kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa:

1. KRAPS eelnõu ja seletuskiri Karl-Erik Ansmann 58877900 [email protected]

Meie 14.09.2024 nr 8-1/6658-1

EELNÕU

14.09.2024

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seadus

§ 1. Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmine

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 172 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Alates 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini indekseeritakse käesoleva seaduse §

3 lõigetes 3, 81–10 ja 18–19 nimetatud isikute §-s 2 sätestatud kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta

1. aprilliks ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga.“;

2) paragrahvi 172 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Alates 2024. aasta 1. aprillist kuni 2025. aasta 31. märtsini indekseeritakse käesoleva seaduse §

3 lõigetes 8, 14 ja 16 nimetatud isikute §-s 2 sätestatud kõrgeim palgamäär iga kalendriaasta 1.

aprilliks ajutise kõrgeima palgamäära indeksiga. Alates 2025. aasta 1. aprillist indekseeritakse

käesoleva seaduse § 3 lõigetes 8, 14 ja 16 nimetatud isikute §-s 2 nimetatud kõrgeimat palgamäära

käesolevas seaduses sätestatud üldises korras.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 173 järgmises sõnastuses:

„§ 173. Seaduse rakendamise erisus kohtuniku pensionile jäämisel 2024. aasta 1. aprillist kuni

2025. aasta 31. märtsini

Käesoleva seaduse § 3 lõigetes 8, 14 ja 16 nimetatud isiku, kes jääb pensionile ajavahemikus 1.

aprillist 2024 kuni 31. märtsini 2025, kohtunikupensioni aluseks oleva ametipalga arvutamisel ajutist

kõrgema palgamäära indeksit ei kohaldata ja lähtutakse tema viimasele ametikohale vastavast

käesolevas seaduses sätestatud üldises korras arvutatud palgamäärast.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus 2024. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Valitsuse nõunik

1

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse muutmise seaduse eelnõuga (edaspidi eelnõu)

muudetakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduseses (edaspidi KRAPS) sätet, millega on

nimetatud kõrgemate riigiteenijate palga kasv ajutiselt 2024. aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini

2028. aastal pool ülejäänud kõrgemate riigiteenijate palga kasvust.

Muudatuste kohaselt kehtib kõrgemate riigiteenijate kõrgeima palgamäära indekseerimise erisus

ajavahemikul 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini Riigikohtu liikme,

ringkonnakohtu ning maa- ja halduskohtu kohtuniku suhtes üksnes ajavahemikul 2024. aasta 1.

aprillist kuni 2025. aasta 31. märtsini. Ülejäänud varasemalt seaduse § 3 lõigetes 3, 81–10 ja 18–

19 nimetatud isikute §-s 2 sätestatud kõrgeim palgamäärale kohaldub jätkuvalt seadusjärgne erisus

kuni 2028. aasta 31. märtsini.

Eelnõuga nähakse muudatusest tulenevalt ette üleminekusäte seaduse rakendamisel kohtuniku

pensionile jäämisel erisuse kehtimise ajavahemikul 2024. aasta 1. aprillist kuni 2025. aasta 31.

märtsini.

Seadus piirab jätkuvalt peaministril, riigi peaprokuröril, ministritel, riigisekretäril, riiklikul lepitajal

ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikul palga kasvu selliselt, et nende palga

kasv on ½ nende kõrgemate riigiteenijate palkade kasvust, kelle palgakasvu eelnõuga ei piirata.

Seadus avaldab jätkuvalt mõju ka KRAPSiga kaudselt seotud riigiteenijate palkadele (kantslerid,

prokurörid, kohtunikuabid ja kohtujuristid, töövaidluskomisjoni juhatajad ning riigihangete

vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmed).

Seaduse jõustumise aeg on 2025. aasta 15. märts.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna kohtute

talituse nõunik Karl-Erik Ansmann (tel. 5887 7900, [email protected]) ja juhataja Eneli

Kivi (tel. 5911 4773, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatust, kuna eelnõu menetlus peab olema põhjendatult

kiireloomuline. HÕNTE § 1 lg 2 p 1 järgi ei ole sellisel juhul väljatöötamiskavatsus nõutav. Eelnõu

on seotud kavandatava 2025. aasta riigieelarve seadusega ning eelnõuga saavutatav rahaline

kokkuhoiud ja kohtunike palga indekseerimise muudatus kuulub 2025. aasta riigieelarve seaduses

arvestamisele.

2

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõukohase seadusega muudetakse kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse redaktsiooni

RT I, 04.01.2024, 3.

Eelnõu ei kuulu Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 toodud loetellu. Eelnõu seadusena

vastuvõtmiseks on vajalik lihthäälteenamus, lähtudes riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 78.

