Vaideotsus

Mittetulundusühing ContempArt 13.09.2024 nr 11.2-57/24/1050 [email protected]

Registrikood: 80379752

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 32 lõigetele 3 ja 4, regionaalministri 24.10.2023

määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord toetusskeemis „Piirkondlike algatuste

toetus õiglaseks üleminekuks““ (edaspidi meetme määrus) §-le 36 ning haldusmenetluse seaduse

(edaspidi HMS) §-le 73 ja § 85 punktidele 1 ja 2, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK

või rakendusüksus või vaide lahendaja)

otsustab:

1) rahuldada mittetulundusühingu ContempArt vaie ja tunnistada RTK 26.07.2024

otsus nr 11.2-57/24/852 taotluse rahuldamata jätmise kohta kehtetuks;

2) viia mittetulundusühingu ContempArt esitatud projektitaotluse nr 2021-

2027.6.01.24-0368 „Narva Ooperipäevad Kreenholmi Manufaktuuris“ osas läbi uus

hindamine.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. ÜSS2021_2027 § 32 lg 3 ja 4, HMS § 73 ning meetme määruse § 36 alusel vaatas RTK läbi

mittetulundusühingu ContempArt (edaspidi ka taotleja või vaide esitaja) 19.08.2024 esitatud

vaide RTK 26.07.2024 otsusele nr 11.2-57/24/852 taotluse rahuldamata jätmise kohta

(edaspidi vaidlustatud otsus või otsus) projekti nr 2021-2027.6.01.24-0368 „Narva

Ooperipäevad Kreenholmi Manufaktuuris“ (edaspidi projekt) rahastamiseks.

1.2. Vaide esitaja taotleb vaides otsuse muutmist ning projekti rahastamist kas osaliselt või täies

mahus. Arvestades HMS § 5 lg 2 haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõtet ning §-s 78

sätestatud haldusorgani kohustust abistada vaide esitajat vaide nõude sõnastamisel, käsitleb

rakendusüksus vaides esitatud nõuet HMS § 72 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel sellisena, et vaide esitaja

taotleb vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamist ja taotluse uut hindamist.

2. Asjaolud

2.1. Taotleja esitas rakendusüksusele taotluse projekti rahastamiseks. Taotletud toetuse summa

199 431,52 eurot järgi on tegemist keskmise suurusega projektiga meetme määruse § 12 lg 1 p 2

tähenduses.

2.2. Rakendusüksus kontrollis taotleja ja taotluse vastavust meetme määruse nõuetele, tunnistas

taotleja ja projekti vastavaks ning edastas taotluse hindamiskomisjonile. Hindamiskomisjon

hindas valikukriteeriumit 1 keskmise hindega 2,00, valikukriteeriumit 2 keskmise hindega 3,50,

valikukriteeriumit 3 keskmise hindega 2,50 ning valikukriteeriumit 4 keskmise hindega 3,00.

Arvestades valikukriteeriumide osakaale, sai taotlus koondhindeks 2,55. Meetme määruse § 22 lg

4 kohaselt pidi taotluse rahuldamiseks olema taotluse koondhinne vähemalt 2,75 ja iga kriteeriumi

hinne vähemalt 2.

2.3. Eeltoodust tulenevalt ning meetme määruse § 24 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” § 8 lg 2 p 4 alusel

jättis rakendusüksus taotluse rahuldamata.

3. Vaide põhjendused

Vaide esitaja leiab, et projektitaotlust on hinnatud ebaõigesti järgmistel põhjustel:

3.1. Valikukriteeriumis 1 on hinnangu kohaselt ainukeseks puuduseks, et projekt ei aita panustada

üheski kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjuvaldkonnas või on kirjeldatud mõju

tehislik. Vaide esitaja on seisukohal, et kultuuritegevus endisel tööstusalal panustab

kliimaneutraalsesse majandusse, sest kultuuriloome on kliimaneutraalne tegevus ja festivali

toimumine endisel tööstusalal populariseerib Kreenholmi manufaktuuri ala kui tulevast

