Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Perehüvitiste seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu

Austatud proua minister

Kooskõlastame perehüviste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste

märkustega.

1. Eelnõuga kaotatakse vanemahüvitise vähendamine, kui saaja töötab ja teenib suurt palka.

Leiame, et see on riigi poolt vale sõnum ja riigieelarve paketi kokkuhoiu eesmärgiga

vastuolus. Kuigi seletuskirjas märgitakse, et sellega kaasneb negatiivne risk, peetakse seda

ebaoluliseks. Leiame, et siin on üks vanemahüvitise võtmeprobleem, mis võib muudatusega

süveneda: hüvitist saav (suurema palgaga) vanem töötab ja lapsega on tegelikult kodus see

vanem, kes hüvitist ei saa. Ennekõike võib tekkida soov „skeemitada“ nendel, kes on

kõrgemapalgalised ja kellel seni ei olnud võimalust ega rahalist motivatsiooni süsteemist

maksimumi võtta. Sellega kaasneb ühelt poolt riigile täiendav kulu ning teiselt poolt kaotab

madalapalgalisem osapool oma töösuhte ning ravikindlustuse. Vanemahüvitise eesmärk on

maksta asendussissetulekut inimesele, kes reaalselt last hooldab. Palume

Sotsiaalministeeriumil analüüsida kõnealuse muudatuse mõju ja vajadusel täiendada eelnõu.

2. Sotsiaalmaksuseaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehtavate muudatuste

kohaselt on ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri rakendumisel nii füüsilisest isikust

ettevõtjal (FIE) kui ka tööandjal õigus maksta maksuvabalt haigushüvitist saamata jääva

summa ulatuses. Ajutise töövõimetuse hüvitise suuruse arvutab Tervisekassa eelneval aastal

isiku eest või tema poolt makstud sotsiaalmaksu alusel. Selleks, et tööandja või FIE saaks

määrata saamata jäävat osa, peaks neil olema teada Tervisekassa arvutatud ajutise

töövõimetus hüvitise suurus. Sellist teavet tööandajal ega FIE-l ei ole. Kõnealuse

haigushüvitise suurust peaks tööandja või FIE saama arvutada neile teada olevate andmete

põhjal.

Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt:

1) sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti 18 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Ravikindlustuse seaduse § 54 lõikes 11 sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri

rakendumisel võib käesoleva punkti esimese lause alusel arvutatud summale liita eelmise

aasta kalendripäeva keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu ja ajutise töövõimetuse

hüvitise ülempiiri vahe.“;

Teie 04.09.2024 nr 1.2-2/83-1,

SOM/24-0870/-1K

Meie 13.09.2024 nr 1.1-11/3876-2

2

2) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 123 lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises

sõnastuses:

„Ravikindlustuse seaduse § 54 lõikes 11 sätestatud ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri

rakendumisel võib tööandja keskmise töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe

töötajale hüvitada .“.

Lisaks märgime, et taoline soodustus tekitab ebavõrdset kohtlemist olukorras, kus töötajal on

mitu tööandjat või ta tegutseb samaaegselt FIE-na. Seaduses on täpsustamata, millisel

tööandjal ja kui suures ulatuses on sellisel juhul õigus maksta ülempiiri rakendumisel saamata

jääva tulu ulatuses sotsiaalmaksuvaba haigushüvitist.

3. Eelnõuga lõpetatakse ülalpeetavate abikaasade/elukaaslaste eest sotsiaalmaksu

ravikindlustusosa maksmine. Seletuskirja mõjuhinnangus on välja pakutud rida käitumuslikke

eeldusi. Mõned neist tunduvad liialt optimistlikud: näiteks, et kolme aastaga on pooled

inimesed mõjutatud sihtgrupist tööle läinud. Seletuskirjas võiks välja tuua, kui tundlik on

mõjuhinnang nendele eeldustele ning millised riskid kaasnevad, kui need eeldused osutuvad

valeks.

4. Hetkel veel seletuskirjas toodud IT-kuludel puudub katteallikas, otsused tehakse RES-RE

2025–2028 protsessis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected]

Kairi Ani 5885 1373 [email protected]

Risto Kaarna 5885 1465 [email protected]

Elo Piksarv 5982 5069 [email protected]