Arvamuse edastamine

Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 614 8500

[email protected] • www.tootukassa.ee

Pr Signe Riisalo Teie 04.09.2024 nr 1.2-2/83-1

Pr Riina Sikkut

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie 12.09.2024 nr 1-11/24/7489

Perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta arvamuse avaldamine

Austatud ministrid

Täname Teid võimaluse eest anda arvamus perehüvitiste seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohta.

1) Eelnõu § 2 kohaselt pikendatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses

sotsiaalkindlustusameti poolt puude raskusastme tuvastamise või tuvastamata jätmise otsuse

tegemise aega 15 tööpäevalt 30 tööpäevani kõikides vanusegruppides. Seletuskirjas on

põhjenduseks toodud ülesande täitmisel inimressursi piiratus. Seletuskirja kohaselt „puude

raskusastme taotleja jaoks pikeneb otsuse saamise aeg. Kuigi muudatus pikendab puude

raskusastme tuvastamise aega, ei kaota inimesed pikema menetlusaja tõttu oma toetuse suuruses.

Pikem menetlusaeg võib viivitada puude raskusastmega seotud teenuste, nagu rehabilitatsioon,

kättesaadavust, kuid esmased terviseprobleemidega seotud teenused jäävad inimesele

kättesaadavaks sõltumata puude raskusastme määramisest“.

Töötukassa juhib tähelepanu, et muudatus omab mõju nii töötukassa tegevusele kui ka

vähenenud töövõimega inimeste teenuste kättesaadavusele.

Arvestades töövõime hindamise menetlustähtaega, mis on samuti 30 tööpäeva ja

korduvhindamise tähtaega, mis on kuni 50 tööpäeva enne eelneva hindamise perioodi lõppemist,

võib tekkida surve töövõime hindamise taotluste varasemaks esitamiseks, et puude hindamisest

tulenev teenuse saamise õigus ei katkeks. Töötukassa andmetel esitab keskmiselt 70% klientidest

töövõime hindamise ja puude tuvastamise ühistaotluse ca 30 tööpäeva enne eelneva otsuse

lõpptähtaega, mis tähendab seda, et väga suurt klientide hulka ohustab teenuse katkemine

mingiks ajaks. Lisaks sotsiaalkindlustusmeti poolt osutatavatele teenustele sõltub puude

olemasolust ka mitmete kohaliku omavalitsuse poolt osutatavate teenuste kättesaadavus. Eelnõu

seletuskirjas on nenditud, et teenuste kättesaadavus võib viibida, aga puudub analüüs kui paljusid

inimesi see puudutab ja võimalikud meetmed olukorra leevandamiseks, et teenuste kättesaadavus

ei katkeks ega viibiks.

2) Eelnõu § 5 punktiga 2 jäetakse sotsiaalmaksuseaduse sotsiaalmaksu maksmise erijuhtude

loetelust välja need ravikindlustatud isiku abikaasad/registreeritud elukaaslased, kes kasvatavad

ühte või kahte 3–8-aastast last või kolme kuni kuut last, kellest ükski pole noorem kui 8-aastane.

Seletuskirja kohaselt on muudatuse eesmärk soodustada mõlema vanema tööturul osalemist.

Samas puudub seletuskirjas analüüs selle kohta, kuidas need ülalpeetavad

abikaasad/registreeritud elukaaslased, kelle põhitegevuseks on laste eest hoolitsemine, saavad

pelgalt riigipoolse ravikindlustuse kaotamise tõttu tööle asuda ja on motiveeritud aktiivselt tööd

otsima. On küsitav, kuivõrd põhjendatud on eeldus, et pärast töötukassas registreerimist on

sihtrühma töötamise motivatsioon hoolduskoormuse kõrval kasvav.

