| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 2-3/2322 |
| Registreeritud | 16.09.2024 |
| Sünkroonitud | 17.09.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
| Sari | 2-3 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 2-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
| Vastutaja | Marie Allikmaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lühike seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ muudatusettepanekute heakskiitmine ja
volituse andmine“ eelnõu juurde
Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakenduskava 2021–2027“ muudatused ja volitatakse regionaal- ja põllumajandusministrit
esitama nimetatud rakenduskava muudatused Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja
esindama Eesti Vabariiki sellega seotud läbirääkimistel.
ELi eelarveperioodiks 2021–2027 koostatud rakenduskava eesmärk on suunata liidu
eelarvevahendeid ELi Ühise Kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP), liidu integreeritud
merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna toetamisse. Rakenduskava
elluviimisega toetatakse Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
(edaspidi PÕKA) eesmärkide elluviimist. Lisaks toetab rakenduskava elluviimine kalanduses
ja vesiviljeluses sinimajanduse edendamist, et luua töökohti ja soodustada majanduskasvu,
kaitstes samal ajal merekeskkonda ning vee-elustikku.
Rakenduskava EMKVF-i poolne rahastamise maht on 97 391 060 eurot. Rakenduskavast
tuleneb vajadus arvestada aastate 2023–2029 riigieelarvete koostamisel EMKVF-i vahenditest
rakendatavate sekkumiste kohustuslikku Eesti poolset rahastamist 41 739 026 euro ulatuses.
Rakenduskava muudatused on järgmised:
Muudetakse prioriteedi I (kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside
taastamise ja kaitsmise edendamine), erieesmärgi 1 (majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning
keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine) sekkumise „kalalaeva investeeringutoetus“
eesmärki ja sõnastust.
Senine eesmärgi sõnastus: Kalalaeva investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi
ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal; suurendada
kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtmist parendades seeläbi ühtlasi ka
töötingimusi ja ning ohutust kalalaeva pardal.
Uus eesmärgi sõnastus: Kalapüügi investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi
ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning arendada ranna-
ja sisevete püügil jääalust kalapüüki, suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete
kasutuselevõtmist parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi ja ning ohutust kalalaeva pardal
ja talvisel kalapüügil.
Muudatusega luuakse rakenduskavasse uus abikõlblik tegevus, mis võimaldab ranna- ja
sisevete kaluritel küsida toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks Eesti rannikumeres ja
siseveekogudel.
Lisaks eeltoodule viiakse rakenduskavas sisse tehnilised muudatused, näiteks uuendatakse
rakenduskava elluviimise eest vastutavate isikute nimesid ja kontakte, samuti muudetakse
rakenduskava elluviimise eest vastutava ministeeriumi ja allasutuste nimesid.
EN 1 EN
SFC2021 Programme for EMFAF
CCI 2021EE14MFPR001
Title in English European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund - Programme for
Estonia
Title in national language(s) ET - Euroopa Merendus, Kalandus ja Vesiviljelusfond - Eesti
rakenduskava
Version 1.1
First year 2021
Last year 2027
Eligible from 1 Jan 2021
Eligible until 31 Dec 2029
Commission decision
number
C(2022)9382
Commission decision date 8 Dec 2022
EN 2 EN
Table of Contents
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses ............................................... 6
Table 1A: Priority justification ................................................................................................................ 13
Table 1A: SWOT analysis & needs ......................................................................................................... 31 2. Priorities ............................................................................................................................................... 7675
2.1. Priorities other than technical assistance ...................................................................................... 7675 2.1.1. Priority: 1.Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic
biological resources ......................................................................................................................... 7776
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally
sustainable fishing activities ........................................................................................................ 7877 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ........................................................................................... 7877
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.................................................................................................................................................. 7877
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................. 7978 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ....................................................................................... 8079
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR...................................................................................................... 8180 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
.................................................................................................................................................. 8281
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ..................... 8382
2.1.1.1.2. Indicators...................................................................................................................... 8483 Table 2: Output indicators ....................................................................................................... 8483 Table 3: Result indicators ........................................................................................................ 8584
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF ........................................................................................................................................ 8685
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through
the replacement or modernisation of engines of fishing vessels .................................................. 8786 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ........................................................................................... 8786
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.................................................................................................................................................. 8786
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................. 8887 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ....................................................................................... 8988 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR...................................................................................................... 9089 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
.................................................................................................................................................. 9190 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ..................... 9291
2.1.1.1.2. Indicators...................................................................................................................... 9392 Table 2: Output indicators ....................................................................................................... 9392 Table 3: Result indicators ........................................................................................................ 9493
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF ........................................................................................................................................ 9594
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including
fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-based decision-making .... 9695 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ........................................................................................... 9695
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.................................................................................................................................................. 9695
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................. 9796 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ....................................................................................... 9897
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR...................................................................................................... 9998
EN 3 EN
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
................................................................................................................................................ 10099
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 101100
2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 102101
Table 2: Output indicators ................................................................................................... 102101 Table 3: Result indicators .................................................................................................... 103102
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .................................................................................................................................... 104103 2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic
biodiversity and ecosystems .................................................................................................... 105104 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 105104
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.............................................................................................................................................. 105104 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 106105
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 107106 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 108107 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
.............................................................................................................................................. 109108 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 110109
2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 111110
Table 2: Output indicators ................................................................................................... 111110 Table 3: Result indicators .................................................................................................... 112111
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .................................................................................................................................... 113112 2.1.1. Priority: 2.Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of
fisheries and aquaculture products, thus contributing to food security in the Union .................. 114113 2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially
strengthening the competitiveness of aquaculture production, while ensuring that the activities are
environmentally sustainable in the long term .......................................................................... 115114
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 115114
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.............................................................................................................................................. 115114
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 116115 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 117116 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 118117 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
.............................................................................................................................................. 119118 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 120119
2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 121120
Table 2: Output indicators ................................................................................................... 121120
Table 3: Result indicators .................................................................................................... 122121
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .................................................................................................................................... 123122 2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and
aquaculture products, as well as processing of those products ................................................ 124123 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 124123
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.............................................................................................................................................. 124123 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 126124
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 127125
EN 4 EN
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 128126
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
.............................................................................................................................................. 129127
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 130128 2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 131129
Table 2: Output indicators ................................................................................................... 131129 Table 3: Result indicators .................................................................................................... 132130
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .................................................................................................................................... 133131 2.1.1. Priority: 3.Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and
fostering the development of fishing and aquaculture communities ........................................... 134132 2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable development of fishing and aquaculture communities ... 135133
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 135133 The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.............................................................................................................................................. 135133
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 136134 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 137135 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 138136
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
.............................................................................................................................................. 139137 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 140138
2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 141139 Table 2: Output indicators ................................................................................................... 141139
Table 3: Result indicators .................................................................................................... 142140 2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .................................................................................................................................... 143141
2.2. Technical assistance priorities .................................................................................................. 144142
3. Financing plan .................................................................................................................................. 145143
3.1 Transfers and contributions........................................................................................................ 145143 Table 15A: Contributions to InvestEU (breakdown by year) ...................................................... 145143
Table 15B: Contributions to InvestEU (summary) ...................................................................... 145143 Justification .................................................................................................................................. 145143 Table 16A: Transfers to instruments under direct or indirect management (breakdown by year)
...................................................................................................................................................... 145143
Table 16B: Transfers to instruments under direct or indirect management (summary) .............. 146144 Justification .................................................................................................................................. 146144 Table 17A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds
(breakdown by year) .................................................................................................................... 146144 Table 17B: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds
(summary) .................................................................................................................................... 146144
Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds - justification
...................................................................................................................................................... 146144 3.4 Transfers back ............................................................................................................................ 147145
Table 20A: Transfers back (breakdown by year) ........................................................................ 147145 Table 20B: Transfers back (summary) ........................................................................................ 147145
3.5 Financial appropriations by year ................................................................................................ 148146
Table 10: Financial appropriations by year ................................................................................. 148146 3.6 Total financial appropriations by fund and national co-financing ............................................. 148146
Table 11A Total financial allocations by fund and national contribution ................................... 148146
4. Enabling conditions ......................................................................................................................... 150148 Table 12: Enabling conditions ......................................................................................................... 150148
EN 5 EN
5. Programme authorities ..................................................................................................................... 157155 Table 13: Programme authorities ..................................................................................................... 157155
Table 13A: The portion of the percentages set out in point (b) of Article 36(5) CPR that would be
reimbursed to the bodies which receive payments from the Commission in case of technical assistance
pursuant to Article 36(5) CPR (in percentage points) ..................................................................... 158156 6. Partnership ....................................................................................................................................... 159157 7. Communication and visibility .......................................................................................................... 161159 8. Use of costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs.............................................. 163161
Table 14: Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs ...................... 163161
Appendix 1 ........................................................................................................................................... 164162 A. Summary of the main elements ................................................................................................... 164162 B. Details by type of operation ........................................................................................................ 167165 C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ..................................... 178176
1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who
produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
.................................................................................................................................................. 178176 2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant
to the type of operation. ........................................................................................................... 179177 3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in
terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used
and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission. ............................. 181179
4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the
calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ....................................... 184182 5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the
arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data. .................... 185183
Appendix 2 ........................................................................................................................................... 186184 A. Summary of the main elements ................................................................................................... 186184
B. Details by type of operation ........................................................................................................ 187185 Appendix 3: List of planned operations of strategic importance with a timetable .............................. 188186 Appendix 4 ........................................................................................................................................... 189187
EMFAF action plan for each outermost region ............................................................................... 189187
DOCUMENTS ..................................................................................................................................... 190188
EN 6 EN
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses
Reference: points (a)(i) to (viii) and point (a)(x) of Article 22(3) and point (b) of Article 22(3) of
regulation (EU) 2021/1060 (CPR)
Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027
(EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste
eesmärkide saavutamist EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel.
Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu
strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele.
PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab
ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka
visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aasta pärast. Arengukavas
tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel
huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis.
Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja
sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava
eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide
toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite
kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel
põhinevad rahastamismeetodid.
STRATEEGILISED EESMÄRGID
1.Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere
ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline
mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine,
kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev
Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava
elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata
elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust.
ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab
meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks
peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine.
Keskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava
läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise
mitmekesisuse strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu rakenduskavas käsitletakse
kalavarude olukorraga seotud tegevusi. Elurikkuse eesmärgi alla kuuluvate merekaitsealade rajamist
rakenduskava raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed
merekaitsealade võrgustiku tõhustamisse on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve
vahenditest.
Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele,
mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus
olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks
võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 39%
majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade
taastamist ning nende kvaliteedi säilitamist.
EN 7 EN
Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja
hülgekindlust. Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide
kaaspüügi vähendamisele ja hülgekindad püügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid
püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need
meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv).
Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele
vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad. Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud
peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks
Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused
kalasadamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju
keskkonnale ja ökosüsteemile (näiteks edendades mereprügi sh hüljatud püügivahendite kogumist).
Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates.
Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende
kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas, samuti on vajalik tähelepanu
pöörata ranna- ja sisevete jääalusele kalapüügile, mille puhul ei kasutata kalalaeva. Vajalik on
suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel.
Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO2
emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu.
Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi kontrollimaks kalapüüki ja kalatoodete tarneahelat, selleks, et
võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja toidupettuste vastu, ning jõustada Ühise kalanduspoliitika reegleid,
arendamaks nõuete järgimise kultuuri. Arvestades, et terviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine
eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane
andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada
kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru
majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia
raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise
kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks
panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd.
Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse
tootmisel. Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega,
multitroofne vesiviljelus). Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise
panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust
taldrikule strateegia, missiooni „Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund“, Läänemere
strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse.
Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna suuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese
toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist
ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete
rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud
kestliku toidutootmise tagamisse.
2.Kalapüügi, kala töötlemise ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv
Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel
koostatud EMKVF 2021-2030 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast.
Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude
suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii
kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning
rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid
ja ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest
tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 6400 tonnini arendades
merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat
EN 8 EN
tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem
rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse
ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja
keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele.
Kalapüügi jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on heas seisus olevad kalavarud.
Kuna Eesti kalapüügi sektor on suurel määral vertikaalselt integreeritud st kalapüüdja tegeleb ka kala
väärindamise ja turustamisega siis on oluline ka toodangu lisandväärtuse suurendamine.
Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile.
Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele
välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb
liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa
vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades
uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi.
Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi
ka ettevõtjate kasumi suurendamisega. Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega
vähendamaks külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise
võimekuse suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse
põhimõtteid. Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks
investeeringud immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused,
teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on
siiani investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese
toorme ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite
kasutuselevõtmist. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse
ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse
laiemalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh
energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate
kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele
kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja
välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas
ELi kliimaeesmärkidega.
Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on
vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate
tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et
kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada
juurdepääs parematele turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist
käsitlevatesse strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid
ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja
konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja
keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas.
Tarbijate nõudlus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike
tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inimese kohta aastas) jääb suuresti
alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal
täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi,
mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule
kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku
hõlbustamine.
Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude
leevendamiseks. Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema
valmis ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist,
mistõttu kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on vajalik ette näha
EN 9 EN
meetmeid ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks
hüvitamiseks.
3.Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng
Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade
arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad
rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF
vahehindamine näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade
toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne [1].
Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö
ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva
võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile
rannakalanduse sektori diskussioonipartner1, keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte
ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel.
Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste
elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega
kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulise rannapüügi spetsiifilisi väljakutseid just
3 prioriteedis, panustades siia fondi eelarve mahust üle 20%. See võimaldab ellu viia
kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et
püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus
kasvab.
Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja
investeerimissuutlikkust. Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on
vajalik soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades
rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism,
merebiotehnoloogia, merevesiviljelus.
Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine,
konkurentsivõime kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades
bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel, soodustades lühikeste tarneahelate teket ja
vähendades ökoloogilist jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist
otse tarbijani on ka Talust taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada
toiduga kindlustatust ja kestliku toidusüsteemi väljakujunemist.
Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsiooni edendamine, mis toetab
otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda
ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe
kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele. Töötlemise kaassaaduste
ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut.
Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate
majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada
kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad
kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks, aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise
kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele.
Keskkonnaalaseks väljakutseks on rannikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi
parandamine. Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada
ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega.
Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise
mitmekesisuse säilitamisele.
Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille
eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine. Mereprügi (sh
EN 10 EN
plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on
üks võimalikest tegevustest tulevikus.
Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majandusliku jätkusuutlikkuse ja arengu
soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti
kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad
eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi
arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere
maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade
analüüsis [2] toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike
elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad
kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike
võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele [3].
Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni –
tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide
täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse
terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad
maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.
4.Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire
Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti
eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste
väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja
arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses.
ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide
saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri
sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite
kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam
panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja
innovatsiooni ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste
koostöösse. Järjest suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja
vesiviljeluse sektorite järjest suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab
süsteemset lahendust, selleks et kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse,
konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud
väljakutsete lahendamiseks. Kalandusvaldkonnas on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha
aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja
ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa
Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi „Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega
toetatakse vajalikke jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline
missioon „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks “ ning partnerlus „Kliimaneutraalne,
säästlik ja produktiivne sinimajandus“. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute
programmi ja teadmussiiret panustades selle rakendamisse fondi eelarve mahust üle 10%. Nende
meetmete raames elluviidavad uuringud panustavad muuhulgas missiooni eesmärkidesse vähendada
mereprügi, liikuda kliimaneutraalse majanduse poole ja taastada ökosüsteeme. Lisaks uuringutele
panustatavad nendesse eesmärkidesse ka kavandatavad investeeringu meetmed, mille raames
suurendatakse ressursitõhusust, võetakse kasutusele taastuvenergia ja taastatakse kudealasid.
Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani
ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule
strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele,
uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms.
Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhiseks teadus-arendustegevuseks, mis aitab
muuta kalapüügi- ja vesiviljelussektori toidutarneahela (alates püügist kuni turustamiseni)
EN 11 EN
kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik,
lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid
rakendusuuringuid, mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja
mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärkidest tuleb algaval
programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste
ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi
teadmisi. Oluline on leida sünergiaid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondadega[4], eelkõige kohalike ressursside väärindamise osas,
kuivõrd toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
jääb Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi vastutusvaldkonda.
Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja
vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasvu ning seeläbi edendada kestlikku
toidutootmist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui
ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik
uuringute programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja
uuenduslikke lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused,
uuringud ja katsed peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise
valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi.
Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise
kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise
kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja
bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta.
Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja
ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate
praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast
liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi
"Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu
poliitilistesse eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja
oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki
kogu tarneahela ulatuses.
Merenduspoliitika rahastamine on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste
teadmistega seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret
ja rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna
seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi
valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika
ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline
planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise
protsessi kaasaaitamiseks.
Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi.
Mõningad ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võrreldes
tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks
kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek
ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda,
mistõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega
investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobivaid meetmeid.
Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete
muutuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja
sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks
vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina
EN 12 EN
rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning
inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad
saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute
tegemiseks.
Kõikide rakenduskava sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju
võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid
seal kus asjakohane.
[1] Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud
kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ vahehindamine. TÜ RAKE
2019
[2] Regional Sea Basin Analyses, 18.9.2020 SWD(2020) 206
[3] Komisjoni teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus
ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel, 17.5.2021 COM(2021) 240
[4] TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja
-teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline
Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum
EN 13 EN
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses
Table 1A: Priority justification
Policy
objective Priority Justification
2. Greener
Europe
1.Fostering sustainable fisheries and the
restoration and conservation of aquatic
biological resources
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 esimese prioriteedi
eesmärgiks on kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise
edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja SWOT analüüsist, rakendatakse I
prioriteedi puhul erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6.
Erieesmärk nr 1 - Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku
püügitegevuse tugevdamine
MAJANDUS
Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest
tingitud peamised muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme tõusus ja
ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad tuuled). Pikaajaline kliima muutumine
mõjutab Eestile iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest
põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid
betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud kliimamuutustest
tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel tuleb
panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse. Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata
tähelepanu kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada ekstreemsete
ilmastikuolude ajal paljude erinevate asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja
töötingimustega, kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega, laeval oleva saagiga ja
püüniste asetusega ning ohutu sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud ilmastikuoludest
lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada
alternatiivenergiat.
KESKKOND
Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja
seadmete kasutamist. Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja kasutusel
olevad seadmed ning tehnoloogiad on vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja
meeskonna töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad ka kalapüügisektori poolt
kasutuses olevad traalisadamad, kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega
ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete
kasutusele võtmisele. Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine aitab
EN 14 EN
Policy
objective Priority Justification
vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab
ettevõtlusest saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad vähem ressursse (kütus,
elekter) ja jätavad väiksema CO2 jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju
leevendamisse. Jääkate Läänemere avaosas tervikuna on küll vähenenud, kuid rannikumere
jääkate on piisav, et traditsioonilise jääaluse püügiga tegeleda. Eesti kliimatingimustes
võimalik tegeleda kalapüügiga talvel üldreeglina detsembrist kuni märtsi alguseni, kui
siseveekogud ja rannikumeri on püsiva jääkatte all. Vähemal või suuremal määral tegeleb
jääaluse kalapüügiga 43% Eesti ranna- ja sisevete kaluritest. Peamised liigid, mis annavad
kaluritele sissetulekid on ahven, haug, koha ja latikas ning nendest liikidest püütakse talvel
keskmiselt 14,4% kogu aasta saakidest. Jääaluse püügi arendamine suurendab Eesti ranna ja
sisevete kalurite konkurentsivõimet ja pikendab perioodi mil on võimalik tegeleda
kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu. Majanduskasvule aitab kaasa kliimaneutraalne
ringmajandus, kus kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused on omavahel lõimitud.
Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab kaaspüüki ja
säästab püügivahendeid. Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja juurdekasvu.
Uuringu „Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse
keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi
vähendamist väga oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja vältimaks muud
ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida
mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine
vähendab ka kaluritele tekitatud kahju.
Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete näol on tegemist globaalse
keskkonnaprobleemiga, millest on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80%
merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal toimuva tegevuse käigus, mille
kannavad merre jõed, hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest,
kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene probleem, merre sattunud prügil puudub
omanik, mis muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral sõltuvaks heast
koostööst [1].Tulenevalt kalapüügisektori eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse
sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse kalapüügi käigus kaldale, tekitab
käitlemisel lisakulusid, millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja sadamates ning
kalalaevadel puuduvad käitlemiseks vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on
kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks
ja panustada merekeskkonna seisundi parendamisse.
EN 15 EN
Policy
objective Priority Justification
TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris. Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-
elusressursside jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus.
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmele rakendamisel peab lähtuma
usaldusväärsetest teadusuuringutest. Parimate andmete kogumiseks ja parimate looduspõhiste
lahenduste väljatöötamiseks on tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja
teadmistevahetusse [2]. Näeme, et mõju vähendamine on võimalik läbi teadmuspõhise
lähenemise, kus mõistetakse teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde
tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida kalapüügisektoris esinevatele
kitsaskohtadele lahendusi, mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele ja
uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisele. Lisaks sektori
ülesele innovatsioonile tuleb soodustada ettevõtjapõhist (ehk konkreetsele ettevõtjale loodud)
innovatsiooni kalapüügisektoris. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku
teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka
rahvusvahelisi teadmisi.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik ehk
ettevõtteid arendatakse mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest saadavat tulu
ning samas parendatakse keskkonda ja mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et
tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on süsteemsuse ja katsetamiste ning
koostöö järele eri sektorite ja valdkondade vahel [3]. Soovime suurendada kalapüügisektori
keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning
arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide
elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab tõsta kalandussektoris töötavate inimeste
majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja
ressursitõhus teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.
Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030 visioon on „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea mainega
Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas
osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest [4].
Praeguste uuringute kohaselt on kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk
kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö,
EN 16 EN
Policy
objective Priority Justification
mis eeldab kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist. Positiivset mainet aitab
kujundada kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate
avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.
Erieesmärk 2 - Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade
mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
KESKKOND
Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamist.
Kalalaevastiku majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks olulisemaks võib
lugeda püügile kuluvat aega ja energiat. Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid
fossiilkütust, mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-lämmastikoksiidi ja metaani
ehk kasvuhoonegaase tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on taastumatu
energiavaruga, on järgmistel kümnenditel oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning
hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda vähem CO2-heidet tekitava
majanduse suunas. Eesti kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on investeeringud
mootorite vahetamisse suured.
Erieesmärk 4 - Kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise
edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi
vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid
KESKKOND
Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks. Kala on tervisliku toitumise oluline osa,
samas ei ole kalavarud piiramatud ja ülepüük mõjutab varude seisukorda ning looduslikku
taastootmisvõimet. Kalavarude säästva kasutamise jaoks koostatakse mitmeaastased
majandamiskavad, mis on Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika keskne vahend. Euroopa
Liidu ühise kalanduspoliitika oluliseks osaks on andmekogumine ja seire. Kogutud andmete ja
seire põhjal antud teadussoovituste alusel on võimalik kehtestada kalavarude seisukorda
arvestavad püügivõimalused ning vajadusel rakendada muid kalavarude kaitsemeetmeid.
Kooskõlastatud metoodika alusel kalaliikide varude seisundi hindamisel ja haldamissoovituste
järgimisel on võimalik tagada kalavarude hea seisund.
Kalanduse järelevalve tõhustamine. Terviklik kalanduspoliitika eeldab lisaks
majandamiskavadele ja kehtestatud püügivõimalustele ning reeglitele ka tõhusat riiklikku
järelevalvet, kontrolli kalavarude kaitsemeetmete täitmise üle ja reeglite jõustamist.
EN 17 EN
Policy
objective Priority Justification
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks tuleb süsteemselt uuendada järelevalve tehnoloogilisi
seadmeid ja arendada ning tõhustada riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi
süsteeme ja rakendusi kalalaevadel. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja
elektroonilise andmevahetuse parendamise abil saab vähendada ettevõtjate ja
kalandusadministratsiooni halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada
järelevalve jaoks vajalikku ristkontrolli. Kalanduse järelevalvet aitab tõhustada ka inspektorite
koolitamine ja rahvusvaheline koostöö.
Erieesmärk 6 - Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
kaasa aitamine
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kalavarude hea seisundi tagamiseks ja
liikide mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on kudealade ja rändeteede taastamine ja
loomine. Heas seisus koelmualad ja rändeteed loovad soodsad tingimused ka rannakaladele,
kellest enamik sigib Eestis kevadel ja vajab selleks lume sulamisest tekkivat suurvett, et
pääseda peajõega ühenduses olevatesse jõgedesse ning üleujutatud luhtadele. Juba praegu
mõjutab temperatuuri tõus ja lumerohkete talvede puudumine kevadiste suurvete kestust ning
ulatust. Koelmualade ja rändeteede taastamine ning selleks vajalikud uuringud omavad olulist
tähendust bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise seisukohast.
Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Kalavarude hea seisundi ja bioloogilise
mitmekesisuse seisukohalt on olulised merekeskkonna alased uuringud. Bioloogilise
mitmekesisuse ehk elurikkuse muutumine võib kaasa tuua terve ökosüsteemi muutumise,
kalavarude mõistes loodusliku tootlikkuse vähenemise ja väliste mõjurite suhtes suurema
vastuvõtlikkuse. Merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamine eeldab teadmisi, mis
aitaksid hinnata erinevate tegevuste mõju, tuvastada hetkeseisundit ja pakkuda probleemide
korral lahendusi.
[1] Euroopa Keskkonnaagentuuri artikkel „Mereprügi“, 11.09.2014
[2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2020) 380, ELi elurikkuse strateegia
aastani 2030
[3] Komisjoni teatis COM(2019) 640, Roheline kokkulepe
EN 18 EN
Policy
objective Priority Justification
[4] „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, Maaeluministeerium
2. Greener
Europe
2.Fostering sustainable aquaculture activities,
and processing and marketing of fisheries and
aquaculture products, thus contributing to
food security in the Union
EMKVF 2021–2027 teise prioriteedi eesmärgiks on säästva vesiviljeluse ning kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine. Tulenevalt Eesti vesiviljelustoodete
tootmise, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise olukorrast ning SWOT
analüüsist, rakendatakse II prioriteedi puhul erieesmärke 1 ja 2.
Erieesmärk 1- Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise
konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis
keskkonnasäästlikud.
MAJANDUS
Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses. Vesiviljelussektori
toodangumaht on väike, mistõttu on keeruline siseneda kaubanduskettidesse ning turul
domineerib importtoodang. Madala tootmismahu tõttu ei kata ka sektori müügitulu
kogukulusid. Arvestades kasvavat huvi merevesiviljeluse vastu, tagab selle sektori tegevuste
soodustamine juurdepääsu piisavale, täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, muutes
selle taskukohasemaks ja kättesaadavamaks. Maismaakasvanduste jätkusuutlikkuse
suurendamisele aitaks kaasa senise tegevuse ümberkujundamine kalade ettekasvatamiseks
merevesiviljeluse tarvis. Jätkusuulikku sektori tagamiseks toetatakse selliseid tehnoloogilisi
lahendusi, mis on majanduslikult tasuvad ega vaja tulevikus täiendavaid tegevustoetusi. Eesti
keskkonna- ja kliimatingimustes sobivate ja suure turunõudlusega vesiviljelustoodete
toodangumahtude suurenemine loob eeldused ekspordi kasvuks. Vajalikud on investeeringud,
mis aitavad tõsta keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et
vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata.
Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses. Konkurentsivõime tõstmine nõuab
panustamist toodangu kvaliteedile, esmatöötlemise võimaluste loomisele. Olulisemaks
muutub alternatiivsete energiakandjate kasutamine tootmisprotsessides. Tootmisvõimsuste
täielik kasutuselevõtmine, majanduslikult tasuvate liikide toodangumahu suurenemine, uute
liikide kasvatamine ning digi- ja kasvatustehnoloogiate arendamine võimaldab tekkinud
kitsaskohti likvideerida. Sektori vajadused on seotud täiendavate investeeringutega
keskkonnahoidlikesse seadmetesse, masinatesse ja kaasaegsesse tootmis- ja
töötlemistehnoloogiasse [1]. Turunõudlusele vastav tootmine tagab stabiilse turu ja
EN 19 EN
Policy
objective Priority Justification
isevarustatuse. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi
kasutusele võttes lihtsustada tootmise protsessi ning minna uudsete teenustega lõpptarbijale
lähemale. Võimaluseks on kasutada koduturu eelist ning lühikese tarneahela kaudu pakkuda
kohalikku ja värsket kala ning eristuvaid, kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis arvestavad
tarbija vajadustega.
Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelussektorile ligipääsu finantsvahenditele.
Kasvanduse ehitamisest toodangu saamiseni kulub mitu aastat ning kasvatusprotsess nõuab
mahukaid käibevahendeid. Krediidiasutused hindavad vesiviljelust riskantseks ja
mittekasumlikuks ning ettevõtete tagatisi ebapiisavaks. Probleemid ja turutõrked seoses
krediidiasutustest laenude kättesaadavusega on püsinud aastaid muutumatuna. Näiteks on
vesiviljelussektoris laenu keeruline saada eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.
Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku
mõju keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat kasutamist [2]. Oluline on pöörata
tähelepanu finantsturgudel toimuvale ning tagada investeeringuteks vajaminevatele
finantsvahenditele ligipääs rahastamisvahendite kaudu.
KESKKOND
Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel. Sõltuvalt kasvatatavast
liigist on suureks väljakutseks keskkonnahoidliku mere- ja maismaavesiviljeluse arendamine
selliselt, et keskkonnaseisund ei halveneks ja tagatud oleks sektori jätkusuutlikkus.
Vesiviljelus on juba praegu üks efektiivsemaid viise toota loomset proteiini, mis aitab
panustada riigi toiduga kindlustatusesse ning jätab väiksema CO2 jalajälje kui näiteks mõni
muu viis loomse valgu tootmine. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega on
saaste väga väikesega osaga veekogude keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt on
kalakasvatuse põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti
koormusest [3]. Toodangumahu suurenemisel on vajalikud investeeringud
keskkonnasäästlikku tootmise soodustamiseks. Selle kontekstis on Euroopas tõusutrendis
merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus, mis muuhulgas aitaks vähendada
punktreostust. Keskkonnaprobleemid on takistanud merevesiviljeluse arengut, mis on
kannatanud kuvandiprobleemide all. Seetõttu on võimalik suurendada vesiviljeluse sotsiaalset
aktsepteeritavust, mis nõuab ka meetmeid vesiviljeluse keskkonnatoime parandamiseks [4].
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
EN 20 EN
Policy
objective Priority Justification
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet vesiviljeluses. Teadus- ja arendustegevusel
oluline roll kogu sektori suunamisel. Innovatsiooni kaudu on võimalik suurendada
vesiviljelussektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Uute jätkusuutlike ja
keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate väljatöötamise ning kasutuselevõtu soodustamine
sh madala troofsusega liikide kasutuselevõtt aitaks vältida võimalikke kahjulikke mõjusid
keskkonnale. Oluline on luua võimalused vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate ja
teadlaste vahelisele koostöö tekkele. Võimaldada katseprojektides osalemist ja vajalike
uuringuid ning seda vajadusel rahvusvahelisel tasandil.
Jätkusuutliku sektori edendamiseks on vajalik panustada innovatsiooni ja teadus-
arendustegevustesse, võimaldades kasutada uusi tehnoloogiaid tootmises, kasvatada uusi
turunõudlusele vastavaid liike kuni lõpptoodanguni välja ja pöörata tähelepanu kasvatamisele
ning bioloogilise ressursi täielikule ärakasutamisele. Oluline on uute vesiviljelusliikide
viljelemine ning sellega seotud arendustöö. Turunõudluse ja lühikese tarneahela eeliste
ärakasutamiseks tuleb panustada vesiviljelustoodete toomisesse, millega tagatakse piisav
toodangumaht ja kvaliteet. Eeldused sellele annab valdkonda toetav haridussüsteem.
Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna
arengupunktiks [5]. Vesiviljelussektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib
ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Välismaine teadmussiire on
ettevõtjatele kallis ja sektoris jääb vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondlikes küsimustes
ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Et merekeskkonna seisund ei halveneks, tuleb
luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks suletud toitainete ringluseks või
merevetikate- ja karpide kasvatamisele kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivale
vesiviljelusele. Näiteks kalakasvatusega paralleelselt vetikate ja ka karpide kasvatamine või
Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööda kasutamine kalakasvandustes [6],
võimaldaks vähendada vesiviljelusekasvandustest punktreostusena tekkivate toitainete
koormust keskkonnale ja liikuda nullsaaste tagamise suunas. See võimaldab saavutada puhta
ja ringluspõhise majandusmudeli, põhinedes taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel,
elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja mürgivaba keskkonna loomisel
kõigile kodanikele [7].
Oluline on siinkohal jätkata uuringutega, mis võimaldaksid arendada jätkusuutlikku
vesiviljelust, mille kaudu edendada kestlikku toidutootmist. Mitmekesisema taustaga
EN 21 EN
Policy
objective Priority Justification
teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka
tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret vesiviljeluses. Vesiviljelussektoris on oluline tagada võimalused
ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele ning võimaldada vajalike uuringuid ja
katseprojektides osalemist. Vesiviljelusloomade heaolu tagamine, taudide levikut takistav
ennetustöö ja teadmussiire vähendab antimikroobset resistentsust, kuna kaob ravimite
kasutamise vajadus. Suurenev taudidest vabade karjade arv võimaldab toodangumahu
kasvades paremat ligipääsu välisturgudele ning konkurentsivõimet kohalikul turul. Tagamaks
ettevõttes kvalifitseeritud töötajate olemasolu on läbi täiendkoolituste võimalik tuua sektorisse
taustateadmistega ja kogemustega eksperte ning uut teadmist. Ainuüksi tehnoloogiliste
uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas nendest ettevõtjatele kasu
võiks olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad olemasolevaid uuendusi paremini
mõtestada. Oskuste suurendamine tõstab sektoris töötavate inimeste kaudu
majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi keskkonnasäästlik ja
ressursitõhus teadmiste põhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.
Erieesmärk 2- Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse
ning nende toodete töötlemise edendamine
MAJANDUS
Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel. Eesti toitu ja toidukultuuri iseloomustab
põhjamaadele omane värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus, mitmekesisus, samuti
toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning
valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. Liikudes madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema
lisandväärtusega toodeteni suurendatakse sektori kasumlikkust. Samas tekib vajadus
sihtturgude muutmiseks, kuna kõik turud ei suuda maksta kõrge lisandväärtusega toodete eest
kõrgemat hinda. Selleks on vajalik luua kontakte uute äripartneritega kontaktreiside või eriala
messide kaudu. Väljakutseks on ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni, nii
energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuse osas laiemalt. Tuleb kasutusele võtta
uuemaid ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad. Olemasolevate ressursside tõhusam
kasutamine aitab vähendada toidukao ja toidujäätmete teket.
Välisturgude geograafia laiendamine. Töötlemise ja turustamise valdkonnas vähendab
välisturgude laiendamine sõltuvust üksikutest turgudest ja maandab poliitiliselt motiveeritud
EN 22 EN
Policy
objective Priority Justification
kaubanduspiirangute negatiivseid majanduslikke mõjusid. Lisaks olemasolevatele turgudele
tuleb tekitada huvi Eesti toodete vastu uutel turgudel, mille tagab infovahetus partnerriikide ja
ettevõtjate vahel. Välisturgudel on üha suurenev tähtsus erinevatel kvaliteedi ja
jätkusuutlikkuse sertifikaatidel ning märgistel. Seetõttu on vajalik laia välisturgude
säilitamiseks ning eksporditavate koguste suurendamiseks sertifitseerimise soodustamine.
Riigiti erinevad tarbijaskonna eelistused, mistõttu tuleb toetada näiteks turu-uuringuid toodete
kohandamiseks konkreetsetele sihtturgudele.
Tehnoloogia arengu parem rakendamine töötlemises. Uued tehnoloogiad annavad paremad
võimalused tootearenduseks, et kohaldada tootevalikut tarbija muutuvatele eelistustele.
Tootearendus on tihti kalliks ja vähestes ettevõtetes tegeletakse teadliku ja järjepideva
tootearendusega. Kerkimas on esile tootearenduse ja tooraine väärindamise soodustamine, mis
tagaks stabiilse tarne kaubanduskettidesse ning kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega
toodangu. Tehnoloogia ja seadmestiku puudumine ei võimalda ettevõtetel valmistada kõrgema
lisandväärtusega tooteid. Kõrge kvaliteediootusega ostjateni jõudmine tagab parema
väljamüügihinna. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi
kasutusele võttes lihtsustada tootmise ja töötlemise protsessi ning minna uudsete teenuste
kaudu lõpptarbijale lähemale. Suuremat rolli on omandamas e-kaubandus, mistõttu nõuab see
suuremat tähelepanu konkurentsis püsimiseks. Suureks väljakutseks on ressursikasutuse
tõhustamine töötlemisest turustamiseni seda nii energia kui ka töötlemises kasutatava
ressursikasutuses laiemalt. Selleks tuleb kasutusele võtta uusi keskkonnasõbralikke
tehnoloogiad ja kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Töötlemise vallas on oluline
võimalikult palju väärindada toorainet. Lisaks tekkivate tootmisjääkide maksimaalsele
väärindamisele tagab lisasissetuleku väheväärtuslike liikide ja võõrliikide kasutuselevõtt. See
aitab leevendada tooraine puudust töötlemisüksustes, kus aastaringselt tegevust ei toimu.
Toiduks sobimatust toorainest on võimalik valmistada tooteid, mida pakkuda toorainena
teistele majandussektoritele ja vähendada toidujäätmete teket.
Parandada investeeringute tegemiseks töötlemissektorile ligipääsu finantsvahenditele.
Krediidiandjad ei tunne valdkonnas tegutsevate ettevõtte eripärasid ja ei arvesta nendega ning
see on aastatega süvenenud. Turutõrked on tekkinud laenude kättesaadavusega, mis takistab
ettevõtjate investeeringuplaanide elluviimist. Näiteks tulenevalt püügihooaegadest peavad
tööstused ostma hooajaliselt suurte partiidena toorainet oma ladudesse, mida krediidiandjad
üldjuhul ei mõista. Investeerimislaenude lühike tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel
investeeringuid kiiresti tagasi teenida [8]. Juurdepääs sobivatele finantsteenustele on Euroopa
EN 23 EN
Policy
objective Priority Justification
Liidu riikides küll erinev, finantsvahendite kättesaadavust peetakse üsna piiratuks eriti väikese
ja keskmise suurusega ettevõtetel. Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate
investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju keskkonnale ja suurendatakse
ressursside tõhusamat kasutamist [9]. Kalapüügi- ja vesiviljelussektori
tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine. Toodete kvaliteedi tõstmisele ja
stabiilse toodetega varustamise tagamisele aitab kaasa ühistegevuse soodustamine kalapüügi-
ja vesiviljelustoodete tootjate turujõu suurendamiseks. Selleks, et tootjaorganisatsioonid
saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise poole, koostatakse tootmis- ja
turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Tuleb
tagada, et tootjaorganisatsioonide liikmed tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega
jätkusuutlikult, parandaksid oma toodete turule laskmist, koguksid teavet ning püüaksid
suurendada oma sissetulekut. See võimaldab ka väikesemahulistel tootmisüksustel suurendada
turujõudu ning tõsta kasumit.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine. Globaalne kalatarbimise kasv
on ajendanud tootjaid rohkem tarbijate eelistustega kohanema ja neile reageerima. Töötlejad
peavad arvestama, kuidas tarbijad tooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Üha enam
eelistatakse mugavamalt tarbitavat kala (nt värske ja jahutatud filee, tervislikud innovaatilised
valmistooted, jne), mis on kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga. Üles kerkivad
väljakutsed kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamisel tarbija teadlikkuse tõstmisel ja
tarbimise suurendamisel. Tarbija teadlikkus värske ja kvaliteetse tooraine kättesaadavuse ning
erinevate valmistamisviiside osas suurendab tarbimist ja soodustab tarbija ja toodete pakkuja
kokkusaamist. Muuhulgas on oluline rõhutada ka kohaliku toodangu tarbimist. Kohalikul
toodangu lühem tarneahel tagab omakorda väiksema keskkonna jalajäle. Kavas on jätkata
teavitustegevusega, et tarbijad saaksid teha tervislikke ja kestlike toiduvalikuid kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tarbimisel.
Erinevatele turgudele jõudmine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja
tootegruppide lõikes. Tarbimise suurendamisel on oluline roll tootearendusel, kus arvestatakse
tarbijate soovide ja vajadustega. Tarbija teadlikkuse tõstmine ja tarbimise suurendamine loob
paremad võimalused nii kohalikule kui ka välisturule sobiva sortimendi pakkumiseks ning
seetõttu tuleb arvestada tarbijate soovidega. Tarbijad eelistavad regiooniti erinevaid tooteid
ning kaubanduses tuleb tarbija köitmiseks lisaks traditsioonilistele toodetele pakkuda ka uusi
maitseelamusi.
EN 24 EN
Policy
objective Priority Justification
Tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti ja milline oli sellega kaasnev keskkonna- ja
ühiskondlik mõju. Tarbija soovib teha rohkem teadlike valikuid, mida lihtsustavad kestlikkuse
ja kvaliteedi sertifikaadid ja märgiseid toodetel ja infotehnoloogia areng.
Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas on oluline leevendada
negatiivseid mõjusid erakorraliste sündmuste korral, et tuua leevendust turustamisraskustesse
sattunud ettevõtjatele. Erandlike sündmuste korral tuleb võimaldada saamata jäänud tulu või
lisakulude hüvitamist ettevõtjatele.
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet töötlemises. Innovatsiooni kaudu saab
suurendada töötlemissektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Ettevõtte ja
sektori ülese innovatsiooni ning teadus-arendustegevuste kaudu tuleb aina rohkem pöörata
tähelepanu toorme väärindamisele kui ka turustamisele. Üha enam vajatakse sisendit kuidas
maksimaalsel hulgal toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta ning uute toodete ja
tootearenduse sh tootedisaini edendamiseks. Ühtlasi annab see lisavõimalused
väiketöötlejatel, kus kasutamata töötlemisvõimaluste paremale kasutusele võtmisel saab
püügivälisel ajal töödelda ning arendada välja seni kasutamata ressurssidest tooteid. Ettevõtjad
vajavad teadusasutustelt sisendit, mida on võimalik koheselt tootmisprotsessis rakendama
hakata. Olulisemaks on muutumas lühiajalised projektid, et liikuda kiirelt kaasa tehnoloogilise
ja digitaalse arenguga ning tarbijate kasvavate sooviga uute toodete ja tootearenduse vallas.
Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna
arengupunktiks [10]. Innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav
teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Kuna välismaine teadmussiire on
ettevõtjatele kallis, jääb sektoris vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondades ning
rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Innovatsiooni edendamiseks peab panustama
töötlemissektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööle. Teadus- ja
arendustegevust kaasates leitakse ning rakendatakse töötlemises ja turustamises lahendusi
andmaks lisandväärtust, olla innovaatiline, keskkonnasäästlik ning konkurentsivõimeline
praegustel ja uutel turgudel.
SOTSIAAL-MAJANDUS
EN 25 EN
Policy
objective Priority Justification
Edendada teadmussiiret töötlemises. Töötlemissektoris on oluline luua võimalused
ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööks ning võimaldada vajalike uuringuid ja
katseprojektides osalemist. Tagamaks töötlemissektoris kvalifitseeritud töötajate olemasolu on
näiteks nõustamisteenuste, täiendkoolituste kaudu võimalik tuua sektorisse kvalifitseeritud,
heade taustateadmistega ning kogemustega eksperte. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega
kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas need uuendused organisatsioonile
kasulikud võiksid olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad uuendusi paremini ümber
mõtestada. Oskuste suurendamine aitab tõsta sektoris töötavate inimeste kaudu
majandusvaldkonna konkurentsivõimet.
[1] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti
Maaülikool, 2020.
[2] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.
[3] Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. Aqua Consult Baltic OÜ,
2012
[4] Commission Staff working document SWD(2020)206
[5] Commission Staff working document SWD(2020)206
[6] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate
meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019.
[7] ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ COM/2021/400 final
[8] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti
Maaülikool, 2020.
[9] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.
[10] Commission Staff working document SWD(2020)206
5. Europe
closer to
citizens
3.Enabling a sustainable blue economy in
coastal, island and inland areas, and fostering
the development of fishing and aquaculture
communities
Erieesmärk – Aidata kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku-, saare- ja
sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku
arengu soodustamisele
MAJANDUS
EN 26 EN
Policy
objective Priority Justification
Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust. Eesti
ranna ja sisevete kalandus on väga sesoonse iseloomuga ning kalurid saavad oma tulu
kalandusest ca 4-5 kuu jooksul, samuti takistavad kalurite püüke ilmastikuolud. Paljud kalurid
seisavad igal kevadel valikute ees, kas tegeleda kalapüügiga või saada tulu palgatööst mõnel
muul alal. Uute tegevusalade kasutuselevõtmine annab kaluritele võimaluse kujundada endale
välja lisategevusalad, millega on võimalik endale tulu teenida ajal mil kalapüük on võimatu
või ei ole kalapüügiga majanduslikult mõttekas tegeleda. Kaluri tegevusalade
mitmekesistamine integreerib kalandussektorit piirkondade majanduse teiste harudega ning
võimaldab kasutusele võtta piirkondade teisi looduslikke ressursse ja arendada sinimajandust,
jätkusuutlikku rannikuturismi sh teenuseid mis on suunatud harrastuskalapüüdjatele.
Majandustegevuse mitmekesisus on oluline argument noorte toomisel kalandussektorisse, sest
täiendavate tegevuste väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning pakub tihtipeale
hõivet ka kalurite pereliikmetele. Samuti aitab investeerimisvõimekuse suurendamine ranna ja
sisevete kaluritel paremini kasutusele võtta vähese kasvuhoonegaaside heitega ja
alternatiivenergia allikaid ning paremini toime tulla kliimamuutuustest tulenevate riskidega
Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada
ühistulist majandustegevust. Praegusel hetkel on kala väiketöötlemine kalurite hulgas vähe
juurdunud, enamjaolt müüakse saagid ära töötlemata kujul kas otse kokkuostajale, töötlejale
või kala tarbijale. Ranna ja sisevete kalurite poolt püütud saakide töötlemine võimaldab
kaluritel saada oma toodangust suuremat tulu ning võimaldab kontrollida kogu tootmisahelat
püük – hoiustamine – töötlemine – müük. Viimastel aastatel on kõigis kalanduspiirkondades
täheldatud kala väärindamise kasvu rannakalurite poolt. Selle tõestuseks on ka EMKF-i
projektitoetused, mille sisuks on kala ja kalatöötlemisseadmete, külmikautode, kala
turustamiseks vajalike seadmete, külmkambrite ja külmikute jms soetamine. Variatiivsus on
väga suur, kuid trend on ühene - kaluritel on huvi kala väärindamise vastu. Tekkinud on
arvukalt ettevõtteid, kes väärindavad kogu oma saagi ja teostavad kala kokkuostu ka teistelt
kaluritelt. Kala väärindamine tõstab hinnanguliselt kala hinda 2-5 korda, sõltuvalt kalaliigist ja
väärindamise viisist. Kala väärindamine on toonud kohaliku kala paremini turule ning on
vähendanud kalurite sõltuvust kala kokkuostjatest. Tarbijate kasvav huvi kohaliku kala ka
sellest valmistaud toodete vastu loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning
soodustab väikeste kuid kvaliteetsete kalakoguste otseturustamist otse tarbijale.
Rannakalanduses saadakse suur osa saakidest suhteliselt lühikese aja jooksul, seega on
rannakalurite võimalused oma saake ja neist tehtud tooteid suhteliselt keerukas turustada
EN 27 EN
Policy
objective Priority Justification
juhtudel kus klient eeldab aastaringset varustatust. Teisalt on kalurite püügiperiood väga
aktiivne ning kala töötlemisele ei jää lihtsalt aega. Lahenduseks on ühistulise
majandustegevuse arendamine, kalurid saaksid püüda kala, kuid toodete valmistamiseks,
turundamiseks, transpordiks jne palgatakse ühiselt töötajad. Ühistulisel alustel tegutsemine
aitab kaluritel HORECA sektorile ja suurematele kaubanduskettidele stabiilselt pakkuda
kohalikku kala ja kalatooteid suurendades seega oma konkurentsivõimet import kalatoodete
vastu.
Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust. Kohaliku tähtsusega
väikesadamate arendamine ja multifunktsionaalsuse suurendamine loob juurde lisateenused
mis võimaldavad sadama omanikel katta halduskulusid. Laia teenusspektriga sadamate
olemasolu piirkondades on eelduseks ranniku ja mereturismi hoogsamaks arenguks ning
muude sinimajanduse harude kasutuselevõtmiseks. Väikesadamate arendamine on oluline ka
kohaliku rannaelu identiteedi säilitamiseks ja suurendamiseks. Väikesadamad on tihti
kohalikule kogukonnale oluline maamärk ja kogunemiskoht kus korraldatakse erinevaid
sündmusi. Investeeringud väikesadamate taristusse vähendavad ka kliimamuutustest
(ekstreemsed tormid, veetaseme tõus, üleujutused jms) tulenevaid riske. Senine praktika on
näidanud, et väljaarendatud väikesadam ei täida ainult kalanduslikku eesmärki vaid aitab
kaasa ka teiste majandusharude arengule piirkonnas.
Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades. Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei
suuda konkureerida import kalatoodetega, üheks põhjuseks on kalurite toodangu ühetaolisus,
peamiselt keskendutakse kala fileerimisele, suitsutamisele, kuivatamisele ja soolamisele.
Investeeringud tootearendusse, et rikastada tootevalikut ja seni vähest kasutust leidnud
kalaliikide näiteks: särg, nurg, koger jne töötlemisse võimaldab kaluritel oma toodete
sortimenti rikastada ning paremini ära kasutada tarbijate huvi kohaliku kala ja sellest
valmistatud toodete vastu. Seni on vähe kasutatud rannikumeres kasvavaid vetikavarusid,
koostöös teadlastega tuleb välja töötada keskkonnasõbralikud vetikavarumise ning vetikate
kasutamise viisid. Uute teenuste ja toodete arendamine võimaldab kaluritel paremini
kasutusele võtta piirkondade sinimajanduse ja rannikuturismi ressurssi.
Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia
tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju. Süsinikneutraalsete
taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine on
horisontaalne teema kogu kolmandas prioriteedis ja hõlmab kõikki kalandus ja
rannakogukondasid. Süsinikneutraalsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine on
EN 28 EN
Policy
objective Priority Justification
kulukas ettevõtmine ning ranna ja sisevete kaluritel puuduvad vahendid investeeringute
tegemiseks. Ometigi mõjutab kasvuhoonegaaside liigsest emiteerimisest tulenev kliima
soojenemine just enam kalandus ja rannakogukondasid. Suurenevad ekstreemsetetest
tormidest tulenevad ohud ning vee soojenemine võib merest viia kalanduskogukondadele
majanduslikult olulised kalaliigid. Vee soojenemisest tulenevad muutused mõjutavad
kalavarude kõrval ja ranna ja sisevete keskkonda tervikuna, temperatuuri tõus põhjustab
orgaanilise aine intensiivsemat lagunemist, seeläbi väheneb hapniku hulk vees mis omakorda
soodustab mürgiste vetikate vohamist vees. Tulemuseks on rikutud vesi, lõhnareostusega
rannad, rikutud kalastuskohad harrastuspüüdjatele, halvenev keskkond ja vähenevad
turismitulud. Lisaks on fossiilset päritolu energia hind viimastel aastatel väga kõikuv ning
mõjutab oluliselt kalurite majandustegevust. Seega on investeeringute toetamine
süsinikneutraalsete alternatiivsete energiate kasutuselevõtmiseks kahesuunaline. Ühelt poolt
väheneb kasvuhoonegaaside emisioon, mis vähendab kliimasoojenemist, teisalt aitab
investeeringute toetamine vähendada kalurite kulusid, parendada energiaga varustuskindlust ja
suurendada kalurite vastupanuvõimet võimalikele keskkonnakriisidele. Kliimamuutustest
tulenevad ohud mõjutavad otseselt kalanduskogukondadele nii vajalikku sadamataristut.
Ranna ja sisevete kalurite kasutuses olevad väikesadamad asuvad üldreeglina madalates
rannikuvetes ning on vastuvõtlikud ekstreemesetele tormidele. Näiteks võib üksainus
ekstreemne torm kanda väikesadama täis liiva ja meresetteid ning sadam võib väga lühikese
aja jooksul muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks, samuti tuleb ekstreemsete ilmastikuolude
valguses üle vaadata laevade ja tööohutus sadamates. Sadamate haldajate investeeringute
toetamine on samuti kahesuunaline, ühelt poolt investeeringud turvalisemasse
sadamataristusse vähendab ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid riske, teisalt
investeeringud süsinikneutraalse taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine
vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni ning hoiab kokku sadamahaldajate kulusid.
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine. Kohaliku tähtsusega kudealad on halvas
olukorras ning nende taastamine on mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ja
kalavarude looduslikul taastootmisel olulise tähtsusega, eriti tuleb tähelepanu pöörata oluliste
liikide nagu koha, meriforell, lõhe, haug jne kudetingimuste parandamisele . Kohalike arengu
strateegiate rakendamisel taastamiseks valitud kudealad on reeglina suhteliselt väiksese
investeeringumahuga, kuid see ei vähenda sugugi nende tähtust kalavarude jätkusuutlikkuse
tagamisele. Kunstkoelmute rajamise toetamine Pärnu lahte ja Matsalu lahte aitab kaasa koha
EN 29 EN
Policy
objective Priority Justification
varude paranemisele looduslikul teel. Prioriteedis 3 on oluliselt laiendatud
keskkonnategevuste fookust, lisaks kudealade taastamisele näeme vajadust tegeleda
keskkonnaküsimustega laiemalt. Fookuse laiendamine võimaldab tegevusgruppidel läheneda
keskkonnaprobleemide lahendamisele kompleksemalt näiteks: kohaliku tähtsusega kudeala
taastamine koosmõjus mereprügi kogumisega. Keskkonnategevuste fookuse laiendamine aitab
projektide algatamisse ja elluviimisesse kaasata enam keskkonnahoiuga tegelevaid
organisatsioone ja huvigruppe. Laiem fookus võimaldab efektiivsemalt läbi viia erinevaid
koolitusi ja infopäevasid, et paremini tutvustada huvigruppidele fondi eesmärke ja võimalusi.
Parendada keskkonna seisundit ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest
ja siseveekogudest. Oluline on tähelepanu pöörata keskkonna üldisele seisukorrale, lahendus
tuleb leida kasutusest välja läinud ja amortiseerunud püügivahendite kogumisele ning
ümbertöötlemisele või siis hävitamisele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata kalapüügil tekkivate
mittebioloogiliste jäätmete kogumisele ning hüljatud või kaotatud püügivahendite
vähendamisele meres ja siseveekogudes. Eestis on välja kujunenud hea väikesadamate
võrgustik mis on heaks aluseks mereprügi kogumise taristu loomiseks.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Kalanduskogukondade arengu soodustamine. Viimasel kümnendil on kõige enam ranna ja
sisevete kalandust mõjutanud kalanduspiirkondade moodustamine. Eestis tegutseb kaheksa
kalanduspiirkonda mida haldavad kohalikud tegevusrühmad, kõik tegevusrühmad tegutsevad
juba üle 10 aasta ning on välja kujundanud püsivad institutsioonid ühingute igapäevaseks
juhtimiseks ja EL programmide rakendamiseks piirkondades. Kõigi tegevusrühmade tegevuse
aluseks on kohalik arengustrateegia mis on koosatud silmas pidades kohaliku piirkonna
eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi
sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides kalandust kui tegevusharu piirkonna
teiste tegevusaladega. Kalanduse tegevusrühmade CLLD alt üles põhimõttel rakendamise on
ranna ja sisevete kalanduse arendamisel otsustava tähtsusega nii siseriiklikult kui
rahvusvahelisel tasandil. EL Läänemere strateegia sedastab, et kohalikel CLLD põhimõttel
toimivatel tegevusrühmadel on oluline roll kalandusest sõltuvate kogukondade tugevdamisel,
et arendada sinimajandust ja läheneda ühtsete põhimõtetega keskkonnaprobleemidele.
Kalanduse tegevusrühmad saavad oluliselt kaasa aidata kalapüügiga seotud
keskkonnasäästliku turismi ja rannikuturismi arendamisele ning sinimajanduse arendamisele
ning keskkonnahoiule suunatud meetmete väljatöötamisele mis on ühtsed kogu Läänemere
piirkonnas. Tegevusrühmade tegevus aitab tuua ranna ja sisevete sektorisse uusi nooremaid
EN 30 EN
Policy
objective Priority Justification
kalureid ning laiemalt tegeleda piirkondade probleemidega, merelise infrastruktuuri
arendamine ja kala tarbimise propageerimine. Tegevusrühmad on ka olulised Eesti
rannikupiirkondade ja kalurkonna identiteedi kujundajad, koostöös taotlejatega korraldatakse
kalandust, merendust ja rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi, toetatakse
kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide säilitamist. Tegevusrühmad osalevad aktiivselt
kalandusalase õigusloome väljatöötamisel ja teavitavad oma piirkonna kalureid kavandavatest
seaduse muudatustest samuti esindavad tegevusrühmad oma piirkondade kalureid kohalikul ja
üleriigilisel tasandil. Koostööprojektide raames tutvustatakse piirkonna kalandusettevõtjatele
teiste piirkondade ja EL liikmesriikide piirkondade parimaid praktikaid kalandusfondi
rakendamisel. Organiseeritakse erialaste ja toidumesside külastusi, et pakkuda kaluritele
kalapüügi, meresõidu ja kala töötlemise alaseid uusi teadmisi. Kohalike strateegiate
rakendamises teostavad tegevused pakuvad sissetulekute suurendamise võimalust
rannapiirkondades laiemalt, tegevused võimaldavad paremini kasutusele võtta kohalikku
ressurssi ( pilliroog, vetikad, ravimuda jms). Rannikualade elavdamine aitab kaasa ranna ja
sisevete kalanduse jätkusuutlikule arengule ja integreerib kalandust kui ettevõtlusalal teiste
tegevusaladega. Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab
otseselt kaasa väljarände vähenemisele rannapiirkondadest.
Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. Eesti ranna ja sisevete kalurkonna
teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad. Teadmised mida ranna ja sisevete
kalurkond vajavad puudutavad eelkõige turundust ja tootearendust ning finants ja
digitaalvaldkonda. Teadmiste arendamine aitab kaluritel paremini kasutusele võtta
piirkondade ressursse, juhtida oma ettevõtete majandustegevust paremini kasutada
investeeringutoetusi ja võtta kasutusele digitaalseid müügiplatvorme oma saakide ja toodete
turustamiseks. Teadmiste suurendamisel on oluline roll kohalikel kalanduse tegevusrühmadel,
kes tunnevad oma piirkonna kalurite vajadusi teamiste osas ning suudavad leida parimaid
viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks. Teadmiste arendamine on oluliseks
teguriks sissetulekute suurendamisel.
EN 31 EN
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses
Table 1A: SWOT analysis & needs
Priority SWOT analysis
1.Fostering sustainable fisheries and the
restoration and conservation of aquatic biological
resources
Strengths
1. Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave
(erieesmärgid 1, 4 ja 6)
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis tegeletakse Läänemere ökosüsteemide toimimise uurimisega, selles
leiduvate veeorganismide ja -keskkonna seisundi hindamise ja prognoosimisega, mereelustiku
ratsionaalse kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega. Eesti Mereinstituut pakub teaduslikku
teavet Läänemere keskkonna pikaajalisel säästliku kasutamise korraldamisel ning panustab merealade
ruumilisse planeerimisse. Lisaks on teadusasutus osalenud Keskkonnaministeeriumi lepingupartner Eesti
riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmisel ning on teinud seda kohustuse algusest alates.
Kõik riikliku tööplaani raames tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise Mereuuringute nõukogu (ICES)
soovitustele. Eesti Mereinstituudi teadlased võtavad osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude
seisundi hindamise, metoodikate väljatöötamise ja hinnangute andmisega.[1] Eesti mereinstituudi
kasutada on kuus välibaasi ja neli erinevat laborit.
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis tegeletakse siseveekogude seisundi ja
bioloogiliste ressursside (sh kalavarude) hindamisega ning siseveekogude ökoloogia, ökotoksikoloogia
ja kliimamuutuste mõju uurimisega. Teadusasutus hindab kalanduse riikliku andmekogumise programmi
raames angerjavaru seisundit sisevetel ning võtavad osa ICESi angerja töörühma (WGEEL) tööst.[2]
Maaülikool koolitab spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile nii bakalaureuse-, magistri- kui ka
doktoriõppe tasemel. Eesti Maaülikoolil on vesiviljeluse õppetooli juurde kuuluv PTA tegevusloaga
vesiviljeluse katsebaas ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juurde kuuluv Limnoloogiakeskus.
Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud, mitmeastmelist
merendusalast haridust andev ning valdkondlikku teadus- ja arendustegevust viljelev kompetentsikeskus
Eestis. Teadusasutus osaleb kalanduse riikliku andmekogumise programmi uute kontrollimeetodite
väljatöötamisel. Eesti Mereakadeemial on kaasaegne simulaatorikeskus ja laboripark. Laboreid ja
simulaatoreid kasutatakse nii kõrgharidusõppes kui ka täienduskoolitustel ja ettevõtetele teenuste
pakkumiseks. Tallinna Tehnikaülikool on lisaks spetsialiseerunud kliimamuutuste, keskkonnakaitse,
süsinikuneutraalsuse, taastuvenergeetika, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele jne. Meresüsteemide
instituudis tegeletakse alus- ja rakendusuuringutega Läänemere füüsikaliste ja biogeokeemiliste
protsesside tundmaõppimisel ja modelleerimisel lähtuvalt atmosfääri, maismaa ja inimtegevuse
EN 32 EN
mõjudest. Põhitemaatikaks on Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid, pelagiaali ökosüsteemi struktuur
ja seisundi muutused ning rannikumere dünaamika ja optika muutuvates kliimatingimustes.
Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituut viib läbi õppe-, teadus-, arendustööd ja
loometegevust loodusteaduste ja jätkusuutliku arengu akadeemilises suunas. Teadustegevuse fookuses
on ökoloogilised uuringud, loodusteaduslikud alus- ja rakendusuuringud, keskkonnamõju hindamine
ning koostöö säästva arengu põhimõtete teema integreerimiseks haridussüsteemi ja
ühiskonnakorraldusse. Kalanduse jaoks viiakse selles instituudis läbi makrovetikatest ja teistest
mereorganismidest pärineva biomassi väärindamise rakendusuuringutega.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses on biotehnoloogia ja toiduteaduse keskus, mille
põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Kalanduse jaoks
olulised tegevusalad on bioprotsesside ja kultiveerimistehnoloogiate optimeerimine, kõrge
läbilaskevõimega keemiline, füüsikaline ja mikrobioloogiline analüüs, funktsionaalsete toodete
arendamine, toidu kvaliteedi stabiilsuse hindamine ja tehnoloogiaalane konsultatsioon. Biotehnoloogia
vallas korraldatakse ka täiendkoolitusi.
2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus) tagab püügiõiguse omanikule
stabiilsuse (erieesmärk 1)
Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate vahel. Kui kehtestatud
püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses jaotatakse
püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal vastavaid püügivõimalusi
õiguspäraselt omandanud, ajaloolise püügiõiguse arvutamise meetodi alusel. See tagab püügivõimaluste
jaotamisel läbipaistvuse ja stabiilsuse ning kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele kindluse
pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel.
Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Kutselise kalapüügi registri
andmetele oli 2017. aastal Läänemere traalpüügis loa omanikke 23 ja kaugpüügis 3, rannapüügis 1153 ja
siseveekogudes 317. 2018. ja 2019. aastal oli Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20,
kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ja 1187 ning siseveekogudes 319 ja 340. Loa omanike arv 2020. aastal
oli Läänemere traalpüügis 21, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ning siseveekogudes 333.
