Riigilõivuseaduse muutmine

1

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

LISA 1

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud

Esit

aja/

Jrk

nr.

Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused

A - arvestatud

OA – osaliselt arvestatud

MA – mitte arvestatud

S – selgitatud

TV – teadmiseks võetud

(kui märkuses puudub

konkreetne ettepanek)

Siseministeerium

1. Nõustume, et riigilõivud vajavad tõstmist lähtuvalt

kulupõhimõttest või ekvivalendipõhimõttest. Samas

ei saa jätta tähelepanuta sihtgruppi, kes vastavat

riigilõivu tasub. Riigilõivu tõstmine ei saa tekitada

olukorda, kus sihtgrupil on võimatu teatud toimingute

eest edaspidi seda tasuda. Samuti toome esile, et hea

tava näeks ette huvirühmade kaasamist enne eelnõu

kooskõlastamisele saatmist, kuid seda ei ole

toimunud.

Teadmiseks võetud

2. Usulisi ühendusi puudutava riigilõivu tõstmine. Me ei

toeta riigilõivuseaduse §-i 67 muutmist esitatud kujul.

Olete esile toonud, et eelnõuga nähakse ette tõsta

usuliste ühenduste riigilõivumäärasid kuni 900%.

Eelnõu seletuskirjast ei selgu, millel põhineb

riigilõivu tõstmine sellises ulatuses ning millised

mõjud kaasnevad sihtgrupile. Usuliste ühenduste

sissetulekud moodustuvad valdavalt annetustest,

nende tegevus on suunatud elanike vaimse tervise,

sotsiaalse toimetuleku, rehabilitatsiooni jmt

parandamisele. Ühiskonna majanduslike probleemide

ja inflatsiooni ning muude kulude ja maksude tõusu

tõttu on annetajate hulk vähenenud, seega on

vähenenud ka usuliste ühenduste sissetulekud. Võttes

arvesse usuliste ühenduste kogu ühiskonnale

suunatud tegevuste olulisust, ei ole võimalik toetada

nende maksukoormuse tõstmist, olenemata sellest, et

kannete tegemine ei ole pidev, vaid vajaduspõhine.

Lõivu suurendamisel peab selginema, millistest

komponentidest lõivu määr kokku tuleb ning samuti

on vajalik hinnata, kas antud sihtgrupp vajaks ka

kulupõhisuse põhimõtte osas erandit

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 67 lg 1 uus

lõivumäär 15 eurot

(suurenemine 50%). § 67 lg

11 muudatus välja jäetud. §

67 lg 2 uus lõivumäär 15

eurot (suurenemine 50%).

2

3. Mittetulundusühinguid ja sihtasutusi puudutava

riigilõivu tõstmine. Märgime, et eelnõu seletuskirja

rõhuasetus puudutab ettevõtteid ning kuidas

äriregistrisse kantud ettevõtete arv on kasvanud ehk

siis ettevõtlusvabadust. Samas riigilõive tõstetakse ka

muudel juriidilistel isikutel. Eelnõuga on otseselt

seotud ka vabaühendused. Lisaks usulisi ühendusi

puudutavale osale on puudu analüüs ka

mittetulundusühingute (edaspidi MTÜ), sihtasutuste

(edaspidi SA) ja korteriühistute (edaspidi KÜ) kohta.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on uute

riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud lisaks

kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja

maksejõulisuse põhimõttest. Nagu eelpool öeldud,

siis nõustume, et neist põhimõtetest lähtuvalt

kujundatakse riigilõivu määrasid erinevatele

toimingutele. Küll jääb arusaamatuks, kuidas on neid

põhimõtteid rakendatud MTÜ-de, SA-de, usuliste

ühenduste ning KÜ-de puhul. Võib eeldada, et soov

on ühtlustada MTÜ-dele, SA-dele ning usulistele

ühendustele kohalduvat riigilõivu (100€), kuid KÜ-de

puhul kohalduks tunduvalt väiksem summa (30€).

Leiame ka, et MTÜ-de, SA-de ja KÜ-de rahalised

seisud võivad olla väga erinevad. Näiteks MTÜ-de

asutajaks on sageli erinevate haiguste või puudeliigi

huvikaitsega tegelevad inimesed, kellele antud

riigilõiv käib kindlasti üle jõu. Seega on võimalus, et

osad kogukonnad, kes on valmis end registreerima

äriregistris, et asuda lahendama mõnd olulist

ühiskondlikku probleemi, jätavad selle tegemata

rahalistel põhjustel. Samal ajal SA asutamisel on

sageli sisuks mingi vara valdamine elik suurema

tõenäosusega on asutamiseks vajalikud vahendid

olemas. Ka töömahult on SA asutamisdokumentidega

seonduv mahukam kui MTÜ asutamisel ja nende

samasugune hinnastamine ei ole põhjendatud.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

lõivumäär 40 eurot

(suurenemine 30%).

4. Samuti ei saa toetada MTÜ-de ja SA-de registrisse

ennistamise kavandatava riigilõiv tõusu. Tegevuse

katkemiseks võib olla erinevaid põhjuseid, kas on

inimesed juhtkonnas vahetunud, jääb puudu

teadmistest jne. Mitte alati ei ole ennistamise vajadus

seotud pahatahtlikkusega. Sellisel juhul on odavam

uue MTÜ või SA asutamine, kuid eesmärk peaks

olema järjepidevuse soodustamine MTÜ ja SA

tegevustes ning mitte tekitada juurde uusi kehandeid.

MTÜ andmete muutmise riigilõivu suurendamine on

samas suurusjärgus kasumit taotleva ettevõtte omaga,

kuid tegutsemise eesmärgid on neil juriidilistel

isikutel erinevad. Sellest lähtuvalt on erinev ka

muutmiskannete tegemise sagedus – juhatuse

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 21

muudatus välja jäetud, § 66

lg 3 uus lõivumäär 15 eurot

(suurenemine 50%).

3

liikmete muudatused, MTÜ põhikirjas asukoha

muutmine jne. Taaskord räägime me ka

kodanikualgatusest ja vabatahtlikust tegevusest, mis

MTÜdega kaasneb ning seetõttu riigi poolt

samaväärse riigilõivu määramine näiteks OÜ-dega ei

ole põhjendatud. KÜ muutmiskande puhul on uus

riigilõiv tunduvalt väiksem (30€), mis võrreldes

muude MTÜ-dega ei ole proportsionaalne, kuna

KÜde eesmärk on vara haldamine ja neil on osaliselt

ka enam püsivaid rahalisi vahendeid kui MTÜdel.

Riigi eesmärk peaks olema soodustada

kodanikualgatuslikku tegevust ning luua selleks

proportsionaalsed võimalused, mitte neid ülemäära

takistada. Nii nagu usuliste ühenduste puhul on ka

MTÜde ja SAte riigilõivu tõstmise muudatustega

kaasnevate mõjude hinnang nimetatud sihtrühmadele

puudulik.

5. Eeltoodust tulenevalt mõistame riigilõivude tõstmise

vajadust, kuid uus riigilõivu suurus peab olema

vajalik, põhjendatud ning sihtgrupi võimekust

arvestav ning toimingud ei tohi jääda seetõttu

tegemata, et riigilõiv osutub liiga kõrgeks

Teadmiseks võetud

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop

1. Kuna muutmisele kuuluvad eelnõu kohaselt ka

mitmed usulisi ühendusi puudutavad

riigilõivumäärad, oleks pidanud eelnõu jõudma

arvamuse esitamiseks ka Eesti Kirikute Nõukogule,

kellega on justiitsministeeriumil sõlmitud vastav

koostööleping. Samuti oleks pidanud eelnõu saatma

arvamuse andmiseks Eestis registreeritud

suurematele usulistele ühendustele, keda muudatused

tõsiselt puudutavad. Avaldan nördimust, et seda ei ole

tehtud ja palun edaspidi meid puudutavate

seadusemuudatuste puhul kaasata.

Teadmiseks võetud

2. Pöördun eelnõu koostajate poole ettepanekuga, jätta

muutmata RLS § 67 lg 2, kus on sätestatud usulise

ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise

või täiendamise eest tasutav riigilõiv. Eelnõu kohaselt

kuuluks see tõstmisele senise 10 euro pealt 50 euro

peale, millega riigilõiv suureneks 400%.

Juhin tähelepanu, et nimetatud riigilõivu tõstmine

lööb erilisel Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut

(EELK) ega arvesta meie eripäraga, mis tuleneb

Kirikute ja koguduste seadusest. Nimelt, sätestab

Kirikute ja koguduste seaduse § 2 lõige 2, et kirik

käesoleva seaduse mõistes on episkopaalse

struktuuriga ja kolme üldkirikliku usutunnistusega

õpetuslikult seotud vähemalt kolme vabatahtlikult

liitunud koguduse ühendus või on jaotatud vähemalt

Arvestatud

Eelnõu ja SK muudetud. §

67 lg 2 uus lõivumäär 15

eurot (suurenemine 50%).

4

kolmeks koguduseks ja kes tegutseb põhikirja alusel,

valitud või nimetatud juhatuse juhtimisel ning

kantakse registrisse käesoleva seadusega ettenähtud

juhtudel ja korras. Sama seaduse § 15 lõige 2 sätestab,

et kiriku ja kirikusse kuuluva koguduse registrisse

kantud andmete muutumisel esitab avalduse

muudatuste registrisse kandmiseks vastava kiriku või

koguduste liidu juhatus. EELK koosneb Eesti

Evangeelselt Luterlikust Kirikust kui eraldi registrisse

kantud usulisest ühendusest ja EELK-sse kuuluvast

170-st eraldi registrisse kantud kogudusest kui

usulisest ühendusest. Kõik need 171 usulist ühendust

moodustavad Kirikute ja koguduste seaduse alusel

ühise põhikirja alusel tegutseva kiriku. Kiriku puhul

esitab andmete muutmise avalduse registrile kiriku

juhatus, EELK puhul on selleks kirikuvalitsus ehk

EELK konsistoorium. Praktikas tähendab see, et ühe

muudatuse tegemine ühte (kõigile ühisesse) põhikirja,

muudab registri jaoks saja seitsmekümne ühe (171)

usulise ühenduse põhikirja. Iga muudatuse eest tuleb

tasuda eraldi riigilõiv, kuigi muutmise avalduse esitab

Kirikute ja koguduste seaduse alusel kiriku juhatus

üksi ja muudetakse kogu kiriku jaoks ühist põhikirja.

See on eripära, mille Kirikute koguduste seadus annab

ajaloolistele kirikutele ja koguduste liitudele. Selle

eripäraga ei ole seni arvestatud registris muudatuste

tegemisel. Kui eelnõus esitatud ettepanek muuta RLS

§ 67 lg 2 leiab toetuse, tähendab see, et EELK

põhikirja muutmisel (üks ja sama põhikiri kogu Eesti

Evangeelsel Luterlikul Kirikul ja tema 170

kogudusel) ei kuulu seaduse alusel tasumisel mitte

üks riigilõiv ühe muudatuse eest ühes

alusdokumendis, vaid tasumisele kuulub sada

seitsekümmend üks riigilõivu ühe muudatuse eest

samas dokumendis. Juba seni on olnud ülekohtune, et

eripära, mille Kirikute ja koguduste seadus EELKle

kui kirikule annab, on jäetud registris muudatuste

tegemisel arvestamata. Oleme seni pidanud alati

tasuma ühe muudatuse tegemisel EELK põhikirja nii

nagu me oleks muutnud 171 ühingu põhikirja. See on

tähendanud EELK-le ühe muudatuse tegemise eest

riigilõivu kulu 1710 eurot. Eelnõus välja pakutud

riigilõivumäära tõstmise järel hakkab EELK tasuma

igakordse põhikirja muudatuse eest 8550 eurot. Kui

peaks rakenduma veel RLS § 67 lg 3, siis oleks

riigilõiv ühe põhikirjamuudatuse eest EELK-le lausa

17 100 eurot.Selline riigilõivu määr on ülekohtune.

