Heidy Purga 13.09.2024 nr 1-24.6/16/24
Kultuuriministeerium
min@kul.ee
Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulga kohanemise teenuste pakkumisel“ muudatustaotlus
Austatud minister
Tulenevalt vajadusest lisada elluviija partneriteks Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn, esitab toetatava tegevuse elluviija Eesti Linnade ja Valdade Liit kultuuriministri 26.01.2023 käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) punkti 12 „TAT-i muutmine“ alusel rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse.
Elluviija on sõlminud partnerluslepingud viie kohaliku omavalitsusega - Tartu linna, Rakvere linna, Tallinna linnaga, Pärnu linna ja Saaremaa vallaga. Kooskõlastamisel Kultuuriministeeriumiga on partnerlus Jõhvi vallaga. Täiendavate partnerite valikul on arvestatud sisserände olukorda ja andmeid kodakondsuse kohta seisuga 01.01.2024 (https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV068). Läbirääkimised partnerluse osas on käimas Haapsalu ning Kohtla-Järve linnaga.
Haapsalu linnas on elanikke registreeritud kokku 13 379, nendest Eesti kodakondsusega 11 921, EL-i riikide (v.a. Eesti) 134, välisriigi (v.a. EL-i riigid) 979, nendest Venemaa 396, Ukraina 510, Valgevene 16, välisriik (v.a EL, Venemaa, Ukraina, Valgevene) 63, määratlemata kodakondsusega 363.
Kohtla-Järve linnas on elanikke registreeritud kokku 33 434, nendest Eesti kodakondsusega 18 259, EL-i riikide (v.a. Eesti) 362, välisriigi (v.a. EL-i riigid) 9 087, nendest Venemaa 7 335, Ukraina 1 568, Valgevene 95, välisriik (v.a EL, Venemaa, Ukraina, Valgevene) 88, määratlemata kodakondsusega 5 716, riik teadmata 10.
Mõlemad partner KOV-id on lõimumise vaates omavalitsused, kus on olnud erinevaid kogemusi lõimumise, sh kohanemise valdkonnas.
Haapsalu linn on lõimumise vaates piirkond, kus elanikkond on olnud enamjaolt stabiilne. Integratsioonialane kogemus saadi Süüria pagulaskriisiga, mille lahendamisega saadi edukalt hakkama. Ukraina sõja tõttu on piirkonda elama jäänud rohkesti Ukraina sõjapõgenikke, kes vajavad kohanemisel aina suuremat täiendavat tuge erinevate teenuste näol, mida hetkel kohalikul omavalitsusel piirkonnas neile pakkuda ei ole. Samuti vajavad muutunud olukorras teavitustegevusi ja koostöö koordineerimist kohalikud elanikud. Seega lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna tegevused Haapsalu linnas hõlmavad teadlikku tööd nii elupõliste elanike kui ka sisserändajatega. Vältimaks sotsiaalsete probleemide kasvu on lisaks suur vajadus ennetustööks. Lõimumis-, sh kohanemisvaldkonnale keskenduva koordinaatori olemasolu aitab kaasa TAT eesmärkide täitmisse, sh rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisele, kohaliku tasandi tugivõrgustiku eestvedamisele ja koostöö koordineerimisele. Haapsalu linn kavandab arendada uussisserändajatele avalike teenuste osutamise võimekust, sh nende informeerimist, nõustamist ja tagasiside kogumist.
Rahvastikuregistri andmetele tuginedes moodustab vastupidiselt Haapsalu linnale Kohtla-Järve linna elanikkonnast tähelepanu vääriva osa määratlemata kodakondsusega elanikud 17% (5176 inimest) ja Vene kodakondsusega elanikud 22% (7 335, inimest). Sidusa Eesti arengukavas on rõhutatud, et Eesti areng sõltub demograafilistest alusprotsessidest (sündimusest, suremusest ja rändest), ühiskonna ühtekuuluvustundest ja sidususest, samuti ühiskonna võimekusest tagada kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust taustast (sh elukoht, sugu, vanus, rahvus, erivajadus jms) võimalused eneseteostuseks nii majanduslikus, ühiskondlikus kui ka kogukondlikus, ning kultuurielus. Ühiskonna sidusus pole olulistes võtmevaldkondades viimastel aastatel oluliselt muutunud: võrreldes teistest rahvustest elanikega on eestlastel Eesti tööturul jätkuvalt parem positsioon. Majanduses ja tööturul parematel aegadel võimalused ühtlustuvad, kuid majandussurutise ja kriiside ajal erinevused suurenevad.