Kultuurikvartalit, mis haakub õiglase ülemineku eesmärgiga muuta Ida-Virumaal tööhõivet

kliimaneutraalsemaks. Lisaks viitab vaide esitaja ka õiglase ülemineku kava ptk-le 2.1, milles on

välja toodud, et muude mõjude seas avaldab üleminek kliimaneutraalsusele mõju ka kohaliku

kogukonna identiteedile ja pärandile seoses põlevkivitööstusega ning vajadusega säilitada

kohaliku kogukonna identiteet ja kaitsta selle järjepidevust läbi tööstuspärandi ja kultuuri. Projekt

on tugevalt seotud meetme eesmärgiga, sest toetuse abil toimub juba traditsiooniline festival ka

edaspidi ja tööstuslinna asemel kujuneb linn, mille identiteediks on kultuur. Samuti on õiglase

ülemineku kava ptk-s 2.2 rõhutatud, et esmatähtis on „tagada kohalikule kogukonnale selle

järjekordse ülemineku korral n-ö omanikutunne“. Seda saab kõige paremini saavutada

kogukonnapõhiste algatuste toetamise abil, mis tõstavad esile kohalikku tööstuspärandit ja -

identiteeti ning soodustavad inimeste individuaalset ja koostegutsemist ning sotsiaalset ettevõtlust.

3.2. Valikukriteeriumi 3 osas märgitakse hinnangus, et seostatus põlevkivitööstuselt väljumise

üleminekuprotsessiga ja selle vajadustega ei ole kõige tugevam ning taotluses ei ole kavandatud

detailsemat kulude ajakava. Taotleja arvates ei ole see hinnang piisavalt põhjendatud, sest seos

kultuuriloome tegevuste ja piirkonna põlevkivitööstuselt väljumisele on olemas. Projekti kulude

ajakava periood ei ole projektis täpsemalt kirjeldatud, kuna sellist nõuet ei olnud. Kulude täpsemal

planeerimisel oleks esitatud valeandmeid, sest planeeritud ajakava ei pruugi olla kooskõlas

tegelikkusega.

3.3. Valikukriteeriumi 4 osas ei ole antud hinne põhjendatud, sest kirjelduses on märgitud, et

projekt haakub piirkonna strateegiliste eesmärkidega mitmeti ning panust meetme

horisontaalsetesse eesmärkidesse on projektis kirjeldatud konkreetselt. Ligipääsu parandamise ja

spetsiifiliste vajadustega arvestamine on selle projekti üks tugevusi. Projekt lähtub läbimõeldult

kliimaneutraalsuse ja keskkonnahoiu põhimõtetest. Ainukeseks projekti puuduseks antud punktis

võib taotleja hinnangul pidada projektist osasaanute hulka, mis on ekslikult ühes kohas nimetatud

kui 800 inimest. Õige kogus on üle 2000 inimese.

4. RTK seisukohad

4.1. Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas HMS §-ga 83 kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane,

kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega

kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.RTK selgitab, et

projektitaotluse hindamistulemuse õiguspärasuse kontroll vaidemenetluses on piiratud hõlmates

üksnes kontrolli, kas haldusakti andmine on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega,

vastab õiguslikule alusele ning kas hindamises esineb ilmselge diskretsiooniviga. Otsuse

õiguspärasuse kontrollis ei vii vaide lahendaja läbi projekti uut hindamist.

4.2. Vaidest nähtuvalt vaidlustab taotleja valikukriteeriumide 1, 3 ja 4 hinnanguid, mistõttu

käsitleb vaide lahendaja järgnevalt üksnes kõnealustes kriteeriumides antud hindeid ja põhjendusi.

4.3. Meetme määruse § 22 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 1 all projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, projekti mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele. Meetme määruse § 22 lg 2 alusel kehtestatud valikumetoodika kohaselt hinnatakse

kriteeriumis 1 seda, kuivõrd toetust taotletav projekt on kooskõlas meetme eesmärkidega

„parandada Ida-Virumaa elanikkonna sidusust ja toimetulekut kliimaneutraalsele majandusele

ülemineku kontekstis, pakkudes sihtpiirkonna elanikele võimalust kodanikualgatuste toetamise

kaudu üleminekuprotsessi mõtestada, luua sellele positiivset tähendust ning selles osaleda“.