3. Eestil on ligipääs erinevatele kalavarudele ja püügivõimalustega struktuurses tasakaalus olev
kalalaevastik (erieesmärk 1 ja 3)
Eestit iseloomustab pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus (Eesti territooriumist 5%
moodustavad järved ja tehisveekogud). Vooluveekogusid on Eestis üle 7000, millest üle 100 km
EN 33 EN
pikkuseid jõgesid on 10.[3] Eesti vetes elutseb hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on
mageveekalad, poolsiirdekalad või siirdekalad. Eesti rannikuvees elutseb umbes 30 erinevat kalaliiki.
Kutselistele kaluritele on majanduslikult olulised kalaliigid siseveekogudel eelkõige koha ja ahven mis
annavad sisevete kaluritele peamise osa nende sissetulekust, sellele järgneb latikas ning väikejärvedel ka
angerjas. Rannikumeres tegutsevatele kalurite majanduslikult oluliste kalaliikide jaotus on piirkonniti
erinev. Liivi lahes püüdvatele kaluritele annavad peamise sissetuleku ahven, koha, meritint ja räim.
Väinamere piirkonnas ahven, haug, lest. Soome lahe piirkonnas seevastu lõhi, meriforell ja räim.
Jääalusel püügil on enim tulu pakkuvad liigid nii sisevete kui rannikumere püügil ahven, koha, haug ja
latikas. Eestil on püügivõimalused ka Loode-Atlandil (NAFO) ja Kirde-Atlandil (Teravmäed ja NEAFC)
Lisaks püüab kaugpüügilaevastik nii Loode- kui ka Kirde-Atlandil reguleerimata liike ning teiste riikide
käest oleme saanud kasutada püügivõimalusi Gröönimaa vetes. Peamiseks sihtpüügiliigiks (2020. a
moodustas 62% kogu kaugpüügi saagist) on harilik süvameregarneel ehk krevett, mida püütakse nii
Teravmägedel, Grööni vetes kui ka NEAFC vetes. Muud peamised püütavad liigid on erinevad
põhjaliigid nagu tursk, meriahvenad, süvalest, karelest.
Kalalaevaregistri andmetel oli 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kaugpüügi segmendis seitse laeva. Viis
laeva püüavad peamise sihtliigina krevetti ja kala ning kaks laeva ainult kala. Laevade keskmine pikkus
on 61 meetrit, keskmine vanus 30 aastat. Kaugpüügis viimase 10 aasta jooksul ettevõtjate arvus ega
püügivõimaluste jaotuses muutusi toimunud ei ole. Vahepealsel perioodil vähenenud kalalaevade arv on
viimastel aastatel püsinud stabiilsena (8 laeva 2009. a, 5 laeva 2018. a ja 2020. a 7 laeva).
Läänemere traalpüügisektoris on perioodil 2009-2020 oluliselt vähenenud nii kalapüügiloa omanike arv,
laevade arv kui ka laevastikusegmendi püügivõimsus (Läänemere traalpüügist viidi perioodil 2006-2014
toetuse abil välja 60 kalalaeva). Läänemerel kasutatakse traalpüügiks 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 26
aktiivset üle 12 m pikkust traallaeva. Eesti kaugpüügi ja traalpüügisektori kalalaevastiku püügivõimsus
on struktuurses tasakaalus kasutada olevate püügivõimalustega.
Läänemere rannapüügis ja siseveekogudel on kalapüügiloa omanike arvu ja kontsentratsiooni muutused
olnud erinevad. Võrreldes 2019. aastaga kasvas laevade arv rannapüügis 179 aluse võrra, olles 2022.
aasta alguses 1896 laeva. Peamasina koguvõimsus ja kogumahutavus suurenesid laevade arvu
muutustega seoses minimaalselt (83 Kw ja 103 GT). 2022. aasta alguse seisuga oli meresegmendis
kokku 1919 kalalaeva. Sisevete laevu oli 2022. aasta alguse seisuga kokku 504. Eesti rannapüügi
eripäraks on see, et kalurid kasutavad püügiks erinevad kodulähedaseid püügipiirkondasid, ning püügiks
kasutatavaid väiksemaid aluseid transporditakse autoga maismaad mööda, kasutades selleks spetsiaalseid
paadihaagiseid. Selline püügikorraldus on kalurile majanduslikult kasulikum ning hoiab kokku püügile
kuluvat aega. Rannapüügil ja siseveekogudel kasutatakse peamiselt passiivpüüniseid, mistõttu
kalalaevastiku suurus püügikoormust ei mõjuta. Traditsiooniliselt on jääalune püük on levinud rohkem
siseveekogudel kus jääkate tekib varem ja püsib kauem kui rannikumeres, üldreeglina saab
EN 34 EN
siseveekogudel jääaluse püügiga tegeleda 2 kuud, külmemate ilmade korral 3 kuud. Rannikumeres tekib
püsiv jääkate Eesti Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel jaanuaris ja püsib üldreeglina märtsi
alguseni. Jääalune püük on enam levinud Liivi lahes ja Väinameres tegutsevate kalurite hulgas.
4. Kalanduse järelevalveks on loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus (erieesmärk 4)
Eesti on loonud haldusstruktuurid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raames toimuva tegevuse
kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tagamiseks. Kutselise kalapüügikvootide haldamise
(püügivõimaluste jaotamine, kalapüügilubade andmine ja kalapüügiandmete kogumine) ning aruandluse
eest vastutab Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab ka toiduohutuse,
toidu jälgitavuse ja ühise turukorralduse eeskirjade täitmise kontrollimise ja jõustamise eest. Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium Keskkonnaministeerium vastutab meetmete koordineerimise eest ja
ebaseadusliku, teatamata ning reguleerimata kalapüügi eest. Kalatoodete Eestisse importimise
püügisertifikaatide kontrollimise eest vastutab Maksu- ja Tolliamet. Politsei- ja Piirivalveamet vastutab
kolmandate riikide laevade tegevuse järelevalve eest ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata
kalapüügiga tegelenud laevade Eesti vetesse sisenemise tõkestamise eest. Transpordiamet vastutab
laevaliikluse seire ja laevade tehnilise järelevalve eest. Keskkonnaamet vastutab kalanduskontrolli eest
veekogudel ja sadamates ning teostab järelevalvet selle üle, kas turustatav kala on seaduslikult püütud.
Keskkonnaametis töötab 41 kalapüügijärelevalvega tegelevat inspektorit, kelle tööpiirkonnaks on kõik
Eesti veealad, kus kala püütakse. Kalapüügijärelevalve võimekuse ja efektiivsuse tõstmiseks on perioodil
2014-2020 toetatud järelevalve tehnika ja varustuse soetamist. Soetatud on 13 väikelaeva, 10
elektroonilist võrgusilma suuruse mõõtjat, 5 drooni ja 5 haagist.
Järelevalve tõhusaks toimimiseks on Eestis loodud kalalaeva püügiandmete elektrooniline esitamine ehk
elektrooniline raporteerimise süsteem (ERS). Elektroonilisse raporteerimise süsteemi sisestatakse
püügipäeviku ja lossimisandmed ning neid andmeid jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega.
[1] Kalanduse riiklik andmekogumise programm
[2] Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektori andmete kogumise tööplaan 2022-2027.
Keskkonnaministeerium
[3] Eesti jõed. www.teadmiseks.ee
Weaknesses
1. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (erieesmärk 1)
EN 35 EN
Eestis on ettevõtjad valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli
võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega, millest annab tunnistust ka vähene panus teadus- ja
arendustegevuse rahastamisse, mis on üks madalamaid ELs, moodustades 2019 aastal 0,89 % ja 2020
aastal 1% SKPst [1]. Lisaks mõjutab kalapüügisektori ettevõtjate panustamist innovatsiooni madalalt
kvalifitseeritud tööjõud, kellel puuduvad teadmised uute tehnoloogiate ja digilahenduste osas.
2. Kalanduse maine on madal (erieesmärk 1)
2020. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eesti kutselise kalanduse maine elanikkonna seas langenud.
2020. aastal hindas mainet positiivselt 49% ja negatiivselt 27% elanikest, hinnangut ei osanud anda pea
kolmandik küsitluses osalenud vastajatest, mis annab tunnistust madalast teadlikkusest. 2017. aastal
koostatud uuringus hindas Eesti kutselise kalanduse mainet positiivselt 56% ja negatiivselt 28% [2].
2020. aasta uuringu põhjal 30% elanikest toetaks oma lähedase otsust end kalandusvaldkonnaga siduda
ja 39% mitte, 31% ei osanud hinnangut anda. Kui varasemalt on soovitajate ja mitte-soovitajate
proportsioonid olnud pea võrdsed, siis nüüdseks on mitte-soovitajate oma ülekaalus.
Lisaks hinnatakse kalanduse valdkonda nii ettevõtjate kui töövõtjate jaoks vähem perspektiivikaks kui
põllumajandust või maaettevõtlust.[2]
3. Kasutatavate püügivahendite vähene selektiivsus ja hülgekindlus (erieesmärk 1 ja 6)
Reeglina püüavad erinevad püügivahendid laiemat valikut liike ja laiemaid suurusjaotusi kui soovitud.
Kutselisel kalapüügil püütud väheväärtuslik kaaspüük, sh võõrliigid ja vigastuste või parasiteerituse tõttu
kaubandusliku väärtuse minetanud kala, on kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Väikese
silmasuurusega mõrdadega püügil jääb püügivahendisse kalade noorjärke, kelle vabastamisel püünisest
eriti soojaveelisel perioodil kaasneb veekogusse tagasi lastud kalade hukkumine [3].
Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse. Traalpüügile ei avalda hülged
erilist mõju. Rannakalanduses on aga hüljeste suure arvukuse tõttu probleem olemas [4]. Imetajate
sattumise korral püügivahendisse kannatab nii saak kui ka püügivahend ise ning püügivahendi
korrastamine ja puhastamine on aja- ja töömahukas. 2020. aasta Eesti rannikumere hallhüljeste arvukuse
loenduse tulemuseks on 5159 looma. 2021. a hukkus TÜ EMI hinnangul mõrdades 110 hallhüljest ja 20
viigerhüljest.
2020. aasta jahihooajal tohtis küttida 50 hallhüljest, lubatud kvoodist kütiti kokku 20 isendit. 2021. aasta
jahihooajal on lubatud küttida 55 isendit) [5]. Hüljeste poolt tekitatud kahjude eest on võimalik hüvitist
taotleda. Kalurile on püügivahendi rikkumise eest makstava toetuse taotlemine administratiivselt
EN 36 EN
koormav ja püünisesse sattunud hülge utiliseerimine kulukas, mida näitab vähene huvi toetuse
taotlemisel (2017. aastal maksti püügivahendite rikkumise hüvitist kogusummas 21 093 eurot).
4. Kalapüügisektori suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (erieesmärk 1)
Kalapüügisektori efektiivsust ja toodangu kvaliteeti mõjutab traalisadamate seisukord. Eesti on üks
väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud.
Kui muudes riikides tehakse vajalikud investeeringud kohaliku riigi või omavalitsuse vahenditest, siis
Eestis on need kulutused erasektori kanda, mis asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste riikidega
märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse.
Kuna need investeeringud ei ole sageli kalapüügisektorile jõukohased, siis on sadamate taristud ja
seadmestik vananenud ning puuduvad vajalikud teenused. Näiteks puudub sadamates reeglina mereprügi
käitlemiseks vajalik infrastruktuur ja seadmed, mille soetamise vajadusele on hakatud suuremat
tähelepanu pöörama, kuna mereprügi avaldab negatiivset survet üldisele merekeskkonnale.
5. Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti kalalaevad on kõrge vanusega, millest tuleneb suurem energiakulu ja puuduvad lahendused
alternatiivsete kütuste kasutamiseks ning parendamist vajavad töötingimused ja ohutus. 2020. aasta
lõpuks oli meresegmentides kalalaeva keskmiseks vanuseks 24 aastat (sh Läänemere traallaevastiku
puhul 33 aastat, rannapüügisegmendis 24 aastat ning kaugpüügis on kalalaevade keskmiseks vanuseks
28 aastat). Sisevete laevade keskmine vanus oli 2020. aasta lõpu seisuga 28 aastat. Praegu kasutuses
olevad jääaluse püügiga tegelemiseks vajalikud seadmed ja vahendid on vananenud ja ei taga vajalikku
tööohutust püügi korraldamiseks.
6. Kalapüügi nõuete rikkumiste suur osakaal keskkonna rikkumistest (erieesmärk 4)
Perioodil 2019-2021 on registreeritud 1433 kalapüügiseaduse rikkumisega. Kõikidest
keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetlustest moodustab vaatlusalusel perioodil
kalapüügivaldkond 38%. Sellele lisandub ebaseaduslike püügivahendite avastamine, mille puhul
rikkumise toime pannud isik ei ole tuvastatav. Kalapüügi tõsistest rikkumistest 22% on toime pandud
kutseliste kalurite poolt. Kalanduse järelevalve statistika kohaselt on 2021. aastal on registreeritud 24
kalapüüginõuete tõsist rikkumist neist merel 15 ja siseveekogudel 9.
7. Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist
(erieesmärk 6)
Koelmualasid kahjustavad tegurid jagunevad kaheks, looduslikud mõjutegurid ja inimtekkelised.
Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuutustega, maakerke, järvede ja vanajõgede loodusliku
vananemisega, mille käigus kalade koelmud kattuvad setetega ning toimub soostumine. Inimtekkelised
mõjutegurid on viimase pooleteise sajandi jooksul intensiivistunud, ilmnenud on ulatuslik koelmualade
EN 37 EN
kvaliteedi langus, nende pindala vähenemine või kohati täielik hävimine. Esmajoones on kannatanud just
vooluveekogudes paiknevad siirde- ja poolsiirdekalade koelmualad, mis on ulatuslikult vähenenud
vooluveekogude tõkestamise, vee kvaliteedi halvenemise, maaparandustööde käigus voolusängide
õgvendamise, vooluhulkade vähendamise ja muude mõjutegurite tõttu. Samuti võib negatiivse
mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille tulemusena on hävinud suur osa
jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud.
Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine [6].
8. Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (erieesmärk 6)
Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on hüljatud püügivahendid
ehk kummitusvõrgud, mis püüavad kala edasi. Eeltoodud püügivahendite negatiivne mõju ökosüsteemile
on ajas suurenev, peamiselt vastupidavamate sünteetiliste materjalide kasutamise tõttu, mis peale
püügivahendi kadumist võivad veel aastakümneid kontrollimatult püüda majanduslikult olulisi kalaliike
(hüljatud püügivahendi püügivõimeks loetakse 6%) [7]. Lisaks tekib püügisektoris mittebioloogilisi
jäätmeid (näiteks plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid, kinnitusrihmad). Merelise prügi seire
Eesti rannikualadel 2019-2020 aruande kohaselt on plastprügi ülekaalukalt kõige levinumat tüüpi prügi,
mis on rannale ladestunud mereprügi hulgas, moodustades 65% prügi koguhulgast. Võrreldes eelneva
seireperioodiga 2017-2018, oli vastav osakaal 66% [8]. Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb
ning Läänemere avaosa poole jäävates randades kesine. HELCOMi hinnangul on Läänemere-äärsetes
looduslikes olulise inimmõjuta randades keskmiselt 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade
randades aga koguni 280 eset 100 meetri kohta [9].
[1] Statistikaamet
[2] „Elanike teadlikkus Eesti maaelu arengukavast ja Euroopa merendus- ja kalandusfondist“. Turu-
uuringute AS, Maaeluministeerium, 2021
[3] ”Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju
hinnang”. Mereinstituut, 2020
[4] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele
võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013
[5] Hülge küttimismahu kehtestamine 2021/2022 jahiaastaks. Keskkonnaameti 16.04.2021 korraldus nr
1-3/21/172
[6] „Koha kunstkoelmute paigutamine Pärnu lahte, koelmute kontroll ja hooldus 2015.a“. Eesti
Mereinstituut, 2015
EN 38 EN
[7] „Mahajäetud püügivahendite kaardistamine ja otsingumeetodid“. WWF Poland Foundation, 2019
[8] „Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019-2020“. Hoia Eesti Merd MTÜ, 2021
[9] „Rannaprügi väheneb Eestis visalt“. Ajakiri „Keskkonnatehnika“, 17.juuli 2019
Opportunities
1. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1)
Ühiskonna suurenev keskkonnateadlikkus ja hoiakute muutumine loodusressursside kesksemaks on
trend, mille abil on võimalik esile tuua kalandusega seonduvaid tegevusi ning teemasid. Uuringu
andmetel on enamus elanikest teadvustanud inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ning sellest
tulenevat ökoloogilise kriisi ohtu [1]. Loodusressursside piiratuse suhtes ollakse optimistlikud eeldusel,
et inimesed õpivad neid säästlikult kasutama. Kõige enam motiveerib elanikke keskkonnasäästlikult
elama oodatav kasu tervisele, looduse tasakaalu säilimine ning teiste liikide ellujäämine, mida saab
edendada hästi sihistatud teavitustöö, koolitamise, temaatiliste programmide ja ürituste kaudu.
2. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (erieesmärk 1 ja 2)
Kiirest tehnoloogia arengust tulenevalt on kalalaevadel ja kalasadamates võimalik kalalaevade
teenindamiseks kasutusele võtta uusi vähem energiat kasutavaid seadmeid või alternatiivenergia abil
töötavaid seadmeid ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude
vähendamisele ning samas säilitavad või tõstavad konkurentsivõimet. Digitaliseerimine ja
automatiseerimine ning valdkonnaspetsiifiliste oskuste tõstmine võimaldab efektiivsemalt tegutseda ja
vähendada kulusid ning arendada innovatsiooni. Jääalune kalapüügil on välja arendatud arvukalt
erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mille kompleksne kasutuselevõtmine parandab oluliselt ranna- ja
sisevete kalurite konkurentsivõimet, näiteks veealused juhitavad robotid mis lihtsustavad püügivahendite
asetamist püügile ning generaatoritega käitatavad elekrilised vintsisüsteemid mis lihtsustavad püüniste
eemaldamist püügilt. Lisaks eeltoodule parandavad kõrgemate teadmistega töötajad ja kaasaegne
tehnoloogia töötingimusi ja ohutust.
3. Järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (erieesmärk 4)
Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt andmeesitusel loob kogu sektori kontekstis (näiteks järelevalve
kaamerad kalalaevadel, mootori võimsuse mõõteseadmed) võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks
järelevalveks ning võimaldab erinevate andmebaaside ristkasutust. Lisaks on kasutusele võetud
kaameraga varustatud mehitamata lennuvahendid (droonid), millega saab hetkevajadustest lähtuvalt teha
EN 39 EN
vaatluslende ja tuvastatud asjaolusid (tuvastatud püügivahendid või kalapüügiga tegelevad isikud)
vahetult kontrollida. Droonide kasutamine võimaldab lühikese ajaga saada ülevaate suuremast veealast
ja ka nendes merepiirkondades, kuhu ligipääs on raskendatud (nt kõrge roostik ja/või kivine
rannikumeri). Kaugjälgimisseadmete tehnoloogiline areng on olnud kiire.
4. Kalavarude seisukorra paranemine (erieesmärk 1, 4 ja 6)
Kalapüügisektori majandusliku kindlustatuse ja arengu eelduseks on varude ja bioloogilise
mitmekesisuse olemasolu. Eesti mereala pindala on kokku umbes 36 622 km2, millest majandusvöönd
moodustab ligikaudu 11 420 km2. Läänemere näol on tegemist riimveelise sisemerega, mis sobib
elukeskkonnaks ka mageveekaladele. Elupaikade ja kudealade hea seisund omab olulist positiivset mõju
siirde- ja poolsiirdekalade arvukuse tõusule. Rahvusvahelised ja veealapõhised programmid ning
kokkulepped teiste riikidega võimaldavad varude majandamist ühiselt läbiräägitud ja argumenteeritud
reeglite alusel ning kasutada parimaid teadmisi varude kaitseks
[1] „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“. Turu-uuringute AS, Keskkonnaministeerium, 2020
Threats
1. Sisendite kallinemine (erieesmärk 1)
Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeksi tõus 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga olnud
4,7% [1], mis on mõjutanud ka kalapüügisektori sisendite kallinemist. Peamised sisendid kalapüügiga
seonduvates tegevustes on energiakulu (sh kütus), tööjõukulu, põhivara kulum püügis olevate laevade
puhul, remondi- ja hoolduskulu, muud kalapüügiga seonduvad muutuv- ja püsikulud. Sisendite
kallinemine püügisektoris toob kaasa tooraine hinnatõusu, mis omakorda mõjutab püügitegevuse
kasumlikkust ja seeläbi kala müügihinda ning hinna osas tundlike tarbijate ostukäitumist. 2019. aastal
tehtud uuringu kohaselt on ostuotsust mõjutavate tegurite järjestuses kolmandal positsioonil kala
maksumus (esimesel positsioonil on kala värskus ja teisel kala liik). Uuringule vastanutest 55% pidas
hinna mõju väga suureks, 37% märkis mõningat mõju [2].
2. Negatiivsed keskkonna ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude
seisund halveneb (erieesmärk 1, 4 ja 6)
Kalandus kui looduslikel populatsioonidel põhinev majandusharu on keskkonnast ja kliimamuutustest
tugevasti haavatav. Keskkonna ohustatuse osas peetakse Läänemerd üheks kõige tundlikumaks mereks
maailmas, kus on majandustegevuse intensiivsus aasta aastalt kasvanud. Intensiivse merekasutusega
EN 40 EN
kaasneb laevaliiklus ja sellega seoses reostusoht ning mürgiste kemikaalide kandumine merre. Samuti
mõjutab merekeskkonda põllumajandus, millega kaasneb toitainete kanne merre, mille tulemusena
toimub eutrofeerumine ja vähenevad mereelupaigad. Prognoositud kliimamuutused võivad põhiliselt
mõjutada kalavarude suurust ja liigilist koosseisu, millest sõltuvad otseselt kalapüügi võimalused. 38st
majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on 15
heas seisus ja 23 madalseisus (heas seisus on 39 % majanduslikult olulistest kalavarudest) [3].
Kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud ilmastikunähtused,
ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad
oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate kalaliikide
arvukust ja varude suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes.27 Meremudelite põhjal on tulevikus
Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1-2,8 °C kõrgem ning suvel ja sügisel 1,0-2,0
°C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede
veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2-7 °C võrra [4]. Soojenemisega suureneb soojalembeste
võõrliikide hulk Läänemeres ja kaasneb kohalike liikide liikumine põhja poole ja väljasuremine.
Suureneb ka orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt
kohalikku elustikku [5].
3. Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile
(erieesmärk 6)
Kalavarud ja ökosüsteem tervikuna sõltub suuresti keskkonnast ja inimtegevusest ning
keskkonnateadlikkusest. Täna puuduvad mitmed teadmised, kuidas uued merelised tegevused mõjutavad
merekeskkonda. Näiteks merre rajatud tuuleparkide pikaajaline mõju kalavarudele, merepõhjaelustikule
ja ökosüsteemile tervikuna (sh näiteks koostoimes merevesiviljelusega). Rannikumere tuulepargid
rajatakse reeglina suhteliselt madalatele merealadele, mis on aga sageli väga kõrge bioloogilise
produktiivsusega ning funktsioneerivad oluliste toitumis- ja turgutusaladena paljudele loomarühmadele,
sealhulgas kaladele. Samas aga kasvab nõudlus taastuvenergia järele. Eesti seadis oma siseriiklikuks
eesmärgiks taastuvenergia vähemalt 42 protsendilise osakaalu, kusjuures taastuvelektri maht peaks
aastaks 2030 olema suurusjärgus 4,3 TWh ja moodustama lõpptarbimisest 30%. Viimati nimetatud
eesmärgini on Eestil plaanis jõuda suuresti tuuleenergia abil ja reaalse 4 tegevusena nähakse ette
tuuleenergia toodangu neljakordistamist järgneva kümne aasta jooksul [6].
4. Kalatoiduliste kiskjate arvukuse suurenemine ja võõrliikide levik (erieesmärk 1 ja 6)
Teadmised hallhüljeste avamereliste elupaikade osas on Läänemeres seni veel väga lünklikud.
Hallhüljeste loendusi tehakse seirealadel rahvusvaheliselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et
EN 41 EN
minimiseerida erinevate merepiirkondade vahel toimuvatest loomade rännetest jt liikumisest tekkida
võivat üle- või alaloendust. 2020. aastal loendati 5159 looma. Hallhülge arvukus on Eestis kasvanud 5
korda viimase 20. aasta jooksul. Võrreldes 2009.a on hallhüljeste arvukus kasvanud ca 30%,
proportsionaalselt on kasvanud ka hallhüljeste poolt tekitatud kahju rannakalandusele ning on kujunenud
rannapüügi jätkusuutlikkuse põhiküsimuseks, sest hülgekahjustused püünistele ja saagile on kujunenud
sisuliselt igapäevasteks [7]. Terves Euroopas on viimase 40-50 aasta jooksul kormoranide arvukus
pidevalt kasvanud. Eestis on kormorani arvukust ja sigimist uuritud 2019. ja 2020. aastal Võrtsjärvel.
Uuritud perioodi loenduse tulemusena võib öelda, et kormoranid viibisid Võrtsjärvel seitse kuud
(aprillist-oktoobrini ja nende kuu keskmine arvukus oli 470 lindu. 2019. aastal alustas pesitsemist 32
paari ja 2020. aastal 53 paari [8]. Väinamerel on kormoranide arvukus tunduvalt kõrgem (viimati
loendas Keskkonnaagentuur kormorane 2015. aastal, mil nende arvukus on eelnevate aastatega võrreldes
kasvanud 33%) [9].
5. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud (erieesmärk 1)
25. septembril 2019. aastal avaldati valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraport maailmamerest
ja krüosfäärist muutuvas kliimas, mille kohasel Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste
tagajärjel 35 sentimeetrit [10]. Merevee tase võib 21. sajandi lõpuks tulevikustsenaariumite kohaselt
tõusta kuni 60 cm. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu
võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Samuti
viitab suurem osa tulevikustsenaariume keskmise tuule kiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel.
Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu
kasvuga [11]. Läänemere eripäraks on isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal
liigiline mitmekesisus (segu mere-, järve-, ja riimvee organismidest), millest tulenevalt on meri
võõrliikide invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega (leitud on üle 100 võõrliigi, millest 70 on
jäänud Eestisse püsima) [12]. Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse Läänemere kõige
invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres väga kiiresti levinud ning saavutanud
suure asustustiheduse, omades mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele
kalaliikidele, kellega kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja
põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne), kuid on võimeline
toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari, lõhemari). Samuti mõjutab agressiivne
liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest) toidubaasi ja elupaiku [13].
[1] Statistikaamet
[2] „Eesti elanike hinnangud säästva kalanduse kohta“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2019
EN 42 EN
[3] Keskkonnaministeeriumi 2020 aasta andmed
[4] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeerium
[5] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“. Keskkonnaagentuur,
27.09.2019
[6] „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“. Eesti
Mereinstituut, 2020
[7] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele
võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013
[8] „Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele“. Eesti Maaülikool, 2021
[9] Artikkel „Kormoranide. levikule ei ole siiani piiri pandud“. Maaleht, 20.09.2017
[10] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“ Keskkonnaagentuur,
27.09.2019
[11] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, Keskkonnaministeerium
[12] “Võõrliigid Läänemeres“. Eesti Mereinstituut, 2013
[13] „Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks“.
Eesti Mereinstituut 2015
Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in
Article 8(5) of the EMFAF Regulation
MAJANDUS
Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju
Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja kalapüügiettevõtjatel on suur
investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4). Arvestades kliimamuutust ja sellest
tulenevaid ekstreemseid ilmastikuolusid (oht 5) on olulisel kohal traalisadamate ja kalalaevade
vastupanuvõime tõstmine, võttes kasutusele kiiresti arenevaid tehnoloogiaid (võimalus 2).
KESKKOND
EN 43 EN
Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist
Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja suur investeerimiskoormus sadamate
infrastruktuuri (nõrkus 4) on muutnud kulud ettevõtlusele kõrgeks. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad
(võimalus 2) ja Eestis on toimiv püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab
püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2) ja investeerimiskindluse. Keskkonnasäästlike
tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamine aitab leevendada negatiivseid mõjusid
ökosüsteemile ning kalavarudele (oht 2), aitab kaasa kalavarude seisukorra paranemisele (võimalus 4) ja
maandab sisendite kallinemisest (oht 1) tulenevaid riske.
Suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust
Kasutatavad püügivahendid on vähese selektiivsusega ja ei ole hülgekindlad (nõrkus 3) ning samas
kalatoiduliste kiskjate arvukus suureneb (oht 4). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav
merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja püügivõimaluste jaotusmehhanism
(ajalooline püügiõigus), mis tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2). Selektiivsemate
püügivahendite kasutusele võtmine aitab parandada kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Edendada mereprügi kogumist
Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (nõrkus 8).
Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab negatiivselt ökosüsteemi ja kalavarude olukorda (oht 2).
Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja mereprügi kogumise ja käitlemise edendamine aitab
parandada ökosüsteemi ja kalavarude seisundit (võimalus 4).
Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks
Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus
1). Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude
seisund halveneb (oht 2). Teadmistepõhine kalavarude majandamine ja järjepidev andmete analüüsimine
aitab kaasajastada kaitsemeetmeid ja seeläbi parendada kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Kalanduse järelevalve tõhustamine
Keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetluses on kalapüüginõuete rikkumistel suur osakaal (nõrkus
6), seades ohtu kalavarude olukorra, mis on niigi tugevalt mõjutatud negatiivsetest keskkonna- ja
EN 44 EN
kliimamuutustest (oht 2). Samas on Eestil olemas kalanduse järelevalveks loodud toimivad struktuurid ja
tehniline võimekus (tugevus 4). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamisele aitab kaasa järelevalve
tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (võimalus 3). Tõhus riiklik järelevalve ja reeglite
jõustamine tagab kalavarude seisukorra paranemise (võimalus 4).
Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine
Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7).
Kudealasid mõjutavad tugevalt negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused, mille tagajärjel kalavarude
seisund halveneb (oht 2). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus
ning oskusteave (tugevus 1), mis toetab kudealade taastamisega seonduvaid tegevusi. Heas seisus
kudealad parandavad kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi
Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7).
Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund
halveneb (oht 2). Mereelustiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele omab mõju kalatoiduliste
kiskjate populatsiooni kasv ja võõrliikide levik ning nende surve kohalikele kalaliikidele (oht 4).
Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile ei võimalda
merealaga seotud tegevuste kavandamisel arvestada võimalike negatiivsete mõjudega (oht 3). Eestil on
olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), et
uurida ja leida meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitsmiseks, mis omakorda pikemas
perspektiivis parandab kalavarude seisukorda (võimalus 4).
TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris
Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (nõrkus 1). Eestil olemas sektori vajadustele vastav
merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja ühiskonna ootus on tark, kestlik ja
keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1) ning tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2). Uute
teadmiste, tehnoloogiate ja meetodite kohandamine Eesti tingimustesse minimeerib negatiivset
keskkonnamõju ja aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendab ohtu kalavarude
seisundile (oht 2 ja 5). Suureneb heas seisus olevate kalavarude osakaal (võimalus 4) ja tagatakse
püügiettevõtetele suurem ettevõtlusest saadav tulu.
EN 45 EN
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris
Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus
1). Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik (nõrkus 1).
Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2).
Parandada kalanduse mainet
Kalanduse maine on madal (nõrkus 2), kuid meie ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik
majandus (võimalus 1). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus
ning oskusteave (tugevus 1).
2.Fostering sustainable aquaculture activities, and
processing and marketing of fisheries and
aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
Strengths
1. Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise
traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti vesiviljeluse alguseks võib lugeda 19. sajandi lõppu. Vesiviljeluse sektori peamine
tegevusvaldkond on kaubakala kasvatamine. Lisaks sellele tegeletakse vajadusel ka vesiviljelusliikide
asustusmaterjali tootmisega ning vähikasvatusega. Lisandumas on vetika- ja karbikasvatus, mis on hetkel
küll arengufaasis, aga mitmeid katsetusi on selles vallas juba tehtud. Majanduslikult kõige olulisem osa
on intensiivse kaubakalakasvatuse ettevõttetel. Eestis on peamiseks kasvatatavaks liigiks vikerforell 711
tonnise aastatoodanguga, mis moodustab üle 80% Eesti vesiviljeluse kogutoodangust. Ligemale 140
tonnise aastatoodangu annab teiste kalaliikide kasvatamine: angerjas, tuurlased, karplased jne [1].
Tagasihoidlike müügimahtudega on vähikasvatus, andes 2021. aastal toodangut 0,73 tonni.
Vesiviljelussektoris tegutseb 44 ettevõtet, kellele kuulub 51 kasvandust[2]. Mõningad ettevõtjad
tegelevad samaaegselt nii kala- kui ka vähikasvatusega ning suudavad osaliselt oma toodangut ka
töödelda. Töö vesiviljelussektoris on hooajaline ja tööga hõivatud inimeste arv aastate lõikes on vähesel
määral kõikunud (2019. aasta seisuga 64 inimest arvestatuna täistöökohtades) [3]. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis rohkem kui sajandi vanune tegevus ning tänapäeval on
tegevusloaga kalakäitlemisüksusi 104, pakkudes toodangut nii kohalikule kui välisturgudele [4].
Töötlemisel moodustab suurema osa toorainest püügist saadud kala. Arvestades 2021. aasta Eesti
toorainega isevarustatuse taset, mis on üle 360%, on võetud suund ekspordile. Töötlemissektoril on
EN 46 EN
võimekus töödelda majanduslikult olulisi liike nagu ahven, koha, kilu ja räim ning töödelda
importtoorainest valdavalt lõhe ja forelli. Töötlemisüksustes on võimalus tooteid väärindada ning olemas
on külmutusvõimalused. Põhitegevusalad töötlemises on külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -
preservide ning valmistoitude tootmine. Toodangu eksport 2020. aastal moodustas väärtuseliselt 11%
kogu toiduainetööstuse ekspordikäibest. Lisaks toimub kalapüügitoodete töötlemine kaugpüügilaevadel,
mille pardal tehakse esmane või lõplik töötlemine. See tagab kalapüügitoodete kõrge kvaliteedi ja
võimaldab pikkadest vahemaadest hoolimata pakkuda tooteid ka otse sihtturgudele.
2. Pikalt toiminud tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (erieesmärk 2)
Eesti tegutseb kuus kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. Nendele lisaks üks kilu- ja
räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit - Eesti Kalatootjate
Keskühistu. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevusega kalapüügi- või
vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ning paremad
läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tugevad ja toimivad tootjaorganisatsioonid,
eeskätt kilu- ja räimepüügil, suudavad toota ja töödelda mastaapse koguse Eesti kalast, mis annab hea
baasi liikumaks edasi tootearenduses seda nii ettevõtte tasandil kui ka sektoriüleselt koostöös teadus- ja
arendusasutustega ning hõlmata uusi turge. Kilu- ja räimepüügi sektoris tekkisid tootjaorganisatsioonid
2005. aastal, koondades nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 20-st traalpüügis tegutsevast ettevõttest 17 on
koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kogused moodustavad Eesti püügivõimalustest ca
95%. Lisaks kuuluvad Läänemere kilu- ja räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu ka
rannapüüdjaid. Kilu- ja räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide omanduses on kolm
tänapäevase tehnoloogia ja pakendamisvõimalustega ning väljaarendatud logistikaahelaga külm- ja
laohoonet. Kogu tootmisahel on suudetud vertikaalselt integreerida, mis tagab kontrolli ja stabiilsuse
tooraine saamisel, väärindamisel ja lõpptoodangu turustamisel. 2019. aastal alustas tööd kilu- ja
räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide ühendusena loodud Eesti Kalatootjate Keskühistu
kalakomponenditehas, kus toodetakse kalajahu, -õli ning tulevikusuundumusena kõrgemalt väärindatud
kalast saadavaid komponente. Välja on arendatud ka logistika- ja transpordiahel. Sisevete püügis –
Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel tegutseb alates 2015. aastast latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon.
Tootjaorganisatsiooni kuulub 9 ettevõtet. Oma liikmete toodangu parema kättesaadavuse nimel on
avatud oma kalapoed Eesti suurimates linnades. Hiljuti on tunnustatud veel kaks tootjaorganisatsiooni:
2020. aastal vesiviljeluse tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ning 2022. aastal
kalapüügi tootjaorganisatsioon Peipsi Kalurid.
3. Valdkonda toetav haridussüsteem vesiviljelussektoris (erieesmärk 1)
EN 47 EN
Vesiviljelussektoris toimib valdkonda toetav haridussüsteem, kus erialaseid teadmisi on võimalik
omandada Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus toimub neljanda taseme kutseõppe esmaõpe
„Kalakasvataja“ erialal. Ühtlasi on kutseõppebaasi juurde rajatud ka vee korduvkasutusega (RAS) õppe-
ja katsebaas. Lisaks on võimalik omandada teadmisi Eesti Maaülikoolis, kus asub ka vesiviljeluse
õppetool, mille juurde on rajatud üliõpilastele vastavasisuline katsebaas. Eesti Maaülikool on valdkonna
kompetentsikeskus Eestis, kus toimub valdkonna kraadiõpe bakalaureusest kuni doktoriõppeni. Lisaks
pakuvad ka ettevõtjad eriala õppijatele teaduspraktika tegemise võimalusi ning panustatakse sektori ja
teadlaste vahelisele koostööle, seda nii uuringute tegemise võimaluste kui ka katseprojektides osalemise
kaudu.
4. Eesti kalatööstuse toodang jõuab rohkem kui 50 riiki (erieesmärk 2)
Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi geograafilises mõttes üsna suur. Eesti kalatöösturitel on
partnereid rohkem kui 50 partnerriigis ehk riikides, kuhu tooteid on viimaste aastate jooksul eksporditud
vähemalt kolmel aastal. Mahtude poolest eksporditakse tooteid kõige rohkem kolmandatesse riikidesse,
samas suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
ekspordiväärtus 2019. aastal oli 188 milj. eurot, mis tingituna COVID-19 olukorra tõttu langes 2020.
aastal 161 milj. euroni ning 2021. aastal tõusis 173 milj. euroni ning ekspordiväärtusest moodustas Eesti
päritolu toodangu väärtus 129,9 milj. eurot.
[1] Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi 2022. a andmed. Statistikaamet
[2] Põllumajandus- ja Toiduamet
[3] Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala, tööga hõivatud isikute arv järgi 2021 a. Statistikaamet
[4] Põllumajandus- ja Toiduamet
Weaknesses
1. Vesiviljelussektor on killustunud (erieesmärk 1)
Ettevõtted paiknevad hajusalt üle Eesti, neid iseloomustab väike toodangumaht ja erinevate
tehnoloogiate kasutamine. Sellest tulenev huvide lahknevus on toonud killustatuse ja pärssinud
koostöövõimet. Ettevõtjatel puudub ühine nägemus sektori visioonist. Tegutsetakse läbi kahe liidu, kes
annavad partneritele, ministeeriumidele ja finantsinstitutsioonidele erinevaid signaale sektori vajadustest
[1]. Stabiilsema logistika- ja tarneahela ning paremate turustamisvõimaluste tagamiseks, on hiljuti
loodud vesiviljeluse tootjaorganisatsioon, kuid 44 ettevõttest kolm neljandikku ei ole sellega liitunud [2].
EN 48 EN
Selle liikmed esindavad arvestuslikult suurt vesiviljelustoodangu osakaalu, kuid toodangu mahud ei ole
piisavad konkureerimiseks importtoodanguga, mis lõheliste ja nendest valmistatud toodete osas on üle
10 000 tonni aastas [3].
2. Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (erieesmärk
1)
Vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui tegelik tootmine, mis
viimastel aastatel ei ole märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu ei suudeta tagada töötlejatele stabiilset tarnet
ja toodangu kvaliteet on kasvanduste lõikes kõikuv, mistõttu vesiviljelustoodete töötlejad impordivad
toorainet. Väike tootmismaht on tingitud ka sellest, et osad kasvandused on amortiseerumas, vajades
uuemaid ning keskkonnasäästlikumaid seadmeid, lisatöid ja investeeringuid. Üldine finantsseisund
vesiviljelusettevõtjatel on halb. Merevesiviljelus, mis võiks toimida sünergias maismaavesiviljelusega on
nõrgalt arenenud. Vesiviljelussektori kahjum on viimastel aastatel vähenenud, olles 2017. aastal 1,1 milj.
eurot, perioodil 2014-2015 aga 2,5 milj. euro kandis [4]. Kahjum on osati seotud sellega, et toodetakse
alla maksimaalse tootmisvõimsuse. Samas sõltub individuaalne kahjum kasvatavast liigist ning iga
ettevõtte käekäigust.
3. Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (erieesmärk 1 ja 2)
Turgudele sisenemine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide lõikes,
mis on kallis ning arenduses jääb tihti puudu teadmistest. Kaalukas turuargument Euroopa turgude
jaemüügisektoris on erinevad tootemärgised ja- sertifikaadid tõendamaks kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete säästlikku tootmist. Vähesed töötlemisega tegelevatel ettevõtjad on alustanud
kalapüügitoodete sertifitseerimisprotsessidega või on selle lõpuni viinud. Uute toodete väljaarendamine
võib sõltuvat sihtturust vajada uute sertifikaatide ja märgiste olemasolu. Tarbijad soovivad lisaks
traditsioonilistele toodetele uusi maitseelamusi, mis eeldab tootearendust, turunõudlusele sobivate liikide
kasvatamist, uute ideede rakendamist. Kalakaubandus koondub suurematesse kaubanduskettidesse, mis
eeldab konkurentsivõimelist hinda, toodangu ühtlast kõrget kvaliteeti, tootmismahtu ja tarnekindlust.
Väiketöötlejatel ja vesiviljelussektoril on väljakutse kettidesse sisenemine ja seal püsimine suure
konkurentsi ja hinnasurve tõttu. Püütakse fokuseerida niši- või premium klassi toodetele, mis eristuks
tarbijale laias kaubavalikus.
4. Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (erieesmärk 1 ja 2)
EN 49 EN
Krediidiandjad ei tunne kalandussektori eripärasid ja see on ajas süvenenud. Vesiviljelusesektori
ettevõtted asuvad maapiirkonnas, kus ehitiste turuväärtus võrreldes linnadega on madalam.
Krediidiandjate silmis on investeering maapiirkonnas vesiviljelusse ebarentaabel ning valdkonda
hinnatakse riskantseks ja mittekasumlikuks. Vesiviljeluses on tootmistsüklid pikad ja esineb pankrotte.
Vesiviljelusesektoris on laenude puhul peamisteks turutõrgeteks tagatiste konservatiivne hindamine ja
pikaajaliste investeerimislaenude puudumine.
Tootjaorganisatsioonide ja ühistute puhul on probleemina lisandunud pikaajaliste investeerimislaenude
puudumine ning kalatöötlejate ja vesiviljelusega tegelevate ettevõtete jaoks käibekapitalilaenu
mittevõimaldamine. Krediidiasutused on kompetentsed töötlemissektorit hindama ja on olemas vajalikud
laenutooted, samas on probleem käibekapitali kättesaadavusega, kuna ei mõisteta püügihooaegadest
tulenevate perioodiliselt suurte laojääkide olemasolu. Lühike laenude tagasimakseperiood ei võimalda
töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida. Krediidiasutustel puudub kompetents uute ühistute
äriplaanide hindamiseks [5].
5. Väiketöötlejate kasutamata töötlemisvõimsused (erieesmärk 2)
Valdav osa sektori ettevõtetest on kuni 49 töötajaga ning kümnendik ettevõtetest on rohkem kui 50
töötajaga [6]. Peamiselt mageveeliike töötlevate külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri
iseloomustab väikeste üksuste suur arv. Väiketöötlejatele ei jätku aastaringselt toorainet kalapüügi
sesoonsuse tõttu ning sellest tulenevalt ei kasutata töötlemisüksuste maksimaalset töötlemisvõimsust.
6. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik
(erieesmärk 1 ja 2)
Tehnoloogiline areng ning tarbijate kasvav soov uute toodete ja tootearenduse vallas eeldab teadus- ja
arendusasutustelt rõhuasetust lühiajalistele projektidele. Ettevõtjad ei suuda tagada täiendavate
valdkonnaalaste teadmiste kaasamist välismaalt või erineva valdkonnaga teadusasutustelt, mida oleks
võimalik vesiviljeluse kui ka töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel koheselt rakendama hakata. Erasektori
investeeringud innovatsiooni on ühed madalaimad EL-s, moodustades 1% SKPst [7].
7. Energiamahukad protsessid tootmise ja töötlemise ahelas (erieesmärk 1 ja 2)
Vesiviljelustoodete tootmine võib olla energiamahukas, eeskätt vee korduvkasutusega
vesiviljelusüksustes (RAS). Samuti on suure energiavajadusega kalapüügi- ja vesiviljelustoode
töötlemine ja turustamine, kuna tuleb tagama toodete katkematu külmaahel. Energiakulude
kokkuhoidmiseks kilu ja räime töötlemisel on üheks alternatiiviks külmutamisele vürtsikala tootmine.
EN 50 EN
Kõikide toodete valmistamisel ei ole aga võimalik kasutusele võtta alternatiivsemaid madalama
energiakuluga töötlemisprotsesse. Kõik töötlemisüksused ja seadmestik ei vasta energiasäästlikumate
uusehitiste standarditele. Seoses energiahindade tõusuga on töötlejad ja tootjad sunnitud liikuma
alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõtu suunas vaatamata sellele, et nimetatud investeeringute
tasuvusaeg on pikk.
8. Väikese lisandväärtusega toodete osakaal müügis (erieesmärk 2)
Töötlemissektori ekspordikogustes on suurima osaga väikese lisandväärtusega tooted. Peamiselt
eksporditakse külmutatud kilu ja räime, mis moodustasid 2021. aastal kalatoodete ekspordikogusest üle
60%. Kala eksporditakse sisuliselt toorainena töötlejatele, mille tõttu on eksporditavate toodete
koguväärtus madal. Vähene väärindamine ei võimalda saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks teha
vajalikke investeeringuid. Lisaks tavapärasele sortimendile võib kõrgema lisandväärtusega toodetega
turule tulek vajada sertifikaate ja märgiseid.
9. Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (erieesmärk 1 ja
2)
Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas [8], Euroopa Liidus on see näitaja ca 25 kg
inimese kohta aastas [9]. Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse ning seepärast on kalatööstus
orienteeritud ekspordile [10]. Arvestades ELi tarbija eelistusi tarbitavate liikide osas ja eestlaste madalat
kohalikku päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimist, on külmutatud kala ja konservide toodang
orienteerunud kolmandate riikide turgudele, kalafilee müüakse enamuses lääneturule.
10. Väliskaubandusel sõltuvus üksikutest partnerriikidest (erieesmärk 2)
Eesti isevarustatuse tase toorainega on üle kolme korra suurem, mistõttu on rõhk ekspordil. Laiast
ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa üksikutele ekspordipartneritele: Rootsi, Soome,
Ukraina. Esmakordselt oli 2020. aastal Rootsi ekspordikäibelt suurim 14%, Soome 13,8% ja Ukraina
13%. Suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele, mahtude poolest eksporditakse tooteid enam
kolmandatesse riikidesse. Eksporti mõjutavad kolmandates riikides toimuvad sündmused. Näiteks 2014.
aastal Venemaa kehtestud kalandustoodete impordikeeld või 2022. aasta Venemaa kallaletung
Ukrainale.
11. Kvalifitseeritud tööjõu puudus (erieesmärk 1 ja 2)
EN 51 EN
Kalandussektoris töötamine ei ole atraktiivne, sest on valdavalt on tegemist rutiinse iseloomuga ja
füüsiliselt raske tööga. Samuti paiknevad töökohad reeglina eemal tõmbekeskustest. Sektor ei ole
atraktiivne noortele, kes sarnase palga puhul eelistavad muid valdkondi. Teatud ametikohad nõuavad
spetsiifilisi teadmisi ja haridust või varasemat töökogemust. Valdkonna alaste teadmistega eksperdid
leiavad tihti muud väljakutsed. Tegemist on paljuski hooajatööga, töökeskkond on niiske, spetsiifilise
lõhnaga. Ettevõttesisestest uuendustegevuse takistustest peetakse olulisemaks kvalifitseeritud töötajate
nappust [11]. Traditsioonilistele töövõtetele lisanduvad infotehnoloogilised lahendused, mis nõuavad
oskusi ja senisest laiapõhjalisemat erialast ettevalmistust.
[1] Eesti Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 elluviimise analüüs ja ettepanekute väljatöötamine
tegevuskava edasiarendamiseks. SakiConsult OÜ, 2017
[2] Põllumajandus- ja Toiduamet
[3]Eesti väliskaubandus 2018-2022. Statistikaamet
[4] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool,
2020
[5] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool,
2020
[6] Ettevõtete majandusnäitajad 2020. Statistikaamet
[7] Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s 2020. Statistikaamet
[8] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
[9]The EU Fish Market. EUMOFA, 2020
[10] „Eesti toidusektori ekspordivõimekus“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021
[11] „Eesti ettevõtetest ligi kolmveerand on innovaatilised“.Statistikaamet, 2020
Opportunities
1. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (erieesmärk 1)
Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis üldiselt head tingimused nii vee- kui maaressursi mõttes.
Mitmes Eesti piirkonnas võib esineda looduslikke ja/või tehnoloogilisi iseärasusi, mida saab võimalusel
vesiviljeluse arengu soodustamiseks ära kasutada. Vesiviljeluseks sobivate kohtade planeerimisel on
võimalik arvestada Eesti tingimustega sobivate vesiviljelusliikide kasvatamise eripära, kasutades selleks
parimat võimalikku tehnoloogiat, samas võttes arvesse vesiviljeluse mõju keskkonnaseisundile.
EN 52 EN
Merevesiviljeluseks ja maismaa vesiviljeluseks sobivad alad on kaardistatud mitmete uuringutega [1].
Eesti mereala planeeringu[2] raames on vesiviljeluseks sobilikud alad määratud pilootprojektis Hiiumaa
ümber. Ülejäänud Eesti merd hõlmava mereala planeeringu raames vesiviljeluseks sobilikke alasid ei
määrata, vaid sektori arengut suunatakse Eesti mereala planeeringus märgitud vesiviljeluse suuniste ja
tingimuste kohaldamise kaudu.
2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL-s ja maailmas on kasvutrendis (erieesmärk 1 ja 2)
Maailma[3], Euroopa Liidu[4] ja kohalikke[5] tarbimistrende analüüsides on ettevõtjatel võimalik oma
tegevust vastavalt turuolukorrale kohandada ja ekspordivõimekuse olemasolul olla teadlik võimalikest
välisturgudest ning sihtturu tingimustest. Veidi enam kui poole sajandiga on keskmine kala ja
kalatoodete tarbimine maailmas ühe elaniku kohta aastas kasvanud 9 kg-lt 20 kg-le, arvestades kala
eluskaalu, mis kokku tähendab 1,5% kala tarbimise kasvu aastas. 2018. aastal söödi maailmas kala ja
kalatooteid inimese kohta keskmiselt 20,5 kg aastas [6]. EL-s tarbitakse keskmiselt kalapüügi- ja
vesiviljelustooteid 25 kg inimese kohta aastas, Eestis on see näitaja ligi 15 kg. EL impordib u 60%, et
nõudlust rahuldada, olles maailmas suuruselt teine kalatoodete importija.
3. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1 ja 2)
Euroopa Liidu sinimajanduse põhimõtted soosivad vesiviljeluse kasvu, hõlmates nii majanduslikke kui
keskkonnaeesmärke. EL vesiviljeluse keskkonnahoidlik majanduspotentsiaal kogu väärtusahela ulatuses
on olulisel kohal mitmes kestlikku toidutootmist käsitlevas strateegias: Euroopa Liidu roheline
kokkulepe, Talust taldrikuni ja nullreostuse strateegias, nt Uus ringmajanduse tegevuskava, Puhta
planeedi strateegia, Euroopa Liidu Läänemere strateegia[7], mille rakendamises osaleb ka Eesti.
Keskendutakse võimalustele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda, edendada
teadusalast koostööd ja kontakte ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus.
Lääne-Euroopas, kus tuleb 70% Euroopa e-kaubanduse käibest, on kasvamas uue põlvkonna teadlikkus,
kus iga ostuga soovitakse mõjutada keskkonda järjest vähem. Tarbija tunneb järjest enam huvi, kuidas
on toode temani jõudnud ning millist ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. Ajas kasvab
taaskasutatava pakendi kasutamise võimalus ja tarbijapoolne nõudlus keskkonnahoidvamate toodete
osas. Lõpptarbija eelistab paremini toodet, millel on oma lugu, missioon. Kasvav e-ostlemise trend
mõjutab ostuharjumusi juba sotsiaalmeedia postitustest. Siinkohal on suunamudijate mõjutustest
kasvamas tarbijate ostueelistuste tegemine.
4. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (erieesmärk 1 ja 2)
EN 53 EN
Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelat iseloomustavad eelkõige lühike vahemaa, minimaalne
arv vahendajaid ning tootjast tarbijani suhtlus, mis tagavad kohaliku toidu parema turustamise siseturul.
Näiteks vesiviljelustoodangut turustatakse valdavalt siseturul, ekspordi osakaal on ca 1%
kogutoodangust.
5.Keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (erieesmärk 1)
Maailmas toimuv vesiviljeluse kiire areng on sõltuvalt tegevuspiirkonnast andnud võimalusi sobivate
tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis omakorda on suurendanud vesiviljelustoodete osakaalu veeliste
ressursside tootmisel. Suurem osa maailma veeliste organismide kogutoodangust tuleb vesiviljelusest
ning see trend on kasvav [8]. Erinevate kasvatustehnoloogiatel põhinev vesiviljelus võimaldavad pea
kõiki kõrge turuväärtusega liikide kasvatamist. Väliskeskkonna mõjudest sõltumata saab vee
korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) toota väiksema keskkonnakoormusega. Vee
retsirkulatsioon vähendab energiakulu vee soojendamiseks, madala troofsusega liikide kasvatamine ja
setete kogumine võimaldavad veekeskkonnast toitaineid välja viia, vähendades sellega veelgi
vesiviljeluse madalat keskkonnakoormust. Merevetikate ja -karpide kasvatamisel nähakse perspektiivi
kui merekeskkonnast toitaineid väljaviival vesiviljelusel [9]. Selle vastu on kala kasvatamisega seotult
huvi suurenenud, kuid Eesti rannikumeres vetikaid ja karpe veel tööstuslikult ei toodeta. On hakatud
katsetama madala toitelisusega liikide, näiteks vetika ja söödava rannakarbi kasvatamist Väinameres,
Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Tehakse vetikakasvatuse katseid mereveel põhineva kalakasvatuse
heitvee puhastamiseks. Loodetakse leida Eesti tingimustesse sobivad tootmistehnoloogiad. On koostatud
analüüs, mis hõlmab potentsiaalsete vesiviljeluseks sobilike merevetika- ja merekarbiliikide ja vormide
piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi, kuidas vesiviljeluse abil on võimalik merekeskkonna
seisundit parandada [10]. Merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus ja kaasaegsete
tootmistehnoloogiate kasutuselevõtt loob eeldused toodangumahtude suurendamiseks. 2019. aasta suvel
paigutati sumbad merre Saaremaa põhjarannikul, kus tuleb arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga.
Meres kalakasvatamine on näitamas huviliste osas kasvutrendi, mida iseloomustab kasvav
hoonestuslubade taotluste hulk.
6. Seni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (erieesmärk 2)
Tootearendus ja lisandväärtuse andmine seni vähekasutatud toormele võimaldab pakkuda kõrgema
hinnaklassiga tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka eksportturgudel. Seeläbi suureneb ettevõtjate
tulusus. Tootearenduse vallas peab lisaks tavapärasele toormele pöörama tähelepanu ka liikidele, mida
seni on toiduks tarvitatud vähem. Näiteks Läänemeres üheks agressiivsemaks võõrliigiks peetav
ümarmudil, kes ohustab ahvena noorjärkusid. Ümarmudil on hinnatud toidukala näiteks Mustamere
EN 54 EN
äärsetes riikides. Töötlemisüksustes võõrliikide kasutuselevõtmine suurendab lisasissetulekuallikaid ja
vähendab survet kohalikele kalaliikidele ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Ehkki
jäätmete kogus ei pruugi kõikides töötlemisüksustes olla suur, aitab nende edasine väärindamine tõsta
ettevõtjate kasumlikkust, võimaldades alternatiive traditsioonilistele toodetele ning pakkuda toorainet
kalandussektorist väljaspool tegutsevatele valdkondadele.
7. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (erieesmärk 1 ja 2)
Uute tehnoloogiate arendamine ja nende kasutusele võtmine muudab ärimudeleid ja ühiskonda. See
võimaldab võtta kasutusele uusi lahendusi ja võtteid kalapüügi- ja vesiviljelustoodet tootmisel. Näiteks
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on arenenud tormiliselt viimaste aastakümnete jooksul.
Infotehnoloogia peamiseks potentsiaaliks on majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja kodanike
elukvaliteedi parandamine [11]. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) nutikas kasutuselevõtt
kalandussektoris loob uued võimalused nii tootmise kui ka töötlemisetappides ja aidates seejuures
paremini jõuda lõpptarbijani välja. Näiteks on muudes valdkondades välja arendatud elektroonilised
müügikanalid, digitaaliseerimine, oksjonid, tarbijate teavitamine jne. Kui jätkatakse sortimendis näiteks
olemasolevate toodetega, siis digitaliseerimisel vähenevad tootmise sisendkulud ning targad lahendused
võetakse paremini kasutusse.
[1] Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise
ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus. Eesti Maaülikool 2015; Kalade vesiviljeluseks sobilike
alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
[2] Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse seletuskiri. Hendrikson&KO, Rahandusministeerium, 2020
[3] Review of Fisheries. OECD, 2020
[4] The EU Fish Market. EUMOFA, 2020
[5] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
[6] The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO
[7] Euroopa Liidu Läänemere strateegia. Välisministeerium, 2022
[8]The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO
[9] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete
väljatöötamine. Tartu Ülikool 2019
EN 55 EN
[10] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete
väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019
[11]digital-change-and-information-society. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Threats
1. Ettevõtlust vesiviljelussektoris ohustavad loomade haiguspuhangud ning taudide levik
(erieesmärk 1)
Haiguspuhangud ning taudide levik võivad mõjutada Eestis valitsevat veeloomade tervise ja heaolu taset
ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi ELs ning ekspordil kolmandatesse
riikidesse. 2019. aastal alustas Eesti kogu riigi territooriumit katva tauditõrjeprogrammi rakendamisega,
millega rakendatakse Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud likvideerimisprogrammi [1]. Selle
eesmärk on vältida ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega
kauplemiseks vajalikud garantiid ning saavutada Eesti tunnustamine taudivaba piirkonnana viirusliku
hemorraagilise septitseemia (VHS) ja kalade vereloomeorganite infektsioonse nekroosi (IHN) osas.
Riigis valitsev loomade tervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise
võimalusi Euroopa Liidus ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Riiklik tauditõrjeprogramm hõlmab
kõiki vesiviljeluse toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, mille puhul on eelpool nimetatud
kalahaiguste esinemise risk. Eestis on diagnoositud IHNi juhtumeid 2018. aastal kaks korda ning VHSi
esinemist diagnoositi viimati 2011. aastal. IHNi juhtumeid tuvastati viimati ELs põhjamaades 2021.
aastal.
2. Importtoodang tõrjub välja kohaliku päritoluga tooted (erieesmärk 1)
Kalatoodete import on olnud siiani ekspordist kolm korda väiksem ja on püsinud stabiilsena. Samas
omab importtoodang suurenevat mõju Eesti kalakasvanduste toodangu madalale konkurentsivõimele.
Turu ebastabiilsel varustamisel vesiviljelustoodanguga kaasnevad suured hinnakõikumised, mis
avaldavad mõju ka töötlemisüksustele [2]. Kolmandatest riikidest pärit vesiviljelustooted, mis ei pruugi
olla kasvatatud EL keskkonnastandardeid järgides, võivad impordikoguste suurenemisel tõrjuda välja
EL-is kasvatatud vesiviljelustooted.
3. Keskkonna- ja kliimamuutused ning erakorralised sündmused mõjutavad ettevõtlust
(erieesmärk 1 ja 2)
Keskkonna- ja kliimamuutused on üha enam hakanud mõjutama nii Euroopa kui ka Eesti vesiviljeluse ja
kalatöötlemise sektorit ning nende tooraine kättesaadavust. Soojemad suved ning pikemad
EN 56 EN
vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Muutused
toimuvad vee kvaliteedis, temperatuuris, hapnikus ja looduslike veevarude hulgas ning vähenevas
veelistes elusressurssides jne. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes
veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt, metsadest veekogudesse ja sealt
omakorda vesiviljeluskasvandustesse. Läbivoolsed kasvandused ei tule toime liiga kõrgete
veetemperatuuridega ning looduslike veekogude temperatuuride tõus avaldab mõju kalade rändele, mis
omakorda avaldab mõju töötlemisüksuste tooraine kättesaadavusele. Lisaks kliimamuutustest tingitud
mõjudele võib kerkida esile erandkorralisi sündmusi, mis ilmnesid näiteks COVID-19 tingitud olukorra
tõttu, mis tõttu on vaja suurendada sektori vastupanuvõimet.
4. Läänemere keskkonnaseisundi halvenemine piirab merevesiviljeluse arengut (erieesmärk 1)
Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi on eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud
ained. Vaatamata sellele, et maismaalt pärit toitainete sissevool on selgelt vähenenud, ei kajastu mõju
veel kõigi alamvesikondade seisundis [3]. Põllumajandus on üheks suurimaks koormusallikaks (N 83%;
P 68%), järgnevas heitveed ja metsamajandamine [4], mille intensiivistumine avaldab mõju
merevesiviljeluse edasisele arengule.
5. Tootmissisendite hinnatõus (erieesmärk 1 ja 2)
Kasvanduste kui ka töötlemisüksuste edukas toimimine sõltub muuhulgas tootmissisendite hinnast.
Kulude kujunemisel on oluline määratleda millisest tehnoloogiast ja tootmisetapist need kujunevad ja
pärinevad. Kulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks vesiviljeluses sõltub see eelkõige sellest,
kas tegemist on maismaale rajatud kasvatusega, merre või mageveekogusse paigaldatud sumpadega või
loodusliku veekogu baasil rajatud kalatiikidega. Samuti mängib suurt rolli kulude kujunemisel kasutatav
sisseseade, automatiseerituse aste ning kalakasvanduse hoone olemasolu. Näiteks on vee
korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) energiakulud suuremad kui tiigimajandite või sumpades
kasvatamisel. Üldiselt on kõige suurema osakaaluga kalakasvatuse kuludest söödal, mis omakorda sõltub
oluliselt koostisainetest, sellele kohe järgneb energia ning tööjõukulu [5]. Nagu vesiviljeluses on ka
töötlemisüksuste toimimiseks vajalik energia ja tööjõu olemasolu, mistõttu energia, kütuse ja toorme
hinnatõus ei soosi tootmise intensiivistamist.
6. Turgude ebastabiilsus ja äralangemine (erieesmärk 2)
Suurim oht toodangu ekspordis on sihtturgude kokkukukkumine erinevate poliitiliste, geopoliitiliste,
majanduslike ja muude tegurite tõttu. Traalpüügi tootjaorganisatsioonid ja tootjad, kelle ressurss on
EN 57 EN
Läänemere kilu ja räim ning peamine toodang idaturgudele suunatav külmutatud, vähemal määral ka
vürtsikala, on suurte tootmismahtude tõttu olukorras, kus turgude ebastabiilsus ja riikide poliitilised ja
majanduslikud faktorid ning pikk tarneahel põhjustavad erinevaid tõrkeid toodangu turustamisel.
Venemaa ekspordikeeld 2014. aastast on pannud traalpüügi tootjaorganisatsioone otsima uusi turge
lisaks traditsioonilistele partneritele ka Euroopas, Ameerikas, Hiinas ja Aafrikas.
