Ajutise liiklusloenduse põhimõtete kinnitamine

Ajutise liiklusloenduse põhimõtted

TRANSPORDIAMET 2024

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_K1_r1

AJUTISE LIIKLUSLOENDUSE PÕHIMÕTTED

Kinnitamine: 12.09.2024 nr 1.1-1/24/131 Koostaja: Casandra

Kerson 1/7

1

SISUKORD

1. EESMÄRK ................................................................................................................................... 1

1.1. Sihtrühm ................................................................................................................................ 1

2. MÕISTED JA LÜHENDID ......................................................................................................... 2

3. KÄSITLUSALA .......................................................................................................................... 2

4. SEOTUD DOKUMENDID.......................................................................................................... 2

4.1. Õigusaktid .............................................................................................................................. 2

4.2. Seotud dokumendid ............................................................................................................... 2

4.3. Viited ..................................................................................................................................... 2

5. LOENDUSKAVA JA -PLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................................... 2

5.1. Teedevõrgu jagamine homogeenseteks teelõikudeks ja ristmikeks ...................................... 3

5.2. Liiklusloendused põhi- ja tugimaanteede võrgus .................................................................. 3

5.3. Liiklusloendused kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgus ................................................. 4

5.3.1. AKÖL ............................................................................................................................. 4

5.3.2. Loendusaasta .................................................................................................................. 5

5.3.3. Geograafia ...................................................................................................................... 5

5.3.4. Lõigu asukoht maanteel ning uuesti AKÖL ................................................................... 5

5.3.5. Tellija erisoovid .............................................................................................................. 5

6. PIKAAJALINE LOENDUSKAVA ............................................................................................. 6

1. EESMÄRK

Transpordiamet liiklusloenduse tellijana korraldab vastavalt strateegilise planeerimise teenistuse

põhimäärusele riigiteede liiklusloendust. Loendusandmeid kasutatakse teede projekteerimisel,

ehitusel ja hooldamisel, liiklusohutuse ja -korraldusega seotud tegevuste elluviimisel, eelarveraha

jaotamisel ning erinevate juhendite jm dokumentide koostamisel. Antud dokumendi koostamise

peamiseks eesmärgiks on seada üldised põhimõtted riigiteede homogeensete lõikude liikluse ajutiseks

loendamiseks. Antud dokument aitab tagada liiklusloenduse järjepidevust ning tõsta andmete

kvaliteeti.

1.1. Sihtrühm

Liiklusloenduse tellijad, teostajad ning andmete kasutajad.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_K1_r1

AJUTISE LIIKLUSLOENDUSE PÕHIMÕTTED

Kinnitamine: 12.09.2024 nr 1.1-1/24/131 Koostaja: Casandra

Kerson 2/7

2

2. MÕISTED JA LÜHENDID

 Ajutine loenduspunkt – loenduspunkt, kus teisaldatava seadmega tehakse lühiajalist

loendust kuni kuu aega.

 AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (autot/ööpäevas, a/ööp).

 Loenduskava – ajutise liiklusloenduse põhimõtete dokument.

 Loendusplaan – ühe aasta ajutiste loenduste teostamise plaan.

 Loendustsükkel – ajaperiood, mille jooksul saavad vähemalt ühe korra loendatud kõik

riigiteed.

 Perioodiline loenduspunkt – statsionaarne väljaehitatud loenduspunkt, mille loendusperiood

on alla aasta, kuid rohkem kui 3 kuud aastas.

 Püsiloenduspunkt – statsionaarne väljaehitatud loenduspunkt, mis töötab aastaringselt.

 Riste – kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus puudub võimalus

siirduda ühelt sõiduteelt teisele.

 Ristmik – kahe või enama sõidutee lõikumisega moodustatud maa-ala, kus võib ühelt

sõiduteelt siirduda teisele.

 Ühendustee – liikluse kogumiseks või liiklusvoogude kanaliseerimiseks, samuti teede

ristumisala sujuvaks ja ohutuks toimimiseks rajatud kogujatee, juurdepääsutee, ramp või muu

sarnane tee.

