Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.2/5919 |
Registreeritud | 13.09.2024 |
Sünkroonitud | 16.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Elva Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Elva Vallavalitsus |
Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
ELVA VALLAVALITSUS
Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170
Päästeamet Meie 12.09.2023 nr 6-1/6-5 Lõuna päästekeskus [email protected] Kalme külas Mesika 22 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Elva Vallavalitsuse 16.04.2024 korraldusega nr 164 algatati Kalme külas Mesika 22 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 22 krundil kehtiva detailplaneeringu muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti, hoonestusala ja hoonete ehitisealust pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Mesika 22 krundi kehtib Rõngu Vallavolikogu 23,10,2007 otsusega nr 27 kehtestatud „Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneering“ (OÜ GPP töö nr DP 09- 06). Mesika 22 kinnistu detailplaneeringuga soovitakse muuta Käärdi kinnistu detailplaneeringut Mesika 22 krundi osas. Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Terav Kera OÜ poolt koostatud detailplaneeringu (töö nr DP-01-24) „Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisa: Terav Kera OÜ töö nr DP-01-24 „Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering“. Maarika Uprus 527 1860 [email protected]
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV TEEALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV ERAÕU
HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK MAHT
JA ASUKOHT
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
OLEMASOLEV METS
OLEMASOLEV ROHUMAA
OLEMASOLEV VEEKOGU
OLEMASOLEV TOOTMISÕU
OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE
OLEMASOLEV PÕLD
KEHTESTATUD
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
1
2
3
4
T
A
R
T
U
-
V
A
L
G
A
R
A
U
D
T
E
E
AUTOREMONDI
TÖÖKODA
1
Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu (katastritunnus 69403:004:0120)
detailplaneering, kehtestatud 23.10.2007, muudetud 11.03.2023
2
Kalme külas Mesika 32 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 02.11.2021
3
Rõngu valla Käärdi aleviku Mesika tn 10 maaüksuse (69403:004:0090) detailplaneering,
kehtestatud 03.08.2017
PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
MÄRKUSED:
1. Aluskaart saadud Maa-ametist 15.05.2024.
PLANEERINGUALA
KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
3 4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2024
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24
4
Mesika tn 32a maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 19.01.2017
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV BETOONKIVI SILLUTISEGA ALA
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA, PÕÕSAS
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE
KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI
KONTUUR
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV DRENAAŽITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV METALLPIIRE
OLEMASOLEV VÕRKPIIRE
OLEMASOLEV AUTO- JA JALGVÄRAV
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
OLEMASOLEV OLUKORD
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
2 4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2024
OLEMASOLEV OLUKORD
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ
(EEG000197) poolt, 15.12.2023.a, töö nr 1190-23GEO.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Kommunikatsioonid saadud teostusmõõdistustelt.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV BETOONKIVI SILLUTISEGA ALA
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA, PÕÕSAS
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK MAHT
JA ASUKOHT (märkused pkt 2)
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE
KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI
KONTUUR
OLEMASOLEV DRENAAŽITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
4 4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2024
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ
(EEG000197) poolt, 15.12.2023.a, töö nr 1190-23GEO.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Kommunikatsioonid saadud teostusmõõdistustelt.
2. Lisanduv põhihoone maht tuleb kavandada elamu laiendusena.
Tänava poolt vaadates peab eraldi ehitatav abihoone paiknema
tagapool elamut.
3. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile lubatud
ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet
(nt grillmaja, kasvuhoone jms). Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis
hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral on parema
ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul
nõusolekul kavandada kuni 20 m² hoonet väljapoole hoonestusala.
Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes.
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24
Krundi
aadress
Krundi
pindala
Hoonete suurim
lubatud
arv krundil
Hoonete
suurim lubatud
ehitise-
alune pind
Hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus
(maapinnast)
Mesika tn 22 5215 m²
Krundi planeeritud
kasutamise
sihtotstarve/osakaal
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED
3 hoonet
(1 elamu+2 abihoonet)
elamul kuni 9,0 m,
abihoonetel kuni 6,0 m
350 m²
Üksikelamu maa EP
100%
Hoonete suurim
lubatud
korruselisus
Elamul 2
(maapealset)
korrust,
abihoonel 1
(maapealne) korrus
Lubatud
katuse-
kalle
0-45°
TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-01-24
TARTU MAAKOND, ELVA VALD
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Elva Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Erik Raadom
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt Merit Naruskberg
Tartu 2024
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 3
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4
5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4
5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4
5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4
5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5
5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6
8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 6
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6
8.2. Krundi ehitusõigus ............................................................................................... 6
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 7
8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................. 8
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9
8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................ 9
8.8. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9
8.9. Tehnovõrkude ja –rarajatiste asukohad ..............................................................10
8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10
8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10
8.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................10
8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................10
8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................11
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11
8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................12
8.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................12
8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................13
8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13
8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................13
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................14
JOONISED
1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………15
2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….16
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed....…………………………….17
4. Põhijoonis koos tehnovõrkudega................................................…………………….18
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 16. aprill 2024.a korraldus nr
164 Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Elva Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuks on Erik Raadom.
2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit
Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 22 krundil kehtiva detailplaneeringu
muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti, hoonestusala ja
hoonete ehitisealust pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele,
heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala suurus on 5215 m2.
Alal kehtib Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud Elva valla
üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu
maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka
ridaelamuid. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Mesika tn 22;
katastriüksuse tunnus- 69403:004:0102;
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 5215 m2.
