Sissetulev kiri

Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Aivar Kokk

Riigikogu majanduskomisjon

Lossi plats 1a

15165 Tallinn

Marko Pomerants

Keskkonnaministeerium

Narva mnt 7a

15172 Tallinn

Urmas Reinsalu

Justiitsministeerium

Tõnismägi 5a

15191 Tallinn

22.05.2017 nr 5-4/2017-096-1

Ettepanek sisetehingute piirangu säilitamiseks jäätmevaldkonnas

Austatud Riigikogu majanduskomisjoni liikmed ja ministrid

Riigihangete seaduse (eelnõu 450 SE) menetluses esitas Keskerakonna fraktsioon ettepaneku

muuta eelnõu §-i 228 punkti 1 ning tunnistada sellega kehtetuks jäätmeseaduse § 1 lg 5 teine

lause. Pakutud muudatus tooks kaasa sisetehingute lubamise jäätmeveol, konkurentsiolukorra

edasise halvenemise ja tarbija huvide kahjustamise.

Konkurentsiamet on jätkuvalt seisukohal, et riik ja kohalik omavalitsus ei peaks sekkuma

ettevõtlusse turgudel, kus eraettevõtjate vaheline konkurents toimib või kus see on võimalik.

Seda seisukohta väljendas Konkurentsiamet 2012. a ettepanekus konkurentsiolukorra

parandamiseks olmejäätmete kogumise ja veo ning käitlemise kaubaturgudel. Toona oli

vaatluse all kuni 06.01.2015 kehtinud JäätS § 66 lg 11. Samad argumendid on asjakohased ka

praegu, kuna sisetehingute lubamine jäätmevaldkonnas annaks võimaluse kohalikel

omavalitsustel sõlmida sisetehing kohaliku omavalitsuse poolt loodud äriühinguga. Jäätmeveo

teenuse tasu hakkab sellisel juhul otsustuskorras määrama kas kohaliku omavalitsuse poolt

loodud üksus või tema osalusega äriühing. Seega sisuliselt oleks tegemist JäätS § 66 lg-ga 11

samalaadse regulatsiooni kehtestamisega, kuid seda vaba konkurentsi veelgi piiravamal kujul.

Ettevõtlust korraldades peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks. Muude

avalike huvide seas tuleb seejuures arvestada konkurentsiga. Riigikohus on sedastanud, et

konkurentsivabadus kaitseb mitte üksnes ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid lõppkokkuvõttes

2 (3)

ka tarbijat, kuna lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga

(3-4-1-30-14, p 54; vt ka 3-4-1-2-13, p 105). JäätS § 66 lg 11 kitsaskohti analüüsides tuvastas

Riigikohus mitte üksnes lepingu- ja ettevõtlusvabaduse riived, vaid leidis ka, et JäätS § 66 lg

11 alusel kujunenud teenustasu hind ei pruugi olla tarbija jaoks madalam teenustasust, mis

kujuneb riigihanke käigus jäätmevedajate konkurentsi tingimustes (3-4-1-34-14, p 41-43).

Kuna hetkel kehtib jäätmeseaduses sisetehingute piirang ning on kehtetuks tunnistatud JäätS §

66 lg 11, siis on kohalikul omavalitsus võimalus korraldada jäätmevedu JäätS § 66 lg 1 alusel.

Selle mudeli järgi sõlmib jäätmetekitaja otse riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu ning

omavalitsusüksus ei kehtesta jäätmetekitajale ka jäätmekäitluse eest teenustasu hinda.

Teenustasu suuruse määrab konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmevedajate

vahelise riigihanke käigus. Teisisõnu toimub konkurents turu pärast. Juhul kui seadusega

jäätmevaldkonnas sisetehingud lubada, siis suure tõenäosusega konkurents kaoks ja selle

asemele astuks kohaliku omavalitsuse loodud monopol.