7. Tarbijate ostujõu langus (erieesmärk 1 ja 2)
Sektori üks potentsiaalseid ohte on tarbimise langus seoses ostujõu langusega nii Eesti kui ka
eksportturgudel. Kui 2019. aastal kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes 2015. aastaga langes, siis samal
ajal kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta kasvasid 10%. Tavaliselt on kalatoodete
hinnad kerkinud teistest toiduainetest kiiremini. Näiteks kala ja kalatoodete hinnaindeks sõltub nii Eestis
kui ka teistes ELi riikides suuresti Norrast imporditava lõhe hinnast, sest lõhel on tarbimises oluline
osakaal. ELs tervikuna tarbitakse lõhelasi keskmiselt 2,7 kg elaniku kohta aastas, atlandi lõhe kuulub
koos tursa ja tuuniga kõige tarbitavamate liikide esikolmikusse. Norrast imporditava lõhe hinnad on
olnud aga võrdlemisi kõikuvad, sõltudes maailmaturu nõudlusest ja pakkumisest, aastaajast ja Norra
krooni kursist. Kodumaise kala jaehinnad on olnud võrdlemisi püsivad, samas koha- ja ahvenafilee
Euroopa turgude poolne nõudlus hoiab hinnad nende liikide osas Eestis kõrgel [6]. Eksportriikides
asetleidev majanduslangus mõjutab sealsete tarbijate käitumist ja ostueelistusi. Toidukaupade hindade
kallinemisel on tarbija sunnitud valima alternatiivseid ja odavamaid tooteid.
[1] Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2021/620
[2] Nasdaq Salmon Index 2021
[3] State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic Marine
Envrionment Protection Commission – HELCOM, 2018
[4] Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade 2019. Keskkonnaministeerium
[5] Vertikaalne integratsioon vesiviljeluses, senine kogemus, sotsiaalmajandusliku mõju ja vesiviljeluse
laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja
innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavuse uuring Eestis Saaremaa näitel. Eesti Maaülikool, 2015
[6] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in
Article 8(5) of the EMFAF Regulation
EN 58 EN
MAJANDUS
Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses
Vesiviljelustoodete tootmine on Eestis pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkond
(tugevus 1) ehkki killustunud sektoris (nõrkus 1) ei ole rajatud tootmisvõimsuste maht toodanguks
realiseerunud (nõrkus 2). Vähene tootearendus ja tarnekindlus (nõrkus 3) tekitavad olemasolevale
toodangule turustamisraskusi. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1),
keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (võimalus 5) ning
tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute tootmislahenduste rakendamiseks (võimalus 7), mille abil
toodangut suurendada. See võimaldab pakkuda leevendust kasvutrendis olevale vesiviljelustoodete
nõudlusele EL-s ja maailmas (võimalus 2). Peab arvestama, et Läänemere keskkonnaseisund piirab
merevesiviljeluse arengut (oht 4).
Välisturgude geograafia laiendamine
Laiast välisturgude geograafiast hoolimata (tugevus 4) on ekspordil siiski sõltuvus üksikutest
partnerriikidest (nõrkus 10). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis
(võimalus 2), mis aitab kaasa uute turgude leidmisele. Välisturgude geograafia laiendamine aitab
maandada ohtusid, mis tulenevad üksikute turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest (oht 6) ning
tarbijate ostujõu langusest nendel välisturgudel (oht 7).
Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel
Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3) ning on puudus
kvalifitseeritud tööjõust (nõrkus 11). Ekspordikogustest on suurim osa väikese lisandväärtusega toodetel
(nõrkus 8). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2).
Ühiskonna ootusele targa, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) aitab vastata seni
vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (võimalus 6) ja tehnoloogia kiire areng, mis
pakub võimalusi uute lahenduste paremaks rakendamiseks (võimalus 7). Seeläbi saab pakkuda kõrgema
lisandväärtusega tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka välisturgudel, mida võib mõjutada tarbijate
ostujõu langus (oht 7).
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine
EN 59 EN
Eestis on Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (nõrkus 9).
Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (võimalus 4) ning
reageerimine ühiskonna ootusele targast, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3)
loob eeldused tarbimise suurendamiseks, mis aitab leevendada turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest
tingituid riske (oht 6).
Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses ja töötlemises
Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise
traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1). Vähene tootearendus ja tarnekindlus
tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3). Energiamahukad protsessid (nõrkus 7) tõstavad toodete
omahinda. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (võimalus 7),
võimaldab paremini kasutusele võtta kasutamata töötlemisvõimsuseid (nõrkus 5) ning toime tulla
tootmissisendite hinnatõusust (oht 5) ja tarbija ostujõu langusest (oht 7) tingitud tagasilöökidega.
Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelus- ja töötlemissektori ligipääsu finantsvahenditele
Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (nõrkus 4), mis aitaks minna kaasa keskkonnasõbralike
kasvatustehnoloogiate arenguga, kasvatada uusi liike (võimalus 5), võtta kasutusele seni vähe kasutatud
tooret, sealhulgas väärindada võõrliike (võimalus 6), mida tehnoloogia kiire areng uute lahenduste
rakendamiseks pakub (võimalus 7).
Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine
Tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mis aitab paremini
reageerida turgude ebastabiilsusele ja äralangemisele (oht 6).
Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral
Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise
traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1) ning tootjaorganisatsioonide ühistegevus
on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mida mõjutavad keskkonna- ja kliimamuutuste ning erakorralised
sündmused (oht 3).
KESKKOND
EN 60 EN
Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel
Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (nõrkus 2) ning
tootmisel esineb energiamahukaid protsesse (nõrkus 7). Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi
olemasolu (võimalus 1) ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide
kasvatamine (võimalus 5) aitab vastata ühiskonna ootusele targast, kestlikkust ja keskkonnahoidlikust
majandusest (võimalus 3). Seeläbi on võimalik merevesiviljeluse areng piiravas Läänemere keskkonnas
(oht 4) ning tulla toime keskkonna- ja kliimamuutustega, mis mõjutavad ettevõtlust (oht 3).
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet nii vesiviljeluses kui ka töötlemises
Vesiviljelussektoril on valdkonda toetav haridussüsteem (tugevus 3). Samas nii tootmisel kui ka
töötlemisel on ettevõtjate panustamine innovatsiooni madal ja kaasaegne oskusteave puudulik (nõrkus
6), mille suurenedes oleks sektoril võimalik paremini reageerida kasvutrendis olevale kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete nõudlusele Euroopa Liidus ja maailmas (võimalus 2) ja vastata ühiskonna ootustele
targa, kestliku ja keskkonnahoidliku majanduse järele (võimalus 3). Teadus- ja arendustegevusel on
ootused seni vähe kasutatud toorme kasutuselevõtus, sealhulgas võõrliikide väärindamisel (võimalus 6)
ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arengul ja uute liikide kasvatamisel (võimalus 5).
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret vesiviljeluses ja töötlemises
Madala ettevõtjate innovatsiooni panustamise ja puuduliku kaasaegse oskusteabe (nõrkus 6) ning
kvalifitseeritud tööjõu puuduse (nõrkus 11) vähendamine aitab kaasa ühiskonna ootusele targast,
kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Ettevõtlust vesiviljelussektoris võivad
ohustada loomade haiguspuhangud ning taudide levik (oht 1).
3.Enabling a sustainable blue economy in coastal,
island and inland areas, and fostering the
Strengths
1.Rannakalandus on Eestis ajalooliste traditsioonidega tegevusala
EN 61 EN
development of fishing and aquaculture
communities Eesti on mere ja rannariik, eestlased ise mere ja rannarahvas. Veekogud, sealhulgas meri on tähtsad nii
elatusallikana kui ka hinge ja vaimutoidu ammutamise paigana. Tihti ei välju kalurid merele pelgalt raha
pärast, oluline on ka emotsionaalne side põlvkondade kaupa edasi antud traditsioonilise tegevusega ning
vahetu kokkupuude loodusega. Eestis on kalapüük alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on
tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Nõukogude ajal toimus kalapüük kalurikolhoosides, peale
Eesti taasiseseisvumist kolhoosid likvideeriti ning toimus sektori varade erastamine. Peale varade
erastamist oli rannakalandus väga tulus tegevusala, kuid aastatuhande lõpuks oli see muutnud kõige
kesisema sissetulekuga tegevusalaks, põhjuseks eelkõige kalavarude vähenemine, vähesed
investeeringud rannapüügi taristusse ja tarbimisharjumuste muutumine sest turule jõudis rohkelt import
kalatooteid. EL-iga ühinemise järel muutus Eesti ranna ja sisevete kalanduse nii äri-,
keskkonnakaitseline kui laiem sotsiaalne tegevuskeskkond. Kohalike tootmistegurite muutusi hakkas
oluliselt suunama EL ühise kalanduspoliitika rakendamine. Rannakalandust on mõjutanud võimalused
saada toetusi laevastiku ja püüniste uuendamiseks, kõige enam aga kalanduspiirkondade moodustamine
ja nende arendamine kohalike tegevusrühmade korraldusel. Tänaseks päevaks on rannakalanduse
olukord muutunud oluliselt paremaks. Suuri investeeringuid on tehtud väikestesse kalasadamatesse,
kalapüügi aluste ja püüniste moderniseerimisse, töötlemise seadmete ja otseturundusvahendite
soetamisse, kalurite tegevuste mitmekesistamisse ning koolitustesse. Paranenud on kalasaagid ja
mitmekesistunud kala müügivõimalused. Sektorisse on lisandunud nooremaid kalureid. Püügiloa
omanike arv püsib suhteliselt stabiilne 2019 aastal oli Eestis kokku 1690 kalapüügiloa omanikku ja
ranna ning sisevete püügil tegutses kalurina 2370 kalurit. 2021 aastal oli püügiloa omanike arv 1695
ning ranna ja sisevete püügil tegutses 2340 kalurit [1]. Eestis rannakalurina tegutsemise eelduseks on
rannakaluri kutsetunnistuse olemasolu. Rannakaluri kutsetunnistusi on antud aastast 2004 ning kuni
aastani 2022 on ühekokku väljastatud 3941 tunnistust [2]. Viimastel aastatel 2018-2021 on väljastatud ca
100 kutsetunnistust aastas, huvi rannakaluri kutse omandamise vastu aastate lõikes on kerges kasvus.
Rannakalanduses on välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.
Seega on viimasel kümnendil rannakalandussektorisse tehtud investeeringud peatanud rannapüügi
sektori allakäigu ning kalandus on jätkuvalt rannapiirkondadele oluline tegevusala.
2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab stabiilsuse. Kvootidega piiratud majandlikult oluliste
kalavarude püügivõimalusi kasutatakse maksimaalselt.
Eesti püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab kaluritele stabiilsuse ning loob kindluse tegemaks
investeeringuid kalapüügi arendamiseks. Rannakalurid on huvitatud kalapüügiga tegelemast, mida näitab
erinevate kalaliikide iga-aastane püügikvootide täituvus. Sisevete püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
on praktiliselt kõikide kalaliikide püük piiratud püügikvoodiga, mis igal aastal lepitakse eraldi kokku
Vene Föderatsiooniga. Viimastel aastatel on Eestile eraldatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve
EN 62 EN
püügikvootidest üle 90% täitunud enamasti koha- ja rääbisekvoot ning mõnel aastal ka ahvenakvoot.
Rannakalanduses püütavatest peamistest kalaliikidest on kvootidega piiratud räime- ja lõhepüük.
Räimekvoot rannapüügil jaguneb Liivi lahe kvoodiks ja Läänemere avaosa kvoodiks, mida püütakse
Soome lahes, Väinameres ja Saaremaa ning Hiiumaa rannikuvetest väljaspool Väinamerd. Liivi lahes
püütakse räime kastmõrra kohta kehtestatud lubatud saagina püügiõiguse omanikele eraldatud kvoodist.
Liivi lahes rannapüügiks eraldatud lubatud räime aastasaak püütakse pea igal aastal vähemalt 90%
ulatuses täis. Läänemere avaosa rannapüügiks eraldatud räime lubatud aastasaagist püütakse nn
olümpiapüügi alusel valdav osa Soome lahe kalurite. Maksimaalne võimaldatud püügimahu täituvus
majanduslikult olulisemate liikide osas näitab kalurite huvi ja soovi kalapüügiga tegeleda. Püükide
sulgemise aeg kvootide täitumise tõttu on igal aastal erinev, kuid üldjoontes jälgib juba välja kujunenud
püügiperioodi. Rannapüügil ning sisevete püügil deklareeritud kogused on 24 aasta lõikes püsinud
stabiilsed, ehkki liikide jaotuvuse suhe on mõnevõrra kõikuv. Sellest tulenevalt on püügimahud samad,
kuid saagi väärtus võib mitmekordselt erineda.
3. Olemas on tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on administratiivne suutlikkus kohalike
strateegiate elluviimiseks oma piirkonnas
Eestis on 8 kalanduspiirkonda, kus moodustati tegevusrühmad mis tegutsevad MTÜ-dena alates 2008. a
ning on rakendanud nii EKF kui ka EMKF meetmete perioodi. Aastate jooksul on MTÜ-d välja
arendanud püsivad institutsioonid organisatsioonide igapäevaseks juhtimiseks ja toetusprojektide
hindamiseks. MTÜ-del on kokku 749 [3] liiget, sh kohalikud omavalitsused, kalanduse äriühingud ja
FIE-d, kalurite ühingud ja kalandusega seotud eraisikud, sektori välised ühingud ja ettevõtted. 2021. a
seisuga on kohalikud tegevusrühmad oma otsustega rahastanud 1165 [4] erinevat projekti, selle arvuga
on Eesti tegevusgrupid kolmandal kohal ELis. Tegevusrühmadel on head kogemused laiapõhjaliste
strateegiate koostamisel, mis arvestavad lisaks kalandusele ka muude sektorite arenguvajaduste ja
potentsiaaliga.
2019. a Tartu Ülikooli poolt läbi viidud EMKF 2014 – 2020 rakenduskava meetmete „Kogukonna
juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja „Koostöötegevused“ vahehindamine [5] sedastab, et
laia spektri osaliste kaasamine strateegiate koostamisse ja elluviimisesse on taganud selle, et strateegiad
on toimivad ning panustavad piirkondade arengusse laiemalt, integreerides kalandust kui tegevusharu
muude tegevusharudega.
4. Tegevusrühmadel on hea koostöötegevuste algatamise ja elluviimise kogemus
Perioodil 2014-2022 on kohalikud tegevusrühmad algatanud ja ellu viinud arvukalt koostööprojekte, mis
keskenduvad peaasjalikult ühistele kalandust populariseerivate sündmuste korraldamisele, ühistele
EN 63 EN
õppereisidele tutvumaks teiste EL riikide parimate praktikatega kalanduspiirkonna arendamisel, samuti
on osaletud ühiselt erinevatel kalandusmessidel ja -festivalidel nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel
tasemel. Tegevusrühmadel on hea kogemus kontaktide loomisel teiste EL riikide kalanduse
tegevusrühmadega, vahetatakse teadmisi ning võetakse üle parimaid praktikaid EMKF meetmete
rakendamisel ning toetatakse kalanduspiirkondade ettevõtjate kontaktide loomist. Ühtekokku on
tegevusrühmad algatanud 2022 aasta seisuga 131 koostööprojekti [6] mille raames viidi ellu 54
koostöötegevust riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil.
5. Välja on kujunenud väikesadamate võrgustik
2020. aasta seisuga on rannapüügil püütud kala lossitud 489 väikesadamas ja lossimiskohas, millest 414
on rannikul asuvad väikesadamad või lossimiskohad ja 75 lossimiskohta asuvad sisevetel. EKF ja EMKF
perioodil on rannapüügi sadamatesse investeeritud 25 373 352 eurot, sealhulgas EL toetus 20 562 298
eurot. Kokku on investeeritud 75 väikesadamasse, sealhulgas 59 meresadamasse ning 16 sisevete
sadamasse. Kõik väikesadamad kuhu on investeeritud EL vahendeid on välja valitud kohalike
strateegiate alusel ning on kohalikule kalanduskogukonnale olulise tähtsusega lossimiskohad. Peamiselt
on investeeritud kala lossimise ja säilitamise võimekuse tõstmisesse ja mereohutusse, tahaplaanile on
jäänud kalandusväliste teenuste arendamine. Praeguseks välja arendatud väikesadamate võrgustik kattub
olulisel määral mereturismi marsruutidega, mis loob head võimalused kalanduse kõrvalt pakkuda ka
muid sadamateenuseid.
[1] Põllumajandus ja Toiduamet
[2] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus
[3] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus
[4] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
[5] EMKF 2014-2020 rakenduskava meetmete „kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia
rakendamine“ ja „algatusrühma koostöötegevused“ vahehindamine. Tartu Ülikool 2019
[6] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Weaknesses
1. Ranna- ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus ja sissetulekud on madalad
Seoses püügi hooajalisusega on enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid
sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks.
EN 64 EN
2021. a andmete põhjal oli kalanduse- ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu
1294 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1576 eurot [1]. Tulenevalt madalatest sissetulekutest ja
kalapüügi hooajalisusest on madal ka kalurite vähene investeeringuvõimekus, mis raskendab toetuste
kasutamisel omafinantseeringu osa katmist, kui on vaja teha kapitalimahukaid investeeringuid uute
tehnoloogiate juurutamiseks kalapüügi ja töötlemise arendamiseks ning kaluri tegevuste
mitmekesistamiseks. Vähene investeeringusuutlikkus raskendab oluliselt ranna ja sisevete kaluritel
kasutusele võtta uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid
ning vastu seista kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Tartu Ülikooli läbiviidud EMKF meetme
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamise käigus läbiviidud uuringus
toetust mittetaotlenud kalurite seas vastas 53% vastajatest (100 vastajat), et puudub omafinantseering või
ei kvalifitseeruta toetuse taotlemise tingimustele [2].
2. Ranna- ja sisevete kalurid toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega
Eesti rannakaluritel tuleb oma toodangu müügil konkureerida välismaise toodanguga. Mitmed
Imporditud kalatooted on oluliselt odavamad kui Eestis püütud kala, samuti on tarbija harjunud odava
lõhega ning fileeritud külmtoodetega, mida on mugav kasutada ja mis ei vaja täiendavat töötlust.
Rannapüüdjad ei suuda pakkuda tarbijatele valmistooteid suures koguses ning müüvad oma saagid
reeglina värskena või roogituna, samuti on rannakalurite poolt pakutavad tooted suhteliselt ühetaolised,
peamiselt keskendutakse suitsutatud ja kuivatatud kalatoodetele Väheväärtuslikud kalaliigid (särg, koger,
nurg jne) on toodete valmistamisel alakasutatud.
3. Sadamate majandamine on kahjumlik ja pakutatakse vähest hulka teenuseid
Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks olulised sadamad on suures
mahus erastatud, seda nii traal kui rannapüügi sektoris. Üldreeglina kuuluvad Eesti rannapüügiks
kasutatavad väikesadamad eraomanikele ning sadamate arendamiseks on moodustatud kalurite
mittetulundusühingud. Peamiselt teenindatakse väikeseid kalapüügialuseid ning see on pigem kulu kui
tuluallikas. Samuti puuduvad reeglina sadamates teenused, mis võimaldaksid sadamapidajal teenida
täiendavat tulu sadama halduskulude katmiseks. Sadamate haldajad ei suuda teha investeeringuid mis
aitaksid maandada kliimamuutustest tulenevaid riske. Ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavad
sadamad asuvad reeglina madalas rannikumeres kus ekstreemsemaks muutvad tormid võivad taristut
oluliselt kahjustada. Senised investeeringud on keskendunud peamiselt merelisele taristule nagu
kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud sadama tehnilist taristut näiteks
kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on
olulist tähelepanu pööratud kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad
EN 65 EN
jms). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste parendamisele. Kalurid
saavad väikesadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused
olmetingimuste pakkumiseks.
4. Oluline osa kutselistest kaluritest on eakad ning nende teadmised ettevõtluse arendamiseks ei
ole piisavad
Rannapiirkondades on kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal ligi poolteist korda väiksem Eesti
keskmisest. Ranna- ja sisevete püügis hõivatud kaluritest on ligikaudu pool põhi- ja keskharidusega,
ebapiisavad teadmised on tingitud ka asjaolust, et rannakalurid on suhteliselt eakad ning sektori
keskmine vanus on üle 50 eluaasta [3]. Oluline osa rannakaluritest on saanud oma põhi, kesk ja erialase
hariduse nõukogude ajal, kus ettevõtlust käsitlevaid teadmisi ei peetud oluliseks. Sellest lähtub ka
kalurite keskmisest madalam finantskirjaoskus, mis omakorda tingib kehvema toimetuleku ja
investeerimisvõimekuse võrreldes muude sektoritega ning oskuse ja julguse kasutada maksimaalselt EL
toetusvahendeid. Rannakalurite teadmised ja oskused müügi ja turunduse alal on kesised, reeglina
kasutatakse oma toodete müügil kõige lihtsamaid võtteid, näiteks müümine laatadel, turgudel ja
väikestes müügipunktides. Digitaalseid müügiplatvorme kasutatakse vähe ja müügitegevuse sidumine
suurte kampaaniatega on väga vähene. Kalatoodete tootearendusega tegelevad väga vähesed kalurid.
Sinimajanduse arendamiseks puuduvad valdaval osal kaluritel teadmised ja oskused, turismiteenust
pakuvad vähesed kalurid, põhjuseks eelkõige oskamatus oma teenuseid pakkuda ja klientidega suhelda.
5. Ühistuline majandustegevus on vähene
Praegused ärimudelid rannakalanduses on suures osas individuaalsed ehk kalurid püüavad oma saagid ja
müüvad neid reeglina üksinda, rannakalanduses on ainult üks sisevetel tegutsev tootjaorganisatsioon.
Vähestes sadamates, kus on välja kujunenud tugevad kalurite kogukonnad, tehakse koostööd oma
saakide müümisel ja mingil määral ka sadamate haldamisel. Koostöö saakide väärindamisel ja
turustamisel on levinud väga vähesel määral, see on oluline takistus rannakaluritel pääsemaks suuremate
kaubanduskettide lettidele. Rannapüük on sesoonne ja kala kogused kõiguvad, see ei luba aastaringselt
pakkuda stabiilset toodete valikut. Ühistulise tegevuse vähesus ja ebapopulaarsus on tingitud suurel
määral ajaloolisest taustast ning kalurite ühistulist tegevust võrreldakse nõukogudeaegse kolhoosiga, kus
osalemine oli riiklik kohtus mitte vajadus.
6. Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ning kudealade taastamise projekte algatatakse
vähe
EN 66 EN
38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on
heas seisus 17 ja madalseisus 21 kalaliiki. Madalseisus on eelkõige rannikumere ja siseveekogude
kalavarud [4]. Rannikumere ja sisevete kalavarude seisu mõjutavad otseselt kudealade halb kvaliteet
ning tõkked kalade rändeteedel. Koelmualasid kahjustavad nii looduslikud kui inimtekkelised mõjurid.
Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuudatustega nagu sademete režiim ja maakerge ning järvede
ja vanajõgede looduslik vananemine, mille käigus kalade koelmualad kattuvad setetega ning toimub
soostumine. Viimase pooleteise sajandi jooksul on intensiivistunud inimtekkelised mõjurid nagu
maaparandus, jõgede voolusängide õgvendamine ja vooluhulkade vähendamine. Samuti on kudealade
halvale olukorrale kaasa aidanud jõgede paisutamine ja tõkestamine, mille tulemusena hävinevad jõgede
kärestikud ja kalade ligipääs kudealadele on takistatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks
suudete ummistumine ja kinnikasvamine [5]. Kunstkoelmute rajamine kalavarude looduslikuks
taastamiseks on vähene, samas on kunstkoelmute rajamine erinevate kalaliikide (eriti koha) varude
taastamise puhul efektiivne meede [6].
Kalanduspiirkondades puudub motivatsioon teemaga tegeleda ning tegevused on jäänud tahaplaanile,
EMKF perioodi on näidanud, et kudealade taastamise projekte algatatakse vähe. Peamiseks põhjuseks on
projektide elluviimiseks vajalike keskkonnalubade taotlemise keerukus, projektide elluviimise keerukus
ning rahatusvahendite leidmine tegevuste elluviimiseks.
7. Taristu prügi kogumiseks merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud
Kalavarude olukorda mõjutab ka kalapüügiga kaasnevad mõjud nagu hüljatud ja kaotatud püügivahendid
mille negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev. Peamiselt sünteetilistest materjalidest valmistatud
püügivahendid võivad kontrollimatult majanduslikelt olulisi kalaliike püüda veel aastaid peale kaotsi
minemist või hülgamist, hüljatud püügivahendi püügivõimekuseks hinnatakse ca 6% kahe aasta jooksul
peale kaotsi minemist.
Püügisektoris tekib ka mittebioloogilisi jäätmeid nagu plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid jms,
osa sellest prügist satub merekeskkonda. Plastprügi on merelise prügi seire aruande kohaselt Eesti
rannikualadel kõige levinumat tüüpi, moodustades 2019-2020 aasta aruande kohaselt 65% prügi
koguhulgast.
Eestis puudub taristu kus oleks võimalik koguda ja ladustada kasutusest välja läinud püüniseid ja muud
kalapüügiga kaasnevaid mittebioloogilisi jäätmeid. Reeglina antakse need jäätmed ära kui
segaolmejäätmed või halvematel juhtudel jäetakse üldse vette või kaldale. Kalurite teadlikkus mereprügi
negatiivsetest mõjudest kalavarudele on vähene ning probleemi ei teadvustata.
EN 67 EN
[1] Statistikaamet
[2] EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamine. Tartu
Ülikool, 2019
[3] Maaeluministeerium
[4] Keskkonnaministeerium
[5] Kalakoelmute seisund ning kalakoelmute melioreerimise lähteülesannete koostamine.Tartu Ülikool,
2015
[6] Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil. Tartu Ülikool, 2015
Opportunities
1. Kalavarude olukord paraneb
Majanduslikult olulisi kalaliike on Eesti ranniku ja sisevetes umbes 38. Kuna Eestit ümbritsev meri on
riimveeline, sobib see elukeskkonnaks ka paljudele mageveekaladele, seega on üldiselt olemas head
tingimused kalavarude paranemisele. Praegusel hetkel on majanduslikult olulistest kalavarudest ranna ja
sisevetes 15 (39%) kalaliiki heas seisus.
Kalavarude kaitseks kehtestatakse erinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad varude mitmekesisuse ja
jätkusuutlikkuse. Eesti rannakalurite põhilised kaubakalad (räim, ahven, koha ja haug) kaitstakse
erinevate meetmetega (kvoodid, alammõõdud, püüniste silmasuurused jms.). Varude pidev seire tagab,
et kalavarud püsivad stabiilsetena või suurenevad, pakkudes rannakaluritele arvestatavat tulu kalapüügist
ka pikemas perspektiivis.
2. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid sinimajanduse sh turismi arendamiseks
Rannakülad pakuvad häid võimalusi keskkonnasõbraliku ranniku ning mereturismiga tegelemiseks ja
muu väikeettevõtluse arendamiseks, seejuures on võimalik ära kasutada ära kohalikku kalanduse ja
merenduse traditsioone ja kohalikku toidukultuuri. Rannikuturism keskendub peamiselt maapealsetele
tegevustele nagu puhkus ja aktiivsed tegevused maismaal ja rannikul. Rannikuturism on Eestis
populaarne, viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiga
madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta
tasemele [1]. Harrastuskalapüük on tõusvas trendis, 2018. aasta seisuga on Eestis ca 170 000
harrastuskalapüüdjat ning nähakse ette nende arvu suurenemist 185 000 aastal 2030. Mereturism
keskendub tegevustele mis jäävad rannikust kaugemale, kuid mis ikkagi on tihedalt seotud kohaliku
rannapiirkonnaga. Transpordiameti andmetel on väikelaevade külastused Eesti sadamatesse tugevalt
EN 68 EN
kasvavas trendis ning 2019 aastal külastas Eesti ranniku väikesadamaid 14 561 alust millel reisis 57 530
inimest [2]. 2010. aastal külastas Eesti väikesadamaid 9462 alust, millel reisis 20 458 inimest, seega
külastuste kasv 9 aasta jooksul on ca 65% aluste osas ja üle 100% reisijate osas. Viimastel aastatel on
väikesadamate külastatavus jäänud 14 – 16 tuhande aluse vahele, keskmiselt viibivad alused sadamas 1,7
päeva ning arvestuslikult kulutab üks reisija sadamas keskmiselt 100 eurot päevas, kokku on külastatud
67 Eesti väikesadamat. Eesti väikesadamate arengu kontseptsioon näeb ette väikesadamate külastuste
jätkuvat tõusu, peamise probleemina nähakse võrgustiku ebaühtlust kus näiteks Eesti lääne ja
edelapoolel rannikul on palju sadamaid, kuid Liivi ja Soome lahes vähe ning teineteisest ca 30 meremiili
kaugusel asuvate sadamate võrgustikku tekivad augud. Rannakultuuri ja rannakalanduse sidumine
kohalike turismitoodete ja puhketeenustega aitab kaasa eristumisele teistest sihtkohtadest.
Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid ja potentsiaal sinimajanduse arendamiseks, näiteks:
pilliroo töötlemine, ravimuda, vetikate kasvatamine ja töötlemine jne. Piirkonnad on rikkad
loodusressursside poolest, mis võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist,
metsandust jms.
3. Tarbijate huvi kohaliku kala vastu on kasvav
Töötlemata kala tarbimise puhul on Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt 2019 [3] aastal läbi viidud uuringu
alusel ostuotsuse suurim mõjutaja kala värskus (95% vastanutest), teisel kohal oli kindel kala liik mida
soovitakse osta (93% vastanutest) ning alles kolmandal kohal oli hind (92% vastanutest) kusjuures ainult
pool pidas hinna mõju väga suureks. Huvi kohaliku kala vastu on, sest ainult kohalikud kalurid suudavad
pakkuda värsket kala ja kalatooteid ning Eestis laialt levinud ja ostajatele omaseid kalaliike. Eesti
Konjuktuuriinstituudi 2020 [4] aasta tarbijauuringus küsiti tarbijatelt ettepanekuid kuidas parandada kala
pakkumist kauplustes (lk 66). Vastustest selgus, et tähtsad on tegurid, mis puudutavad kala päritolu.
Kauplustele soovitatakse eelistada kodumaiste töötleja tooteid, see on vastajaist väga oluline 51% ja
mõnevõrra oluline 39% jaoks. Päritolumaa äramärkimist peab väga oluliseks 46% ja mõnevõrra
oluliseks 45% vastanuist. 38% peab väga oluliseks (47% mõnevõrra oluliseks) püügipiirkonna või
kasvatamise koha lisamist nii värske, külmutatud kui ka suitsutatud kala puhul. Paraku on kauplustes
saadaolev kala ja kalatooted tihtipeale importpäritolu ning kodumaise (eriti rannakalurite püütud) kala
osakaal on väike, seega on potentsiaali turuosa suurendamiseks.
4. Kasvav huvi kalanduse ja merenduse traditsioonide vastu
Kalanduse ja merenduse traditsioonide säilitamise ja edendamisega tegelevad peaasjalikult kohalikud
tegevusrühmad koostöös taotlejatega ning kalanduse populariseerimine ja tutvustamine laiemale
avalikkusele on muutnud oluliselt süsteemsemaks. EMKF perioodil on pea kõigis kalanduspiirkondades
EN 69 EN
välja kujunenud regulaarselt toimuvad kalandust populariseerivad sündmused, kus tutvustatakse
piirkondade merendus ja kalandustraditsioone ning kohalikke kalatoite. Kokku on korraldatud 2014 –
2020 perioodil 33 kalandus/merendus teemalist sündmust kus osales ca 25 tuhat inimest. Üleriigiliselt
viiakse iga aastaselt läbi avatud sadamate päeva, kus osalejad saavad tutvuda kalasadamate tegevusega
ning tutvuda kaluri elukutsega. Traditsiooniliselt aprilli lõpus toimuva sündmuse raames avab oma uksed
ca 25 sadamat, sündmust korraldatakse aastast 2017 mil sündmusel osales ca 5000 inimest, 2019 aastal
toimunud avatud sadamate päeval osales juba ca 25 000 inimest, 2020 ja 2021 aasta avatud sadamate
päev jäi seoses Covid-19 viiruse levikuga ära. 2022. aasta avatud sadamate päeva külastas rekordilised
35 000 inimest. Olulist tähelepanu pööratakse kalanduse tutvustamist lastele, kalanduspiirkondades on
EMKF perioodil korraldatud 17 kalandus- ja merendusteemalist lastelaagrit, kus osales ca 300 last.
Laagriperioodi pikkus on ca 10 päeva, mille käigus tutvutakse piirkondade kalandusega, käiakse koos
kaluriga merel, valmistatakse kalatoite jne. Traditsioonide säilitamiseks ja edendamiseks on välja antud
9 kalanduse ja merenduse ajalugu käsitlevat raamatut, valminud 4 kalandusteemalist filmi ja 5
kalandusteemalist püsiekspositsiooni [5]. Pingutused kalanduse ja merenduse populariseerimiseks on
vilja kandnud ning rannikuturismi populaarsus Eestis on kasvav, kalandus annab potentsiaalsetele
klientidele lisaargumendi miks külastada just rannikul asuvaid turismisettevõtteid ning osaleda erinevatel
sündmustel. Viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiaga
madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta
tasemele ning kiirem on taastumine just rannaäärsetes piirkondades [6].
[1] Eesti elanike ööbimisega sise ja välisreisid 2021. Statistikaamet
[2] Eesti väikesadamate külastusandmed. Transpordiamet
[3] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjuktuuriinstituut, 2019
[4] Kala ja kalatoote tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut
[5] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
[6] Eesti elanike ööbimistega sise ja välisreisid 2011. Statistikaamet
Threats
1. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud
2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt võib Läänemerel
kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit. Mereveetase võib
tulevikustsenaariumite järgi 21. sajandi lõpuks tõusta kuni 60 sentimeetrit. Tsüklonite trajektooride
EN 70 EN
muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini
ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid
ennustavad ka keskmise tuule kiiruse kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest
tulenevad ohud mõjutavad enam ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavate sadamate taristut.
Suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liiva ja setetega ning kahjustavad
sadamas asuvaid aluseid. Samuti võib olulisel määral väheneda tööohutus sadamates ja meresõiduohutus
üldisemalt [1].
Prognoositud kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud
ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle
puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem
vastupidavate liikide arvukust ja varude suurust Läänemeres ja Eesti siseveekogudes. Meremudelite
põhjal on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C kõrgem ning
suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh
Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2–7 °C võrra [2]. Soojenemisega suureneb
soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ning külmalembeste kalaliikide ränne põhja poole võis siis
väljasuremine. Samuti kaasneb soojenemisega orgaanilise aine lagunemine ja hapniku vähenemine
rannikuvees, see omakorda kiirendab eutrofeerumist ning mürgiste vetikate laiemat levikut.
Kliimamuutustest tulenev vee soojenemine omab ranna ja sisevete kalurkonnale laiemat mõju. Suureneb
vajadus kala säilitamise seadmete järele, ilmneda võivad negatiivsed mõjud rannikuturismile.
2. Imporditud kalatoodete tarbimine suureneb
Kalatoodete importtooted omavad olulist mõju Eesti rannapüüdjate toodangule ja konkurentsivõimele.
Kala tarbimine elanikkonna hulgas suureneb, kuid tarbimisharjumused keskenduvad importtoodetele.
2019 aastal toodi Eestisse värsket lõhet ja forelli kokku 6,9 tuhat tonni (5,6 tuhat tonni lõhet ja 1,3 tuhat
tonni forelli), seda on 24% rohkem kui 2018 aastal [3]. Kalatoodetest eelistavad tarbijad sagedasti
importtooteid, sealhulgas Läti ja Leedu kalatööstuste toodangut mis on hinnalt Eesti omast odavam.
3. Oluliste turgude äralangemine või nõudluse järsk vähenemine
Suureks ohuks on oluliste sihtturgude kadumine erinevete poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja
muude tegurite tõttu. Rannapüüdjad kes tegelevad suuremahulise räime püügiga ning kelle toodang
suunatakse külmutatuna idaturule on suures sõltuvuses turgude stabiilsusest ning riikide poliitilised ja
majanduslikud faktorid võivad oluliselt mõjutada toodete turustamist. Oluliste turgude äralangemine
koos nõudluse järsu vähenemisega realiseerus 2020. aasta kevadel, kui COVID-19 pandeemia seiskas
kogu majanduse ning mõjud kalandusele olid väga otsesed, veel olulisem tagasilöök turgudel realiseerus
EN 71 EN
2022. aastal kui Vene Föderatsioon väed ründasid Ukraina Vabariiki Tekkisid olulised turutõrked
kalatoodete eksportimisel välisriikidesse, hinnanguliselt vähenes eksport perioodil märts-mai 50%, kuid
taastus järgnevatel kuudel suhteliselt kiiresti [4]. Kuna kala eksport pidurdus, siis vähenes ajutiselt ka
kala kokkuost rannakaluritelt. Ajutiselt kaotasid turu rannakalurid, kelle klientideks olid kohalikud
HORECA sektori ettevõtted, oluliselt vähenes ka kala kokkuostu hind. Seega võib oluliste turgude
äralangemine ja nõudluse järsk vähenemine kohalikku rannakalurit otseselt puudutada.
4. Kalavarude ebastabiilsus
Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest, olgu siis tegemist kutselise kaluri
või harrastuspüüdjaga. Kalavarude vähenemisel võivad olla väga mitmesugused põhjused nagu ülepüük
(sh. ebaseaduslik kalapüük), kalade kudealade ja elupaikade ahenemine ning nende seisundi
halvenemine, Läänemerre lisandunud võõrliigid ning klimaatiliste tingimuste muutmine.
Kliimamuutused on oluliseks kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks. Enamik rannapüügi
liikidest sigib kevadel, ajalooliselt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel kogunenud lume sulamisest
tekkinud suurvesi, mis loob kaladele sobivad kudetingimused. Seoses keskmise temperatuuri tõusuga
esineb üha enam lumevaeseid talvesid mille tulemusel on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt
langenud, samuti on kevadiste suurvete aeg nihkunud varasemaks, mil päikesekiirgus ei ole piisav
zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude toidubaasi tekkeks. Kalavarude
järsk vähenemine on lähiminevikus Eesti rannakalanduses realiseerunud. Aastatel 1990-1998 oli
rannakalandus väga tulus tegevusala, saagid olid küll varieeruvad, kuid tagasid rannakaluritele hea
sissetuleku kuni sajandivahetuseni. Kui aastal 1996 oli rannakalandussektori müügikäive 42,5 miljonit
krooni siis aastaks 1999 oli see kahanenud 25,3 miljoni kroonini. Sajandivahetuseks oli rannakala varu
madalseisus, tulenevalt kesistest saakidest ja tegevusharu vähesest tulususest oli majanduslikult
kalapüügist sõltuvate isikuste arv oluliselt vähenenud, kui 1996 aastal oli Eestis Läänemere kutselisi
rannakalureid umbes 2100 siis aastaks 1999 oli see arv vähenenud 1500le [5]. Rannakala varud ja
saagikus hakkasid paranema aastal 2015 ning tänaseks päevaks on olukord märkimisväärselt paranenud,
kuid ligi 15 aastane madalseis on jätnud Eesti rannapüügisektorile oma jälje.
[1] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium
[2] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium
[3] Kala ja kalatoodete tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut
[4] „Rannakalanduse visioonid ja tulevikustsenaariumid“. Saki Consult OÜ, 2020
EN 72 EN
[5] Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tulevikuperspektiivid. AS Helmes, OÜ
Hansa Uuringud, 2005
Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in
Article 8(5) of the EMFAF Regulation
MAJANDUS
Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust
Ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikus on madal (nõrkus 1). Eesti
rannakalandus on pikkade traditsioonidega ning kalandusega soovitakse tegeleda (tugevus 1) ning Eesti
püügivõimaluste stabiilne jaotusmehhanism julgustab kalureid tegema investeeringuid (tugevus 2). Eesti
rannapiirkonnad on rikkad seni kasutamata ressurssidest (võimalus 2). Investeeringute toetamine kalurite
majandustegevuste mitmekesistamisse aitavad maandada riske mis tulenevad rannakalurite jaoks oluliste
turgude ära langemisest (oht 3) ja majanduslikult oluliste kalavarude suurtest kõikumistest (oht 4) või
kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).
Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist
majandustegevust
Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega (nõrkus 2) ja
ühitustulise majandustegevus kala püügi, töötlemise ja turustamise alal on vähene (nõrkus 5). Eestis on
stabiilne püügivõimaluste jaotusmehhanism mis julgustab ja soodustab investeeringuid ja tagab tooraine
olemasolu kaluritele (tugevus 2). Investeeringute toetamine aitab paremini ära kasutada tarbijate
kasvavat huvi kohalike kalatoodete vastu (võimalus 3) ning maandada riske mis tulenevad import
kalatoodete tarbimise kasvust (oht 2).
Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust
Väikeste kalasadamate majandamine on kahjumlik ning sadamates pakutakse vähest hulka teenuseid
(nõrkus 3). EKF ja EMKF perioodil tehtud investeeringute toel on välja kujunenud väikesadamate
võrgustik mis olulises osas kattub mereturismi marsruutidega (tugevus 6). Merendus ja kalandusturism
Eesti rannikumeres (võimalus 2) ning ühiskonna huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu
(võimalus 4) on kasvas trendis, seega on sadamate haldajatel olemas potentsiaal teenuste pakkumiseks.
Investeeringute toetamine suurendab sadamates pakutavate teenuste hulka ning vähendab kahjumlikust.
EN 73 EN
Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades
Ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega, kalurite pakutavad
tooted on suhteliselt ühetaolised ning väheväärtuslikuks peetud kalaliigid ei ole leidnud aktiivset
kasutust toodetena (nõrkus 2). valdaval osal kaluritest puuduvad teadmised ettevõtluse arendamisest,
sealhulgas tootearendusest (nõrkus 4). Piirkondades tegutsevatel tegevusgruppidel on head kogemused
koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel, sealhulgas projektide osas mis puudutavad tootearendust ja
teadmiste suurendamist (tugevus 4). Tarbijate huvi kohaliku kala ja kalatoodete vastu on kasvav, seega
on potentsiaalne turuosa tootele olemas (võimalus 3). Kalurite pakutavate toodete arendamine maandab
rannakalanduses riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise suurenemisest.
Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja
leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju.
Ranna ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus on madal (nõrkus 1) ning kalurid ei suuda kasutusele
võtta madalama kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid. Väikesadamate majandamine on
kahjumlik (nõrkus 3). Investeeringute toetamine vähendab kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1) ja
negatiivseid mõjusid mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).
Investeeringute toetamine võtmaks kasutusele piirkondade ressursse ning kasutamaks ära
rannakalandusele kasulikke trende turismi ja kohaliku kala tarbimise osas vähendavad oluliselt
kalandusest hooajalisusest, ilmastikust ja majanduskeskkonnast tulenevaid riske ning suurendavad ranna
ja sisevete kalandussektori vastupanu võimalikele kriisidele.
Mitmekesiste võimaluste kasutuselevõtmise toetamine ja rannakalandussektori populaarsuse kasv aitab
kaasa nooremate ettevõtjate toomisele kalandussektorisse ja aeglustab sektori vananemist.
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine
Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ja kudealade projekte algatatakse vähe (nõrkus 6), Eestis
on kalapüük pikkade traditsioonidega tegevusala ning välja on kujunenud tugev ranna sisevete kalurkond
kes soovib kalandusega tegeleda (tugevus 1), samuti on kohalikel tegevusrühmadel hea
koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemus (tugevus 4) ning tegevusrühmad suudavad algatada
ning toetada kudealade projektide elluviimist. Kudealade taastamise projektide algatamine ja elluviimine
EN 74 EN
aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab ohtusid rannakalandussektorile mis
tulenevad kalavarude ebastabiilsusest ja suurtest kõikumistest majanduslikult oluliste kalaliikide osas
(oht 4).
Parandada üldist veekeskkonda ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest ja
siseveekogudest
Prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud (nõrkus 7). Kalanduspiirkondades
on hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemusega tegevusgrupid (tugevus 4), kes suudavad
algata ja ellu viia suuremahulisi keskkonnalaseid projekte. Eestis on välja kujunenud väikesadamate
võrgustik (tugevus 5) mis on heaks aluseks elementaarse veekeskkonnast prügi kogumise taristu
loomiseks. Veekeskkonna probleemidega tegelemine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1)
ning vähendab riske mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).
SOTSIAAL-MAJANDUS
Kalanduskogukondade arengu soodustamine
Eesti rannapiirkondades on olemas tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on olemas administratiivne
suutlikkus kohalike strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks (tugevus 3). Kohalike strateegiatega on
võimalik pakkuda välja parimaid lahendusi, kuidas kasutusele võtta rannapiirkondade ressursse ning
paremini ära kasutada mere ja rannikuturismis valitsevaid positiivseid trende (võimalus 2). Paremini ära
kasutada kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat
huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3). Võimaluste kasutuselevõtmise soodustamine läbi projektitoetuste
aitab maandada rannakaluritele oluliste turgude ära langemisest tulenevaid riske (oht 3) ja kalavarude
ebastabiilsusest tulenevaid ohte (oht 4) ja kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).
Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi
Oluline osa kutselistest rannakaluritest on suhteliselt eakad ning kalurkonna teadmised ettevõtluse
arendamiseks ei ole piisavad (nõrkus 4). Eesti kalanduspiirkondades on välja kujunenud tugev kalanduse
tegevusrühmade võrgustik, kes tunnevad oma piirkondade kalurite vajadusi uute teadmiste osas ning
suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks (tugevus 3).
Tegevusrühmadel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel (tugevus 4). See
soodustab ühisprojektide teket mis on suunatud kalanduskogukondade oskuste ja teadmiste
suurendamisele. Ranna ja sisevete kalurite teadmiste ja oskuste suurendamine võimaldab paremini
EN 75 EN
kasutusele võtta rannapiirkondade mitmekesiseid ressursse (võimalus 2), paremini ära kasutada kasvavat
huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala
vastu (võimalus 3).
Kasvab kalurite võimekus efektiivselt kasutada EL toetusvõimalusi ning paremini korraldada oma
ettevõtete majandustegevust, edendada finants ja digitaalset kirjaoskust sealhulgas võimekust kasutusele
võtta digitaalseid müügiplatvorme oma saakide või toodete müügiks. Suureneb kalurite vastupanuvõime
võimalikele majandus ja keskkonnakriisidele ning luuakse head eeldused nooremate kalurite
lisandusemisele rannakalandussektorisse. Suureneb kalurite teadlikus mereprügi negatiivsetest mõjudest
kalavarudele ning teadvustatakse enam merekeskkonna kaitsmise vajadust.
EN 76 EN
2. Priorities
Reference: Article 22(2) and point (c) of Article 22(3) CPR
2.1. Priorities other than technical assistance
ID Title
1 Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2 Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food security in the Union
3 Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture communities
EN 77 EN
2.1.1. Priority: 1.Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
Specific objectives
Specific objective
1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing vessels
1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-based decision-making
1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
EN 78 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalalaeva Kalapüügi investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning
arendada ranna- ja sisevetepüügil jääalust kalapüüki, ;suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmist parendades seeläbi ühtlasi ka
töötingimusi ning ohutust kalalaeva pardal ja talvisel kalapüügil.
Püügivahendi parendamise toetuse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja –lindude,
sh kaitsealuste liikide hukkumist püünistes.
Traalpüügi sadama investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada
vastupidavust kliimamuutustele ning soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike (sh alternatiivenergial töötavate) tehnoloogiate ja
ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu sadamates.
Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on välja töötada uuenduslikud, säästlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad (nt tehnoloogiad, mis
aitavad tõsta vastupanuvõimet kliimamuutustele, vähendada kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele).
Kalapüügi uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Toetatkse uuringuid, mille tõstavad sektori
konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja
kaitsealustele liikidele.
Kalapüügi teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügisektoris läbi teavitustegevuste, suurendada kalapüügisektori
keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega
katseprojektide elluviimiseks, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille
läbi paraneksid ka majandustulemused. Kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud
sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.
EN 79 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalapüügisektori ettevõtjad, avalikkus.
EN 80 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 81 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 82 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned innovatsiooni ja teadusprojektid hõlmata koostööd nii teiste ELi
liikmesriikide kui ka kolmandate riikide teadusasutustega.
EN 83 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori
ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid
arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, prioriteet I raames
rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.
EN 84 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 30.00 390.00
EN 85 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or
reference value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 1,013.00 -
CR10 Actions contributing to good environmental status including nature restoration,
conservation, protection of ecosystems, biodiversity, animal health and welfare
actions 0.00 0 210.00 -
CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business models or
methods)
number 0.00 0 34.00 -
CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 140.00 -
EN 86 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 12,197,851.00
EN 87 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalalaeva mootori vahetamise toetuse eesmärk on suurendada energia efektiivsemat kasutamist ja soodustada investeeringuid, mis vähendavad
kalalaevade CO2 emissioone.
EN 88 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalapüügisektori ettevõtjad.
EN 89 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 90 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 91 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Ei kohaldu.
EN 92 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori
ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid
arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, siis prioriteet I raames
rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.
EN 93 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 15.00 150.00
EN 94 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline or reference value Reference Year Target (2029) Source of data Comments
CR18.2 Energy consumption leading to CO2 emissions reduction litres/h 0.00 0 1.07 -
EN 95 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
03. Contributing to climate neutrality 280,000.00
EN 96 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse eesmärk on tagada seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmine, suurendades sealjuures avaliku halduse
suutlikkust ja tulemuslikkust. Kalanduse kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka infosüsteemide ja elektrooniliste rakenduste arendamist ja
hooldust sealhulgas andmevahetuse arendamist, digitaalsete jälgitavuse süsteemide väljatöötamist ja rakendamist ning vajaliku riist- ja tarkvara soetamist.
Kontrolli ja järelevalve seadmete toetuse eesmärk on tagada elektrooniliste andmete edastamine, püügitegevuse seire ja tõhusam järelevalve. Kalanduse
kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka investeeringuid kaugseire seadmetesse (nt kaamerad, sensorid), väikesemahulise rannapüügi digitaalse
andmeedastuse seadmetesse ja kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimise seadmetesse.
Kalandusandmete kogumise toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida saab kasutada kalavarude majandamisotsuste
tegemiseks ja mereelustiku kaitse planeerimiseks. Riikliku kalandusandmete kogumise tööplaani koostamisel lähtutakse kehtivast õigusraamistikust, mis
näeb ette muuhulgas andmete kogumise kutselise ja harrastuskalapüügi, kalavarude seisundi ja kaaspüügi kohta. EMKVFi vahendeid kasutatakse ka
andmepäringutele vastamiseks, andmete kogumisega seotud infosüsteemide arendamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks. Töökava raames uuritakse ka
kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele.
EN 97 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalandussektori ettevõtjad, teadus- ja arendusasutused, riigisektor, avalikkus.
EN 98 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 99 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 100 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kalanduse
andmete kogumise vastutavate kui ka järelevalvega seotud asutustega.
EN 101 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.
EN 102 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 805.00 1,602.00
EN 103 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or reference
value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR12 Effectiveness of the system for “collection, management and use of data” (scale:
3=high, 2=medium, 1=low)
scale 3.00 2020 3.00 -
CR15 Control means installed or improved means 0.00 0 1,597.00 -
CR19 Actions to improve governance capacity actions 0.00 0 30.00 -
EN 104 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
10. Control and enforcement 6,479,200.00
11. Data collection and analysis, and promotion of marine knowledge 8,549,800.00
EN 105 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalade kudemistingimuste parendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise
mitmekesisuse säilimisele. Sekkumise raames on kavas toetada ka kudealade taastamisega seotud uuringuid, sh Natura 2000 aladel.
Keskkonnaalase uuringu toetuse eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust
kalavarude olukorrale. Näiteks võib rahastada riiklikes uuringute kavades või merestrateegia meetmekavas toodud uuringuid, kalavarude seisundi uuringuid,
kudealade uuringuid.
EN 106 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalandussektor, teadus- ja arendusasutused, avalikkus.
EN 107 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 108 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 109 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka
kolmandate riikidega.
EN 110 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.
EN 111 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 2.00 32.00
EN 112 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or
reference value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR10 Actions contributing to good environmental status including nature restoration,
conservation, protection of ecosystems, biodiversity, animal health and welfare
actions 0.00 0 20.00 -
EN 113 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
01. Reducing negative impacts and/or contributing to positive impacts on the environment and contributing to a good environmental status 5,600,000.00
EN 114 EN
2.1.1. Priority: 2.Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
Specific objectives
Specific objective
2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable
in the long term
2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
EN 115 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on toetada näiteks uute teenuste ja varustuse väljatöötamist kui ka uuendamist (tootmis-, tarne- ja
müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni, koostöövõimalusi teiste
tegevusvaldkondadega jms.
Vesiviljeluse uuringutoetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori
konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi.
Vesiviljeluse teadmussiirdetoetuse eesmärgiks on edendada koostööd vesiviljelussektoris läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide
elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist
majandamist, läbi mille paraneksid ka majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest.
Vesiviljeluse investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa toodangumahu kasvule, leevendada kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada
tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada kuid
aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Näiteks
tormikindlamad sumbad merevesiviljeluse arendamisel, hapnikusüsteemide veetemperatuur tõusu ohjamiseks, puurkaevude rajamine kuivade perioodide
vältimiseks, mil looduslikes veekogudest vett ei ole kasvandusse võtta jms.
EN 116 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, avalikkus.
EN 117 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 118 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 119 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka
kolmandate riikidega, eelkõige vesiviljeluse innovatsiooni edendamisel ning vesiviljeluse võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamisel.
EN 120 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Turutõrgete leevendamiseks
on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend vesiviljeluse edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 2 000 000 eurot.
EN 121 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 8.00 58.00
EN 122 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or reference
value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR01 New production capacity tonnes/year 0.00 0 6,400.00 -
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 19.00 -
CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business
models or methods)
number 0.00 0 14.00 -
CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 22.00 -
CR20 Investment induced euro 0.00 0 4,000,000.00 -
EN 123 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 9,982,000.00
EN 124 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetuse raames on võimalik toetada uute teenuste ja varustuse väljatöötamist ja
uuendamist (sealhulgas tootmise-, tarne- ja müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni,
koostöövõimalusi teiste tegevusvaldkondadega jms.)
Vee-elusressursside väärindamise uuringutoetuse eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille
läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist ning parandada seeläbi sektori
majandustulemusi.
Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemises läbi
teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis soodustab sektori konkurentsivõime suurendamist,
kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paranevad sektori majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse
tõstmine säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest ja töötlemisviisidest.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus võimaldab toetada turu-uuringud, et paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid
protsesse ja tarbijate vajadusi. Kohalikel ja rahvusvahelistel messidel osalemine, kestlikkust ja kvaliteeti kommunikeerivate sertifikaatide ja märgiste
võimaldamine toodetel, mis aitavad kohaneda tarbijate vajaduste ja nõudmistega turgudel.
Välisturgude avamise toetuse eesmärk on vähendada sõltuvust üksikutest välisturgudest, võimaldades aktiivselt siseneda uutele turgudele ning tagada
operatiivselt vajalikud toimingud olemasolevate turgude avatuna hoidmisel.
Tootmis- ja turustamiskavade toetus eesmärgiks on tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevuste toetamiseks, et
kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet tõsta. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise
poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa uute toodete tootmisele, ressursitõhususe suurendamisele,
taastuvenergia kasutuselevõtmisele (et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõjusid), säästvamate ja taastuvenergiaallikatele üleminekule ning
digitaliseerimisele.
Kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral, võimaldab maandada erandlikest sündmustest tingitud turuhäirete kahjulikke mõjusid.
Sellised kriisiabi hüvitised võivad hõlmata saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning hüvituse
maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele märkimisväärsete turuhäireid põhjustavate erakorraliste sündmuste
korral.
EN 125 EN
EN 126 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad, avalikkus.
EN 127 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 128 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 129 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka
kolmandate riikidega, eelkõige uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel.
EN 130 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Nende turutõrgete
leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks, mille esialgseks
mahuks on planeeritud 5 000 000 eurot.
EN 131 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 13.00 271.00
EN 132 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or reference
value
Reference
Year Target (2029)
Source of
data Comments
CR04 Businesses with higher turnover entities 0.00 0 26.00 -
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 449.00 -
CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business
models or methods)
number 0.00 0 26.00 -
CR16 Entities benefitting from promotion and information activities entities 0.00 0 30.00 -
CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 20.00 -
CR20 Investment induced euro 0.00 0 10,000,000.00 -
EN 133 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 25,813,058.00
07. Compensation for unexpected environmental, climatic or public health events 1,400,000.00
EN 134 EN
2.1.1. Priority: 3.Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
Specific objectives
Specific objective
3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing and aquaculture communities
EN 135 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine piirkondade tegevusstrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks CLLD alt – üles põhimõttel.
Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine läbi projektitaotlusvoorude. Kalanduse tegevusrühmade
koostöö edendamise toetamine siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Vee-eluressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamise eesmärgiks on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada
kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele, toetada taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist.
Ranna ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamise toetamise eesmärgiks on parendada väikesadamate taristut ja tõsta sadamate
multifunktsionaalsust täiendavate teenuste osutamiseks. Samuti on võimalik toetada veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamist, väikesadamate
kindlustamist negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu.
Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise toetamine, et soodustada investeeringuid,
kalurite majandustegevuse mitmekesistamiseks, suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus- ja kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele.
Võimalik on taastuvenergeetika lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise investeeringute toetamine. Näiteks: investeeringud
toomisvahendite soetamisse, turismiteenuste osutamiseks vajaliku taristu arendamisse, piirkonnaspetsiifiliste ressursside kasutuselevõtu (pilliroog,
ravimuda, vetikate töötlemine jms) toetamisse.
Keskkonnatingimuste parendamise toetuse eesmärk on parendada näiteks kohaliku tähtsusega kudealade olukorda, toetada kunstkoelmute paigaldamist
ja tegevusi, mis parendavad keskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms).
Kalanduse ja merenduse traditsioonide ning kultuuripärandi edendamise toetamise eesmärgiks on rannakogukondade identiteedi tugevdamine.
Ranniku, saarte ja sisevete kalurite oskuste ja teadmiste suurendamine.
EN 136 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kohalikud tegevusrühmad, kalandusettevõtjad, mittetulundusühingud ning sihtasutused, piirkondade kohalikud omavalitused.
EN 137 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 138 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Erieesmärgi rakendamisel on kavas kasutada kogukonna juhitud arengumeetodit. Eestis on moodustatud 8 kalanduspiirkonda (6 ranniku ja 2 sisevete
piirkonda), kus tegutsevad kohalikud tegevusrühmad. Kalanduspiirkonnad on moodustatud arvestades kalapüügi traditsioone ja eripära ning geograafilist
paiknemist nii maal kui ka merel. Samuti on piirkondade moodustamisel arvesse võetud erinevaid piiranguid kalapüügil ja merel liikumisele, näiteks
looduskaitsealad ja rahvuspargid. Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning omavad pikaaegset koostöökogemust, tekkinud on
piirkonna identiteet. Kõik tegevusrühmad on tegutsenud üle 10 aasta ning on kohalikke strateegiad edukalt rakendanud nii EKFi kui ka EMKFi raames.
EN 139 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Rannapiirkondade arendamiseks on olulisel kohal koostöö siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklik koostöö hõlmab eelkõige kalandust
populariseerivate sündmuste korraldamine, näiteks avatud sadamate päev. Rahvusvahelise tasandi koostöö keskendub eelkõige kogemuste vahetusele teiste
ELi riikide kalanduspiirkondadega, tutvutakse parimate praktikatega piirkondade juhtimisel ja kalandusfondi rakendamisel, samuti tutvustakse Eesti
kogemust. Eriti oluliseks tuleb pidada Läänemere ülest koostööd. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse tegevusrühmadest.
Üheskoos on võimalik pakkuda välja lahendusi Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamiseks, samuti on ühiseid huvisid mereimetajate ja lindude
tekitatud kahjude minimeerimisel kalandusele.
EN 140 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Prioriteet III raames ei ole kavas rahastamisvahendeid rakendada. Kui rannapiirkondade taotlejatel tekib vajadus kasutada kalandustoodete töötlemise
projektide elluviimiseks vahendeid on võimalik kasutada prioriteedi II raames kavandatavaid rahastamisvahendeid.
EN 141 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 66.00 1,006.00
EN 142 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline or reference value Reference Year Target (2029) Source of data Comments
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 1,964.00 -
CR19 Actions to improve governance capacity actions 0.00 0 24.00 -
EN 143 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
13. CLLD preparation actions 178,203.00
14. CLLD implementation of strategy 17,790,158.00
15. CLLD running costs and animation 3,608,089.00
EN 144 EN
2.2. Technical assistance priorities
Reference: Article 22(2) and point (c) of Article 22(3) CPR
Type
EN 145 EN
3. Financing plan
Reference: points (g)(i), (ii) and (iii) of Article 22(3), Article 112(1), (2) and (3), and Articles 14 and 26 CPR
3.1 Transfers and contributions
Programme amendment related to contribution to InvestEU
transfer to instruments under direct or indirect management
Transfer between ERDF, ESF+, Cohesion Fund or to another Fund or Funds
3.1 Transfers and contributions
Table 15A: Contributions to InvestEU (breakdown by year)
To InvestEU window 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
3.1 Transfers and contributions
Table 15B: Contributions to InvestEU (summary)
Sustainable Infrastructure (a) Innovation and Digitisation (b) SME (c) Investment and Skills (d) Total (e=a+b+c+d)
3.1 Transfers and contributions
Justification
3.1 Transfers and contributions
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 16A: Transfers to instruments under direct or indirect management (breakdown by year)
EN 146 EN
Instrument 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
Programme amendment related to
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 16B: Transfers to instruments under direct or indirect management (summary)
Total
3.1 Transfers and contributions
Justification
3.1 Transfers and contributions
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 17A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds (breakdown by year)
Transfer to fund Category of region 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
3.1 Transfers and contributions
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 17B: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds (summary)
ERDF more developed ERDF transition ERDF less developed ESF more developed ESF transition ESF less developed CF AMIF ISF BMVI Total
3.1 Transfers and contributions
Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds - justification
EN 147 EN
3.4 Transfers back
Table 20A: Transfers back (breakdown by year)
From InvestEU or other EU Instrument 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
3.4 Transfers back
Table 20B: Transfers back (summary)
From InvestEU or other EU Instrument Total
EN 148 EN
3.5 Financial appropriations by year
Reference: point (g)(i) of Article 22(3) CPR and Articles 3, 4 and 7 JTF Regulation
Table 10: Financial appropriations by year
2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
0.00 18,889,878.00 18,261,464.00 17,612,527.00 15,956,822.00 13,231,157.00 13,439,212.00 97,391,060.00
3.6 Total financial appropriations by fund and national co-financing
EMFAF programmes using technical assistance according to Article 36(5) CPR in accordance with the choice made in the Partnership Agreement.
Table 11A Total financial allocations by fund and national contribution
Priority Specific objective Basis for
calculation
Union contribution
National
contribution Total Co-financing rate
Total
Union contribution
without TA
pursuant to Article
36(5) CPR
Union
contribution for
TA pursuant to
Article 36(5)
CPR
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities. All
operations except those supported
under Articles 17 and 19
Public 12,929,722.00 12,197,851.00 731,871.00 5,541,310.00 18,471,032.00 69.9999978344%
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.1.2. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities.
Operations supported under
Articles 17 and 19
Public 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.2. Increasing energy efficiency
and reducing CO2 emissions
through the replacement or
modernisation of engines of fishing
vessels
Public 296,800.00 280,000.00 16,800.00 127,200.00 424,000.00 70.0000000000%
EN 149 EN
Priority Specific objective Basis for
calculation
Union contribution
National
contribution Total Co-financing rate
Total
Union contribution
without TA
pursuant to Article
36(5) CPR
Union
contribution for
TA pursuant to
Article 36(5)
CPR
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.4. Fostering efficient fisheries
control and enforcement, including
fighting against IUU fishing, as
well as reliable data for
knowledge-based decision-making
Public 15,930,740.00 15,029,000.00 901,740.00 6,827,460.00 22,758,200.00 70.0000000000%
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.6. Contributing to the protection
and restoration of aquatic
biodiversity and ecosystems
Public 5,936,000.00 5,600,000.00 336,000.00 2,544,000.00 8,480,000.00 70.0000000000%
2. Fostering sustainable
aquaculture activities, and
processing and marketing of
fisheries and aquaculture
products, thus contributing
to food security in the
Union
2.1. Promoting sustainable
aquaculture activities, especially
strengthening the competitiveness
of aquaculture production, while
ensuring that the activities are
environmentally sustainable in the
long term
Public 10,580,920.00 9,982,000.00 598,920.00 4,534,680.00 15,115,600.00 70.0000000000%
2. Fostering sustainable
aquaculture activities, and
processing and marketing of
fisheries and aquaculture
products, thus contributing
to food security in the
Union
2.2. Promoting marketing, quality
and added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
Public 28,845,841.00 27,213,058.00 1,632,783.00 12,362,504.00 41,208,345.00 69.9999987867%
3. Enabling a sustainable
blue economy in coastal,
island and inland areas, and
fostering the development
of fishing and aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and
inland areas, and fostering the
sustainable development of fishing
and aquaculture communities
Public 22,871,037.00 21,576,450.00 1,294,587.00 9,801,873.00 32,672,910.00 70.0000000000%
Grand total 97,391,060.00 91,878,359.00 5,512,701.00 41,739,027.00 139,130,087.00
EN 150 EN
4. Enabling conditions
Reference: point (i) of Article 22(3) CPR
Table 12: Enabling conditions
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
1. Effective
monitoring
mechanisms of
the public
procurement
market
Yes Monitoring mechanisms are in place that
cover all public contracts and their
procurement under the Funds in line with
Union procurement legislation. That
requirement includes:
1. Arrangements to ensure compilation of
effective and reliable data on public
procurement procedures above the Union
thresholds in accordance with reporting
obligations under Articles 83 and 84 of
Directive 2014/24/EU and Articles 99 and
100 of Directive 2014/25/EU.