Samuti hinnatakse seda, kuivõrd projekt panustab sihtpiirkonna võimesse tegeleda

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku sotsiaalsete, tööhõivealaste, majanduslike ja

keskkonna mõjudega ning kuivõrd ta panustab meetme määruses sätestatud näitajate

saavutamisse.

4.3.1. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis

1 hindeks 2,00 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Projektil puudub

põhjendatud seos kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessiga või on kirjeldatud mõju

tehislik. Projekti tegevused panustavad meetme väljundnäitaja saavutamisse ning selle

saavutamine on realistlik. Partnereid taotlusvormil otseselt kirjeldatud ei ole, kuid sisu

kirjelduses on partnerite roll välja toodud. Arendusprojektis on läbi mõeldud tegevustest

osavõtjate arvu saavutamine, seatud osavõtjate eesmärk tundub realistlik.

Projekt ei aita panustada üheski kliimaneutraalsele majandusele ülemineku mõjuvaldkonnas või

on kirjeldatud mõju tehislik. Projekt ei tulene õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna

„Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“ eesmärgist või on seos eesmärgiga loodud kunstlikult“.

4.3.2. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse projekti, millel puudub põhjendatud seos

kliimaneutraalsele majandusele ülemineku protsessiga või on kirjeldatud mõju tehislik ning mis

ei tulene õiglase ülemineku territoriaalse kava tegevussuuna „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“

eesmärgist või on seos eesmärgiga loodud kunstlikult, hindepunktiga 0. Ülejäänud hinnangus

kajastatud põhjendused on sellised, mis vastavad metoodikas hindepunktiga 4 hinnatavale sisule.

Kuigi valikumetoodikas ei ole täpsustatud, milline hindepunkt omistatakse projektile, mille

puhul on kriteeriumis hinnatava mõne näitaja puhul täidetud maksimumpunktide andmise

tingimused ning mõne puhul miinimumpunktide andmise tingimused, on projekti hinnatud

maksimum- ja miinimumpunktide vahelise hindega 2,00. Vaide lahendaja hinnangul ei vasta

hinnangu põhjendused metoodikas toodud kriteeriumi 1 hindepunkti 2 kirjeldusele üheski

kirjelduse aspektis.

4.3.3. Vaide lahendajale on mõistetav, et kui kriteerium hõlmab endas mitut aspekti, siis mõne

puhul võib projekt olla sisustatud suurepäraselt ja mõne puhul keskpäraselt või puudulikult,

mistõttu ei pruugigi projekt vastata ühe kriteeriumi kõikides aspektides tervikuna

maksimumpunkti kirjeldusele. Samas tuleb neid olukordi valikumetoodikas selgitada ning ette

näha juhis, kuidas taolistes olukordades kriteeriumis lõplik hindepunkt omistatakse. Selline juhis

puudub metoodikas täielikult. Teisalt ei too puudujäägid valikumetoodikas automaatselt kaasa

projektis antud hinnangu tühistamist, kui hinnangust endast on näha põhjendused, miks

puudujäägid kriteeriumi mõne aspekti osas toovad kaasa kriteeriumi hinde alandamise kahe

hindepunkti võrra vaatamata sellele, et kriteeriumi ülejäänud aspektides vastab hinnang

maksimumpunktide kirjeldusele. Praegusel juhul selline põhjendus hinnangus puudub.

4.3.4. Vaidest nähtuvalt on taotlejale arusaamatu, miks on kriteerium 1 hinnangus puudusena

välja toodud, et projekt ei aita panustada üheski kliimaneutraalsele majandusele ülemineku

mõjuvaldkonnas või on kirjeldatud mõju tehislik, kui õiglase ülemineku territoriaalne kava

kirjeldab kliimaneutraalsusele ülemineku mõju kohaliku kogukonna identiteedile ja pärandile

ning näeb mõjude leevendamist läbi tööstuspärandi kaitse ja kultuuriliste tegevuste. Vaide

lahendaja nõustub vaide esitajaga selles, et hinnangus väljatoodud puudus on sisus põhjendamata

ning samuti ei ole avatud hinnangu seoseid õiglase ülemineku territoriaalses kavas märgituga, sh

kava tegevussuunaga „Keskkond ja sotsiaalne kaasatus“.