3. KÄSITLUSALA

Antud dokument käsitleb teisaldatavate seadmetega ajutisele loendamisele kuuluvaid riigiteede lõike.

4. SEOTUD DOKUMENDID

4.1. Õigusaktid

 Transpordiameti põhimäärus

 Strateegilise planeerimise teenistuse põhimäärus

 Teeregistri põhimäärus

4.2. Viited

 Liiklussageduse statistika

5. LOENDUSKAVA JA -PLAANI KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED

Üks loendustsükkel kestab kaheksa aastat - selle aja jooksul loendatakse lühiajaliselt liiklust peaaegu

kõigi põhi-, tugi- ja kõrvalmaanteede ning ühendusteede homogeense liiklussagedusega teelõikudel.

See on riigiteede kogupikkust ja teedel sõitvate sõidukite arvu arvestades optimaalne.

Iga aasta kohta koostab liiklusloenduse teostaja loendusplaani, millega määratakse ajutiste

loenduspunktide asukohad. Loendusplaani koostamisel tuleb üle vaadata olemasolevad homogeensed

lõigud ja leida lõigu liiklust iseloomustav loenduspunkti asukoht. Kui selgub, et homogeenne lõik ei

ole ühtlase liiklussagedusega, tuleb teha ettepanek lõigu tükeldamiseks ning lugeda mõlema lõigu

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_K1_r1

AJUTISE LIIKLUSLOENDUSE PÕHIMÕTTED

Kinnitamine: 12.09.2024 nr 1.1-1/24/131 Koostaja: Casandra

Kerson 3/7

3

liiklussagedus. Lisaks lõikude tükeldamisele tuleb vajadusel teha ettepanekuid ka lõikude

ühendamisteks.

Ajutiste loenduspunktide asukohtade valikul tuleb arvestada statsionaarsete loenduspunktide

asukohtadega, sest statsionaarsete loenduspunktidega kaetud teelõikude liiklussagedused uuenevad

igal aastal ning täiendava ajutise loenduse tegemine ei ole nendel teelõikudel vajalik. Lisaks tuleb

arvestada ka loenduste jaotust maakondade lõikes – eesmärgiks on loenduste võimalikult

tasakaalustatud jagunemine üle Eesti.

Loendusplaani võrreldakse jooksva aasta Teehoiukava objektide nimekirjaga, vältimaks selliste

lõikude valikut, kus liiklus võib olla loenduse ajal olulisel määral mõjutatud. Kui mõnel teelõigul on

loenduse tegemise hetkel remonttööd, siis lükkub selle lõigu loendus edasi järgmisesse aastasse.

Objektiivsetel põhjustel (nt infrastruktuuri või maakasutusega seoses) muudetakse loenduspunkti

asukohta kooskõlastatult tellijaga.

5.1. Teedevõrgu jagamine homogeenseteks teelõikudeks ja ristmikeks

Homogeenne teelõik on teelõik, kus liiklussagedusel üle 1000 auto/ööpäevas ekstreemsete

liiklussageduste hälbed ei ületa 20% ja väiksematel liiklussagedustel ei ületa 200 autot/ööpäevas.

Homogeenne teelõik ei ole reeglina lühem kui 500 meetrit, väljaarvatud siis, kui tee ise on lühem.

Homogeense teelõigu alg-punktiks on ristmik või tee alguspunkt, kui ristmik puudub. Homogeense

teelõigu lõpp-punktiks on ristmik või tee lõpp. Ristmikuks, mis lõpetab homogeense teelõigu,

loetakse selline teede lõikumise koht, kus ristuvad riigiteed või äärmisel juhul suurema liiklusega

kohalikud teed. Lisaks üldistele põhimõtetele lähtutakse riigiteede olemist, kohalikest liiklusoludest

ja muudest liiklussagedust mõjutavatest teguritest.