Yes Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee
Riigihangete seadus)
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019
145?leiaKehtiv)
Kõik riiklikku lävendit ületavad
riigihankelepingud ja nende hanked
fondidest vastavalt ELi hankeõigusele
avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete
keskportaalis „Riigihangete register“
(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab
Rahandusministeerium kooskõlas
komisjoni 11. novembri 2015. aasta
rakendusmäärusega (EL) 2015/1986.
Riigihangete seaduse kohaselt vastutab
Rahandusministeerium järelevalve,
aruandluse ja nõustamise eest vastavalt
direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84
ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja
100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad
kesksest riigihangete registrist hangitud
andmetel.
2. Arrangements to ensure the data cover at
least the following elements:
a. Quality and intensity of competition:
names of winning bidder, number of initial
bidders and contractual value;
b. Information on final price after
completion and on participation of SMEs
as direct bidders, where national systems
provide such information.
Yes Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee)
Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019
145?leiaKehtiv)
Konkurentsiseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021
018)
Info Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted;
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee
a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne
pakkujate arv ja lepinguline maksumus
avaldatakse riigihangete registris lepingu
sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni
11. novembri 2015. aasta
rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.
b. Hankija kohustuseks on pärast hanke
lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust
tulenev teave lõpliku hinna kohta
riigihangete registris. Teave VKEde kui
otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse
süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100%
e-hankeid teostatakse keskses
hankeregistris.
EN 151 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
smargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kontaktid)
3. Arrangements to ensure monitoring and
analysis of the data by the competent
national authorities in accordance with
article 83 (2) of directive 2014/24/EU and
article 99 (2) of directive 2014/25/EU.
Yes Info Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted;
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee
smargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kontaktid)
Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav
asutus on Rahandusministeerium.
Järelevalvega seotud kohustused on
sätestatud riigihangete seaduses.
Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks
inimene vastutav riigihangete andmete
üldanalüüsi eest.
4. Arrangements to make the results of the
analysis available to the public in
accordance with article 83 (3) of directive
2014/24/EU and article 99 (3) directive
2014/25/EU.
Yes Ülevaade on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted).
Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7
esitab Rahandusministeerium kord aastas
Vabariigi Valitsusele ülevaate
riigihankepoliitika kujundamise,
nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku
järelevalve ja riigihangete registri tegevuse
kohta. Ülevaade on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted).
5. Arrangements to ensure that all
information pointing to suspected bid-
rigging situations is communicated to the
competent national bodies in accordance
with Article 83(2) of Directive
2014/24/EU and Article 99(2) of Directive
2014/25/EU.
Yes Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019
145?leiaKehtiv)
Riigihangete seaduses on säte, et kui
järelevalve käigus teatavaks saanud
asjaolud võivad anda aluse
süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete
seaduse §-des 213–215 sätestatud
väärteona, või millel on võimaliku
korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab
Rahandusministeerium uurimisasutust või
prokuratuuri talle teadaolevatest
asjaoludest. Konkurentsiamet on selles
tähenduses ka uurimisasutus ja pädev
asutus konkurentsiseaduse (vt § 54)
järgmise üle järelevalve teostamisel, keda
tuleb teavitada rikkumistest.
Rahandusministeeriumi veebilehel on info,
et ettevõtjate võimaliku konkurentsi
EN 152 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb
teavitada Konkurentsiametit.
2. Tools and
capacity for
effective
application of
State aid rules
Yes Managing authorities have the tools and
capacity to verify compliance with State
aid rules:
1. For undertakings in difficulty and
undertakings under a recovery
requirement.
Yes Teatavat liiki abi tunnistamine siseturuga
kokkusobivaks ELi aluslepingu artiklite
107 ja 108 alusel
(https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014
R0651&from=ET)
Ühenduse suunised raskustes olevate
äriühingute päästmiseks ja
ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta
(https://ec.europa.eu/competition/state_aid/
legislation/rescue_resctructuring_communi
cation_en.pdf)
Vahendusasutus järgib raskustes olevate
ettevõtjate määratlust, mis on esitatud
Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr
651/2014 ja 2014. a teatises „Ühenduse
suunised raskustes olevate äriühingute
päästmiseks ja ümberkorraldamiseks
antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil
saab vahendusasutus kontrollida taotlejate
maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti
(https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-
äriregistri kaudu (https://www.rik.ee/et/e-
ariregister). Vahendusasutusel on e-
äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta
aruannetele ning kontrollküsimustikud, et
kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes
ettevõtjad.
Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registri kaudu kontrollida
ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud
tagasinõudmist.
2. Through access to expert advice and
guidance on State aid matters, provided by
State aid experts of local or national
bodies.
Yes Teave riigiabi kohta
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/r
iigiabi)
Riigiabi koordineerijaks on
Rahandusministeerium, kes annab nõu ja
suuniseid abiandjatele.
Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on
konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt
§-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese
tähtsusega abi register, mis on kasutusel
aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese
tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja
arvatud põllumajanduslik riigiabi. Registrit
kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete
täitmise kontrollimiseks.
Rahandusministeerium vastutab registri
kaudu tehtavate riigiabi ja vähese
tähtsusega abi aruandluskohustuste eest.
Kalamajandusliku riigiabi siseriiklikud
EN 153 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
reeglid on sätestatud kalandusturu
korraldamise seaduses.
Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab
teha veebisaidil:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/rii
giabi, kus on ka teave riigiabi kohta, viited
Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja
RM riigiabi käsiraamat.
On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub
umbes 90 inimest, mille eesmärk on
kiiresti jagada riigiabialast teavet ja
kogemusi. Regionaal- ja
PõllumajandusMaaeluministeeriumis
töötab 1 inimene, kes omab põhjalikke
teadmisi riigiabi reeglite osas.
3. Effective
application and
implementation of
the Charter of
Fundamental
Rights
Yes Effective mechanisms are in place to
ensure compliance with the Charter of
Fundamental Rights of the European
Union ('the Charter') which include:
1. Arrangements to ensure compliance of
the programmes supported by the Funds
and their implementation with the relevant
provisions of the Charter.
Yes https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre
atybodyexternal/Download.aspx?symbolno
=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=
en)
Eesti Vabariigi põhiseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015
002)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013
009)
Võrdse kohtlemise seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012
022)
Eestis on siseriikliku õiguse ja
rahvusvaheliste lepingutega loodud
mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I
(väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10,
17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-
19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40,
41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, §
20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise
seaduse, soolise võrdõiguslikkuse
seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38),
PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V
(kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34,
44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS
2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus
koordineerib ja seirab keskselt oma
valdkonnas toetustega strateegia „Eesti
2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta
väärtused) ja sihtide saavutamisele
kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on
läbivates projektivalikukriteeriumides.
Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
EN 154 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
tagavad koolitused EL põhiõiguste harta
nõuetega arvestamiseks.
2. Reporting arrangements to the
monitoring committee regarding cases of
non-compliance of operations supported by
the Funds with the Charter and complaints
regarding the Charter submitted in
accordance with the arrangements made
pursuant to Article 69(7).
Yes Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse
eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri
on kättesaadav Regionaal- ja
PõllumajandusMaaeluministeeriumi
kodulehel https://www.agri.ee/et/euroopa-
merendus-ja-kalandusfondi-2014-2020-
rakenduskava-seirekomisjon.
Korraldusasutus, kes täidab seirekomisjoni
sekretariaadi ülesandeid, lisab Hartat
puudutavad kaebused seirekomisjoni
päevakorda.
Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse
eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri
on kättesaadav EMKVFi rakenduskava
kodulehel. Kõigil komisjoniliikmetel on
võimalik avada arutelu e-posti loendi abil
või lisada arutelupunktid seirekomisjoni
koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema
juhtum, mille puhul ei vasta fondidest
toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale,
sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata
kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele
võib esineda harta mittejärgimist.
Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis
kinnitatakse esimesel seirekomisjoni
koosolekul, annab korraldusasutus
vajadusel seirekomisjoni koosolekul
ülevaade esitatud kaebustest, mille puhul ei
vasta EMKVFist toetatav tegevus hartale.
4. Implementation
and application of
the United
Nations
Convention on the
rights of persons
with disabilities
(UNCRPD) in
accordance with
Council Decision
2010/48/EC
Yes A national framework to ensure
implementation of the UNCRPD is in
place that includes:
1. Objectives with measurable goals, data
collection and monitoring mechanisms.
Yes „Heaolu arengukava 2016–2023“
(https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-
2016-2023).
Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine
on jagatud erinevate strateegiate vahel.
Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse
poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas
2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid
probleeme, poliitikameetmeid ja
asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama
arengukava programmides. Samuti katab
PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.
2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu
arengukava 2023-2030“, mis katab
tervikuna ÜRO PIK nõuded. Statistikat
puudega inimeste olukorrast kogub
Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti
EN 155 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja
Leibkonna eelarve uuringu kaudu ja
vastavate tervise-, vananemise- ja
pensoniteemaliste uuringutega.
Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset
sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse
korral viib läbi konkreetseid uuringuid.
2. Arrangements to ensure that
accessibility policy, legislation and
standards are properly reflected in the
preparation and implementation of the
programmes.
Yes Ligipääsetavuse nõukogu
(https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-
noukogu)
Ligipääsetavuse rakkerühm
https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavu
s
Puudega inimeste erivajadustest tulenevad
nõuded ehitisele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018
055)
Eluruumile esitatavad nõuded
(https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015
034?leiaKehtiv)
WCAG 2.0 rakendusjuhised
https://www.mkm.ee/et/wcag-20-
rakendusjuhised
Ligipääsetavus on „Eesti 2035“
strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK
konventsiooni artikli 9 tähenduses.
Tervikliku ligipääsetavuspoliitika
väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse
poolt 2019 Ligipääsetavuse rakkerühm.
Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
annab korraldus- ja rakendusasutustele
ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste
aspektides nõu ja kooskõlastab
meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal
jõustusid määrused: „Puudega inimeste
erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“
„Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1.
jaanuarist 2019 teostab määruste
kohaldamise üle riiklikku järelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise
keskkonna ligipääsetavuse üle ning on
kavandatud ka teostama järelevalvet EL
Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882
üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK
valguses täidetaks kõigil tasanditel EL
meetmete rakendamisel.
3. Reporting arrangements to the
monitoring committee regarding cases of
non-compliance of operations supported by
the Funds with the UNCRPD and
complaints regarding the UNCRPD
Yes Sotsiaalkindlustuse programm
https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5
_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf
Hoolekandeprogramm
Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler
ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse
ja seire ülesandeid. 2019 moodustati
õiguskantsleri juurde puuetega inimeste
nõukoda, mille eesmärk on nõustada
EN 156 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
submitted in accordance with the
arrangements made pursuant to Article
69(7).
https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4
_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf
õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste
edendamise, kaitse ja järelevalve teemal.
Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli
33 lõike 3 alusel. EMKVFi puhul on
arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon,
mis võib vajadusel hõlmata asjaomaseid
katusorganisatsioone ja vajaduse korral
laiendab liikmesriik partnerite nimekirja.
Seirekomisjoni liige võib teha
seirekomisjoni esimehele põhjendatud
ettepaneku seirekomisjoni
kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava
päevakorra punkti ettepaneku kui peaks
ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta
EMKVFist toetatav tegevus ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsioonile.
Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis
kinnitatakse esimesel seirekomisjoni
koosolekul, annab korraldusasutus
vajadusel seirekomisjoni koosolekul
ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei
vasta EMKVFist toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
EN 157 EN
5. Programme authorities
Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR
Table 13: Programme authorities
Programme authorities Name of the institution Contact name Position Email
Managing authority Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Maaeluministeerium
Sigmar SuuAin
Soome
Kalanduspoliitika osakonna
Kalamajandusosakonna juhataja
Audit authority Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Maaeluministeerium
Margit Krieger Siseauditi osakonna juhataja [email protected]
Body which receives payments from
the Commission
Rahandusministeerium Marge Kaljas Riigikassa osakonna nõunik [email protected]
EN 158 EN
5. Programme authorities
The repartition of the reimbursed amounts for the technical assistance pursuant to Article 36(5) CPR if
more bodies are identified to receive payments from the Commission
Reference: Article 22(3) CPR
Table 13A: The portion of the percentages set out in point (b) of Article 36(5) CPR that would be
reimbursed to the bodies which receive payments from the Commission in case of technical assistance
pursuant to Article 36(5) CPR (in percentage points)
EN 159 EN
6. Partnership
Reference: point (h) of Article 22(3) CPR
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise protsessis
on Regionaal- ja PõllumajandusministeriumMaaeluministeerium (fondi rakendajana) pakkunud
valdkonna huvirühmadele ja laiemale avalikkusele erinevaid võimalusi kaasarääkimiseks ja koostööks.
Huvirühmade kaasamisel on lähtutud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060
artiklist 8 kui ka kaasamise heast tavast, kuhu on koondatud soovitused Eesti riigiasutustele.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisel tugineti
Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Arengukava arenguprobleemide ja –
võimaluste kaardistamisse kaasati nii põllumajanduse kui ka kalandusega tegelevad
esindusorganisatsioonid, teadus- ja haridusasutused, elukeskkonna arenguga tegelevad
kodanikuühendused ja avaliku sektori organisatsioonid. Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“
raames kaardistati hetkeolukord ning koostati SWOT analüüs, mis sai sisendiks Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamisel.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamise protsess
sai alguse 2019. aastal. Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeerium on kalandussektori esindajate
kaasamist otsuste kavandamisse ja langetamisse väga oluliseks pidanud, tagamaks fondivahendite
efektiivne ja terviklik rakendamine ning püstitatud eesmärkide saavutamine. Perioodi 2021-2027
rakenduskava ettevalmistamiseks moodustati nii valdkondlikud töörühmad (vesiviljelus,
veeelusressursside töötlemine, kalapüük) kui ka nõuandva õigusega ekspertkomisjon. Töörühmade ja
ekspertkomisjoni moodustamiseks saatis Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeerium kutse
kalanduse valdkondade (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonidele, ülikoolidele,
keskkonnaühendustele, rannapiirkondadele ja avaliku sektori esindajatele, kes said nimetada oma
esindajad töörühmadesse ja ekspertkomisjoni. Valdkondlike töörühmade peamisteks ülesanneteks olid
Eesti kalandussektori arenguvajaduste ja arengusuundade määratlemine erinevate sektorite (vesiviljelus,
veeelusressursside töötlemine, kalapüük) lõikes, rakenduskava ettevalmistamise protsessis osalemine ja
ettepanekute esitamine, rahastatavate eesmärkide ja meetmete valiku väljaselgitamine. Töörühmade
detailsemad kohtumised leidsid aset 2019. aasta jooksul ning kohtumiste peamised teemad olid
järgmised: probleemide ja kitsaskohtade kaardistamine, kitsaskohtade leevendamise lahendused ja
meetmed (nii uued tegevused kui ka juba EMKF 2014-2020 perioodil rakendatud meetmed),
rakendatavate toetusmeetmete mõju valdkonnale ning võimalikud tulemused perioodi 2021-2027 lõpuks.
Rakenduskava ettevalmistamiseks moodustas valdkonna eest vastutavmaaeluminister 27. märtsi 2019.
aasta käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomaste ministeeriumite,
kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti
Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Ekspertkomisjoni istungid
toimusid perioodil 2019-2021, kokku toimus 7 istungit (istungid toimusid nii Maaeluministeeriumis
kohapeal kui ka Zoomi keskkonnas (arvestades riigis valitsevat epidemioloogilist olukorda)).
Ekspertkomisjoni liikmetele tutvustati kavandatavaid toetusmeetmeid perioodiks 2021-2027 ning
meetmete eelarve jaotust, samuti saadeti tutvumiseks asjakohased EL õigusaktide eelnõud. Komisjoni
liikmetele anti võimalus kaasa rääkida nii uue perioodi rakenduskava olukorrakirjelduse, SWOT analüüsi
kui ka kavandatavate toetusmeetmete tingimuste osas. Täiendusi ja parandusi sai teha nii kirjalike
ettepanekutena kui ka ekspertkomisjoni aruteludel. MaaeluMministeeriumi ametnikud analüüsisid tehtud
ettepanekuid ning andmete olemasolu ja ettepanekute põhjendatuse korral täiendati rakenduskava
prioriteetide olukorrakirjeldust ja SWOT analüüse. Erinevate esitatud ettepanekute puhul püüti leida
konsensus ja tasakaal huvirühmade ja soovide vahel. Ekspertkomisjoni liikmete üksikasjalikud
ettepanekud toetusmeetmete tingimuste kohta, mis läksid kaugemale rakenduskava koostamiseks
vajalikust detailsusest, võeti teadmiseks ja võetakse aruteluks edaspidi juba meetmemääruste
väljatöötamisel. Ekspertkomisjoni istungite protokollid on avalikustatud Regionaal- ja
PõllumajandusMaaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-
merendus-kalandus-ja-vesiviljelusfond-emkvf-2021-2027.
EN 160 EN
Üldsuse ja huvirühmade kaasamisel oli oluline roll keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
KSH) läbiviimisel. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati valdkonna eest vastutavamaaeluministri 8. jaanuari
2020. aasta käskkirjaga nr 11. Maaeluministeeriumi 15. juuni 2020. aasta kirjaga küsiti seisukohti
„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmi sisu osas nii ministeeriumitelt, erinevatelt avaliku sektori asutustelt,
esindusorganisatsioonidelt, ülikoolidelt kui ka ekspertkomisjoni liikmetelt. KSH programmi avalik
väljapanek toimus ajavahemikul 01.09.2020-17.09.2020 ning sellega oli võimalik tutvuda nii Regionaal-
ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi veebilehel kui Maaeluministeeriumis kohapeal. KSH programmi
avalik arutelu toimus 08. oktoobril 2020. aastal Maaeluministeeriumis. Seoses riigis kehtestatud
piirangutega sai avalikust arutelust soovi korral osa võtta ka elektroonilise keskkonna vahendusel.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade avaldati
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Maaeluministri 22. juuli 2021. aasta kirjaga paluti partneritel ja huvirühmadel esitada oma seisukohad
KSH eelnõu kohta. Ajavahemikus 17.11.-07.12.2021 toimus rakenduskava KSH aruande eelnõu avalik
väljapanek Maaeluministeeriumis. KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oli võimalik esitada
ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid kirjalikult Maaeluministeeriumi e-posti aadressil kuni 07.
detsembrini 2021. aastal ning eelnõu avalik arutelu toimus 15. detsembril 2021. aastal
Maaeluministeeriumis (lisaks oli võimalus osaleda elektroonilise kanali kaudu). KSH avaliku
konsultatsiooni käigus said selle kohta arvamusi esitada ka teised organisatsioonid ja isikud, kes ei olnud
otseselt ekspertkomisjoni töösse kaasatud. KSH aruanne kinnitati Maaeluministri 09.06.2022 käskkirjaga
1.1-2/68.
Kalandussektori esindajaid ja huvirühmi kaasatakse lisaks fondi ettevalmistamisele ka perioodi 2021-
2027 rakendamise jooksul. Rakenduskava eesmärkide täitmise ning programmi edenemise tempo
jälgimiseks moodustatakse seirekomisjon lähtuvalt partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide
vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Regionaal –
ja PõllumajandusMaaeluministeerium ning selle koosseis ja koosolekute protokollid avalikustatakse
Maaeluministeeriumi veebilehel. Perioodil 2014-2020 kuulusid seirekomisjoni asjaomaste
ministeeriumide ja teiste avalike institutsioonide esindajad, sektori esindusorganisatsioonid,
valitsusväliste organisatsioonide esindajad, teadlased jne. Partnerlus on välja kujunenud mitme
programmperioodi jooksul ning saadud kogemused on tõestanud seniste partnerite kaasamise
tulemuslikkust. Kuna kalandussektori (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonid ning
erinevad sotsiaalpartnerid on esindanud rakenduskava elluviimisest enim mõjutatud huvirühmi, siis
perioodil 2021-2027 kutsutakse seirekomisjoni osalema suuremalt jaolt samad partnerid (võimalusel
kaasatakse Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (kes
kuulusid rakenduskava ettevalmistava ekspertkomisjoni koosseisu)). Kuna EMKVF on oma olemuselt
väga sektorispetsiifiline, siis seirekomisjoni liikmete ringi ei ole plaanis laiendada
noorteorganisatsioonide osas. Küll aga on plaanis kaasata noori konkreetsete tegevuste tasandil erinevate
toetusmeetmete raames. Näiteks EMKFi perioodil korraldas Kalanduse teabekeskus meetme „Teadlaste
ja kalurite koostöötoetus“ raames lastele ja noortele suunatud erinevaid üritusi, laagreid, konkursse jne.
EMKFi neljanda prioriteedi raames, mis oli suunatud ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud
piirkondade arendamisele, korraldati lastele ja noortele suunatud kalandus- ja merendusteemalisi
laagreid, anti välja kalandusteemalisi raamatuid ja filme ning loodetavasti sarnane praktika jätkub ka
EMKVFi perioodil.
EN 161 EN
7. Communication and visibility
Reference: point (j) of Article 22(3) CPR
EMKVF 2021-2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus
EMKVFi rahastamisvõimalustest, vahendite kasutamise efektiivsusest ja mõjust ning toetuste
planeerimise ja jagamise läbipaistvusest. Kommunikatsioon toetab põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukavas (PõKa 2030) püstitatud kalandusega seotud üldiste eesmärkide saavutamist,
võttes aluseks ELi investeerimisfondide poliitikast tuleneva raamistiku. Strateegiliselt oluliste tegevuste
ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse
teavitamisüritus või –tegevus. Kommunikatsioonitegevused viiakse ellu lähtudes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrustes nr 2021/1060 ja nr 2021/1139 sätestatust.
Kommunikatsioonitegevuste alaeesmärgid:
• teadlikkuse tõstmine EMKVFi rahastamisest ja ELi panusest kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
tootmise ja töötlemise ning kalanduspiirkondade arengu edendamisel;
• taotlejate teavitamine toetusvõimalustest tagamaks laialdast taotlemishuvi ning esitatavate
taotluste kõrgema kvaliteedi;
• teadlikkuse suurendamine toetuse jagamise põhimõtetest, toetuse kasutamise reeglistikust ning
toetust vahendavatest asutustest, et tagada toetuste planeerimise ja rakendamise protsessi
läbipaistvus.
Peamised kommunikatsioonitegevused:
• avalikkusele suunatud ürituste korraldamine – avatud kalasadamate päev, aasta kalandusteo
valimine, avatud kalatalude päev, kodumaise kasvatuskala nädal;
• õpitubade läbiviimine (nt haridusasutustes);
• koolituste, teabepäevade korraldamine;
• foorumite, ümarlaudade läbiviimine;
• pressiteadete, artiklite, blogipostituste, kuulutuste koostamine ja avaldamine;
• kodulehtede arendamine, aja- ning asjakohastamine;
• sotsiaalmeedias info avaldamine;
• infomaterjalide koostamine, trükk ja jagamine;
• tele- ja raadioklippide kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine.
Siht- ja sidusrühmad:
• laiem avalikkus – kogu Eesti elanikkond, sh eesti- ja muukeelne;
• potentsiaalsed taotlejad;
• toetuse saajad;
• kasusaajad – sh kogukonnad, piirkonnad;
• partnerid – sh katusorganisatsioonid, valdkondlikud erialaliidud, tegevusrühmad, haridus- ja
teadusasutused, poliitikakujundajad, avalik sektor.
Peamised kommunikatsioonikanalid:
• meedia – televisioon ja raadio, trükimeedia, veebiportaalid, sotsiaalmeedia;
• reklaamikandjad ja infomaterjalid;
EN 162 EN
• EMKVFi rakendamisega seotud asutuste kodulehed – peamiseks fondi ning selle eesmärke ja
rahastamisvõimalusi tutvustavaks kommunikatsioonikanaliks on Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti koduleht (www.pria.ee), kuhu koondatakse info toetuste, taotlejale ning
taotlusele esitatavate nõuete, toetuste ajakava, toetuste saajate, objektide tähistamise, parimate
praktikate, saavutatud tulemuste jne kohta. EMKVFi puudutav informatsioon on nimetatud
kodulehel kättesaadav hiljemalt 6 kuu möödudes rakenduskava kinnitamisest Euroopa Komisjoni
poolt. Kodulehel kajastatavat infot uuendatakse operatiivselt. EMKVFi rakenduskava koduleht
seotakse Ühissätete määruse artiklis 46 nimetatud fondide ühtse veebiportaaliga;
• otsesuhtluskanalid – piirkondlikud esindajad, infopäevad, seminarid, kohtumised, ümarlauad,
foorumid.
Kommunikatsioonitegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid:
-üldine teadlikkus EMKVFst (lähtetase 2021a. 11%*, sihttase 2029a. 20%)
-üldine arvamus EMKVFi toetuse kasulikkusest (lähtetase 2021a. 38%*, sihttase 2029a. 50%)
-esmakordselt toetust saanute osakaal kõigi toetuse saajate hulgas (lähtetase 2021a. 0%, sihttase 2029a.
5%**)
*lähtetaseme aluseks on üldine teadlikkus EMKFst ning arvamus toetuse kasulikkusest
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-mak-emkf-teadlikkus.pdf)
** indikaatori arvutamise aluseks on EMKF ja EMKVF toetuste andmebaasi andmed
Eesmärkide saavutamise hindamiseks viiakse läbi iga-aastased fondi teadlikkuse alased uuringud,
seiratakse taotlemise aktiivsust ning analüüsitakse meediakajastusi, sotsiaalmeedia ning veebilehtede
kasutust.
Kommunikatsioonikava elluviimist koordineerib Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeerium, mille
avalike suhete osakonna esindaja täidab programmi kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Peamisteks
kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkondadeks on üldsusele mõeldud teavitustegevuste planeerimine
ning koordineerimine, potentsiaalsetele taotlejatele suunatud ajakohastatud informatsiooni edastamise
tagamine, Euroopa Liidu INFORM võrgustiku töös osalemine ning erinevate sidusrühmade ja
osapooltega teavitusalase koostöö koordineerimine ja tugevdamine. Tegevuste elluviimisesse kaasatakse
nii vahendusuasutust, kui ka ülikoole, kalanduspiirkondade tegevusrühmi, sektori esindusorganisatsioone
jne.
Kommunikatsioonitegevuste detailsem iga-aastane planeerimine ning jooksvate küsimuste lahendamine
toimub korraldusasutuse eestvedamisel regulaarsete kohtumiste ning igapäevase suhtlemise käigus.
Kommunikatsioonikava viiakse ellu programmperioodi 2021-2027 jooksul. Teavitustegevuste
indikatiivne eelarve on 245 000 eurot. Tegevused rahastatakse EMKVFi tehnilise abi eelarvest.
EN 163 EN
8. Use of costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs
Reference: Articles 94 and 95 CPR
Table 14: Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs
Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No
From the adoption, programme will make use of reimbursement of the Union contribution
based on unit costs, lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR (if
yes, fill in appendix 1)
From the adoption, programme will make use of reimbursement of the Union contribution
based on financing not linked according to Article 95 CPR (if yes, fill in appendix 2)
EN 164 EN
Appendix 1
A. Summary of the main elements
Priority Specific objective
Estimated
proportion of the
final allocation
within the priority
to which the SCO
will be applied in
%
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement
Unit of
measurement for
the indicator
triggering
reimbursement
Type of SCO
(stanrd scale of
unit, lump sums
or flat rates
Amount (in EUR)
or percentage (in
case of flat rates)
of the SCO Code Description Code Description
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities
0.004% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities
0.0765% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise
soodustamine
Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes tk Unit cost Avaveemõrd
(suukõrgusega 3
m ja enam) - 8040
eurot
Avaveemõrd
(suukõrgusega
3m ja enam) 2
kereline - 14 533
eurot Ääremõrd
suukõrgusega 1-3
meetrit - 6471
eurot Ääremõrd
suukõrgusega 1-3
meetrit 2 kereline
- 9099 eurot
Ääremõrd
suukõrgusega
kuni 1 meeter -
4836 eurot
Ääremõrd
suukõrgusega
kuni 1 meeter 2
kereline - 6328
eurot.
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities
0.0057% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.2. Increasing energy efficiency and
reducing CO2 emissions through the
replacement or modernisation of
engines of fishing vessels
0.096% 03. Contributing
to climate
neutrality
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
2.1. Promoting sustainable aquaculture
activities, especially strengthening the
competitiveness of aquaculture
0.0036% 02. Promoting
conditions for
economically
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
EN 165 EN
Priority Specific objective
Estimated
proportion of the
final allocation
within the priority
to which the SCO
will be applied in
%
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement
Unit of
measurement for
the indicator
triggering
reimbursement
Type of SCO
(stanrd scale of
unit, lump sums
or flat rates
Amount (in EUR)
or percentage (in
case of flat rates)
of the SCO Code Description Code Description
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
production, while ensuring that the
activities are environmentally
sustainable in the long term
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.1. Promoting sustainable aquaculture
activities, especially strengthening the
competitiveness of aquaculture
production, while ensuring that the
activities are environmentally
sustainable in the long term
0.001% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.2. Promoting marketing, quality and
added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
0.0047% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.2. Promoting marketing, quality and
added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
0.0017% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.2. Promoting marketing, quality and
added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
0.0397% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise
periood
Kuu Unit cost 4189 EUR
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
fishing and
aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.0083% 13. CLLD
preparation
actions
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv tk Unit cost 31 821
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.1672% 15. CLLD
running costs and
animation
Kohaliku tegevusrühma toetus Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse
(2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.
euro Unit cost Vahendusasutuse
poolt välja
makstud
projektide toetuse
summast 0,2
eurot iga
EN 166 EN
Priority Specific objective
Estimated
proportion of the
final allocation
within the priority
to which the SCO
will be applied in
%
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement
Unit of
measurement for
the indicator
triggering
reimbursement
Type of SCO
(stanrd scale of
unit, lump sums
or flat rates
Amount (in EUR)
or percentage (in
case of flat rates)
of the SCO Code Description Code Description
fishing and
aquaculture
communities
projektitoetuse
euro kohta
kohalikule
tegevusrühmale,
mille eelarve on
üle 2 miljoni
euro.
Vahendusasutuse
poolt välja
makstud
projektide toetuse
summast 0,25
eurot iga
projektitoetuse
euro kohta
kohalikule
tegevusrühmale,
mille eelarve on
alla 2 miljoni
euro.
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
fishing and
aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.0204% 14. CLLD
implementation
of strategy
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
fishing and
aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.0083% 14. CLLD
implementation
of strategy
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
EN 167 EN
Appendix 1
B. Details by type of operation
Operation type short title Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise toetamine.
01.01.2023 – 30.06.2023
2. Specific objective(s) 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
254,573.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
tk
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
EN 168 EN
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
31 821
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Kulutused strateegia koostamise tervikteenusele, mis sisaldab strateegia koostamise protsessi juhtimist ja
dokumendi koostamist, andmeanalüüsi, kaasamist, teavitustegevust ja muid kulusid.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Ühiku saavutamise kontrollimiseks hinnatakse iga strateegia vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL)
määruse nr 2021/1060 artikkel 32 lõige 1 punktides a-f ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.
Kontrollitakse ka kalanduse kohaliku tegevusrühma vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse
nr 2021/1060 artikli 31 lõike 2 punktis b ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.
Kui toetuse taotleja on taotlenud strateegia koostamise hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel siis peale
kohaliku strateegia ja tegevusrühma nõuetekohasuse kontrollimist maksab vahendusasutus ühekordse toetuse
kohalikule kalanduse tegevusrühmale.
Väljamakse taotluse menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse
dokumendihaldussüsteemis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine strateegiate ettevalmistamise toetuse kasutuselevõtmisel on madala
riskitasemega.
Operation type short title Kohaliku tegevusrühma toetus
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
EN 169 EN
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Kohaliku tegevusrühma toetus. 01.07.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
5,154,172.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse (2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
euro
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,2 eurot iga projektitoetuse euro kohta
kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro. Vahendusasutuse poolt välja makstud
projektide toetuse summast 0,25 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve
on alla 2 miljoni euro.
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punktis c nimetatud tegevustega seotud kulud
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
EN 170 EN
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Vahendusasutus (PRIA) kontrollib saavutatud ühikuid EMKVF toetuste andmebaasi põhjal. Toetuse maksmise
aluseks võetakse vahendusasutuse poolt 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel välja makstud summa
tegevusgruppide lõikes.
Programmperioodi lõpus kontrollitakse, et tegevusrühmale väljamakstud toetus ei ületa 25% strateegia raames
rahastatud projektidele tehtud väljamaksetest. Juhul kui tegevusrühmale väljamakstud toetus ületab ülal
nimetatud protsenti nõutakse enammakstud toetus tegevusrühmalt tagasi.
Kõiki toetuse määramisega seotud dokumente, sealhulgas toetuse määramise otsuseid säilitatakse
vahendusasutuse infosüsteemis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine tegevusgruppide toetuse kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
Teoorias võib tekkida risk, et tegevusrühmad hakkavad soodustama projekte, mis on suuremahulised ning
väikesemahulised projektid jäävad tahaplaanile. Riske vähendab see, et kõik taotlused tegevusgruppidele
esitatakse läbi vahendusasutuse e-keskkonna ning taotluste tõrjumine või taotlejate mõjutamine on välistatud.
Meetme määrusega kehtestatakse nõuded tegevusrühmade teavitustegevusele, millega tagatakse EMKVF
toetuste alase teabe kättesaadavus potentsiaalsetele taotlejatele.
Operation type short title Päikesepaneelide paigaldamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Päikese paneelide paigaldamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture
EN 171 EN
production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing
of those products
3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
1,259,551.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Paigaldatud päikesepaneelide võimsus
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
kW
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Peamiste kulukomponentidena arvestatakse siia paigaldust, kaabeldust, invertereid, transformaatoreid, teisi
elektrisüsteemi komponente, võrguühendust, alusraamistikku, toetavat infrastruktuuri ning projekti koostamist
ja lõplikku kooskõlastamist. Paigaldamisega soetud kulud sisaldavad nii materjale kui ka tööjõukulusid.
Elektrivõrgu liitusmitasu hüvitatakse tegelike kulude põhiselt.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
Elektripaigaldise auditi akt .
Makse dokumendiks – „Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus“
EN 172 EN
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Juhtimiskontroll – Pärast investeeringu toetamist tuleb läbi viia elektripaigaldise audit. Vahendusasutus
kontrollib paigaldatud päikeseelektrijaama tootmisvõimsust aktis toodud andmete alusel.
Dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Madal
Operation type short title Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Selektiivsete püügivahendite soetamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
3,617,000.00
Indicators
EN 173 EN
3. Indicator triggering reimbursement Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
tk
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
Avaveemõrd (suukõrgusega 3 m ja enam) - 8040 eurot Avaveemõrd (suukõrgusega 3m ja enam) 2 kereline -
14 533 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit - 6471 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2 kereline -
9099 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter - 4836 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter 2
kereline - 6328 eurot.
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Püügivahendi soetamise kulu
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Peale investeeringu lõpetamist esitab toetuse saaja vahendusasutusele toetuse väljamakse taotluse.
Vahendusasutus teostab enne toetuse väljamaksmist kohapealse kontrolli 100% taotluste puhul.
Kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse soetatud püügivahendite arv püügivahendite liikide lõikes.
Püügivahendi kontrollimise kohta koostatakse kontrollakt. Kohapealse kontrolli tulemuste põhjal koostatakse
toetuse väljamaksmise otsus. Taotluste menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse
andmebaasides.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine püüniste kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
EN 174 EN
Operation type short title Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Taotlusdokumentide ettevalmistamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of
engines of fishing vessels
2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture
production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing
of those products
3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
480,000.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
tk
EN 175 EN
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
256 eurot
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Taotlusdokumentide, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamine ja taotleja nõustamine
dokumentide sisestamisel vahendusasutuse e-keskkonda.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Vahendusasutusele esitatud toetuse taotlus ja toetuse väljamaksetaotlus.
Kui toetuse saaja on taotlenud taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi
alusel siis esitatakse pärast toetuse taotluse rahuldamist vahendusasutuse poolt toetuse väljamakse taotlus.
Väljamakse taotluse menetlemisel kontrollib vahendusasutus, kas toetuse saaja on taotlenud
taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist toetuse taotluses.
Asjakohaseid andmeid kogub vahendusasutus ning neid säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Riskid puuduvad
Operation type short title Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
EN 176 EN
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine; 01.01.2023 – 31.12.2029.
2. Specific objective(s) 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing
of those products
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
2,111,550.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
Kuu
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
4189 EUR
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Kulud, mis on seotud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise, rakendamise ja seirega.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
Toetuse määramisele eelnevalt kontrollitakse, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013
artiklis 28 nimetatud tootmis- ja turustamiskava on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud. Toetuse
määramisel ja väljamaksmisel kontrollitakse ühistu vastavust tootjaorganisatsiooni nõuetele.
EN 177 EN
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013 artikli 2 kohaselt tuleb tunnustatud tootjaorganisatsioonidel
järgneva kalendriaasta tootmis- ja turustamiskavad esitada kaheksa nädalat enne rakendatavate kavade
kehtivusaja lõppu ja uutel tootjaorganisatsioonidel hiljemalt kaheksa nädalat pärast tunnustamist. Kui tootmis-
ja turustamiskavad on heaks kiidetud, esitatakse toetuse taotlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ametile (edaspidi PRIA) läbi e-PRIA. Toetuse määramiseks kontrollib PRIA, kas kava on heaks kiidetud, kava
rakendamise perioodi ja määrab sellest lähtuvalt toetuse suuruse. Uute tootjaorganisatsioonide esimese kava
puhul loetakse rakendamise perioodiks ajavahemikku alates kava heaks kiitmisest kalendriaasta lõpuni.
Tulenevalt kalandusturu korraldamise seadusest esitab tootjaorganisatsioon Regionaal- ja
PõllumajandusMaaeluministeeriumile heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava aastaaruande hiljemalt kahe
kuu jooksul järgneva kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi
Regionaal- ja PõõlllumajandusMaaeluministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja
kuu jooksul kalendriaasta algusest arvates. Kui kava aastaaruanne on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud,
on vaja tootjaorganisatsioonil esitada PRIAle väljamakse taotlus, mille osas teeb PRIA maksmise või
maksmisest keeldumise otsuse.
Lihtsustatud kulumeetodi kontrollimise ja välja maksega seotud dokumente säilitatakse digitaalselt PRIA
andmebaasis. Tootmis- ja turustamiskavad ning selle aastaaruannete kinnitamisega seotud dokumendid
säilitatakse Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamisega tootmis- ja turustuskavadega seotud kulude hüvitamiseks ei kaasne
riske.
EN 178 EN
Appendix 1
C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates
1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced,
collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Ühikuhinna saamiseks korraldati turuuuring. Turuuuringu korraldamiseks valiti välja 7
konsultatsiooniettevõtet, kellel on võimekus koostada nõuetele vastavaid strateegiaid. Ettevõtetele
saadeti kalanduspiirkondade strateegiate põhinõuded ning kaasamis- ja teavitusnõuded, palvega pakkuda
välja omapoolne eksperthinnang, kui suur on strateegia koostamise tervikteenuse hind. Eksperthinnangu
saatsid kõik 7 ettevõtet, nõuetele vastasid 5 eksperthinnangut. Eksperthinnanguid säilitatakse Regionaal-
ja PõõlllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihalduse süsteemis.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Andmete allikaks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) EMKF toetuste
andmebaas, kust leiti EMKF perioodi väljamakstud kulud seisuga 2.mai 2022.
Väljamakstud toetuse andmeid koguti meetme 3.3 „projektitoetus“, meetme 3.4 „algatusrühma
koostöötegevused“ ja meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ osas. Meetme 3,4 „algatusrühma
koostöötegevused“ osas leiti need väljamakstud kulud, mis on tehtud messidel osalemiseks või messide
külastamiseks. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja
PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
Andmete allikaks on PRIA Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) meetme 6.4
Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste andmed perioodil
2018-2021 kohta.Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja
PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
PRIA EMKF toetuste andmebaas. Ühiku hindade arvestamisel kasutati 2019- 2022 püügivahendite
soetamiseks välja makstud toetusi. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse
Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas. Arvestuste aluseks on EMKF taotlused, mille
puhul on kasutatud ettevalmistavat tööd taotlusdokumentide koostamiseks. Analüüsi aluseks võeti vaid
need taotlused, mis on saanud positiivse toetusotsuse ja mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus
kontrollitud. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja
PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas, kust võeti arvutuse aluseks toetatud
rahastamiskõlblike kulude summa perioodil 2016-2020. Ühiku hindade arvestamise aluseks
olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi
dokumendihaldussüsteemis.
EN 179 EN
2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the
type of operation.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Meetodika koostamisel on kasutatud määruse 2021/1060 artikli 94 lõige 2 punkti a alapunktis i
sätestatud meetodit.
Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate
koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada
ühtsed põhimõtted.
Välja töötatud metoodika on aus ja õiglane, sest arvesse on võetud 5 professionaalse ettevõtte
eksperthinnanguid. Metoodika tagab õiglase maksumuse kohaliku arengu strateegia koostamiseks ning
võtab arvesse turu variatiivsust.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Tegevusgruppide halduskulude lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktisii sätestatud varasemat
tegevust puudutavad kontrollitud andmeid.
Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane
ja võtab arvesse vahendite vajadust EMKVF perioodil. Tegevusgruppide kulud on suhteliselt
ühetaolised, välja valitud meetod tagab, et tegevusgrupid saavad toetusvahendeid kasutada peale
vahendusasutuse poolt toetuse väljamaksmist projektitoetuse taotlejatele. Lihtsustatud kulumeetodi
kasutuselevõtmine vähendab oluliselt administratiivset koormust tegevusgrupi tasandil ning
tegevusgruppide töötajad saavad enam tegeleda sisuliste küsimustega, samuti vähendab lihtsustatud
kulumeetodi kasutuselevõtmine märkimisväärselt vahendusasutuse administratiivset koormust.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja
aluseks on võetud varasemate toetatud tegevuste kontrollitud andmed. Lihtsustatud kulumeetodi
rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja taotleja tasandil.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Püügivahendi parendamise lihtsustatud kulumeetodi väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktis ii nimetatud kontrollitud
andmetel põhinev metoodika.
Olemasolevad EMKF perioodi kontrollitud andmed võimaldavad koostada õiglased ühikuhinnad
erinevatele püügivahendite tüüpidele.
Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane
ja võtab arvesse Eestis kasutatavate passiivpüüniste variatiivsust ja kõigi potentsiaalsete taotlejate
vajadusi olenevalt taotlejate püügipiirkondadest ja tingimustest.
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja
taotleja tasandil.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Taotlusdokumentide ettevalmistamise lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punkti a alapunkti ii) Toetavate
projektide arv on suur ning taotluse ettevalmistamisega seotud kulud on sarnased. Kulud koosnevad
taotlusdokumentide koostamise, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamisese ja taotleja
nõustamise tasudest. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset
EN 180 EN
koormust vahendusasutuse tasandil ning muudab toetuse taotlemise ning tegevuste elluviimise taotleja
tasandil oluliselt lihtsamaks.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja
aluseks on võetud varasemate tegevuste kontrollitud andmed. Tootmis- ja turustamiskavade
rakendamisega seotud tegevused on nõudnud väga suures mahus väikesesummaliste kuludokumentide
esitamist. Samas on tegemist sarnaste toetatavate tegevustega, mis perioodi jooksul ei muutu.
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja
taotleja tasandil.
EN 181 EN
3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms
of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if
requested, provided in a format that is usable by the Commission.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate
koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada
ühtsed põhimõtted. Nende põhimõtete alusel paluti 7 ettevõttel koostada eksperthinnang kui suur võiks
olla 1 kohaliku strateegia koostamise maksumus eeldusel, et konsultatsiooniettevõte tegeleb kõigi
strateegia koostamise protsessidega ning katab kõik kulud. Kohalik tegevusrühm oleks
tervikteenuse tellija rollis ning pakuks konsultatsiooniettevõttele tuge erinevate tegevuste elluviimisel.
Saadud nõuetekohaste eksperthinnangute summad koondati ning neis võeti aritmeetiline keskmine.
Aritmeetilise keskmise kasutamine võtab arvesse teenuse variatiivusust, sest erinevad
konsultatsiooniettevõtted võivad kasutada erinevaid metoodikaid ning teavitus või kaasamisviise.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks liideti meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ ja meetme 3.4
„algatusrühma koostöötegevused“ väljamakstud kulutused programmperioodi algusest kuni 2. maini
2022, saadud summast lahutati meetme 3.4 „algatusrühma koostöötegevused“ need väljamakstud kulud,
mis olid tehtud messidel osalemiseks ja messide külastamiseks. Saadud tulemus jagati meetme 3.3
„projektiteostus“ väljamakstud kuludega ning saadi summa kui palju algatusrühmad kulutasid meetme
3.2 ja 3.4 vahendeid projektitoetuste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks. Eraldi vaadeldi
kalanduspiirkondade eelarveid ning selgus, et eelarvega alla 2 miljoni euro piirkondadel on kulutatud
vahendid suuremad kui piirkondadel, mille eelarve EMKF programmperioodil oli suurem kui 2 miljonit
eurot. Põhjuseks eelkõige see, et alla 2 miljoni euro eelarvega piirkonnad on väiksemad ning väiksema
investeeringumahuga, vaatamata sellele tuleb väiksema eelarvega piirkonnas teha tegevusi (teavitus,
ühingute juhtimine, taotlejate konsulteerimine, koostöö jms) samas mahus, mis üle 2 miljoni euro
eelarvega kalanduspiirkonnas. Tulemuseks saadi üle 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul 0,21 eurot
iga projektitoetuse euro kohta, mis on ümardatud 0,20 eurole. Alla 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul
saadi tulemuseks 0,46 eurot iga projektitoetuse euro kohta, mis taandati 0,25 eurole. Arvutused on
tehtud kalanduse tegevusrühmade kaupa, millest on võetud keskmine. Metoodika võtab arvesse kõigi
kalanduspiirkondade vajadusi ja tagab vajaduspõhise rahastuse, et kohalikud tegevusrühmad saaksid
täita määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 33 sätestatud ülesandeid.
Lihtsustatud kulumeetodiga kehtestatakse kaks ühiku hinda.
Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,20 eurot 1 toetuseuro
kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro.
Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,25 eurot 1 toetuseuro
kohtakohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on alla 2 miljoni euro.
Erinevate ühikuhindade kasutamine erinevate eelarve mahtude juures tagab, et väiksema eelarvega
tegevusrühmad suudavad oma ülesandeid täita sama efektiivselt kui suurema eelarvega tegevusrühmad.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
PRIA on vaadelnud/kogunud päikeseelektrijaamade (PEJ) ehituskulude andmeid aastast 2015.
Vaadeldavate andmete puhul on tegemist Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi
EAFRD) meetme 6.4 Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse
taotlustest saadud andmed (välja makstud rahastamiskõlblikud summad) perioodi 2018-2021 kohta.
Arvestusest on välja jäetud kulud, millel puudub otsene seos PEJ-ga.
Ehituskulusid on vaadeldud objektipõhiselt (nn. võtmed kätte lahendina), kus kulusid ei ole jagatud
erinevatesse gruppidesse.
EN 182 EN
Arvutuste aluseks on võetud EAFRD rahastamiskõlblikud kulud. Tootmisvõimuste järgi on ühikhinnad
rahastamiskõlblik kulu välja toodud järgmiselt: <16kW, 16 - <50kW, 50 - <200kW ja 200kW. Antud
jaotus tuleneb rajatud PEJ enamlevinud võimsustest ning hinna muutustest baasandmete trend kõveral.
Ühikuhinda on võimalik arvutada kõikide rahastamiskõlblike kulude põhjal jälgides seoseid hindade ja
PEJ võimsuste vahel parapoolselt. Teine võimalus on vaadelda andmeid lineaarselt aga selle miinuseks
on tõsiasi see, et nii väiksema kui ka suurema võimsusega PEJ puhul saadud arvutus tulemus ei anna
ilmselt piisavalt realistliku tulemust (antud olukorras võib tekkida olukord kus suuremate PEJ puhul
muutub nn. ühikhind väärtuseks 0€/kW. Sellest tulenevalt on valitud arvutuskäigus parapoolne
(funktsioon LN) andmete vaatlusviis, et leevendada nii väiksema- kui ka suurema võimsusega PEJ
ühikmaksumusi. Päikesepaneelide paigaldamise kulud tootmisvõimuse järgi on arvestatud 2018-2021.
aastal rahastamiskõlblikuks tunnistatud kulude järgi, antud andmed on hetkeseisuga kõige ajakohasemad.
Rahastamiskõlblikke kulusid kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI)
muutuste väärtusega (2,25%) perioodil 2021-2027, arvutades keskmise väärtus järgneva seitsme aasta
arvestuslikust kulust. Arvestuslikud päikesepaneelide tootmisvõimsuse järgi on järgmised: <16kW –
1120€/kW, 16 - <50kW – 1032€/kW, 50 - <200kW – 994€/kW, 200kW≥ – 950€/kW.
Arvestades toetusemäära 50% saadakse järgmised ühikuhinnad: <16kW - 560€/kW, 16 - <50 kW –
516€/kW, 50 - <200kW – 497€/kW, 200kW≥ - 475€/kW päikeseelektrijaama 1 kW kohta.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks leiti vahendusasutuse andmebaasist EMKF meetme
„püügivahendi parendamine“ väljamakstud püügivahendite rahastamiskõlblik kulu 1 püügivahendi
kohta, perioodil 2019-2022.Vastavalt andmebaasile selekteeriti püügivahendid järgmiste tüüpide alusel:
avaveemõrd, avaveemõrd 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter, ääremõrd suukõrgusega
kuni 1 meeter 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit ja ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2
kereline.
Kõigi püügivahendite kohta eraldi fikseeriti kontrollitud rahastamiskõlblik kulu, millest võeti
aritmeetiline keskmine ning saadi keskmine rahastamiskõlblik kulu iga püügivahendi tüübi kohta.
Saadud tulemusele lisati tarbijahinna indeksikonfitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga.
Tarbijahinna kasvu leidmiseks analüüsiti statistikaameti tarbijahinna muutuste andmeid perioodil 2016-
2021. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (80%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,
mis ongi lõplik ühikuhind püügivahendi liikide lõikes.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Andmekorjeks kasutati vahendusasutuse EMKF toetuste andmebaasi. Andmekogudest võeti välja kõik
taotlused, mille puhul on kasutatud taotlusdokumentide koostamise teenust. Analüüsiks kasutati vaid
neid taotlusi, mille puhul on taotleja suhtes on tehtud positiivne toetusotsus. Analüüsiti
taotlusdokumentide koostamise rahastamiskõlblikku maksumust, saadud andmereast leiti
rahastamiskõlbliku maksumuse mediaankeskmine. Saadud tulemusele lisati perioodi 2016-2021
tarbijahinna indeksi keskmine koefitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga ja arvutati keskmine
kulu. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (50%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,
mis ongi lõplik ühikuhind.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Arvutuse aluseks on võetud tootjaorganisatsioonide perioodil 2016-2020 PRIA poolt kontrollitud
kuludokumentide rahastamiskõlblikud summad, millest arvutati aritmeetilise keskmise väärtusena
toetuse suurus kava aastase rakendamise kohta. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis
saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Kuna kõiki tootmis- ja turustamiskavasid ei
rakendatud kogu kalendriaasta vältel siis selleks, et arvutada ühe aasta tootmis- ja turustamiskava
rakendamise kulu, liidetakse tootmis- ja turustamiskavade rakendamise perioodid. Ühikuhinna
aritmeetilise keskmise arvutamiseks jagatakse kõigi tootjaorganisatsioonide perioodi 2016-2020
EN 183 EN
rahastamiskõlblike kulude summa 28,5 aastaga. Selle tulemusena saadakse keskmiseks
rahastamiskõlblikuks kuluks ühe kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava kohta 61 269,11 EUR, mida
kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI) muutuste väärtusega (2,25%)
perioodil 2021-2027. Kohandatud keskmine rahastamiskõlblik kulu saadakse, arvutades keskmine
väärtus järgneva seitsme aasta rahastamiskõlblikust kulust, võttes arvesse keskmine THI. Ühe
kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava rakendamise kohandatud keskmiseks arvestuslikuks kuluks
saadakse 67 038,58 eurot .
Kuna uute tootjaorganisatsiooni esimese tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood võib olla
lühem kui üks kalendriaasta, siis arvutatakse kulu ühe kuu kohta (5 586,55 eurot). Toetuse määrana
arvestatakse 75% rahastamiskõlblikest kuludest, selle alusel on arvutatud ühikuhind 4 189,91 eurot, mis
ümardatakse täiseurodeks (4189 eurot).
EN 184 EN
4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of
the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati turu-uuringu
käigus saadud andmeid. Hinnapäringu kutses oli väljatoodud rahastamiskõlblikud kulud.
Päikeseelektrijaama rajamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames
rahastatud projektide andmeid, mis mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt
kontrollitud ja toetus väljamakstud.
Kohaliku tegevusrühma toetuse, selektiivsete püügivahendite soetamise, taotlusdokumentide
ettevalmistamise ja tootmis- ja turustamiskavade rakendamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati
PRIA Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames rahastatud projektide andmeid, mis mille
puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt kontrollitud ja toetus väljamakstud.
EN 185 EN
5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the
arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.
Üldhinnang lihtsustatud kuluvõimaluse ülesehitusele: positiivne
Teostatud lihtsustatud kulumeetodi hinnangu põhjal saab auditeeriv asutus kinnitada, et kavandatav
korraldus on kooskõlas regulatiivsete nõuetega, eelkõige:
a) lihtsustatud kuluvõimalus kindlaksmääratud õigel, õiglasel ja kontrollitaval meetodil;
b) kalanduspiirkonna strateegia ettevalmistamise ühikuhinna puhul on algandmetena kasutatud muud
objektiivset teavet (turu-uuring) (2021/1060 artikli 94 lõikega 2 punkti a) i)).
Tegevusrühma halduskulude, päikeseelektrijaama rajamise, taotlusdokumentide ettevalmistamiskulude,
selektiivsete püügivahendite soetamise, tootmis ja turustamiskava toetuse ühikuhindade puhul on
algandmetena on kasutatud varasemat tegevust puudutavaid kontrollitud andmeid (2021/1060 artikli 94
lõikega 2 punkti a) ii)).
Kasutatud andmed on hinnatud usaldusväärseteks ja need vastavad toimingute liigile;
c) lihtsustatud kuluvõimaluste kehtestamisel arvesse võetud kulude kategooriad/liigid on kooskõlas
asjakohaste riiklike ja EL-i abikõlblikkuse eeskirjadega, eelkõige ühissätete määruse nr 2021/1060 III
peatükiga (artiklid 63 ja 67);
d) ülesehituse kohta olemasoleva teabe põhjal ei ole samade kulude topeltrahastamise ohtu;
e) määratud summa on kooskõlas tehtud eelduste ja summade/määrade kindlaksmääramiseks kasutatud
andmetega;
f) kohandusmeetodit ei kasutata.
Mis puudutab andmete kontrollimise, kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise korda, siis on kavas
kasutada asjakohast tõendavat dokumentatsiooni/süsteemi, et kinnitada vahe-eesmärkide saavutamist,
ühikute arvu ja andmete salvestamist.
Käesolev hindamine põhineb komisjoni audititeenistuste lihtsustatud kuluvõimaluste kontrollnimekirja
1. jaos loetletud elementidel, välja arvatud kontrollküsimused:
1.2 a) vi) (Kohaldub Interreg programmidele, ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),
1.8 Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustuslik kasutus (ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),
1.12 tuginemine varasematel audititel (ei ole asjakohane, sest varasemaid auditeid ei ole läbi viidud
lihtsustatud kulumeetodite osas).
EN 186 EN
Appendix 2
A. Summary of the main elements
Priority Specific objective
The amount
covered by the
financing not
linked to costs
Operation type Conditions to be
fulfilled/results to
be achieved
triggering
reimbusresment
by the
Commission
Indicator Unit of measurement
for the conditions to
be fulfilled/results to
be achieved triggering
reimbursement by the
Commission
Envisaged type of
reimbursement
method used to
reimburse the
benficiary or
beneficiaries
Code Description Code Description
EN 187 EN
B. Details by type of operation
EN 188 EN
Appendix 3: List of planned operations of strategic importance with a timetable
Article 22(3) CPR
Kalanduse andmete kogumise riikliku töökava rakendamine, 2023-2029.
EN 189 EN
Appendix 4
EMFAF action plan for each outermost region
EN 190 EN
DOCUMENTS
Document title Document type Document
date
Local reference Commission reference Files Sent date Sent by
Long description of
HEC-s
Supplementary
Information
16 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Long description of HEC-s 17 Nov 2022 PAPP, Juhani
Performance framework
2021-2027
Supplementary
Information
16 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Performance framework 2021-2027 17 Nov 2022 PAPP, Juhani
Programme snapshot
2021EE14MFPR001 1.1
Snapshot of data before
send
17 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_et.pdf
Long description of HEC-s.docx
Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_et_en.pdf
Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_en.pdf Performance framework 2021-2027.xlsx
17 Nov 2022 PAPP, Juhani
EN 1 EN
SFC2021 Programme for EMFAF
CCI 2021EE14MFPR001
Title in English European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund - Programme for
Estonia
Title in national language(s) ET - Euroopa Merendus, Kalandus ja Vesiviljelusfond - Eesti
rakenduskava
Version 1.1
First year 2021
Last year 2027
Eligible from 1 Jan 2021
Eligible until 31 Dec 2029
Commission decision
number
C(2022)9382
Commission decision date 8 Dec 2022
EN 2 EN
Table of Contents
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses ............................................... 6
Table 1A: Priority justification ................................................................................................................ 13
Table 1A: SWOT analysis & needs ......................................................................................................... 31 2. Priorities ................................................................................................................................................... 76
2.1. Priorities other than technical assistance .......................................................................................... 76 2.1.1. Priority: 1.Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic
biological resources ............................................................................................................................. 77
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally
sustainable fishing activities ............................................................................................................ 78 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................... 78
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
...................................................................................................................................................... 78
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR ...................................................... 79 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ........................................................................................... 80
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR.......................................................................................................... 81 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR . 82 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ......................... 83
2.1.1.1.2. Indicators.......................................................................................................................... 84
Table 2: Output indicators ........................................................................................................... 84 Table 3: Result indicators ............................................................................................................ 85
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF ............................................................................................................................................ 86 2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through
the replacement or modernisation of engines of fishing vessels ...................................................... 87 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................... 87
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
...................................................................................................................................................... 87
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR ...................................................... 88
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ........................................................................................... 89
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR.......................................................................................................... 90 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR . 91 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ......................... 92
2.1.1.1.2. Indicators.......................................................................................................................... 93 Table 2: Output indicators ........................................................................................................... 93 Table 3: Result indicators ............................................................................................................ 94
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF ............................................................................................................................................ 95
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including
fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-based decision-making ........ 96
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................... 96 The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
...................................................................................................................................................... 96 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR ...................................................... 97 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ........................................................................................... 98 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR.......................................................................................................... 99
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR100 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 101
EN 3 EN
2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 102 Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 102
Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 103
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .......................................................................................................................................... 104 2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic
biodiversity and ecosystems .......................................................................................................... 105 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 105
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.................................................................................................................................................... 105 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 106 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 107 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 108 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR109 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 110
2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 111 Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 111 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 112
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .......................................................................................................................................... 113
2.1.1. Priority: 2.Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of
fisheries and aquaculture products, thus contributing to food security in the Union ........................ 114 2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially
strengthening the competitiveness of aquaculture production, while ensuring that the activities are
environmentally sustainable in the long term ................................................................................ 115
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 115 The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.................................................................................................................................................... 115
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 116
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 117 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 118 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR119 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 120
2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 121
Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 121 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 122
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .......................................................................................................................................... 123 2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and
aquaculture products, as well as processing of those products ...................................................... 124
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 124
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.................................................................................................................................................... 124 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 126 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 127
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 128 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR129
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 130 2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 131
EN 4 EN
Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 131 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 132
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .......................................................................................................................................... 133
2.1.1. Priority: 3.Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and
fostering the development of fishing and aquaculture communities ................................................. 134 2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable development of fishing and aquaculture communities ......... 135 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 135
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
.................................................................................................................................................... 135 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 136 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)
CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 137
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point
(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 138 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR139
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 140 2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 141
Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 141 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 142
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for
EMFAF .......................................................................................................................................... 143 2.2. Technical assistance priorities ........................................................................................................ 144
3. Financing plan ........................................................................................................................................ 145
3.1 Transfers and contributions.............................................................................................................. 145 Table 15A: Contributions to InvestEU (breakdown by year) ............................................................ 145
Table 15B: Contributions to InvestEU (summary) ............................................................................ 145 Justification ........................................................................................................................................ 145 Table 16A: Transfers to instruments under direct or indirect management (breakdown by year) .... 145
Table 16B: Transfers to instruments under direct or indirect management (summary) .................... 146
Justification ........................................................................................................................................ 146
Table 17A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds
(breakdown by year) .......................................................................................................................... 146
Table 17B: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds
(summary) .......................................................................................................................................... 146 Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds - justification ... 146
3.4 Transfers back .................................................................................................................................. 147
Table 20A: Transfers back (breakdown by year) .............................................................................. 147 Table 20B: Transfers back (summary) .............................................................................................. 147
3.5 Financial appropriations by year ...................................................................................................... 148 Table 10: Financial appropriations by year ....................................................................................... 148
3.6 Total financial appropriations by fund and national co-financing ................................................... 148
Table 11A Total financial allocations by fund and national contribution ......................................... 148
4. Enabling conditions ............................................................................................................................... 150
Table 12: Enabling conditions ............................................................................................................... 150 5. Programme authorities ........................................................................................................................... 157
Table 13: Programme authorities ........................................................................................................... 157 Table 13A: The portion of the percentages set out in point (b) of Article 36(5) CPR that would be
reimbursed to the bodies which receive payments from the Commission in case of technical assistance
pursuant to Article 36(5) CPR (in percentage points) ........................................................................... 158 6. Partnership ............................................................................................................................................. 159 7. Communication and visibility ................................................................................................................ 161
8. Use of costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs.................................................... 163 Table 14: Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs ............................ 163
EN 5 EN
Appendix 1 ................................................................................................................................................. 164 A. Summary of the main elements ......................................................................................................... 164
B. Details by type of operation .............................................................................................................. 167
C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ........................................... 178
1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who
produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
........................................................................................................................................................ 178 2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant
to the type of operation. ................................................................................................................. 179
3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in
terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used
and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission. ................................... 181 4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the
calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ............................................. 184
5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the
arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data. .......................... 185 Appendix 2 ................................................................................................................................................. 186
A. Summary of the main elements ......................................................................................................... 186 B. Details by type of operation .............................................................................................................. 187
Appendix 3: List of planned operations of strategic importance with a timetable .................................... 188 Appendix 4 ................................................................................................................................................. 189
EMFAF action plan for each outermost region ..................................................................................... 189
DOCUMENTS ........................................................................................................................................... 190
EN 6 EN
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses
Reference: points (a)(i) to (viii) and point (a)(x) of Article 22(3) and point (b) of Article 22(3) of
regulation (EU) 2021/1060 (CPR)
Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027
(EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste
eesmärkide saavutamist EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel.
Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu
strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele.
PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab
ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka
visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aasta pärast. Arengukavas
tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel
huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis.
Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja
sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava
eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide
toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite
kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel
põhinevad rahastamismeetodid.
STRATEEGILISED EESMÄRGID
1.Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine
Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere
ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline
mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine,
kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev
Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava
elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata
elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust.
ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab
meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks
peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine.
Keskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava
läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise
mitmekesisuse strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu rakenduskavas käsitletakse
kalavarude olukorraga seotud tegevusi. Elurikkuse eesmärgi alla kuuluvate merekaitsealade rajamist
rakenduskava raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed
merekaitsealade võrgustiku tõhustamisse on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve
vahenditest.
Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele,
mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus
olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks
võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 39%
majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade
taastamist ning nende kvaliteedi säilitamist.
EN 7 EN
Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja
hülgekindlust. Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide
kaaspüügi vähendamisele ja hülgekindad püügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid
püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need
meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030
toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv).
Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele
vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad. Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud
peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks
Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused
kalasadamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju
keskkonnale ja ökosüsteemile (näiteks edendades mereprügi sh hüljatud püügivahendite kogumist).
Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates.
Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende
kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas, samuti on vajalik tähelepanu
pöörata ranna- ja sisevete jääalusele kalapüügile, mille puhul ei kasutata kalalaeva. Vajalik on
suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel.
Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO2
emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu.
Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi kontrollimaks kalapüüki ja kalatoodete tarneahelat, selleks, et
võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja toidupettuste vastu, ning jõustada Ühise kalanduspoliitika reegleid,
arendamaks nõuete järgimise kultuuri. Arvestades, et terviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine
eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane
andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada
kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru
majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia
raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise
kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks
panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd.
Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse
tootmisel. Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega,
multitroofne vesiviljelus). Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise
panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust
taldrikule strateegia, missiooni „Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund“, Läänemere
strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse.
Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna suuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese
toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist
ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete
rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud
kestliku toidutootmise tagamisse.
2.Kalapüügi, kala töötlemise ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv
Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel
koostatud EMKVF 2021-2030 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast.
Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude
suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii
kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning
rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid
ja ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest
tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 6400 tonnini arendades
merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat
EN 8 EN
tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem
rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse
ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja
keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele.
Kalapüügi jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on heas seisus olevad kalavarud.
Kuna Eesti kalapüügi sektor on suurel määral vertikaalselt integreeritud st kalapüüdja tegeleb ka kala
väärindamise ja turustamisega siis on oluline ka toodangu lisandväärtuse suurendamine.
Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile.
Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele
välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb
liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa
vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades
uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi.
Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi
ka ettevõtjate kasumi suurendamisega. Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega
vähendamaks külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise
võimekuse suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse
põhimõtteid. Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks
investeeringud immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused,
teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on
siiani investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese
toorme ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite
kasutuselevõtmist. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse
ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse
laiemalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh
energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate
kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele
kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja
välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas
ELi kliimaeesmärkidega.
Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on
vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate
tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et
kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada
juurdepääs parematele turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist
käsitlevatesse strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid
ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja
konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja
keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas.
Tarbijate nõudlus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike
tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inimese kohta aastas) jääb suuresti
alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal
täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi,
mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule
kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku
hõlbustamine.
Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude
leevendamiseks. Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema
valmis ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist,
mistõttu kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on vajalik ette näha
EN 9 EN
meetmeid ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks
hüvitamiseks.
3.Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng
Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade
arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad
rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF
vahehindamine näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade
toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne [1].
Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö
ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva
võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile
rannakalanduse sektori diskussioonipartner1, keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte
ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel.
Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste
elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega
kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulise rannapüügi spetsiifilisi väljakutseid just
3 prioriteedis, panustades siia fondi eelarve mahust üle 20%. See võimaldab ellu viia
kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et
püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus
kasvab.
Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja
investeerimissuutlikkust. Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on
vajalik soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades
rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism,
merebiotehnoloogia, merevesiviljelus.
Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine,
konkurentsivõime kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades
bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel, soodustades lühikeste tarneahelate teket ja
vähendades ökoloogilist jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist
otse tarbijani on ka Talust taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada
toiduga kindlustatust ja kestliku toidusüsteemi väljakujunemist.
Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsiooni edendamine, mis toetab
otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda
ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe
kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele. Töötlemise kaassaaduste
ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut.
Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate
majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada
kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad
kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks, aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise
kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele.
Keskkonnaalaseks väljakutseks on rannikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi
parandamine. Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada
ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega.
Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise
mitmekesisuse säilitamisele.
Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille
eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine. Mereprügi (sh
EN 10 EN
plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on
üks võimalikest tegevustest tulevikus.
Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majandusliku jätkusuutlikkuse ja arengu
soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti
kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad
eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi
arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere
maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade
analüüsis [2] toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike
elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad
kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike
võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele [3].
Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni –
tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide
täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse
terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad
maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.
4.Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire
Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti
eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste
väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja
arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses.
ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide
saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri
sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite
kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam
panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja
innovatsiooni ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste
koostöösse. Järjest suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja
vesiviljeluse sektorite järjest suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab
süsteemset lahendust, selleks et kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse,
konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud
väljakutsete lahendamiseks. Kalandusvaldkonnas on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha
aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja
ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa
Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi „Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega
toetatakse vajalikke jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline
missioon „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks “ ning partnerlus „Kliimaneutraalne,
säästlik ja produktiivne sinimajandus“. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute
programmi ja teadmussiiret panustades selle rakendamisse fondi eelarve mahust üle 10%. Nende
meetmete raames elluviidavad uuringud panustavad muuhulgas missiooni eesmärkidesse vähendada
mereprügi, liikuda kliimaneutraalse majanduse poole ja taastada ökosüsteeme. Lisaks uuringutele
panustatavad nendesse eesmärkidesse ka kavandatavad investeeringu meetmed, mille raames
suurendatakse ressursitõhusust, võetakse kasutusele taastuvenergia ja taastatakse kudealasid.
Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani
ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule
strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele,
uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms.
Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhiseks teadus-arendustegevuseks, mis aitab
muuta kalapüügi- ja vesiviljelussektori toidutarneahela (alates püügist kuni turustamiseni)
EN 11 EN
kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik,
lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid
rakendusuuringuid, mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja
mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärkidest tuleb algaval
programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste
ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi
teadmisi. Oluline on leida sünergiaid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondadega[4], eelkõige kohalike ressursside väärindamise osas,
kuivõrd toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
jääb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonda.
Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja
vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasvu ning seeläbi edendada kestlikku
toidutootmist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui
ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik
uuringute programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja
uuenduslikke lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused,
uuringud ja katsed peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.
Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise
valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi.
Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise
kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise
kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja
bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta.
Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja
ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate
praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast
liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi
"Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu
poliitilistesse eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja
oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki
kogu tarneahela ulatuses.
Merenduspoliitika rahastamine on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste
teadmistega seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret
ja rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna
seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi
valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika
ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline
planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise
protsessi kaasaaitamiseks.
Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi.
Mõningad ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võrreldes
tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks
kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek
ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda,
mistõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega
investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobivaid meetmeid.
Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete
muutuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja
sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks
vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina
EN 12 EN
rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning
inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad
saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute
tegemiseks.
Kõikide rakenduskava sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju
võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid
seal kus asjakohane.
[1] Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud
kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ vahehindamine. TÜ RAKE
2019
[2] Regional Sea Basin Analyses, 18.9.2020 SWD(2020) 206
[3] Komisjoni teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus
ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel, 17.5.2021 COM(2021) 240
[4] TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja
-teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline
Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum
EN 13 EN
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses
Table 1A: Priority justification
Policy
objective Priority Justification
2. Greener
Europe
1.Fostering sustainable fisheries and the
restoration and conservation of aquatic
biological resources
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 esimese prioriteedi
eesmärgiks on kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise
edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja SWOT analüüsist, rakendatakse I
prioriteedi puhul erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6.
Erieesmärk nr 1 - Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku
püügitegevuse tugevdamine
MAJANDUS
Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest
tingitud peamised muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme tõusus ja
ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad tuuled). Pikaajaline kliima muutumine
mõjutab Eestile iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest
põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid
betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud kliimamuutustest
tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel tuleb
panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse. Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata
tähelepanu kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada ekstreemsete
ilmastikuolude ajal paljude erinevate asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja
töötingimustega, kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega, laeval oleva saagiga ja
püüniste asetusega ning ohutu sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud ilmastikuoludest
lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada
alternatiivenergiat.
KESKKOND
Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja
seadmete kasutamist. Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja kasutusel
olevad seadmed ning tehnoloogiad on vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja
meeskonna töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad ka kalapüügisektori poolt
kasutuses olevad traalisadamad, kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega
ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete
kasutusele võtmisele. Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine aitab
EN 14 EN
Policy
objective Priority Justification
vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab
ettevõtlusest saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad vähem ressursse (kütus,
elekter) ja jätavad väiksema CO2 jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju
leevendamisse. Jääkate Läänemere avaosas tervikuna on küll vähenenud, kuid rannikumere
jääkate on piisav, et traditsioonilise jääaluse püügiga tegeleda. Eesti kliimatingimustes
võimalik tegeleda kalapüügiga talvel üldreeglina detsembrist kuni märtsi alguseni, kui
siseveekogud ja rannikumeri on püsiva jääkatte all. Vähemal või suuremal määral tegeleb
jääaluse kalapüügiga 43% Eesti ranna- ja sisevete kaluritest. Peamised liigid, mis annavad
kaluritele sissetulekid on ahven, haug, koha ja latikas ning nendest liikidest püütakse talvel
keskmiselt 14,4% kogu aasta saakidest. Jääaluse püügi arendamine suurendab Eesti ranna ja
sisevete kalurite konkurentsivõimet ja pikendab perioodi mil on võimalik tegeleda
kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu. Majanduskasvule aitab kaasa kliimaneutraalne
ringmajandus, kus kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused on omavahel lõimitud.
Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab kaaspüüki ja
säästab püügivahendeid. Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja juurdekasvu.
Uuringu „Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse
keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi
vähendamist väga oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja vältimaks muud
ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida
mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine
vähendab ka kaluritele tekitatud kahju.
Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete näol on tegemist globaalse
keskkonnaprobleemiga, millest on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80%
merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal toimuva tegevuse käigus, mille
kannavad merre jõed, hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest,
kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene probleem, merre sattunud prügil puudub
omanik, mis muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral sõltuvaks heast
koostööst [1].Tulenevalt kalapüügisektori eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse
sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse kalapüügi käigus kaldale, tekitab
käitlemisel lisakulusid, millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja sadamates ning
kalalaevadel puuduvad käitlemiseks vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on
kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks
ja panustada merekeskkonna seisundi parendamisse.
EN 15 EN
Policy
objective Priority Justification
TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris. Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-
elusressursside jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus.
Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmele rakendamisel peab lähtuma
usaldusväärsetest teadusuuringutest. Parimate andmete kogumiseks ja parimate looduspõhiste
lahenduste väljatöötamiseks on tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja
teadmistevahetusse [2]. Näeme, et mõju vähendamine on võimalik läbi teadmuspõhise
lähenemise, kus mõistetakse teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde
tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida kalapüügisektoris esinevatele
kitsaskohtadele lahendusi, mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele ja
uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisele. Lisaks sektori
ülesele innovatsioonile tuleb soodustada ettevõtjapõhist (ehk konkreetsele ettevõtjale loodud)
innovatsiooni kalapüügisektoris. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku
teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka
rahvusvahelisi teadmisi.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik ehk
ettevõtteid arendatakse mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest saadavat tulu
ning samas parendatakse keskkonda ja mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et
tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on süsteemsuse ja katsetamiste ning
koostöö järele eri sektorite ja valdkondade vahel [3]. Soovime suurendada kalapüügisektori
keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning
arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide
elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab tõsta kalandussektoris töötavate inimeste
majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja
ressursitõhus teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.
Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani
2030 visioon on „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea mainega
Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas
osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest [4].
Praeguste uuringute kohaselt on kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk
kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö,
EN 16 EN
Policy
objective Priority Justification
mis eeldab kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist. Positiivset mainet aitab
kujundada kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate
avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.
Erieesmärk 2 - Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade
mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu
KESKKOND
Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamist.
Kalalaevastiku majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks olulisemaks võib
lugeda püügile kuluvat aega ja energiat. Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid
fossiilkütust, mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-lämmastikoksiidi ja metaani
ehk kasvuhoonegaase tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on taastumatu
energiavaruga, on järgmistel kümnenditel oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning
hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda vähem CO2-heidet tekitava
majanduse suunas. Eesti kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on investeeringud
mootorite vahetamisse suured.
Erieesmärk 4 - Kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise
edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi
vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid
KESKKOND
Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks. Kala on tervisliku toitumise oluline osa,
samas ei ole kalavarud piiramatud ja ülepüük mõjutab varude seisukorda ning looduslikku
taastootmisvõimet. Kalavarude säästva kasutamise jaoks koostatakse mitmeaastased
majandamiskavad, mis on Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika keskne vahend. Euroopa
Liidu ühise kalanduspoliitika oluliseks osaks on andmekogumine ja seire. Kogutud andmete ja
seire põhjal antud teadussoovituste alusel on võimalik kehtestada kalavarude seisukorda
arvestavad püügivõimalused ning vajadusel rakendada muid kalavarude kaitsemeetmeid.
Kooskõlastatud metoodika alusel kalaliikide varude seisundi hindamisel ja haldamissoovituste
järgimisel on võimalik tagada kalavarude hea seisund.
Kalanduse järelevalve tõhustamine. Terviklik kalanduspoliitika eeldab lisaks
majandamiskavadele ja kehtestatud püügivõimalustele ning reeglitele ka tõhusat riiklikku
järelevalvet, kontrolli kalavarude kaitsemeetmete täitmise üle ja reeglite jõustamist.
EN 17 EN
Policy
objective Priority Justification
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks tuleb süsteemselt uuendada järelevalve tehnoloogilisi
seadmeid ja arendada ning tõhustada riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi
süsteeme ja rakendusi kalalaevadel. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja
elektroonilise andmevahetuse parendamise abil saab vähendada ettevõtjate ja
kalandusadministratsiooni halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada
järelevalve jaoks vajalikku ristkontrolli. Kalanduse järelevalvet aitab tõhustada ka inspektorite
koolitamine ja rahvusvaheline koostöö.
Erieesmärk 6 - Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele
kaasa aitamine
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kalavarude hea seisundi tagamiseks ja
liikide mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on kudealade ja rändeteede taastamine ja
loomine. Heas seisus koelmualad ja rändeteed loovad soodsad tingimused ka rannakaladele,
kellest enamik sigib Eestis kevadel ja vajab selleks lume sulamisest tekkivat suurvett, et
pääseda peajõega ühenduses olevatesse jõgedesse ning üleujutatud luhtadele. Juba praegu
mõjutab temperatuuri tõus ja lumerohkete talvede puudumine kevadiste suurvete kestust ning
ulatust. Koelmualade ja rändeteede taastamine ning selleks vajalikud uuringud omavad olulist
tähendust bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise seisukohast.
Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Kalavarude hea seisundi ja bioloogilise
mitmekesisuse seisukohalt on olulised merekeskkonna alased uuringud. Bioloogilise
mitmekesisuse ehk elurikkuse muutumine võib kaasa tuua terve ökosüsteemi muutumise,
kalavarude mõistes loodusliku tootlikkuse vähenemise ja väliste mõjurite suhtes suurema
vastuvõtlikkuse. Merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamine eeldab teadmisi, mis
aitaksid hinnata erinevate tegevuste mõju, tuvastada hetkeseisundit ja pakkuda probleemide
korral lahendusi.
[1] Euroopa Keskkonnaagentuuri artikkel „Mereprügi“, 11.09.2014
[2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja
Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2020) 380, ELi elurikkuse strateegia
aastani 2030
[3] Komisjoni teatis COM(2019) 640, Roheline kokkulepe
EN 18 EN
Policy
objective Priority Justification
[4] „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, Maaeluministeerium
2. Greener
Europe
2.Fostering sustainable aquaculture activities,
and processing and marketing of fisheries and
aquaculture products, thus contributing to
food security in the Union
EMKVF 2021–2027 teise prioriteedi eesmärgiks on säästva vesiviljeluse ning kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine. Tulenevalt Eesti vesiviljelustoodete
tootmise, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise olukorrast ning SWOT
analüüsist, rakendatakse II prioriteedi puhul erieesmärke 1 ja 2.
Erieesmärk 1- Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise
konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis
keskkonnasäästlikud.
MAJANDUS
Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses. Vesiviljelussektori
toodangumaht on väike, mistõttu on keeruline siseneda kaubanduskettidesse ning turul
domineerib importtoodang. Madala tootmismahu tõttu ei kata ka sektori müügitulu
kogukulusid. Arvestades kasvavat huvi merevesiviljeluse vastu, tagab selle sektori tegevuste
soodustamine juurdepääsu piisavale, täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, muutes
selle taskukohasemaks ja kättesaadavamaks. Maismaakasvanduste jätkusuutlikkuse
suurendamisele aitaks kaasa senise tegevuse ümberkujundamine kalade ettekasvatamiseks
merevesiviljeluse tarvis. Jätkusuulikku sektori tagamiseks toetatakse selliseid tehnoloogilisi
lahendusi, mis on majanduslikult tasuvad ega vaja tulevikus täiendavaid tegevustoetusi. Eesti
keskkonna- ja kliimatingimustes sobivate ja suure turunõudlusega vesiviljelustoodete
toodangumahtude suurenemine loob eeldused ekspordi kasvuks. Vajalikud on investeeringud,
mis aitavad tõsta keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et
vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata.
Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses. Konkurentsivõime tõstmine nõuab
panustamist toodangu kvaliteedile, esmatöötlemise võimaluste loomisele. Olulisemaks
muutub alternatiivsete energiakandjate kasutamine tootmisprotsessides. Tootmisvõimsuste
täielik kasutuselevõtmine, majanduslikult tasuvate liikide toodangumahu suurenemine, uute
liikide kasvatamine ning digi- ja kasvatustehnoloogiate arendamine võimaldab tekkinud
kitsaskohti likvideerida. Sektori vajadused on seotud täiendavate investeeringutega
keskkonnahoidlikesse seadmetesse, masinatesse ja kaasaegsesse tootmis- ja
töötlemistehnoloogiasse [1]. Turunõudlusele vastav tootmine tagab stabiilse turu ja
EN 19 EN
Policy
objective Priority Justification
isevarustatuse. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi
kasutusele võttes lihtsustada tootmise protsessi ning minna uudsete teenustega lõpptarbijale
lähemale. Võimaluseks on kasutada koduturu eelist ning lühikese tarneahela kaudu pakkuda
kohalikku ja värsket kala ning eristuvaid, kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis arvestavad
tarbija vajadustega.
Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelussektorile ligipääsu finantsvahenditele.
Kasvanduse ehitamisest toodangu saamiseni kulub mitu aastat ning kasvatusprotsess nõuab
mahukaid käibevahendeid. Krediidiasutused hindavad vesiviljelust riskantseks ja
mittekasumlikuks ning ettevõtete tagatisi ebapiisavaks. Probleemid ja turutõrked seoses
krediidiasutustest laenude kättesaadavusega on püsinud aastaid muutumatuna. Näiteks on
vesiviljelussektoris laenu keeruline saada eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.
Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku
mõju keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat kasutamist [2]. Oluline on pöörata
tähelepanu finantsturgudel toimuvale ning tagada investeeringuteks vajaminevatele
finantsvahenditele ligipääs rahastamisvahendite kaudu.
KESKKOND
Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel. Sõltuvalt kasvatatavast
liigist on suureks väljakutseks keskkonnahoidliku mere- ja maismaavesiviljeluse arendamine
selliselt, et keskkonnaseisund ei halveneks ja tagatud oleks sektori jätkusuutlikkus.
Vesiviljelus on juba praegu üks efektiivsemaid viise toota loomset proteiini, mis aitab
panustada riigi toiduga kindlustatusesse ning jätab väiksema CO2 jalajälje kui näiteks mõni
muu viis loomse valgu tootmine. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega on
saaste väga väikesega osaga veekogude keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt on
kalakasvatuse põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti
koormusest [3]. Toodangumahu suurenemisel on vajalikud investeeringud
keskkonnasäästlikku tootmise soodustamiseks. Selle kontekstis on Euroopas tõusutrendis
merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus, mis muuhulgas aitaks vähendada
punktreostust. Keskkonnaprobleemid on takistanud merevesiviljeluse arengut, mis on
kannatanud kuvandiprobleemide all. Seetõttu on võimalik suurendada vesiviljeluse sotsiaalset
aktsepteeritavust, mis nõuab ka meetmeid vesiviljeluse keskkonnatoime parandamiseks [4].
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
EN 20 EN
Policy
objective Priority Justification
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet vesiviljeluses. Teadus- ja arendustegevusel
oluline roll kogu sektori suunamisel. Innovatsiooni kaudu on võimalik suurendada
vesiviljelussektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Uute jätkusuutlike ja
keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate väljatöötamise ning kasutuselevõtu soodustamine
sh madala troofsusega liikide kasutuselevõtt aitaks vältida võimalikke kahjulikke mõjusid
keskkonnale. Oluline on luua võimalused vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate ja
teadlaste vahelisele koostöö tekkele. Võimaldada katseprojektides osalemist ja vajalike
uuringuid ning seda vajadusel rahvusvahelisel tasandil.
Jätkusuutliku sektori edendamiseks on vajalik panustada innovatsiooni ja teadus-
arendustegevustesse, võimaldades kasutada uusi tehnoloogiaid tootmises, kasvatada uusi
turunõudlusele vastavaid liike kuni lõpptoodanguni välja ja pöörata tähelepanu kasvatamisele
ning bioloogilise ressursi täielikule ärakasutamisele. Oluline on uute vesiviljelusliikide
viljelemine ning sellega seotud arendustöö. Turunõudluse ja lühikese tarneahela eeliste
ärakasutamiseks tuleb panustada vesiviljelustoodete toomisesse, millega tagatakse piisav
toodangumaht ja kvaliteet. Eeldused sellele annab valdkonda toetav haridussüsteem.
Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna
arengupunktiks [5]. Vesiviljelussektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib
ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Välismaine teadmussiire on
ettevõtjatele kallis ja sektoris jääb vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondlikes küsimustes
ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Et merekeskkonna seisund ei halveneks, tuleb
luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks suletud toitainete ringluseks või
merevetikate- ja karpide kasvatamisele kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivale
vesiviljelusele. Näiteks kalakasvatusega paralleelselt vetikate ja ka karpide kasvatamine või
Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööda kasutamine kalakasvandustes [6],
võimaldaks vähendada vesiviljelusekasvandustest punktreostusena tekkivate toitainete
koormust keskkonnale ja liikuda nullsaaste tagamise suunas. See võimaldab saavutada puhta
ja ringluspõhise majandusmudeli, põhinedes taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel,
elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja mürgivaba keskkonna loomisel
kõigile kodanikele [7].
Oluline on siinkohal jätkata uuringutega, mis võimaldaksid arendada jätkusuutlikku
vesiviljelust, mille kaudu edendada kestlikku toidutootmist. Mitmekesisema taustaga
EN 21 EN
Policy
objective Priority Justification
teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka
tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret vesiviljeluses. Vesiviljelussektoris on oluline tagada võimalused
ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele ning võimaldada vajalike uuringuid ja
katseprojektides osalemist. Vesiviljelusloomade heaolu tagamine, taudide levikut takistav
ennetustöö ja teadmussiire vähendab antimikroobset resistentsust, kuna kaob ravimite
kasutamise vajadus. Suurenev taudidest vabade karjade arv võimaldab toodangumahu
kasvades paremat ligipääsu välisturgudele ning konkurentsivõimet kohalikul turul. Tagamaks
ettevõttes kvalifitseeritud töötajate olemasolu on läbi täiendkoolituste võimalik tuua sektorisse
taustateadmistega ja kogemustega eksperte ning uut teadmist. Ainuüksi tehnoloogiliste
uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas nendest ettevõtjatele kasu
võiks olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad olemasolevaid uuendusi paremini
mõtestada. Oskuste suurendamine tõstab sektoris töötavate inimeste kaudu
majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi keskkonnasäästlik ja
ressursitõhus teadmiste põhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.
Erieesmärk 2- Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse
ning nende toodete töötlemise edendamine
MAJANDUS
Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel. Eesti toitu ja toidukultuuri iseloomustab
põhjamaadele omane värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus, mitmekesisus, samuti
toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning
valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. Liikudes madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema
lisandväärtusega toodeteni suurendatakse sektori kasumlikkust. Samas tekib vajadus
sihtturgude muutmiseks, kuna kõik turud ei suuda maksta kõrge lisandväärtusega toodete eest
kõrgemat hinda. Selleks on vajalik luua kontakte uute äripartneritega kontaktreiside või eriala
messide kaudu. Väljakutseks on ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni, nii
energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuse osas laiemalt. Tuleb kasutusele võtta
uuemaid ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad. Olemasolevate ressursside tõhusam
kasutamine aitab vähendada toidukao ja toidujäätmete teket.
Välisturgude geograafia laiendamine. Töötlemise ja turustamise valdkonnas vähendab
välisturgude laiendamine sõltuvust üksikutest turgudest ja maandab poliitiliselt motiveeritud
EN 22 EN
Policy
objective Priority Justification
kaubanduspiirangute negatiivseid majanduslikke mõjusid. Lisaks olemasolevatele turgudele
tuleb tekitada huvi Eesti toodete vastu uutel turgudel, mille tagab infovahetus partnerriikide ja
ettevõtjate vahel. Välisturgudel on üha suurenev tähtsus erinevatel kvaliteedi ja
jätkusuutlikkuse sertifikaatidel ning märgistel. Seetõttu on vajalik laia välisturgude
säilitamiseks ning eksporditavate koguste suurendamiseks sertifitseerimise soodustamine.
Riigiti erinevad tarbijaskonna eelistused, mistõttu tuleb toetada näiteks turu-uuringuid toodete
kohandamiseks konkreetsetele sihtturgudele.
Tehnoloogia arengu parem rakendamine töötlemises. Uued tehnoloogiad annavad paremad
võimalused tootearenduseks, et kohaldada tootevalikut tarbija muutuvatele eelistustele.
Tootearendus on tihti kalliks ja vähestes ettevõtetes tegeletakse teadliku ja järjepideva
tootearendusega. Kerkimas on esile tootearenduse ja tooraine väärindamise soodustamine, mis
tagaks stabiilse tarne kaubanduskettidesse ning kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega
toodangu. Tehnoloogia ja seadmestiku puudumine ei võimalda ettevõtetel valmistada kõrgema
lisandväärtusega tooteid. Kõrge kvaliteediootusega ostjateni jõudmine tagab parema
väljamüügihinna. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi
kasutusele võttes lihtsustada tootmise ja töötlemise protsessi ning minna uudsete teenuste
kaudu lõpptarbijale lähemale. Suuremat rolli on omandamas e-kaubandus, mistõttu nõuab see
suuremat tähelepanu konkurentsis püsimiseks. Suureks väljakutseks on ressursikasutuse
tõhustamine töötlemisest turustamiseni seda nii energia kui ka töötlemises kasutatava
ressursikasutuses laiemalt. Selleks tuleb kasutusele võtta uusi keskkonnasõbralikke
tehnoloogiad ja kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Töötlemise vallas on oluline
võimalikult palju väärindada toorainet. Lisaks tekkivate tootmisjääkide maksimaalsele
väärindamisele tagab lisasissetuleku väheväärtuslike liikide ja võõrliikide kasutuselevõtt. See
aitab leevendada tooraine puudust töötlemisüksustes, kus aastaringselt tegevust ei toimu.
Toiduks sobimatust toorainest on võimalik valmistada tooteid, mida pakkuda toorainena
teistele majandussektoritele ja vähendada toidujäätmete teket.
Parandada investeeringute tegemiseks töötlemissektorile ligipääsu finantsvahenditele.
Krediidiandjad ei tunne valdkonnas tegutsevate ettevõtte eripärasid ja ei arvesta nendega ning
see on aastatega süvenenud. Turutõrked on tekkinud laenude kättesaadavusega, mis takistab
ettevõtjate investeeringuplaanide elluviimist. Näiteks tulenevalt püügihooaegadest peavad
tööstused ostma hooajaliselt suurte partiidena toorainet oma ladudesse, mida krediidiandjad
üldjuhul ei mõista. Investeerimislaenude lühike tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel
investeeringuid kiiresti tagasi teenida [8]. Juurdepääs sobivatele finantsteenustele on Euroopa
EN 23 EN
Policy
objective Priority Justification
Liidu riikides küll erinev, finantsvahendite kättesaadavust peetakse üsna piiratuks eriti väikese
ja keskmise suurusega ettevõtetel. Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate
investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju keskkonnale ja suurendatakse
ressursside tõhusamat kasutamist [9]. Kalapüügi- ja vesiviljelussektori
tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine. Toodete kvaliteedi tõstmisele ja
stabiilse toodetega varustamise tagamisele aitab kaasa ühistegevuse soodustamine kalapüügi-
ja vesiviljelustoodete tootjate turujõu suurendamiseks. Selleks, et tootjaorganisatsioonid
saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise poole, koostatakse tootmis- ja
turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Tuleb
tagada, et tootjaorganisatsioonide liikmed tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega
jätkusuutlikult, parandaksid oma toodete turule laskmist, koguksid teavet ning püüaksid
suurendada oma sissetulekut. See võimaldab ka väikesemahulistel tootmisüksustel suurendada
turujõudu ning tõsta kasumit.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine. Globaalne kalatarbimise kasv
on ajendanud tootjaid rohkem tarbijate eelistustega kohanema ja neile reageerima. Töötlejad
peavad arvestama, kuidas tarbijad tooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Üha enam
eelistatakse mugavamalt tarbitavat kala (nt värske ja jahutatud filee, tervislikud innovaatilised
valmistooted, jne), mis on kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga. Üles kerkivad
väljakutsed kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamisel tarbija teadlikkuse tõstmisel ja
tarbimise suurendamisel. Tarbija teadlikkus värske ja kvaliteetse tooraine kättesaadavuse ning
erinevate valmistamisviiside osas suurendab tarbimist ja soodustab tarbija ja toodete pakkuja
kokkusaamist. Muuhulgas on oluline rõhutada ka kohaliku toodangu tarbimist. Kohalikul
toodangu lühem tarneahel tagab omakorda väiksema keskkonna jalajäle. Kavas on jätkata
teavitustegevusega, et tarbijad saaksid teha tervislikke ja kestlike toiduvalikuid kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tarbimisel.
Erinevatele turgudele jõudmine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja
tootegruppide lõikes. Tarbimise suurendamisel on oluline roll tootearendusel, kus arvestatakse
tarbijate soovide ja vajadustega. Tarbija teadlikkuse tõstmine ja tarbimise suurendamine loob
paremad võimalused nii kohalikule kui ka välisturule sobiva sortimendi pakkumiseks ning
seetõttu tuleb arvestada tarbijate soovidega. Tarbijad eelistavad regiooniti erinevaid tooteid
ning kaubanduses tuleb tarbija köitmiseks lisaks traditsioonilistele toodetele pakkuda ka uusi
maitseelamusi.
EN 24 EN
Policy
objective Priority Justification
Tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti ja milline oli sellega kaasnev keskkonna- ja
ühiskondlik mõju. Tarbija soovib teha rohkem teadlike valikuid, mida lihtsustavad kestlikkuse
ja kvaliteedi sertifikaadid ja märgiseid toodetel ja infotehnoloogia areng.
Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas on oluline leevendada
negatiivseid mõjusid erakorraliste sündmuste korral, et tuua leevendust turustamisraskustesse
sattunud ettevõtjatele. Erandlike sündmuste korral tuleb võimaldada saamata jäänud tulu või
lisakulude hüvitamist ettevõtjatele.
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet töötlemises. Innovatsiooni kaudu saab
suurendada töötlemissektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Ettevõtte ja
sektori ülese innovatsiooni ning teadus-arendustegevuste kaudu tuleb aina rohkem pöörata
tähelepanu toorme väärindamisele kui ka turustamisele. Üha enam vajatakse sisendit kuidas
maksimaalsel hulgal toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta ning uute toodete ja
tootearenduse sh tootedisaini edendamiseks. Ühtlasi annab see lisavõimalused
väiketöötlejatel, kus kasutamata töötlemisvõimaluste paremale kasutusele võtmisel saab
püügivälisel ajal töödelda ning arendada välja seni kasutamata ressurssidest tooteid. Ettevõtjad
vajavad teadusasutustelt sisendit, mida on võimalik koheselt tootmisprotsessis rakendama
hakata. Olulisemaks on muutumas lühiajalised projektid, et liikuda kiirelt kaasa tehnoloogilise
ja digitaalse arenguga ning tarbijate kasvavate sooviga uute toodete ja tootearenduse vallas.
Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna
arengupunktiks [10]. Innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav
teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Kuna välismaine teadmussiire on
ettevõtjatele kallis, jääb sektoris vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondades ning
rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Innovatsiooni edendamiseks peab panustama
töötlemissektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööle. Teadus- ja
arendustegevust kaasates leitakse ning rakendatakse töötlemises ja turustamises lahendusi
andmaks lisandväärtust, olla innovaatiline, keskkonnasäästlik ning konkurentsivõimeline
praegustel ja uutel turgudel.
SOTSIAAL-MAJANDUS
EN 25 EN
Policy
objective Priority Justification
Edendada teadmussiiret töötlemises. Töötlemissektoris on oluline luua võimalused
ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööks ning võimaldada vajalike uuringuid ja
katseprojektides osalemist. Tagamaks töötlemissektoris kvalifitseeritud töötajate olemasolu on
näiteks nõustamisteenuste, täiendkoolituste kaudu võimalik tuua sektorisse kvalifitseeritud,
heade taustateadmistega ning kogemustega eksperte. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega
kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas need uuendused organisatsioonile
kasulikud võiksid olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad uuendusi paremini ümber
mõtestada. Oskuste suurendamine aitab tõsta sektoris töötavate inimeste kaudu
majandusvaldkonna konkurentsivõimet.
[1] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti
Maaülikool, 2020.
[2] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.
[3] Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. Aqua Consult Baltic OÜ,
2012
[4] Commission Staff working document SWD(2020)206
[5] Commission Staff working document SWD(2020)206
[6] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate
meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019.
[7] ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ COM/2021/400 final
[8] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti
Maaülikool, 2020.
[9] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.
[10] Commission Staff working document SWD(2020)206
5. Europe
closer to
citizens
3.Enabling a sustainable blue economy in
coastal, island and inland areas, and fostering
the development of fishing and aquaculture
communities
Erieesmärk – Aidata kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku-, saare- ja
sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku
arengu soodustamisele
MAJANDUS
EN 26 EN
Policy
objective Priority Justification
Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust. Eesti
ranna ja sisevete kalandus on väga sesoonse iseloomuga ning kalurid saavad oma tulu
kalandusest ca 4-5 kuu jooksul, samuti takistavad kalurite püüke ilmastikuolud. Paljud kalurid
seisavad igal kevadel valikute ees, kas tegeleda kalapüügiga või saada tulu palgatööst mõnel
muul alal. Uute tegevusalade kasutuselevõtmine annab kaluritele võimaluse kujundada endale
välja lisategevusalad, millega on võimalik endale tulu teenida ajal mil kalapüük on võimatu
või ei ole kalapüügiga majanduslikult mõttekas tegeleda. Kaluri tegevusalade
mitmekesistamine integreerib kalandussektorit piirkondade majanduse teiste harudega ning
võimaldab kasutusele võtta piirkondade teisi looduslikke ressursse ja arendada sinimajandust,
jätkusuutlikku rannikuturismi sh teenuseid mis on suunatud harrastuskalapüüdjatele.
Majandustegevuse mitmekesisus on oluline argument noorte toomisel kalandussektorisse, sest
täiendavate tegevuste väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning pakub tihtipeale
hõivet ka kalurite pereliikmetele. Samuti aitab investeerimisvõimekuse suurendamine ranna ja
sisevete kaluritel paremini kasutusele võtta vähese kasvuhoonegaaside heitega ja
alternatiivenergia allikaid ning paremini toime tulla kliimamuutuustest tulenevate riskidega
Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada
ühistulist majandustegevust. Praegusel hetkel on kala väiketöötlemine kalurite hulgas vähe
juurdunud, enamjaolt müüakse saagid ära töötlemata kujul kas otse kokkuostajale, töötlejale
või kala tarbijale. Ranna ja sisevete kalurite poolt püütud saakide töötlemine võimaldab
kaluritel saada oma toodangust suuremat tulu ning võimaldab kontrollida kogu tootmisahelat
püük – hoiustamine – töötlemine – müük. Viimastel aastatel on kõigis kalanduspiirkondades
täheldatud kala väärindamise kasvu rannakalurite poolt. Selle tõestuseks on ka EMKF-i
projektitoetused, mille sisuks on kala ja kalatöötlemisseadmete, külmikautode, kala
turustamiseks vajalike seadmete, külmkambrite ja külmikute jms soetamine. Variatiivsus on
väga suur, kuid trend on ühene - kaluritel on huvi kala väärindamise vastu. Tekkinud on
arvukalt ettevõtteid, kes väärindavad kogu oma saagi ja teostavad kala kokkuostu ka teistelt
kaluritelt. Kala väärindamine tõstab hinnanguliselt kala hinda 2-5 korda, sõltuvalt kalaliigist ja
väärindamise viisist. Kala väärindamine on toonud kohaliku kala paremini turule ning on
vähendanud kalurite sõltuvust kala kokkuostjatest. Tarbijate kasvav huvi kohaliku kala ka
sellest valmistaud toodete vastu loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning
soodustab väikeste kuid kvaliteetsete kalakoguste otseturustamist otse tarbijale.
Rannakalanduses saadakse suur osa saakidest suhteliselt lühikese aja jooksul, seega on
rannakalurite võimalused oma saake ja neist tehtud tooteid suhteliselt keerukas turustada
EN 27 EN
Policy
objective Priority Justification
juhtudel kus klient eeldab aastaringset varustatust. Teisalt on kalurite püügiperiood väga
aktiivne ning kala töötlemisele ei jää lihtsalt aega. Lahenduseks on ühistulise
majandustegevuse arendamine, kalurid saaksid püüda kala, kuid toodete valmistamiseks,
turundamiseks, transpordiks jne palgatakse ühiselt töötajad. Ühistulisel alustel tegutsemine
aitab kaluritel HORECA sektorile ja suurematele kaubanduskettidele stabiilselt pakkuda
kohalikku kala ja kalatooteid suurendades seega oma konkurentsivõimet import kalatoodete
vastu.
Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust. Kohaliku tähtsusega
väikesadamate arendamine ja multifunktsionaalsuse suurendamine loob juurde lisateenused
mis võimaldavad sadama omanikel katta halduskulusid. Laia teenusspektriga sadamate
olemasolu piirkondades on eelduseks ranniku ja mereturismi hoogsamaks arenguks ning
muude sinimajanduse harude kasutuselevõtmiseks. Väikesadamate arendamine on oluline ka
kohaliku rannaelu identiteedi säilitamiseks ja suurendamiseks. Väikesadamad on tihti
kohalikule kogukonnale oluline maamärk ja kogunemiskoht kus korraldatakse erinevaid
sündmusi. Investeeringud väikesadamate taristusse vähendavad ka kliimamuutustest
(ekstreemsed tormid, veetaseme tõus, üleujutused jms) tulenevaid riske. Senine praktika on
näidanud, et väljaarendatud väikesadam ei täida ainult kalanduslikku eesmärki vaid aitab
kaasa ka teiste majandusharude arengule piirkonnas.
Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades. Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei
suuda konkureerida import kalatoodetega, üheks põhjuseks on kalurite toodangu ühetaolisus,
peamiselt keskendutakse kala fileerimisele, suitsutamisele, kuivatamisele ja soolamisele.
Investeeringud tootearendusse, et rikastada tootevalikut ja seni vähest kasutust leidnud
kalaliikide näiteks: särg, nurg, koger jne töötlemisse võimaldab kaluritel oma toodete
sortimenti rikastada ning paremini ära kasutada tarbijate huvi kohaliku kala ja sellest
valmistatud toodete vastu. Seni on vähe kasutatud rannikumeres kasvavaid vetikavarusid,
koostöös teadlastega tuleb välja töötada keskkonnasõbralikud vetikavarumise ning vetikate
kasutamise viisid. Uute teenuste ja toodete arendamine võimaldab kaluritel paremini
kasutusele võtta piirkondade sinimajanduse ja rannikuturismi ressurssi.
Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia
tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju. Süsinikneutraalsete
taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine on
horisontaalne teema kogu kolmandas prioriteedis ja hõlmab kõikki kalandus ja
rannakogukondasid. Süsinikneutraalsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine on
EN 28 EN
Policy
objective Priority Justification
kulukas ettevõtmine ning ranna ja sisevete kaluritel puuduvad vahendid investeeringute
tegemiseks. Ometigi mõjutab kasvuhoonegaaside liigsest emiteerimisest tulenev kliima
soojenemine just enam kalandus ja rannakogukondasid. Suurenevad ekstreemsetetest
tormidest tulenevad ohud ning vee soojenemine võib merest viia kalanduskogukondadele
majanduslikult olulised kalaliigid. Vee soojenemisest tulenevad muutused mõjutavad
kalavarude kõrval ja ranna ja sisevete keskkonda tervikuna, temperatuuri tõus põhjustab
orgaanilise aine intensiivsemat lagunemist, seeläbi väheneb hapniku hulk vees mis omakorda
soodustab mürgiste vetikate vohamist vees. Tulemuseks on rikutud vesi, lõhnareostusega
rannad, rikutud kalastuskohad harrastuspüüdjatele, halvenev keskkond ja vähenevad
turismitulud. Lisaks on fossiilset päritolu energia hind viimastel aastatel väga kõikuv ning
mõjutab oluliselt kalurite majandustegevust. Seega on investeeringute toetamine
süsinikneutraalsete alternatiivsete energiate kasutuselevõtmiseks kahesuunaline. Ühelt poolt
väheneb kasvuhoonegaaside emisioon, mis vähendab kliimasoojenemist, teisalt aitab
investeeringute toetamine vähendada kalurite kulusid, parendada energiaga varustuskindlust ja
suurendada kalurite vastupanuvõimet võimalikele keskkonnakriisidele. Kliimamuutustest
tulenevad ohud mõjutavad otseselt kalanduskogukondadele nii vajalikku sadamataristut.
Ranna ja sisevete kalurite kasutuses olevad väikesadamad asuvad üldreeglina madalates
rannikuvetes ning on vastuvõtlikud ekstreemesetele tormidele. Näiteks võib üksainus
ekstreemne torm kanda väikesadama täis liiva ja meresetteid ning sadam võib väga lühikese
aja jooksul muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks, samuti tuleb ekstreemsete ilmastikuolude
valguses üle vaadata laevade ja tööohutus sadamates. Sadamate haldajate investeeringute
toetamine on samuti kahesuunaline, ühelt poolt investeeringud turvalisemasse
sadamataristusse vähendab ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid riske, teisalt
investeeringud süsinikneutraalse taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine
vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni ning hoiab kokku sadamahaldajate kulusid.
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine. Kohaliku tähtsusega kudealad on halvas
olukorras ning nende taastamine on mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ja
kalavarude looduslikul taastootmisel olulise tähtsusega, eriti tuleb tähelepanu pöörata oluliste
liikide nagu koha, meriforell, lõhe, haug jne kudetingimuste parandamisele . Kohalike arengu
strateegiate rakendamisel taastamiseks valitud kudealad on reeglina suhteliselt väiksese
investeeringumahuga, kuid see ei vähenda sugugi nende tähtust kalavarude jätkusuutlikkuse
tagamisele. Kunstkoelmute rajamise toetamine Pärnu lahte ja Matsalu lahte aitab kaasa koha
EN 29 EN
Policy
objective Priority Justification
varude paranemisele looduslikul teel. Prioriteedis 3 on oluliselt laiendatud
keskkonnategevuste fookust, lisaks kudealade taastamisele näeme vajadust tegeleda
keskkonnaküsimustega laiemalt. Fookuse laiendamine võimaldab tegevusgruppidel läheneda
keskkonnaprobleemide lahendamisele kompleksemalt näiteks: kohaliku tähtsusega kudeala
taastamine koosmõjus mereprügi kogumisega. Keskkonnategevuste fookuse laiendamine aitab
projektide algatamisse ja elluviimisesse kaasata enam keskkonnahoiuga tegelevaid
organisatsioone ja huvigruppe. Laiem fookus võimaldab efektiivsemalt läbi viia erinevaid
koolitusi ja infopäevasid, et paremini tutvustada huvigruppidele fondi eesmärke ja võimalusi.
Parendada keskkonna seisundit ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest
ja siseveekogudest. Oluline on tähelepanu pöörata keskkonna üldisele seisukorrale, lahendus
tuleb leida kasutusest välja läinud ja amortiseerunud püügivahendite kogumisele ning
ümbertöötlemisele või siis hävitamisele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata kalapüügil tekkivate
mittebioloogiliste jäätmete kogumisele ning hüljatud või kaotatud püügivahendite
vähendamisele meres ja siseveekogudes. Eestis on välja kujunenud hea väikesadamate
võrgustik mis on heaks aluseks mereprügi kogumise taristu loomiseks.
SOTSIAAL-MAJANDUS
Kalanduskogukondade arengu soodustamine. Viimasel kümnendil on kõige enam ranna ja
sisevete kalandust mõjutanud kalanduspiirkondade moodustamine. Eestis tegutseb kaheksa
kalanduspiirkonda mida haldavad kohalikud tegevusrühmad, kõik tegevusrühmad tegutsevad
juba üle 10 aasta ning on välja kujundanud püsivad institutsioonid ühingute igapäevaseks
juhtimiseks ja EL programmide rakendamiseks piirkondades. Kõigi tegevusrühmade tegevuse
aluseks on kohalik arengustrateegia mis on koosatud silmas pidades kohaliku piirkonna
eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi
sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides kalandust kui tegevusharu piirkonna
teiste tegevusaladega. Kalanduse tegevusrühmade CLLD alt üles põhimõttel rakendamise on
ranna ja sisevete kalanduse arendamisel otsustava tähtsusega nii siseriiklikult kui
rahvusvahelisel tasandil. EL Läänemere strateegia sedastab, et kohalikel CLLD põhimõttel
toimivatel tegevusrühmadel on oluline roll kalandusest sõltuvate kogukondade tugevdamisel,
et arendada sinimajandust ja läheneda ühtsete põhimõtetega keskkonnaprobleemidele.
Kalanduse tegevusrühmad saavad oluliselt kaasa aidata kalapüügiga seotud
keskkonnasäästliku turismi ja rannikuturismi arendamisele ning sinimajanduse arendamisele
ning keskkonnahoiule suunatud meetmete väljatöötamisele mis on ühtsed kogu Läänemere
piirkonnas. Tegevusrühmade tegevus aitab tuua ranna ja sisevete sektorisse uusi nooremaid
EN 30 EN
Policy
objective Priority Justification
kalureid ning laiemalt tegeleda piirkondade probleemidega, merelise infrastruktuuri
arendamine ja kala tarbimise propageerimine. Tegevusrühmad on ka olulised Eesti
rannikupiirkondade ja kalurkonna identiteedi kujundajad, koostöös taotlejatega korraldatakse
kalandust, merendust ja rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi, toetatakse
kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide säilitamist. Tegevusrühmad osalevad aktiivselt
kalandusalase õigusloome väljatöötamisel ja teavitavad oma piirkonna kalureid kavandavatest
seaduse muudatustest samuti esindavad tegevusrühmad oma piirkondade kalureid kohalikul ja
üleriigilisel tasandil. Koostööprojektide raames tutvustatakse piirkonna kalandusettevõtjatele
teiste piirkondade ja EL liikmesriikide piirkondade parimaid praktikaid kalandusfondi
rakendamisel. Organiseeritakse erialaste ja toidumesside külastusi, et pakkuda kaluritele
kalapüügi, meresõidu ja kala töötlemise alaseid uusi teadmisi. Kohalike strateegiate
rakendamises teostavad tegevused pakuvad sissetulekute suurendamise võimalust
rannapiirkondades laiemalt, tegevused võimaldavad paremini kasutusele võtta kohalikku
ressurssi ( pilliroog, vetikad, ravimuda jms). Rannikualade elavdamine aitab kaasa ranna ja
sisevete kalanduse jätkusuutlikule arengule ja integreerib kalandust kui ettevõtlusalal teiste
tegevusaladega. Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab
otseselt kaasa väljarände vähenemisele rannapiirkondadest.
Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. Eesti ranna ja sisevete kalurkonna
teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad. Teadmised mida ranna ja sisevete
kalurkond vajavad puudutavad eelkõige turundust ja tootearendust ning finants ja
digitaalvaldkonda. Teadmiste arendamine aitab kaluritel paremini kasutusele võtta
piirkondade ressursse, juhtida oma ettevõtete majandustegevust paremini kasutada
investeeringutoetusi ja võtta kasutusele digitaalseid müügiplatvorme oma saakide ja toodete
turustamiseks. Teadmiste suurendamisel on oluline roll kohalikel kalanduse tegevusrühmadel,
kes tunnevad oma piirkonna kalurite vajadusi teamiste osas ning suudavad leida parimaid
viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks. Teadmiste arendamine on oluliseks
teguriks sissetulekute suurendamisel.
EN 31 EN
1. Programme strategy: main development challenges and policy responses
Table 1A: SWOT analysis & needs
Priority SWOT analysis
1.Fostering sustainable fisheries and the
restoration and conservation of aquatic biological
resources
Strengths
1. Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave
(erieesmärgid 1, 4 ja 6)
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis tegeletakse Läänemere ökosüsteemide toimimise uurimisega, selles
leiduvate veeorganismide ja -keskkonna seisundi hindamise ja prognoosimisega, mereelustiku
ratsionaalse kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega. Eesti Mereinstituut pakub teaduslikku
teavet Läänemere keskkonna pikaajalisel säästliku kasutamise korraldamisel ning panustab merealade
ruumilisse planeerimisse. Lisaks on teadusasutus osalenud Eesti riikliku kalanduse andmekogumise
programmi täitmisel ning on teinud seda kohustuse algusest alates. Kõik riikliku tööplaani raames
tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise Mereuuringute nõukogu (ICES) soovitustele. Eesti
Mereinstituudi teadlased võtavad osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude seisundi hindamise,
metoodikate väljatöötamise ja hinnangute andmisega.[1] Eesti mereinstituudi kasutada on kuus välibaasi
ja neli erinevat laborit.
Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis tegeletakse siseveekogude seisundi ja
bioloogiliste ressursside (sh kalavarude) hindamisega ning siseveekogude ökoloogia, ökotoksikoloogia
ja kliimamuutuste mõju uurimisega. Teadusasutus hindab kalanduse riikliku andmekogumise programmi
raames angerjavaru seisundit sisevetel ning võtavad osa ICESi angerja töörühma (WGEEL) tööst.[2]
Maaülikool koolitab spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile nii bakalaureuse-, magistri- kui ka
doktoriõppe tasemel. Eesti Maaülikoolil on vesiviljeluse õppetooli juurde kuuluv PTA tegevusloaga
vesiviljeluse katsebaas ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juurde kuuluv Limnoloogiakeskus.
Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud, mitmeastmelist
merendusalast haridust andev ning valdkondlikku teadus- ja arendustegevust viljelev kompetentsikeskus
Eestis. Teadusasutus osaleb kalanduse riikliku andmekogumise programmi uute kontrollimeetodite
väljatöötamisel. Eesti Mereakadeemial on kaasaegne simulaatorikeskus ja laboripark. Laboreid ja
simulaatoreid kasutatakse nii kõrgharidusõppes kui ka täienduskoolitustel ja ettevõtetele teenuste
pakkumiseks. Tallinna Tehnikaülikool on lisaks spetsialiseerunud kliimamuutuste, keskkonnakaitse,
süsinikuneutraalsuse, taastuvenergeetika, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele jne. Meresüsteemide
instituudis tegeletakse alus- ja rakendusuuringutega Läänemere füüsikaliste ja biogeokeemiliste
protsesside tundmaõppimisel ja modelleerimisel lähtuvalt atmosfääri, maismaa ja inimtegevuse
EN 32 EN
mõjudest. Põhitemaatikaks on Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid, pelagiaali ökosüsteemi struktuur
ja seisundi muutused ning rannikumere dünaamika ja optika muutuvates kliimatingimustes.
Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituut viib läbi õppe-, teadus-, arendustööd ja
loometegevust loodusteaduste ja jätkusuutliku arengu akadeemilises suunas. Teadustegevuse fookuses
on ökoloogilised uuringud, loodusteaduslikud alus- ja rakendusuuringud, keskkonnamõju hindamine
ning koostöö säästva arengu põhimõtete teema integreerimiseks haridussüsteemi ja
ühiskonnakorraldusse. Kalanduse jaoks viiakse selles instituudis läbi makrovetikatest ja teistest
mereorganismidest pärineva biomassi väärindamise rakendusuuringutega.
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses on biotehnoloogia ja toiduteaduse keskus, mille
põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Kalanduse jaoks
olulised tegevusalad on bioprotsesside ja kultiveerimistehnoloogiate optimeerimine, kõrge
läbilaskevõimega keemiline, füüsikaline ja mikrobioloogiline analüüs, funktsionaalsete toodete
arendamine, toidu kvaliteedi stabiilsuse hindamine ja tehnoloogiaalane konsultatsioon. Biotehnoloogia
vallas korraldatakse ka täiendkoolitusi.
2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus) tagab püügiõiguse omanikule
stabiilsuse (erieesmärk 1)
Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate vahel. Kui kehtestatud
püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses jaotatakse
püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal vastavaid püügivõimalusi
õiguspäraselt omandanud, ajaloolise püügiõiguse arvutamise meetodi alusel. See tagab püügivõimaluste
jaotamisel läbipaistvuse ja stabiilsuse ning kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele kindluse
pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel.
Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Kutselise kalapüügi registri
andmetele oli 2017. aastal Läänemere traalpüügis loa omanikke 23 ja kaugpüügis 3, rannapüügis 1153 ja
siseveekogudes 317. 2018. ja 2019. aastal oli Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20,
kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ja 1187 ning siseveekogudes 319 ja 340. Loa omanike arv 2020. aastal
oli Läänemere traalpüügis 21, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ning siseveekogudes 333.
3. Eestil on ligipääs erinevatele kalavarudele ja püügivõimalustega struktuurses tasakaalus olev
kalalaevastik (erieesmärk 1 ja 3)
Eestit iseloomustab pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus (Eesti territooriumist 5%
moodustavad järved ja tehisveekogud). Vooluveekogusid on Eestis üle 7000, millest üle 100 km
EN 33 EN
pikkuseid jõgesid on 10.[3] Eesti vetes elutseb hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on
mageveekalad, poolsiirdekalad või siirdekalad. Eesti rannikuvees elutseb umbes 30 erinevat kalaliiki.
Kutselistele kaluritele on majanduslikult olulised kalaliigid siseveekogudel eelkõige koha ja ahven mis
annavad sisevete kaluritele peamise osa nende sissetulekust, sellele järgneb latikas ning väikejärvedel ka
angerjas. Rannikumeres tegutsevatele kalurite majanduslikult oluliste kalaliikide jaotus on piirkonniti
erinev. Liivi lahes püüdvatele kaluritele annavad peamise sissetuleku ahven, koha, meritint ja räim.
Väinamere piirkonnas ahven, haug, lest. Soome lahe piirkonnas seevastu lõhi, meriforell ja räim.
Jääalusel püügil on enim tulu pakkuvad liigid nii sisevete kui rannikumere püügil ahven, koha, haug ja
latikas. Eestil on püügivõimalused ka Loode-Atlandil (NAFO) ja Kirde-Atlandil (Teravmäed ja NEAFC)
Lisaks püüab kaugpüügilaevastik nii Loode- kui ka Kirde-Atlandil reguleerimata liike ning teiste riikide
käest oleme saanud kasutada püügivõimalusi Gröönimaa vetes. Peamiseks sihtpüügiliigiks (2020. a
moodustas 62% kogu kaugpüügi saagist) on harilik süvameregarneel ehk krevett, mida püütakse nii
Teravmägedel, Grööni vetes kui ka NEAFC vetes. Muud peamised püütavad liigid on erinevad
põhjaliigid nagu tursk, meriahvenad, süvalest, karelest.
Kalalaevaregistri andmetel oli 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kaugpüügi segmendis seitse laeva. Viis
laeva püüavad peamise sihtliigina krevetti ja kala ning kaks laeva ainult kala. Laevade keskmine pikkus
on 61 meetrit, keskmine vanus 30 aastat. Kaugpüügis viimase 10 aasta jooksul ettevõtjate arvus ega
püügivõimaluste jaotuses muutusi toimunud ei ole. Vahepealsel perioodil vähenenud kalalaevade arv on
viimastel aastatel püsinud stabiilsena (8 laeva 2009. a, 5 laeva 2018. a ja 2020. a 7 laeva).
Läänemere traalpüügisektoris on perioodil 2009-2020 oluliselt vähenenud nii kalapüügiloa omanike arv,
laevade arv kui ka laevastikusegmendi püügivõimsus (Läänemere traalpüügist viidi perioodil 2006-2014
toetuse abil välja 60 kalalaeva). Läänemerel kasutatakse traalpüügiks 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 26
aktiivset üle 12 m pikkust traallaeva. Eesti kaugpüügi ja traalpüügisektori kalalaevastiku püügivõimsus
on struktuurses tasakaalus kasutada olevate püügivõimalustega.
Läänemere rannapüügis ja siseveekogudel on kalapüügiloa omanike arvu ja kontsentratsiooni muutused
olnud erinevad. Võrreldes 2019. aastaga kasvas laevade arv rannapüügis 179 aluse võrra, olles 2022.
aasta alguses 1896 laeva. Peamasina koguvõimsus ja kogumahutavus suurenesid laevade arvu
muutustega seoses minimaalselt (83 Kw ja 103 GT). 2022. aasta alguse seisuga oli meresegmendis
kokku 1919 kalalaeva. Sisevete laevu oli 2022. aasta alguse seisuga kokku 504. Eesti rannapüügi
eripäraks on see, et kalurid kasutavad püügiks erinevad kodulähedaseid püügipiirkondasid, ning püügiks
kasutatavaid väiksemaid aluseid transporditakse autoga maismaad mööda, kasutades selleks spetsiaalseid
paadihaagiseid. Selline püügikorraldus on kalurile majanduslikult kasulikum ning hoiab kokku püügile
kuluvat aega. Rannapüügil ja siseveekogudel kasutatakse peamiselt passiivpüüniseid, mistõttu
kalalaevastiku suurus püügikoormust ei mõjuta. Traditsiooniliselt on jääalune püük on levinud rohkem
siseveekogudel kus jääkate tekib varem ja püsib kauem kui rannikumeres, üldreeglina saab
EN 34 EN
siseveekogudel jääaluse püügiga tegeleda 2 kuud, külmemate ilmade korral 3 kuud. Rannikumeres tekib
püsiv jääkate Eesti Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel jaanuaris ja püsib üldreeglina märtsi
alguseni. Jääalune püük on enam levinud Liivi lahes ja Väinameres tegutsevate kalurite hulgas.
4. Kalanduse järelevalveks on loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus (erieesmärk 4)
Eesti on loonud haldusstruktuurid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raames toimuva tegevuse
kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tagamiseks. Kutselise kalapüügikvootide haldamise
(püügivõimaluste jaotamine, kalapüügilubade andmine ja kalapüügiandmete kogumine) ning aruandluse
eest vastutab Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab ka toiduohutuse,
toidu jälgitavuse ja ühise turukorralduse eeskirjade täitmise kontrollimise ja jõustamise eest. Regionaal-
ja Põllumajandusministeerium vastutab meetmete koordineerimise eest ja ebaseadusliku, teatamata ning
reguleerimata kalapüügi eest. Kalatoodete Eestisse importimise püügisertifikaatide kontrollimise eest
vastutab Maksu- ja Tolliamet. Politsei- ja Piirivalveamet vastutab kolmandate riikide laevade tegevuse
järelevalve eest ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud laevade Eesti
vetesse sisenemise tõkestamise eest. Transpordiamet vastutab laevaliikluse seire ja laevade tehnilise
järelevalve eest. Keskkonnaamet vastutab kalanduskontrolli eest veekogudel ja sadamates ning teostab
järelevalvet selle üle, kas turustatav kala on seaduslikult püütud. Keskkonnaametis töötab 41
kalapüügijärelevalvega tegelevat inspektorit, kelle tööpiirkonnaks on kõik Eesti veealad, kus kala
püütakse. Kalapüügijärelevalve võimekuse ja efektiivsuse tõstmiseks on perioodil 2014-2020 toetatud
järelevalve tehnika ja varustuse soetamist. Soetatud on 13 väikelaeva, 10 elektroonilist võrgusilma
suuruse mõõtjat, 5 drooni ja 5 haagist.
Järelevalve tõhusaks toimimiseks on Eestis loodud kalalaeva püügiandmete elektrooniline esitamine ehk
elektrooniline raporteerimise süsteem (ERS). Elektroonilisse raporteerimise süsteemi sisestatakse
püügipäeviku ja lossimisandmed ning neid andmeid jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega.
[1] Kalanduse riiklik andmekogumise programm
[2] Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektori andmete kogumise tööplaan 2022-2027.
Keskkonnaministeerium
[3] Eesti jõed. www.teadmiseks.ee
Weaknesses
1. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (erieesmärk 1)
EN 35 EN
Eestis on ettevõtjad valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli
võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega, millest annab tunnistust ka vähene panus teadus- ja
arendustegevuse rahastamisse, mis on üks madalamaid ELs, moodustades 2019 aastal 0,89 % ja 2020
aastal 1% SKPst [1]. Lisaks mõjutab kalapüügisektori ettevõtjate panustamist innovatsiooni madalalt
kvalifitseeritud tööjõud, kellel puuduvad teadmised uute tehnoloogiate ja digilahenduste osas.
2. Kalanduse maine on madal (erieesmärk 1)
2020. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eesti kutselise kalanduse maine elanikkonna seas langenud.
2020. aastal hindas mainet positiivselt 49% ja negatiivselt 27% elanikest, hinnangut ei osanud anda pea
kolmandik küsitluses osalenud vastajatest, mis annab tunnistust madalast teadlikkusest. 2017. aastal
koostatud uuringus hindas Eesti kutselise kalanduse mainet positiivselt 56% ja negatiivselt 28% [2].
2020. aasta uuringu põhjal 30% elanikest toetaks oma lähedase otsust end kalandusvaldkonnaga siduda
ja 39% mitte, 31% ei osanud hinnangut anda. Kui varasemalt on soovitajate ja mitte-soovitajate
proportsioonid olnud pea võrdsed, siis nüüdseks on mitte-soovitajate oma ülekaalus.
Lisaks hinnatakse kalanduse valdkonda nii ettevõtjate kui töövõtjate jaoks vähem perspektiivikaks kui
põllumajandust või maaettevõtlust.[2]
3. Kasutatavate püügivahendite vähene selektiivsus ja hülgekindlus (erieesmärk 1 ja 6)
Reeglina püüavad erinevad püügivahendid laiemat valikut liike ja laiemaid suurusjaotusi kui soovitud.
Kutselisel kalapüügil püütud väheväärtuslik kaaspüük, sh võõrliigid ja vigastuste või parasiteerituse tõttu
kaubandusliku väärtuse minetanud kala, on kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Väikese
silmasuurusega mõrdadega püügil jääb püügivahendisse kalade noorjärke, kelle vabastamisel püünisest
eriti soojaveelisel perioodil kaasneb veekogusse tagasi lastud kalade hukkumine [3].
Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse. Traalpüügile ei avalda hülged
erilist mõju. Rannakalanduses on aga hüljeste suure arvukuse tõttu probleem olemas [4]. Imetajate
sattumise korral püügivahendisse kannatab nii saak kui ka püügivahend ise ning püügivahendi
korrastamine ja puhastamine on aja- ja töömahukas. 2020. aasta Eesti rannikumere hallhüljeste arvukuse
loenduse tulemuseks on 5159 looma. 2021. a hukkus TÜ EMI hinnangul mõrdades 110 hallhüljest ja 20
viigerhüljest.
