| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 18-2/241379/2405182 |
| Registreeritud | 12.09.2024 |
| Sünkroonitud | 16.09.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 18 Arvamused õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Sari | 18-2 Arvamused valitsusasutustele õigusaktide jm dokumentide eelnõude kohta |
| Toimik | 18-2/241379 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pr Yoko Alender
Kliimaministeerium
Teie nr
Meie 12.09.2024 nr 18-2/241379/2405182
Arvamus eelnõu kohta
Austatud minister
Õiguskantsler ei esita üldjuhul eelnõude kohta arvamusi ning ka looduskaitseseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Natura hindamine) eelnõu (EIS toimiku nr
23-1688) ei ole me terviklikult analüüsinud. Kui märkame eelnõus ilmselget probleemi, juhime
sellele tähelepanu.
Palun analüüsige täiendavalt ja vajadusel koostöös Justiitsministeeriumiga eelnõu § 1 punkti 1.
See norm loob olukorra, kus seadusega keelatakse piiranguvööndis tegevus, mis võib kehtivas
kaitse-eeskirjas olla lubatud (vt looduskaitseseaduse (LKS) § 31 lg 2 p 5).
Riigikohtu pikaajalise praktika kohaselt on kaitse-eeskiri olemuselt haldusakt (üldkorraldus).
Seejuures on Riigikohus kaitse-eeskirja haldusaktina kvalifitseerimisel eraldi esile tõstnud isiku
põhiõigust korraldusele ja menetlusele (RKÜKo 31.05.2011, nr 3-3-1-85-10). Ühtlasi tähendab
see, et kaitse-eeskirja sisu on disainitud üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades just nii, et see
kaitseks üheaegselt nii väärtuslikke elupaigatüüpe kui ka metsaomaniku õiguspäraseid huve.
Tegemist on sisuliselt riigi ja maaomaniku ning kogukonna kokkuleppega, sest kaitse-eeskirja sisu
on läbi arutatud avalikel koosolekutel.
Haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele,
sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga
kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa.
Kui peaks jõustuma ülalviidatud looduskaitseseaduse muudatus, satuvad metsaomanikud
olukorda, kus seaduse üks norm keelab raie, teine aga lubab seadusest kaitse-eeskirjaga erandeid
teha – ka juba olemasolevad kaitse-eeskirjade jäävad kehtima. Praktikas lähtutakse ja tulebki
lähtuda kehtivast haldusaktist.1
1 Haldusakti rakendamise prioriteedi kohta vt: R. Narits, T. Annus, M. Ernits. PS § 3 komm 40. – Teoses: Ü. Madise
jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 4. vlj. 2017. Haldusakti, mis selle andmise ajal on
kehtiva õigusega kooskõlas olnud, isiku kahjuks muutmise alused haldusmenetluse seaduses on pealegi väga piiratud
(vt § 66 lõiked 2-4).
2
Kaitse-eeskiri võib lubada piiranguvööndis raiet (vt nt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja § 22).
Inimene võib haldusaktile tugineda, sest kehtiv haldusakt on siduv ka riigi jaoks (HMS § 60 lg 2).
Kui kavandatava normi eesmärk on raie tegelikult keelata, siis tuleb ette näha ka kaitse-eeskirjade
muutmine. Olukord, kus kehtiv kaitse-eeskiri ütleb üht, seadus teist ja inimene ei mõista, mis on
lubatud ja mis keelatud, on õigusriigis lubamatu. Üksikjuhtumitele sobivaid ja inimestega
läbiräägitud lahendusi ei tohiks muuta seadusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Justiitsministeerium
Evelin Lopman 693 8431
Liina Lust-Vedder 693 8429