Lisaks on välja toodud võimalusena tervisekassaga vabatahtliku kindlustuslepingu sõlmimise

võimalus, aga välja ei ole toodud analüüsi, kui paljudel sihtrühma kuuluvatest inimestest oleks

RAKS § 22 tingimustele vastavalt võimalik vabatahtlikku kindlustuslepingut sõlmida.

Seletuskirja punkti 6.2.1 sotsiaalne mõju kohaselt on mõju ulatus sihtrühmale suur, sest tähendab

muutusi inimeste käitumises võrreldes varasemaga ning see eeldab sihiteadlikku kohanemist.

Nendel inimestel on võimalus minna Töötukassasse tööd otsima, asuda tööle või sõlmida

Tervisekassaga vabatahtlik kindlustusleping. Seletuskirja põhjal eeldatakse, et esimesel aastal ca

pooled sihtrühmast pöörduvad Töötukassa poole, ca veerand läheb tööle ning 15% ostavad

kindlustuse. Järgnevatel aastatel suureneb tööle minejate proportsioon Töötukassasse pöördunud

inimeste arvelt.

Seletuskirja punkti 6.2.2 mõju riigivalitsemisele kohaselt sihtrühma pöördumine Töötukassa

poole mõjutab Töötukassa töökoormust. Seletuskirja põhjal eeldatakse, et tegu on väikse mõjuga

arvestades sihtrühma suurust (esimesel aastal ca 500 inimest, järgnevatel aastatel nende arv

väheneb tööle minejate arvelt) ning seda, et Töötukassasse pöörduvad isikud hajusalt aja jooksul,

mida toetab ennetav teavitustöö.

Töötukassa juhib tähelepanu, et muudatus võib riigivalitsemise koondmõjuna (st kuludele ja

töökoormusele üle asutuste kokku) olla negatiivse suunaga. Ebasoovitavate mõjude risk seisneb

selles, et ühelt poolt väheneb muudatusega 1051 isiku sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, mida

riik hüvitab täna läbi Tervisekassa. Teiselt poolt suureneb töötuna arvele tulijate eest makstava

ravikindlustuse kulu, mida riik hüvitab läbi Töötukassa, kuid millele lisanduvad töötuna arvel

olekuga kaasnevad kulud nõustamisele, teenustele, toetustele. Töötukassa praktika näitab, et

hoolduskoormusega klientide töötuna arvelolek on keskmisest pikem. Arvestusega, et

potentsiaalselt lisanduvad Töötukassasse uued töötud (esimesel aastal pöörduvad umbes pooled,

teiseks aastaks on töötuna registreerunud 35% ja kolmandaks aastaks 25% sihtrühmast), on

Töötukassa eelarves tegemist arvestatava kulude kasvuga. Kokkuvõttes koondmõju võib

riigivalitsemise sektorile tervikuna olla kulusid ja töökoormust kasvatav.

Seletuskirja p 7.2 tabelis 5 on mõju töötukassa eelarvele meie hinnangul alahinnatud.

Ülalmainitud eeldusi kasutades töötuna registreerimise osakaalu ja töötuna arvelolekuga

kaasnevate kulude kohta leiame, et töötukassale on 2026. aastal muudatusest tingitud lisanduv

kulu ca 1,2 miljonit, teisel aastal ca 700 000 ja kolmandal aastal ca 500 000 eurot. Antud

kuluarvutuses on kululiikidena arvesse võetud lisanduvate töötutega seotud teenuste, arveloleku

ja nõustamise, töötutoetuse ja sotsiaalmaksuga (ravikindlustus) seotud kulu. Ainult

sotsiaalmaksu kulu moodustab kaasnevatest kuludest 2026. aastal ca 360 000 eurot, 2027. aastal

ca 280 000 eurot ja 2028. aastal ca 210 000 eurot.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Leetmaa

juhatuse liige

juhatuse esimehe ülesannetes

Sirlis Sõmer-Kull

[email protected]

Brit Rammul

[email protected]

Ira Songisepp

[email protected]