2020. aasta jahihooajal tohtis küttida 50 hallhüljest, lubatud kvoodist kütiti kokku 20 isendit. 2021. aasta
jahihooajal on lubatud küttida 55 isendit) [5]. Hüljeste poolt tekitatud kahjude eest on võimalik hüvitist
taotleda. Kalurile on püügivahendi rikkumise eest makstava toetuse taotlemine administratiivselt
EN 36 EN
koormav ja püünisesse sattunud hülge utiliseerimine kulukas, mida näitab vähene huvi toetuse
taotlemisel (2017. aastal maksti püügivahendite rikkumise hüvitist kogusummas 21 093 eurot).
4. Kalapüügisektori suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (erieesmärk 1)
Kalapüügisektori efektiivsust ja toodangu kvaliteeti mõjutab traalisadamate seisukord. Eesti on üks
väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud.
Kui muudes riikides tehakse vajalikud investeeringud kohaliku riigi või omavalitsuse vahenditest, siis
Eestis on need kulutused erasektori kanda, mis asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste riikidega
märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse.
Kuna need investeeringud ei ole sageli kalapüügisektorile jõukohased, siis on sadamate taristud ja
seadmestik vananenud ning puuduvad vajalikud teenused. Näiteks puudub sadamates reeglina mereprügi
käitlemiseks vajalik infrastruktuur ja seadmed, mille soetamise vajadusele on hakatud suuremat
tähelepanu pöörama, kuna mereprügi avaldab negatiivset survet üldisele merekeskkonnale.
5. Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti kalalaevad on kõrge vanusega, millest tuleneb suurem energiakulu ja puuduvad lahendused
alternatiivsete kütuste kasutamiseks ning parendamist vajavad töötingimused ja ohutus. 2020. aasta
lõpuks oli meresegmentides kalalaeva keskmiseks vanuseks 24 aastat (sh Läänemere traallaevastiku
puhul 33 aastat, rannapüügisegmendis 24 aastat ning kaugpüügis on kalalaevade keskmiseks vanuseks
28 aastat). Sisevete laevade keskmine vanus oli 2020. aasta lõpu seisuga 28 aastat. Praegu kasutuses
olevad jääaluse püügiga tegelemiseks vajalikud seadmed ja vahendid on vananenud ja ei taga vajaliku
tööohutust püügi korraldamiseks.
6. Kalapüügi nõuete rikkumiste suur osakaal keskkonna rikkumistest (erieesmärk 4)
Perioodil 2019-2021 on registreeritud 1433 kalapüügiseaduse rikkumisega. Kõikidest
keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetlustest moodustab vaatlusalusel perioodil
kalapüügivaldkond 38%. Sellele lisandub ebaseaduslike püügivahendite avastamine, mille puhul
rikkumise toime pannud isik ei ole tuvastatav. Kalapüügi tõsistest rikkumistest 22% on toime pandud
kutseliste kalurite poolt. Kalanduse järelevalve statistika kohaselt on 2021. aastal on registreeritud 24
kalapüüginõuete tõsist rikkumist neist merel 15 ja siseveekogudel 9.
7. Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist
(erieesmärk 6)
Koelmualasid kahjustavad tegurid jagunevad kaheks, looduslikud mõjutegurid ja inimtekkelised.
Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuutustega, maakerke, järvede ja vanajõgede loodusliku
vananemisega, mille käigus kalade koelmud kattuvad setetega ning toimub soostumine. Inimtekkelised
mõjutegurid on viimase pooleteise sajandi jooksul intensiivistunud, ilmnenud on ulatuslik koelmualade
EN 37 EN
kvaliteedi langus, nende pindala vähenemine või kohati täielik hävimine. Esmajoones on kannatanud just
vooluveekogudes paiknevad siirde- ja poolsiirdekalade koelmualad, mis on ulatuslikult vähenenud
vooluveekogude tõkestamise, vee kvaliteedi halvenemise, maaparandustööde käigus voolusängide
õgvendamise, vooluhulkade vähendamise ja muude mõjutegurite tõttu. Samuti võib negatiivse
mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille tulemusena on hävinud suur osa
jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud.
Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine [6].
8. Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (erieesmärk 6)
Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on hüljatud püügivahendid
ehk kummitusvõrgud, mis püüavad kala edasi. Eeltoodud püügivahendite negatiivne mõju ökosüsteemile
on ajas suurenev, peamiselt vastupidavamate sünteetiliste materjalide kasutamise tõttu, mis peale
püügivahendi kadumist võivad veel aastakümneid kontrollimatult püüda majanduslikult olulisi kalaliike
(hüljatud püügivahendi püügivõimeks loetakse 6%) [7]. Lisaks tekib püügisektoris mittebioloogilisi
jäätmeid (näiteks plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid, kinnitusrihmad). Merelise prügi seire
Eesti rannikualadel 2019-2020 aruande kohaselt on plastprügi ülekaalukalt kõige levinumat tüüpi prügi,
mis on rannale ladestunud mereprügi hulgas, moodustades 65% prügi koguhulgast. Võrreldes eelneva
seireperioodiga 2017-2018, oli vastav osakaal 66% [8]. Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb
ning Läänemere avaosa poole jäävates randades kesine. HELCOMi hinnangul on Läänemere-äärsetes
looduslikes olulise inimmõjuta randades keskmiselt 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade
randades aga koguni 280 eset 100 meetri kohta [9].
[1] Statistikaamet
[2] „Elanike teadlikkus Eesti maaelu arengukavast ja Euroopa merendus- ja kalandusfondist“. Turu-
uuringute AS, Maaeluministeerium, 2021
[3] ”Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju
hinnang”. Mereinstituut, 2020
[4] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele
võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013
[5] Hülge küttimismahu kehtestamine 2021/2022 jahiaastaks. Keskkonnaameti 16.04.2021 korraldus nr
1-3/21/172
[6] „Koha kunstkoelmute paigutamine Pärnu lahte, koelmute kontroll ja hooldus 2015.a“. Eesti
Mereinstituut, 2015
EN 38 EN
[7] „Mahajäetud püügivahendite kaardistamine ja otsingumeetodid“. WWF Poland Foundation, 2019
[8] „Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019-2020“. Hoia Eesti Merd MTÜ, 2021
[9] „Rannaprügi väheneb Eestis visalt“. Ajakiri „Keskkonnatehnika“, 17.juuli 2019
Opportunities
1. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1)
Ühiskonna suurenev keskkonnateadlikkus ja hoiakute muutumine loodusressursside kesksemaks on
trend, mille abil on võimalik esile tuua kalandusega seonduvaid tegevusi ning teemasid. Uuringu
andmetel on enamus elanikest teadvustanud inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ning sellest
tulenevat ökoloogilise kriisi ohtu [1]. Loodusressursside piiratuse suhtes ollakse optimistlikud eeldusel,
et inimesed õpivad neid säästlikult kasutama. Kõige enam motiveerib elanikke keskkonnasäästlikult
elama oodatav kasu tervisele, looduse tasakaalu säilimine ning teiste liikide ellujäämine, mida saab
edendada hästi sihistatud teavitustöö, koolitamise, temaatiliste programmide ja ürituste kaudu.
2. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (erieesmärk 1 ja 2)
Kiirest tehnoloogia arengust tulenevalt on kalalaevadel ja kalasadamates võimalik kalalaevade
teenindamiseks kasutusele võtta uusi vähem energiat kasutavaid seadmeid või alternatiivenergia abil
töötavaid seadmeid ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude
vähendamisele ning samas säilitavad või tõstavad konkurentsivõimet. Digitaliseerimine ja
automatiseerimine ning valdkonnaspetsiifiliste oskuste tõstmine võimaldab efektiivsemalt tegutseda ja
vähendada kulusid ning arendada innovatsiooni. Jääalusel kalapüügil on välja arendatud arvukalt
erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mille kompleksne kasutuselevõtmine parandab oluliselt ranna- ja
sisevete kalurite konkurentsivõimet, näiteks veealused juhitavad robotid mis lihtsustavad püügivahendite
asetamist püügile ning generaatoritega käitatavad elekrilised vintsisüsteemid mis lihtsustavad püüniste
eemaldamist püügilt. Lisaks eeltoodule parandavad kõrgemate teadmistega töötajad ja kaasaegne
tehnoloogia töötingimusi ja ohutust.
3. Järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (erieesmärk 4)
Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt andmeesitusel loob kogu sektori kontekstis (näiteks järelevalve
kaamerad kalalaevadel, mootori võimsuse mõõteseadmed) võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks
järelevalveks ning võimaldab erinevate andmebaaside ristkasutust. Lisaks on kasutusele võetud
kaameraga varustatud mehitamata lennuvahendid (droonid), millega saab hetkevajadustest lähtuvalt teha
EN 39 EN
vaatluslende ja tuvastatud asjaolusid (tuvastatud püügivahendid või kalapüügiga tegelevad isikud)
vahetult kontrollida. Droonide kasutamine võimaldab lühikese ajaga saada ülevaate suuremast veealast
ja ka nendes merepiirkondades, kuhu ligipääs on raskendatud (nt kõrge roostik ja/või kivine
rannikumeri). Kaugjälgimisseadmete tehnoloogiline areng on olnud kiire.
4. Kalavarude seisukorra paranemine (erieesmärk 1, 4 ja 6)
Kalapüügisektori majandusliku kindlustatuse ja arengu eelduseks on varude ja bioloogilise
mitmekesisuse olemasolu. Eesti mereala pindala on kokku umbes 36 622 km2, millest majandusvöönd
moodustab ligikaudu 11 420 km2. Läänemere näol on tegemist riimveelise sisemerega, mis sobib
elukeskkonnaks ka mageveekaladele. Elupaikade ja kudealade hea seisund omab olulist positiivset mõju
siirde- ja poolsiirdekalade arvukuse tõusule. Rahvusvahelised ja veealapõhised programmid ning
kokkulepped teiste riikidega võimaldavad varude majandamist ühiselt läbiräägitud ja argumenteeritud
reeglite alusel ning kasutada parimaid teadmisi varude kaitseks
[1] „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“. Turu-uuringute AS, Keskkonnaministeerium, 2020
Threats
1. Sisendite kallinemine (erieesmärk 1)
Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeksi tõus 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga olnud
4,7% [1], mis on mõjutanud ka kalapüügisektori sisendite kallinemist. Peamised sisendid kalapüügiga
seonduvates tegevustes on energiakulu (sh kütus), tööjõukulu, põhivara kulum püügis olevate laevade
puhul, remondi- ja hoolduskulu, muud kalapüügiga seonduvad muutuv- ja püsikulud. Sisendite
kallinemine püügisektoris toob kaasa tooraine hinnatõusu, mis omakorda mõjutab püügitegevuse
kasumlikkust ja seeläbi kala müügihinda ning hinna osas tundlike tarbijate ostukäitumist. 2019. aastal
tehtud uuringu kohaselt on ostuotsust mõjutavate tegurite järjestuses kolmandal positsioonil kala
maksumus (esimesel positsioonil on kala värskus ja teisel kala liik). Uuringule vastanutest 55% pidas
hinna mõju väga suureks, 37% märkis mõningat mõju [2].
2. Negatiivsed keskkonna ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude
seisund halveneb (erieesmärk 1, 4 ja 6)
Kalandus kui looduslikel populatsioonidel põhinev majandusharu on keskkonnast ja kliimamuutustest
tugevasti haavatav. Keskkonna ohustatuse osas peetakse Läänemerd üheks kõige tundlikumaks mereks
maailmas, kus on majandustegevuse intensiivsus aasta aastalt kasvanud. Intensiivse merekasutusega
EN 40 EN
kaasneb laevaliiklus ja sellega seoses reostusoht ning mürgiste kemikaalide kandumine merre. Samuti
mõjutab merekeskkonda põllumajandus, millega kaasneb toitainete kanne merre, mille tulemusena
toimub eutrofeerumine ja vähenevad mereelupaigad. Prognoositud kliimamuutused võivad põhiliselt
mõjutada kalavarude suurust ja liigilist koosseisu, millest sõltuvad otseselt kalapüügi võimalused. 38st
majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on 15
heas seisus ja 23 madalseisus (heas seisus on 39 % majanduslikult olulistest kalavarudest) [3].
Kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud ilmastikunähtused,
ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad
oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate kalaliikide
arvukust ja varude suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes.27 Meremudelite põhjal on tulevikus
Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1-2,8 °C kõrgem ning suvel ja sügisel 1,0-2,0
°C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede
veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2-7 °C võrra [4]. Soojenemisega suureneb soojalembeste
võõrliikide hulk Läänemeres ja kaasneb kohalike liikide liikumine põhja poole ja väljasuremine.
Suureneb ka orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt
kohalikku elustikku [5].
3. Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile
(erieesmärk 6)
Kalavarud ja ökosüsteem tervikuna sõltub suuresti keskkonnast ja inimtegevusest ning
keskkonnateadlikkusest. Täna puuduvad mitmed teadmised, kuidas uued merelised tegevused mõjutavad
merekeskkonda. Näiteks merre rajatud tuuleparkide pikaajaline mõju kalavarudele, merepõhjaelustikule
ja ökosüsteemile tervikuna (sh näiteks koostoimes merevesiviljelusega). Rannikumere tuulepargid
rajatakse reeglina suhteliselt madalatele merealadele, mis on aga sageli väga kõrge bioloogilise
produktiivsusega ning funktsioneerivad oluliste toitumis- ja turgutusaladena paljudele loomarühmadele,
sealhulgas kaladele. Samas aga kasvab nõudlus taastuvenergia järele. Eesti seadis oma siseriiklikuks
eesmärgiks taastuvenergia vähemalt 42 protsendilise osakaalu, kusjuures taastuvelektri maht peaks
aastaks 2030 olema suurusjärgus 4,3 TWh ja moodustama lõpptarbimisest 30%. Viimati nimetatud
eesmärgini on Eestil plaanis jõuda suuresti tuuleenergia abil ja reaalse 4 tegevusena nähakse ette
tuuleenergia toodangu neljakordistamist järgneva kümne aasta jooksul [6].
4. Kalatoiduliste kiskjate arvukuse suurenemine ja võõrliikide levik (erieesmärk 1 ja 6)
Teadmised hallhüljeste avamereliste elupaikade osas on Läänemeres seni veel väga lünklikud.
Hallhüljeste loendusi tehakse seirealadel rahvusvaheliselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et
EN 41 EN
minimiseerida erinevate merepiirkondade vahel toimuvatest loomade rännetest jt liikumisest tekkida
võivat üle- või alaloendust. 2020. aastal loendati 5159 looma. Hallhülge arvukus on Eestis kasvanud 5
korda viimase 20. aasta jooksul. Võrreldes 2009.a on hallhüljeste arvukus kasvanud ca 30%,
proportsionaalselt on kasvanud ka hallhüljeste poolt tekitatud kahju rannakalandusele ning on kujunenud
rannapüügi jätkusuutlikkuse põhiküsimuseks, sest hülgekahjustused püünistele ja saagile on kujunenud
sisuliselt igapäevasteks [7]. Terves Euroopas on viimase 40-50 aasta jooksul kormoranide arvukus
pidevalt kasvanud. Eestis on kormorani arvukust ja sigimist uuritud 2019. ja 2020. aastal Võrtsjärvel.
Uuritud perioodi loenduse tulemusena võib öelda, et kormoranid viibisid Võrtsjärvel seitse kuud
(aprillist-oktoobrini ja nende kuu keskmine arvukus oli 470 lindu. 2019. aastal alustas pesitsemist 32
paari ja 2020. aastal 53 paari [8]. Väinamerel on kormoranide arvukus tunduvalt kõrgem (viimati
loendas Keskkonnaagentuur kormorane 2015. aastal, mil nende arvukus on eelnevate aastatega võrreldes
kasvanud 33%) [9].
5. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud (erieesmärk 1)
25. septembril 2019. aastal avaldati valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraport maailmamerest
ja krüosfäärist muutuvas kliimas, mille kohasel Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste
tagajärjel 35 sentimeetrit [10]. Merevee tase võib 21. sajandi lõpuks tulevikustsenaariumite kohaselt
tõusta kuni 60 cm. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu
võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Samuti
viitab suurem osa tulevikustsenaariume keskmise tuule kiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel.
Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu
kasvuga [11]. Läänemere eripäraks on isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal
liigiline mitmekesisus (segu mere-, järve-, ja riimvee organismidest), millest tulenevalt on meri
võõrliikide invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega (leitud on üle 100 võõrliigi, millest 70 on
jäänud Eestisse püsima) [12]. Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse Läänemere kõige
invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres väga kiiresti levinud ning saavutanud
suure asustustiheduse, omades mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele
kalaliikidele, kellega kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja
põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne), kuid on võimeline
toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari, lõhemari). Samuti mõjutab agressiivne
liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest) toidubaasi ja elupaiku [13].
[1] Statistikaamet
[2] „Eesti elanike hinnangud säästva kalanduse kohta“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2019
EN 42 EN
[3] Keskkonnaministeeriumi 2020 aasta andmed
[4] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeerium
[5] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“. Keskkonnaagentuur,
27.09.2019
[6] „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“. Eesti
Mereinstituut, 2020
[7] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele
võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013
[8] „Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele“. Eesti Maaülikool, 2021
[9] Artikkel „Kormoranide. levikule ei ole siiani piiri pandud“. Maaleht, 20.09.2017
[10] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“ Keskkonnaagentuur,
27.09.2019
[11] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, Keskkonnaministeerium
[12] “Võõrliigid Läänemeres“. Eesti Mereinstituut, 2013
[13] „Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks“.
Eesti Mereinstituut 2015
Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in
Article 8(5) of the EMFAF Regulation
MAJANDUS
Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju
Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja kalapüügiettevõtjatel on suur
investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4). Arvestades kliimamuutust ja sellest
tulenevaid ekstreemseid ilmastikuolusid (oht 5) on olulisel kohal traalisadamate ja kalalaevade
vastupanuvõime tõstmine, võttes kasutusele kiiresti arenevaid tehnoloogiaid (võimalus 2).
KESKKOND
EN 43 EN
Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist
Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja suur investeerimiskoormus sadamate
infrastruktuuri (nõrkus 4) on muutnud kulud ettevõtlusele kõrgeks. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad
(võimalus 2) ja Eestis on toimiv püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab
püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2) ja investeerimiskindluse. Keskkonnasäästlike
tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamine aitab leevendada negatiivseid mõjusid
ökosüsteemile ning kalavarudele (oht 2), aitab kaasa kalavarude seisukorra paranemisele (võimalus 4) ja
maandab sisendite kallinemisest (oht 1) tulenevaid riske.
Suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust
Kasutatavad püügivahendid on vähese selektiivsusega ja ei ole hülgekindlad (nõrkus 3) ning samas
kalatoiduliste kiskjate arvukus suureneb (oht 4). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav
merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja püügivõimaluste jaotusmehhanism
(ajalooline püügiõigus), mis tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2). Selektiivsemate
püügivahendite kasutusele võtmine aitab parandada kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Edendada mereprügi kogumist
Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (nõrkus 8).
Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab negatiivselt ökosüsteemi ja kalavarude olukorda (oht 2).
Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja mereprügi kogumise ja käitlemise edendamine aitab
parandada ökosüsteemi ja kalavarude seisundit (võimalus 4).
Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks
Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus
1). Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude
seisund halveneb (oht 2). Teadmistepõhine kalavarude majandamine ja järjepidev andmete analüüsimine
aitab kaasajastada kaitsemeetmeid ja seeläbi parendada kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Kalanduse järelevalve tõhustamine
Keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetluses on kalapüüginõuete rikkumistel suur osakaal (nõrkus
6), seades ohtu kalavarude olukorra, mis on niigi tugevalt mõjutatud negatiivsetest keskkonna- ja
EN 44 EN
kliimamuutustest (oht 2). Samas on Eestil olemas kalanduse järelevalveks loodud toimivad struktuurid ja
tehniline võimekus (tugevus 4). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamisele aitab kaasa järelevalve
tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (võimalus 3). Tõhus riiklik järelevalve ja reeglite
jõustamine tagab kalavarude seisukorra paranemise (võimalus 4).
Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine
Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7).
Kudealasid mõjutavad tugevalt negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused, mille tagajärjel kalavarude
seisund halveneb (oht 2). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus
ning oskusteave (tugevus 1), mis toetab kudealade taastamisega seonduvaid tegevusi. Heas seisus
kudealad parandavad kalavarude seisukorda (võimalus 4).
Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi
Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7).
Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund
halveneb (oht 2). Mereelustiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele omab mõju kalatoiduliste
kiskjate populatsiooni kasv ja võõrliikide levik ning nende surve kohalikele kalaliikidele (oht 4).
Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile ei võimalda
merealaga seotud tegevuste kavandamisel arvestada võimalike negatiivsete mõjudega (oht 3). Eestil on
olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), et
uurida ja leida meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitsmiseks, mis omakorda pikemas
perspektiivis parandab kalavarude seisukorda (võimalus 4).
TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris
Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (nõrkus 1). Eestil olemas sektori vajadustele vastav
merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja ühiskonna ootus on tark, kestlik ja
keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1) ning tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2). Uute
teadmiste, tehnoloogiate ja meetodite kohandamine Eesti tingimustesse minimeerib negatiivset
keskkonnamõju ja aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendab ohtu kalavarude
seisundile (oht 2 ja 5). Suureneb heas seisus olevate kalavarude osakaal (võimalus 4) ja tagatakse
püügiettevõtetele suurem ettevõtlusest saadav tulu.
EN 45 EN
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris
Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus
1). Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik (nõrkus 1).
Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2).
Parandada kalanduse mainet
Kalanduse maine on madal (nõrkus 2), kuid meie ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik
majandus (võimalus 1). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus
ning oskusteave (tugevus 1).
2.Fostering sustainable aquaculture activities, and
processing and marketing of fisheries and
aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
Strengths
1. Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise
traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (erieesmärk 1 ja 2)
Eesti vesiviljeluse alguseks võib lugeda 19. sajandi lõppu. Vesiviljeluse sektori peamine
tegevusvaldkond on kaubakala kasvatamine. Lisaks sellele tegeletakse vajadusel ka vesiviljelusliikide
asustusmaterjali tootmisega ning vähikasvatusega. Lisandumas on vetika- ja karbikasvatus, mis on hetkel
küll arengufaasis, aga mitmeid katsetusi on selles vallas juba tehtud. Majanduslikult kõige olulisem osa
on intensiivse kaubakalakasvatuse ettevõttetel. Eestis on peamiseks kasvatatavaks liigiks vikerforell 711
tonnise aastatoodanguga, mis moodustab üle 80% Eesti vesiviljeluse kogutoodangust. Ligemale 140
tonnise aastatoodangu annab teiste kalaliikide kasvatamine: angerjas, tuurlased, karplased jne [1].
Tagasihoidlike müügimahtudega on vähikasvatus, andes 2021. aastal toodangut 0,73 tonni.
Vesiviljelussektoris tegutseb 44 ettevõtet, kellele kuulub 51 kasvandust[2]. Mõningad ettevõtjad
tegelevad samaaegselt nii kala- kui ka vähikasvatusega ning suudavad osaliselt oma toodangut ka
töödelda. Töö vesiviljelussektoris on hooajaline ja tööga hõivatud inimeste arv aastate lõikes on vähesel
määral kõikunud (2019. aasta seisuga 64 inimest arvestatuna täistöökohtades) [3]. Kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis rohkem kui sajandi vanune tegevus ning tänapäeval on
tegevusloaga kalakäitlemisüksusi 104, pakkudes toodangut nii kohalikule kui välisturgudele [4].
Töötlemisel moodustab suurema osa toorainest püügist saadud kala. Arvestades 2021. aasta Eesti
toorainega isevarustatuse taset, mis on üle 360%, on võetud suund ekspordile. Töötlemissektoril on
EN 46 EN
võimekus töödelda majanduslikult olulisi liike nagu ahven, koha, kilu ja räim ning töödelda
importtoorainest valdavalt lõhe ja forelli. Töötlemisüksustes on võimalus tooteid väärindada ning olemas
on külmutusvõimalused. Põhitegevusalad töötlemises on külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -
preservide ning valmistoitude tootmine. Toodangu eksport 2020. aastal moodustas väärtuseliselt 11%
kogu toiduainetööstuse ekspordikäibest. Lisaks toimub kalapüügitoodete töötlemine kaugpüügilaevadel,
mille pardal tehakse esmane või lõplik töötlemine. See tagab kalapüügitoodete kõrge kvaliteedi ja
võimaldab pikkadest vahemaadest hoolimata pakkuda tooteid ka otse sihtturgudele.
2. Pikalt toiminud tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (erieesmärk 2)
Eesti tegutseb kuus kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. Nendele lisaks üks kilu- ja
räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit - Eesti Kalatootjate
Keskühistu. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevusega kalapüügi- või
vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ning paremad
läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tugevad ja toimivad tootjaorganisatsioonid,
eeskätt kilu- ja räimepüügil, suudavad toota ja töödelda mastaapse koguse Eesti kalast, mis annab hea
baasi liikumaks edasi tootearenduses seda nii ettevõtte tasandil kui ka sektoriüleselt koostöös teadus- ja
arendusasutustega ning hõlmata uusi turge. Kilu- ja räimepüügi sektoris tekkisid tootjaorganisatsioonid
2005. aastal, koondades nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 20-st traalpüügis tegutsevast ettevõttest 17 on
koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kogused moodustavad Eesti püügivõimalustest ca
95%. Lisaks kuuluvad Läänemere kilu- ja räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu ka
rannapüüdjaid. Kilu- ja räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide omanduses on kolm
tänapäevase tehnoloogia ja pakendamisvõimalustega ning väljaarendatud logistikaahelaga külm- ja
laohoonet. Kogu tootmisahel on suudetud vertikaalselt integreerida, mis tagab kontrolli ja stabiilsuse
tooraine saamisel, väärindamisel ja lõpptoodangu turustamisel. 2019. aastal alustas tööd kilu- ja
räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide ühendusena loodud Eesti Kalatootjate Keskühistu
kalakomponenditehas, kus toodetakse kalajahu, -õli ning tulevikusuundumusena kõrgemalt väärindatud
kalast saadavaid komponente. Välja on arendatud ka logistika- ja transpordiahel. Sisevete püügis –
Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel tegutseb alates 2015. aastast latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon.
Tootjaorganisatsiooni kuulub 9 ettevõtet. Oma liikmete toodangu parema kättesaadavuse nimel on
avatud oma kalapoed Eesti suurimates linnades. Hiljuti on tunnustatud veel kaks tootjaorganisatsiooni:
2020. aastal vesiviljeluse tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ning 2022. aastal
kalapüügi tootjaorganisatsioon Peipsi Kalurid.
3. Valdkonda toetav haridussüsteem vesiviljelussektoris (erieesmärk 1)
EN 47 EN
Vesiviljelussektoris toimib valdkonda toetav haridussüsteem, kus erialaseid teadmisi on võimalik
omandada Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus toimub neljanda taseme kutseõppe esmaõpe
„Kalakasvataja“ erialal. Ühtlasi on kutseõppebaasi juurde rajatud ka vee korduvkasutusega (RAS) õppe-
ja katsebaas. Lisaks on võimalik omandada teadmisi Eesti Maaülikoolis, kus asub ka vesiviljeluse
õppetool, mille juurde on rajatud üliõpilastele vastavasisuline katsebaas. Eesti Maaülikool on valdkonna
kompetentsikeskus Eestis, kus toimub valdkonna kraadiõpe bakalaureusest kuni doktoriõppeni. Lisaks
pakuvad ka ettevõtjad eriala õppijatele teaduspraktika tegemise võimalusi ning panustatakse sektori ja
teadlaste vahelisele koostööle, seda nii uuringute tegemise võimaluste kui ka katseprojektides osalemise
kaudu.
4. Eesti kalatööstuse toodang jõuab rohkem kui 50 riiki (erieesmärk 2)
Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi geograafilises mõttes üsna suur. Eesti kalatöösturitel on
partnereid rohkem kui 50 partnerriigis ehk riikides, kuhu tooteid on viimaste aastate jooksul eksporditud
vähemalt kolmel aastal. Mahtude poolest eksporditakse tooteid kõige rohkem kolmandatesse riikidesse,
samas suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
ekspordiväärtus 2019. aastal oli 188 milj. eurot, mis tingituna COVID-19 olukorra tõttu langes 2020.
aastal 161 milj. euroni ning 2021. aastal tõusis 173 milj. euroni ning ekspordiväärtusest moodustas Eesti
päritolu toodangu väärtus 129,9 milj. eurot.
[1] Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi 2022. a andmed. Statistikaamet
[2] Põllumajandus- ja Toiduamet
[3] Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala, tööga hõivatud isikute arv järgi 2021 a. Statistikaamet
[4] Põllumajandus- ja Toiduamet
Weaknesses
1. Vesiviljelussektor on killustunud (erieesmärk 1)
Ettevõtted paiknevad hajusalt üle Eesti, neid iseloomustab väike toodangumaht ja erinevate
tehnoloogiate kasutamine. Sellest tulenev huvide lahknevus on toonud killustatuse ja pärssinud
koostöövõimet. Ettevõtjatel puudub ühine nägemus sektori visioonist. Tegutsetakse läbi kahe liidu, kes
annavad partneritele, ministeeriumidele ja finantsinstitutsioonidele erinevaid signaale sektori vajadustest
[1]. Stabiilsema logistika- ja tarneahela ning paremate turustamisvõimaluste tagamiseks, on hiljuti
loodud vesiviljeluse tootjaorganisatsioon, kuid 44 ettevõttest kolm neljandikku ei ole sellega liitunud [2].
EN 48 EN
Selle liikmed esindavad arvestuslikult suurt vesiviljelustoodangu osakaalu, kuid toodangu mahud ei ole
piisavad konkureerimiseks importtoodanguga, mis lõheliste ja nendest valmistatud toodete osas on üle
10 000 tonni aastas [3].
2. Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (erieesmärk
1)
Vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui tegelik tootmine, mis
viimastel aastatel ei ole märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu ei suudeta tagada töötlejatele stabiilset tarnet
ja toodangu kvaliteet on kasvanduste lõikes kõikuv, mistõttu vesiviljelustoodete töötlejad impordivad
toorainet. Väike tootmismaht on tingitud ka sellest, et osad kasvandused on amortiseerumas, vajades
uuemaid ning keskkonnasäästlikumaid seadmeid, lisatöid ja investeeringuid. Üldine finantsseisund
vesiviljelusettevõtjatel on halb. Merevesiviljelus, mis võiks toimida sünergias maismaavesiviljelusega on
nõrgalt arenenud. Vesiviljelussektori kahjum on viimastel aastatel vähenenud, olles 2017. aastal 1,1 milj.
eurot, perioodil 2014-2015 aga 2,5 milj. euro kandis [4]. Kahjum on osati seotud sellega, et toodetakse
alla maksimaalse tootmisvõimsuse. Samas sõltub individuaalne kahjum kasvatavast liigist ning iga
ettevõtte käekäigust.
3. Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (erieesmärk 1 ja 2)
Turgudele sisenemine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide lõikes,
mis on kallis ning arenduses jääb tihti puudu teadmistest. Kaalukas turuargument Euroopa turgude
jaemüügisektoris on erinevad tootemärgised ja- sertifikaadid tõendamaks kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete säästlikku tootmist. Vähesed töötlemisega tegelevatel ettevõtjad on alustanud
kalapüügitoodete sertifitseerimisprotsessidega või on selle lõpuni viinud. Uute toodete väljaarendamine
võib sõltuvat sihtturust vajada uute sertifikaatide ja märgiste olemasolu. Tarbijad soovivad lisaks
traditsioonilistele toodetele uusi maitseelamusi, mis eeldab tootearendust, turunõudlusele sobivate liikide
kasvatamist, uute ideede rakendamist. Kalakaubandus koondub suurematesse kaubanduskettidesse, mis
eeldab konkurentsivõimelist hinda, toodangu ühtlast kõrget kvaliteeti, tootmismahtu ja tarnekindlust.
Väiketöötlejatel ja vesiviljelussektoril on väljakutse kettidesse sisenemine ja seal püsimine suure
konkurentsi ja hinnasurve tõttu. Püütakse fokuseerida niši- või premium klassi toodetele, mis eristuks
tarbijale laias kaubavalikus.
4. Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (erieesmärk 1 ja 2)
EN 49 EN
Krediidiandjad ei tunne kalandussektori eripärasid ja see on ajas süvenenud. Vesiviljelusesektori
ettevõtted asuvad maapiirkonnas, kus ehitiste turuväärtus võrreldes linnadega on madalam.
Krediidiandjate silmis on investeering maapiirkonnas vesiviljelusse ebarentaabel ning valdkonda
hinnatakse riskantseks ja mittekasumlikuks. Vesiviljeluses on tootmistsüklid pikad ja esineb pankrotte.
Vesiviljelusesektoris on laenude puhul peamisteks turutõrgeteks tagatiste konservatiivne hindamine ja
pikaajaliste investeerimislaenude puudumine.
Tootjaorganisatsioonide ja ühistute puhul on probleemina lisandunud pikaajaliste investeerimislaenude
puudumine ning kalatöötlejate ja vesiviljelusega tegelevate ettevõtete jaoks käibekapitalilaenu
mittevõimaldamine. Krediidiasutused on kompetentsed töötlemissektorit hindama ja on olemas vajalikud
laenutooted, samas on probleem käibekapitali kättesaadavusega, kuna ei mõisteta püügihooaegadest
tulenevate perioodiliselt suurte laojääkide olemasolu. Lühike laenude tagasimakseperiood ei võimalda
töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida. Krediidiasutustel puudub kompetents uute ühistute
äriplaanide hindamiseks [5].
5. Väiketöötlejate kasutamata töötlemisvõimsused (erieesmärk 2)
Valdav osa sektori ettevõtetest on kuni 49 töötajaga ning kümnendik ettevõtetest on rohkem kui 50
töötajaga [6]. Peamiselt mageveeliike töötlevate külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri
iseloomustab väikeste üksuste suur arv. Väiketöötlejatele ei jätku aastaringselt toorainet kalapüügi
sesoonsuse tõttu ning sellest tulenevalt ei kasutata töötlemisüksuste maksimaalset töötlemisvõimsust.
6. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik
(erieesmärk 1 ja 2)
Tehnoloogiline areng ning tarbijate kasvav soov uute toodete ja tootearenduse vallas eeldab teadus- ja
arendusasutustelt rõhuasetust lühiajalistele projektidele. Ettevõtjad ei suuda tagada täiendavate
valdkonnaalaste teadmiste kaasamist välismaalt või erineva valdkonnaga teadusasutustelt, mida oleks
võimalik vesiviljeluse kui ka töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel koheselt rakendama hakata. Erasektori
investeeringud innovatsiooni on ühed madalaimad EL-s, moodustades 1% SKPst [7].
7. Energiamahukad protsessid tootmise ja töötlemise ahelas (erieesmärk 1 ja 2)
Vesiviljelustoodete tootmine võib olla energiamahukas, eeskätt vee korduvkasutusega
vesiviljelusüksustes (RAS). Samuti on suure energiavajadusega kalapüügi- ja vesiviljelustoode
töötlemine ja turustamine, kuna tuleb tagama toodete katkematu külmaahel. Energiakulude
kokkuhoidmiseks kilu ja räime töötlemisel on üheks alternatiiviks külmutamisele vürtsikala tootmine.
EN 50 EN
Kõikide toodete valmistamisel ei ole aga võimalik kasutusele võtta alternatiivsemaid madalama
energiakuluga töötlemisprotsesse. Kõik töötlemisüksused ja seadmestik ei vasta energiasäästlikumate
uusehitiste standarditele. Seoses energiahindade tõusuga on töötlejad ja tootjad sunnitud liikuma
alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõtu suunas vaatamata sellele, et nimetatud investeeringute
tasuvusaeg on pikk.
8. Väikese lisandväärtusega toodete osakaal müügis (erieesmärk 2)
Töötlemissektori ekspordikogustes on suurima osaga väikese lisandväärtusega tooted. Peamiselt
eksporditakse külmutatud kilu ja räime, mis moodustasid 2021. aastal kalatoodete ekspordikogusest üle
60%. Kala eksporditakse sisuliselt toorainena töötlejatele, mille tõttu on eksporditavate toodete
koguväärtus madal. Vähene väärindamine ei võimalda saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks teha
vajalikke investeeringuid. Lisaks tavapärasele sortimendile võib kõrgema lisandväärtusega toodetega
turule tulek vajada sertifikaate ja märgiseid.
9. Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (erieesmärk 1 ja
2)
Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas [8], Euroopa Liidus on see näitaja ca 25 kg
inimese kohta aastas [9]. Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse ning seepärast on kalatööstus
orienteeritud ekspordile [10]. Arvestades ELi tarbija eelistusi tarbitavate liikide osas ja eestlaste madalat
kohalikku päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimist, on külmutatud kala ja konservide toodang
orienteerunud kolmandate riikide turgudele, kalafilee müüakse enamuses lääneturule.
10. Väliskaubandusel sõltuvus üksikutest partnerriikidest (erieesmärk 2)
Eesti isevarustatuse tase toorainega on üle kolme korra suurem, mistõttu on rõhk ekspordil. Laiast
ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa üksikutele ekspordipartneritele: Rootsi, Soome,
Ukraina. Esmakordselt oli 2020. aastal Rootsi ekspordikäibelt suurim 14%, Soome 13,8% ja Ukraina
13%. Suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele, mahtude poolest eksporditakse tooteid enam
kolmandatesse riikidesse. Eksporti mõjutavad kolmandates riikides toimuvad sündmused. Näiteks 2014.
aastal Venemaa kehtestud kalandustoodete impordikeeld või 2022. aasta Venemaa kallaletung
Ukrainale.
11. Kvalifitseeritud tööjõu puudus (erieesmärk 1 ja 2)
EN 51 EN
Kalandussektoris töötamine ei ole atraktiivne, sest on valdavalt on tegemist rutiinse iseloomuga ja
füüsiliselt raske tööga. Samuti paiknevad töökohad reeglina eemal tõmbekeskustest. Sektor ei ole
atraktiivne noortele, kes sarnase palga puhul eelistavad muid valdkondi. Teatud ametikohad nõuavad
spetsiifilisi teadmisi ja haridust või varasemat töökogemust. Valdkonna alaste teadmistega eksperdid
leiavad tihti muud väljakutsed. Tegemist on paljuski hooajatööga, töökeskkond on niiske, spetsiifilise
lõhnaga. Ettevõttesisestest uuendustegevuse takistustest peetakse olulisemaks kvalifitseeritud töötajate
nappust [11]. Traditsioonilistele töövõtetele lisanduvad infotehnoloogilised lahendused, mis nõuavad
oskusi ja senisest laiapõhjalisemat erialast ettevalmistust.
[1] Eesti Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 elluviimise analüüs ja ettepanekute väljatöötamine
tegevuskava edasiarendamiseks. SakiConsult OÜ, 2017
[2] Põllumajandus- ja Toiduamet
[3]Eesti väliskaubandus 2018-2022. Statistikaamet
[4] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool,
2020
[5] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool,
2020
[6] Ettevõtete majandusnäitajad 2020. Statistikaamet
[7] Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s 2020. Statistikaamet
[8] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
[9]The EU Fish Market. EUMOFA, 2020
[10] „Eesti toidusektori ekspordivõimekus“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021
[11] „Eesti ettevõtetest ligi kolmveerand on innovaatilised“.Statistikaamet, 2020
Opportunities
1. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (erieesmärk 1)
Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis üldiselt head tingimused nii vee- kui maaressursi mõttes.
Mitmes Eesti piirkonnas võib esineda looduslikke ja/või tehnoloogilisi iseärasusi, mida saab võimalusel
vesiviljeluse arengu soodustamiseks ära kasutada. Vesiviljeluseks sobivate kohtade planeerimisel on
võimalik arvestada Eesti tingimustega sobivate vesiviljelusliikide kasvatamise eripära, kasutades selleks
parimat võimalikku tehnoloogiat, samas võttes arvesse vesiviljeluse mõju keskkonnaseisundile.
EN 52 EN
Merevesiviljeluseks ja maismaa vesiviljeluseks sobivad alad on kaardistatud mitmete uuringutega [1].
Eesti mereala planeeringu[2] raames on vesiviljeluseks sobilikud alad määratud pilootprojektis Hiiumaa
ümber. Ülejäänud Eesti merd hõlmava mereala planeeringu raames vesiviljeluseks sobilikke alasid ei
määrata, vaid sektori arengut suunatakse Eesti mereala planeeringus märgitud vesiviljeluse suuniste ja
tingimuste kohaldamise kaudu.
2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL-s ja maailmas on kasvutrendis (erieesmärk 1 ja 2)
Maailma[3], Euroopa Liidu[4] ja kohalikke[5] tarbimistrende analüüsides on ettevõtjatel võimalik oma
tegevust vastavalt turuolukorrale kohandada ja ekspordivõimekuse olemasolul olla teadlik võimalikest
välisturgudest ning sihtturu tingimustest. Veidi enam kui poole sajandiga on keskmine kala ja
kalatoodete tarbimine maailmas ühe elaniku kohta aastas kasvanud 9 kg-lt 20 kg-le, arvestades kala
eluskaalu, mis kokku tähendab 1,5% kala tarbimise kasvu aastas. 2018. aastal söödi maailmas kala ja
kalatooteid inimese kohta keskmiselt 20,5 kg aastas [6]. EL-s tarbitakse keskmiselt kalapüügi- ja
vesiviljelustooteid 25 kg inimese kohta aastas, Eestis on see näitaja ligi 15 kg. EL impordib u 60%, et
nõudlust rahuldada, olles maailmas suuruselt teine kalatoodete importija.
3. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1 ja 2)
Euroopa Liidu sinimajanduse põhimõtted soosivad vesiviljeluse kasvu, hõlmates nii majanduslikke kui
keskkonnaeesmärke. EL vesiviljeluse keskkonnahoidlik majanduspotentsiaal kogu väärtusahela ulatuses
on olulisel kohal mitmes kestlikku toidutootmist käsitlevas strateegias: Euroopa Liidu roheline
kokkulepe, Talust taldrikuni ja nullreostuse strateegias, nt Uus ringmajanduse tegevuskava, Puhta
planeedi strateegia, Euroopa Liidu Läänemere strateegia[7], mille rakendamises osaleb ka Eesti.
Keskendutakse võimalustele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda, edendada
teadusalast koostööd ja kontakte ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus.
Lääne-Euroopas, kus tuleb 70% Euroopa e-kaubanduse käibest, on kasvamas uue põlvkonna teadlikkus,
kus iga ostuga soovitakse mõjutada keskkonda järjest vähem. Tarbija tunneb järjest enam huvi, kuidas
on toode temani jõudnud ning millist ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. Ajas kasvab
taaskasutatava pakendi kasutamise võimalus ja tarbijapoolne nõudlus keskkonnahoidvamate toodete
osas. Lõpptarbija eelistab paremini toodet, millel on oma lugu, missioon. Kasvav e-ostlemise trend
mõjutab ostuharjumusi juba sotsiaalmeedia postitustest. Siinkohal on suunamudijate mõjutustest
kasvamas tarbijate ostueelistuste tegemine.
4. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (erieesmärk 1 ja 2)
EN 53 EN
Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelat iseloomustavad eelkõige lühike vahemaa, minimaalne
arv vahendajaid ning tootjast tarbijani suhtlus, mis tagavad kohaliku toidu parema turustamise siseturul.
Näiteks vesiviljelustoodangut turustatakse valdavalt siseturul, ekspordi osakaal on ca 1%
kogutoodangust.
5.Keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (erieesmärk 1)
Maailmas toimuv vesiviljeluse kiire areng on sõltuvalt tegevuspiirkonnast andnud võimalusi sobivate
tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis omakorda on suurendanud vesiviljelustoodete osakaalu veeliste
ressursside tootmisel. Suurem osa maailma veeliste organismide kogutoodangust tuleb vesiviljelusest
ning see trend on kasvav [8]. Erinevate kasvatustehnoloogiatel põhinev vesiviljelus võimaldavad pea
kõiki kõrge turuväärtusega liikide kasvatamist. Väliskeskkonna mõjudest sõltumata saab vee
korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) toota väiksema keskkonnakoormusega. Vee
retsirkulatsioon vähendab energiakulu vee soojendamiseks, madala troofsusega liikide kasvatamine ja
setete kogumine võimaldavad veekeskkonnast toitaineid välja viia, vähendades sellega veelgi
vesiviljeluse madalat keskkonnakoormust. Merevetikate ja -karpide kasvatamisel nähakse perspektiivi
kui merekeskkonnast toitaineid väljaviival vesiviljelusel [9]. Selle vastu on kala kasvatamisega seotult
huvi suurenenud, kuid Eesti rannikumeres vetikaid ja karpe veel tööstuslikult ei toodeta. On hakatud
katsetama madala toitelisusega liikide, näiteks vetika ja söödava rannakarbi kasvatamist Väinameres,
Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Tehakse vetikakasvatuse katseid mereveel põhineva kalakasvatuse
heitvee puhastamiseks. Loodetakse leida Eesti tingimustesse sobivad tootmistehnoloogiad. On koostatud
analüüs, mis hõlmab potentsiaalsete vesiviljeluseks sobilike merevetika- ja merekarbiliikide ja vormide
piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi, kuidas vesiviljeluse abil on võimalik merekeskkonna
seisundit parandada [10]. Merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus ja kaasaegsete
tootmistehnoloogiate kasutuselevõtt loob eeldused toodangumahtude suurendamiseks. 2019. aasta suvel
paigutati sumbad merre Saaremaa põhjarannikul, kus tuleb arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga.
Meres kalakasvatamine on näitamas huviliste osas kasvutrendi, mida iseloomustab kasvav
hoonestuslubade taotluste hulk.
6. Seni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (erieesmärk 2)
Tootearendus ja lisandväärtuse andmine seni vähekasutatud toormele võimaldab pakkuda kõrgema
hinnaklassiga tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka eksportturgudel. Seeläbi suureneb ettevõtjate
tulusus. Tootearenduse vallas peab lisaks tavapärasele toormele pöörama tähelepanu ka liikidele, mida
seni on toiduks tarvitatud vähem. Näiteks Läänemeres üheks agressiivsemaks võõrliigiks peetav
ümarmudil, kes ohustab ahvena noorjärkusid. Ümarmudil on hinnatud toidukala näiteks Mustamere
EN 54 EN
äärsetes riikides. Töötlemisüksustes võõrliikide kasutuselevõtmine suurendab lisasissetulekuallikaid ja
vähendab survet kohalikele kalaliikidele ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Ehkki
jäätmete kogus ei pruugi kõikides töötlemisüksustes olla suur, aitab nende edasine väärindamine tõsta
ettevõtjate kasumlikkust, võimaldades alternatiive traditsioonilistele toodetele ning pakkuda toorainet
kalandussektorist väljaspool tegutsevatele valdkondadele.
7. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (erieesmärk 1 ja 2)
Uute tehnoloogiate arendamine ja nende kasutusele võtmine muudab ärimudeleid ja ühiskonda. See
võimaldab võtta kasutusele uusi lahendusi ja võtteid kalapüügi- ja vesiviljelustoodet tootmisel. Näiteks
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on arenenud tormiliselt viimaste aastakümnete jooksul.
Infotehnoloogia peamiseks potentsiaaliks on majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja kodanike
elukvaliteedi parandamine [11]. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) nutikas kasutuselevõtt
kalandussektoris loob uued võimalused nii tootmise kui ka töötlemisetappides ja aidates seejuures
paremini jõuda lõpptarbijani välja. Näiteks on muudes valdkondades välja arendatud elektroonilised
müügikanalid, digitaaliseerimine, oksjonid, tarbijate teavitamine jne. Kui jätkatakse sortimendis näiteks
olemasolevate toodetega, siis digitaliseerimisel vähenevad tootmise sisendkulud ning targad lahendused
võetakse paremini kasutusse.
[1] Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise
ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus. Eesti Maaülikool 2015; Kalade vesiviljeluseks sobilike
alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016
[2] Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse seletuskiri. Hendrikson&KO, Rahandusministeerium, 2020
[3] Review of Fisheries. OECD, 2020
[4] The EU Fish Market. EUMOFA, 2020
[5] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
[6] The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO
[7] Euroopa Liidu Läänemere strateegia. Välisministeerium, 2022
[8]The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO
[9] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete
väljatöötamine. Tartu Ülikool 2019
EN 55 EN
[10] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete
väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019
[11]digital-change-and-information-society. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
Threats
1. Ettevõtlust vesiviljelussektoris ohustavad loomade haiguspuhangud ning taudide levik
(erieesmärk 1)
Haiguspuhangud ning taudide levik võivad mõjutada Eestis valitsevat veeloomade tervise ja heaolu taset
ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi ELs ning ekspordil kolmandatesse
riikidesse. 2019. aastal alustas Eesti kogu riigi territooriumit katva tauditõrjeprogrammi rakendamisega,
millega rakendatakse Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud likvideerimisprogrammi [1]. Selle
eesmärk on vältida ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega
kauplemiseks vajalikud garantiid ning saavutada Eesti tunnustamine taudivaba piirkonnana viirusliku
hemorraagilise septitseemia (VHS) ja kalade vereloomeorganite infektsioonse nekroosi (IHN) osas.
Riigis valitsev loomade tervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise
võimalusi Euroopa Liidus ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Riiklik tauditõrjeprogramm hõlmab
kõiki vesiviljeluse toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, mille puhul on eelpool nimetatud
kalahaiguste esinemise risk. Eestis on diagnoositud IHNi juhtumeid 2018. aastal kaks korda ning VHSi
esinemist diagnoositi viimati 2011. aastal. IHNi juhtumeid tuvastati viimati ELs põhjamaades 2021.
aastal.
2. Importtoodang tõrjub välja kohaliku päritoluga tooted (erieesmärk 1)
Kalatoodete import on olnud siiani ekspordist kolm korda väiksem ja on püsinud stabiilsena. Samas
omab importtoodang suurenevat mõju Eesti kalakasvanduste toodangu madalale konkurentsivõimele.
Turu ebastabiilsel varustamisel vesiviljelustoodanguga kaasnevad suured hinnakõikumised, mis
avaldavad mõju ka töötlemisüksustele [2]. Kolmandatest riikidest pärit vesiviljelustooted, mis ei pruugi
olla kasvatatud EL keskkonnastandardeid järgides, võivad impordikoguste suurenemisel tõrjuda välja
EL-is kasvatatud vesiviljelustooted.
3. Keskkonna- ja kliimamuutused ning erakorralised sündmused mõjutavad ettevõtlust
(erieesmärk 1 ja 2)
Keskkonna- ja kliimamuutused on üha enam hakanud mõjutama nii Euroopa kui ka Eesti vesiviljeluse ja
kalatöötlemise sektorit ning nende tooraine kättesaadavust. Soojemad suved ning pikemad
EN 56 EN
vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Muutused
toimuvad vee kvaliteedis, temperatuuris, hapnikus ja looduslike veevarude hulgas ning vähenevas
veelistes elusressurssides jne. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes
veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt, metsadest veekogudesse ja sealt
omakorda vesiviljeluskasvandustesse. Läbivoolsed kasvandused ei tule toime liiga kõrgete
veetemperatuuridega ning looduslike veekogude temperatuuride tõus avaldab mõju kalade rändele, mis
omakorda avaldab mõju töötlemisüksuste tooraine kättesaadavusele. Lisaks kliimamuutustest tingitud
mõjudele võib kerkida esile erandkorralisi sündmusi, mis ilmnesid näiteks COVID-19 tingitud olukorra
tõttu, mis tõttu on vaja suurendada sektori vastupanuvõimet.
4. Läänemere keskkonnaseisundi halvenemine piirab merevesiviljeluse arengut (erieesmärk 1)
Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi on eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud
ained. Vaatamata sellele, et maismaalt pärit toitainete sissevool on selgelt vähenenud, ei kajastu mõju
veel kõigi alamvesikondade seisundis [3]. Põllumajandus on üheks suurimaks koormusallikaks (N 83%;
P 68%), järgnevas heitveed ja metsamajandamine [4], mille intensiivistumine avaldab mõju
merevesiviljeluse edasisele arengule.
5. Tootmissisendite hinnatõus (erieesmärk 1 ja 2)
Kasvanduste kui ka töötlemisüksuste edukas toimimine sõltub muuhulgas tootmissisendite hinnast.
Kulude kujunemisel on oluline määratleda millisest tehnoloogiast ja tootmisetapist need kujunevad ja
pärinevad. Kulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks vesiviljeluses sõltub see eelkõige sellest,
kas tegemist on maismaale rajatud kasvatusega, merre või mageveekogusse paigaldatud sumpadega või
loodusliku veekogu baasil rajatud kalatiikidega. Samuti mängib suurt rolli kulude kujunemisel kasutatav
sisseseade, automatiseerituse aste ning kalakasvanduse hoone olemasolu. Näiteks on vee
korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) energiakulud suuremad kui tiigimajandite või sumpades
kasvatamisel. Üldiselt on kõige suurema osakaaluga kalakasvatuse kuludest söödal, mis omakorda sõltub
oluliselt koostisainetest, sellele kohe järgneb energia ning tööjõukulu [5]. Nagu vesiviljeluses on ka
töötlemisüksuste toimimiseks vajalik energia ja tööjõu olemasolu, mistõttu energia, kütuse ja toorme
hinnatõus ei soosi tootmise intensiivistamist.
6. Turgude ebastabiilsus ja äralangemine (erieesmärk 2)
Suurim oht toodangu ekspordis on sihtturgude kokkukukkumine erinevate poliitiliste, geopoliitiliste,
majanduslike ja muude tegurite tõttu. Traalpüügi tootjaorganisatsioonid ja tootjad, kelle ressurss on
EN 57 EN
Läänemere kilu ja räim ning peamine toodang idaturgudele suunatav külmutatud, vähemal määral ka
vürtsikala, on suurte tootmismahtude tõttu olukorras, kus turgude ebastabiilsus ja riikide poliitilised ja
majanduslikud faktorid ning pikk tarneahel põhjustavad erinevaid tõrkeid toodangu turustamisel.
Venemaa ekspordikeeld 2014. aastast on pannud traalpüügi tootjaorganisatsioone otsima uusi turge
lisaks traditsioonilistele partneritele ka Euroopas, Ameerikas, Hiinas ja Aafrikas.
7. Tarbijate ostujõu langus (erieesmärk 1 ja 2)
Sektori üks potentsiaalseid ohte on tarbimise langus seoses ostujõu langusega nii Eesti kui ka
eksportturgudel. Kui 2019. aastal kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes 2015. aastaga langes, siis samal
ajal kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta kasvasid 10%. Tavaliselt on kalatoodete
hinnad kerkinud teistest toiduainetest kiiremini. Näiteks kala ja kalatoodete hinnaindeks sõltub nii Eestis
kui ka teistes ELi riikides suuresti Norrast imporditava lõhe hinnast, sest lõhel on tarbimises oluline
osakaal. ELs tervikuna tarbitakse lõhelasi keskmiselt 2,7 kg elaniku kohta aastas, atlandi lõhe kuulub
koos tursa ja tuuniga kõige tarbitavamate liikide esikolmikusse. Norrast imporditava lõhe hinnad on
olnud aga võrdlemisi kõikuvad, sõltudes maailmaturu nõudlusest ja pakkumisest, aastaajast ja Norra
krooni kursist. Kodumaise kala jaehinnad on olnud võrdlemisi püsivad, samas koha- ja ahvenafilee
Euroopa turgude poolne nõudlus hoiab hinnad nende liikide osas Eestis kõrgel [6]. Eksportriikides
asetleidev majanduslangus mõjutab sealsete tarbijate käitumist ja ostueelistusi. Toidukaupade hindade
kallinemisel on tarbija sunnitud valima alternatiivseid ja odavamaid tooteid.
[1] Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2021/620
[2] Nasdaq Salmon Index 2021
[3] State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic Marine
Envrionment Protection Commission – HELCOM, 2018
[4] Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade 2019. Keskkonnaministeerium
[5] Vertikaalne integratsioon vesiviljeluses, senine kogemus, sotsiaalmajandusliku mõju ja vesiviljeluse
laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja
innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavuse uuring Eestis Saaremaa näitel. Eesti Maaülikool, 2015
[6] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020
Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in
Article 8(5) of the EMFAF Regulation
EN 58 EN
MAJANDUS
Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses
Vesiviljelustoodete tootmine on Eestis pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkond
(tugevus 1) ehkki killustunud sektoris (nõrkus 1) ei ole rajatud tootmisvõimsuste maht toodanguks
realiseerunud (nõrkus 2). Vähene tootearendus ja tarnekindlus (nõrkus 3) tekitavad olemasolevale
toodangule turustamisraskusi. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1),
keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (võimalus 5) ning
tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute tootmislahenduste rakendamiseks (võimalus 7), mille abil
toodangut suurendada. See võimaldab pakkuda leevendust kasvutrendis olevale vesiviljelustoodete
nõudlusele EL-s ja maailmas (võimalus 2). Peab arvestama, et Läänemere keskkonnaseisund piirab
merevesiviljeluse arengut (oht 4).
Välisturgude geograafia laiendamine
Laiast välisturgude geograafiast hoolimata (tugevus 4) on ekspordil siiski sõltuvus üksikutest
partnerriikidest (nõrkus 10). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis
(võimalus 2), mis aitab kaasa uute turgude leidmisele. Välisturgude geograafia laiendamine aitab
maandada ohtusid, mis tulenevad üksikute turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest (oht 6) ning
tarbijate ostujõu langusest nendel välisturgudel (oht 7).
Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel
Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3) ning on puudus
kvalifitseeritud tööjõust (nõrkus 11). Ekspordikogustest on suurim osa väikese lisandväärtusega toodetel
(nõrkus 8). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2).
Ühiskonna ootusele targa, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) aitab vastata seni
vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (võimalus 6) ja tehnoloogia kiire areng, mis
pakub võimalusi uute lahenduste paremaks rakendamiseks (võimalus 7). Seeläbi saab pakkuda kõrgema
lisandväärtusega tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka välisturgudel, mida võib mõjutada tarbijate
ostujõu langus (oht 7).
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine
EN 59 EN
Eestis on Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (nõrkus 9).
Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (võimalus 4) ning
reageerimine ühiskonna ootusele targast, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3)
loob eeldused tarbimise suurendamiseks, mis aitab leevendada turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest
tingituid riske (oht 6).
Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses ja töötlemises
Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise
traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1). Vähene tootearendus ja tarnekindlus
tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3). Energiamahukad protsessid (nõrkus 7) tõstavad toodete
omahinda. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (võimalus 7),
võimaldab paremini kasutusele võtta kasutamata töötlemisvõimsuseid (nõrkus 5) ning toime tulla
tootmissisendite hinnatõusust (oht 5) ja tarbija ostujõu langusest (oht 7) tingitud tagasilöökidega.
Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelus- ja töötlemissektori ligipääsu finantsvahenditele
Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (nõrkus 4), mis aitaks minna kaasa keskkonnasõbralike
kasvatustehnoloogiate arenguga, kasvatada uusi liike (võimalus 5), võtta kasutusele seni vähe kasutatud
tooret, sealhulgas väärindada võõrliike (võimalus 6), mida tehnoloogia kiire areng uute lahenduste
rakendamiseks pakub (võimalus 7).
Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine
Tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mis aitab paremini
reageerida turgude ebastabiilsusele ja äralangemisele (oht 6).
Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral
Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise
traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1) ning tootjaorganisatsioonide ühistegevus
on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mida mõjutavad keskkonna- ja kliimamuutuste ning erakorralised
sündmused (oht 3).
KESKKOND
EN 60 EN
Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel
Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (nõrkus 2) ning
tootmisel esineb energiamahukaid protsesse (nõrkus 7). Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi
olemasolu (võimalus 1) ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide
kasvatamine (võimalus 5) aitab vastata ühiskonna ootusele targast, kestlikkust ja keskkonnahoidlikust
majandusest (võimalus 3). Seeläbi on võimalik merevesiviljeluse areng piiravas Läänemere keskkonnas
(oht 4) ning tulla toime keskkonna- ja kliimamuutustega, mis mõjutavad ettevõtlust (oht 3).
TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON
Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet nii vesiviljeluses kui ka töötlemises
Vesiviljelussektoril on valdkonda toetav haridussüsteem (tugevus 3). Samas nii tootmisel kui ka
töötlemisel on ettevõtjate panustamine innovatsiooni madal ja kaasaegne oskusteave puudulik (nõrkus
6), mille suurenedes oleks sektoril võimalik paremini reageerida kasvutrendis olevale kalapüügi- ja
vesiviljelustoodete nõudlusele Euroopa Liidus ja maailmas (võimalus 2) ja vastata ühiskonna ootustele
targa, kestliku ja keskkonnahoidliku majanduse järele (võimalus 3). Teadus- ja arendustegevusel on
ootused seni vähe kasutatud toorme kasutuselevõtus, sealhulgas võõrliikide väärindamisel (võimalus 6)
ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arengul ja uute liikide kasvatamisel (võimalus 5).
SOTSIAAL-MAJANDUS
Edendada teadmussiiret vesiviljeluses ja töötlemises
Madala ettevõtjate innovatsiooni panustamise ja puuduliku kaasaegse oskusteabe (nõrkus 6) ning
kvalifitseeritud tööjõu puuduse (nõrkus 11) vähendamine aitab kaasa ühiskonna ootusele targast,
kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Ettevõtlust vesiviljelussektoris võivad
ohustada loomade haiguspuhangud ning taudide levik (oht 1).
3.Enabling a sustainable blue economy in coastal,
island and inland areas, and fostering the
Strengths
1.Rannakalandus on Eestis ajalooliste traditsioonidega tegevusala
EN 61 EN
development of fishing and aquaculture
communities Eesti on mere ja rannariik, eestlased ise mere ja rannarahvas. Veekogud, sealhulgas meri on tähtsad nii
elatusallikana kui ka hinge ja vaimutoidu ammutamise paigana. Tihti ei välju kalurid merele pelgalt raha
pärast, oluline on ka emotsionaalne side põlvkondade kaupa edasi antud traditsioonilise tegevusega ning
vahetu kokkupuude loodusega. Eestis on kalapüük alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on
tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Nõukogude ajal toimus kalapüük kalurikolhoosides, peale
Eesti taasiseseisvumist kolhoosid likvideeriti ning toimus sektori varade erastamine. Peale varade
erastamist oli rannakalandus väga tulus tegevusala, kuid aastatuhande lõpuks oli see muutnud kõige
kesisema sissetulekuga tegevusalaks, põhjuseks eelkõige kalavarude vähenemine, vähesed
investeeringud rannapüügi taristusse ja tarbimisharjumuste muutumine sest turule jõudis rohkelt import
kalatooteid. EL-iga ühinemise järel muutus Eesti ranna ja sisevete kalanduse nii äri-,
keskkonnakaitseline kui laiem sotsiaalne tegevuskeskkond. Kohalike tootmistegurite muutusi hakkas
oluliselt suunama EL ühise kalanduspoliitika rakendamine. Rannakalandust on mõjutanud võimalused
saada toetusi laevastiku ja püüniste uuendamiseks, kõige enam aga kalanduspiirkondade moodustamine
ja nende arendamine kohalike tegevusrühmade korraldusel. Tänaseks päevaks on rannakalanduse
olukord muutunud oluliselt paremaks. Suuri investeeringuid on tehtud väikestesse kalasadamatesse,
kalapüügi aluste ja püüniste moderniseerimisse, töötlemise seadmete ja otseturundusvahendite
soetamisse, kalurite tegevuste mitmekesistamisse ning koolitustesse. Paranenud on kalasaagid ja
mitmekesistunud kala müügivõimalused. Sektorisse on lisandunud nooremaid kalureid. Püügiloa
omanike arv püsib suhteliselt stabiilne 2019 aastal oli Eestis kokku 1690 kalapüügiloa omanikku ja
ranna ning sisevete püügil tegutses kalurina 2370 kalurit. 2021 aastal oli püügiloa omanike arv 1695
ning ranna ja sisevete püügil tegutses 2340 kalurit [1]. Eestis rannakalurina tegutsemise eelduseks on
rannakaluri kutsetunnistuse olemasolu. Rannakaluri kutsetunnistusi on antud aastast 2004 ning kuni
aastani 2022 on ühekokku väljastatud 3941 tunnistust [2]. Viimastel aastatel 2018-2021 on väljastatud ca
100 kutsetunnistust aastas, huvi rannakaluri kutse omandamise vastu aastate lõikes on kerges kasvus.