Mitte ükski juriidiline isik Eesti Vabariigis ei ole

pidanud seni ega pea ka tulevikus tasuma

registriandmete muudatuste eest sellise määraga

5

riigilõivu kui kehtib Eesti Evangeelsele Luterlikule

Kirikule.

Olen nõus RLS § 67 lg 2 riigilõivu tõstmisega 10 euro

peal 50 euro peale juhul, kui edaspidi registris

andmete muutmisel arvestatakse EELK eripäraga ega

arvata kiriku ühisesse põhikirja muudatuste tegemist

171 usulise ühenduse põhikirja muutmisena ega

rakendata sealjuures 171-kordset riigilõivu. Oleks

õiguspärane, et põhikirja ühekordse muutmise puhul

tuleb tasuda riigilõiv ühel korral, nagu see praktika

kehtib kõikide teiste juriidiliste isikute puhul Eesti

Vabariigis.

Eesti Kirikute Nõukogu

1. Eesti Kirikute Nõukogu ei nõustu seaduse

muudatusega järgmistel põhjustel:

Kuigi praeguses sõnastuses on eelnõu eesmärk vältida

kohtute liigset tööhulka siis tegelikult ilmneb

eelnõust, et sellega lahendatakse riigieelarve täitmise

vajadust. Ühe põhjendusena on toodud kohtuniku

abide palgatõus, mis on riigieelarveline kulu.

Leiame, et selline riigieelarveliste kulude katmine

usuliste ühenduste ja mittetulundusühingute arvelt ei

ole õiglane ega õigustatud. Usulised ühendused

eksisteerivad eelkõige mitte kasu saamise eesmärgil

vaid ühiskonna üldist heaolu silmas pidades ning riigi

ja rahva hüvanguks. Praegusel ajal, kus riik tähtsustab

kodanike vaimse tervise olulisust on usulised

ühendused üks väga oluline osa inimeste vaimse

tervise eest hoolitsemisel. Sellest hoolimata on eelnõu

kohaselt protsentuaalselt kõige suurem riigilõivu tõus

just usulise ühenduse registrisse kandmise eest, mis ei

ole mingil viisil põhjendatud ega õiglane.

Arvestatud.

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud usuliste ühenduste

kohta kannete tegemise osas

(§ 67).

2. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et käesoleval juhul on

tegemist riigilõivude mõistlikus määras tõstmisega,

millega tagatakse menetlusökonoomia, ohustamata

isikute ettevõtlusvabadust. Arvestades, et usuliste

ühenduste puhul tõuseb riigilõiv kohati kuni 900%,

rohkem kui ühegi teise kehandi puhul, ei saa kuidagi

väita, et tegemist on riigilõivu tõusuga mõistlikus

ulatuses. Seletuskirjast nähtub, et kulupõhisuse

tagamiseks tuleks justiitsministeeriumi hinnangul

kõiki riigilõive suurendada vähemalt 43%, mida ei

peeta ilmselt mõistlikuks, kuid usuliste ühenduste

suhtes rakenduv riigilõivu tõus on sellest rohkem kui

20 korda kõrgem. Seega on tegemist selgelt riigilõivu

ebamõistliku tõusuga usuliste ühenduste suhtes.

Lisaks, tuleb silmas pidada, et arvestades kirikute

eripärasid, peab näiteks Eesti Evangeelne Luterlik

Kirik esitama kiriku põhikirja muutmisel ka

muudatused kõigi koguduste põhikirjades, mida on

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 67 lg 1 uus

lõivumäär on 15 eurot

(suurenemine 50%), § 67 lg

11 muudatus välja jäetud, §

67 lg 2 uus lõivumäär on 15

eurot (suurenemine 50%).

6

Eestis kokku 170. Ainult sel juhul saab äriregister

märkida kiriku põhikirja muutmise aja ka koguduste

registrikaartidele. Riigilõivu tõstmise korral, eelnõus

ettenähtud määral, tähendab see ühe muudatuse puhul

8500 eurot kulu (teatud juhul (RLS § 67 lg 3) isegi

kuni 17 000 eurot), mis on ebamõistlikult suur tõus

võrreldes juba praeguse 1700 euroga, mis on

iseenesest kiriku jaoks juba märkimisväärne kulu.

3. Eesti usuliste ühenduste sissetulekud moodustuvad

enamikus annetustest. Annetused on aga reeglina

sõltuvad ühiskonnaliikmete sissetulekutest, mis on nii

majandusprobleemide kui inflatsiooni tagajärjel

langenud, seega on langenud ja ilmselt langevad veel

ka annetused sh kirikutele tehtavad annetused.

Sellistes oludes paneb riigilõivu tõstmine usuliste

ühenduste registri kannete eest nii suurel määral,

usulised ühendused väga keerulisse olukorda.

Arvestades eelnevat ei saa Eesti Kirikute Nõukogu

nõustuda Riigilõivu seaduse muutmise seaduse

eelnõuga praegusel kujul, kuna see halvendaks

oluliselt kirikute ja koguduste liitude majanduslikku

olukorda ja registrisse kannete tegemine muutuks

ülemäära kulukaks, mis omakorda piiraks kirikute ja

koguduste õigust ligipääsuks vajalikele äriregistri

toimingutele.

Tulenevalt eelnevast palume seaduse muudatust

praegusel kujul mitte vastu võtta.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 67 lg 1 uus

lõivumäär on 15 eurot

(suurenemine 50%), § 67 lg

11 muudatus välja jäetud, §

67 lg 2 uus lõivumäär on 15

eurot (suurenemine 50%).

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1. Eelnõu § 1 punktiga 30 kavandatakse asendada

riigilõivuseaduse § 80 lõikes 3 arv „7“ arvuga „20“.

See tähendab, et kinnistu jagamise korral tasutav

riigilõiv suureneb 200 protsenti iga jagamisega

kaasneva uue registriosa avamise eest alates

kolmanda, uue registriosa avamisest lisaks § 80 lõikes

1 sätestatud riigilõivumäärale. Selgitame, et

riigilõivuseaduse § 25 lõike 1 punkt 4 sätestab, et

riigilõivu ei võeta kinnisasja, laeva või ehitatava laeva

avalikes huvides omandamise, sealhulgas

sundvõõrandamise teel riigile ülemineku kohta kande

tegemisel. Üldjuhul ei ole kinnisasja avalikes huvides

omandamise menetluse läbiviijal, näiteks riigil vaja

omandada tervet kinnisasja, vaid ainult osa

kinnisasjast. Seetõttu peab kinnisasja avalikes

huvides omandamise menetluse läbiviija menetluse

käigus jagama eraomandis oleva kinnistu. Kinnistu

jagamise pädevus tuleneb kinnisasja avaliks huvides

omandamise seaduse § 10 lõikest 4. Kinnisasja

avalikes huvides omandamise menetluse läbiviija ei

ole kinnistu jagamise riigilõivust vabastatud ja

seetõttu on tekkinud olukord, kus näiteks riik tasub

TV

Justiitsministeerium

analüüsib ettepanekut ning

vajadusel algatab uue eelnõu

Selgitame, eelnõu ja

seletuskirja muudetud. § 80

lg 3 uus lõivumäär on 15

eurot (suurenemine 114%).

7

niisuguse kinnisasja jagamise eest iseendale

riigilõivu. Sellega kaasnev aja- ja tööressurss ei ole

mõistlik. Teeme ettepaneku sätestada täiendavalt, et

kinnisasja avalikes huvides omandamisel, sealhulgas

sundvõõrandamise teel kinnistu jagamisel riigilõivu

ei võeta. Eeltoodust tulenevalt palume täiendada

riigilõivuseaduse § 80 lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud riigilõivu ei

võeta kinnisasja avalikes huvides omandamise

menetluse käigus, sealhulgas sundvõõrandamise teel

kinnistu jagamisel.“.

2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja VI

osa „Seaduse mõjud“ esimest lauset

„Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob

kaasa sotsiaalse mõju ja mõju riigiasutustele HÕNTE

§ 46 tähenduses.“ sõnaga „majanduslike“, kuna

eelnõu puudutab ka 2 (2) ettevõtteid. Samuti palume

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr

180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46

lõikest 2 tulenevalt lisada väiteid ka teiste mõjude

puudumise kohta.

Arvestatud

Seletuskirja täpsustatud

Rahandusministeerium

1. Seletuskirja kohaselt „korrastatakse eelnõuga kohtu

registritoimingute riigilõivumäärasid selliselt, et need

oleksid põhjendatud, vastaksid senisest enam

toimingutega seotud kuludele ja seeläbi

riigilõivuseaduse § 4 lõikele 1“ Sellest võib mõista, et

riigilõivumäärade ajakohastamisel on sihiks võetud

kulupõhimõte. Seletuskirja sissejuhatuses on ka

viidatud, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad

katavad Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad

tegevuskulud. Juhime tähelepanu, et riigilõivudega ei

peaks reeglina katma asutuse kõiki kulusid. RLS § 4

lõikes 1 sätestatud kulupõhimõtet tuleks kohaldada

kitsamalt asjakohaste toimingute, dokumentide või

haldusaktidega kaasnevate kulude suhtes. Seega

kulupõhimõttest erineva riigilõivumäära

kehtestamisel tuleks selgitada ka poliitilisi valikuid,

millest lähtuvalt ekvivalendipõhimõtet kohaldatakse.

Iseenesest mõista tuleb sealjuures arvestada isiku

maksevõimelisust ning toimingust saadava hüve

väärtust isiku jaoks. Samuti tuleks asjakohasel juhul

asetada kaalukausile ka konkreetse avaliku teenuse

väärtus lisaks avalikkuse jaoks.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatud.

Kohtu lõivumäärade

tõstmine on vajalik, et

ajakohastada kohtu

toimingutega seotud

riigilõive selliselt, et

eelnõuga kehtestatavad

riigilõivumäärad kataksid

osaliselt kohtu

tegevuskulude kasvu ning

välistaksid pahatahtlikud või

ilmselgelt perspektiivitud

kohtusse pöördumised ning

suunaksid vaidluse osapooli

otsima kohtuväliseid

lahendusi.

Registriosakonna toimingute

lõivumäärade tõstmine on

vajalik, et ajakohastada

toimingutega seotud

riigilõive ja et eelnõuga

kehtestatavad

riigilõivumäärad kataksid

osaliselt registriosakonna

suurenevad tegevuskulud.

2. Enamik eelnõuga korrigeeritavatest lõivumääradest

paistavad olevat põhjendatud ja vajalikud, kuid

Selgitame

8

üksikute lõivumäärade tõstmine vajaks täiendavaid

selgitusi ja põhjendusi. Näiteks kinnistusameti

toimingute maksimummäär on 6000 eurot tänase

2560 asemel (Lisa2).

Ka kommertspandi kande tegemise ning pandisumma

vähendamise ja suurendamise maksimumäär tõuseb

2560 eurolt 4000 eurole (§ 70 lg 1–3). Arvestades

summade suurust ei ole ilmselt tegemist kulupõhiste

lõivudega. Üksnes tehingu väärtusest lähtuv

riigilõivumäär võib osutuda ülemääraselt suuremaks

toimingu osutamise tegelike kuludega võrreldes.

Sedasi võib riigilõiv omandada maksu tunnused ning

hägustub kulude hüvitamise eesmärk. Palume

selgitada viidatud lõivude puhul millises

proportsioonis on riigilõivumäär tegelike kuludega

ning hinnata kas riigilõivu suurus on kooskõlas

riigilõivustamise eesmärgiga.

Riigilõivude korrigeerimisel

lähtutud mitte üksnes

kulupõhimõttest, vaid ka

ekvivalendi- ja

maksujõulisuse

põhimõtetest. Ka kehtivas

seaduses on maksimaalne

riigilõivumäär kehtestatud

samadest põhimõtetest

lähtuvalt. Riigilõivude

muutmisega ei muudeta

täismäära arvutamise

eeskirja – mõlemal juhul on

ka edaspidi täismäär 0,16%

tehinguväärtusest. Et aga

tegelik nominaalne

tehinguväärtus on oluliselt

suurenenud vahepeal, on

seda arvesse võetud ka

maksimaalsele riigilõivule

lae kehtestamisel.