4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid
Planeerimisseadus;
Ehitusseadustik;
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
4
Tartu maakonnaplaneering 2030+;
Elva valla arengukava;
Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud „Elva valla
üldplaneering”;
Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri;
Elva valla jäätmehoolduseeskiri;
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded;
Rõngu Vallavolikogu 23,10,2007 otsusega nr 27 kehtestatud „Käärdi alevikus ja
Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneering“, OÜ GPP töö nr DP 09-06;
KG-Büroo OÜ poolt 15.12.2023.a koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 1195-
23GEO.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Kalme külas ja hõlmab Mesika tn 22
kinnistut. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.
5.1. Planeeringuala maakasutus
Mesika tn 22 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Krundil asub
olemasolev üksikelamu (ehr kood: 121264704).
5.2 Juurdepääsud ja teed
Mesika tn 22 krundile on olemasolev juurdepääs kahesuunalise liiklusega Mesika tänavalt,
mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 4,0 kuni 4,8 meetri laiune.
Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus ühel pool teed on 2,5 meetri laiune
asfaltkattega kõnnitee ja teisel pool teed on haljasriba. Tänavakoridori laius on
planeeringualaga piirnevas osas 14,0 kuni 22,0 meetrit.
5.3 Haljastus ja maastik
Mesika tn 22 krunt on haljastatud ja heakorrastatud. Krundi lääne- ja põhjapiiril kasvavad reas
okas- ja lehtpuud, edelaosas kasvavad üksikud lehtpuud, idaosas kasvavad suuremate
gruppidena okas- ja lehtpuud ning idapiiril kasvab võsa ja puistu.
Krundi keskosas asub tiik ning idaservas asub kraav.
Planeeringuala reljeef langeb edelast kirde suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 61.82 (edelaosas) kuni 57.84 (kirdenurk) meetrit. Krundi keskosas asuv tiik ja
idaosas asuv kraav on ümbritsevast maapinnast madalamad (tiigi veepiir 57.71 meetrit ja
kraav 57.75 meetrit).
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
5
Planeeringuala jääb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel kaitstud põhjaveega alale.
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Mesika tn 22 maaüksus alal, kus võib esineda
kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla
radoonisisaldus kõrge.
5.4 Tehnovõrgud
Mesika tn 22 krundil on olemasolev elektri-, side-, vee- ja kanalisatsioonivarustuse liitumine.
Krundi lõunaosas asub olemasolev maakütte kollektor. Tiigist kulgeb kraavini drenaažitoru.
5.5 Kitsendused
Planeeringualal kitsendused puuduvad.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Elva vald on Tartumaa edelaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Elva linn,
Puhja alevik, Rõngu alevik ja Käärdi alevik. Planeeringuala paikneb Kalme küla kirdenurgas,
ca 90 meetri kaugusel Käärdi aleviku piirist ning ca 640 meetri kaugusel Elva linna piirist.
Lähim bussipeatus (Rukki) asub planeeringualast loodesuunas ca 950 meetri kaugusel. Lähim
kauplus asub planeeringualast ca 1,3 kilomeetri kaugusel. Elva Lasteaed Murumuna jääb
planeeringualast ca 2,2 kilomeetri kaugusele ning Elva Gümnaasium jääb planeeringualast ca
1,4 kilomeetri kaugusele.
Planeeringuala piirneb põhjast Mesika tn 20 maaüksusega, idast Karu maaüksusega, lõunast
Mesika tn 24 maaüksusega ja läänest Mesika tänava maaüksusega.
Planeeringualast põhja-, lõuna- ja läänesuunda jäävad valdavalt üksikelamu maa krundid.
Idasuunas ning kaugemal lääne- ja lõunasuunas asuvad maatulundusmaad. Veidi eemal
lõunasuunas asub üldkasutatava maa maaüksus ning kaugemal idasuunas asub Tartu-Valga
raudtee (ca 255 m kaugusel).
Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Elamumaa krundid jäävad vahemikku
1332 – 8430 m2. Maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 9367 –
184523 m2 ning üldkasutatava maa maaüksus on suurusega 9822 m2.
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt
ühekorruselised või 1+katusekorrusega viilkatusega elamud. Samuti esineb ühekordseid
kelpkatusega hooneid, kahekordseid madalakaldelise kelpkatusega hooneid ning
kahekordseid ühepoolse kaldkatusega hooneid. Abihooned piirkonnas on valdavalt
ühekorruselised viilkatusega või ühepoolse kaldkatusega hooned.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
6
Hoonete välisviimistluses on kasutatud puitlaudist, krohvi ja telliskivi. Olemasolevate hoonete
katusematerjaliks on valdavalt plekk, kivi ja bituumensindel.
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeritud tegevus sobitub kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale
maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.
Planeeringuala paikneb Elva linna edelaosas, Käärdi asumis. Asumis paiknevad
korterelamute ja üksikelamute piirkonnad ning alal on suur elamuarenduse, sh korterelamute
potentsiaal.
Detailplaneeringuga soovitakse muuta Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu
detailplaneeringut Mesika 22 krundi osas. Huvitatud isik soovib suurendada krundile määratud
täisehitusprotsenti, hoonestusala ja hoonete ehitisealust pindala. Üldplaneeringu kohaselt jääb
detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud
rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka ridaelamuid. Hoonestusala ja täisehitusprotsendi
suurendamine ei ole vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Üldplaneeringuga on lubatud
täisehitusprotsent kuni 35% krundi pindalast. Arvestades olemasoleva krundi suurust (5215
m²) on hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel lubatud ehitisealune pindala
ebaproportsionaalselt väike (4,8%). Planeeringuga suurendatakse lubatud ehitisealust pinda
100 m² (täisehitusprotsent 6,7).
