Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3582-2 |
Registreeritud | 13.09.2024 |
Sünkroonitud | 16.09.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Marge Kaskpeit (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kliimaministeerium
Metsaseaduse muutmise
seaduse eelnõu
Austatud proua minister
Kooskõlastame metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) järgmiste
märkustega.
I. Märkused eelnõu ja seletuskirja kohta
1. Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 11 jäetakse metsaseadusest välja valdkonna arengukava
kehtestamist puudutav regulatsioon. Pooldame, et valdkonna seadusesse ei kirjutata sisse
spetsiifilist kohustust koostada valdkonna strateegilisi arengudokumente. Riigieelarve seadus
kehtestab üldise raamistiku strateegilistele arengudokumentidele ning üldjuhul koostatakse
tulemusvaldkonnas üks valdkondlik arengukava. Metsandus ei ole eraldi tulemusvaldkond,
mistõttu eraldi valdkondliku arengukava koostamine metsanduse valdkonnas ei ole vajalik.
Kindlasti on vajalik koostada valdkondlik arengukava alates 2025. aastast loodud uutele
„Kliima, energeetika ja elurikkuse“ ning „Elukeskkonna, liikuvuse ja merenduse“
tulemusvaldkondades. Kui üldiselt on valdkondlik arengukava 7–10 aastat, on võimalik
valdkonna arengukavas kokku leppida ka pikem visioon ja läbi kaasamise arutada
sidusrühmadega valdkonna arengu pikem perspektiiv.
Rahandusministeerium ei toeta kitsas valdkonnas Riigikogu tasandil poliitika põhialuste
koostamist, sest poliitika põhialused riigieelarve seaduse kontekstis on arengudokument,
milles määratakse ühe või mitme omavahel seotud poliitikavaldkonna visioon, üleriigiline
eesmärk ja prioriteetsed arengusuunad. Näiteks julgeolekupoliitika põhialused on tuleviku
orientiiriks mitmele erinevale valdkondlikule arengukavale.
2. Seletuskirjas ei ole analüüsitud eelnõuga kaasnevate nõuete, sh seoses püsimetsandusele
kehtestatud tingimuste, finantsmõju Riigi Metsamajandamise Keskusele (RMK) ja teistele
metsaomanikele. Palume seletuskirja täiendada.
3. Eelnõu näeb ette nelja täiendava ametikoha loomist, kuid seletuskirjast jääb ebaselgeks,
kuidas lisanduvad kulud kaetakse. Palume eelnõu seletuskirja täiendada, tuues välja kulude
katteallikad. Lisaks juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus on võtnud suuna mitte
suurendada ametikohtade arvu.
Teie 12.08.2024 nr 1-4/24/3864,
KLIM/24-0812/-1K
Meie 13.09.2024 nr 1.1-11/3582-2
2
II. Metsaseaduse täiendamise ettepanekud
Tulenevalt kokkupuudetest Rahandusministeeriumi valitsemisalaga teeme järgmised
ettepanekud.
1. Metsaseaduses on reguleeritud RMK-sse puutuv. Teeme ettepaneku, et RMK-le
kohaldataks maksimaalselt vahetult riigivara seadust (RVS) analoogselt riigi äriühingutega,
mitte viidata RVS-le või kohaldada eriregulatsiooni nagu kehtivas metsaseaduses. Seega
tuleks nii eelnõu § 1 punktid 50 ja 51 kui ka kogu metsaseadus (sh nõukogu ülesanded) läbi
analüüsida ja ümber kirjutada.
2. Metsaseaduse § 10 on reguleeritud erametsanduse toetamine. On positiivne, et suuresti on
toetuse andmisega seotud olulised küsimused seadusega reguleeritud. Palume aga kaaluda
riigi raha otstarbeka kasutamise eesmärgil toetuste tagasinõudmisega seoses täiendada seadust
viiviste ja intresside nõudmise võimalusega. Viivisnõuded on rahaline kohustus, mis on
põhiseaduse § 113 kaitsealas. Viivisnõueteks loeme nii viivist toetuse õigeaegse
tagasimaksmata jätmise eest, kui intresse tagasimaksmise ajatamise eest. Samuti, kui
soovitakse ette näha kohustuslikku vaidemenetlust ning haldusmenetluse seadus pole piisav,
tuleks see ette näha seadusega, kuna kohustuslik vaidemenetlus riivab põhiseaduse § 24 lõikes
5 sätestatud põhiõigust.
Teeme väikese täpsustuse ka metsaseaduse § 6 lõike 3 kohta – selle kohaselt võib
Kliimaministeerium volitada metsaseaduses sätestatud erametsanduse toetuste haldamise
ülesande erametsanduse arendamiseks ja toetamiseks moodustatud sihtasutusele. Varem
mõeldi selle sihtasutuse all Erametsakeskust, kuid nüüdseks on see liidetud KIK-ga. Kuna
KIK-il on ka muid ülesandeid peale erametsanduse arendamise ja toetamise, siis tuleks sõna
„moodustatud“ asendada „erametsanduse arendamise ja toetamisega tegeleva sihtasutusega“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Marge Kaskpeit 58851423 [email protected]
Rando Kängsepp 5982 5053 [email protected]
Viola Mäemurd 5599 9574 [email protected]
Kaupo Raag 5885 1386 [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|