Rahvastikuregistri andmetel on Kohtla-Järve linna registreeritud Ukraina sõjapõgenikke 828 inimest, mis moodustab 2,57% elanikkonnast. Tabelist nähtub, et sõjapõgenike arvu poolest on Kohtla-Järve linn neljandal kohal peale Tallinna, Tartu ja Pärnu linna (Statistika | Sotsiaalkindlustusamet).
Probleemiks Ida-Virumaal tervikuna on suur tööpuudus. Töötukassa andmetel oli augustis 2024 üldine registreeritud töötuse määr Eestis 7%, Ida-Virumaal aga 13%. Kui võrrelda näitajaid 2023. aasta augustikuuga, siis Eesti keskmine töötuse määr (08.2023 oli 7,2%) on langenud, aga Ida-Virumaal on töötuse määr tõusnud (08.2023 oli 11.9%).
Erinevate organisatsioonide kogemustele tuginedes võib öelda, et sihtrühmale suunatud tegevuste planeerimine ja läbi viimine, aitab kaasa erinevate sihtrühmade kohanemisel. TAT-i raames planeeritavate tegevuste eesmärgiks on sihtrühmale vajalike KOV teenuste loomine ja arendamine kaasates sellesse protsessi sihtrühma esindajaid.
ESF+ toetavates tegevustes osalemine aitab Kohtla-Järve linnal tõsta oma töötajate teadlikkust erinevatest sihtgruppidest, mõista eri rahvuste kultuurilist tausta ja saada aru nende eripäradest, seeläbi pakkuda inimestele ka paremini neile vajalikke teenuseid ja abi kohanemisel. Kõik see tähendab, et tuleb kõikide sihtrühmadega, nii erineva keele- ja kultuuritaustaga kohalike elanike kui ka saabuvate uussisserändajate ning tagasipöördujatega aktiivselt tegelda.
Oluline tagada efektiivsete ja proaktiivsete kohanemist ja pikemaajalist lõimumist toetavate teenuste olemasolu ja kättesaadavus, samuti võrdne juurdepääs avalikele teenustele, mis on vajalikud sihtgrupile igapäevaseks asjaajamiseks ja täisväärtusliku ühiskonnaliikmena toimimiseks.
Eeltoodust tulenevalt teeb elluviija ettepaneku täiendada TAT-i punkti 3.3.2 ning lisada partnerite nimekirja Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn.
TAT-i punkti 3.5.2 teeb elluviija ettepaneku lisada alapunkt 3.5.2.7 järgmises sõnastuses: „Haapsalu linn arendab valda elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi.“
TAT-i punkti 3.5.2 teeb elluviija ettepaneku lisada alapunkt 3.5.2.8 järgmises sõnastuses: „Haapsalu linn arendab valda elama asunud uussisserändajate, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ja tagasipöördujate lõimumise, sealhulgas kohanemise toetamiseks toetatava tegevuse raames mitmekeelseid nõustamisteenuseid, koordineerib kohaliku tasandi koostööd ning kaasab tegevuste planeerimisse sihtrühmi.“
Elluviija ja partnerid on planeerinud, et partnerid alustavad tegevustega 2024. aastal IV kvartalis ning tegevuste kulud on abikõlblikud kuni 31.12.2027.
Täname rakendusasutuse esindajaid toetatavate tegevuste käivitamisel ja elluviimisel osutatud abi eest ning oleme vajadusel valmis TAT-i muudatusettepanekute aruteluks. Elluviija kontaktisik on ELVL nõunik Katre Mägi (Katre.Magi@elvl.ee).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
tegevdirektor