Planeeritud laiendatav põhihoone maht sobitub mahuliselt piirkonna väljakujunenud
keskkonda ja arvestab piirkonna hoonestuslaadi. Planeeringutud tegevus säilitab piirkonnale
omase ruumikvaliteedi. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna
hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on arvestatud on olemasoleva
ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega.
8. Planeeringu lahendus
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.
8.2. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Mesika tn 22 krundile on lubatud ehitada 1 elamu ja kuni 2 abihoonet. Keldrikorruse
rajamine ei ole lubatud.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud krundile ehitada üks kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust abihoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms).
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
7
Mesika tn 22 krundi ehitise lubatud kasutamise otstarbed on (alus „Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51):
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Kavandatava hoone lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse
konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne,
kõrgetasemeline ja linnaruumi rikastav.
Lisanduv põhihoone maht tuleb kavandada elamu laiendusena.
Tänava poolt vaadates peab eraldi ehitatav abihoone paiknema tagapool elamut.
Krundile ehitatavad hooned (sh laiendatav hooneosa) ja rajatised peavad
moodustama stiililiselt ühtse ja tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate
erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat
värvilahendust.
Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma
väljakujunenud arhitektuurse olukorraga.
Värvilahenduses arvestada väljakujunenud miljööga ja eelistada traditsioonilisi
värvilahendusi.
Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid
jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei
eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää
teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema
varjestatud.
Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.
Hoonete projekteerimisel Mesika tn 22 krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
8
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Katuseharja kulgemise suund Abihoone katusehari paralleelselt või risti elamuga.
Katuse tüüp Kaldkatus, lamekatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne materjal.
Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun.
Põhilised välisviimistlusmaterjalid
Puit, klaas, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 40 cm maapinnast.
8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud
hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt
prügimaja, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja
haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Planeeringuga nähakse ette
hoonestusala suurendamine krundi tänava- ja idapoolses küljes. Joonisel nr 4 Põhijoonis koos
tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete
kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete
vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.8. Planeeringu joonisel 4 on toodud
planeeritava abihoone võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Hoonete paigutusel ja
mahu kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade tagamisega.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 kõrgune hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms)
hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama
tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² (kuni 5 m kõrgune) hoone jääb naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga.
Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusaladest kruntide
esipiiride suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht ja
visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Mesika tn 22 krundil säilib olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt Mesika tänavalt.
Krundil on olemasolev juurdepääsutee ja krundisisene parkimisala. Planeeringuala krundi
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
9
minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“
parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt
3 parkimiskohta.
Sõidusuunad ja juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krunt peab olema heakorrastatud.
Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind peab olema suurem, kui hoone
ehitisealune (sh hoone, rajatis) ja kõvakattega alade pind kokku. Krundi
haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.
Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Kompaktse
kõrghaljastusega ala suurus peab olema vähemalt 10% krundi pindalast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.
Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.
Mesika tn 22 krundil on olemasolev piirdeaed koos jalg- ja autoväravaga.
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
Tänavapoolne piirdeaed peab olema läbipaistev, lubatud on kasutada hõredat
puitlippaeda või kasutada võrkaeda või võrkaeda koos hekkide mahuga kõrgusega
kuni 1,5 m maapinnast. Väravad ei tohi avaneda tänavale.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või võrkaed
(sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast.
8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Maapinna tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida, et oleks tagatud
sademevee äravool. Planeeritud krundi vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise
projekteerimise käigus (vt ka seletuskiri pkt 8.9.2).
8.8. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
10
hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude
abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Mesika tn 22 krundil on olemasolev veevarustuse liitumine Mesika tänava ühisveevärgi
torustikuga.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrjevett on võimalik
saada ühisveevärgi torustikust 10 l/s kolme tunni jooksul. Lähim hüdrant asub planeeringualast
põhjasuunas Mesika tänaval, jäädes planeeringualast 63 m kaugusele.
8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Mesika tn 22 krundil säilib olemasolev kanalisatsioonivarustuse liitumine Mesika tänava
ühiskanalisatsiooni torustikuga.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Mesika tn 22
krundi sademevesi juhitakse krundil asuvasse tiiki ja kraavi. Vt ka seletuskiri pkt 8.7.
8.9.3. Elektrivarustus
Mesika tn 22 krundil säilib olemasolev elektrivarustuse liitumine krundi loodenurga juures
asuvast olemasolevast elektriliitumiskilbist.
8.9.4. Soojavarustus
Mesika tn 22 krundi elamul on olemasolev maakütte tüüpi soojuspump ning katuse tasapinnal
asuvad päikesepaneelid.
Võimalikud lisakütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump) või
tahkeküte ja päikesepaneelid (hoone seina ja katuse tasapinnal). Keelatud on eraldiseisvate
maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine. Maaküttelahenduste valikul,
projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves
OÜ, 2019), tulenevalt kohalike omavalitsuste kontaktsoonist ning ühiselt kasutatavatest
põhjaveevarudest ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusest. Keelatud on märkimisväärselt
jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
11
8.9.5. Sidevarustus
Mesika tn 22 krundil säilib sidevarustuse liitumine Mesika tänaval asuvast sidekaablist.
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Jäätmekäitlus on lahendatud Mesika tn 22 krundil prügikonteinerite abil, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt
Elva valla jäätmehoolduseeskirjale.
Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei
ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja
tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades
vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.“).