Rannakalanduses on välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.
Seega on viimasel kümnendil rannakalandussektorisse tehtud investeeringud peatanud rannapüügi
sektori allakäigu ning kalandus on jätkuvalt rannapiirkondadele oluline tegevusala.
2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab stabiilsuse. Kvootidega piiratud majandlikult oluliste
kalavarude püügivõimalusi kasutatakse maksimaalselt.
Eesti püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab kaluritele stabiilsuse ning loob kindluse tegemaks
investeeringuid kalapüügi arendamiseks. Rannakalurid on huvitatud kalapüügiga tegelemast, mida näitab
erinevate kalaliikide iga-aastane püügikvootide täituvus. Sisevete püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel
on praktiliselt kõikide kalaliikide püük piiratud püügikvoodiga, mis igal aastal lepitakse eraldi kokku
Vene Föderatsiooniga. Viimastel aastatel on Eestile eraldatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve
EN 62 EN
püügikvootidest üle 90% täitunud enamasti koha- ja rääbisekvoot ning mõnel aastal ka ahvenakvoot.
Rannakalanduses püütavatest peamistest kalaliikidest on kvootidega piiratud räime- ja lõhepüük.
Räimekvoot rannapüügil jaguneb Liivi lahe kvoodiks ja Läänemere avaosa kvoodiks, mida püütakse
Soome lahes, Väinameres ja Saaremaa ning Hiiumaa rannikuvetest väljaspool Väinamerd. Liivi lahes
püütakse räime kastmõrra kohta kehtestatud lubatud saagina püügiõiguse omanikele eraldatud kvoodist.
Liivi lahes rannapüügiks eraldatud lubatud räime aastasaak püütakse pea igal aastal vähemalt 90%
ulatuses täis. Läänemere avaosa rannapüügiks eraldatud räime lubatud aastasaagist püütakse nn
olümpiapüügi alusel valdav osa Soome lahe kalurite. Maksimaalne võimaldatud püügimahu täituvus
majanduslikult olulisemate liikide osas näitab kalurite huvi ja soovi kalapüügiga tegeleda. Püükide
sulgemise aeg kvootide täitumise tõttu on igal aastal erinev, kuid üldjoontes jälgib juba välja kujunenud
püügiperioodi. Rannapüügil ning sisevete püügil deklareeritud kogused on 24 aasta lõikes püsinud
stabiilsed, ehkki liikide jaotuvuse suhe on mõnevõrra kõikuv. Sellest tulenevalt on püügimahud samad,
kuid saagi väärtus võib mitmekordselt erineda.
3. Olemas on tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on administratiivne suutlikkus kohalike
strateegiate elluviimiseks oma piirkonnas
Eestis on 8 kalanduspiirkonda, kus moodustati tegevusrühmad mis tegutsevad MTÜ-dena alates 2008. a
ning on rakendanud nii EKF kui ka EMKF meetmete perioodi. Aastate jooksul on MTÜ-d välja
arendanud püsivad institutsioonid organisatsioonide igapäevaseks juhtimiseks ja toetusprojektide
hindamiseks. MTÜ-del on kokku 749 [3] liiget, sh kohalikud omavalitsused, kalanduse äriühingud ja
FIE-d, kalurite ühingud ja kalandusega seotud eraisikud, sektori välised ühingud ja ettevõtted. 2021. a
seisuga on kohalikud tegevusrühmad oma otsustega rahastanud 1165 [4] erinevat projekti, selle arvuga
on Eesti tegevusgrupid kolmandal kohal ELis. Tegevusrühmadel on head kogemused laiapõhjaliste
strateegiate koostamisel, mis arvestavad lisaks kalandusele ka muude sektorite arenguvajaduste ja
potentsiaaliga.
2019. a Tartu Ülikooli poolt läbi viidud EMKF 2014 – 2020 rakenduskava meetmete „Kogukonna
juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja „Koostöötegevused“ vahehindamine [5] sedastab, et
laia spektri osaliste kaasamine strateegiate koostamisse ja elluviimisesse on taganud selle, et strateegiad
on toimivad ning panustavad piirkondade arengusse laiemalt, integreerides kalandust kui tegevusharu
muude tegevusharudega.
4. Tegevusrühmadel on hea koostöötegevuste algatamise ja elluviimise kogemus
Perioodil 2014-2022 on kohalikud tegevusrühmad algatanud ja ellu viinud arvukalt koostööprojekte, mis
keskenduvad peaasjalikult ühistele kalandust populariseerivate sündmuste korraldamisele, ühistele
EN 63 EN
õppereisidele tutvumaks teiste EL riikide parimate praktikatega kalanduspiirkonna arendamisel, samuti
on osaletud ühiselt erinevatel kalandusmessidel ja -festivalidel nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel
tasemel. Tegevusrühmadel on hea kogemus kontaktide loomisel teiste EL riikide kalanduse
tegevusrühmadega, vahetatakse teadmisi ning võetakse üle parimaid praktikaid EMKF meetmete
rakendamisel ning toetatakse kalanduspiirkondade ettevõtjate kontaktide loomist. Ühtekokku on
tegevusrühmad algatanud 2022 aasta seisuga 131 koostööprojekti [6] mille raames viidi ellu 54
koostöötegevust riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil.
5. Välja on kujunenud väikesadamate võrgustik
2020. aasta seisuga on rannapüügil püütud kala lossitud 489 väikesadamas ja lossimiskohas, millest 414
on rannikul asuvad väikesadamad või lossimiskohad ja 75 lossimiskohta asuvad sisevetel. EKF ja EMKF
perioodil on rannapüügi sadamatesse investeeritud 25 373 352 eurot, sealhulgas EL toetus 20 562 298
eurot. Kokku on investeeritud 75 väikesadamasse, sealhulgas 59 meresadamasse ning 16 sisevete
sadamasse. Kõik väikesadamad kuhu on investeeritud EL vahendeid on välja valitud kohalike
strateegiate alusel ning on kohalikule kalanduskogukonnale olulise tähtsusega lossimiskohad. Peamiselt
on investeeritud kala lossimise ja säilitamise võimekuse tõstmisesse ja mereohutusse, tahaplaanile on
jäänud kalandusväliste teenuste arendamine. Praeguseks välja arendatud väikesadamate võrgustik kattub
olulisel määral mereturismi marsruutidega, mis loob head võimalused kalanduse kõrvalt pakkuda ka
muid sadamateenuseid.
[1] Põllumajandus ja Toiduamet
[2] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus
[3] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus
[4] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
[5] EMKF 2014-2020 rakenduskava meetmete „kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia
rakendamine“ ja „algatusrühma koostöötegevused“ vahehindamine. Tartu Ülikool 2019
[6] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Weaknesses
1. Ranna- ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus ja sissetulekud on madalad
Seoses püügi hooajalisusega on enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid
sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks.
EN 64 EN
2021. a andmete põhjal oli kalanduse- ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu
1294 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1576 eurot [1]. Tulenevalt madalatest sissetulekutest ja
kalapüügi hooajalisusest on madal ka kalurite vähene investeeringuvõimekus, mis raskendab toetuste
kasutamisel omafinantseeringu osa katmist, kui on vaja teha kapitalimahukaid investeeringuid uute
tehnoloogiate juurutamiseks kalapüügi ja töötlemise arendamiseks ning kaluri tegevuste
mitmekesistamiseks. Vähene investeeringusuutlikkus raskendab oluliselt ranna ja sisevete kaluritel
kasutusele võtta uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid
ning vastu seista kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Tartu Ülikooli läbiviidud EMKF meetme
„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamise käigus läbiviidud uuringus
toetust mittetaotlenud kalurite seas vastas 53% vastajatest (100 vastajat), et puudub omafinantseering või
ei kvalifitseeruta toetuse taotlemise tingimustele [2].
2. Ranna- ja sisevete kalurid toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega
Eesti rannakaluritel tuleb oma toodangu müügil konkureerida välismaise toodanguga. Mitmed
Imporditud kalatooted on oluliselt odavamad kui Eestis püütud kala, samuti on tarbija harjunud odava
lõhega ning fileeritud külmtoodetega, mida on mugav kasutada ja mis ei vaja täiendavat töötlust.
Rannapüüdjad ei suuda pakkuda tarbijatele valmistooteid suures koguses ning müüvad oma saagid
reeglina värskena või roogituna, samuti on rannakalurite poolt pakutavad tooted suhteliselt ühetaolised,
peamiselt keskendutakse suitsutatud ja kuivatatud kalatoodetele Väheväärtuslikud kalaliigid (särg, koger,
nurg jne) on toodete valmistamisel alakasutatud.
3. Sadamate majandamine on kahjumlik ja pakutatakse vähest hulka teenuseid
Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks olulised sadamad on suures
mahus erastatud, seda nii traal kui rannapüügi sektoris. Üldreeglina kuuluvad Eesti rannapüügiks
kasutatavad väikesadamad eraomanikele ning sadamate arendamiseks on moodustatud kalurite
mittetulundusühingud. Peamiselt teenindatakse väikeseid kalapüügialuseid ning see on pigem kulu kui
tuluallikas. Samuti puuduvad reeglina sadamates teenused, mis võimaldaksid sadamapidajal teenida
täiendavat tulu sadama halduskulude katmiseks. Sadamate haldajad ei suuda teha investeeringuid mis
aitaksid maandada kliimamuutustest tulenevaid riske. Ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavad
sadamad asuvad reeglina madalas rannikumeres kus ekstreemsemaks muutvad tormid võivad taristut
oluliselt kahjustada. Senised investeeringud on keskendunud peamiselt merelisele taristule nagu
kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud sadama tehnilist taristut näiteks
kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on
olulist tähelepanu pööratud kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad
EN 65 EN
jms). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste parendamisele. Kalurid
saavad väikesadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused
olmetingimuste pakkumiseks.
4. Oluline osa kutselistest kaluritest on eakad ning nende teadmised ettevõtluse arendamiseks ei
ole piisavad
Rannapiirkondades on kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal ligi poolteist korda väiksem Eesti
keskmisest. Ranna- ja sisevete püügis hõivatud kaluritest on ligikaudu pool põhi- ja keskharidusega,
ebapiisavad teadmised on tingitud ka asjaolust, et rannakalurid on suhteliselt eakad ning sektori
keskmine vanus on üle 50 eluaasta [3]. Oluline osa rannakaluritest on saanud oma põhi, kesk ja erialase
hariduse nõukogude ajal, kus ettevõtlust käsitlevaid teadmisi ei peetud oluliseks. Sellest lähtub ka
kalurite keskmisest madalam finantskirjaoskus, mis omakorda tingib kehvema toimetuleku ja
investeerimisvõimekuse võrreldes muude sektoritega ning oskuse ja julguse kasutada maksimaalselt EL
toetusvahendeid. Rannakalurite teadmised ja oskused müügi ja turunduse alal on kesised, reeglina
kasutatakse oma toodete müügil kõige lihtsamaid võtteid, näiteks müümine laatadel, turgudel ja
väikestes müügipunktides. Digitaalseid müügiplatvorme kasutatakse vähe ja müügitegevuse sidumine
suurte kampaaniatega on väga vähene. Kalatoodete tootearendusega tegelevad väga vähesed kalurid.
Sinimajanduse arendamiseks puuduvad valdaval osal kaluritel teadmised ja oskused, turismiteenust
pakuvad vähesed kalurid, põhjuseks eelkõige oskamatus oma teenuseid pakkuda ja klientidega suhelda.
5. Ühistuline majandustegevus on vähene
Praegused ärimudelid rannakalanduses on suures osas individuaalsed ehk kalurid püüavad oma saagid ja
müüvad neid reeglina üksinda, rannakalanduses on ainult üks sisevetel tegutsev tootjaorganisatsioon.
Vähestes sadamates, kus on välja kujunenud tugevad kalurite kogukonnad, tehakse koostööd oma
saakide müümisel ja mingil määral ka sadamate haldamisel. Koostöö saakide väärindamisel ja
turustamisel on levinud väga vähesel määral, see on oluline takistus rannakaluritel pääsemaks suuremate
kaubanduskettide lettidele. Rannapüük on sesoonne ja kala kogused kõiguvad, see ei luba aastaringselt
pakkuda stabiilset toodete valikut. Ühistulise tegevuse vähesus ja ebapopulaarsus on tingitud suurel
määral ajaloolisest taustast ning kalurite ühistulist tegevust võrreldakse nõukogudeaegse kolhoosiga, kus
osalemine oli riiklik kohtus mitte vajadus.
6. Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ning kudealade taastamise projekte algatatakse
vähe
EN 66 EN
38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on
heas seisus 17 ja madalseisus 21 kalaliiki. Madalseisus on eelkõige rannikumere ja siseveekogude
kalavarud [4]. Rannikumere ja sisevete kalavarude seisu mõjutavad otseselt kudealade halb kvaliteet
ning tõkked kalade rändeteedel. Koelmualasid kahjustavad nii looduslikud kui inimtekkelised mõjurid.
Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuudatustega nagu sademete režiim ja maakerge ning järvede
ja vanajõgede looduslik vananemine, mille käigus kalade koelmualad kattuvad setetega ning toimub
soostumine. Viimase pooleteise sajandi jooksul on intensiivistunud inimtekkelised mõjurid nagu
maaparandus, jõgede voolusängide õgvendamine ja vooluhulkade vähendamine. Samuti on kudealade
halvale olukorrale kaasa aidanud jõgede paisutamine ja tõkestamine, mille tulemusena hävinevad jõgede
kärestikud ja kalade ligipääs kudealadele on takistatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks
suudete ummistumine ja kinnikasvamine [5]. Kunstkoelmute rajamine kalavarude looduslikuks
taastamiseks on vähene, samas on kunstkoelmute rajamine erinevate kalaliikide (eriti koha) varude
taastamise puhul efektiivne meede [6].
Kalanduspiirkondades puudub motivatsioon teemaga tegeleda ning tegevused on jäänud tahaplaanile,
EMKF perioodi on näidanud, et kudealade taastamise projekte algatatakse vähe. Peamiseks põhjuseks on
projektide elluviimiseks vajalike keskkonnalubade taotlemise keerukus, projektide elluviimise keerukus
ning rahatusvahendite leidmine tegevuste elluviimiseks.
7. Taristu prügi kogumiseks merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud
Kalavarude olukorda mõjutab ka kalapüügiga kaasnevad mõjud nagu hüljatud ja kaotatud püügivahendid
mille negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev. Peamiselt sünteetilistest materjalidest valmistatud
püügivahendid võivad kontrollimatult majanduslikelt olulisi kalaliike püüda veel aastaid peale kaotsi
minemist või hülgamist, hüljatud püügivahendi püügivõimekuseks hinnatakse ca 6% kahe aasta jooksul
peale kaotsi minemist.
Püügisektoris tekib ka mittebioloogilisi jäätmeid nagu plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid jms,
osa sellest prügist satub merekeskkonda. Plastprügi on merelise prügi seire aruande kohaselt Eesti
rannikualadel kõige levinumat tüüpi, moodustades 2019-2020 aasta aruande kohaselt 65% prügi
koguhulgast.
Eestis puudub taristu kus oleks võimalik koguda ja ladustada kasutusest välja läinud püüniseid ja muud
kalapüügiga kaasnevaid mittebioloogilisi jäätmeid. Reeglina antakse need jäätmed ära kui
segaolmejäätmed või halvematel juhtudel jäetakse üldse vette või kaldale. Kalurite teadlikkus mereprügi
negatiivsetest mõjudest kalavarudele on vähene ning probleemi ei teadvustata.
EN 67 EN
[1] Statistikaamet
[2] EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamine. Tartu
Ülikool, 2019
[3] Maaeluministeerium
[4] Keskkonnaministeerium
[5] Kalakoelmute seisund ning kalakoelmute melioreerimise lähteülesannete koostamine.Tartu Ülikool,
2015
[6] Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil. Tartu Ülikool, 2015
Opportunities
1. Kalavarude olukord paraneb
Majanduslikult olulisi kalaliike on Eesti ranniku ja sisevetes umbes 38. Kuna Eestit ümbritsev meri on
riimveeline, sobib see elukeskkonnaks ka paljudele mageveekaladele, seega on üldiselt olemas head
tingimused kalavarude paranemisele. Praegusel hetkel on majanduslikult olulistest kalavarudest ranna ja
sisevetes 15 (39%) kalaliiki heas seisus.
Kalavarude kaitseks kehtestatakse erinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad varude mitmekesisuse ja
jätkusuutlikkuse. Eesti rannakalurite põhilised kaubakalad (räim, ahven, koha ja haug) kaitstakse
erinevate meetmetega (kvoodid, alammõõdud, püüniste silmasuurused jms.). Varude pidev seire tagab,
et kalavarud püsivad stabiilsetena või suurenevad, pakkudes rannakaluritele arvestatavat tulu kalapüügist
ka pikemas perspektiivis.
2. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid sinimajanduse sh turismi arendamiseks
Rannakülad pakuvad häid võimalusi keskkonnasõbraliku ranniku ning mereturismiga tegelemiseks ja
muu väikeettevõtluse arendamiseks, seejuures on võimalik ära kasutada ära kohalikku kalanduse ja
merenduse traditsioone ja kohalikku toidukultuuri. Rannikuturism keskendub peamiselt maapealsetele
tegevustele nagu puhkus ja aktiivsed tegevused maismaal ja rannikul. Rannikuturism on Eestis
populaarne, viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiga
madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta
tasemele [1]. Harrastuskalapüük on tõusvas trendis, 2018. aasta seisuga on Eestis ca 170 000
harrastuskalapüüdjat ning nähakse ette nende arvu suurenemist 185 000 aastal 2030. Mereturism
keskendub tegevustele mis jäävad rannikust kaugemale, kuid mis ikkagi on tihedalt seotud kohaliku
rannapiirkonnaga. Transpordiameti andmetel on väikelaevade külastused Eesti sadamatesse tugevalt
EN 68 EN
kasvavas trendis ning 2019 aastal külastas Eesti ranniku väikesadamaid 14 561 alust millel reisis 57 530
inimest [2]. 2010. aastal külastas Eesti väikesadamaid 9462 alust, millel reisis 20 458 inimest, seega
külastuste kasv 9 aasta jooksul on ca 65% aluste osas ja üle 100% reisijate osas. Viimastel aastatel on
väikesadamate külastatavus jäänud 14 – 16 tuhande aluse vahele, keskmiselt viibivad alused sadamas 1,7
päeva ning arvestuslikult kulutab üks reisija sadamas keskmiselt 100 eurot päevas, kokku on külastatud
67 Eesti väikesadamat. Eesti väikesadamate arengu kontseptsioon näeb ette väikesadamate külastuste
jätkuvat tõusu, peamise probleemina nähakse võrgustiku ebaühtlust kus näiteks Eesti lääne ja
edelapoolel rannikul on palju sadamaid, kuid Liivi ja Soome lahes vähe ning teineteisest ca 30 meremiili
kaugusel asuvate sadamate võrgustikku tekivad augud. Rannakultuuri ja rannakalanduse sidumine
kohalike turismitoodete ja puhketeenustega aitab kaasa eristumisele teistest sihtkohtadest.
Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid ja potentsiaal sinimajanduse arendamiseks, näiteks:
pilliroo töötlemine, ravimuda, vetikate kasvatamine ja töötlemine jne. Piirkonnad on rikkad
loodusressursside poolest, mis võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist,
metsandust jms.
3. Tarbijate huvi kohaliku kala vastu on kasvav
Töötlemata kala tarbimise puhul on Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt 2019 [3] aastal läbi viidud uuringu
alusel ostuotsuse suurim mõjutaja kala värskus (95% vastanutest), teisel kohal oli kindel kala liik mida
soovitakse osta (93% vastanutest) ning alles kolmandal kohal oli hind (92% vastanutest) kusjuures ainult
pool pidas hinna mõju väga suureks. Huvi kohaliku kala vastu on, sest ainult kohalikud kalurid suudavad
pakkuda värsket kala ja kalatooteid ning Eestis laialt levinud ja ostajatele omaseid kalaliike. Eesti
Konjuktuuriinstituudi 2020 [4] aasta tarbijauuringus küsiti tarbijatelt ettepanekuid kuidas parandada kala
pakkumist kauplustes (lk 66). Vastustest selgus, et tähtsad on tegurid, mis puudutavad kala päritolu.
Kauplustele soovitatakse eelistada kodumaiste töötleja tooteid, see on vastajaist väga oluline 51% ja
mõnevõrra oluline 39% jaoks. Päritolumaa äramärkimist peab väga oluliseks 46% ja mõnevõrra
oluliseks 45% vastanuist. 38% peab väga oluliseks (47% mõnevõrra oluliseks) püügipiirkonna või
kasvatamise koha lisamist nii värske, külmutatud kui ka suitsutatud kala puhul. Paraku on kauplustes
saadaolev kala ja kalatooted tihtipeale importpäritolu ning kodumaise (eriti rannakalurite püütud) kala
osakaal on väike, seega on potentsiaali turuosa suurendamiseks.
4. Kasvav huvi kalanduse ja merenduse traditsioonide vastu
Kalanduse ja merenduse traditsioonide säilitamise ja edendamisega tegelevad peaasjalikult kohalikud
tegevusrühmad koostöös taotlejatega ning kalanduse populariseerimine ja tutvustamine laiemale
avalikkusele on muutnud oluliselt süsteemsemaks. EMKF perioodil on pea kõigis kalanduspiirkondades
EN 69 EN
välja kujunenud regulaarselt toimuvad kalandust populariseerivad sündmused, kus tutvustatakse
piirkondade merendus ja kalandustraditsioone ning kohalikke kalatoite. Kokku on korraldatud 2014 –
2020 perioodil 33 kalandus/merendus teemalist sündmust kus osales ca 25 tuhat inimest. Üleriigiliselt
viiakse iga aastaselt läbi avatud sadamate päeva, kus osalejad saavad tutvuda kalasadamate tegevusega
ning tutvuda kaluri elukutsega. Traditsiooniliselt aprilli lõpus toimuva sündmuse raames avab oma uksed
ca 25 sadamat, sündmust korraldatakse aastast 2017 mil sündmusel osales ca 5000 inimest, 2019 aastal
toimunud avatud sadamate päeval osales juba ca 25 000 inimest, 2020 ja 2021 aasta avatud sadamate
päev jäi seoses Covid-19 viiruse levikuga ära. 2022. aasta avatud sadamate päeva külastas rekordilised
35 000 inimest. Olulist tähelepanu pööratakse kalanduse tutvustamist lastele, kalanduspiirkondades on
EMKF perioodil korraldatud 17 kalandus- ja merendusteemalist lastelaagrit, kus osales ca 300 last.
Laagriperioodi pikkus on ca 10 päeva, mille käigus tutvutakse piirkondade kalandusega, käiakse koos
kaluriga merel, valmistatakse kalatoite jne. Traditsioonide säilitamiseks ja edendamiseks on välja antud
9 kalanduse ja merenduse ajalugu käsitlevat raamatut, valminud 4 kalandusteemalist filmi ja 5
kalandusteemalist püsiekspositsiooni [5]. Pingutused kalanduse ja merenduse populariseerimiseks on
vilja kandnud ning rannikuturismi populaarsus Eestis on kasvav, kalandus annab potentsiaalsetele
klientidele lisaargumendi miks külastada just rannikul asuvaid turismisettevõtteid ning osaleda erinevatel
sündmustel. Viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiaga
madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta
tasemele ning kiirem on taastumine just rannaäärsetes piirkondades [6].
[1] Eesti elanike ööbimisega sise ja välisreisid 2021. Statistikaamet
[2] Eesti väikesadamate külastusandmed. Transpordiamet
[3] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjuktuuriinstituut, 2019
[4] Kala ja kalatoote tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut
[5] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
[6] Eesti elanike ööbimistega sise ja välisreisid 2011. Statistikaamet
Threats
1. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud
2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt võib Läänemerel
kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit. Mereveetase võib
tulevikustsenaariumite järgi 21. sajandi lõpuks tõusta kuni 60 sentimeetrit. Tsüklonite trajektooride
EN 70 EN
muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini
ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid
ennustavad ka keskmise tuule kiiruse kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest
tulenevad ohud mõjutavad enam ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavate sadamate taristut.
Suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liiva ja setetega ning kahjustavad
sadamas asuvaid aluseid. Samuti võib olulisel määral väheneda tööohutus sadamates ja meresõiduohutus
üldisemalt [1].
Prognoositud kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud
ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle
puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem
vastupidavate liikide arvukust ja varude suurust Läänemeres ja Eesti siseveekogudes. Meremudelite
põhjal on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C kõrgem ning
suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh
Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2–7 °C võrra [2]. Soojenemisega suureneb
soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ning külmalembeste kalaliikide ränne põhja poole võis siis
väljasuremine. Samuti kaasneb soojenemisega orgaanilise aine lagunemine ja hapniku vähenemine
rannikuvees, see omakorda kiirendab eutrofeerumist ning mürgiste vetikate laiemat levikut.
Kliimamuutustest tulenev vee soojenemine omab ranna ja sisevete kalurkonnale laiemat mõju. Suureneb
vajadus kala säilitamise seadmete järele, ilmneda võivad negatiivsed mõjud rannikuturismile.
2. Imporditud kalatoodete tarbimine suureneb
Kalatoodete importtooted omavad olulist mõju Eesti rannapüüdjate toodangule ja konkurentsivõimele.
Kala tarbimine elanikkonna hulgas suureneb, kuid tarbimisharjumused keskenduvad importtoodetele.
2019 aastal toodi Eestisse värsket lõhet ja forelli kokku 6,9 tuhat tonni (5,6 tuhat tonni lõhet ja 1,3 tuhat
tonni forelli), seda on 24% rohkem kui 2018 aastal [3]. Kalatoodetest eelistavad tarbijad sagedasti
importtooteid, sealhulgas Läti ja Leedu kalatööstuste toodangut mis on hinnalt Eesti omast odavam.
3. Oluliste turgude äralangemine või nõudluse järsk vähenemine
Suureks ohuks on oluliste sihtturgude kadumine erinevete poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja
muude tegurite tõttu. Rannapüüdjad kes tegelevad suuremahulise räime püügiga ning kelle toodang
suunatakse külmutatuna idaturule on suures sõltuvuses turgude stabiilsusest ning riikide poliitilised ja
majanduslikud faktorid võivad oluliselt mõjutada toodete turustamist. Oluliste turgude äralangemine
koos nõudluse järsu vähenemisega realiseerus 2020. aasta kevadel, kui COVID-19 pandeemia seiskas
kogu majanduse ning mõjud kalandusele olid väga otsesed, veel olulisem tagasilöök turgudel realiseerus
EN 71 EN
2022. aastal kui Vene Föderatsioon väed ründasid Ukraina Vabariiki Tekkisid olulised turutõrked
kalatoodete eksportimisel välisriikidesse, hinnanguliselt vähenes eksport perioodil märts-mai 50%, kuid
taastus järgnevatel kuudel suhteliselt kiiresti [4]. Kuna kala eksport pidurdus, siis vähenes ajutiselt ka
kala kokkuost rannakaluritelt. Ajutiselt kaotasid turu rannakalurid, kelle klientideks olid kohalikud
HORECA sektori ettevõtted, oluliselt vähenes ka kala kokkuostu hind. Seega võib oluliste turgude
äralangemine ja nõudluse järsk vähenemine kohalikku rannakalurit otseselt puudutada.
4. Kalavarude ebastabiilsus
Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest, olgu siis tegemist kutselise kaluri
või harrastuspüüdjaga. Kalavarude vähenemisel võivad olla väga mitmesugused põhjused nagu ülepüük
(sh. ebaseaduslik kalapüük), kalade kudealade ja elupaikade ahenemine ning nende seisundi
halvenemine, Läänemerre lisandunud võõrliigid ning klimaatiliste tingimuste muutmine.
Kliimamuutused on oluliseks kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks. Enamik rannapüügi
liikidest sigib kevadel, ajalooliselt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel kogunenud lume sulamisest
tekkinud suurvesi, mis loob kaladele sobivad kudetingimused. Seoses keskmise temperatuuri tõusuga
esineb üha enam lumevaeseid talvesid mille tulemusel on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt
langenud, samuti on kevadiste suurvete aeg nihkunud varasemaks, mil päikesekiirgus ei ole piisav
zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude toidubaasi tekkeks. Kalavarude
järsk vähenemine on lähiminevikus Eesti rannakalanduses realiseerunud. Aastatel 1990-1998 oli
rannakalandus väga tulus tegevusala, saagid olid küll varieeruvad, kuid tagasid rannakaluritele hea
sissetuleku kuni sajandivahetuseni. Kui aastal 1996 oli rannakalandussektori müügikäive 42,5 miljonit
krooni siis aastaks 1999 oli see kahanenud 25,3 miljoni kroonini. Sajandivahetuseks oli rannakala varu
madalseisus, tulenevalt kesistest saakidest ja tegevusharu vähesest tulususest oli majanduslikult
kalapüügist sõltuvate isikuste arv oluliselt vähenenud, kui 1996 aastal oli Eestis Läänemere kutselisi
rannakalureid umbes 2100 siis aastaks 1999 oli see arv vähenenud 1500le [5]. Rannakala varud ja
saagikus hakkasid paranema aastal 2015 ning tänaseks päevaks on olukord märkimisväärselt paranenud,
kuid ligi 15 aastane madalseis on jätnud Eesti rannapüügisektorile oma jälje.
[1] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium
[2] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium
[3] Kala ja kalatoodete tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut
[4] „Rannakalanduse visioonid ja tulevikustsenaariumid“. Saki Consult OÜ, 2020
EN 72 EN
[5] Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tulevikuperspektiivid. AS Helmes, OÜ
Hansa Uuringud, 2005
Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in
Article 8(5) of the EMFAF Regulation
MAJANDUS
Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust
Ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikus on madal (nõrkus 1). Eesti
rannakalandus on pikkade traditsioonidega ning kalandusega soovitakse tegeleda (tugevus 1) ning Eesti
püügivõimaluste stabiilne jaotusmehhanism julgustab kalureid tegema investeeringuid (tugevus 2). Eesti
rannapiirkonnad on rikkad seni kasutamata ressurssidest (võimalus 2). Investeeringute toetamine kalurite
majandustegevuste mitmekesistamisse aitavad maandada riske mis tulenevad rannakalurite jaoks oluliste
turgude ära langemisest (oht 3) ja majanduslikult oluliste kalavarude suurtest kõikumistest (oht 4) või
kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).
Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist
majandustegevust
Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega (nõrkus 2) ja
ühitustulise majandustegevus kala püügi, töötlemise ja turustamise alal on vähene (nõrkus 5). Eestis on
stabiilne püügivõimaluste jaotusmehhanism mis julgustab ja soodustab investeeringuid ja tagab tooraine
olemasolu kaluritele (tugevus 2). Investeeringute toetamine aitab paremini ära kasutada tarbijate
kasvavat huvi kohalike kalatoodete vastu (võimalus 3) ning maandada riske mis tulenevad import
kalatoodete tarbimise kasvust (oht 2).
Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust
Väikeste kalasadamate majandamine on kahjumlik ning sadamates pakutakse vähest hulka teenuseid
(nõrkus 3). EKF ja EMKF perioodil tehtud investeeringute toel on välja kujunenud väikesadamate
võrgustik mis olulises osas kattub mereturismi marsruutidega (tugevus 6). Merendus ja kalandusturism
Eesti rannikumeres (võimalus 2) ning ühiskonna huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu
(võimalus 4) on kasvas trendis, seega on sadamate haldajatel olemas potentsiaal teenuste pakkumiseks.
Investeeringute toetamine suurendab sadamates pakutavate teenuste hulka ning vähendab kahjumlikust.
EN 73 EN
Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades
Ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega, kalurite pakutavad
tooted on suhteliselt ühetaolised ning väheväärtuslikuks peetud kalaliigid ei ole leidnud aktiivset
kasutust toodetena (nõrkus 2). valdaval osal kaluritest puuduvad teadmised ettevõtluse arendamisest,
sealhulgas tootearendusest (nõrkus 4). Piirkondades tegutsevatel tegevusgruppidel on head kogemused
koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel, sealhulgas projektide osas mis puudutavad tootearendust ja
teadmiste suurendamist (tugevus 4). Tarbijate huvi kohaliku kala ja kalatoodete vastu on kasvav, seega
on potentsiaalne turuosa tootele olemas (võimalus 3). Kalurite pakutavate toodete arendamine maandab
rannakalanduses riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise suurenemisest.
Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja
leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju.
Ranna ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus on madal (nõrkus 1) ning kalurid ei suuda kasutusele
võtta madalama kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid. Väikesadamate majandamine on
kahjumlik (nõrkus 3). Investeeringute toetamine vähendab kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1) ja
negatiivseid mõjusid mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).
Investeeringute toetamine võtmaks kasutusele piirkondade ressursse ning kasutamaks ära
rannakalandusele kasulikke trende turismi ja kohaliku kala tarbimise osas vähendavad oluliselt
kalandusest hooajalisusest, ilmastikust ja majanduskeskkonnast tulenevaid riske ning suurendavad ranna
ja sisevete kalandussektori vastupanu võimalikele kriisidele.
Mitmekesiste võimaluste kasutuselevõtmise toetamine ja rannakalandussektori populaarsuse kasv aitab
kaasa nooremate ettevõtjate toomisele kalandussektorisse ja aeglustab sektori vananemist.
KESKKOND
Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine
Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ja kudealade projekte algatatakse vähe (nõrkus 6), Eestis
on kalapüük pikkade traditsioonidega tegevusala ning välja on kujunenud tugev ranna sisevete kalurkond
kes soovib kalandusega tegeleda (tugevus 1), samuti on kohalikel tegevusrühmadel hea
koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemus (tugevus 4) ning tegevusrühmad suudavad algatada
ning toetada kudealade projektide elluviimist. Kudealade taastamise projektide algatamine ja elluviimine
EN 74 EN
aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab ohtusid rannakalandussektorile mis
tulenevad kalavarude ebastabiilsusest ja suurtest kõikumistest majanduslikult oluliste kalaliikide osas
(oht 4).
Parandada üldist veekeskkonda ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest ja
siseveekogudest
Prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud (nõrkus 7). Kalanduspiirkondades
on hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemusega tegevusgrupid (tugevus 4), kes suudavad
algata ja ellu viia suuremahulisi keskkonnalaseid projekte. Eestis on välja kujunenud väikesadamate
võrgustik (tugevus 5) mis on heaks aluseks elementaarse veekeskkonnast prügi kogumise taristu
loomiseks. Veekeskkonna probleemidega tegelemine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1)
ning vähendab riske mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).
SOTSIAAL-MAJANDUS
Kalanduskogukondade arengu soodustamine
Eesti rannapiirkondades on olemas tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on olemas administratiivne
suutlikkus kohalike strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks (tugevus 3). Kohalike strateegiatega on
võimalik pakkuda välja parimaid lahendusi, kuidas kasutusele võtta rannapiirkondade ressursse ning
paremini ära kasutada mere ja rannikuturismis valitsevaid positiivseid trende (võimalus 2). Paremini ära
kasutada kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat
huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3). Võimaluste kasutuselevõtmise soodustamine läbi projektitoetuste
aitab maandada rannakaluritele oluliste turgude ära langemisest tulenevaid riske (oht 3) ja kalavarude
ebastabiilsusest tulenevaid ohte (oht 4) ja kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).
Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi
Oluline osa kutselistest rannakaluritest on suhteliselt eakad ning kalurkonna teadmised ettevõtluse
arendamiseks ei ole piisavad (nõrkus 4). Eesti kalanduspiirkondades on välja kujunenud tugev kalanduse
tegevusrühmade võrgustik, kes tunnevad oma piirkondade kalurite vajadusi uute teadmiste osas ning
suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks (tugevus 3).
Tegevusrühmadel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel (tugevus 4). See
soodustab ühisprojektide teket mis on suunatud kalanduskogukondade oskuste ja teadmiste
suurendamisele. Ranna ja sisevete kalurite teadmiste ja oskuste suurendamine võimaldab paremini
EN 75 EN
kasutusele võtta rannapiirkondade mitmekesiseid ressursse (võimalus 2), paremini ära kasutada kasvavat
huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala
vastu (võimalus 3).
Kasvab kalurite võimekus efektiivselt kasutada EL toetusvõimalusi ning paremini korraldada oma
ettevõtete majandustegevust, edendada finants ja digitaalset kirjaoskust sealhulgas võimekust kasutusele
võtta digitaalseid müügiplatvorme oma saakide või toodete müügiks. Suureneb kalurite vastupanuvõime
võimalikele majandus ja keskkonnakriisidele ning luuakse head eeldused nooremate kalurite
lisandusemisele rannakalandussektorisse. Suureneb kalurite teadlikus mereprügi negatiivsetest mõjudest
kalavarudele ning teadvustatakse enam merekeskkonna kaitsmise vajadust.
EN 76 EN
2. Priorities
Reference: Article 22(2) and point (c) of Article 22(3) CPR
2.1. Priorities other than technical assistance
ID Title
1 Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2 Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food security in the Union
3 Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture communities
EN 77 EN
2.1.1. Priority: 1.Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
Specific objectives
Specific objective
1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing vessels
1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-based decision-making
1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
EN 78 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalapüügi investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning arendada
ranna- ja sisevetepüügil jääalust kalapüüki, suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmist parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi
ning ohutust kalalaeva pardal ja talvisel kalapüügil.
Püügivahendi parendamise toetuse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja –lindude,
sh kaitsealuste liikide hukkumist püünistes.
Traalpüügi sadama investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada
vastupidavust kliimamuutustele ning soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike (sh alternatiivenergial töötavate) tehnoloogiate ja
ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu sadamates.
Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on välja töötada uuenduslikud, säästlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad (nt tehnoloogiad, mis
aitavad tõsta vastupanuvõimet kliimamuutustele, vähendada kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele).
Kalapüügi uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Toetatkse uuringuid, mille tõstavad sektori
konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja
kaitsealustele liikidele.
Kalapüügi teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügisektoris läbi teavitustegevuste, suurendada kalapüügisektori
keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega
katseprojektide elluviimiseks, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille
läbi paraneksid ka majandustulemused. Kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud
sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.
EN 79 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalapüügisektori ettevõtjad, avalikkus.
EN 80 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 81 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 82 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned innovatsiooni ja teadusprojektid hõlmata koostööd nii teiste ELi
liikmesriikide kui ka kolmandate riikide teadusasutustega.
EN 83 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori
ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid
arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, prioriteet I raames
rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.
EN 84 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 30.00 390.00
EN 85 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or
reference value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 1,013.00 -
CR10 Actions contributing to good environmental status including nature restoration,
conservation, protection of ecosystems, biodiversity, animal health and welfare
actions 0.00 0 210.00 -
CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business models or
methods)
number 0.00 0 34.00 -
CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 140.00 -
EN 86 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 12,197,851.00
EN 87 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalalaeva mootori vahetamise toetuse eesmärk on suurendada energia efektiivsemat kasutamist ja soodustada investeeringuid, mis vähendavad
kalalaevade CO2 emissioone.
EN 88 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalapüügisektori ettevõtjad.
EN 89 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 90 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 91 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Ei kohaldu.
EN 92 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori
ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid
arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, siis prioriteet I raames
rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.
EN 93 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 15.00 150.00
EN 94 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline or reference value Reference Year Target (2029) Source of data Comments
CR18.2 Energy consumption leading to CO2 emissions reduction litres/h 0.00 0 1.07 -
EN 95 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing
vessels
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
03. Contributing to climate neutrality 280,000.00
EN 96 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse eesmärk on tagada seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmine, suurendades sealjuures avaliku halduse
suutlikkust ja tulemuslikkust. Kalanduse kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka infosüsteemide ja elektrooniliste rakenduste arendamist ja
hooldust sealhulgas andmevahetuse arendamist, digitaalsete jälgitavuse süsteemide väljatöötamist ja rakendamist ning vajaliku riist- ja tarkvara soetamist.
Kontrolli ja järelevalve seadmete toetuse eesmärk on tagada elektrooniliste andmete edastamine, püügitegevuse seire ja tõhusam järelevalve. Kalanduse
kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka investeeringuid kaugseire seadmetesse (nt kaamerad, sensorid), väikesemahulise rannapüügi digitaalse
andmeedastuse seadmetesse ja kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimise seadmetesse.
Kalandusandmete kogumise toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida saab kasutada kalavarude majandamisotsuste
tegemiseks ja mereelustiku kaitse planeerimiseks. Riikliku kalandusandmete kogumise tööplaani koostamisel lähtutakse kehtivast õigusraamistikust, mis
näeb ette muuhulgas andmete kogumise kutselise ja harrastuskalapüügi, kalavarude seisundi ja kaaspüügi kohta. EMKVFi vahendeid kasutatakse ka
andmepäringutele vastamiseks, andmete kogumisega seotud infosüsteemide arendamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks. Töökava raames uuritakse ka
kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele.
EN 97 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalandussektori ettevõtjad, teadus- ja arendusasutused, riigisektor, avalikkus.
EN 98 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 99 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 100 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kalanduse
andmete kogumise vastutavate kui ka järelevalvega seotud asutustega.
EN 101 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.
EN 102 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 805.00 1,602.00
EN 103 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or reference
value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR12 Effectiveness of the system for “collection, management and use of data” (scale:
3=high, 2=medium, 1=low)
scale 3.00 2020 3.00 -
CR15 Control means installed or improved means 0.00 0 1,597.00 -
CR19 Actions to improve governance capacity actions 0.00 0 30.00 -
EN 104 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for
knowledge-based decision-making
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
10. Control and enforcement 6,479,200.00
11. Data collection and analysis, and promotion of marine knowledge 8,549,800.00
EN 105 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalade kudemistingimuste parendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise
mitmekesisuse säilimisele. Sekkumise raames on kavas toetada ka kudealade taastamisega seotud uuringuid, sh Natura 2000 aladel.
Keskkonnaalase uuringu toetuse eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust
kalavarude olukorrale. Näiteks võib rahastada riiklikes uuringute kavades või merestrateegia meetmekavas toodud uuringuid, kalavarude seisundi uuringuid,
kudealade uuringuid.
EN 106 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalandussektor, teadus- ja arendusasutused, avalikkus.
EN 107 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 108 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 109 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka
kolmandate riikidega.
EN 110 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.
EN 111 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 2.00 32.00
EN 112 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or
reference value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR10 Actions contributing to good environmental status including nature restoration,
conservation, protection of ecosystems, biodiversity, animal health and welfare
actions 0.00 0 20.00 -
EN 113 EN
2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources
2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
01. Reducing negative impacts and/or contributing to positive impacts on the environment and contributing to a good environmental status 5,600,000.00
EN 114 EN
2.1.1. Priority: 2.Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
Specific objectives
Specific objective
2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable
in the long term
2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
EN 115 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on toetada näiteks uute teenuste ja varustuse väljatöötamist kui ka uuendamist (tootmis-, tarne- ja
müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni, koostöövõimalusi teiste
tegevusvaldkondadega jms.
Vesiviljeluse uuringutoetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori
konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi.
Vesiviljeluse teadmussiirdetoetuse eesmärgiks on edendada koostööd vesiviljelussektoris läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide
elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist
majandamist, läbi mille paraneksid ka majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest.
Vesiviljeluse investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa toodangumahu kasvule, leevendada kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada
tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada kuid
aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Näiteks
tormikindlamad sumbad merevesiviljeluse arendamisel, hapnikusüsteemide veetemperatuur tõusu ohjamiseks, puurkaevude rajamine kuivade perioodide
vältimiseks, mil looduslikes veekogudest vett ei ole kasvandusse võtta jms.
EN 116 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, avalikkus.
EN 117 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 118 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 119 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka
kolmandate riikidega, eelkõige vesiviljeluse innovatsiooni edendamisel ning vesiviljeluse võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamisel.
EN 120 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Turutõrgete leevendamiseks
on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend vesiviljeluse edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 2 000 000 eurot.
EN 121 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 8.00 58.00
EN 122 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or reference
value
Reference
Year
Target
(2029)
Source of
data Comments
CR01 New production capacity tonnes/year 0.00 0 6,400.00 -
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 19.00 -
CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business
models or methods)
number 0.00 0 14.00 -
CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 22.00 -
CR20 Investment induced euro 0.00 0 4,000,000.00 -
EN 123 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while
ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 9,982,000.00
EN 124 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetuse raames on võimalik toetada uute teenuste ja varustuse väljatöötamist ja
uuendamist (sealhulgas tootmise-, tarne- ja müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni,
koostöövõimalusi teiste tegevusvaldkondadega jms.)
Vee-elusressursside väärindamise uuringutoetuse eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille
läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist ning parandada seeläbi sektori
majandustulemusi.
Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemises läbi
teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis soodustab sektori konkurentsivõime suurendamist,
kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paranevad sektori majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse
tõstmine säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest ja töötlemisviisidest.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus võimaldab toetada turu-uuringud, et paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid
protsesse ja tarbijate vajadusi. Kohalikel ja rahvusvahelistel messidel osalemine, kestlikkust ja kvaliteeti kommunikeerivate sertifikaatide ja märgiste
võimaldamine toodetel, mis aitavad kohaneda tarbijate vajaduste ja nõudmistega turgudel.
Välisturgude avamise toetuse eesmärk on vähendada sõltuvust üksikutest välisturgudest, võimaldades aktiivselt siseneda uutele turgudele ning tagada
operatiivselt vajalikud toimingud olemasolevate turgude avatuna hoidmisel.
Tootmis- ja turustamiskavade toetus eesmärgiks on tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevuste toetamiseks, et
kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet tõsta. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise
poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa uute toodete tootmisele, ressursitõhususe suurendamisele,
taastuvenergia kasutuselevõtmisele (et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõjusid), säästvamate ja taastuvenergiaallikatele üleminekule ning
digitaliseerimisele.
Kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral, võimaldab maandada erandlikest sündmustest tingitud turuhäirete kahjulikke mõjusid.
Sellised kriisiabi hüvitised võivad hõlmata saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning hüvituse
maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele märkimisväärsete turuhäireid põhjustavate erakorraliste sündmuste
korral.
EN 125 EN
EN 126 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad, avalikkus.
EN 127 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 128 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.
EN 129 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka
kolmandate riikidega, eelkõige uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel.
EN 130 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Nende turutõrgete
leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks, mille esialgseks
mahuks on planeeritud 5 000 000 eurot.
EN 131 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 13.00 271.00
EN 132 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement
unit
Baseline or reference
value
Reference
Year Target (2029)
Source of
data Comments
CR04 Businesses with higher turnover entities 0.00 0 26.00 -
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 449.00 -
CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business
models or methods)
number 0.00 0 26.00 -
CR16 Entities benefitting from promotion and information activities entities 0.00 0 30.00 -
CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 20.00 -
CR20 Investment induced euro 0.00 0 10,000,000.00 -
EN 133 EN
2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food
security in the Union
2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 25,813,058.00
07. Compensation for unexpected environmental, climatic or public health events 1,400,000.00
EN 134 EN
2.1.1. Priority: 3.Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
Specific objectives
Specific objective
3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing and aquaculture communities
EN 135 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine piirkondade tegevusstrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks CLLD alt – üles põhimõttel.
Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine läbi projektitaotlusvoorude. Kalanduse tegevusrühmade
koostöö edendamise toetamine siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
Vee-eluressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamise eesmärgiks on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada
kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele, toetada taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist.
Ranna ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamise toetamise eesmärgiks on parendada väikesadamate taristut ja tõsta sadamate
multifunktsionaalsust täiendavate teenuste osutamiseks. Samuti on võimalik toetada veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamist, väikesadamate
kindlustamist negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu.
Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise toetamine, et soodustada investeeringuid,
kalurite majandustegevuse mitmekesistamiseks, suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus- ja kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele.
Võimalik on taastuvenergeetika lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise investeeringute toetamine. Näiteks: investeeringud
toomisvahendite soetamisse, turismiteenuste osutamiseks vajaliku taristu arendamisse, piirkonnaspetsiifiliste ressursside kasutuselevõtu (pilliroog,
ravimuda, vetikate töötlemine jms) toetamisse.
Keskkonnatingimuste parendamise toetuse eesmärk on parendada näiteks kohaliku tähtsusega kudealade olukorda, toetada kunstkoelmute paigaldamist
ja tegevusi, mis parendavad keskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms).
Kalanduse ja merenduse traditsioonide ning kultuuripärandi edendamise toetamise eesmärgiks on rannakogukondade identiteedi tugevdamine.
Ranniku, saarte ja sisevete kalurite oskuste ja teadmiste suurendamine.
EN 136 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR
Kohalikud tegevusrühmad, kalandusettevõtjad, mittetulundusühingud ning sihtasutused, piirkondade kohalikud omavalitused.
EN 137 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation
Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral
kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses
2022/79 sätestatuga.
EN 138 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR
Erieesmärgi rakendamisel on kavas kasutada kogukonna juhitud arengumeetodit. Eestis on moodustatud 8 kalanduspiirkonda (6 ranniku ja 2 sisevete
piirkonda), kus tegutsevad kohalikud tegevusrühmad. Kalanduspiirkonnad on moodustatud arvestades kalapüügi traditsioone ja eripära ning geograafilist
paiknemist nii maal kui ka merel. Samuti on piirkondade moodustamisel arvesse võetud erinevaid piiranguid kalapüügil ja merel liikumisele, näiteks
looduskaitsealad ja rahvuspargid. Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning omavad pikaaegset koostöökogemust, tekkinud on
piirkonna identiteet. Kõik tegevusrühmad on tegutsenud üle 10 aasta ning on kohalikke strateegiad edukalt rakendanud nii EKFi kui ka EMKFi raames.
EN 139 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR
Rannapiirkondade arendamiseks on olulisel kohal koostöö siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklik koostöö hõlmab eelkõige kalandust
populariseerivate sündmuste korraldamine, näiteks avatud sadamate päev. Rahvusvahelise tasandi koostöö keskendub eelkõige kogemuste vahetusele teiste
ELi riikide kalanduspiirkondadega, tutvutakse parimate praktikatega piirkondade juhtimisel ja kalandusfondi rakendamisel, samuti tutvustakse Eesti
kogemust. Eriti oluliseks tuleb pidada Läänemere ülest koostööd. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse tegevusrühmadest.
Üheskoos on võimalik pakkuda välja lahendusi Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamiseks, samuti on ühiseid huvisid mereimetajate ja lindude
tekitatud kahjude minimeerimisel kalandusele.
EN 140 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.1. Interventions of the Funds
The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR
Prioriteet III raames ei ole kavas rahastamisvahendeid rakendada. Kui rannapiirkondade taotlejatel tekib vajadus kasutada kalandustoodete töötlemise
projektide elluviimiseks vahendeid on võimalik kasutada prioriteedi II raames kavandatavaid rahastamisvahendeid.
EN 141 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation
Table 2: Output indicators
Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)
CO01 Number of operations number 66.00 1,006.00
EN 142 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.2. Indicators
Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR
Table 3: Result indicators
ID Indicator Measurement unit Baseline or reference value Reference Year Target (2029) Source of data Comments
CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 1,964.00 -
CR19 Actions to improve governance capacity actions 0.00 0 24.00 -
EN 143 EN
2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture
communities
2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing
and aquaculture communities
2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF
Code Amount (EUR)
13. CLLD preparation actions 178,203.00
14. CLLD implementation of strategy 17,790,158.00
15. CLLD running costs and animation 3,608,089.00
EN 144 EN
2.2. Technical assistance priorities
Reference: Article 22(2) and point (c) of Article 22(3) CPR
Type
EN 145 EN
3. Financing plan
Reference: points (g)(i), (ii) and (iii) of Article 22(3), Article 112(1), (2) and (3), and Articles 14 and 26 CPR
3.1 Transfers and contributions
Programme amendment related to contribution to InvestEU
transfer to instruments under direct or indirect management
Transfer between ERDF, ESF+, Cohesion Fund or to another Fund or Funds
3.1 Transfers and contributions
Table 15A: Contributions to InvestEU (breakdown by year)
To InvestEU window 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
3.1 Transfers and contributions
Table 15B: Contributions to InvestEU (summary)
Sustainable Infrastructure (a) Innovation and Digitisation (b) SME (c) Investment and Skills (d) Total (e=a+b+c+d)
3.1 Transfers and contributions
Justification
3.1 Transfers and contributions
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 16A: Transfers to instruments under direct or indirect management (breakdown by year)
EN 146 EN
Instrument 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
Programme amendment related to
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 16B: Transfers to instruments under direct or indirect management (summary)
Total
3.1 Transfers and contributions
Justification
3.1 Transfers and contributions
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 17A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds (breakdown by year)
Transfer to fund Category of region 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
3.1 Transfers and contributions
Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR
Table 17B: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds (summary)
ERDF more developed ERDF transition ERDF less developed ESF more developed ESF transition ESF less developed CF AMIF ISF BMVI Total
3.1 Transfers and contributions
Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds - justification
EN 147 EN
3.4 Transfers back
Table 20A: Transfers back (breakdown by year)
From InvestEU or other EU Instrument 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
3.4 Transfers back
Table 20B: Transfers back (summary)
From InvestEU or other EU Instrument Total
EN 148 EN
3.5 Financial appropriations by year
Reference: point (g)(i) of Article 22(3) CPR and Articles 3, 4 and 7 JTF Regulation
Table 10: Financial appropriations by year
2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total
0.00 18,889,878.00 18,261,464.00 17,612,527.00 15,956,822.00 13,231,157.00 13,439,212.00 97,391,060.00
3.6 Total financial appropriations by fund and national co-financing
EMFAF programmes using technical assistance according to Article 36(5) CPR in accordance with the choice made in the Partnership Agreement.
Table 11A Total financial allocations by fund and national contribution
Priority Specific objective Basis for
calculation
Union contribution
National
contribution Total Co-financing rate
Total
Union contribution
without TA
pursuant to Article
36(5) CPR
Union
contribution for
TA pursuant to
Article 36(5)
CPR
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities. All
operations except those supported
under Articles 17 and 19
Public 12,929,722.00 12,197,851.00 731,871.00 5,541,310.00 18,471,032.00 69.9999978344%
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.1.2. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities.
Operations supported under
Articles 17 and 19
Public 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.2. Increasing energy efficiency
and reducing CO2 emissions
through the replacement or
modernisation of engines of fishing
vessels
Public 296,800.00 280,000.00 16,800.00 127,200.00 424,000.00 70.0000000000%
EN 149 EN
Priority Specific objective Basis for
calculation
Union contribution
National
contribution Total Co-financing rate
Total
Union contribution
without TA
pursuant to Article
36(5) CPR
Union
contribution for
TA pursuant to
Article 36(5)
CPR
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.4. Fostering efficient fisheries
control and enforcement, including
fighting against IUU fishing, as
well as reliable data for
knowledge-based decision-making
Public 15,930,740.00 15,029,000.00 901,740.00 6,827,460.00 22,758,200.00 70.0000000000%
1. Fostering sustainable
fisheries and the restoration
and conservation of aquatic
biological resources
1.6. Contributing to the protection
and restoration of aquatic
biodiversity and ecosystems
Public 5,936,000.00 5,600,000.00 336,000.00 2,544,000.00 8,480,000.00 70.0000000000%
2. Fostering sustainable
aquaculture activities, and
processing and marketing of
fisheries and aquaculture
products, thus contributing
to food security in the
Union
2.1. Promoting sustainable
aquaculture activities, especially
strengthening the competitiveness
of aquaculture production, while
ensuring that the activities are
environmentally sustainable in the
long term
Public 10,580,920.00 9,982,000.00 598,920.00 4,534,680.00 15,115,600.00 70.0000000000%
2. Fostering sustainable
aquaculture activities, and
processing and marketing of
fisheries and aquaculture
products, thus contributing
to food security in the
Union
2.2. Promoting marketing, quality
and added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
Public 28,845,841.00 27,213,058.00 1,632,783.00 12,362,504.00 41,208,345.00 69.9999987867%
3. Enabling a sustainable
blue economy in coastal,
island and inland areas, and
fostering the development
of fishing and aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and
inland areas, and fostering the
sustainable development of fishing
and aquaculture communities
Public 22,871,037.00 21,576,450.00 1,294,587.00 9,801,873.00 32,672,910.00 70.0000000000%
Grand total 97,391,060.00 91,878,359.00 5,512,701.00 41,739,027.00 139,130,087.00
EN 150 EN
4. Enabling conditions
Reference: point (i) of Article 22(3) CPR
Table 12: Enabling conditions
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
1. Effective
monitoring
mechanisms of
the public
procurement
market
Yes Monitoring mechanisms are in place that
cover all public contracts and their
procurement under the Funds in line with
Union procurement legislation. That
requirement includes:
1. Arrangements to ensure compilation of
effective and reliable data on public
procurement procedures above the Union
thresholds in accordance with reporting
obligations under Articles 83 and 84 of
Directive 2014/24/EU and Articles 99 and
100 of Directive 2014/25/EU.
Yes Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee
Riigihangete seadus)
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019
145?leiaKehtiv)
Kõik riiklikku lävendit ületavad
riigihankelepingud ja nende hanked
fondidest vastavalt ELi hankeõigusele
avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete
keskportaalis „Riigihangete register“
(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab
Rahandusministeerium kooskõlas
komisjoni 11. novembri 2015. aasta
rakendusmäärusega (EL) 2015/1986.
Riigihangete seaduse kohaselt vastutab
Rahandusministeerium järelevalve,
aruandluse ja nõustamise eest vastavalt
direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84
ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja
100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad
kesksest riigihangete registrist hangitud
andmetel.
2. Arrangements to ensure the data cover at
least the following elements:
a. Quality and intensity of competition:
names of winning bidder, number of initial
bidders and contractual value;
b. Information on final price after
completion and on participation of SMEs
as direct bidders, where national systems
provide such information.
Yes Riigihangete register
(https://riigihanked.riik.ee)
Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019
145?leiaKehtiv)
Konkurentsiseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021
018)
Info Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted;
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee
a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne
pakkujate arv ja lepinguline maksumus
avaldatakse riigihangete registris lepingu
sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni
11. novembri 2015. aasta
rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.
b. Hankija kohustuseks on pärast hanke
lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust
tulenev teave lõpliku hinna kohta
riigihangete registris. Teave VKEde kui
otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse
süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100%
e-hankeid teostatakse keskses
hankeregistris.
EN 151 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
smargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kontaktid)
3. Arrangements to ensure monitoring and
analysis of the data by the competent
national authorities in accordance with
article 83 (2) of directive 2014/24/EU and
article 99 (2) of directive 2014/25/EU.
Yes Info Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted;
https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee
smargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kontaktid)
Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav
asutus on Rahandusministeerium.
Järelevalvega seotud kohustused on
sätestatud riigihangete seaduses.
Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks
inimene vastutav riigihangete andmete
üldanalüüsi eest.
4. Arrangements to make the results of the
analysis available to the public in
accordance with article 83 (3) of directive
2014/24/EU and article 99 (3) directive
2014/25/EU.
Yes Ülevaade on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted).
Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7
esitab Rahandusministeerium kord aastas
Vabariigi Valitsusele ülevaate
riigihankepoliitika kujundamise,
nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku
järelevalve ja riigihangete registri tegevuse
kohta. Ülevaade on avaldatud
Rahandusministeeriumi veebilehel
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e
esmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-
kokkuvotted).
5. Arrangements to ensure that all
information pointing to suspected bid-
rigging situations is communicated to the
competent national bodies in accordance
with Article 83(2) of Directive
2014/24/EU and Article 99(2) of Directive
2014/25/EU.
Yes Riigihangete seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019
145?leiaKehtiv)
Riigihangete seaduses on säte, et kui
järelevalve käigus teatavaks saanud
asjaolud võivad anda aluse
süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete
seaduse §-des 213–215 sätestatud
väärteona, või millel on võimaliku
korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab
Rahandusministeerium uurimisasutust või
prokuratuuri talle teadaolevatest
asjaoludest. Konkurentsiamet on selles
tähenduses ka uurimisasutus ja pädev
asutus konkurentsiseaduse (vt § 54)
järgmise üle järelevalve teostamisel, keda
tuleb teavitada rikkumistest.
Rahandusministeeriumi veebilehel on info,
et ettevõtjate võimaliku konkurentsi
EN 152 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb
teavitada Konkurentsiametit.
2. Tools and
capacity for
effective
application of
State aid rules
Yes Managing authorities have the tools and
capacity to verify compliance with State
aid rules:
1. For undertakings in difficulty and
undertakings under a recovery
requirement.
Yes Teatavat liiki abi tunnistamine siseturuga
kokkusobivaks ELi aluslepingu artiklite
107 ja 108 alusel
(https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014
R0651&from=ET)
Ühenduse suunised raskustes olevate
äriühingute päästmiseks ja
ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta
(https://ec.europa.eu/competition/state_aid/
legislation/rescue_resctructuring_communi
cation_en.pdf)
Vahendusasutus järgib raskustes olevate
ettevõtjate määratlust, mis on esitatud
Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr
651/2014 ja 2014. a teatises „Ühenduse
suunised raskustes olevate äriühingute
päästmiseks ja ümberkorraldamiseks
antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil
saab vahendusasutus kontrollida taotlejate
maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti
(https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-
äriregistri kaudu (https://www.rik.ee/et/e-
ariregister). Vahendusasutusel on e-
äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta
aruannetele ning kontrollküsimustikud, et
kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes
ettevõtjad.
Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese
tähtsusega abi registri kaudu kontrollida
ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud
tagasinõudmist.
2. Through access to expert advice and
guidance on State aid matters, provided by
State aid experts of local or national
bodies.
Yes Teave riigiabi kohta
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/r
iigiabi)
Riigiabi koordineerijaks on
Rahandusministeerium, kes annab nõu ja
suuniseid abiandjatele.
Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on
konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt
§-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese
tähtsusega abi register, mis on kasutusel
aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese
tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja
arvatud põllumajanduslik riigiabi. Registrit
kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete
täitmise kontrollimiseks.
Rahandusministeerium vastutab registri
kaudu tehtavate riigiabi ja vähese
tähtsusega abi aruandluskohustuste eest.
Kalamajandusliku riigiabi siseriiklikud
EN 153 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
reeglid on sätestatud kalandusturu
korraldamise seaduses.
Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab
teha veebisaidil:
https://www.rahandusministeerium.ee/et/rii
giabi, kus on ka teave riigiabi kohta, viited
Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja
RM riigiabi käsiraamat.
On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub
umbes 90 inimest, mille eesmärk on
kiiresti jagada riigiabialast teavet ja
kogemusi. Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumis töötab 1
inimene, kes omab põhjalikke teadmisi
riigiabi reeglite osas.
3. Effective
application and
implementation of
the Charter of
Fundamental
Rights
Yes Effective mechanisms are in place to
ensure compliance with the Charter of
Fundamental Rights of the European
Union ('the Charter') which include:
1. Arrangements to ensure compliance of
the programmes supported by the Funds
and their implementation with the relevant
provisions of the Charter.
Yes https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre
atybodyexternal/Download.aspx?symbolno
=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=
en)
Eesti Vabariigi põhiseadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015
002)
Soolise võrdõiguslikkuse seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013
009)
Võrdse kohtlemise seadus
(https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012
022)
Eestis on siseriikliku õiguse ja
rahvusvaheliste lepingutega loodud
mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I
(väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10,
17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-
19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40,
41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja
Välismaalasele rahvusvahelise kaitse
andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, §
20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise
seaduse, soolise võrdõiguslikkuse
seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38),
PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V
(kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34,
44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS
2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus
koordineerib ja seirab keskselt oma
valdkonnas toetustega strateegia „Eesti
2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta
väärtused) ja sihtide saavutamisele
kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on
läbivates projektivalikukriteeriumides.
Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
EN 154 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
tagavad koolitused EL põhiõiguste harta
nõuetega arvestamiseks.
2. Reporting arrangements to the
monitoring committee regarding cases of
non-compliance of operations supported by
the Funds with the Charter and complaints
regarding the Charter submitted in
accordance with the arrangements made
pursuant to Article 69(7).
Yes Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse
eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri
on kättesaadav Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kodulehel
https://www.agri.ee/et/euroopa-merendus-
ja-kalandusfondi-2014-2020-
rakenduskava-seirekomisjon.
Korraldusasutus, kes täidab seirekomisjoni
sekretariaadi ülesandeid, lisab Hartat
puudutavad kaebused seirekomisjoni
päevakorda.
Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse
eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri
on kättesaadav EMKVFi rakenduskava
kodulehel. Kõigil komisjoniliikmetel on
võimalik avada arutelu e-posti loendi abil
või lisada arutelupunktid seirekomisjoni
koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema
juhtum, mille puhul ei vasta fondidest
toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale,
sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata
kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele
võib esineda harta mittejärgimist.
Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis
kinnitatakse esimesel seirekomisjoni
koosolekul, annab korraldusasutus
vajadusel seirekomisjoni koosolekul
ülevaade esitatud kaebustest, mille puhul ei
vasta EMKVFist toetatav tegevus hartale.
4. Implementation
and application of
the United
Nations
Convention on the
rights of persons
with disabilities
(UNCRPD) in
accordance with
Council Decision
2010/48/EC
Yes A national framework to ensure
implementation of the UNCRPD is in
place that includes:
1. Objectives with measurable goals, data
collection and monitoring mechanisms.
Yes „Heaolu arengukava 2016–2023“
(https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-
2016-2023).
Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine
on jagatud erinevate strateegiate vahel.
Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse
poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas
2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid
probleeme, poliitikameetmeid ja
asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama
arengukava programmides. Samuti katab
PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.
2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu
arengukava 2023-2030“, mis katab
tervikuna ÜRO PIK nõuded. Statistikat
puudega inimeste olukorrast kogub
Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti
EN 155 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja
Leibkonna eelarve uuringu kaudu ja
vastavate tervise-, vananemise- ja
pensoniteemaliste uuringutega.
Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset
sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse
korral viib läbi konkreetseid uuringuid.
2. Arrangements to ensure that
accessibility policy, legislation and
standards are properly reflected in the
preparation and implementation of the
programmes.
Yes Ligipääsetavuse nõukogu
(https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-
noukogu)
Ligipääsetavuse rakkerühm
https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavu
s
Puudega inimeste erivajadustest tulenevad
nõuded ehitisele
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018
055)
Eluruumile esitatavad nõuded
(https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015
034?leiaKehtiv)
WCAG 2.0 rakendusjuhised
https://www.mkm.ee/et/wcag-20-
rakendusjuhised
Ligipääsetavus on „Eesti 2035“
strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK
konventsiooni artikli 9 tähenduses.
Tervikliku ligipääsetavuspoliitika
väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse
poolt 2019 Ligipääsetavuse rakkerühm.
Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
annab korraldus- ja rakendusasutustele
ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste
aspektides nõu ja kooskõlastab
meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal
jõustusid määrused: „Puudega inimeste
erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“
„Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1.
jaanuarist 2019 teostab määruste
kohaldamise üle riiklikku järelevalvet
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise
keskkonna ligipääsetavuse üle ning on
kavandatud ka teostama järelevalvet EL
Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882
üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus
kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK
valguses täidetaks kõigil tasanditel EL
meetmete rakendamisel.
3. Reporting arrangements to the
monitoring committee regarding cases of
non-compliance of operations supported by
the Funds with the UNCRPD and
complaints regarding the UNCRPD
Yes Sotsiaalkindlustuse programm
https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5
_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf
Hoolekandeprogramm
Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler
ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse
ja seire ülesandeid. 2019 moodustati
õiguskantsleri juurde puuetega inimeste
nõukoda, mille eesmärk on nõustada
EN 156 EN
Enabling
condition
Fulfilment of the
enabling
condition
Criteria Fulfilment of
criteria Reference to relevant documents Justification
submitted in accordance with the
arrangements made pursuant to Article
69(7).
https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4
_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf
õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste
edendamise, kaitse ja järelevalve teemal.
Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli
33 lõike 3 alusel. EMKVFi puhul on
arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon,
mis võib vajadusel hõlmata asjaomaseid
katusorganisatsioone ja vajaduse korral
laiendab liikmesriik partnerite nimekirja.
Seirekomisjoni liige võib teha
seirekomisjoni esimehele põhjendatud
ettepaneku seirekomisjoni
kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava
päevakorra punkti ettepaneku kui peaks
ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta
EMKVFist toetatav tegevus ÜRO puuetega
inimeste õiguste konventsioonile.
Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis
kinnitatakse esimesel seirekomisjoni
koosolekul, annab korraldusasutus
vajadusel seirekomisjoni koosolekul
ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei
vasta EMKVFist toetatav tegevus ÜRO
puuetega inimeste õiguste konventsioonile.
EN 157 EN
5. Programme authorities
Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR
Table 13: Programme authorities
Programme authorities Name of the institution Contact name Position Email
Managing authority Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sigmar Suu Kalanduspoliitika osakonna juhataja [email protected]
Audit authority Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Margit Krieger Siseauditi osakonna juhataja [email protected]
Body which receives payments from the Commission Rahandusministeerium Marge Kaljas Riigikassa osakonna nõunik [email protected]
EN 158 EN
5. Programme authorities
The repartition of the reimbursed amounts for the technical assistance pursuant to Article 36(5) CPR if
more bodies are identified to receive payments from the Commission
Reference: Article 22(3) CPR
Table 13A: The portion of the percentages set out in point (b) of Article 36(5) CPR that would be
reimbursed to the bodies which receive payments from the Commission in case of technical assistance
pursuant to Article 36(5) CPR (in percentage points)
EN 159 EN
6. Partnership
Reference: point (h) of Article 22(3) CPR
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise protsessis
on Regionaal- ja Põllumajandusministerium (fondi rakendajana) pakkunud valdkonna huvirühmadele ja
laiemale avalikkusele erinevaid võimalusi kaasarääkimiseks ja koostööks. Huvirühmade kaasamisel on
lähtutud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 8 kui ka kaasamise heast
tavast, kuhu on koondatud soovitused Eesti riigiasutustele.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisel tugineti
Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale
„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Arengukava arenguprobleemide ja –
võimaluste kaardistamisse kaasati nii põllumajanduse kui ka kalandusega tegelevad
esindusorganisatsioonid, teadus- ja haridusasutused, elukeskkonna arenguga tegelevad
kodanikuühendused ja avaliku sektori organisatsioonid. Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“
raames kaardistati hetkeolukord ning koostati SWOT analüüs, mis sai sisendiks Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamisel.
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamise protsess
sai alguse 2019. aastal. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on kalandussektori esindajate
kaasamist otsuste kavandamisse ja langetamisse väga oluliseks pidanud, tagamaks fondivahendite
efektiivne ja terviklik rakendamine ning püstitatud eesmärkide saavutamine. Perioodi 2021-2027
rakenduskava ettevalmistamiseks moodustati nii valdkondlikud töörühmad (vesiviljelus,
veeelusressursside töötlemine, kalapüük) kui ka nõuandva õigusega ekspertkomisjon. Töörühmade ja
ekspertkomisjoni moodustamiseks saatis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutse kalanduse
valdkondade (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonidele, ülikoolidele,
keskkonnaühendustele, rannapiirkondadele ja avaliku sektori esindajatele, kes said nimetada oma
esindajad töörühmadesse ja ekspertkomisjoni. Valdkondlike töörühmade peamisteks ülesanneteks olid
Eesti kalandussektori arenguvajaduste ja arengusuundade määratlemine erinevate sektorite (vesiviljelus,
veeelusressursside töötlemine, kalapüük) lõikes, rakenduskava ettevalmistamise protsessis osalemine ja
ettepanekute esitamine, rahastatavate eesmärkide ja meetmete valiku väljaselgitamine. Töörühmade
detailsemad kohtumised leidsid aset 2019. aasta jooksul ning kohtumiste peamised teemad olid
järgmised: probleemide ja kitsaskohtade kaardistamine, kitsaskohtade leevendamise lahendused ja
meetmed (nii uued tegevused kui ka juba EMKF 2014-2020 perioodil rakendatud meetmed),
rakendatavate toetusmeetmete mõju valdkonnale ning võimalikud tulemused perioodi 2021-2027 lõpuks.
Rakenduskava ettevalmistamiseks moodustas valdkonna eest vastutav minister 27. märtsi 2019. aasta
käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomaste ministeeriumite,
kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti
Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Ekspertkomisjoni istungid
toimusid perioodil 2019-2021, kokku toimus 7 istungit (istungid toimusid nii ministeeriumis kohapeal
kui ka Zoomi keskkonnas (arvestades riigis valitsevat epidemioloogilist olukorda)). Ekspertkomisjoni
liikmetele tutvustati kavandatavaid toetusmeetmeid perioodiks 2021-2027 ning meetmete eelarve jaotust,
samuti saadeti tutvumiseks asjakohased EL õigusaktide eelnõud. Komisjoni liikmetele anti võimalus
kaasa rääkida nii uue perioodi rakenduskava olukorrakirjelduse, SWOT analüüsi kui ka kavandatavate
toetusmeetmete tingimuste osas. Täiendusi ja parandusi sai teha nii kirjalike ettepanekutena kui ka
ekspertkomisjoni aruteludel. Ministeeriumi ametnikud analüüsisid tehtud ettepanekuid ning andmete
olemasolu ja ettepanekute põhjendatuse korral täiendati rakenduskava prioriteetide olukorrakirjeldust ja
SWOT analüüse. Erinevate esitatud ettepanekute puhul püüti leida konsensus ja tasakaal huvirühmade ja
soovide vahel. Ekspertkomisjoni liikmete üksikasjalikud ettepanekud toetusmeetmete tingimuste kohta,
mis läksid kaugemale rakenduskava koostamiseks vajalikust detailsusest, võeti teadmiseks ja võetakse
aruteluks edaspidi juba meetmemääruste väljatöötamisel. Ekspertkomisjoni istungite protokollid on
avalikustatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-
tegevused/euroopa-merendus-kalandus-ja-vesiviljelusfond-emkvf-2021-2027.
EN 160 EN
Üldsuse ja huvirühmade kaasamisel oli oluline roll keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi
KSH) läbiviimisel. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“
keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati valdkonna eest vastutava ministri 8. jaanuari 2020. aasta
käskkirjaga nr 11. Maaeluministeeriumi 15. juuni 2020. aasta kirjaga küsiti seisukohti „Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi sisu osas nii ministeeriumitelt, erinevatelt avaliku sektori asutustelt,
esindusorganisatsioonidelt, ülikoolidelt kui ka ekspertkomisjoni liikmetelt. KSH programmi avalik
väljapanek toimus ajavahemikul 01.09.2020-17.09.2020 ning sellega oli võimalik tutvuda nii Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel kui ministeeriumis kohapeal. KSH programmi avalik arutelu
toimus 08. oktoobril 2020. aastal ministeeriumis. Seoses riigis kehtestatud piirangutega sai avalikust
arutelust soovi korral osa võtta ka elektroonilise keskkonna vahendusel. Keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade avaldati ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Maaeluministri 22. juuli 2021. aasta kirjaga paluti partneritel ja huvirühmadel esitada oma seisukohad
KSH eelnõu kohta. Ajavahemikus 17.11.-07.12.2021 toimus rakenduskava KSH aruande eelnõu avalik
väljapanek ministeeriumis. KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oli võimalik esitada
ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid kirjalikult ministeeriumi e-posti aadressil kuni 07. detsembrini
2021. aastal ning eelnõu avalik arutelu toimus 15. detsembril 2021. aastal ministeeriumis (lisaks oli
võimalus osaleda elektroonilise kanali kaudu). KSH avaliku konsultatsiooni käigus said selle kohta
arvamusi esitada ka teised organisatsioonid ja isikud, kes ei olnud otseselt ekspertkomisjoni töösse
kaasatud. KSH aruanne kinnitati Maaeluministri 09.06.2022 käskkirjaga 1.1-2/68.
Kalandussektori esindajaid ja huvirühmi kaasatakse lisaks fondi ettevalmistamisele ka perioodi 2021-
2027 rakendamise jooksul. Rakenduskava eesmärkide täitmise ning programmi edenemise tempo
jälgimiseks moodustatakse seirekomisjon lähtuvalt partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide
vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Regionaal –
ja Põllumajandusministeerium ning selle koosseis ja koosolekute protokollid avalikustatakse
ministeeriumi veebilehel. Perioodil 2014-2020 kuulusid seirekomisjoni asjaomaste ministeeriumide ja
teiste avalike institutsioonide esindajad, sektori esindusorganisatsioonid, valitsusväliste
organisatsioonide esindajad, teadlased jne. Partnerlus on välja kujunenud mitme programmperioodi
jooksul ning saadud kogemused on tõestanud seniste partnerite kaasamise tulemuslikkust. Kuna
kalandussektori (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonid ning erinevad
sotsiaalpartnerid on esindanud rakenduskava elluviimisest enim mõjutatud huvirühmi, siis perioodil
2021-2027 kutsutakse seirekomisjoni osalema suuremalt jaolt samad partnerid (võimalusel kaasatakse
Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (kes kuulusid
rakenduskava ettevalmistava ekspertkomisjoni koosseisu)). Kuna EMKVF on oma olemuselt väga
sektorispetsiifiline, siis seirekomisjoni liikmete ringi ei ole plaanis laiendada noorteorganisatsioonide
osas. Küll aga on plaanis kaasata noori konkreetsete tegevuste tasandil erinevate toetusmeetmete raames.
Näiteks EMKFi perioodil korraldas Kalanduse teabekeskus meetme „Teadlaste ja kalurite
koostöötoetus“ raames lastele ja noortele suunatud erinevaid üritusi, laagreid, konkursse jne. EMKFi
neljanda prioriteedi raames, mis oli suunatud ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud
piirkondade arendamisele, korraldati lastele ja noortele suunatud kalandus- ja merendusteemalisi
laagreid, anti välja kalandusteemalisi raamatuid ja filme ning loodetavasti sarnane praktika jätkub ka
EMKVFi perioodil.
EN 161 EN
7. Communication and visibility
Reference: point (j) of Article 22(3) CPR
EMKVF 2021-2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus
EMKVFi rahastamisvõimalustest, vahendite kasutamise efektiivsusest ja mõjust ning toetuste
planeerimise ja jagamise läbipaistvusest. Kommunikatsioon toetab põllumajanduse ja kalanduse
valdkonna arengukavas (PõKa 2030) püstitatud kalandusega seotud üldiste eesmärkide saavutamist,
võttes aluseks ELi investeerimisfondide poliitikast tuleneva raamistiku. Strateegiliselt oluliste tegevuste
ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse
teavitamisüritus või –tegevus. Kommunikatsioonitegevused viiakse ellu lähtudes Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrustes nr 2021/1060 ja nr 2021/1139 sätestatust.
Kommunikatsioonitegevuste alaeesmärgid:
• teadlikkuse tõstmine EMKVFi rahastamisest ja ELi panusest kalapüügi- ja vesiviljelustoodete
tootmise ja töötlemise ning kalanduspiirkondade arengu edendamisel;
• taotlejate teavitamine toetusvõimalustest tagamaks laialdast taotlemishuvi ning esitatavate
taotluste kõrgema kvaliteedi;
• teadlikkuse suurendamine toetuse jagamise põhimõtetest, toetuse kasutamise reeglistikust ning
toetust vahendavatest asutustest, et tagada toetuste planeerimise ja rakendamise protsessi
läbipaistvus.
Peamised kommunikatsioonitegevused:
• avalikkusele suunatud ürituste korraldamine – avatud kalasadamate päev, aasta kalandusteo
valimine, avatud kalatalude päev, kodumaise kasvatuskala nädal;
• õpitubade läbiviimine (nt haridusasutustes);
• koolituste, teabepäevade korraldamine;
• foorumite, ümarlaudade läbiviimine;
• pressiteadete, artiklite, blogipostituste, kuulutuste koostamine ja avaldamine;
• kodulehtede arendamine, aja- ning asjakohastamine;
• sotsiaalmeedias info avaldamine;
• infomaterjalide koostamine, trükk ja jagamine;
• tele- ja raadioklippide kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine.
Siht- ja sidusrühmad:
• laiem avalikkus – kogu Eesti elanikkond, sh eesti- ja muukeelne;
• potentsiaalsed taotlejad;
• toetuse saajad;
• kasusaajad – sh kogukonnad, piirkonnad;
• partnerid – sh katusorganisatsioonid, valdkondlikud erialaliidud, tegevusrühmad, haridus- ja
teadusasutused, poliitikakujundajad, avalik sektor.
Peamised kommunikatsioonikanalid:
• meedia – televisioon ja raadio, trükimeedia, veebiportaalid, sotsiaalmeedia;
• reklaamikandjad ja infomaterjalid;
EN 162 EN
• EMKVFi rakendamisega seotud asutuste kodulehed – peamiseks fondi ning selle eesmärke ja
rahastamisvõimalusi tutvustavaks kommunikatsioonikanaliks on Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti koduleht (www.pria.ee), kuhu koondatakse info toetuste, taotlejale ning
taotlusele esitatavate nõuete, toetuste ajakava, toetuste saajate, objektide tähistamise, parimate
praktikate, saavutatud tulemuste jne kohta. EMKVFi puudutav informatsioon on nimetatud
kodulehel kättesaadav hiljemalt 6 kuu möödudes rakenduskava kinnitamisest Euroopa Komisjoni
poolt. Kodulehel kajastatavat infot uuendatakse operatiivselt. EMKVFi rakenduskava koduleht
seotakse Ühissätete määruse artiklis 46 nimetatud fondide ühtse veebiportaaliga;
• otsesuhtluskanalid – piirkondlikud esindajad, infopäevad, seminarid, kohtumised, ümarlauad,
foorumid.
Kommunikatsioonitegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid:
-üldine teadlikkus EMKVFst (lähtetase 2021a. 11%*, sihttase 2029a. 20%)
-üldine arvamus EMKVFi toetuse kasulikkusest (lähtetase 2021a. 38%*, sihttase 2029a. 50%)
-esmakordselt toetust saanute osakaal kõigi toetuse saajate hulgas (lähtetase 2021a. 0%, sihttase 2029a.
5%**)
*lähtetaseme aluseks on üldine teadlikkus EMKFst ning arvamus toetuse kasulikkusest
(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-mak-emkf-teadlikkus.pdf)
** indikaatori arvutamise aluseks on EMKF ja EMKVF toetuste andmebaasi andmed
Eesmärkide saavutamise hindamiseks viiakse läbi iga-aastased fondi teadlikkuse alased uuringud,
seiratakse taotlemise aktiivsust ning analüüsitakse meediakajastusi, sotsiaalmeedia ning veebilehtede
kasutust.
Kommunikatsioonikava elluviimist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, mille
avalike suhete osakonna esindaja täidab programmi kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Peamisteks
kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkondadeks on üldsusele mõeldud teavitustegevuste planeerimine
ning koordineerimine, potentsiaalsetele taotlejatele suunatud ajakohastatud informatsiooni edastamise
tagamine, Euroopa Liidu INFORM võrgustiku töös osalemine ning erinevate sidusrühmade ja
osapooltega teavitusalase koostöö koordineerimine ja tugevdamine. Tegevuste elluviimisesse kaasatakse
nii vahendusuasutust, kui ka ülikoole, kalanduspiirkondade tegevusrühmi, sektori esindusorganisatsioone
jne.
Kommunikatsioonitegevuste detailsem iga-aastane planeerimine ning jooksvate küsimuste lahendamine
toimub korraldusasutuse eestvedamisel regulaarsete kohtumiste ning igapäevase suhtlemise käigus.
Kommunikatsioonikava viiakse ellu programmperioodi 2021-2027 jooksul. Teavitustegevuste
indikatiivne eelarve on 245 000 eurot. Tegevused rahastatakse EMKVFi tehnilise abi eelarvest.
EN 163 EN
8. Use of costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs
Reference: Articles 94 and 95 CPR
Table 14: Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs
Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No
From the adoption, programme will make use of reimbursement of the Union contribution
based on unit costs, lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR (if
yes, fill in appendix 1)
From the adoption, programme will make use of reimbursement of the Union contribution
based on financing not linked according to Article 95 CPR (if yes, fill in appendix 2)
EN 164 EN
Appendix 1
A. Summary of the main elements
Priority Specific objective
Estimated
proportion of the
final allocation
within the priority
to which the SCO
will be applied in
%
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement
Unit of
measurement for
the indicator
triggering
reimbursement
Type of SCO
(stanrd scale of
unit, lump sums
or flat rates
Amount (in EUR)
or percentage (in
case of flat rates)
of the SCO Code Description Code Description
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities
0.004% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities
0.0765% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise
soodustamine
Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes tk Unit cost Avaveemõrd
(suukõrgusega 3
m ja enam) - 8040
eurot
Avaveemõrd
(suukõrgusega
3m ja enam) 2
kereline - 14 533
eurot Ääremõrd
suukõrgusega 1-3
meetrit - 6471
eurot Ääremõrd
suukõrgusega 1-3
meetrit 2 kereline
- 9099 eurot
Ääremõrd
suukõrgusega
kuni 1 meeter -
4836 eurot
Ääremõrd
suukõrgusega
kuni 1 meeter 2
kereline - 6328
eurot.
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.1. Strengthening economically,
socially and environmentally
sustainable fishing activities
0.0057% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
1. Fostering
sustainable fisheries
and the restoration
and conservation of
aquatic biological
resources
1.2. Increasing energy efficiency and
reducing CO2 emissions through the
replacement or modernisation of
engines of fishing vessels
0.096% 03. Contributing
to climate
neutrality
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
2.1. Promoting sustainable aquaculture
activities, especially strengthening the
competitiveness of aquaculture
0.0036% 02. Promoting
conditions for
economically
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
EN 165 EN
Priority Specific objective
Estimated
proportion of the
final allocation
within the priority
to which the SCO
will be applied in
%
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement
Unit of
measurement for
the indicator
triggering
reimbursement
Type of SCO
(stanrd scale of
unit, lump sums
or flat rates
Amount (in EUR)
or percentage (in
case of flat rates)
of the SCO Code Description Code Description
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
production, while ensuring that the
activities are environmentally
sustainable in the long term
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.1. Promoting sustainable aquaculture
activities, especially strengthening the
competitiveness of aquaculture
production, while ensuring that the
activities are environmentally
sustainable in the long term
0.001% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.2. Promoting marketing, quality and
added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
0.0047% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.2. Promoting marketing, quality and
added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
0.0017% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
2. Fostering
sustainable
aquaculture activities,
and processing and
marketing of fisheries
and aquaculture
products, thus
contributing to food
security in the Union
2.2. Promoting marketing, quality and
added value of fisheries and
aquaculture products, as well as
processing of those products
0.0397% 02. Promoting
conditions for
economically
viable,
competitive and
attractive
fisheries,
aquaculture and
processing sectors
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise
periood
Kuu Unit cost 4189 EUR
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
fishing and
aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.0083% 13. CLLD
preparation
actions
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv tk Unit cost 31 821
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.1672% 15. CLLD
running costs and
animation
Kohaliku tegevusrühma toetus Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse
(2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.
euro Unit cost Vahendusasutuse
poolt välja
makstud
projektide toetuse
summast 0,2
eurot iga
EN 166 EN
Priority Specific objective
Estimated
proportion of the
final allocation
within the priority
to which the SCO
will be applied in
%
Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement
Unit of
measurement for
the indicator
triggering
reimbursement
Type of SCO
(stanrd scale of
unit, lump sums
or flat rates
Amount (in EUR)
or percentage (in
case of flat rates)
of the SCO Code Description Code Description
fishing and
aquaculture
communities
projektitoetuse
euro kohta
kohalikule
tegevusrühmale,
mille eelarve on
üle 2 miljoni
euro.
Vahendusasutuse
poolt välja
makstud
projektide toetuse
summast 0,25
eurot iga
projektitoetuse
euro kohta
kohalikule
tegevusrühmale,
mille eelarve on
alla 2 miljoni
euro.
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
fishing and
aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.0204% 14. CLLD
implementation
of strategy
Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560
€/kW, 16 -<50
kW – 516 €/kW,
50-<200kW -
497€/kW,
200kW≥ – 475
€/kW.
3. Enabling a
sustainable blue
economy in coastal,
island and inland
areas, and fostering
the development of
fishing and
aquaculture
communities
3.1. Enabling a sustainable blue
economy in coastal, island and inland
areas, and fostering the sustainable
development of fishing and
aquaculture communities
0.0083% 14. CLLD
implementation
of strategy
Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati
taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
tk Unit cost 256 eurot
EN 167 EN
Appendix 1
B. Details by type of operation
Operation type short title Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise toetamine.
01.01.2023 – 30.06.2023
2. Specific objective(s) 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
254,573.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
tk
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
EN 168 EN
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
31 821
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Kulutused strateegia koostamise tervikteenusele, mis sisaldab strateegia koostamise protsessi juhtimist ja
dokumendi koostamist, andmeanalüüsi, kaasamist, teavitustegevust ja muid kulusid.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Ühiku saavutamise kontrollimiseks hinnatakse iga strateegia vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL)
määruse nr 2021/1060 artikkel 32 lõige 1 punktides a-f ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.
Kontrollitakse ka kalanduse kohaliku tegevusrühma vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse
nr 2021/1060 artikli 31 lõike 2 punktis b ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.
Kui toetuse taotleja on taotlenud strateegia koostamise hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel siis peale
kohaliku strateegia ja tegevusrühma nõuetekohasuse kontrollimist maksab vahendusasutus ühekordse toetuse
kohalikule kalanduse tegevusrühmale.
Väljamakse taotluse menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse
dokumendihaldussüsteemis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine strateegiate ettevalmistamise toetuse kasutuselevõtmisel on madala
riskitasemega.
Operation type short title Kohaliku tegevusrühma toetus
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
EN 169 EN
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Kohaliku tegevusrühma toetus. 01.07.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
5,154,172.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse (2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
euro
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,2 eurot iga projektitoetuse euro kohta
kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro. Vahendusasutuse poolt välja makstud
projektide toetuse summast 0,25 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve
on alla 2 miljoni euro.
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punktis c nimetatud tegevustega seotud kulud
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
EN 170 EN
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Vahendusasutus (PRIA) kontrollib saavutatud ühikuid EMKVF toetuste andmebaasi põhjal. Toetuse maksmise
aluseks võetakse vahendusasutuse poolt 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel välja makstud summa
tegevusgruppide lõikes.
Programmperioodi lõpus kontrollitakse, et tegevusrühmale väljamakstud toetus ei ületa 25% strateegia raames
rahastatud projektidele tehtud väljamaksetest. Juhul kui tegevusrühmale väljamakstud toetus ületab ülal
nimetatud protsenti nõutakse enammakstud toetus tegevusrühmalt tagasi.
Kõiki toetuse määramisega seotud dokumente, sealhulgas toetuse määramise otsuseid säilitatakse
vahendusasutuse infosüsteemis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine tegevusgruppide toetuse kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
Teoorias võib tekkida risk, et tegevusrühmad hakkavad soodustama projekte, mis on suuremahulised ning
väikesemahulised projektid jäävad tahaplaanile. Riske vähendab see, et kõik taotlused tegevusgruppidele
esitatakse läbi vahendusasutuse e-keskkonna ning taotluste tõrjumine või taotlejate mõjutamine on välistatud.
Meetme määrusega kehtestatakse nõuded tegevusrühmade teavitustegevusele, millega tagatakse EMKVF
toetuste alase teabe kättesaadavus potentsiaalsetele taotlejatele.
Operation type short title Päikesepaneelide paigaldamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Päikese paneelide paigaldamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture
EN 171 EN
production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing
of those products
3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
1,259,551.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Paigaldatud päikesepaneelide võimsus
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
kW
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Peamiste kulukomponentidena arvestatakse siia paigaldust, kaabeldust, invertereid, transformaatoreid, teisi
elektrisüsteemi komponente, võrguühendust, alusraamistikku, toetavat infrastruktuuri ning projekti koostamist
ja lõplikku kooskõlastamist. Paigaldamisega soetud kulud sisaldavad nii materjale kui ka tööjõukulusid.
Elektrivõrgu liitusmitasu hüvitatakse tegelike kulude põhiselt.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
Elektripaigaldise auditi akt .
Makse dokumendiks – „Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus“
EN 172 EN
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Juhtimiskontroll – Pärast investeeringu toetamist tuleb läbi viia elektripaigaldise audit. Vahendusasutus
kontrollib paigaldatud päikeseelektrijaama tootmisvõimsust aktis toodud andmete alusel.
Dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Madal
Operation type short title Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Selektiivsete püügivahendite soetamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
3,617,000.00
Indicators
EN 173 EN
3. Indicator triggering reimbursement Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
tk
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
Avaveemõrd (suukõrgusega 3 m ja enam) - 8040 eurot Avaveemõrd (suukõrgusega 3m ja enam) 2 kereline -
14 533 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit - 6471 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2 kereline -
9099 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter - 4836 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter 2
kereline - 6328 eurot.
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Püügivahendi soetamise kulu
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Peale investeeringu lõpetamist esitab toetuse saaja vahendusasutusele toetuse väljamakse taotluse.
Vahendusasutus teostab enne toetuse väljamaksmist kohapealse kontrolli 100% taotluste puhul.
Kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse soetatud püügivahendite arv püügivahendite liikide lõikes.
Püügivahendi kontrollimise kohta koostatakse kontrollakt. Kohapealse kontrolli tulemuste põhjal koostatakse
toetuse väljamaksmise otsus. Taotluste menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse
andmebaasides.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine püüniste kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.
EN 174 EN
Operation type short title Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Taotlusdokumentide ettevalmistamine.
01.01.2023 – 31.12.2029
2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities
1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of
engines of fishing vessels
2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture
production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term
2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing
of those products
3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable
development of fishing and aquaculture communities
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
480,000.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
tk
EN 175 EN
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
256 eurot
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Taotlusdokumentide, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamine ja taotleja nõustamine
dokumentide sisestamisel vahendusasutuse e-keskkonda.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Vahendusasutusele esitatud toetuse taotlus ja toetuse väljamaksetaotlus.
Kui toetuse saaja on taotlenud taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi
alusel siis esitatakse pärast toetuse taotluse rahuldamist vahendusasutuse poolt toetuse väljamakse taotlus.
Väljamakse taotluse menetlemisel kontrollib vahendusasutus, kas toetuse saaja on taotlenud
taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist toetuse taotluses.
Asjakohaseid andmeid kogub vahendusasutus ning neid säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Riskid puuduvad
Operation type short title Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Did the managing authority receive support
from an external company to set out
simplified costs below?
EN 176 EN
Name of external company
1. Description of the operation type
including the timeline for implementation
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine; 01.01.2023 – 31.12.2029.
2. Specific objective(s) 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing
of those products
12. Total amount (national and Union)
expected to be reimbursedd by the
Commission on this basis
2,111,550.00
Indicators
3. Indicator triggering reimbursement Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood
4. Unit of measurement for the indicator
triggering reimbursement
Kuu
5. Standard scale of unit cost, lump sum or
flat rate
Unit cost
6. Amount per unit of measurement or
percentage (for flat rates) of the SCO
4189 EUR
7. Category of costs covered by the unit
cost, lump sum or flat rate
Kulud, mis on seotud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise, rakendamise ja seirega.
8. Do these categories of costs cover all
eligible expenditure for the operation (Y/N)
Yes
9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.
10. Verification of the achiement of the
units
Toetuse määramisele eelnevalt kontrollitakse, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013
artiklis 28 nimetatud tootmis- ja turustamiskava on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud. Toetuse
määramisel ja väljamaksmisel kontrollitakse ühistu vastavust tootjaorganisatsiooni nõuetele.
EN 177 EN
- describe what document(s)/system will be
used to verify the achievement of the units
delivered
- describe what will be checked and by
whom during management verifications
- describe what arrangements will be made
to collect and store relevant
data/documents
Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013 artikli 2 kohaselt tuleb tunnustatud tootjaorganisatsioonidel
järgneva kalendriaasta tootmis- ja turustamiskavad esitada kaheksa nädalat enne rakendatavate kavade
kehtivusaja lõppu ja uutel tootjaorganisatsioonidel hiljemalt kaheksa nädalat pärast tunnustamist. Kui tootmis-
ja turustamiskavad on heaks kiidetud, esitatakse toetuse taotlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ametile (edaspidi PRIA) läbi e-PRIA. Toetuse määramiseks kontrollib PRIA, kas kava on heaks kiidetud, kava
rakendamise perioodi ja määrab sellest lähtuvalt toetuse suuruse. Uute tootjaorganisatsioonide esimese kava
puhul loetakse rakendamise perioodiks ajavahemikku alates kava heaks kiitmisest kalendriaasta lõpuni.
Tulenevalt kalandusturu korraldamise seadusest esitab tootjaorganisatsioon Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava aastaaruande hiljemalt kahe kuu
jooksul järgneva kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja kuu
jooksul kalendriaasta algusest arvates. Kui kava aastaaruanne on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud, on
vaja tootjaorganisatsioonil esitada PRIAle väljamakse taotlus, mille osas teeb PRIA maksmise või maksmisest
keeldumise otsuse.
Lihtsustatud kulumeetodi kontrollimise ja välja maksega seotud dokumente säilitatakse digitaalselt PRIA
andmebaasis. Tootmis- ja turustamiskavad ning selle aastaaruannete kinnitamisega seotud dokumendid
säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
11. Possible perverse incentives,
mitigationg measures and the estimated
level of risk (high/medium/low)
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamisega tootmis- ja turustuskavadega seotud kulude hüvitamiseks ei kaasne
riske.
EN 178 EN
Appendix 1
C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates
1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced,
collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Ühikuhinna saamiseks korraldati turuuuring. Turuuuringu korraldamiseks valiti välja 7
konsultatsiooniettevõtet, kellel on võimekus koostada nõuetele vastavaid strateegiaid. Ettevõtetele
saadeti kalanduspiirkondade strateegiate põhinõuded ning kaasamis- ja teavitusnõuded, palvega pakkuda
välja omapoolne eksperthinnang, kui suur on strateegia koostamise tervikteenuse hind. Eksperthinnangu
saatsid kõik 7 ettevõtet, nõuetele vastasid 5 eksperthinnangut. Eksperthinnanguid säilitatakse Regionaal-
ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihalduse süsteemis.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Andmete allikaks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) EMKF toetuste
andmebaas, kust leiti EMKF perioodi väljamakstud kulud seisuga 2.mai 2022.
Väljamakstud toetuse andmeid koguti meetme 3.3 „projektitoetus“, meetme 3.4 „algatusrühma
koostöötegevused“ ja meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ osas. Meetme 3,4 „algatusrühma
koostöötegevused“ osas leiti need väljamakstud kulud, mis on tehtud messidel osalemiseks või messide
külastamiseks. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
Andmete allikaks on PRIA Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) meetme 6.4
Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste andmed perioodil
2018-2021 kohta.Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
PRIA EMKF toetuste andmebaas. Ühiku hindade arvestamisel kasutati 2019- 2022 püügivahendite
soetamiseks välja makstud toetusi. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas. Arvestuste aluseks on EMKF taotlused, mille
puhul on kasutatud ettevalmistavat tööd taotlusdokumentide koostamiseks. Analüüsi aluseks võeti vaid
need taotlused, mis on saanud positiivse toetusotsuse ja mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus
kontrollitud. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas, kust võeti arvutuse aluseks toetatud
rahastamiskõlblike kulude summa perioodil 2016-2020. Ühiku hindade arvestamise aluseks
olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.
EN 179 EN
2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the
type of operation.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Meetodika koostamisel on kasutatud määruse 2021/1060 artikli 94 lõige 2 punkti a alapunktis i
sätestatud meetodit.
Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate
koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada
ühtsed põhimõtted.
Välja töötatud metoodika on aus ja õiglane, sest arvesse on võetud 5 professionaalse ettevõtte
eksperthinnanguid. Metoodika tagab õiglase maksumuse kohaliku arengu strateegia koostamiseks ning
võtab arvesse turu variatiivsust.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Tegevusgruppide halduskulude lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktisii sätestatud varasemat
tegevust puudutavad kontrollitud andmeid.
Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane
ja võtab arvesse vahendite vajadust EMKVF perioodil. Tegevusgruppide kulud on suhteliselt
ühetaolised, välja valitud meetod tagab, et tegevusgrupid saavad toetusvahendeid kasutada peale
vahendusasutuse poolt toetuse väljamaksmist projektitoetuse taotlejatele. Lihtsustatud kulumeetodi
kasutuselevõtmine vähendab oluliselt administratiivset koormust tegevusgrupi tasandil ning
tegevusgruppide töötajad saavad enam tegeleda sisuliste küsimustega, samuti vähendab lihtsustatud
kulumeetodi kasutuselevõtmine märkimisväärselt vahendusasutuse administratiivset koormust.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja
aluseks on võetud varasemate toetatud tegevuste kontrollitud andmed. Lihtsustatud kulumeetodi
rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja taotleja tasandil.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Püügivahendi parendamise lihtsustatud kulumeetodi väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktis ii nimetatud kontrollitud
andmetel põhinev metoodika.
Olemasolevad EMKF perioodi kontrollitud andmed võimaldavad koostada õiglased ühikuhinnad
erinevatele püügivahendite tüüpidele.
Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane
ja võtab arvesse Eestis kasutatavate passiivpüüniste variatiivsust ja kõigi potentsiaalsete taotlejate
vajadusi olenevalt taotlejate püügipiirkondadest ja tingimustest.
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja
taotleja tasandil.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Taotlusdokumentide ettevalmistamise lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punkti a alapunkti ii) Toetavate
projektide arv on suur ning taotluse ettevalmistamisega seotud kulud on sarnased. Kulud koosnevad
taotlusdokumentide koostamise, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamisese ja taotleja
nõustamise tasudest. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset
EN 180 EN
koormust vahendusasutuse tasandil ning muudab toetuse taotlemise ning tegevuste elluviimise taotleja
tasandil oluliselt lihtsamaks.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja
aluseks on võetud varasemate tegevuste kontrollitud andmed. Tootmis- ja turustamiskavade
rakendamisega seotud tegevused on nõudnud väga suures mahus väikesesummaliste kuludokumentide
esitamist. Samas on tegemist sarnaste toetatavate tegevustega, mis perioodi jooksul ei muutu.
Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja
taotleja tasandil.
EN 181 EN
3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms
of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if
requested, provided in a format that is usable by the Commission.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine
Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate
koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada
ühtsed põhimõtted. Nende põhimõtete alusel paluti 7 ettevõttel koostada eksperthinnang kui suur võiks
olla 1 kohaliku strateegia koostamise maksumus eeldusel, et konsultatsiooniettevõte tegeleb kõigi
strateegia koostamise protsessidega ning katab kõik kulud. Kohalik tegevusrühm oleks
tervikteenuse tellija rollis ning pakuks konsultatsiooniettevõttele tuge erinevate tegevuste elluviimisel.
Saadud nõuetekohaste eksperthinnangute summad koondati ning neis võeti aritmeetiline keskmine.
Aritmeetilise keskmise kasutamine võtab arvesse teenuse variatiivusust, sest erinevad
konsultatsiooniettevõtted võivad kasutada erinevaid metoodikaid ning teavitus või kaasamisviise.
Kohaliku tegevusrühma toetus
Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks liideti meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ ja meetme 3.4
„algatusrühma koostöötegevused“ väljamakstud kulutused programmperioodi algusest kuni 2. maini
2022, saadud summast lahutati meetme 3.4 „algatusrühma koostöötegevused“ need väljamakstud kulud,
mis olid tehtud messidel osalemiseks ja messide külastamiseks. Saadud tulemus jagati meetme 3.3
„projektiteostus“ väljamakstud kuludega ning saadi summa kui palju algatusrühmad kulutasid meetme
3.2 ja 3.4 vahendeid projektitoetuste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks. Eraldi vaadeldi
kalanduspiirkondade eelarveid ning selgus, et eelarvega alla 2 miljoni euro piirkondadel on kulutatud
vahendid suuremad kui piirkondadel, mille eelarve EMKF programmperioodil oli suurem kui 2 miljonit
eurot. Põhjuseks eelkõige see, et alla 2 miljoni euro eelarvega piirkonnad on väiksemad ning väiksema
investeeringumahuga, vaatamata sellele tuleb väiksema eelarvega piirkonnas teha tegevusi (teavitus,
ühingute juhtimine, taotlejate konsulteerimine, koostöö jms) samas mahus, mis üle 2 miljoni euro
eelarvega kalanduspiirkonnas. Tulemuseks saadi üle 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul 0,21 eurot
iga projektitoetuse euro kohta, mis on ümardatud 0,20 eurole. Alla 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul
saadi tulemuseks 0,46 eurot iga projektitoetuse euro kohta, mis taandati 0,25 eurole. Arvutused on
tehtud kalanduse tegevusrühmade kaupa, millest on võetud keskmine. Metoodika võtab arvesse kõigi
kalanduspiirkondade vajadusi ja tagab vajaduspõhise rahastuse, et kohalikud tegevusrühmad saaksid
täita määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 33 sätestatud ülesandeid.
Lihtsustatud kulumeetodiga kehtestatakse kaks ühiku hinda.
Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,20 eurot 1 toetuseuro
kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro.
Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,25 eurot 1 toetuseuro
kohtakohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on alla 2 miljoni euro.
Erinevate ühikuhindade kasutamine erinevate eelarve mahtude juures tagab, et väiksema eelarvega
tegevusrühmad suudavad oma ülesandeid täita sama efektiivselt kui suurema eelarvega tegevusrühmad.
Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine
PRIA on vaadelnud/kogunud päikeseelektrijaamade (PEJ) ehituskulude andmeid aastast 2015.
Vaadeldavate andmete puhul on tegemist Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi
EAFRD) meetme 6.4 Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse
taotlustest saadud andmed (välja makstud rahastamiskõlblikud summad) perioodi 2018-2021 kohta.
Arvestusest on välja jäetud kulud, millel puudub otsene seos PEJ-ga.
Ehituskulusid on vaadeldud objektipõhiselt (nn. võtmed kätte lahendina), kus kulusid ei ole jagatud
erinevatesse gruppidesse.
EN 182 EN
Arvutuste aluseks on võetud EAFRD rahastamiskõlblikud kulud. Tootmisvõimuste järgi on ühikhinnad
rahastamiskõlblik kulu välja toodud järgmiselt: <16kW, 16 - <50kW, 50 - <200kW ja 200kW. Antud
jaotus tuleneb rajatud PEJ enamlevinud võimsustest ning hinna muutustest baasandmete trend kõveral.
Ühikuhinda on võimalik arvutada kõikide rahastamiskõlblike kulude põhjal jälgides seoseid hindade ja
PEJ võimsuste vahel parapoolselt. Teine võimalus on vaadelda andmeid lineaarselt aga selle miinuseks
on tõsiasi see, et nii väiksema kui ka suurema võimsusega PEJ puhul saadud arvutus tulemus ei anna
ilmselt piisavalt realistliku tulemust (antud olukorras võib tekkida olukord kus suuremate PEJ puhul
muutub nn. ühikhind väärtuseks 0€/kW. Sellest tulenevalt on valitud arvutuskäigus parapoolne
(funktsioon LN) andmete vaatlusviis, et leevendada nii väiksema- kui ka suurema võimsusega PEJ
ühikmaksumusi. Päikesepaneelide paigaldamise kulud tootmisvõimuse järgi on arvestatud 2018-2021.
aastal rahastamiskõlblikuks tunnistatud kulude järgi, antud andmed on hetkeseisuga kõige ajakohasemad.
Rahastamiskõlblikke kulusid kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI)
muutuste väärtusega (2,25%) perioodil 2021-2027, arvutades keskmise väärtus järgneva seitsme aasta
arvestuslikust kulust. Arvestuslikud päikesepaneelide tootmisvõimsuse järgi on järgmised: <16kW –
1120€/kW, 16 - <50kW – 1032€/kW, 50 - <200kW – 994€/kW, 200kW≥ – 950€/kW.
Arvestades toetusemäära 50% saadakse järgmised ühikuhinnad: <16kW - 560€/kW, 16 - <50 kW –
516€/kW, 50 - <200kW – 497€/kW, 200kW≥ - 475€/kW päikeseelektrijaama 1 kW kohta.
Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine
Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks leiti vahendusasutuse andmebaasist EMKF meetme
„püügivahendi parendamine“ väljamakstud püügivahendite rahastamiskõlblik kulu 1 püügivahendi
kohta, perioodil 2019-2022.Vastavalt andmebaasile selekteeriti püügivahendid järgmiste tüüpide alusel:
avaveemõrd, avaveemõrd 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter, ääremõrd suukõrgusega
kuni 1 meeter 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit ja ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2
kereline.
Kõigi püügivahendite kohta eraldi fikseeriti kontrollitud rahastamiskõlblik kulu, millest võeti
aritmeetiline keskmine ning saadi keskmine rahastamiskõlblik kulu iga püügivahendi tüübi kohta.
Saadud tulemusele lisati tarbijahinna indeksikonfitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga.
Tarbijahinna kasvu leidmiseks analüüsiti statistikaameti tarbijahinna muutuste andmeid perioodil 2016-
2021. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (80%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,
mis ongi lõplik ühikuhind püügivahendi liikide lõikes.
Taotlusdokumentide ettevalmistamine
Andmekorjeks kasutati vahendusasutuse EMKF toetuste andmebaasi. Andmekogudest võeti välja kõik
taotlused, mille puhul on kasutatud taotlusdokumentide koostamise teenust. Analüüsiks kasutati vaid
neid taotlusi, mille puhul on taotleja suhtes on tehtud positiivne toetusotsus. Analüüsiti
taotlusdokumentide koostamise rahastamiskõlblikku maksumust, saadud andmereast leiti
rahastamiskõlbliku maksumuse mediaankeskmine. Saadud tulemusele lisati perioodi 2016-2021
tarbijahinna indeksi keskmine koefitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga ja arvutati keskmine
kulu. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (50%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,
mis ongi lõplik ühikuhind.
Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine
Arvutuse aluseks on võetud tootjaorganisatsioonide perioodil 2016-2020 PRIA poolt kontrollitud
kuludokumentide rahastamiskõlblikud summad, millest arvutati aritmeetilise keskmise väärtusena
toetuse suurus kava aastase rakendamise kohta. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis
saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Kuna kõiki tootmis- ja turustamiskavasid ei
rakendatud kogu kalendriaasta vältel siis selleks, et arvutada ühe aasta tootmis- ja turustamiskava
rakendamise kulu, liidetakse tootmis- ja turustamiskavade rakendamise perioodid. Ühikuhinna
aritmeetilise keskmise arvutamiseks jagatakse kõigi tootjaorganisatsioonide perioodi 2016-2020
EN 183 EN
rahastamiskõlblike kulude summa 28,5 aastaga. Selle tulemusena saadakse keskmiseks
rahastamiskõlblikuks kuluks ühe kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava kohta 61 269,11 EUR, mida
kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI) muutuste väärtusega (2,25%)
perioodil 2021-2027. Kohandatud keskmine rahastamiskõlblik kulu saadakse, arvutades keskmine
väärtus järgneva seitsme aasta rahastamiskõlblikust kulust, võttes arvesse keskmine THI. Ühe
kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava rakendamise kohandatud keskmiseks arvestuslikuks kuluks
saadakse 67 038,58 eurot .
Kuna uute tootjaorganisatsiooni esimese tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood võib olla
lühem kui üks kalendriaasta, siis arvutatakse kulu ühe kuu kohta (5 586,55 eurot). Toetuse määrana
arvestatakse 75% rahastamiskõlblikest kuludest, selle alusel on arvutatud ühikuhind 4 189,91 eurot, mis
ümardatakse täiseurodeks (4189 eurot).
EN 184 EN
4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of
the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.
Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati turu-uuringu
käigus saadud andmeid. Hinnapäringu kutses oli väljatoodud rahastamiskõlblikud kulud.
Päikeseelektrijaama rajamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames
rahastatud projektide andmeid, mis mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt
kontrollitud ja toetus väljamakstud.
Kohaliku tegevusrühma toetuse, selektiivsete püügivahendite soetamise, taotlusdokumentide
ettevalmistamise ja tootmis- ja turustamiskavade rakendamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati
PRIA Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames rahastatud projektide andmeid, mis mille
puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt kontrollitud ja toetus väljamakstud.
EN 185 EN
5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the
arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.
Üldhinnang lihtsustatud kuluvõimaluse ülesehitusele: positiivne
Teostatud lihtsustatud kulumeetodi hinnangu põhjal saab auditeeriv asutus kinnitada, et kavandatav
korraldus on kooskõlas regulatiivsete nõuetega, eelkõige:
a) lihtsustatud kuluvõimalus kindlaksmääratud õigel, õiglasel ja kontrollitaval meetodil;
b) kalanduspiirkonna strateegia ettevalmistamise ühikuhinna puhul on algandmetena kasutatud muud
objektiivset teavet (turu-uuring) (2021/1060 artikli 94 lõikega 2 punkti a) i)).
Tegevusrühma halduskulude, päikeseelektrijaama rajamise, taotlusdokumentide ettevalmistamiskulude,
selektiivsete püügivahendite soetamise, tootmis ja turustamiskava toetuse ühikuhindade puhul on
algandmetena on kasutatud varasemat tegevust puudutavaid kontrollitud andmeid (2021/1060 artikli 94
lõikega 2 punkti a) ii)).
Kasutatud andmed on hinnatud usaldusväärseteks ja need vastavad toimingute liigile;
c) lihtsustatud kuluvõimaluste kehtestamisel arvesse võetud kulude kategooriad/liigid on kooskõlas
asjakohaste riiklike ja EL-i abikõlblikkuse eeskirjadega, eelkõige ühissätete määruse nr 2021/1060 III
peatükiga (artiklid 63 ja 67);
d) ülesehituse kohta olemasoleva teabe põhjal ei ole samade kulude topeltrahastamise ohtu;
e) määratud summa on kooskõlas tehtud eelduste ja summade/määrade kindlaksmääramiseks kasutatud
andmetega;
f) kohandusmeetodit ei kasutata.
Mis puudutab andmete kontrollimise, kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise korda, siis on kavas
kasutada asjakohast tõendavat dokumentatsiooni/süsteemi, et kinnitada vahe-eesmärkide saavutamist,
ühikute arvu ja andmete salvestamist.
Käesolev hindamine põhineb komisjoni audititeenistuste lihtsustatud kuluvõimaluste kontrollnimekirja
1. jaos loetletud elementidel, välja arvatud kontrollküsimused:
1.2 a) vi) (Kohaldub Interreg programmidele, ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),
1.8 Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustuslik kasutus (ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),
1.12 tuginemine varasematel audititel (ei ole asjakohane, sest varasemaid auditeid ei ole läbi viidud
lihtsustatud kulumeetodite osas).
EN 186 EN
Appendix 2
A. Summary of the main elements
Priority Specific objective
The amount
covered by the
financing not
linked to costs
Operation type Conditions to be
fulfilled/results to
be achieved
triggering
reimbusresment
by the
Commission
Indicator Unit of measurement
for the conditions to
be fulfilled/results to
be achieved triggering
reimbursement by the
Commission
Envisaged type of
reimbursement
method used to
reimburse the
benficiary or
beneficiaries
Code Description Code Description
EN 187 EN
B. Details by type of operation
EN 188 EN
Appendix 3: List of planned operations of strategic importance with a timetable
Article 22(3) CPR
Kalanduse andmete kogumise riikliku töökava rakendamine, 2023-2029.
EN 189 EN
Appendix 4
EMFAF action plan for each outermost region
EN 190 EN
DOCUMENTS
Document title Document type Document
date
Local reference Commission reference Files Sent date Sent by
Long description of
HEC-s
Supplementary
Information
16 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Long description of HEC-s 17 Nov 2022 PAPP, Juhani
Performance framework
2021-2027
Supplementary
Information
16 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Performance framework 2021-2027 17 Nov 2022 PAPP, Juhani
Programme snapshot
2021EE14MFPR001 1.1
Snapshot of data before
send
17 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_et.pdf
Long description of HEC-s.docx
Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_et_en.pdf
Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_en.pdf Performance framework 2021-2027.xlsx
17 Nov 2022 PAPP, Juhani
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Kliimaministeerium
Rahandusministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 1/934
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse
korralduse ““Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–
2027“ muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Piret Hartman
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad:
1. EMKVF_rakenduskava_2021-2027_lopptekst.pdf
2. EMKVF_rakenduskava_2021-2027_jalitatav_muudatus.pdf
3. EMKVF_rakenduskava_muudatuse_korraldus.pdf
4. EMKVF_rakenduskava_muudatuse_seletuskiri.pdf
5. EMKVF_rakenduskava_lyhike_seletukiri.pdf
Margus Medell, [email protected], 625 6239
EELNÕU
04.09.2024
VABARIIGI VALITSUS
K O R R A L D U S
Tallinn, Toompea ... . september 2024 nr …
“Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“
muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine
Kalandusturu korraldamise seaduse § 37 lõike 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu
Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja
Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-,
Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.21, lk 159–706), artikli
24 alusel:
1. Kiita heaks Euroopa Komisjoni 8. detsembril 2022. a rakendusotsusega C(2022)
9382 heakskiidetud „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava
2021–2027“ muudatusettepanekud.
2. Volitada regionaal- ja põllumajandusministrit vajaduse korral esindama Eesti
Vabariiki punktis 1 nimetatud rakenduskava muudatustega seotud läbirääkimistel
Euroopa Komisjoniga.
3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil teavitada Rahandusministeeriumi, kui
Euroopa Komisjon on punktis 1 nimetatud rakenduskava muudatusettepanekud heaks
kiitnud.
4. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud
rakenduskava muudatusettepanekud ja nende kohaselt muudetud rakenduskava
ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui Euroopa Komisjon on muudatusettepanekud
heaks kiitnud.
Kristen Michal
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär
1
SELETUSKIRI
Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakenduskava 2021–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine”
eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (edaspidi EMKVF) eelarve aastateks 2021–
2027 on Euroopa Liidus (edaspidi EL) kokku 5 311 000 000 eurot. Eestile on ELi eelarvest
EMKVF-i rakenduskava (edaspidi rakenduskava) elluviimiseks eraldatud 97 391 060 eurot,
millele lisandub Eesti riigipoolne kaasrahastamine summas 41 739 026 eurot. Sellega on 2029.
aasta lõpuni elluviidava rakenduskava eelarve 139 130 086 eurot.
ELi eelarveperioodiks 2021–2027 koostatud rakenduskava eesmärk on suunata liidu
eelarvevahendeid ELi Ühise Kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP), liidu integreeritud
merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna toetamisse. Rakenduskava
elluviimisega toetatakse Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
(edaspidi PÕKA) eesmärkide elluviimist. Lisaks toetab rakenduskava elluviimine kalanduses
ja vesiviljeluses sinimajanduse edendamist, et luua töökohti ja soodustada majanduskasvu,
kaitstes samal ajal merekeskkonda ning vee-elustikku.
ELi finantsperioodi 2021–2027 EMKVF-i vahendite kasutamiseks tuli kõigil liikmesriikidel
koostada programmdokument – Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakenduskava 2021–2027. EMKVF-i rakenduskava koostamine tuleneb ka Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punktist 7.6. ELi tasandil on EMKVF-i eesmärgid, mis
liikmesriikidel tuleb saavutada oma rakenduskavade elluviimisega, määratletud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-,
Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (edaspidi EMKVF-i
määrus).
Vabariigi Valitsus kiitis 2021. aasta aprillis heaks PÕKA. PÕKA koostati Maaeluministeeriumi
poolt tihedas koostöös asjaomaste ministeeriumide, teadus- ja arendusasutuste ning
kalandusvaldkonna esindusorganisatsioonide ja huvigruppidega. PÕKA võeti aluseks perioodi
2021–2027 rakenduskava väljatöötamisele ning EMKVF-i vahendite planeerimisele.
Rakenduskava koostamisega alustati 2019. aastal Maaeluministeeriumi eestvedamisel.
Rakenduskava ettevalmistamiseks moodustas maaeluminister 27. märtsi 2019. aasta
käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomaste ministeeriumite,
kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja
arendusasutuste, Eesti Keskkonnaühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu
esindajad.
Aastatel 2019–2021 toimus rakenduskava ettevalmistamiseks 7 ekspertkomisjoni istungit.
Eraldi toimusid tehnilisemad arutelud rakenduskava ettevalmistavates valdkondlikes
(kalapüük, mis hõlmas ka kalapüügiga seotud keskkonna küsimused; vesiviljelus; vee-
elusressursside töötlemine ja turustamine) töögruppides, mille koosolekuid toimus 2019. aastal
2
kokku 6. Ekspertkomisjoni istungitel ja töögruppides arutati rakenduskavas käsitletavat
kalanduse olukorra kirjeldust ja valdkonna SWOT-analüüse, võimalikke lahendusi
valdkondlikele probleemidele, sekkumiste valikut ja nende kirjeldust, sekkumiste vahelist
eelarve jaotust ning kavandatavaid lihtsustatud kulumudeleid. Rakenduskava eelnõu edastati
Euroopa Komisjonile mitte ametlikuks tagasiside saamiseks 2021. aasta juunis, 2022. aasta
veebruaris ja 2022. aasta juunis. Rakenduskava eelnõud täiendati vastavalt Euroopa
Komisjonilt saadud tagasisidele.
Rakenduskavale algatati keskkonnamõju strateegiline hindamine maaeluministri 8. jaanuari
2020. aasta käskkirjaga nr 11. Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi eelnõu
avalik väljapanek toimus 1.–17. septembrini 2020. aastal ning avalik arutelu 8. oktoobril 2020.
aastal.
Vabariigi valitsus kiitis rakenduskava eelnõu heaks 21. juulil 2022. a korraldusega nr 195 andes
viimasega ühtlasi maaeluministrile volituse läbirääkimiseks Euroopa Komisjoniga.
Rakenduskava esitati Euroopa Komisjonile ametlikult 18. oktoober 2022. a Euroopa Komisjoni
ja liikmesriikide vahelise elektroonilise infovahetussüsteemi SFC 2021 kaudu. Euroopa
Komisjon kiitis rakenduskava heaks 8. detsembril 2022. a rakendusotsusega C(2022)9382.
Esitatava rakenduskava muudatusega luuakse Euroopa Merendus- Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskavasse uus abikõlblik tegevus, mis võimaldab ranna-
ja sisevete kaluritel küsida toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks Eesti rannikumeres ja
siseveekogudel. Samuti tehakse tehnilisi muudatusi, mis on tingitud muudatustest riigi
halduskorralduses.
Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
kalanduspoliitika osakonna kutselise kalapüügi valdkonna nõunik Margus Medell (tel 625
62 239 [email protected]) ja sama osakonna nõunik Juhani Papp (56 28 2578
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu eesmärgiks on viia rakenduskavasse viia sisse muudatus, mis suurendab Eesti ranna- ja
sisevete kalurite konkurentsivõimet ja võimaldab pikendada perioodi millal on võimalik
tegeleda kutselise kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artikli 24 kohaselt peavad
liikmesriigid rakenduskavade muudatused esitama Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks.
Kalandusturu korraldamise seaduse § 37 lõige 3 alusel kiidab Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi ettepanekul “Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakenduskava 2021–2027” muudatused heaks Vabariigi Valitsus.
Eelnõuga kiidab Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
rakenduskava 2021–2027 muudatused ning annab regionaal- ja põllumajandusministrile
volituse esitada rakenduskava muudatused Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ning esindada
Eesti Vabariiki sellega seotud läbirääkimistel.
3
3. Eelnõu sisu
Rakenduskava kõige olulisema muudatusena muudetakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 prioriteedi I (kestliku kalapüügi soodustamine ning
vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine), erieesmärgi 1
(majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine)
sekkumise „kalalaeva investeeringutoetus“ eesmärki ja sõnastust. Rakenduskava muudatus
loob võimaluse välja arendada toetusmeetme, mille abil on võimalik toetada investeeringuid
jääaluse kalapüügi arendamiseks. Prioriteedi eelarve ei muutu, laienevad vaid prioriteedi
raames teostatavad tegevused.
Kalalaeva investeeringutoetuse eesmärgi senine sõnastus on vähendada kalapüügi ökoloogilist
jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal, suurendada kaasaegsete
tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtmist parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi ja ning
ohutust kalalaeva pardal.
Kalapüügi investeeringutoetuse uus eesmägi sõnastus on vähendada kalapüügi ökoloogilist
jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning arendada ranna- ja sisevete
püügil jääalust kalapüüki, suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtmist
parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi ja ning ohutust kalalaeva pardal ja talvisel
kalapüügil.
Eesti rannikumeres ja siseveekogudel tegeleb kutselise kalapüügiregistri andmetel kalapüügiga
1428 kalapüügiloa omanikku ning kalapüügilubadele on kantud ca 2300 kalurit. Rakenduskava
muudatuse tegemiseks analüüsiti Eesti ranna- ja sisevete kalurite väljapüüke talvistel kuudel
detsembrist veebruarini aastatel 2021 – 2023. Vaadeldud aastatel tegeles lossimisandmete alusel
kalapüügiga Eesti rannikumeres ja siseveekogudel keskmiselt 1427 kalapüügiloa omanikku,
vähemal või suuremal määral tegeles jääaluse kalapüügiga 621 ehk siis 43% Eesti ranna- ja
sisevete kalapüügiloa omanikest. Peamised liigid, mis annavad kaluritele sissetulekuid talvisel
kalapüügil on ahven, haug, koha ja latikas. Vaadeldud aastatel püüti neid liike kokku keskmiselt
3000 tonni, talvisel perioodil keskmiselt 431 tonni, mis on 14,4% kogu aasta saakidest.
Püükide analüüsist saab järeldada, et jääalune kalapüük perspektiivne ning parandab Eesti
ranna- ja sisevete kalurite konkurentsivõimet pikendades perioodi mil on võimalik tegeleda
kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu.
Rakenduskava muudatuse käigus analüüsiti ka jääolusid Eesti rannikumeres ja siseveekogudel.
Jääolusid Läänemere rannikualadel analüüsiti 10 aasta perspektiivis. Eesti Keskkonnaagentuuri
ilmateenistuse jääseire andetel tekib püsiv jääkate siseveekogudel üldreeglina varem kui
siseveekogudel. Siseveekogudel saab jääaluse kalapüügiga tegeleda üldreeglina 2 kuud,
külmemate ilmade puhul 3 kuud. Rannikumeres tekib püsiv jääkate ilmateenistuse andmetel
üldreeglina jaanuaris ning püsib märtsi lõpuni. Üldiselt on püsiva jääkattega talvede arv
Läänemere avaosas vähenenud, kuid rannikumere jääkate on piisav, et traditsioonilise jääaluse
kalapüügiga tegeleda.
Lisaks eeltoodule viiakse rakenduskavas sisse tehnilised muudatused, näiteks uuendatakse
rakenduskava elluviimise eest vastutavate isikute nimesid ja kontakte, samuti muudetakse
rakenduskava elluviimise eest vastutava ministeeriumi ja allasutuste nimesid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
4
Eelnõu on kooskõlas ELi õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on arvestatud peamiselt järgmiste
ELi õigusaktidega:
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021 2021, lk 159–
706);
- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa
Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,
13.07.2021, lk 1–49).
5. Eelnõu mõjud
Mõjud looduskeskkonnale on kaudsed. Jääaluse kalapüügi arendamine pikendab kalurite
püügiperioodi ning võimaldab neil saada tulu ka ajal mis üldreeglina jääb aktiivsest
püügiperioodist välja. Täiendavad püügivõimalused võivad vähendada kalurite huvi kevadise
kudemisaegse kalapüügi vastu.
Mõjud regionaalarengule ja ettevõtlusele on otsesed. Eesti ranniku ja sisevete piirkonnad on
tihedalt seotud maapiirkondadega ja sealse majandusega ning kalanduse terviklik arendamine
toetab maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.
Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab kaasa rannikualadelt
väljarände pidurdamisele. Kavandatavad toetusmeetmed suurendavad ranna- ja sisevete
kalurite konkurentsivõimet, suurendavad kalurite sissetulekuid, pikendavad püügiperioodi
millal on võimalik saada tulu kalandusest ning vähendavad kalapüügi sesoonsusest tulenevaid
raskusi. Samuti parandavad kavandatavad meetmed kohaliku kala aastaringset kättesaadavust.
Mõjud võrdsete võimaluste loomisele, infoühiskonna arengule ja riigivalitsemisele puuduvad.
6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused
Eelnõu rakendamiseks täiendavaid kulutusi riigi eelarvele ei teki.
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Rakenduskava muudatusi
on tutvustatud kalandusega tegelevatele asutustele ja kalandussektori
esindusorganisatsioonidele Euroopa Merendus- Kalandus- ja Vesiviljelusfondi
seirekomisjonile 19. juunil 2024. a toimunud koosolekul.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-0918 - "Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.10.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/97faa21b-c432-451c-9056-f0bd0ad25f24 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/97faa21b-c432-451c-9056-f0bd0ad25f24?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main