Eelnõus ja seletuskirjas

tehtud muudatus. Üle 1 000

000 euro väärtusega

tehingute puhul on riigilõivu

täismäär 0,16 protsenti

tehinguväärtusest, kuid mitte

rohkem kui 4000 eurot

(maksimummäär suureneb

56%).

Senine riigilõiv on

muutumatuna olnud alates

01.01.2015.a.Tarbijahinnain

deks on perioodil 01.05.2015

-01.07.2024.a suurenenud 56

%

3. Osade eelnõuga korrigeeritavate lõivumäärade puhul

omandab lõiv haldustrahvi tunnuseid. Selleks on

registreeringu ennistamise lõiv 500 eurot tänase 200

euro asemel (§ 62 lg 4, 66 lg 2 1 , § 67 lg 11 ) Samas

on eelnõus jäetud korrigeerimata maaparandusühistu

ennistamise lõiv. Sarnaselt eelmise tähelepanekuga,

palume ka siin kaaluda riigilõivumäära vastavust

riigilõivustamise eesmärgiga.

Arvestatud

Eelnõust ja seletuskirjast §

62 lg 4, § 66 lg 21 ja § 67 lg

11 muudatus välja jäetud.

4. Palume üle kontrollida, kas registris muudatuste

tegemise lõivumäärad on eelnõus esitatud soovitud

kujul. Eelnõust nähtub, et mittetulundusühingu

registrisse kandmine on sama hinnaga, mis

registriandmete muutmine, kusjuures

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

riigilõivumäär on 40 eurot,

(suurenemine 33%).

9

mittetulundusühingu ja sihtasutuse puhul kallim

äriühingu registriandmete muutmisest. Siin võib olla

tegu kirjaveaga.

5. Palume üüri- ja rendilepingu märke lõivu puhul

veenduda, et lõivumäära tõstmine ei tooks kaasa

avalikkuse ja inimese jaoks soovimatuid tagajärgi.

Tähtajalise üüri- või rendilepingu märke tegemise

eest ning lepingu tähtaja pikendamise maksimumlõiv

on eelnõus 100 eurot tänase 52 asemel (1 aasta 10/6

eurot). Tähtajatu üürilepingu kohta märke tegemise

lõiv tõstetakse 50 euroni tänase 23 euro asemel. Riigil

endal (sh Maksu- ja Tolliametil) on kindlasti huvi

märgete vastu ning inimesele annab samuti märge

kinnistusraamatus teatud kindluse, sh

kinnisomandi müügi korral.

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. Maksimummäära

on 80 eurot, suurenemine

54%. Riigilõiv RLS § 79

alusel on olnud muutumatu

alates 2015. aastast. Kui

2015 aastal oli Eestis

keskmine brutopalk 1065

eurot/kuus, minimaalne

riigilõiv üüri- või

rendilepingu märke

kandmise eest

kinnistusraamatusse (6 eurot)

moodustas keskmisest

brutokuupalgast 0,56%.

2024. aasta I kvartalis oli

eesti keskmine brutokuupalk

1832 eurot, uus kavandatud

riigilõivu miinimumäär üüri-

või rendilepingu märke eest

10 eur moodustab sellest

0,54%. Kuigi

maksimummäära mõju

keskmisesse brutokuupalka

suureneb, ei peaks ka see

tooma kaasa mistahes

tõsiseid mõjusid üürnikule

või rentnikule, sest on

eeldatav, et

maksimumääraga üüri- või

rendilepingu kanded on

seotud isikutega, kelle

sissetulek on üle keskmise

brutokuupalga.

Riigikohus

1. Juhime tähelepanu, et kindlasti vajavad

ajakohastamist ka ülejäänud kohtumenetlusega

seonduvad riigilõivud ja selleks on järgmised

kaalukad argumendid. Esiteks. Viimati muudeti

ülejäänud kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive

küll 2022. aastal ja 2021. aasta võrdlusbaasilt, kuid

sotsiaalmajanduslik olukord viimase kolme aastaga

drastiliselt muutunud. 2021. aastal korrigeeriti

kohtumenetlusega seonduvaid riigilõive, mis

valdavalt kehtisid alates 2011. aastast. Riigilõive

tõsteti keskmiselt 40%, riigilõivude tõstmist

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud.

Tsiviilkohtumenetluses

tõstetakse hagi hinnast

lähtuvaid riigilõive

keskmiselt 18% (RLS Lisa

2).

10

põhjendati nii inflatsiooni kui ostujõu näitajate

muutumisega referentsaastaga (2014. aasta)

võrreldes. Statistikaameti andmetel suurenes

inflatsioon alates 2014. aastast 2021. aastaks 13,6%.

Seevastu suurenes Statistikaameti andmetel

inflatsioon 2023. aasta vs 2021. aasta 30,3%.

Tarbijahinnaindeks on alates 2021. aasta jaanuarist

(213,88) kuni 2024. aasta maikuuni (299,88)

suurenenud 86 punkti (40,2%). Samas kuises

võrdluses 2014. aasta jaanauarist (195,95) kuni 2021.

aasta jaanuarini (213,88) suurenes indeks üksnes

17,93 punkti (9,15%). Kui 13,6% inflatsiooni kasv tõi

2021. aastal kaasa keskmiselt 40% kohtumenetlusega

seotud riigilõivude suurendamise, siis kuidas on

võimalik eirata 30,3% inflatsiooni kasvu, mis on

toimunud pärast eelmist riigilõivude suurendamist?!

Eriti arvesse võttes seda, et seletuskirjas nähtuvalt

kohtu registritoimingute riigilõivu suurendamist on

just nimelt põhjendatud viimaste aastate suure

inflatsiooniga ning vajadusega katta sellest tulenevalt

Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad

tegevuskulud. Nähtuvalt ka kohtute eelarvetest on

kohtute tegevuskulud nii tsiviil- kui ka haldusasjade

menetlemisel iga-aastaselt kasvanud. Teiseks.

Kohtumenetlusega seotud riigilõiv on oluline

instrument, millega suunata ja kujundada

õiguspoliitikat. Kohtumenetlusest ei tohi saada

mistahes õigusliku probleemi esmaseks ja ainsaks

lahendamise meetodiks. Eriti aga selliste vaidluste või

pretensioonide lahendamise vahendiks, kus

õigusküsimus või õiguste riive on väheoluline.

Selliste vaidluste osakaal on märkimisväärne just

halduskohtumenetluses, seda lisaks madalatele

riigilõivudele ka seetõttu, et puudub riigiasutuse

menetluskulude tasumise risk. Ka

tsiviilkohtumenetlusse jõuavad vaidlused, mis oleksid

nii probleemi sisulise lahendamise kui ka nn

lahendamiskulu vaates oluliselt kiiremini ja

kokkuvõtvalt kulutõhusamalt lahendatavad

kohtuväliselt. Kohtumenetlusega seotud riigilõivude

tõstmata jätmine eriti just kõrge inflatsiooni

tingimustes langetab selliste vaidluste lävendit veelgi.

Selle otseseks tagajärjeks on aga vajadus suurendada

kohtunike ja õigusemõistmist toetava muu personali

arvu, mis on oluline lisakulu. Kuid samaväärt oluline

on see, et selliste vaidluste tõttu muutub kogu

kohtumenetlus tsiviil- ja haldusasjades aeglasemaks.

Sellel on lisaks kohtusüsteemi kulude täiendavale

kasvule ka üldine sotsiaalmajanduslik negatiivne

mõju alates menetlusosaliste ja üldsuse

11

rahulolematusest kuni kohtumenetlusega seotud

isikute, aga ka riigi majandustegevusele. Riigikohtu

esimees selgitas probleemistikku ka 12. juuni 2024.

aastal Riigikogus peetud kõnes. Lõpetuseks kordame

ettepanekut korrigeerida ka muid kohtumenetlusega

seotud riigilõive. See on oluline ka

Justiitsministeeriumile 2024. aasta aprillis esitatud

kohtumenetluse tõhustamise

paketi realiseerimiseks.

Eesti Korteriühistute Liit

1. Kavandatava eelnõu kohaselt peaks alates 01.01.2025

tõusma riigilõiv korteriühistutele registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest 10-lt eurolt

30-le eurole ehk 200%. Eestimaalaste toimetulek on

praeguses väga raskes majanduslikus olukorras ränga

löögi all. Juba praegu elab 20% Eesti inimestest

suhtelises vaesuses, kuid see riskirühm võib

suurkoondamiste, süveneva töötuse, energia- ning

muu valdkonna hinnatõusude ning täiendava

maksukoormuse tulemusena veelgi kasvada. Eesti

elamufond on aga suuresti amortiseerunud,

sovetiaegsed elamud on jõudnud oma elukaare lõppu

ning 14 000 korterelamut vajab hädasti

rekonstrueerimist. Tuginedes eelpoolnimetatud

majanduslikule olukorrale ja korteriühistute

ulatuslikule rekonstrueerimisvajadusele, leiab Eesti

Korteriühistute Liit, et riigilõivu määra sedavõrd suur

tõus ei ole põhjendatud. Seega ei toeta Eesti

Korteriühistute Liit käesolevat riigilõivuseaduse

muutmise eelnõud ja palub korteriühistute huvidest

lähtuvalt hinnatõus külmutad

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 68 lg 1 uus

riigilõiv on 15 eurot

(suurenemine 50%).

Eesti Väike- ja Keskmise Ettevõtjate Assotsiatsioon

1. Eelnõus on arusaadav riigilõivumäärade tõstmise

vajadus laevakinnistusraamatu toimingute eest, aga

arusaamatuks jääb riigilõivumäärade tõstmine

äriregistri toimingute eest, millest osasid on

muudetud alles aasta ja osasid alles kahe aasta eest.

Arusaamatuks jääb ka vajadus muuta

kinnistusraamatu toimingutega seotud

riigilõivumäärade vahemikke ja nende

riigilõivumäärade suuruse hüppelist kasvu.

Selgitame

Kinnistusraamatu toimingute

riigilõivud kehtivad

2015.aastast.

Tarbijahinnaindeks on

perioodil 01.05.2015 -

01.07.2024.a suurenenud 56

% .

2. Eelnõu eesmärgiks on katta Tartu Maakohtu

registriosakonna suurenevad tegevuskulud.

EVEA hinnangul on kulupõhimõtte järgimine oluline.

Aga see ei pea tähendama riigilõivumäärade kordades

tõstmist ilma põhjalikku analüüsi tegemata. Eelnõus

muuhulgas sätestatud viie- või kümnekordsed

lõivumäära tõusud ei ole kindlasti seotud toimingute

kulude kasvuga. Samuti on problemaatiline ja eksitav

võtta arvesse tarbijahinnaindeksi tõusu 2020-

Arvestatud

Kohtu ja registriosakonna

toimingute riigilõive tõsteti

viimati 1. jaanuaril 2022,

seda tehti 2020. aasta

võrdlusandmete põhise

12

2021 aastal seal, kus varasemad riigilõivuseaduse

muudatused jõustusid 2022. aastal ja lisaks veel

tarbijahinnaindeksi tõusu 2022 aastal seal, kus

varasemad muudatused jõustusid 2023. aastal. Ka ei

ole kohtu poolt tehtavate registritoimingutega seoses

asjakohane viidata õigusemõistmise kuludele eelnõu

seletuskirjas.

analüüsi tulemusena.1

Seletuskirja täpsustatud

tarbijahinnaindeksi

muutusega perioodil 2022-

2024. Riigilõivumäärade

muudatusi on eelnõus ja

seletuskirjas vastavalt

korrigeeritud.

