Puit padrunite vastu - kasumimaksule on alternatiiv

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee

Riigikantselei 13.09.2024, nr 41

Stenbocki maja,

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122

Puit padrunite vastu - kasumimaksule on alternatiiv

Ettevõtjad mõistavad, et julgeoleku kuludeks tuleb vahendid leida. Varamaks lükkab aga Eesti

majanduse veel rohkem sohu ja süvendab ääremaastumist. Riigimetsast puidu ajutiselt suuremas

mahus väljatoomine mõjuks majanduse jahutamise asemel uue ergutajana, kirjutab Eesti Metsa-

ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla.

Täna hommikul, kui valitsus on poole ööni Stenbockis istunud ja riigieelarvesse raha otsinud,

sealhulgas ettevõtjate (loe: peamiste riigi rahakoti täitjate) taskust, võiks ehk olla valmisolekut ka

alternatiivseteks ettepanekuteks, mis ei tee meie kodumaad vaesemaks, vaid jõukamaks.

Pakume välja ühe arutlemist vajava alternatiivi, kuidas leida julgeolekuks raha nii, et me ei lõhuks

ära olemasolevat toimivat majandussüsteemi ja ei viiks Eestit jätkuvasse pikaajalisse

majanduslangusesse.

Miks on varamaks halb mõte?

Esiteks: see lööb valusalt just kapitalimahukaid ettevõtteid, kelleks on pankade kõrval tööstus. Ja

see pole vaid puidutööstuse mure - mäetööstus, keemiatööstus, toiduainetööstus jt on Eesti

majanduse vedurid, töökohtade pakkujad ja maksutulu toojad, kelle tegevuse aluseks on väga

mahukad investeeringud põhivarasse.

Raha, mis ettevõtetelt lisamaksuna ära võetakse, ei lähe majandusse, vaid Eesti riigist välja. See

on raha, mida tööstused ei saa kasutada teadus- ja arendustegevuseks, investeeringuteks, suurema

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee

väärtuse loomiseks. See vähendab meie tööstuste konkurentsivõimet välisturgudel veelgi ning

kokkuvõttes toob kaasa kokkutõmbamise, jätkuvad koondamised ning väiksema maksulaekumise.

Täna toob ainuüksi metsa- ja puidutööstus riigieelarvesse enam kui miljard eurot, mis on võrreldav

näiteks kogu haridusvaldkonna kuludega. Kas me ikka tahame pikemas vaates seda tulu

vähendama asuda?

Teiseks: muutume välisinvestorite silmis veelgi ebaatraktiivsemaks. Majandus- ja tööstusminister

Erki Keldo räägib palju vajadusest just uute tööstusettevõtete abil Eesti majandus kolmandat aastat

kestvast langusest välja tõmmata. Palun öelge, milline välisinvestor tuleks Eestisse panema sadu

miljoneid eurosid, kui me anname nüüd otsese noodi, et võime igal suvalisel hetkel selle

maksustada? Lisame kallid sisendid, sõjardist naabri ja geograafilise asukoha. Me oleme juba

ääremaastumas ning ettevõtete maksustamine lisab sellele vaid hoogu juurde.

Kolmandaks: teised riigid toetavad oma tööstusi, mitte ei maksusta. Alanud uuel Euroopa Liidu

eelarveperioodil saab üheks teemaks olema riigiabi reeglite ülevaatamine - suured liikmesriigid

soovivad oma tööstusi subsideerida, et oma majandust turgutada. Eesti riik ettevõtete

investeeringute kinnimaksmist ilmselgelt endale lubada ei saa ning juba sellest satuvad meie

ettevõtted konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Seda enam peame olemasolevaid

väheseid konkurentsieeliseid - ja ettevõtete maksuvabastus seda on - hoolega hoidma.

Riigimets aitab hädast välja

Riik soovib ettevõtjatelt koguda kiiresti ja kolm aastat järjest 200 miljonit eurot. Kiire vajadus, aga

pikk ja negatiivne mõju majandusele. Jätame selle ära ning vaatame hoopis, sõna otseses mõttes,

metsa poole.

Mets on vaese mehe kasukas. Raskel ajal on see taastuv loodusvara olnud ikka päästerõngaks.

Viimastest aastatest on näide meie naabritelt Lätist, kes majanduskriisis riigimetsas raiemahtusid

tõstis ja nii riigi majandust turgutas.