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge
või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus
hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise
käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud
radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust
vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri
28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi
ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi
viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS
840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
sätestatud nõudeid.
Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
12
8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne olemasoleva piirkonna kompaktsuse ja tiheduse
olulist muutust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale
puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub
eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et
pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist
keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik
mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste
valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste
ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise
jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline
negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
8.12. Servituutide vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadus puudub.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
13
8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.
8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja
heale projekteerimistavale. Enne hoonele ehitusloa taotlemist tuleb hoone
eskiislahendus esitada Elva vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
14
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
PLANEERINGUALA
SITUATSIOONISKEEM
1 1:5000
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
Kuupäev
sept. 2024
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 13.09.2024 11:35 Adressaat: PÄA Lõuna <[email protected]>
Teema: 6-1/6-5 Kiri Päästeametile Mesika 22 dp kooskõlastamiseks esitamine Manused: Kiri Päästeametile Mesika 22 dp kooskõlastamiseks esitamine.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
ELVA VALLAVALITSUS
Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170
Päästeamet Meie 12.09.2023 nr 6-1/6-5 Lõuna päästekeskus [email protected] Kalme külas Mesika 22 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamiseks esitamine Elva Vallavalitsuse 16.04.2024 korraldusega nr 164 algatati Kalme külas Mesika 22 kinnistu detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 22 krundil kehtiva detailplaneeringu muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti, hoonestusala ja hoonete ehitisealust pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Mesika 22 krundi kehtib Rõngu Vallavolikogu 23,10,2007 otsusega nr 27 kehtestatud „Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneering“ (OÜ GPP töö nr DP 09- 06). Mesika 22 kinnistu detailplaneeringuga soovitakse muuta Käärdi kinnistu detailplaneeringut Mesika 22 krundi osas. Planeerimisseaduse § 133 lg 1 alusel esitame Teile kooskõlastamiseks Terav Kera OÜ poolt koostatud detailplaneeringu (töö nr DP-01-24) „Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering“. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisa: Terav Kera OÜ töö nr DP-01-24 „Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering“. Maarika Uprus 527 1860 [email protected]
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV TEEALA
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV ERAÕU
HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK MAHT
JA ASUKOHT
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
OLEMASOLEV METS
OLEMASOLEV ROHUMAA
OLEMASOLEV VEEKOGU
OLEMASOLEV TOOTMISÕU
OLEMASOLEV LOODUSLIK LAGE
OLEMASOLEV PÕLD
KEHTESTATUD
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
1
2
3
4
T
A
R
T
U
-
V
A
L
G
A
R
A
U
D
T
E
E
AUTOREMONDI
TÖÖKODA
1
Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu (katastritunnus 69403:004:0120)
detailplaneering, kehtestatud 23.10.2007, muudetud 11.03.2023
2
Kalme külas Mesika 32 kinnistu detailplaneering, kehtestatud 02.11.2021
3
Rõngu valla Käärdi aleviku Mesika tn 10 maaüksuse (69403:004:0090) detailplaneering,
kehtestatud 03.08.2017
PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
MÄRKUSED:
1. Aluskaart saadud Maa-ametist 15.05.2024.
PLANEERINGUALA
KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED
Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
3 4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2024
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24
4
Mesika tn 32a maaüksuse ja lähiala detailplaneering, kehtestatud 19.01.2017
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV BETOONKIVI SILLUTISEGA ALA
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA, PÕÕSAS
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE
KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI
KONTUUR
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
OLEMASOLEV DRENAAŽITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV METALLPIIRE
OLEMASOLEV VÕRKPIIRE
OLEMASOLEV AUTO- JA JALGVÄRAV
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
OLEMASOLEV OLUKORD
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
2 4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2024
OLEMASOLEV OLUKORD
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ
(EEG000197) poolt, 15.12.2023.a, töö nr 1190-23GEO.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Kommunikatsioonid saadud teostusmõõdistustelt.
2. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24
TINGMÄRGID
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV HOONE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV BETOONKIVI SILLUTISEGA ALA
OLEMASOLEV KILLUSTIKKATTEGA KÕNNITEE
OLEMASOLEV VEEKOGU/ TIIK, KRAAV
OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS/
PUU, PUISTU, HARVIK, VÕSA, PÕÕSAS
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE
HOONE ILLUSTREERIV VÕIMALIK MAHT
JA ASUKOHT (märkused pkt 2)
PLANEERITUD HOONESTUSALA
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE
KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
OLEMASOLEV MAAKÜTTE KOLLEKTORI
KONTUUR
OLEMASOLEV DRENAAŽITORU
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV KESKPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
4 4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
1:500
Kuupäev
sept. 2024
PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
MÄRKUSED:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ
(EEG000197) poolt, 15.12.2023.a, töö nr 1190-23GEO.
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Kommunikatsioonid saadud teostusmõõdistustelt.
2. Lisanduv põhihoone maht tuleb kavandada elamu laiendusena.
Tänava poolt vaadates peab eraldi ehitatav abihoone paiknema
tagapool elamut.
3. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on krundile lubatud
ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet
(nt grillmaja, kasvuhoone jms). Väljapoole hoonestusala on üldprintsiibis
hoonete püstitamine keelatud, kuid võimaluse korral on parema
ruumikasutamise eesmärgil lubatud naaberkrundi omaniku kirjalikul
nõusolekul kavandada kuni 20 m² hoonet väljapoole hoonestusala.
Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes.