3. Kehtiva riigilõivuseaduse kohaselt on eri liiki

juriidiliste isikute registriga seotud toimingud

erineva lõivumääraga ja eelnõus valdavalt see

säilitatakse. Sellise poliitika põhjused ei ole selged

ega arusaadavad, sest erinevatele juriidiliste isikute

liikidele kohaldatavate reeglite erinevused ei ole nii

suured, et registritoimingute tegemisele kuluv aeg ja

sellega seotud kulud oleksid nii erinevad. Ka

ekvivalendipõhimõttele ja maksejõulisuse

põhimõttele tuginemine ei suuda õigustada erinevat

kohtlemist. Näiteks miks peab osaühingu

äriregistrisse kandmine olema 2,5 korda kallim kui

mittetulundusühingu kandmine (kehtivas seaduses on

see isegi 6.7 korda kallim). Miks peab niigi erinevaid

äriregistri lõivumäärasid suurendama erineval

määral nii, et tulemused jäävad ikka erinevaks, selle

asemel, et proovida võimalusel neid ühtlustada.

Arusaadavad oleksid kaks lähenemist, kui

kulupõhimõttele tuginemine seda võimaldub: 1)

suurendada kõiki äriregistriga seotud lõivumäärasid

samas määras; 2) suurendada lõivumäärasid nii, et

need muutuksid sarnaseks või sarnasemaks.

Selgitame

Nagu seletuskirja

sissejuhatavates osades

selgitatud, on riigilõivude

korrigeerimisel lähtutud

mitte üksnes

kulupõhimõttest, vaid ka

ekvivalendi- ja

maksujõulisuse

põhimõtetest.

4. Kui näiteks 2022. aastal muutunud riigilõiv seoses

Euroopa ärihingu ümberkujundamisega tõusis 26

eurolt 35 eurole ja eelnõuga tõstetakse nüüd see 350

eurole, siis see ei näita seadusandja põhjalikult

läbimõeldud tegevust. Selline suvaline või suvalisena

näiv riigilõivude muutmine ei suurenda ettevõtjate

usaldust riigi vastu. Eelnõu seletuskirjas ei ole

kahjuks selgitatud, mis on mitmete 200 - 900 %

ulatuses toimuvate lõivumäärade suurenemiste

erilised põhjused.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud § 64 lg 3 ja 4 järgi

tasutav uus riigilõiv on 45

eurot (suurenemine 29%).

5. Eelnõuga väidetavalt korrigeeritakse valikuliselt neid

riigilõive, millega püütakse panna registritoimingute

taotlejaid ratsionaalsemalt käituma. Need on

riigilõivud, mida tuleb tasuda juriidilise isiku

ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline

isik on registrist kustutatud majandusaasta aruande

esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu.

Arvestatud

§ 62 lg 4, § 66 lg 21 ja § 67

lg 11 ja § 681 lg 11

muudatused eelnõust välja

jäetud.

1 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt

aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9 % ja 2018–2020

vaid 1,8%.

13

2023. aastal aga kehtestati registrisse ennistamise eest

riigilõiv summas 200 eurot. Registrisse ennistamise

riigilõivu tõstmine nüüd 500 euro peale on

karistusliku iseloomuga. EVEA arvates ei ole sellist

kaalukat avalikku huvi, et viia riigilõivuseadusesse

sisuliselt karistuslikud normid. Pealegi ei ole

tõenäoline, et automaatsele kustutamisele jäetud

juriidiline isik on nii väärtuslik, et seda sellise

suurusega riigilõivu eest ennistada. Samas on

registrisse ennistamise riigilõivu suurus hea näide

selle kohta, et eelnõus on see suudetud sätestada

ühesugusena näiteks nii osaühingu kui ka

mittetulundusühingu osas.

6. Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute

riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued

tehinguväärtused, muudetakse kehtivate

tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid.

Kui ümardatud kinnistusraamatu toimingute

tehinguväärtused annavad selgust juurde, siis

tehinguväärtuste vahemike suurendamine paraku ei

lihtsusta tehinguväärtusele vastava riigilõivu

kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist. See

hoopis võimendab riigilõivude suuruse kasvu.

Teadmiseks võetud

Seletuskirja täiendatud

näidetega tehingule vastava

riigilõivumäära

muudatustega.

7. Eelnõust jääb mulje, et kõrgema inflatsiooniga

ajaperioodil püütakse tulevikus toimuva

tarbijahinnaindeksi tõusu tõttu suurenevad kohtu

registritoimingute kulud juba järgmise aasta algusest

alates nii juriidilistelt kui ka füüsilistelt isikutelt sisse

nõuda. Numbritega fikseeritud riigilõivumäärad

jäävad paratamatult ajale jalgu ja neid saab

korrigeerida tagantjärele, mitte ettemaksuna tuleviku

arvelt.

Teadmiseks võetud

Kliimaministeerium

1. Kliimaministeerium kooskõlastab eelnõu märkusteta,

vaikimisi.

Teadmiseks võetud

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

1. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu seletuskirjas

on vaja täiendavalt selgitada registritoimingute

riigilõivumäärade tõstmise aluseid. Seletuskirja

leheküljel 2 on muudatuste selgitusena välja toodud:

“Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks

36,4%. Ajavahemikul 2020. aasta I kvartalist kuni

2024. aasta I kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks

38,7%. Et uued riigilõivud on plaanitud kehtestada

alates 1. jaanuarist 2025 ja prognoositav

tarbijahinnaindeksi muutus on 43–45%, on riigilõive

muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et

2025. aastal oleks tagatud 2020. aasta andmete põhjal

kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. Riigilõivumäärad,

mis on muutumatuna püsinud

alates 2015 aastast

(kinnistusraamatu,

kommertspandiregistri ja

laevakinnistusraamatu

kannete tegemise eest)

tõusevad keskmiselt 56%.

Lisaks suurendatakse

registritoimingute riigilõive

20-50%. Registritoimingute

14

suurendada vähemalt 43%“. Samas ei tõsteta

eelnõuga riigilõive ühesuguselt 43%.

Näiteks on plaanis tõsta füüsilisest isikust ettevõtja,

täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise

eest tasutavat riigilõivu 150% ning osaühingu,

aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu

filiaali äriregistrisse kandmise eest tasutavat riigilõivu

vaid 25% (vt eelnõu § 1 p-d 1 ja 2). Lisaks näeb

eelnõu ette sarnaste registritoimingute eest tasutavate

riigilõivude samale tasemele tõstmise, näiteks MTÜ

ja sihtasutuse registrisse kandmise tasu saab edaspidi

olema sama suur ehk 100 eurot, aga osaühingu

registreerimise tasu tõstetakse 250 euroni (vt eelnõu

§1 p-d 2, 10 ja 11).

Seletuskirjas on küll välja toodud ka põhjendus, et

lisaks kulupõhimõttele arvestatakse riigilõivude

tõstmisel ekvivalendipõhimõtet ja maksejõulisuse

põhimõtet, kuid eraldi eelnõus iga riigilõivumäära

tõstmise protsendimäära aluseid nimetatud

põhimõtetest lähtuvalt ei põhjendata. Seetõttu jääb

hetkel arusaamatuks, miks mõnda riigilõivu

tõstetakse oluliselt rohkem kui teist. Eeltoodust

tulenevalt näeme vajadust eelnõus täiendavalt

selgitada registritoimingute riigilõivumäära tõstmise

põhjuseid ja aluseid.

riigilõivud tõusevad

keskmiselt 53%.

2. Teeme ettepaneku lükata eelnõu plaanitavat

jõustumist 1. jaanuaril 2025 edasi kuue kuu võrra.

Nimelt oleme seisukohal, et ka riigilõivude tõstmisel

tuleks järgida maksukorralduse seaduses kehtivat 6

kuu põhimõtet. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et

eelnõu läbib alles kooskõlastusringi ning arvestades

Riigikogu suvepuhkust, võib eeldada, et eelnõu

menetluseni Riigikogus jõutakse alles sügisel. Seega

võib seaduse muudatuste vastuvõtmise ja jõustumise

vahele jääda väga lühike etteteatamise tähtaeg.

Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et eelnõu

jõustumise aega tuleb edasi lükata.

Selgitame

Riigilõivuseaduse

muudatused on seotud iga-

aastase riigieelarve seaduse

eelnõuga. Seaduseelnõu

seadusena rakendamisega ei

kaasne olulist õiguslikku

muudatust või muud olulist

mõju.

Prokuratuur

Prokuratuur tervitab eelnõud, mille peamine eesmärk

on lõivumäärade tõstmine, et ajakohastada

registriosakonna toimingutega seotud riigilõive ja

katta eelnõuga kehtestatavate riigilõivumääradega

registriosakonna suurenevad tegevuskulud.

Prokuratuur toetab riigilõivuseaduse muutmise

eelnõud ning sellega kohtu registritoimingute

riigilõivude tõstmist.

Teadmiseks võetud

Vabaühenduste Liit

Eelnõu peamine eesmärk, viia riigilõivud paremasse

kooskõlla reaalsete kuludega, on mõistlik. Samas

käsitleb eelnõu seletuskiri pelgalt ettevõtlusvabaduse

Teadmiseks võetud

15

piiramist jättes täielikult käsitlemata ühinemis- ja

usuvabadusega seonduva. Mittetulundusühingute ja

sihtasutuste toimimine on seotud aga just viimasega,

mistõttu ei ole eelnõu mõjude hinnangus võimalik

järeldada, millise riive ulatuse võib kaasa tuua

riigilõivude suurendamine. Asjaolule, et

ühinemisvabadusega seonduvat aspekti ei ole eelnõu

koostajad läbi analüüsinud viitab ka tõsiasi, et eelnõu

väljatöötamisse ja kooskõlastusringi pole kaasatud

ühtegi vabaühendust. Edasises eelnõu menetluses on

asjakohane vastavat riivet analüüsida, käesoleva

arvamusega pakume mh sisendit vastava analüüsi

teostamiseks.

Ühinemisvabaduse piiramisega on enim seotud RLS

§ 66 lg 3, mis käsitleb vabaühenduse kohta registrisse

kantud andmete muutmise või täiendamise eest

tasutavat riigilõivu. Registriandmete õigsuse

tagamine ühingule on kohustus, mille on kehtestanud

riik. Seadusest tuleneb vabaühendustele kohustus

teatud aja tagant juhatuse liikmeid uuesti valida ning

tihti ka ühingud ise peavad vajalikuks teatud

regulaarsusega ühingu juhatuse liikmeid vms

andmeid uuendama. Seetõttu on vabaühenduste puhul

keeruline mõista, mida tähendab eelnõu seletuskirjas

viidatud ,,põhjendamatud avaldused”. Olukorras, kus

riik on taolise kohustuse kehtestanud ning praktikas

ühingud ka andmete uuendamisega tegelevad, on

oluline mõista, et võrreldes äriühingutega on

vabaühendustele pandud suurem hoolsuskoormus

ning sellega kaasnevad lisakulud. See tähendab, et kui

äriühingul on võimalik ise kontrolli all hoida kulutusi,

mis kaasnevad äriregistri andmetega, siis

vabaühenduste puhul on teatud kulutused ette nähtud

ning neid vältida ei ole võimalik, kui ühing just ei võta

riski jätta andmed uuendamata. Lisaks on eelnõus

planeeritud KÜdele andmete uuendamise eest

oluliselt väiksem riigilõivu määra tõus, kuigi eelnõu

seletuskiri viitab, et hinnastamisel on lähtutud

tegelikest kuludest.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud, § 66 lg 3

riigilõivumäär on 15 eurot,

(suurenemine 50%).

Seletuskirjast välja jäetud

viide „põhjendamatutele

avaldustele“.

Eelnõuga soovitakse ühtlustada MTÜde ja SAde

asutamise riigilõivu. Sellega kaasneb MTÜdele 233%

riigilõivu kasv, mis on vägagi ebaproportsionaalne,

kasvõi võrdluses SAde lõivu määra suurendamisega

(25%). Kui võtta arvesse, et MTÜ asutamise eesmärk

on tihtilugu organisatsioonilise tegevuse

raamistamiseks ja ühinemisvabaduse realiseerimiseks

(nt puuetega inimeste ühingud, eakad,

sotsiaalvaldkonna algatused jne), millega ei kaasne

suuri vahendeid, siis võivad osale algatustele

suuremad riigilõivud saada asutamisel takistavaks

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

riigilõivumäär on 40 eurot,

(suurenemine 33%).