Olukord, kus meil on hädasti vaja raha oma riigi ja iseseisvuse kaitsmiseks, on kahtlemata

hädaolukord, kus see tagavara kasutusele võtta. Tõstame ajutiselt, kolmeks aastaks, riigimetsa

raiemahtu ühe miljoni tihumeetri võrra (eelmisel aastal oli see 3,5 mln tm). Riigimetsa

puidutagavara on 180 miljonit tihumeetrit ja juurdekasv 7 miljonit aastas. Kolme aasta jooksul 3,5

asemel 4,5 miljonit raiuda ei ole pikas vaates suure mõjuga.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee

Riigile tähendab see aga igal aastal kohe 70 mln eurot omanikutulu, lisaks laekuks väärtusahelas

maksutulu 100 mln eurot aastas. Üle 100 miljoni jääks igal aastal majandusse ringlema ja teeks

Eesti ühiskonda jõukamaks, mitte vaesemaks (arvutused põhinevad Ernst&Young analüüsile,

mille kohaselt loob iga tihumeeter puitu 314 eurot lisandväärtust). Metsa- ja puidutööstuse sektor

omalt poolt lubab, et suudame selle lisapuidu Eestis ära väärindada ja maailmas maha müüa.

Meil on Eesti metsa tekkinud pöörane kohalik ressurss - biogeense süsiniku varu, see on kasvanud

80 aastaga ja hakkab otsast mädanema. Toome sellest osa kodumaa kaitsmise eesmärgi nimel

metsast välja, talletame pikaajalistesse puidust toodetesse, istutame noored ja süsinikku kiiresti

siduvad puud asemele. Ka kliimaeesmärkide täitmises on siin pikas perspektiivis vaid võita.

Loomulikult vajab see mõte veel põhjalikumat mõjude analüüsi, erasektori esindajana ei ole mul

kõiki vajalikke andmeid. Kuid sellist analüüsi vajab ka valitsuses laual olev varamaksu idee - mida

tähendab sadade miljonite majandusest välja võtmine Eestile? Turumajanduse rusikareegel ütleb,

et jõukamaks nii küll ei saa ning pikaajalised negatiivsed mõjud oleks varamaksul meile kõigile.

Jaano Haidla

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees

/allkirjastatud digitaalselt/

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee

Riigikantselei 13.09.2024, nr 41

Stenbocki maja,

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn, 10122

Puit padrunite vastu - kasumimaksule on alternatiiv

Ettevõtjad mõistavad, et julgeoleku kuludeks tuleb vahendid leida. Varamaks lükkab aga Eesti

majanduse veel rohkem sohu ja süvendab ääremaastumist. Riigimetsast puidu ajutiselt suuremas

mahus väljatoomine mõjuks majanduse jahutamise asemel uue ergutajana, kirjutab Eesti Metsa-

ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees Jaano Haidla.

Täna hommikul, kui valitsus on poole ööni Stenbockis istunud ja riigieelarvesse raha otsinud,

sealhulgas ettevõtjate (loe: peamiste riigi rahakoti täitjate) taskust, võiks ehk olla valmisolekut ka

alternatiivseteks ettepanekuteks, mis ei tee meie kodumaad vaesemaks, vaid jõukamaks.

Pakume välja ühe arutlemist vajava alternatiivi, kuidas leida julgeolekuks raha nii, et me ei lõhuks

ära olemasolevat toimivat majandussüsteemi ja ei viiks Eestit jätkuvasse pikaajalisse

majanduslangusesse.

Miks on varamaks halb mõte?

Esiteks: see lööb valusalt just kapitalimahukaid ettevõtteid, kelleks on pankade kõrval tööstus. Ja

see pole vaid puidutööstuse mure - mäetööstus, keemiatööstus, toiduainetööstus jt on Eesti

majanduse vedurid, töökohtade pakkujad ja maksutulu toojad, kelle tegevuse aluseks on väga

mahukad investeeringud põhivarasse.

Raha, mis ettevõtetelt lisamaksuna ära võetakse, ei lähe majandusse, vaid Eesti riigist välja. See

on raha, mida tööstused ei saa kasutada teadus- ja arendustegevuseks, investeeringuteks, suurema

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee

väärtuse loomiseks. See vähendab meie tööstuste konkurentsivõimet välisturgudel veelgi ning

kokkuvõttes toob kaasa kokkutõmbamise, jätkuvad koondamised ning väiksema maksulaekumise.