Ajalooliste andmete võrreldavuse tagamiseks muudetakse homogeensete lõikude jaotust

vajaduspõhiselt seoses teedevõrgu muutumisega ja ainult objektiivsetel põhjustel nagu näiteks uue

tee ja ristmiku rajamine või tee välja arvamine riigiteede nimekirjast.

5.2. Liiklusloendused põhi- ja tugimaanteede võrgus

Põhi- ja tugimaanteede võrku käsitletakse kõrvalmaanteede võrgust eraldi ja seda põhjusel, et kõik

põhi- ja tugimaanteede homogeensed lõigud peavad olema üle loetud kahe aasta jooksul.

Loenduskohtade valikul arvestatakse, et jooksval aastal loetakse üle need homogeensed teelõigud,

kus eelneval aastal loendust ei tehtud. Kui tegu on sellise teega, millel ongi vaid üks homogeenne

teelõik, siis tehakse loendus mõlemal aastal. Juhul, kui on tegu 2+2 või 2+1 ristlõikega maanteega,

tuleb arvestada kahe loenduri paigaldamisega ning siis tekib kaks loenduspunkti.

Põhi- ja tugimaanteede homogeenseid lõike on kokku 5771, millest statsionaarsete loenduspunktidega

on kaetud 1271. Seega tuleb arvestada ajutiste loenduste tegemisega 4501 põhi- ja tugimaanteede

lõigul. Koostades plaani nende lõikude lugemisele, lähtutakse ennekõike viimasest loendusaastast (vt

Tabel 5.1.). Tabelist on näha, et suurem osa lõikudest on loetud aastatel 2023 ja 2022, kuid esineb ka

lõike, mida loeti varem või mida pole mitte kunagi loetud. Reeglina see on seotud kas lõigu

spetsiifikaga (nt puudub tehniline võimalus liiklusloenduse tegemiseks) või lõigu asukohaga (nt lõik

asub Narvas Sõpruse silla piiripunktis).

1 15.06.2024 Teeregistri seisuga

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_K1_r1

AJUTISE LIIKLUSLOENDUSE PÕHIMÕTTED

Kinnitamine: 12.09.2024 nr 1.1-1/24/131 Koostaja: Casandra

Kerson 4/7

4

Viimane loendusaasta Lõikude arv1

2023 254

2022 169

2021 13

2020 0

2019 2

2018 5

pole loetud 7

Kokku 450

Tabel 5.1. Statsionaarse loenduspunktita homogeensete lõikude arv vastavalt loendusaastale

Loendusplaani koostamisel lähtuti sellest, et esmajärjekorras peab lugema uued homogeensed lõigud,

nende naaberlõigud ja enne 2023. aastat loetud lõigud. Seega 2025. aastal loetakse üle need lõigud,

mida loeti viimati aastatel 2018–2022, uued lõigud ja uute lõikude naaberlõigud. Järgmisel

loendusaastal (2026) loetakse üle need lõigud, mida loeti aastal 2023, v.a. uute lõikude naaberlõigud.

Järgmistel aastatel tsükkel kordub.

5.3. Liiklusloendused kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgus

Kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgus on homogeenseid lõike kordi rohkem võrreldes põhi- ja

tugimaanteede võrguga. Ühendusteede homogeenseid lõike on kokku 7651. Kõrvalmaanteede

homogeenseid lõike on kokku 31421, millest statsionaarsete loenduspunktidega on kaetud 151. Need

loenduspunktid on enamasti paigutatud suurema liiklusega kõrvalmaanteede homogeensete lõikude

äärde, AKÖL-iga üle 3500. Siiski leidub ka palju homogeenseid lõike, millel on samuti tihe liiklus

(AKÖL üle 3500), kuid statsionaarne loenduspunkt puudub. Kõrvalmaanteede ja ühendusteede puhul

mõjutab loenduslõigu valikut AKÖL, viimane loendusaasta, lõigu geograafiline asukoht ja lõigu

paiknemine maanteel (tähtsuse järjekorras).