16

teguriks. Sihtasutuste ja mittetulundusühingute

võrdlemine antud kontekstis ei ole päris asjakohane

ka seetõttu, et SASist tulenev sihtasutuse asutamise

põhimõte viitab sellele, et ühing asutatakse mingi vara

haldamiseks ehk sihtasutuse tegevusse juba on

mõtestatud mingi vara olemasolu ehk eelduslikult on

lihtsam ka riigilõivu tasuda.

Seoses vabaühenduste ennistamisega seotud

riigilõivuga pole Vabaühenduste Liidul täit

veendumust. Ühest küljest on arusaadav, et

ennistamiseni viiv olukord on kindlasti vähemalt

osaliselt ühingu enda vastutus, mistõttu taoliste

toimingute tasumise eest peaks hoolt kandma vastav

ühing iseseisvalt. Teisalt on teada, et osa ühingute

likvideerimiseni on viinud olukord, kus riik on

kohustanud ka väga vähese haldussuutlikkuse ja

käibega ühinguid esitama selliste ühingute jaoks

mahukat aruandlust. Seetõttu tuleks käsikäes lõivude

tõstmisega arutada, kas kõigil vabaühendustel peaks

üldse majandusaasta aruande esitamise kohustus

tänasel kujul eksisteerima. Sellises olukorras on

küsitav, kas ühingu ennistamise eest on õiglane

niivõrd suurt lõivu (500€) küsida.

Arvestatud

Eelnõust välja jäetud

registrisse ennistamise eest

tasutavad riigilõivu

muudatused.

Üldise printsiibina on oluline rõhutada, et

vabaühenduste sektori tegevus ei tohiks erinevate

lõivudega saada liigselt takistatud, vastupidi,

kodanikualgatuslik tegevus peaks olema riigi poolt

soositud ja soodustatud. Viimase aspektina on oluline

ära märkida praktikas registrikannetega seonduv töö

kvaliteet. Vabaühenduste Liit tegeleb igal aastal

selliste ühingute nõustamisega, kes on sattunud

ebakvaliteetse registripidaja töö ohvriks. Tegemist on

selliste olukordadega, kus ühing on kandeavalduse

esitanud õiguspäraselt, kuid mingil põhjusel on

kohtunikuabi jõudnud teistsugusele järeldusele, mis

hilisemate kirjavahetustega või vaidlustamistega

leiavad ümberlükkamist. Sellised kaasused viitavad

registri töö väga kõikuvale kvaliteedile, millega

paratamatult kaasneb lisa töökoormus. Olukorras, kus

register saab pigem uusi ülesandeid juurde on oluline,

et seal töötavad isikud, kes orienteeruvad

õigusruumis, lähtuvad samast halduspraktikast ja

õiguse tõlgendustest, sest tänane kogemus julgeb

hinnata, et selle probleemi lahendamine aitab kaasa

üldise registri pidamise koormuse vähendamisele.

Vabaühenduste Liit on tänulik, kui edaspidi kaasab

ministeerium vabaühendusi mõjutavatesse

eelnõudesse vabaühendusi ise, selmet vabaühendused

peavad juhuslikult avastama, et parasjagu on

Teadmiseks võetud

17

kooskõlastusringil eelnõu, millel on märkimisväärne

mõju ka vabaühendustele.

Eelpool selgitatu põhjal teeb Vabaühenduste Liit

järgmised konkreetsed

ettepanekud:

1. RLS § 66 lg 1 kehtestada uueks riigilõivu määraks

50€ eelnõus sisaldunud 100€ asemel. Antud

ettepanekuga kasvaks ka sellisel juhul MTÜde

asutamise tasu rohkem, kui sihtasutuste tasutav

riigilõiv;

2. RLS § 66 lg 2 ettepanekuna sobib;

3. RLS § 66 lg 3 kehtestada uueks riigilõivu määraks

25€ eelnõus sisaldunud 50€ asemel. Tegemist on

lõivumääraga, millel on potentsiaalselt kõige

tugevam mõju vabaühenduse eelarvele.

Alternatiivselt on Vabaühenduste Liit valmis kaaluma

ühtlustada uus riigilõivu määr KÜdele kehtestatava

määra järgi (30€).

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja

muudetud. § 66 lg 1 uus

riigilõiv on 40 euro

(suurenemine 33%), § 66 lg

3 uus riigilõiv on 15 eurot

(suurenemine 50%).

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Riigilõivuseaduse muutmine Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. RLS eelnõu, lisa 1, lisa 2 2. Seletuskiri ja kooskõlastustabel Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

Meie 14.09.2024 nr 8-1/4712-11

1

Riigilõivuseadus

Lisa 1

(muudetud sõnastuses)

Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes)

Tsiviilasja hind kuni (kaasa arvatud) Riigilõivu täismäär

350 120

500 170

750 210

1000 300

1500 340

2000 380

2500 420

3000 470

3500 510

4000 550

4500 590

5000 670

6000 720

7000 760

8000 800

9000 850

10 000 930

12 500 1000

15 000 1100

17 500 1200

20 000 1300

2

25 000 1400

50 000 1550

75 000 1700

100 000 1850

150 000 2300

200 000 2800

250 000 3300

350 000 4300

500 000 5500

Kui tsiviilasja hind on suurem kui 500 000 eurot, tasutakse riigilõivu 6000 eurot.

Riigilõivuseadus

Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)

Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär

100 5

500 7

1000 10

2000 15

3500 20

6000 30

7500 35

10 000 50

12 500 65

15 000 80

17 500 100

20 000 115

25 000 130

40 000 150

55 000 175

70 000 190

90 000 220

120 000 250

150 000 275

175 000 300

200 000 350

250 000 400

300 000 450

350 000 500

400 000 600

450 000 700

500 000 800

600 000 900

700 000 1000

800 000 1200

900 000 1400

1 000 000 1600

Kui tehinguväärtus on suurem kui 1 000 000 eurot, on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti, kuid

mitte suurem kui 4000 eurot.

1

EELNÕU

13.09.2024

Riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „25“;

2) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse arv „200“ arvuga „250“ ning arv „265“ arvuga „350“;

3) paragrahvi 62 lõikes 3 asendatakse arv „25“ arvuga „30“;

4) paragrahvi 63 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

5) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse arv „25“ arvuga „30“;

6) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „25“;

7) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse arv „180“ arvuga „250“;

8) paragrahvi 64 lõigetes 3 ja 4 asendatakse arv „35“ arvuga „45“;

9) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „40“;

10) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse arv „80“ arvuga „100“;

11) paragrahvi 66 lõikes 3 ja § 67 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

12) paragrahvi 67 lõikes 2 ja § 68 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

13) paragrahvi 681 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „40“;

14) paragrahvi 681 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

15) paragrahvi 70 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse arv „32“ arvuga „50“ ning arv „2560“ arvuga

„4000“;

16) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „15“;

17) paragrahvi 70 lõikes 5 asendatakse arv „32“ arvuga „50“;

2

18) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõikes 5 ja lõike 7

punktis 1 asendatakse arv „130“ arvuga „200“;

19) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2

asendatakse arv „32“ arvuga „50“;

20) paragrahvi 72 lõikes 3, lõike 8 punktis 2 ja lõikes 11 asendatakse arv „16“ arvuga „30“;

21) paragrahvi 72 lõike 8 punktis 1 ja lõikes 9 asendatakse arv „64“ arvuga „100“;

22) paragrahvi 77 lõikes 31 asendatakse arv „18“ arvuga „30“;

23) paragrahvi 77 lõikes 6 asendatakse arv „7“ arvuga „15“;

24) paragrahvi 79 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „6“ arvuga „10“ ning arv „52“ arvuga „80“;

25) paragrahvi 79 lõikes 2 asendatakse arv „23“ arvuga „35“;

26) paragrahvi 80 lõikes 3 asendatakse arv „7“ arvuga „15“;

27) seaduse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

28) seaduse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ … 2024. a

Lisa 1. Riigilõivumäärad avalduse esitamise eest kohtumenetluses (eurodes)

Lisa 2. Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ ……………. 2024. a

1

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kavandatakse korrastada kohtu registritoimingute ja tsiviilkohtumenetluses avalduse

esitamise eest tasutava riigilõivu määrasid selliselt, et need oleksid põhjendatud, vastaksid

senisest enam toimingutega seotud kuludele ja seeläbi riigilõivuseaduse § 4 lõikele 11.

Eelnõuga kavandatakse tõsteta äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri,

kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu, kinnistusraamatu toimingute ja tsiviilasja

hagihinnast lähtuvaid riigilõivumäärasid.

Seadusesse kavandatakse lisada kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks

võetavad uued tehinguväärtused, samuti muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja

riigilõivu suuruseid. See muudatus lihtsustab tehinguväärtusele vastava riigilõivu määramist.

Eelnõuga kavandatavad riigilõivumäärad katavad osaliselt maakohtute ja registriosakonna

suurenevad tegevuskulud.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (tel 680 3108, e-post [email protected]).

Eelnõu aitas välja töötada töörühm koosseisus Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ja kinnistus-

ja registriosakonna kohtudirektor Hans Moks.

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetajad Merike Koppel (e-post [email protected]) ja Aili Sandre (e- post

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 17.08.2024, 13.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2. Seaduse eesmärk

Kohtu lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada kohtu toimingutega seotud riigilõive

selliselt, et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulude kasvu ning

välistaksid pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised ning suunaksid

vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendusi.

1 Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte)

2

Õigusemõistmise toimimisse peaksid andma suurema panuse vaidluste lahendamisest huvitatud

ja puudutatud isikud.2 Muudatuse eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumisharjumusi

ning suunata neid vaidlusi lahendama või kompromisslepinguid sõlmima eelkõige

kohtuväliselt. Vähemalt rahaliste vaidluste puhul kannaksid riigi õigusemõistmisele tehtavad

kulud eelkõige menetlusosalised endi makstavate lõivude arvel ning teised maksumaksjad ei

peaks seda menetlust rahastama.3

Registriosakonna toimingute lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada toimingutega

seotud riigilõive ja et kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid osaliselt registriosakonna

suurenenud tegevuskulusid. Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud,

mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud.

Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi

esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine suurendab

oluliselt osakonna töökoormust.

Kohtu toimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka liigseid

ja pahatahtlikke kaebusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral riigieelarvesse

laekuvatest riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja raha.4 Vaja on tagada

menetlusökonoomia, et vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike

nõuetega ning viia kohtu toimingute riigilõivumäärad rohkem kooskõlasse kulupõhisuse

põhimõttega.

Arvestades muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega

võimalik tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust. Kohtutoimingute

riigilõivumäärad viiakse rohkem kooskõlla kulupõhisuse põhimõttega.

Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele tagatud, seega on võimalik kaaluda ka riigilõivude

muutmise sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte. Seetõttu on riigilõivumäärade kujundamisel

lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest.5

Kohtusse (sh selle osakondadesse) esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest ettenähtud

riigilõivumäärasid kehtestades on aluseks võetud avalduste ja kaebuste menetlemisega või

toimingute tegemisega seotud otsesed ja kaudsed kulud (tööjõukulud, majandamiskulud,

postikulud, registrikulu). Taotluse esitamise eest nähakse ette riigilõivumäär, et endiselt katta

taotluse läbivaatamisega seotud kulud ning tagada menetluse kiirus. Kooskõlas

ekvivalendipõhimõttega on arvestatud toiminguga saadava hüve tähendust isiku jaoks ning

selle ulatust.6

2 V. Kõve 20.05.2021 ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul „Ülevaade kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta“

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised

/Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf. 3 Riigikohtu üldkogu 12.04.2011 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-62-10, p 45. 4 Riigikohtu üldkogu 17.03. 2003 otsus kohtuasjas nr 3-1-3-10-02, p 9. 5 Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud.

Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär, lähtudes toiminguga saadava eelise või ka hüve

tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud

mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist. 6 L. Lehis, „Maksu mõistest Eesti õiguskorras“, Juridica 1998/9.