4.3.5. Õiglase ülemineku territoriaalse kava p 2.4 kohaselt hõlmab tegevussuund „Keskkond ja

sotsiaalne kaasatus“ mh piirkondlike algatuste toetust õiglaseks üleminekuks. Kava liide A

kohaselt on selle eesmärgiks suurendada piirkonna säilenõtkust, andes inimliku mõõtme ja

konstruktiivse emotsionaalse tausta üleminekuprotsessile ning toetades kohalikke

rohujuuretasandi algatusi, mis aitavad kaasa ÕÜFi üldmissioonile. Meetme fookus on

keskkonnasäästliku eluviisi edendamisel individuaalsel ja kogukondlikul tasandil ning sotsiaalsel

ettevõtlusel ning toetatavate tegevuste seas võivad olla järgmised algatused (näiteks):

kogukonnapõhised haridus- ja sotsiaalse kaasatuse algatused; noortele suunatud ja noorte

algatatud tegevused; keskkonnateadlikkuse ja ringmajandustavade edendamine; sotsiaalne

innovatsioon; kohaliku tööstuspärandi ja identiteedi säilitamine, arendamine ja tõlgendamine

jms. Samuti märgitakse, et selle meetme positiivseks kõrvalmõjuks on kodanikuühiskonna

tugevnemine, piirkonnas elavate inimeste kuuluvustunde paranemine, piirkonna atraktiivsuse

suurendamine ja sotsiaalse ettevõtluse arenemine. Eelnevat arvestades võivad kultuurilistele

tegevustele suunatud projektid panustada keskkonna ja sotsiaalse kaasatuse tegevussuunda.

Seega ei ole antud juhul ilmselge, et taotleja projekt tegevussuunda ei panusta, mistõttu hinnangu

täiendav põhjendamine on vajalik.

4.3.6. Väärib märkimist, et kriteeriumi 3 juures on samuti hinnatud projekti seostatavust

põlevkivitööstuselt väljumise üleminekuprotsessiga ja selle vajadustega ning leitud, et see ei ole

kõige tugevam, aga mitte täiesti puudulik. Samuti on kriteeriumis 4 leitud, et projekt haakub

piirkonna strateegiliste eesmärkidega. Arvestades piirkonna seotust põlevkivitööstusega, on

küsitav, kas piirkonna strateegilised eesmärgid saavad olla erinevad õiglase ülemineku

territoriaalses kavas väljendatust, mis põhjendaks ühelt poolt kooskõla piirkonna strateegiliste

eesmärkidega ja teiselt poolt mittevastavust õiglase ülemineku territoriaalse kavaga. Kriteeriumi

hinnangutes esinevad vastuolud põhjendustes viitavad, et hinnang ei pruugi olla õiguspärane.

4.4. Meetme määruse § 22 lg 1 p 3 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 3 all projekti

põhjendatust ja kuluefektiivsust. Valikumetoodika kohaselt hinnatakse selle kriteeriumi lõikes, kas

projektiga ettenähtud tegevused ja lahendused on efektiivsed planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks, kas eelarve on realistlik ja mõistlik ning kas ajakava realistlik, arvestades mh

tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust.

4.4.1. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis

3 hindeks 2,50 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Projekti eesmärki on

piisavalt põhjalikult avatud. Samas seostatus põlevkivitööstuselt väljumise üleminekuprotsessiga

ja selle vajadustega ei ole kõige tugevam. Tegevuste valik antud projekti eesmärki arvestades

piisav ja arusaadav, detailselt ja põhjalikult läbi mõeldud (sh festivali kava ja esinejad). Projekti

ajakava tundub optimaalne, siiski ei ole taotluses kavandatud detailsemat ajakava, vaid kõigi

tegevuste puhul toodud välja kogu projekti periood 2025.a, milleks ilmselgelt mitmed

osategevused on juba lõppenud (arvestades ooperifestivali toimumist sama aasta augustis).

Eelarve on piisavalt detailselt läbi mõeldu ja lahti kirjutatud. Ka kavandatud kulud tunduvad

üldjoontes mõistlikud, ega ole ülepaisutatud.“.