2. Seaduse eesmärk

KRAPS sätestab kõrgemateks riigiteenijateks loetud ametnike kõrgeima palgamäära, mis seaduse

§ 2 lõike 1 kohaselt on 5200 eurot. Seda palgamäära indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgeima

palgamäära indeksiga, mille avaldab Rahandusministeerium. Seadusega otsustati ajavahemikul

2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini piirata osa KRAPS-is nimetatud riigiteenijate,

sealhulgas kohtunike palga kasvu. Erisuse kehtestamisel ei muudetud Riigikogu liikmetele,

Vabariigi Presidendile, Riigikohtu esimehele, riigikontrolörile, õiguskantslerile ning Eesti Panga

nõukogu esimehele ja liikmele makstavat ametipalka ega selle indekseerimise korda.

Eelnõuga arvatakse kohtunike osas erisus kehtivaks ajaperioodil 2024. aasta 1. aprill kuni 2025.

aasta 31. märts. Lisatakse säte, mis rakendab erisuse kohtuniku pensionile jäämise korral perioodil

2024. aasta 1. aprillist kuni 2025. aasta 31. märtsini.

Kohtuniku sõltumatus on õigusriigi põhimõtte oluline tagatis, mis ei väljendu üksnes rahalises

sõltumatuses. Õigusriigi tagamiseks on oluline ka see, et kohtunik saab olla oma riigile kindel ehk

teisisõnu seadusega kokkulepitud palk ja selle arvestamise aluspõhimõtted on stabiilsed.

Kohtunikele piisava sissetuleku lubamisel on kohtuniku sõltumatust tagav (loodetud) efekt vaid

siis, kui kohtunikud saavad olla veendunud, et nende palga maksmise aluseid ootamatult muuta ei

saa.

Kuigi kohtunikke koheldakse kehtivas seaduses § 3 lõigetes 3, 81–10 ja 18–19 nimetatud isikutega

õiguslikult samaväärselt, on erisuse lõpetamine vajalik, kuna muudatuse faktiline mõju kohtunikele

on märksa intensiivsem. Kohtunikud on nimetatud ametisse eluaegsetena ja neile kehtivad

ulatuslikud ametitegevusest tulenevad piirangud. Sellised piirangud sisuliselt välistavad kehtiva

õiguse järgi täiendava tulu teenimise ning piiravad kohtunikel ulatuslikult investeerimise ja

säästude majandamise võimalusi.

Pärast 2013. aastal palgasüsteemi muutmist ametipensionita kohtunikel tuleb tagada palgast enda

väärikas pensionipõlv. Palkade indekseerimise osalise vähendamise näol on tegu palgakasvu

piirava muudatusega ja selline erisus tähendab väiksemat pensioni, mistõttu ka seda tuleb palga

piisavuse hindamisel aluseks võtta. Ehkki 2013. aasta ametipensionide reformi järgne palgatõus ja

selle edasine indekseerimine pidi kompenseerima ametipensioni kaotust, ei olnud 2013. aasta

palgatõus kohtuniku palga ostujõu tõus, kuna palk oli enne seda külmutatud 6 aastat.

Ametipensionide reform ei arvestanud, et need isikud, kes 01.07.2013 polnud II sambaga ühinenud,

seda teha enam ei saanud (õigus taastus alles 2020. aasta pensionireformiga).

3

Kohtusüsteemi toimimise, kohtute sõltumatuse ja võimude tasakaalu tagamiseks peab kohtunike

palgakorraldus arvestama inflatsiooni ning vastama kohtunike ametiväärikusele ja

vastutuskoormale. Kohtunikud on õiguse kohaldajad ja põhiseaduslikkuse tagajad.

Muudatusega luuakse kohtunikele kindlus, et alates 2025. aasta 1. aprillist hakatakse ametipalka

tegelikkuses arvutama taas kärpimata baastaseme alusel ning kuni 14.03.2024 kehtinud süsteem

taastatakse. KRAPSi muudatustega annab seadusandja selge signaali, et seadusandjal on oluline

kohtunike tagatisi kujundada ning 2024. aasta 1. aprillist kuni 2025. aasta 31. märtsini on hinnatud

kohtunike panust eelarve kärpeprotsessis. Selline lühiajaline solidaarne panustamine riigi

fiskaalhüvanguks ei kahjusta PS §-s 146 ja 147 sätestatud kohtunike sõltumatuse tagatisi.