3

Kohtusse pöördumise eest riigilõivu kehtestamisega on riigil vaid osaliselt võimalik hüvitada

õigusemõistmise ja registri pidamisega seotud kulud. Lähtudes täielikult kulupõhisuse

põhimõttest, peaksid kohtu-ja registritoimingute eest kehtestatavad riigilõivud katma kõik

kohtu otsesed kulud, kuid selleks tuleks seniseid riigilõivumäärasid tõsta palju rohkem.

Lõivumäära üleliigne tõstmine võib kaasa tuua olukorra, kus kohtusse pöördumise võimalused

kahaneksid, et mitte öelda, et kohtuskäimine muutuks privileegiks neile, kes saavad seda endale

majanduslikult lubada. Sama olukord tekib registritoimingute lõivumäära üleliigsel tõstmisel,

kuna ettevõtete asutamine ning kannete tegemine registris muutuks ülearu kulukaks ning

seeläbi piirataks ettevõtlusvabadust.

Kohtu ja registriosakonna toimingute riigilõive tõsteti viimati 1. jaanuaril 2022, seda tehti 2020.

aasta võrdlusandmete analüüsi tulemusena.7 Kuigi ka eelmise uute riigilõivumäärade

kehtestamisega püüti muuta need kulupõhiseks, ei osutunud see paraku võimalikuks järgmistel

põhjustel.

Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks 36,4%.8 Ajavahemikul 2020. aasta

I kvartalist kuni 2024. aasta I kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks 38,7%. Et uued riigilõivud on

plaanitud kehtestada 1. jaanuaril 2025 ja prognoositav tarbijahinnaindeksi muutus on 43–45%,

on riigilõive muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et 2025. aastal oleks tagatud

2020. aasta andmete põhjal kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive suurendada

vähemalt 43%.

Teiseks, 2022. aastal toimunud riigilõivude muutmisega ei saavutatud siiski kõikide sarnase

töömahuga toimingute puhul kulupõhisust (nt äriregistri kanded). Äriregistrisse kantud

ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise

kulud.

Kolmandaks, 2022. aastal ei muudetud riigilõivumäärasid kinnistusraamatu,

kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest. Ka nende toimingute

riigilõivud vajavad korrigeerimist tarbijahinnaindeksi ja registrite ülalpidamise kulude

suurenemise alusel. 01.05.2023 jõustunud kohtute seaduse muudatusega tõusis kohtunikuabi

palk (KS § 122 lg 1). Kohtunikuabi palk on senise 50% asemel edaspidi 65% kohtuniku

ametipalgast. Kui registriosakonna eelarve oli 2022. aastal 3 135 501 eurot, siis 2024. aasta

eelarve on juba 4 674 398 eurot. Kulu registrite pidamiseks on suurenenud 1 538 897 eurot

aastas.

Registrite- ja Infosüsteemide Keskusel kulub 2024. aastal äriregistri toimimise tagamiseks

2 297 366 eurot ja kinnistusraamatu pidamiseks 1 748 774 eurot. 2023 aastal olid vastavad

kulud 1 660 693 eurot ja 1 467 012. Kulu on suurenenud aastaga 918 435 eurot.

Maakohtute eelarve kogumaht oli 2022. aastal 32,5 miljonit eurot ja 2023. aastal 39,4 miljonit

eurot. Kohtute infosüsteemi (sh digitoimik ja avalik e-toimik) haldamiseks kulus 2022. aastal

1 492 427 eurot ja 2023. aastal 1 880 293 eurot.

Neljandaks, riigilõivude eelmine korrigeerimine ei olnud piisavalt eesmärgipärane, et

riigilõivuga mõjutada ka menetlusosalisi loobuma sisutühjadest menetlustest, suunata neid

kaaluma teisi võimalikke lahendusvõimalusi nende probleemidele lisaks kohtumenetlusele.

7 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt

aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9% ja 2018–2020

vaid 1,8%.

4

2022. aastal saabus maakohtutesse 16 745 hagimenetluse avaldust, 2023. aastal 17 660,

hagimenetluses arutatavate asjade arv suurenes 5%.

Eespool esitatud põhjustel korrigeeritakse riigilõive järgmiselt:

Tsiviilkohtumenetluses hagihinnast lähtuvaid riigilõive suurendatakse keskmiselt 18%.

Riigilõivu tõus jääb alla tarbijahinnaindeksi muutusele, mis oli perioodil jaanuar 2022 – juuli

2024 26,7%. Riigilõivumäärad, mis on muutumatuna püsinud alates 2015. aastast

(kinnistusraamatu, kommertspandiregistri ja laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest)

tõusevad keskmiselt 56%. Lisaks suurendatakse registritoimingute riigilõive 25–50%.

2.1. Eelnõu menetluskäik

Kooskõlas HÕNTE8 § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust.

Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud

olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõu § 1, millega muudetakse RLS-i, koosneb 28 punktist.

Eelnõu § 1 punktidega 1–26 asendatakse kehtiv riigilõivumäär uue lõivumääraga.

Muudetav säte

Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Eelnõuga

kavandatav

riigilõiv

(eurodes)

Muudatuse sisu

RLS § 62 lg 1 20 25

Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või

usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 25%.

RLS § 62 lg 2 200

265

250

350

Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või

välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse

kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%,

kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse

kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 32%.

RLS § 62 lg 3 25 30 Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav

riigilõiv suureneb 20%.

RLS § 63 lg 1 10 15

Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või

usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 63 lg 2 25 30 Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või

välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse

8 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.

5

muudatuse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 20%.

RLS § 63 lg 3 10 15

Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete

muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv

suureneb 50%.

RLS § 64 lg 1 20 25

Äriühingu täis- või usaldusühinguks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 25%.

RLS § 64 lg 2 180 250 Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 39%.

RLS § 64 lg 3 35 45

Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi

Euroopa äriühinguks ümberkujundamise

äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 29%.

RLS § 64 lg 4 35 45

Euroopa ühistu tulundusühistuks või

tulundusühistu Euroopa ühistuks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 29%.

RLS § 66 lg 1 30 40 Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna

registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 33%.

RLS § 66 lg 2 80 100 Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutav

riigilõiv suureneb 25%.

RLS § 66 lg 3 10 15

Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna

või sihtasutuse kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 67 lg 1 10 15 Usulise ühenduse registrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 67 lg 2 10 15 Usulise ühenduse kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 68 lg 1 10 15 Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete

muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv

suureneb 50%.

RLS § 681 lg 1 30 40 Maaparandusühistu registrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 33%.

RLS § 681 lg 2 10 15 Maaparandusühistu kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 70 lg 1 32

2560

50

4000

Kommertspandi kande tegemise eest

kommertspandiregistrisse tasutav minimaalne

riigilõiv suureneb 56% ja maksimaalne 56%.

6

RLS § 70 lg 2 32

2560

50

4000

Pandisumma suurendamise registrisse kandmise

eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 56%

ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 3 32

2560

50

4000

Pandisumma vähendamise registrisse kandmise

eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb 56%

ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 4 10 15 Kommertspandi kustutamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 70 lg 5 32 50 Muude kommertspandi andmete muutmise või

täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 56%.

RLS § 72 lg 1 p

1 130 200

Esmakordse laevakinnistusraamatusse

kandmise eest koos merelaevatunnistuse või

siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 1 p

2 32 50

Esmakordse laevakinnistusraamatusse

kandmise eest koos merelaevatunnistuse või

siseveelaevatunnistuse väljastamise riigilõiv

siseveolaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 2 p

1

130 200

Uue omaniku või kaasomaniku

laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 2 p

2

32 50 Uue omaniku või kaasomaniku

laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 3

16

30

Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja

päritoluandmete muutmise kannete ning

lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutav

riigilõiv suureneb 88%.

RLS § 72 lg 4 p

1

130 200 Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 4 p

2

32 50

Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 5

130

200

Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt

siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale

ujuvvahendile tasutav riigilõiv suureneb 54%.

RLS § 72 lg 7 p

1

130 200 Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 7 p

2

32

50

Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 8 p

1

64

100

Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise

ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja

7

kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja

muutmise eest tasutav riigilõiv merelaeva ja

teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 50%.

RLS § 72 lg 8 p

2

16

30

Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise

ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja

kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja

muutmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva

puhul suureneb 88%.

RLS § 72 lg 9

64

100

Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või

teisaldatavale ujuvvahendile seatud

ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning

ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või

kustutamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 72 lg 11

16

30

Muude kannete ja märgete tegemise eest

tasutav riigilõiv suureneb 88%.

RLS § 77 lg 31 18 30

Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise

eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks

loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutav

riigilõiv suureneb 67%.

RLS § 77 lg 6 7 15

Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise

eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas

ilma hüpoteegisummat muutmata tasutav

riigilõiv suureneb 114%.

RLS § 79 lg 1 6

52

10

80

Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest

kinnistusraamatusse tasutav minimaalne

riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 54%.

RLS § 79 lg 2 23 35 Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke

kandmise eest kinnistusraamatusse tasutav

riigilõiv suureneb 52%

RLS § 79 lg 3 6

52

10

80

Kinnistusraamatusse kantud üüri- või

rendilepingu tähtaja pikendamisel pikendamise

kande eest tasutav minimaalne riigilõiv

suureneb 67% ja maksimaalne 54%

RLS § 80 lg 3 7 15

Kinnistu jagamisel tasutav riigilõiv lisaks selle

paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale iga

jagamisega kaasneva uue registriosa avamise

eest alates kolmandast uuest registriosast

suureneb 114%.

Eelnõu § 1 punktiga 27 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 1 „Riigilõivumäärad avalduse

esitamise eest kohtumenetluses“. Tsiviilkohtumenetluses tasutakse hagiavalduse esitamisel

riigilõivu lähtuvalt hagihinnast riigilõivuseaduse lisa 1 järgi või kindla summana. Muudatusega

suurendatakse proportsionaalselt kõiki riigilõivumäärasid, mida tuleb tasuda lähtuvalt hagi

hinnast.

Eestis on kohtusse pöördujatel võimalik vajaduse korral taotleda lõivuvabastust. Lõivu

tasumiseks menetlusabi võimaluse ettenägemine seaduses avardab kaebeõiguse kasutamise

võimalust võrreldes olukorraga, kui kohtusse pöörduja peab kohe täies ulatuses tasuma

8

riigilõivu. Samas tuleb silmas pidada, et lõivu tasumisest vabastamine ei toimu automaatselt,

vaid selleks on mitu eeldust, mille kontrollimise kohustus on kohtul. Muu hulgas arvestab kohus

juba riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse läbivaatamisel menetluse perspektiivi. Seega on

kohtule koormav ka ainuüksi riigilõivu vabastamise taotluste läbivaatamine. Seetõttu peab

riigilõivumäärade suurendamisel arvestama keskmiste majandusnäitajatega, et vältida

olukorda, kui ühelt poolt kohtute koormus väheneb pahatahtlike kaebuste arvelt ning teiselt

poolt suureneb koormus riigilõivust vabastamise taotluste lahendamisega.9

Nõuete puhul, mille summa ei ületa 8000 eurot on võimalik kohtusse hagi esitamise asemel

esitada maksekäsu kiirmenetluse avaldus (TsMS § 481). Avalduse esitamisel maksekäsu

kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 65 euro.

Hagimenetluses on hagihinnast lähtuv väikseim riigilõivumäär edaspidi 120 eurot.

Maksekäsumenetlus on menetlusosalise jaoks kiirem ja väiksemate menetluskuludega. Näiteks,

esitades hagimenetlusse nõude 1000 euro väljamõistmiseks, tuleb riigilõivu maksta eelnõu

muudatuse kohaselt 300 eurot. Maksekäsumenetlusse avalduse esitamise on sama nõude eest

tasutav riigilõiv ka edaspidi 65 eurot.

Hagimenetluses riigilõivude suurendamine suunab menetlusosalisi rohkem otsima kohtuvälist

kompromissi. Samuti soodustab muudatus lahendama võlanõudest tulenevaid vaidlusi

maksekäsumenetluses. Kohtusse pöördumisel tuleb võlgnikul tasuda tunduvalt suuremaid

menetluskulusid kui maksekäsumenetluses.