4.4.2. Sarnaselt kriteeriumi 1 hinnangule on kriteeriumis 3 samuti arusaamatu, kuidas kujunes

kriteeriumi hindepunktiks 2,50. Hinnangu kohaselt on hindepunkti 2,50 näol tegemist kriteeriumi

keskmise hindega, mis omakorda tähendab, et hinne on kujunenud iga hindamiskomisjoni liikme

antud hinnete aritmeetilisest keskmisest. Läbipaistvuse huvides peaks selline hindamissüsteem

olema valikumetoodikas kirjeldatud. Hetkel see puudub.

4.4.3. Hindamine peab olema kontrollitav meetme määruses sätestatud valikukriteeriumide ja

valikumetoodika alusel. Valikumetoodika avab hinnangute kirjeldused igas kriteeriumis

täispunktide kaudu. Taotlusele omistatud hindepunkti 2,50 juures ei ole võimalik kontrollida, kas

hinnang vastab metoodikale, kuivõrd sellist hinnet metoodikas üldse ei ole. Samuti ei ole

hindepunkti aritmeetilise keskmise kujunemist avatud projektile antud hinnangus. Vaide

lahendaja arvates on hindepunkti kujunemine läbipaistmatu ja kontrollimatu.

4.4.4. Kriteerium 3 hinnangu põhjendustest nähtub, et hinnatud on ka projekti seostatavust

põlevkivitööstuselt väljumise üleminekuprotsessiga ja selle vajadustega ning leitud, et see ei ole

kõige tugevam. Vaide lahendaja hinnangul on selle aspekti näol tegemist küsimusega projekti

mõjust rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisest, mida tuleb hinnata

kriteerium 1 all. Kriteerium 3 all hinnatakse üksnes meetme määrusest ja valikumetoodikast

tulenevalt projekti tegevuste põhjendatust ja mõju projekti enda eesmärgile. Juhul kui

valikukriteeriumi 3 ja 1 vahel on hindamiskomisjoni arvates mingi oluline sünergia või seos,

mistõttu peab meetme eesmärke kajastama ka projekti põhjendatuse kriteeriumi all, siis tuleb

selliseid seoseid hinnangus täiendavalt põhjendada. Meetme määrusest või valikumetoodikast

sellist ilmset seost ei nähtu.

4.4.5. Hinnangu kohaselt võis hinde alandamist mõjutada asjaolu, et ajakava ei olnud tegevuste

kaupa detailsemalt kirjeldatud. Vaide lahendaja nõustub taotlejaga selles, et meetme määrus ei

nõue konkreetsel kujul ajakava esitamist, kuid nii meetme määrusest endast (§ 15 lg 1 p 7) kui

ka valikumetoodika kriteerium 3 kirjeldusest on selgelt tuletatav, et eristama peab kogu projekti

elluviimise perioodi ja ajakava tegevuste lõikes ning kõrgemalt hinnatakse taotlust, mille puhul

on ajakava tegevuspõhiselt kirjeldatud. Samas ei ole antud juhul hinnangus selgitatud, kas

detailsema tegevuspõhise ajakava puudumine oli antud juhul madalama hindepunkti põhjuseks

ning miks see puudujääk tekitas küsimusi kogu projekti ajakava realistlikkuses.

4.4.6. Lisaks on hinnangus viidatud, et kavandatud kulud on üldjoontes mõistlikud. Vaide

lahendaja järeldab sellest, et hindamiskomisjoni arvates on planeeritud kulud mõistlikud üksnes

osaliselt. Selline kirjeldus vastab kriteerium 3 hindepunkti 2 kirjeldusele. Samas ei ole hinnangus

selgitatud, miks hindamiskomisjoni sellisele arvamusele jõudis ja millised kulud on nende

arvates ebamõistlikud, mistõttu pole hinnang sisuliselt kontrollitav.

4.5. Meetme määruse § 22 lg 1 p 4 kohaselt hinnatakse valikukriteeriumi 4 all projekti kooskõla

Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Valikumetoodika kohaselt

hinnatakse selles kriteeriumis, kas projekt panustab strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõte

hoidmisesse ja sihtide „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. Sealhulgas hinnatakse,

kuivõrd projekt käsitleb soolist võrdõiguslikkust, vähemusrühmade võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist.