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24
Krundi
aadress
Krundi
pindala
Hoonete suurim
lubatud
arv krundil
Hoonete
suurim lubatud
ehitise-
alune pind
Hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus
(maapinnast)
Mesika tn 22 5215 m²
Krundi planeeritud
kasutamise
sihtotstarve/osakaal
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED
3 hoonet
(1 elamu+2 abihoonet)
elamul kuni 9,0 m,
abihoonetel kuni 6,0 m
350 m²
Üksikelamu maa EP
100%
Hoonete suurim
lubatud
korruselisus
Elamul 2
(maapealset)
korrust,
abihoonel 1
(maapealne) korrus
Lubatud
katuse-
kalle
0-45°
TERAV KERA OÜ Sarapuu 2, Tartu 50705 tel. 555 481 55 reg. nr. 11319822 e-post: [email protected] a/a: EE702200221034629731
Töö nr: DP-01-24
TARTU MAAKOND, ELVA VALD
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU
DETAILPLANEERING
Detailplaneeringu koostamise korraldaja Elva Vallavalitsus
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Erik Raadom
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt Merit Naruskberg
Tartu 2024
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus ............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid............................................ 3
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus ............................................................................. 4
5.1. Planeeringuala maakasutus ........................................................................................ 4
5.2 Juurdepääsud ja teed .................................................................................................. 4
5.3 Haljastus ja maastik ..................................................................................................... 4
5.4 Tehnovõrgud ................................................................................................................ 5
5.5 Kitsendused ................................................................................................................. 5
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................. 5
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ...................................................... 6
8. Planeeringu lahendus ................................................................................................... 6
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 6
8.2. Krundi ehitusõigus ............................................................................................... 6
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 7
8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine .............................................................................. 8
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 8
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9
8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ........................................................................ 9
8.8. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9
8.9. Tehnovõrkude ja –rarajatiste asukohad ..............................................................10
8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi ....................................................................................10
8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi .................................................................................10
8.9.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .............................................................................10
8.9.4. Soojavarustus .........................................................................................................10
8.9.5. Sidevarustus ...........................................................................................................11
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11
8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud .......................................................12
8.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................12
8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................13
8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13
8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks ................................................................13
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte ..........................................................................14
JOONISED
1. Situatsiooniskeem…………………………………………………………………………15
2. Olemasolev olukord……………………………………………………………………….16
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed....…………………………….17
4. Põhijoonis koos tehnovõrkudega................................................…………………….18
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus Detailplaneeringu koostamise aluseks on Elva Vallavalitsuse 16. aprill 2024.a korraldus nr
164 Kalme külas Mesika tn 22 kinnistu detailplaneeringu algatamise kohta.
Planeeringu koostamise korraldajaks on Elva Vallavalitsus. Planeeringu koostamisest
huvitatud isikuks on Erik Raadom.
2. Detailplaneeringu koostaja Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit
Naruskberg (dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta Planeeringu eesmärk on välja selgitada Mesika 22 krundil kehtiva detailplaneeringu
muutmise võimalikkus, et suurendada määratud täisehitusprotsenti, hoonestusala ja
hoonete ehitisealust pindala. Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele,
heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala suurus on 5215 m2.
Alal kehtib Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud Elva valla
üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu
maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka
ridaelamuid. Käesolev detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Mesika tn 22;
katastriüksuse tunnus- 69403:004:0102;
maakasutuse sihtotstarve- 100% elamumaa;
pindala- 5215 m2.
4. Detailplaneeringu koostamise alused ja lähtedokumendid
Planeerimisseadus;
Ehitusseadustik;
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
4
Tartu maakonnaplaneering 2030+;
Elva valla arengukava;
Elva Vallavolikogu 06.05.2024 otsusega nr 121 kehtestatud „Elva valla
üldplaneering”;
Elva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskiri;
Elva valla jäätmehoolduseeskiri;
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded;
Rõngu Vallavolikogu 23,10,2007 otsusega nr 27 kehtestatud „Käärdi alevikus ja
Kalme külas asuva Käärdi kinnistu detailplaneering“, OÜ GPP töö nr DP 09-06;
KG-Büroo OÜ poolt 15.12.2023.a koostatud geodeetiline alusplaan, töö nr 1195-
23GEO.
5. Olemasoleva olukorra iseloomustus Planeeringuala asub Tartu maakonnas Elva vallas Kalme külas ja hõlmab Mesika tn 22
kinnistut. Planeeringuala asukoht on näidatud joonisel 1 Situatsiooniskeem.
5.1. Planeeringuala maakasutus
Mesika tn 22 maaüksuse maakasutuse sihtotstarve on elamumaa 100%. Krundil asub
olemasolev üksikelamu (ehr kood: 121264704).
5.2 Juurdepääsud ja teed
Mesika tn 22 krundile on olemasolev juurdepääs kahesuunalise liiklusega Mesika tänavalt,
mille asfaltkattega sõidutee on planeeringualaga piirnevas osas 4,0 kuni 4,8 meetri laiune.
Tegemist on ühiskasutusega tänavaruumiga, kus ühel pool teed on 2,5 meetri laiune
asfaltkattega kõnnitee ja teisel pool teed on haljasriba. Tänavakoridori laius on
planeeringualaga piirnevas osas 14,0 kuni 22,0 meetrit.
5.3 Haljastus ja maastik
Mesika tn 22 krunt on haljastatud ja heakorrastatud. Krundi lääne- ja põhjapiiril kasvavad reas
okas- ja lehtpuud, edelaosas kasvavad üksikud lehtpuud, idaosas kasvavad suuremate
gruppidena okas- ja lehtpuud ning idapiiril kasvab võsa ja puistu.