Ülejäänud aastate lõikes, mis puudutavad perioodi 2025. 1. aprill kuni 2028. 31. märts tagatakse

kokkuhoid kohtusüsteemis alternatiivsete meetmetega: menetluste lihtsustused, kohtueelsed ja

kohtuvälised instantsid, kohtuvõrgustiku moderniseerimine, kohtutega seotud riigilõivumäärade

kaasajastamine jm.

Eelnõuga kavandatud muudatuse sihtrühmade hulgast jäetakse välja kogu kohtusüsteem kui

põhiseaduslik institutsioon (PS XIII ptk), mille põhiseaduslikult nõutavad sotsiaaltagatised on ette

nähtud sisulise õigusemõistmise kaitseks. Seetõttu sisaldub põhiseaduses just kohtunikke puudutav

tugevdatud kaitseklausel (PS § 147 lg 4).

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega tehakse eelnõus täpsustus, teisega sisuline

muudatus ning kolmandaga erisus.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse senise lõike 1 sõnastus, arvates erisusest välja KRAPS § 3 lõigetes 8,

14 ja 16 nimetatud isikud ehk Riigikohtu liikmed, ringkonnakohtu ning maa- ja halduskohtu

kohtunikud alates 2025. a 1. aprillist. Teisi seaduses nimetatud isikuid muudatus ei puuduta.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse, et juba kehtiv erisus seaduse § 3 lõigetes 8, 14 ja 16 nimetatud isikutele

kehtib senisel kujul siiski edasi (hakkas kehtima 2024 1. aprillil) kuni 2025. aasta 31. märtsini.

Alates 2025. aasta 1. aprillist indekseeritakse kohtunike kõrgeimat palgamäära taas KRAPS-is

sätestatud üldises korras.

Eelnõu §-ga 3 lisatakse muudatustest tulenev paragrahv, mis on olukorraks, kui kohtunik juhtub

pensioneeruma erisuse kehtivuse ajal ehk 2024. aasta 1. aprillist kuni 2025. aasta 31. märtsini.

Sellisel juhul kohtunikupensioni aluseks oleva ametipalga arvutamisel ajutist kõrgema palgamäära

indeksit ei kohaldata ja lähtutakse kohtuniku viimasele ametikohale vastavast KRAPS-is sätestatud

üldises korras arvutatud palgamäärast.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

4

6. Seaduse mõjud

Eelnõul ei ole mõju demograafiale, riigi julgeolekule või välissuhetele, majandusele, elu- ja

looduskeskkonnale, regionaalarengule, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele.

Eelnõu ei avalda mõju eelnõus nimetatud kõrgematele riigiteenijatele (peaminister, riigi

peaprokurör, ministrid, riigisekretär, riiklik lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik), kelle osas jätkub kehtiv kord. 2028. aastal taastub neil seaduses sätestatud

perioodil kehtinud indekseerimise metoodika.

Eelnõuga tehtav muudatus avaldab mõju kohtunike palgale alates 2025. 1. aprillist, kuivõrd kaob

ajavahemikul 2024. 1. aprillist kuni 2025. 31. märtsini kehtinud ajutine kohtunike palga

indekseerimise metoodika. Kohtunike ametipalka hakatakse taas arvutama kärpimata baastaseme

alusel ning kuni 14.03.2024 kehtinud süsteem taastatakse.

Eelnõuga tehtav muudatus avaldab mõju KRAPSiga kaudselt seotud riigiteenijate palkadele, mis

on seotud KRAPSis nimetatud kohtuniku ametipalgaga. Nendeks on kohtunikuabid ja

kohtujuristid, kes on seotud kohtute seaduses esimese astme kohtuniku ametipalgaga.

Riigieelarvele eelnõus kavandatavate muudatustega on prognoositav kulu kohtuniku ametipalga

indeksi taastamisel varasemale tasemele 2025. aastal 2 093 184 eurot, 2026. aastal 3 611 632 eurot,

2027. aastal 4 767 113 eurot, 2028. aastal 1 265 271 eurot.

6. Seaduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja seaduse rakendamise

eeldatavad tulud

Seaduse rakendamisega ei kaasne riigiasutustele täiendavaid kulusid.

7. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena ei ole vaja vastu võtta ega muuta rakendusakte.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 15. märtsil. Nimetatud kuupäeval peab Rahandusministeerium vastavalt

KRAPS § 4 lõikele 6 avaldama oma veebilehel uue kõrgeima palgamäära indeksi, mille alusel

indekseeritakse 1. aprilliks kõrgemate riigiteenijate kõrgeim palgamäär. Seadus jõustub 2025.

aastal, kuna 2025. aasta riigieelarve koostamisel on võimalik arvestada eelnõuga kaasnevate

mõjudega.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Kiireloomulisusest lähtuvalt, ei esitatud eelnõud eelnevalt eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.