JäätS muudatuse eesmärgiks, millega tunnistati kehtetuks JäätS § 66 lg 11, oli tagada ettevõtlus-

ja konkurentsivabadust. Ka riigihankemenetluse eesmärk on soodustada ettevõtlust ning

konkurentsi. Uued hankedirektiivid ei kohusta liikmesriikidel sisetehingute lubamist kõikidele

kontsessioonidele. Seesuguses majandussektoris, kus turgu on mõistlik rohkem avada ja lasta

ettevõtjatel konkureerida, tohib sisetehingute sõlmimist keelata. Seda, et jäätmevaldkonnas

valitseb Eestis nimelt selline olukord, kinnitab Riigikohtu argumentatsioon eespool viidatud

otsuses kohtuasjas 3-4-1-34-14. Juhul kui Riigikogu otsustaks nüüd jäätmevaldkonnas

sisetehingud lubada, oleks tulemus vastupidine. Konkurentsiolukord jäätmeturul halveneks

oluliselt, kahjustades lõppastmes tarbija huve.

Konkurentsiolukorra halvenemist sisetehingute kehtestamisel annab tunnistust JäätS § 66 lg 11

rakendamise praktika. Konkurentsiamet uuris MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus tegevust

jäätmeveo korraldamisel JäätS § 66 lg 11 alusel. Selgus, et jäätmekeskuse poolt kehtestatud

hind ei ole mõistlikus vahekorras jäätmekeskuse poolt tarbijatele osutava teenuse majandusliku

väärtusega. Seetõttu tegi Konkurentsiamet jäätmekeskusele ettekirjutuse teenustasude

vähendamiseks. Tegemist on ühe näitega, kus JäätS § 66 lg 11 rakendamisel on tegelikkuses

realiseerunud Riigikohtu lahendi 3-4-1-34-14 punktides 41 ja 43 viidatud oht, et sisetehingute

lubatavuse tingimustes kujuneb jäätmekäitluse teenustasu hind kõrgemaks kui

konkurentsitingimustes. Samalaadset menetlus viiakse käesoleval hetkel läbi ka Tallinna

Jäätmekeskuse suhtes, kes sarnaselt MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus on konkurentsisurvest

vabastatud.

Ehkki Konkurentsiamet nõustub, et teatud olukordades võib avalikes huvides ka konkurentsi

piirata, siis antud juhul on meie hinnangul oluline tähele panna, et turu piiramiseks sisulised

põhjendused puuduvad. Enne jäätmevaldkonnas sisetehingute lubamist tuleks küsida, kas

tarbija saaks neist kommunaalmonopolidest kasu. Teadaolevalt pole seni keegi selle kohta

tõendeid esitanud ega isegi seda küsimust analüüsinud. Samas jäätmeturul ei paista turutõrkeid

esinevat. Korraldatud jäätmeturu pärast konkureerivatele ettevõtjatele ei ole esitatud kaalukaid

kvaliteedi, keskkonna vms alaseid etteheiteid, mis õigustaksid selles valdkonnas

ettevõtlusvabadusse sekkumist. Konkurentsiamet on seisukohal, et riik ja kohalik omavalitsus

ei peaks sekkuma ettevõtlusse turgudel, kus eraettevõtjate vaheline konkurents toimib või kus

see on võimalik. Juhul kui sellistel turgudel kohalikud omavalitsused avalikku raha kasutades

3 (3)

ettevõtlusse sekkuvad, siis seeläbi satuvad teised ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

Konkurentsi kahjustamise tõttu kannatab lõppastmes tarbija.

Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet ettepaneku jäätmeseaduses sisetehingute keeld

säilitada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Juhan Põldroos 6672400 [email protected] Triinu Saar 6672452 [email protected] Kristjan Ots 6672453 [email protected]

Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Aivar Kokk

Riigikogu majanduskomisjon

Lossi plats 1a

15165 Tallinn

Marko Pomerants

Keskkonnaministeerium

Narva mnt 7a

15172 Tallinn

Urmas Reinsalu

Justiitsministeerium

Tõnismägi 5a

15191 Tallinn

22.05.2017 nr 5-4/2017-096-1

Ettepanek sisetehingute piirangu säilitamiseks jäätmevaldkonnas

Austatud Riigikogu majanduskomisjoni liikmed ja ministrid

Riigihangete seaduse (eelnõu 450 SE) menetluses esitas Keskerakonna fraktsioon ettepaneku

muuta eelnõu §-i 228 punkti 1 ning tunnistada sellega kehtetuks jäätmeseaduse § 1 lg 5 teine

lause. Pakutud muudatus tooks kaasa sisetehingute lubamise jäätmeveol, konkurentsiolukorra

edasise halvenemise ja tarbija huvide kahjustamise.

Konkurentsiamet on jätkuvalt seisukohal, et riik ja kohalik omavalitsus ei peaks sekkuma

ettevõtlusse turgudel, kus eraettevõtjate vaheline konkurents toimib või kus see on võimalik.

Seda seisukohta väljendas Konkurentsiamet 2012. a ettepanekus konkurentsiolukorra

parandamiseks olmejäätmete kogumise ja veo ning käitlemise kaubaturgudel. Toona oli

vaatluse all kuni 06.01.2015 kehtinud JäätS § 66 lg 11. Samad argumendid on asjakohased ka

praegu, kuna sisetehingute lubamine jäätmevaldkonnas annaks võimaluse kohalikel

omavalitsustel sõlmida sisetehing kohaliku omavalitsuse poolt loodud äriühinguga. Jäätmeveo

teenuse tasu hakkab sellisel juhul otsustuskorras määrama kas kohaliku omavalitsuse poolt

loodud üksus või tema osalusega äriühing. Seega sisuliselt oleks tegemist JäätS § 66 lg-ga 11

samalaadse regulatsiooni kehtestamisega, kuid seda vaba konkurentsi veelgi piiravamal kujul.

Ettevõtlust korraldades peab riik tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks. Muude

avalike huvide seas tuleb seejuures arvestada konkurentsiga. Riigikohus on sedastanud, et

konkurentsivabadus kaitseb mitte üksnes ettevõtjate ettevõtlusvabadust, vaid lõppkokkuvõttes

2 (3)

ka tarbijat, kuna lähtub eeldusest, et konkurents tagab parima teenuse või kauba parima hinnaga

(3-4-1-30-14, p 54; vt ka 3-4-1-2-13, p 105). JäätS § 66 lg 11 kitsaskohti analüüsides tuvastas

Riigikohus mitte üksnes lepingu- ja ettevõtlusvabaduse riived, vaid leidis ka, et JäätS § 66 lg

11 alusel kujunenud teenustasu hind ei pruugi olla tarbija jaoks madalam teenustasust, mis

kujuneb riigihanke käigus jäätmevedajate konkurentsi tingimustes (3-4-1-34-14, p 41-43).

Kuna hetkel kehtib jäätmeseaduses sisetehingute piirang ning on kehtetuks tunnistatud JäätS §

66 lg 11, siis on kohalikul omavalitsus võimalus korraldada jäätmevedu JäätS § 66 lg 1 alusel.

Selle mudeli järgi sõlmib jäätmetekitaja otse riigihanke võitnud jäätmevedajaga lepingu ning

omavalitsusüksus ei kehtesta jäätmetekitajale ka jäätmekäitluse eest teenustasu hinda.

Teenustasu suuruse määrab konkurents JäätS § 66 lg 1 alusel korraldatud jäätmevedajate

vahelise riigihanke käigus. Teisisõnu toimub konkurents turu pärast. Juhul kui seadusega

jäätmevaldkonnas sisetehingud lubada, siis suure tõenäosusega konkurents kaoks ja selle

asemele astuks kohaliku omavalitsuse loodud monopol.