5.3.1. AKÖL

Kõik lõigud jagatakse neljaks liiklusloenduse klassiks AKÖL-i alusel (vt Tabel 5.2.). Edasi kehtib

põhimõte - mida suurem on lõigu AKÖL, seda tihedamalt seda loetakse. AKÖL-i mõttes tähtsamad

lõigud (I liiklusloenduse klass) loetakse üle kahe aastaga. II ja III liiklusloenduse klassi lõigud

loetakse üle vastavalt nelja ja kuue aastaga. Väiksema AKÖL-iga lõigud jäävad IV liiklusloenduse

klassi ning need loetakse üle kaheksa aastaga. Kirjeldatud lähenemine võimaldab lugeda terve Eesti

kõrvalmaanteede ja ühendusteede võrgu üle kaheksa aastaga, teostades kõrvalmaanteedel ligikaudu

648 ja ühendusteedel ligikaudu 200 loendust aastas (vt Tabel 5.2.).

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_K1_r1

AJUTISE LIIKLUSLOENDUSE PÕHIMÕTTED

Kinnitamine: 12.09.2024 nr 1.1-1/24/131 Koostaja: Casandra

Kerson 5/7

5

Liiklusloenduse

klass

AKÖL

(a/ööp)

Homogeensete teelõikude

arv2

Loenduste

tsükkel

(aastat)

Loenduste

arv aastas

Kõrvalmaanteed Ühendusteed

IV 0-40 483 99 8 74

III 41-200 1115 159 6 213

II 201-

2499

1456 375 4 458

I ≥2500 73 132 2 103

Tabel 5.2. Statsionaarse loenduspunktita homogeensed lõigud liiklusloenduse klasside lõikes

5.3.2. Loendusaasta

Liiklusloenduse klassi sees lähtutakse aastast, mil toimus viimane reaalne loendus. Mida varem lõiku

loeti, seda kõrgem on selle lõigu prioriteet.

5.3.3. Geograafia

Kui teelõikude eelvalik AKÖL-i ja loendusaasta põhjal on tehtud, koondatakse kõik aastaks

planeeritavad loendused (k.a põhi- ja tugimaantee lõikudel) ühte tabelisse, kus lõigud liigitatakse

maakondade kaupa (vt Tabel 6.1.). Kontrollitakse, et geograafiliselt jaguneksid loendused enam-

vähem ühtlaselt üle terve Eesti. Erandeid tehakse vaid Harju- ja Tartumaa jaoks, kus on rohkem

homogeenseid lõike kui mujal, seega võib neis kahes maakonnas olla aasta jooksul rohkem loendusi

kui teistes maakondades.

5.3.4. Lõigu asukoht maanteel ning uuesti AKÖL

Kui peale geograafilist jaotust tuleb välja, et mõnda maakonda jääb ebaproportsionaalselt palju

loendusi, siis viiakse teatud osa selle maakonna loendustes üle järgmise aasta loendusplaani.

Vastavate lõikude valik käib järgmisel põhimõttel - kui tee koosneb mitmest lõigust, siis lõigud

võetakse plaani üle ühe. Näiteks kui tee koosneb kolmest lõigust, siis loetakse kas esimest ja

kolmandat või ainult teist lõiku. Seda tehakse selleks, et ka järgmisel aastal oleks iga tee kohta

indikatsioon, mis näitaks liiklussageduse kasvu või kahanemist. Kui teed koosnevad aga ühest lõigust

ning tuleb teha valik mitme tee vahel, lähtutakse jälle AKÖL-ist - mida suurem on AKÖL, seda varem

võetakse lõik loendusplaani.

5.3.5. Tellija erisoovid

Koostades lõikude loendusplaani liiklusloenduse klassi sees, peab liiklusloenduse teostaja lähtuma

ka Tellija soovidest. Loendusandmed mängivad olulist rolli otsuste tegemisel ning teatud juhtudel

vajab Tellija loendusandmeid varem. Üldjuhul esitab Tellija oma soove peale loendusperioodi lõppu

ajavahemikus jaanuarist märtsini. Selleks ajaks on esialgne jooksva perioodi loendusplaan valmis.