4.5.1. Vaidlustatud otsusele lisatud hindamiskomisjoni hinnangu kohaselt sai taotlus kriteeriumis

4 hindeks 3,00 ning komisjon põhjendas antud hinnangut sellega, et „Projekti seotust KOVi ega

muude arengukavade prioriteetidega välja toodud ei ole, kuid on selge, et projekt haakub

piirkonna strateegiliste arengueesmärkidega mitmeti. Panust meetme horisontaalsetesse

eesmärkidesse on projektis kirjeldatud võrdlemisi lakooniliselt, kuid konkreetselt. Sihtrühma

vajadusi ja projektist saadavat kasu kogukonnale hinnatud üldiselt sisukalt. Samas projektist

osasaanute hinnangud on taotluse lõikes pisut erinevad (800 vs 2200). Panus eri sotsiaalsete

gruppide (sh puuetega inimeste, eri ea gruppide, soogruppide esindajate) ligipääsu

parandamisele ja spetsiifiliste vajadustega arvestamine on selle projekti üks tugevusi. Projekt

lähtub läbimõeldult ka „"kliimaneutraalsuse"" ja keskkonnahoiu põhimõtetest“.

4.5.2. Sarnaselt kriteeriumi 1 hinnangule on kriteeriumis 4 samuti arusaamatu, kuidas kujunes

kriteeriumi hindepunktiks 3,00. Valikumetoodika kohaselt on hinde 3,00 puhul tegemist

vahepealse hindega, kuid ei ole avatud, kuidas see hinne projektile omistatakse. Samas nähtub

hinnangust, et kriteeriumis hinnatavad mõned aspektid vastavad hindepunkti 2 kirjeldusele ja

mõned hindepunkti 4 kirjeldusele. Hinnangust nähtuvalt on küll seos „Eesti 2035“ põhimõtetega

olemas, kuid panust neisse ning sihtrühma vajadusi ja saadavat kasu on siiski kirjeldatud

lakooniliselt. Metoodika kohaselt on eelnimetatud aspektide üldine kirjeldus hindepunkti 2

omistamise aluseks. Seega ei saa vaide esitajaga nõustuda, et kui panus horisontaalsetesse

eesmärkidesse on olemas, siis tuleks hinnata projekti vaid maksimumpunktidega. Sellele

vaatamata ei ole kriteeriumis antud hinnang läbipaistev ega jälgitav, kuivõrd puudu on selgitus,

miks taotluses esinenud puudujäägid toovad kaasa vahepealse hinnangu andmise, st kas

kriteeriumi kõik aspektid on hindepunkti kujunemisel võrdse kaaluga või mis põhjustel pidas

hindamiskomisjon vajalikuks hindepunkti vähendamist.

4.5.3. Lisaks on vaide lahendajale arusaamatu, miks hinnati kriteerium 4 all seotust KOVi ja

muude arengukavadega, mis võiks olla pigem valikukriteeriumi 1 komponent. Kriteerium 4 all

tuleb hinnata üksnes seotust strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihtide

saavutamisse vastavalt valikumetoodikas avatud juhistele. Vaide lahendaja hinnangul võis see

mõjutada kriteeriumi hindamistulemust, mistõttu ei pruugi tulemus olla õiguspärane.

4.6. Eeltoodud põhjustel leiab vaide lahendaja, et projektile omistatud hindepunktide andmine ei

ole läbipaistev ega kontrollitav, mistõttu vaidlustatud otsus tuleb kehtetuks tunnistada ja

projektitaotluse osas viia läbi uus hindamine.

4.7. RTK selgitab vaide esitajale, et taotluse uuele hindamisele saatmine ei tähenda automaatselt

seda, et projekt rahastatakse, vaid seda, et projekt läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue

hindamise tulemusel võib projekti hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda

samaks. Taotluse rahastamine sõltub meetme määruse § 22 lõikes 4 sätestatud lävendi täitmisest

ja kohast lävendi ületanud projektide hindamistulemuste pingereas.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Katri Oja

5667 1349

[email protected]