JäätS muudatuse eesmärgiks, millega tunnistati kehtetuks JäätS § 66 lg 11, oli tagada ettevõtlus-

ja konkurentsivabadust. Ka riigihankemenetluse eesmärk on soodustada ettevõtlust ning

konkurentsi. Uued hankedirektiivid ei kohusta liikmesriikidel sisetehingute lubamist kõikidele

kontsessioonidele. Seesuguses majandussektoris, kus turgu on mõistlik rohkem avada ja lasta

ettevõtjatel konkureerida, tohib sisetehingute sõlmimist keelata. Seda, et jäätmevaldkonnas

valitseb Eestis nimelt selline olukord, kinnitab Riigikohtu argumentatsioon eespool viidatud

otsuses kohtuasjas 3-4-1-34-14. Juhul kui Riigikogu otsustaks nüüd jäätmevaldkonnas

sisetehingud lubada, oleks tulemus vastupidine. Konkurentsiolukord jäätmeturul halveneks

oluliselt, kahjustades lõppastmes tarbija huve.

Konkurentsiolukorra halvenemist sisetehingute kehtestamisel annab tunnistust JäätS § 66 lg 11

rakendamise praktika. Konkurentsiamet uuris MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus tegevust

jäätmeveo korraldamisel JäätS § 66 lg 11 alusel. Selgus, et jäätmekeskuse poolt kehtestatud

hind ei ole mõistlikus vahekorras jäätmekeskuse poolt tarbijatele osutava teenuse majandusliku

väärtusega. Seetõttu tegi Konkurentsiamet jäätmekeskusele ettekirjutuse teenustasude

vähendamiseks. Tegemist on ühe näitega, kus JäätS § 66 lg 11 rakendamisel on tegelikkuses

realiseerunud Riigikohtu lahendi 3-4-1-34-14 punktides 41 ja 43 viidatud oht, et sisetehingute

lubatavuse tingimustes kujuneb jäätmekäitluse teenustasu hind kõrgemaks kui

konkurentsitingimustes. Samalaadset menetlus viiakse käesoleval hetkel läbi ka Tallinna

Jäätmekeskuse suhtes, kes sarnaselt MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus on konkurentsisurvest

vabastatud.

Ehkki Konkurentsiamet nõustub, et teatud olukordades võib avalikes huvides ka konkurentsi

piirata, siis antud juhul on meie hinnangul oluline tähele panna, et turu piiramiseks sisulised

põhjendused puuduvad. Enne jäätmevaldkonnas sisetehingute lubamist tuleks küsida, kas

tarbija saaks neist kommunaalmonopolidest kasu. Teadaolevalt pole seni keegi selle kohta

tõendeid esitanud ega isegi seda küsimust analüüsinud. Samas jäätmeturul ei paista turutõrkeid

esinevat. Korraldatud jäätmeturu pärast konkureerivatele ettevõtjatele ei ole esitatud kaalukaid

kvaliteedi, keskkonna vms alaseid etteheiteid, mis õigustaksid selles valdkonnas

ettevõtlusvabadusse sekkumist. Konkurentsiamet on seisukohal, et riik ja kohalik omavalitsus

ei peaks sekkuma ettevõtlusse turgudel, kus eraettevõtjate vaheline konkurents toimib või kus

see on võimalik. Juhul kui sellistel turgudel kohalikud omavalitsused avalikku raha kasutades

3 (3)

ettevõtlusse sekkuvad, siis seeläbi satuvad teised ettevõtjad ebavõrdsesse olukorda.

Konkurentsi kahjustamise tõttu kannatab lõppastmes tarbija.

Lähtudes eeltoodust teeb Konkurentsiamet ettepaneku jäätmeseaduses sisetehingute keeld

säilitada.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Juhan Põldroos 6672400 [email protected] Triinu Saar 6672452 [email protected] Kristjan Ots 6672453 [email protected]