Krundi keskosas asub tiik ning idaservas asub kraav.
Planeeringuala reljeef langeb edelast kirde suunas. Maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 61.82 (edelaosas) kuni 57.84 (kirdenurk) meetrit. Krundi keskosas asuv tiik ja
idaosas asuv kraav on ümbritsevast maapinnast madalamad (tiigi veepiir 57.71 meetrit ja
kraav 57.75 meetrit).
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
5
Planeeringuala jääb Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi alusel kaitstud põhjaveega alale.
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb Mesika tn 22 maaüksus alal, kus võib esineda
kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid ja hoonete siseõhus võib olla
radoonisisaldus kõrge.
5.4 Tehnovõrgud
Mesika tn 22 krundil on olemasolev elektri-, side-, vee- ja kanalisatsioonivarustuse liitumine.
Krundi lõunaosas asub olemasolev maakütte kollektor. Tiigist kulgeb kraavini drenaažitoru.
5.5 Kitsendused
Planeeringualal kitsendused puuduvad.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 2 Olemasolev olukord.
6. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Elva vald on Tartumaa edelaosas asuv omavalitsus. Suuremateks keskusteks on Elva linn,
Puhja alevik, Rõngu alevik ja Käärdi alevik. Planeeringuala paikneb Kalme küla kirdenurgas,
ca 90 meetri kaugusel Käärdi aleviku piirist ning ca 640 meetri kaugusel Elva linna piirist.
Lähim bussipeatus (Rukki) asub planeeringualast loodesuunas ca 950 meetri kaugusel. Lähim
kauplus asub planeeringualast ca 1,3 kilomeetri kaugusel. Elva Lasteaed Murumuna jääb
planeeringualast ca 2,2 kilomeetri kaugusele ning Elva Gümnaasium jääb planeeringualast ca
1,4 kilomeetri kaugusele.
Planeeringuala piirneb põhjast Mesika tn 20 maaüksusega, idast Karu maaüksusega, lõunast
Mesika tn 24 maaüksusega ja läänest Mesika tänava maaüksusega.
Planeeringualast põhja-, lõuna- ja läänesuunda jäävad valdavalt üksikelamu maa krundid.
Idasuunas ning kaugemal lääne- ja lõunasuunas asuvad maatulundusmaad. Veidi eemal
lõunasuunas asub üldkasutatava maa maaüksus ning kaugemal idasuunas asub Tartu-Valga
raudtee (ca 255 m kaugusel).
Maaüksuste suurused kontaktvööndis on varieeruvad. Elamumaa krundid jäävad vahemikku
1332 – 8430 m2. Maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused jäävad vahemikku 9367 –
184523 m2 ning üldkasutatava maa maaüksus on suurusega 9822 m2.
Planeeringuala kontaktvööndis asuvad olemasolevad üksikelamud on valdavalt
ühekorruselised või 1+katusekorrusega viilkatusega elamud. Samuti esineb ühekordseid
kelpkatusega hooneid, kahekordseid madalakaldelise kelpkatusega hooneid ning
kahekordseid ühepoolse kaldkatusega hooneid. Abihooned piirkonnas on valdavalt
ühekorruselised viilkatusega või ühepoolse kaldkatusega hooned.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
6
Hoonete välisviimistluses on kasutatud puitlaudist, krohvi ja telliskivi. Olemasolevate hoonete
katusematerjaliks on valdavalt plekk, kivi ja bituumensindel.
7. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Planeeritud tegevus sobitub kavandatavasse asupaika, tuginedes ümbritsevale
maakasutuslikule situatsioonile ning strateegilistele planeerimisdokumentidele.
Planeeringuala paikneb Elva linna edelaosas, Käärdi asumis. Asumis paiknevad
korterelamute ja üksikelamute piirkonnad ning alal on suur elamuarenduse, sh korterelamute
potentsiaal.
Detailplaneeringuga soovitakse muuta Käärdi alevikus ja Kalme külas asuva Käärdi kinnistu
detailplaneeringut Mesika 22 krundi osas. Huvitatud isik soovib suurendada krundile määratud
täisehitusprotsenti, hoonestusala ja hoonete ehitisealust pindala. Üldplaneeringu kohaselt jääb
detailplaneeringuga hõlmatav ala väikeelamu maa-ala juhtotstarbega alale, kuhu on lubatud
rajada üksik-, kaksik- ja erandjuhtumil ka ridaelamuid. Hoonestusala ja täisehitusprotsendi
suurendamine ei ole vastuolus üldplaneeringu põhimõtetega. Üldplaneeringuga on lubatud
täisehitusprotsent kuni 35% krundi pindalast. Arvestades olemasoleva krundi suurust (5215
m²) on hetkel kehtiva detailplaneeringu alusel lubatud ehitisealune pindala
ebaproportsionaalselt väike (4,8%). Planeeringuga suurendatakse lubatud ehitisealust pinda
100 m² (täisehitusprotsent 6,7).
Planeeritud laiendatav põhihoone maht sobitub mahuliselt piirkonna väljakujunenud
keskkonda ja arvestab piirkonna hoonestuslaadi. Planeeringutud tegevus säilitab piirkonnale
omase ruumikvaliteedi. Kavandatav hoonestus on proportsionaalses mahus piirkonna
hoonestusega. Hoonete arhitektuursete tingimuste määramisel on arvestatud on olemasoleva
ja planeeritud hoonestuse arhitektuurse sobivusega.
8. Planeeringu lahendus
8.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse jagamist (sh piiride muutmist) ei kavandata.