Kui Tellija soovid on esitatud, otsustatakse, kas neid on võimalik täita koostatud loendusplaani

raames või mitte. Kui see on võimalik, lisatakse Tellija poolt soovitud lõigud loendusplaani. Kui see

pole aga võimalik, siis asendatakse esialgsed loendusplaani võetud lõigud Tellija poolt välja pakutud

lõikudega. Jooksva perioodi loendusplaan koostatakse hiljemalt 15. aprilliks.

2 15.06.2024 Teeregistri seisuga

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_K1_r1

AJUTISE LIIKLUSLOENDUSE PÕHIMÕTTED

Kinnitamine: 12.09.2024 nr 1.1-1/24/131 Koostaja: Casandra

Kerson 6/7

6

6. PIKAAJALINE LOENDUSKAVA

Tabelis 6.1 on kajastatud perioodi 2025-2032 loenduskava maakondade ja maanteede liikide lõikes.

Põhi- ja tugimaanteedel ning samuti I liiklusloenduse klassi kõrvalmaanteedel ja ühendusteedel

loetakse liiklust perioodilisusega kaks aastat, II liiklusloenduse klassi kõrvalmaanteedel ja

ühendusteedel perioodilisusega neli aastat, III liiklusloenduse klassi kõrvalmaanteedel ja

ühendusteedel perioodilisusega kuus aastat ning IV liiklusloenduse klassi kõrvalmaanteedel ja

ühendusteedel perioodilisusega kaheksa aastat. Kokku tehakse kaheksa aasta jooksul vähemalt 8563

loendust ehk minimaalselt 1071 loendust aastas.

Kõrvalmaanteed ja ühendusteed

Põhi/tugi

I

liiklusloenduse

klass

II

liiklusloenduse

klass

III

liiklusloenduse

klass

IV

liiklusloenduse

klass Kokku 8

aastaga KMNT3 ÜT4 KMNT ÜT KMNT ÜT KMNT ÜT

Harju maakond 42 49 64 240 150 64 97 15 40 1670

Hiiu maakond 24 0 0 29 5 49 3 23 2 259

Ida-Viru maakond 34 1 6 84 32 44 2 18 8 483

Jõgeva maakond 22 0 0 79 17 77 12 50 8 457

Järva maakond 22 0 9 83 27 82 4 34 1 494

Lääne maakond 13 0 3 47 2 30 0 10 1 213

Lääne-Viru

maakond 38 2 6 138 29 59 16 5 9 632

Põlva maakond 29 0 0 68 9 92 1 31 5 430

Pärnu maakond 29 2 8 120 18 82 5 43 6 597

Rapla maakond 29 6 6 95 10 56 2 29 2 482

Saare maakond 32 1 4 59 2 60 3 15 0 369

Tartu maakond 49 11 21 161 41 113 12 32 15 942

Valga maakond 23 0 0 47 4 89 2 69 0 384

Viljandi maakond 33 0 4 85 20 88 0 22 0 497

Võru maakond 31 1 1 121 9 130 0 87 2 654

Kokku 8 aastaga 1800 820 3662 1699 537 8563

Tabel 6.1. Loenduskava maanteede liikide ja maakondade lõikes

3 Kõrvalmaantee 4 Ühendustee

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM KT_039_K1_r1

AJUTISE LIIKLUSLOENDUSE PÕHIMÕTTED

Kinnitamine: 12.09.2024 nr 1.1-1/24/131 Koostaja: Casandra

Kerson 7/7

7

Joonis 6.1. Liiklusloenduste jaotus maakondade lõikes kaheksa aasta jooksul

19,5

3,0

5,6 5,3 5,8

2,5

7,4 5,0

7,0 5,6

4,3

11,0

4,5 5,8

7,6

0,0 2,0 4,0 6,0 8,0

10,0 12,0 14,0 16,0 18,0 20,0 22,0

P ro

ts en

t, %

Maakond

Loenduste jaotus maakondade lõikes 8 aasta jooksul