistava tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt suurendada

toetuse taotlejate hulka, et enam erinevaid ehitismälestisi toetuse abil korrastataks.

Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise

tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse korraldada lisaks korralisele

taotlusvoorule täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest

laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul

kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2).

Toetuste määruse § 10 lg 4 alusel määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse

minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest vooru

väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud jätkata

tavavoorust suuremate piirmääradega (tavavoorus 200 – 100 000 eurot), kuid kavas on

vähendada taotletava toetuse minimaalset summat praeguselt 50 000 eurolt 30 000 eurole.

Maksimaalseks toetuse piirmääraks jääb 200 000 eurot. Minimaalse toetussumma alla poole

toomine võimaldab suurendada korrastatud mälestiste hulka, kõrgem maksimaalne piirmäär

võimaldab teha korraga suuremaid töid, aitades rohkem kaasa halvas seisukorras mälestiste

olukorra parandamisele.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus

tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks

ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, vajaduse korral kontrollib seda

Muinsuskaitseamet.

Toetuste määruse järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised:

1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine;

2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine;

3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine;

4) hooldamine ja remontimine, sh valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine;

5

5) taastamine.

Toetuse osakaalu ettepanek on võrreldes 2024. aastaga sama:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik

juriidiline isik;

2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus;

3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike

punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik.

4) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele, sõltumata

taotlejast.

Toetuse abikõlbulikkuse periood algab toetuse eraldamise otsusest ja kestab järgmise (2026)

eelarveaasta lõpuni.

Toetuste määruse § 16 lg 1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mida

täpsustatakse hindamismetoodikas (seletuskirja lisa) ja mis võimaldab võtta mh arvesse

tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades

regionaalset arengut soodustavaid valikuid.

Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist

eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teeb järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse

saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust.

Muinsuskaitseamet on esitanud Rahandusministeeriumile aruanded Vabariigi Valitsuse

26.09.2019 korraldusega nr 226, 28.05.2020 korraldusega nr 186 ja 23.12.2021 korraldusega

nr 454 eraldatud vahendite kohta. Rahandusministeerium on aruanded aktsepteerinud.

Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 349 ja 16.11.2023 korraldusega nr 275

eraldatud vahendid ei ole veel kasutatud ja nende kohta esitatakse aruanded pärast vahendite

kasutamist.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild (tel 628

2381, reesi.sild@kul.ee), õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna

juhataja Merle Põld (tel 628 2347, merle.pold@kul.ee)

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / min@kul.ee / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

info@fin.ee 13.09.2024 nr 1-11/1042-1

Eelnõu esitamine raha eraldamiseks Vabariigi

Valitsuse omandireformi reservfondist

Lähtudes erastamisest laekuva raha kasutamise seadusest esitame eelnõu vahendite eraldamiseks

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel

2. Seletuskiri 5 lehel

3. seletuskirja lisa 5 lehel

Reesi Sild 628 2381

Reesi.Sild@kul.ee

1 / 5

Lisa 2

Täiendava tähtajalise taotlusvooru (omandireformi reservfond) hindamismetoodika

1. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid.

2. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris

olevaid andmeid.

3. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate

toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel:

3.1. mälestise või selle osa tehniline seisukord;

3.2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus;

3.3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele;

3.4. taotluse ja eelarve kvaliteet;

3.5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus;

3.6. mälestise või selle osa ligipääsetavus;

3.7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel;

3.8. oma- ja kaasfinantseeringu määr;

3.9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd).

4. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa.

5. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid

liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite

osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige.

6. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite

8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti.

7. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest.

8. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid.

9. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem

hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne.

10. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

11. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt:

5 – vastab täielikult

2 / 5

4 – vastab valdavas osas

3 – üldiselt vastab

2 – vastab vähesel määral

1 – valdavas osas ei vasta

0 – üldse ei vasta / puudub

12. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud:

Nr

Hindamiskriteerium

1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord. Hinnatakse

mälestise või selle osa ehitustehnilist seisukorda.

mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline;

olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega on oht

mälestise või selle osa säilimisele.

2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline,

arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus.

Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise,

ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval

koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste

mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel

väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse

säilimise olulisust.

• mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik;

• mälestis on ainulaadne, haruldane;

• mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta;

3 15 Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju

mälestise säilimisele.

Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike tööde

edasilükkamatust (nt avariilised konstruktsioonid,

avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis

ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist

järjekorda.

• kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks;

• likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid;

• hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse.

• tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid.

3 / 5

4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet.

Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku

dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste ning

maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja põhjendatust.

Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja hinnapakkumiste

võrreldavust. Arvestatakse kavandatava töö realistlikkust

võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti

teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul.

• kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on

võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses;

• tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud;

• tööde maksumus on põhjendatud;

• planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; arvestatud

on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega).

5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus.

Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja

tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse abiga

mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele

võtta;

on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida uusi

võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone kasutuses

hoidmine (finantseerimine) projekti lõpetamise järel.

Hinnatakse mälestise kasutuse sotsiaal-majanduslikku

regionaalset mõju.

• omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise

võimalikust kasutusviisist;

• mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele

regioonides;

• mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega

kultuuri- või turismiobjektina

6 10 Mälestise ligipääsetavus.

Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja

mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele.

Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava

veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs

mälestisele või selle avamine külastajatele.

• mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt;

• mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda;

• informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav;

• mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina.

7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise tagamisel

ja seisukorra parandamisel.

Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja

järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja selle

ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste otsimisel

mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja

korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete

kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus).

Hinnatakse taotleja varasemat tegevust

aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste

täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist

kasutamist.

• taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse;

• taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust;

• taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad;

• varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade

kohaselt; toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele.

4 / 5

8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.*

Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti

abikõlbulikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal

projekti abikõlblikest kuludest:

1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud

sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline

isik;

2) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või

Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast.

3) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus (ehk

oma- ja kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt

20%);

4) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik

juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1

nimetatud eraõiguslik isik (ehk oma- ja

kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt 10%)

5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt

nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering on projekti abikõlbulikest kuludest

rohkem kui vastavalt 91% või 61% või 51%);

4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt

nõutavast;

1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt

nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering kokku on projekti abikõlbulikest kuludest

vahemikus vastavalt 51-60% või 21-30% või 11-20%);

0 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on minimaalne nõutav või mälestis asub

Tallinnas, Tartus või Harjumaal

Vt täpsemalt selle tabeli lõpus, lk 4 olevat tabelit

9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule

viimine (nn jätkutööd).

Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema

toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste

vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse

võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe

mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui

varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise

terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata

omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu

vahenditega alustatud töid.

Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine;

Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine.

* Selgitus: iga täiendav 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti (maksimum 5 punkti). Ehitismälestised, mis asuvad Tallinnas,

Tartus või Harjumaal lisapunkte ei saa.

OF/KF määr

Punktid Riik KOV ERA

5 / 5

5 ≥91% ≥61% ≥51%

4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50%

3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40%

2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30%

1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20%

0 (miinimum) 50% 20% 10%