8.2. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Mesika tn 22 krundile on lubatud ehitada 1 elamu ja kuni 2 abihoonet. Keldrikorruse
rajamine ei ole lubatud.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud krundile ehitada üks kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust abihoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms).
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
7
Mesika tn 22 krundi ehitise lubatud kasutamise otstarbed on (alus „Ehitise kasutamise
otstarvete loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51):
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone.
8.3. Arhitektuurinõuded ehitistele
Kavandatava hoone lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse
konkreetse hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema piirkonda sobiv, kaasaegne,
kõrgetasemeline ja linnaruumi rikastav.
Lisanduv põhihoone maht tuleb kavandada elamu laiendusena.
Tänava poolt vaadates peab eraldi ehitatav abihoone paiknema tagapool elamut.
Krundile ehitatavad hooned (sh laiendatav hooneosa) ja rajatised peavad
moodustama stiililiselt ühtse ja tervikliku kompleksi. Krundile projekteeritavate
erinevate hoonete juures tuleb kasutada ühesuguseid materjale ning kokkusobivat
värvilahendust.
Välisviimistlusmaterjalid peavad sobima ümbritsevasse keskkonda ja harmoneeruma
väljakujunenud arhitektuurse olukorraga.
Värvilahenduses arvestada väljakujunenud miljööga ja eelistada traditsioonilisi
värvilahendusi.
Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri välisagregaadid
jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt vaadeldavad ja ei
eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või vedelike väljutamine, jää
teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või katus. Seadmed peavad olema
varjestatud.
Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse. Paneelid või nendega
kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest elementidest või fassaadist.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid.
Hoonete projekteerimisel Mesika tn 22 krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
8
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Katuseharja kulgemise suund Abihoone katusehari paralleelselt või risti elamuga.
Katuse tüüp Kaldkatus, lamekatus.
Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid jm kvaliteetne materjal.
Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun.
Põhilised välisviimistlusmaterjalid
Puit, klaas, kivi, krohv (ka kombineeritult) jm kvaliteetne materjal.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud kõrgus on kuni 40 cm maapinnast.
8.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud krundile hoonestusala, mille piires võib rajada
ehitusõigusega määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud
hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt
prügimaja, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parklate, tehnovõrkude ja
haljasalade kavandamine.
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Planeeringuga nähakse ette
hoonestusala suurendamine krundi tänava- ja idapoolses küljes. Joonisel nr 4 Põhijoonis koos
tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida projekteerimise käigus hoonete
kuju ja konfiguratsiooni, arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete
vahelised vähimad lubatud kaugused on esitatud pkt. 8.8. Planeeringu joonisel 4 on toodud
planeeritava abihoone võimalik illustratiivne paiknemine hoonestusalas. Hoonete paigutusel ja
mahu kavandamisel tuleb arvestada tuleohutuskujade tagamisega.
Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud kruntidele ehitada üks kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 kõrgune hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms)
hoonestusalasse või väljapoole hoonestusala. Nimetatud hoone püstitamisel peab arvestama
tuleohutuskujasid. Juhul kui kuni 20 m² (kuni 5 m kõrgune) hoone jääb naaberkinnistu piirile
lähemale kui 4 m peab hoone asukoha kooskõlastama vastava naaberkinnistu omanikuga.
Antud tingimus ei kehti tänavapoolsete krundipiiride suhtes, hoonestusaladest kruntide
esipiiride suunas ei ole lubatud kuni 20 m² hoonete ehitamine. Kuni 20 m² hoonete asukoht ja
visuaalne lahendus peab olema kooskõlastatud omavalitsusega.
8.5. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Mesika tn 22 krundil säilib olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt Mesika tänavalt.
Krundil on olemasolev juurdepääsutee ja krundisisene parkimisala. Planeeringuala krundi
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
9
minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“
parkimisnormidele, mille järgi peab elamu krundil väike-elamute alal olema tagatud vähemalt
3 parkimiskohta.
Sõidusuunad ja juurdepääs krundile on esitatud joonisel nr 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
8.6. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Olemasoleva haljastuse likvideerimisel ja uue rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krunt peab olema heakorrastatud.
Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind peab olema suurem, kui hoone
ehitisealune (sh hoone, rajatis) ja kõvakattega alade pind kokku. Krundi
haljastatud ala alla ei loeta sillutatud või kaetud ala ning konteinerhaljastust.
Krundil tuleb säilitada maksimaalselt väärtuslik kõrghaljastus. Kompaktse
kõrghaljastusega ala suurus peab olema vähemalt 10% krundi pindalast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Tagatud peab olema nähtavus krundilt väljasõidul.
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.
Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.
Mesika tn 22 krundil on olemasolev piirdeaed koos jalg- ja autoväravaga.
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
Tänavapoolne piirdeaed peab olema läbipaistev, lubatud on kasutada hõredat
puitlippaeda või kasutada võrkaeda või võrkaeda koos hekkide mahuga kõrgusega
kuni 1,5 m maapinnast. Väravad ei tohi avaneda tänavale.
Krundipiiride vahelise piirde rajamisel on lubatud võrkaed, võrkpaneelaed või võrkaed
(sh võrkpaneelaed) kombineeritud hekiga kõrgusega kuni 1,5 m maapinnast.
8.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Maapinna tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida, et oleks tagatud
sademevee äravool. Planeeritud krundi vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise
projekteerimise käigus (vt ka seletuskiri pkt 8.9.2).
8.8. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
10
hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude
abinõudega.