Täna toob ainuüksi metsa- ja puidutööstus riigieelarvesse enam kui miljard eurot, mis on võrreldav

näiteks kogu haridusvaldkonna kuludega. Kas me ikka tahame pikemas vaates seda tulu

vähendama asuda?

Teiseks: muutume välisinvestorite silmis veelgi ebaatraktiivsemaks. Majandus- ja tööstusminister

Erki Keldo räägib palju vajadusest just uute tööstusettevõtete abil Eesti majandus kolmandat aastat

kestvast langusest välja tõmmata. Palun öelge, milline välisinvestor tuleks Eestisse panema sadu

miljoneid eurosid, kui me anname nüüd otsese noodi, et võime igal suvalisel hetkel selle

maksustada? Lisame kallid sisendid, sõjardist naabri ja geograafilise asukoha. Me oleme juba

ääremaastumas ning ettevõtete maksustamine lisab sellele vaid hoogu juurde.

Kolmandaks: teised riigid toetavad oma tööstusi, mitte ei maksusta. Alanud uuel Euroopa Liidu

eelarveperioodil saab üheks teemaks olema riigiabi reeglite ülevaatamine - suured liikmesriigid

soovivad oma tööstusi subsideerida, et oma majandust turgutada. Eesti riik ettevõtete

investeeringute kinnimaksmist ilmselgelt endale lubada ei saa ning juba sellest satuvad meie

ettevõtted konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Seda enam peame olemasolevaid

väheseid konkurentsieeliseid - ja ettevõtete maksuvabastus seda on - hoolega hoidma.

Riigimets aitab hädast välja

Riik soovib ettevõtjatelt koguda kiiresti ja kolm aastat järjest 200 miljonit eurot. Kiire vajadus, aga

pikk ja negatiivne mõju majandusele. Jätame selle ära ning vaatame hoopis, sõna otseses mõttes,

metsa poole.

Mets on vaese mehe kasukas. Raskel ajal on see taastuv loodusvara olnud ikka päästerõngaks.

Viimastest aastatest on näide meie naabritelt Lätist, kes majanduskriisis riigimetsas raiemahtusid

tõstis ja nii riigi majandust turgutas.

Olukord, kus meil on hädasti vaja raha oma riigi ja iseseisvuse kaitsmiseks, on kahtlemata

hädaolukord, kus see tagavara kasutusele võtta. Tõstame ajutiselt, kolmeks aastaks, riigimetsa

raiemahtu ühe miljoni tihumeetri võrra (eelmisel aastal oli see 3,5 mln tm). Riigimetsa

puidutagavara on 180 miljonit tihumeetrit ja juurdekasv 7 miljonit aastas. Kolme aasta jooksul 3,5

asemel 4,5 miljonit raiuda ei ole pikas vaates suure mõjuga.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit | Toompuiestee 24, 10419 Tallinn | +372 656 7643 | [email protected] | www.empl.ee

Riigile tähendab see aga igal aastal kohe 70 mln eurot omanikutulu, lisaks laekuks väärtusahelas

maksutulu 100 mln eurot aastas. Üle 100 miljoni jääks igal aastal majandusse ringlema ja teeks

Eesti ühiskonda jõukamaks, mitte vaesemaks (arvutused põhinevad Ernst&Young analüüsile,

mille kohaselt loob iga tihumeeter puitu 314 eurot lisandväärtust). Metsa- ja puidutööstuse sektor

omalt poolt lubab, et suudame selle lisapuidu Eestis ära väärindada ja maailmas maha müüa.

Meil on Eesti metsa tekkinud pöörane kohalik ressurss - biogeense süsiniku varu, see on kasvanud

80 aastaga ja hakkab otsast mädanema. Toome sellest osa kodumaa kaitsmise eesmärgi nimel

metsast välja, talletame pikaajalistesse puidust toodetesse, istutame noored ja süsinikku kiiresti

siduvad puud asemele. Ka kliimaeesmärkide täitmises on siin pikas perspektiivis vaid võita.

Loomulikult vajab see mõte veel põhjalikumat mõjude analüüsi, erasektori esindajana ei ole mul

kõiki vajalikke andmeid. Kuid sellist analüüsi vajab ka valitsuses laual olev varamaksu idee - mida

tähendab sadade miljonite majandusest välja võtmine Eestile? Turumajanduse rusikareegel ütleb,

et jõukamaks nii küll ei saa ning pikaajalised negatiivsed mõjud oleks varamaksul meile kõigile.

Jaano Haidla

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees

/allkirjastatud digitaalselt/