Riigilõivuseaduse lisa 1 viiakse kooskõlla viimaste aastate majanduskasvuga. Muudatusega

suurenevad riigilõivu määrad keskmiselt 18%. Kõige enam kohtumenetluse seotud riigilõivud,

mille senine määr on kuni 400 eurot (keskmine suurenemine 20-21%). Riigilõivu tõus on

väiksem tarbijahinnaindeksi muutusest, mis oli perioodil 2022. aasta jaanuar – 2024. aasta juuli

26,7%.

Tsiviilasja hind kuni

(kaasa arvatud)

Kehtiv riigilõivu

täismäär

Eelnõuga kavandatav

riigilõiv

Riigilõivu kasv

protsentides

350 100 120 20%

500 140 170 21%

750 175 210 20%

1000 245 300 22%

1500 280 340 21%

2000 315 380 21%

9 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15.12.2009 otsuses kohtuasjas nr 3-4-1-25-09, p 23 on

viidatud riigilõivu menetlusökonoomiat puudutavatele mõjudele ja märgitud, et riigilõivu kulupõhimõtte väline

suurenemine sõltuvalt hagi hinna suurenemisest kaitseb teisi menetlusosalisi „liigsete“ ja „pahatahtlike“ kaebuste

eest. Tegemist on menetlusökonoomiaga, mis iseenesest on põhiseaduslik väärtus. Ka Riigikohtu üldkogu

12.04.2011 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-62-10 on märgitud, et menetlusökonoomia on põhiseaduse tähenduses

riigilõivu legitiimseks eesmärgiks, et vältida põhjendamatute ja pahatahtlike kaebuste menetlemist, kuna selliste

kaebuste menetlemisega võib kaasneda kohtusüsteemi suutmatus pakkuda isikutele tõhusat õiguskaitset mõistliku

aja jooksul.

9

2500 350 420 20%

3000 385 470 22%

3500 420 510 21%

4000 455 550 21%

4500 490 590 20%

5000 560 670 20%

6000 595 720 21%

7000 630 760 21%

8000 665 800 20%

9000 700 850 21%

10 000 770 930 21%

12 500 840 1000 19%

15 000 910 1100 21%

17 500 980 1200 22%

20 000 1050 1300 24%

25 000 1260 1400 11%

50 000 1400 1550 11%

75 000 1540 1700 10%

100 000 1680 1850 10%

150 000 2100 2300 10%

200 000 2520 2800 11%

250 000 2940 3300 12%

350 000 3780 4300 14%

500 000 4760 5500 16%

Kui tsiviilasja hind on suurem kui 500 000 eurot, tasutakse riigilõivu 6000 eurot (suurenemine

20%).

Eelnõu § 1 punktiga 28 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 2 „Riigilõivumäärad

kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)“ ja kehtestatakse uues sõnastuses. Lisas 2

suurendatakse enamikku kinnistusraamatu toimingute tegemise eest ettenähtud

riigilõivumäärasid. Eelnõuga kavandatakse sätestada kinnistusraamatu toimingute riigilõivude

10

arvutamise aluseks võetavad uued tehinguväärtused, samuti muudetakse kehtivate

tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid.

Kehtiva seaduse järgi on näiteks 7670–20 460 euro suuruse väärtusega tehingute puhul 11

erinevat riigilõivumäära. Riigilõivud tõusevad 1-2 euro võrra. Eelnõu järgi on tehinguväärtuste

vahemikus 7500–20 000 eurot vaid kuus erinevat riigilõivumäära. See muudatus lihtsustab

tehinguväärtusele vastava riigilõivu kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist.

Tehingu eest, mille väärtus on kuni 100 eurot, tuleb kehtiva seaduse järgi maksta riigilõivu 3

või 4 eurot, edaspidi 5 eurot. 1000 euro tehingu puhul on praegu riigilõiv 6 eurot, edaspidi 10

eurot. Tehing väärtusega kuni 10 000 eurot maksab praegu 15 eurot, edaspidi on lõiv 50 eurot.

100 000 euro väärtuses tehingu eest tuleb kehtiva seaduse kohaselt maksta riigilõivu 110 eurot,

edaspidi 250 eurot. 400 000-eurose tehingu riigilõiv on edaspidi 600 eurot senise 550 asemel.

Tehinguväärtus

kuni

Riigilõivu uus

täismäär

100 5

500 7

1000 10

2000 15

3500 20

6000 30

7500 35

10 000 50

12 500 65

15 000 80

17 500 100

20 000 115

25 000 130

40 000 150

55 000 175

70 000 190

90 000 220

120 000 250

150 000 275

175 000 300

200 000 350

250 000 400

300 000 450

350 000 500

400 000 600

450 000 700

500 000 800

600 000 900

700 000 1000

800 000 1200

900 000 1400

1 000 000 1600

11

Kui tehingu väärtus on suurem kui 1 000 000 eurot , on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti

tehinguväärtusest, kuid mitte rohkem kui 4000 eurot (maksimummäär suureneb 56%).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob kaasa sotsiaalse ja majandusliku mõju ning

mõju riigiasutustele HÕNTE § 4610 tähenduses. Muudatus ei avalda olulist mõju riigi

julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule.

6.1. Mõju menetluses osalevatele isikutele

Kohtu registritoimingute ning kinnistusraamatu tehingute riigilõivude muudatused

Muudatuste mõju sihtrühmaks on isikud, kes esitavad avaldusi registritoimingute tegemiseks.

Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 737 registriosa. Kinnistusosakond alustas 9470

menetlust11. Avalduste esitajatest (üks isik võib esineda korduvalt) 136638 oli füüsilised isikud

ja 81247 juriidilised isikud12.

Äriregistrisse kanti 2023. aastal uusi juriidilisi isikuid 25 986. 2023. aasta lõpu seisuga on

registreeritud äriühinguid 270 586, mittetulundusühinguid ja sihtasutusi 23 694, korteriühistuid

24 979.

2023. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga

maksustatud tehingut, mida oli 10% rohkem kui 2022. aastal. Tartu Maakohtu

kinnistusosakonnas tehti 2023. aastal kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga maksustatud

tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal.

Registrikannete tegemiseks esitavad juriidilised isikud avaldusi ja tasuvad riigilõivu pigem

harva, vajaduse põhjal. Juriidiliste isikute jaoks ei ole lõivumäära tõus ülemäärane, arvestades

viimastel aastatel muutunud majandusnäitajaid. Lõivu tõstmine mõjutab registriosakonda

pöördujaid enim registrisse kandmise ning ümberkujundamise toiminguid tehes, kuna nende

toimingute eest tasutav registrilõiv on suurim. Juriidilise isiku registrisse kandmise ning

hilisemate registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise avalduste esitamise otsus peab

10 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 11 Kinnistusraamatu avalik statistika

https://app.powerbi.com/view?r=eyJrIjoiMTIyOGIzM2MtZDIwOC00NGE4LTgxNjQtYWE1MzcwZTNjMjZkI

iwidCI6IjRmYjQ2MmUyLWE2MzktNGJlNC1iM2U1LTM2ZWM1MTg0M2M5MSIsImMiOjl9 12 Registrite – ja Infosüsteemide Keskuse andmetel

12

edaspidi olema rohkem läbi mõeldud. Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju

üksnes isikutele, kes on kohustatud tasuma riigilõivu registriosakonna toimingute eest.

Registriosakonda pöördumine on isikute jaoks regulaarne, kuid mitte igapäevane.

Eelöeldule tuginedes on mõju avaldumise sagedus vähene või keskmine ja ebasoovitavate

mõjude risk pigem väike.

Tsiviilkohtumenetluses avalduse esitamise eest riigilõivumäärade muutmine

Muudatuse mõju sihtrühmaks on tsiviilkohtumenetluses konkreetsesse kohtuasja puutuvad

isikud, nagu hageja, kostja, esindaja, vastustaja ja kõik teised menetlusosalised. Eesti

Advokatuuris on 31.12.2023 seisuga 779 vandeadvokaati ja 353 vandeadvokaadi abi13. Kohtute

infosüsteemi andmete järgi osalesid 2023. aastal tsiviilkohtumenetluses 93 414 füüsilist isikut

ja 38 015 juriidilist isikut.

2022. aastal saabus maakohtutesse 16 745 hagimenetluse avaldust, 2023. aastal 17 660,

hagimenetluses arutatavate asjade arv suurenes 5%.

2023. aastal tasuti hagimenetluses kohtutoimingutel riigilõivu kokku 22 510 korral. Keskmiseks

riigilõivuks 2023. aastal oli 156 eurot ning 2022. aastal 155 eurot. Üle kahe kolmandikku (69%)

kohtumenetlusega seotud riigilõivudest moodustasid riigilõivud kuni 99 eurot. See tähendab, et

keskmiselt tõuseb hagi esitamise riigilõiv 20-32 eurot.

Muudatusega ei kehtestata uut lõivustatud toimingut ning kavandatav muudatus ei too kohtusse

pöördujatele kaasa suurt rahalist mõju, kuna lõivumäära tõus vastab majandusnäitajate

muutustele, mistõttu ei ole see ülemäära suur. Tavaliselt ei pöördu inimene14 aasta jooksul

kohtusse ega ole kohustatud lõivu tasuma, seega enamikku inimesi lõivude tõstmine ei mõjuta

ning oht isikute toimetulemisele on väike.

Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju üksnes isikutele, kes on kohustatud

tasuma riigilõivu hagi esitamisel maakohtule. Kohtus käimine muutub kulukamaks ja võib

kaasneda oht, et kellegi õigused jäävad kohtulikult kaitsmata, kuid teatud juhtudel saab kohtult

taotleda ka menetlusabi korras enda vabastamist riigilõivu tasumise kohustusest.

Õigusemõistmine jääb kõikidele siiski sõltumata majanduslikust olukorrast kättesaadavaks.

Riigilõivumäärade tõstmise eesmärk on muuta kohtusse pöördujate käitumist, et avalduste

esitamise otsus oleks rohkem kaalutletud, kuid muudatustega ei ole ette näha kohanemisraskusi.

Kohtusse pöördumine on isiku jaoks ebaregulaarne, juhuslik ja harv.

Eelnevale tuginedes on mõju avaldumise sagedus vähene või keskmine ja ebasoovitavate

mõjude risk on pigem väike.

6.2. Mõju kohtu, registriosakonna, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kohtumenetlus (sh riigilõivu laekumise kontroll) on kohtu kohustus ning sellega tegelevad

kohtus kas kohtunik, kohtujurist või istungisekretär. Seisuga 31.12.2023 on maakohtute

tsiviilosakondades ametis 100 kohtunikku, tavaliselt on igal maakohtunikul oma

13 Eesti Adokatuur. https://advokatuur.ee/est/advokatuur. 14 Statistikaameti andmetel oli 01. 2024.a Eesti rahvaarv 1 374 687. Kohtusse pöördub Eesti elanikest 6,7%.

13

kohtuistungisekretär ja kohtujurist. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnas töötab 4

kohtunikuabi ja 34 referenti. Ringkonnakohtute tsiviilkolleegiumis on 24 kohtunikku ja

kohtujuristi ning Riigikohtu tsiviilkolleegiumis 7 kohtunikku ja 12 kohtunõunikku.

Maakohtute eelarve kogumaht oli 2022. aastal 32,5 miljonit eurot ja 2023. aastal 39,4 miljonit

eurot.

Riigilõive laekus kohtumenetlusest 2022. aastal 10,1 miljonit eurot ja 2023. aastal 10,5 miljonit

eurot.

Kinnistus- ja registriosakonna kooseisus oli 2023. aastal 99 teenistujat, kellest 51 olid

kohtunikuabid. Eelarve kogumaht oli 4,09 miljonit eurot, millest personalikulu 3,84 miljonit

eurot. Riigituludesse tasuti 2023. aastal äriregistri ja kinnistusraamatu toimingute eest riigilõive

ning trahve kokku 17,3 miljonit eurot.

Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka

infosüsteemide haldamise kulud. Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv kasvas 2023.

aastal 305 779-ni, st suurenes 2022. aastaga võrreldes 11 585 võrra. 2023. aastal kanti

äriregistrisse 25 986 uut juriidilist isikut, seega 6% enam kui 2022. aastal. Registriosakonnale

esitati 19 805 kandeavaldust rohkem kui eelnenud aastal, aga 2023. aastal kandeavalduste

põhjal koostatud määruste arv kahanes 2% võrreldes 2022. aastaga. Algatati 415 613

järelevalvemenetlust, s.o 851% enam kui eelnenud aastal – see kasv on seotud seaduste

muudatustega ja tehnilise arendusega.15 Kohtul tuli teha palju ümberõpet ning infosüsteemi

arenduste tõrgete tõttu ka palju lisatööd.

Majandusaasta aruande esitas 2023. aastal 260 428 aruandekohuslast (võrreldes 2022. aastaga

36 797 enam). Tähtaegselt esitati 2023. aastal 53% aruannetest, 2022. aastal 52% aruannetest.

Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa, st 4336 võrra vähem kui 2022. aastal.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas menetleti 2023. aastal 95 270 kande- ja

kinnistamisavaldust, s.o 12% vähem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2022. aastaga vähenes

2023. aastal nii kinnistamistoimingute kui ka kandemääruste arv 11%. Ametiülesannete korras

viidi lõpule 7997 menetlust. Ühe kohtunikuabi kohta menetleti 2023. aastal 3528 kande- ja

kinnistamisavaldust ning viidi ametiülesannete korras lõpule 296 menetlust. Aastal 2023

lühenes nii esmakinnistamiste kui ka tehinguga seotud avalduste keskmine menetlusaeg ühe

kalendripäeva võrra. Keskmine menetlusaeg kalendripäevades oli esmakinnistamiste puhul 38

kalendripäeva ning tehingutega seotud avalduste puhul 5 kalendripäeva.16

Riigilõivude tõstmisega ei kaasne kohtute osakondadele kohanemisraskusi, kuna avaldusi ja

kaebuseid esitatakse ning nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu.

Tehinguväärtuse piirmäärade vahemike ja riigilõivude muutmine lihtsustab kohtunikuabide

tööd riigilõivu tasumise kontrollimisel.

Vähem kindlustatud isikud saavad ka edaspidi taotleda riigilt menetlusabi. Lõivumäära

tõstmisega tsiviilkohtumenetluses keskmiselt 18% ei ole ette näha märgatavat riigilõivust

vabastamise taotluste kasvu, kuna riigilõivumäära tõus ei ole üldisest majanduskasvust suurem.

15 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. 16 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel.

14

2021. aastal esitati tsiviilkohtumenetluses 190 menetlusabi taotlust, 2022. aastal 177 ja 2023.

aastal 144 taotlust17. 2022. aasta riigilõivu muudatused ei toonud kaasa menetlusabi taotluste

suurenemist.

Riigilõivude korrigeerimise, ennekõike aga menetlusosaliste ja registritoimingute kasutajate

senisest ratsionaalsemale käitumisele suunamisega eeldatakse riigilõivude tasumiskordade

üldarvu vähenemist kohtumenetluses kuni 5%, registritoimingute puhul 5–15%. Sellega

kaasnev positiivne lisamõju on kohtute ja registrite töötajate töökoormuse optimaalsemaks

muutumine.

6.3. Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele

Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei

mõjuta.

7. Seaduse rakendamisega seotud kohtute, riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Võimalikud tulud

2023. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga

maksustatud tehingut, mida oli 10% rohkem kui 2022. aastal. 2023. aastal tasutud keskmine

riigilõiv oli 132 eurot, mis oli 2022. aasta keskmisega võrreldes 3% väiksem. Veidi üle poole

(55%) kõikidest tehingutest moodustasid tehingud, mille riigilõiv oli alla 150 euro, kuid selliste

riigilõivude tulu moodustas üksnes 10% kogutulust. 150–264 euro suuruse riigilõivumääraga

maksustatud tehingute osakaal kõikidest tehingutest oli peaaegu 4% ja selliste riigilõivude tulu

moodustas 5% kogutulust. 265 euro suuruse riigilõivumääraga tehingud moodustasid kõikidest

tehingutest 41% ja neist saadud tulu 83% kogutulust. Üle 265 euro suuruse riigilõivumääraga

tehingute osa kõikidest tehingutest oli väga väike (0,2%), kogutuludest moodustas selliste

lõivude tulu samuti väga väikese osa (0,2%).

Võrreldes 2022. aastaga muutus 2023. aastal kõige rohkem nende tehingute arv, mille riigilõiv

oli 150–264 eurot (46% langus) ja üle 266 euro (30% langus). Kuni 149 euro suuruse

riigilõivuga tehingute arv ja 265 euro suuruse riigilõivuga tehingute arv suurenesid 15%.

Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad kõige enam need registriosakonna lõivud, mille

senine määr oli 5–10 eurot (edaspidi kuni 30 eurot), mistõttu suureneb sellistest riigilõivudest

saadav aastatulu 2023. aastaga võrreldes 0,5 miljonit eurot. Aastase tulu suurenemise

prognoosimisel on arvestatud tehingute arvu vähenemisega kuni 5%. Senine 265 euro suurune

riigilõivumäär suureneb 350 euroni, mille tulemusel suureneb prognoositav aastane

riigilõivutulu 0,6 eurot. Ülejäänud riigilõivude suurenemise prognoositav mõju on aastasele

tulule kokkuvõttes väike (0,16–0,17 mln eurot). Võttes arvesse ka riigilõivumäära tõusust

tingitud mõju riigilõivude tagastusele, on registriosakonna tehingutega seotud aastase

riigilõivutulu prognoositav kasv 1,2 miljonit eurot.

2023. aastal tehti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga

maksustatud tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal. 2023. aastal tasutud keskmine

riigilõiv oli 116 eurot ja see oli 2% väiksem kui 2022. aastal. Peaaegu pooled tehingutest (45%)

olid seotud kuni 24 euro suuruste riigilõivudega, millest saadud tulu moodustas aga vaid 4%

17 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel.

15

kogu riigilõivu tulust. Veidi üle kolmandiku tehingute riigilõiv (35%) jäi vahemikku 25–149

eurot, millest laekunud tulu moodustas 20% kogutulust. Kõige suurem osa (30%) kogutulust

laekus 150–399 euro suurustest riigilõivudest, millega seotud tehingute osakaal oli 15%

kõikidest kinnistusosakonna tehingutest. Tehingud, mille riigilõivumäär oli 400–999 eurot,

moodustasid tehingute koguarvust veidi alla 4% ja nendest saadud tulu moodustas veidi alla

viiendiku (18%) kogu riigilõivutulust. Kõige väiksem oli nende tehingute osakaal (1%), mille

riigilõivumäär oli 1000 eurot või suurem. Sellistest riigilõivudest laekunud tulu moodustas

peaaegu 3% kogutulust.

Võrreldes 2022. aastaga vähenesid tehingud suhteliselt ühtlaselt. Kõige rohkem vähenesid

tehingud, mille riigilõiv oli vahemikus 600–999 eurot (25%).

Kinnistusosakonna riigilõivude tulude prognoosimisel on eeldatud, et tehingute arv on 15%

väiksem kui 2023. aastal. Plaanitud riigilõivude tõusuga suurenevad proportsionaalselt kõige

enam (4–97 eurot, senise lõivumääraga võrreldes 1,2–3,2 korda) riigilõivud, mille kehtiv määr

on kuni 149 eurot. Selle tulemusena suureneb prognoositav aastane tulu sellistest riigilõivudest

3 miljonit eurot. Senise 150–599 euro suuruse määraga riigilõivud tõusevad keskmiselt 38%,

mis suurendab prognoositavat aastast riigilõivutulu 0,8–0,9 miljoni euro võrra. Suure

tõenäosusega riigilõivutulu väheneb (kuni 0,2 mln eurot), vaatamata riigilõivumäära

mõningasele tõusule nende tehingute puhul, mille senine riigilõivumäär on 600 eurot või

suurem. Võttes arvesse ka riigilõivude tagastust, suureneb kokkuvõttes prognoositav

kinnistusosakonna tehingute eest aastas laekuv riigilõivutulu 2,9 miljonit eurot.

2023. aastal tasuti tsiviilkohtumenetlusega seoses kuus keskmiselt 5000 korda riigilõivu, mida

oli 4% rohkem kui 2022. aastal. Keskmiseks riigilõivuks 2023. aastal oli 156 eurot (2022. aastal

155 eurot). Üle kahe kolmandikku (69%) kohtumenetlusega seotud riigilõivudest moodustasid

riigilõivud kuni 99 eurot. Selliste riigilõivude tulu osakaal kogu tuludest oli veidi üle veerandi

(26%). Riigilõivude, mille määr oli vahemikus 100–249 eurot, osakaal kõikidest riigilõivudest

oli 20% ja nendest laekus riigile tulu proportsionaalselt peaaegu samaväärselt (22%).

Riigilõivude määraga 250 kuni 999 eurot osakaal tasutud riigilõivude koguarvust oli 9%,

nendest laekus kogu riigilõivutulust neljandik (25%). Riigilõivude, mille määr oli 1000 eurot

või suurem, osakaal kõikidest riigilõivudest oli veidi alla 2%, nendest laekus tulu natuke üle

2%.

Võrreldes 2022. aastaga kohtumenetlusega seotud riigilõivude tasumiste arv üldjuhul suurenes

(6–12%), menetluste arv, mille riigilõivu määr on 100–149 eurot, vähenes aastaga 13%.

Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad riigilõivu määrad keskmiselt 18%. Kõige enam

kohtumenetlusega seotud riigilõivud, mille senine määr on kuni 400 eurot (keskmine

suurenemine 20-21%), mistõttu on prognoositav riigilõivutulude laekumise suurenemine aastas

0,7 miljonit eurot. Riigilõivude, mille senine määr on 400–1000 eurot, keskmine suurenemine

on 21% ja selle põhjal on prognoositav riigilõivu tulude suurenemine aastas 0,6 miljonit eurot.

Kõige väiksem riigilõivude tulu suurenemine on oodatav kohtumenetlustelt, mille senine

riigilõivumäär on 1000–3000 eurot, kus uued riigilõivud on keskmiselt 11% suuremad.

Sellistest riigilõivudes prognoositav tulu suurenemine aastas on 0,2 miljonit eurot.

Riigilõivutulu planeerimisel on arvestatud, et riigilõivude tasumiskordade arv väheneb

keskmiselt 4%.

16

Võttes arvesse riigilõivu määrade muutuse mõju ka riigilõivude tagastamisele, on

tsiviilkohtumenetlusega seotud riigilõivude aastase laekumise suurenemine kokku 0,9

miljonit eurot.

Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning kokkuvõttes on muudatuse mõju

kohtute töökorraldusele väike, kuid samas positiivne.

Võimalikud kulud. Seaduse rakendamisega ei kaasne riigile otseseid kulusid.

Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2024. aasta järgne prognoositav

riigilõivutulude kasv kokku 5 miljonit eurot aastas. Kokkuvõttes ei kaasne muudatusega

olulisi majanduslikke mõjusid.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid

rakendusakte.

10. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisajaks nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuar. Kavandatud muudatused ei ole

sedavõrd olulised, et nendega kohanemine vajaks pikemat aega.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti 2024. aasta 7. juunil kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse

avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,

Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale,

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile,

Audiitorkogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti

Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning

Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le.

Eelnõu kooskõlastasid Haridus-ja Teadusministeerium ning Kliimaministeerium. Märkustega

kooskõlastasid eelnõu Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,

Rahandusministeerium.

Arvamuse esitasid Riigikohus, Prokuratuur, Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Peapiiskop, Eesti

Kirikute Nõukogu, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Vabaühenduste

Liit.

Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel, milles kajastuvad vastused kooskõlastamise käigus

esitatud märkustele ja ettepanekutele.