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
8.9. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Põhijoonis koos tehnovõrkudega.
8.9.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Mesika tn 22 krundil on olemasolev veevarustuse liitumine Mesika tänava ühisveevärgi
torustikuga.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada siseministri 18.02.2021 a. määrusega nr 10
„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse
nõuded, tingimused ning kord“, mille § 7 lg 6 alusel I kasutusviisiga hoonel loetakse
veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Tuletõrjevett on võimalik
saada ühisveevärgi torustikust 10 l/s kolme tunni jooksul. Lähim hüdrant asub planeeringualast
põhjasuunas Mesika tänaval, jäädes planeeringualast 63 m kaugusele.
8.9.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Mesika tn 22 krundil säilib olemasolev kanalisatsioonivarustuse liitumine Mesika tänava
ühiskanalisatsiooni torustikuga.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.
Krundilt tulevat sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele. Mesika tn 22
krundi sademevesi juhitakse krundil asuvasse tiiki ja kraavi. Vt ka seletuskiri pkt 8.7.
8.9.3. Elektrivarustus
Mesika tn 22 krundil säilib olemasolev elektrivarustuse liitumine krundi loodenurga juures
asuvast olemasolevast elektriliitumiskilbist.
8.9.4. Soojavarustus
Mesika tn 22 krundi elamul on olemasolev maakütte tüüpi soojuspump ning katuse tasapinnal
asuvad päikesepaneelid.
Võimalikud lisakütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump) või
tahkeküte ja päikesepaneelid (hoone seina ja katuse tasapinnal). Keelatud on eraldiseisvate
maapinnale paigaldatavate päikesepaneelide kasutamine. Maaküttelahenduste valikul,
projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves
OÜ, 2019), tulenevalt kohalike omavalitsuste kontaktsoonist ning ühiselt kasutatavatest
põhjaveevarudest ja nende kvaliteedi hoidmiskohustusest. Keelatud on märkimisväärselt
jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks kütteõlid, põlevkivi ja kivisüsi.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
11
8.9.5. Sidevarustus
Mesika tn 22 krundil säilib sidevarustuse liitumine Mesika tänaval asuvast sidekaablist.
8.10. Keskkonnatingimuste seadmine
Jäätmekäitlus on lahendatud Mesika tn 22 krundil prügikonteinerite abil, kus eri liiki
olmejäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Jäätmete käitlemine korraldatakse vastavalt
Elva valla jäätmehoolduseeskirjale.
Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei
ületataks piirkonna jaoks käesoleva seaduse § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ Lisa 1 normtasemeid. Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja
tagada, et paigaldatavate tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
Hoone projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades
vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.“).
Eesti pinnase radooniriski kaardi alusel paikneb planeeringuala alal, kus võib esineda kõrge
või väga kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Kohati võib sellistel aladel olla radoonisisaldus
hoonete siseõhus kõrge. Selgitamaks pinnase radoonisisaldust teostada projekteerimise
käigus pinnase radoonisisalduse mõõtmine, et täpsustada radooniohtu. Kõrgendatud
radoonitaseme korral tuleb hoonete projekteerimisel kasutusele võtta õhu radoonisisaldust
vähendavad meetmed. Tagada tuleb ruumides Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri
28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi
ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi
viitetase“ kohane õhu radoonisisalduse viitetase. Soovituslik on projekteerimisel järgida EVS
840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
sätestatud nõudeid.
Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
12
8.11. Planeeringulahendusega kaasnevad mõjud
Majanduslikud mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega ei kaasne olemasoleva piirkonna kompaktsuse ja tiheduse
olulist muutust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale
puudub.
Kultuurilised mõjud
Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või
nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset
kultuurilist mõju. Planeeringulahendus on kooskõlas piirkonnas välja kujunenud
asustusstruktuuriga. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobivad
arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale
puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringu realiseerimisega negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub
eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning
liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et
pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub.
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist
keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt
väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga. Ehitustegevuse ajal on võimalik
mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitiste
valmimise järgselt negatiivsed mõjud vähenevad oluliselt. Planeeritud hoonete ja rajatiste
ehitamine ei põhjusta eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevust, millega kaasneks
pikaajaline keskkonnaseisundi kahjustumine, sealhulgas vee, pinnase, õhusaastatuse, olulise
jäätmetekke või mürataseme suurenemine. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et pikaajaline
negatiivne mõju looduskeskkonnale puudub.
8.12. Servituutide vajaduse määramine
Servituutide seadmise vajadus puudub.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
13
8.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
8.14. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.
8.15. Tingimused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja
heale projekteerimistavale. Enne hoonele ehitusloa taotlemist tuleb hoone
eskiislahendus esitada Elva vallavalitsusele kooskõlastamiseks.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
KALME KÜLAS MESIKA TN 22 KINNISTU DETAILPLANEERING
TERAV KERA OÜ
14
9. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
Planeeringu on kooskõlastanud:
PLANEERINGUALA
SITUATSIOONISKEEM
1 1:5000
Töö nrMõõtJooniseidJoonis
4
Planeeringu koostamisest huvitatud isik
Töö nimetus
Joonise nimetus
TERAV KERA OÜ
Reg. nr. 11319822
e-post: [email protected]
www.teravkera.ee
Sarapuu 2, 50705 Tartu
Kuupäev
sept. 2024
Projekti juht, maastikuarhitekt
Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija
Merit Naruskberg
Erik Raadom
Mesika tn 22 kinnistu detailplaneering
Kalme külas
DP-01-24