Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Kliimaministeerium

[email protected]

Teie 12.08.2024 nr 1-4/24/3855; KLIM/24-

0810/-1K

Meie 14.09.2024 nr 2-3/2104

Looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise

seaduse eelnõu kooskõlastamine märkustega

Austatud Yoko Alender

Kliimaministeerium esitas kooskõlastamiseks looduskaitseseaduse ja jahiseaduse muutmise

seadus eelnõu, mille eesmärk on ajakohastada looduse kaitseks kehtestatud korda. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium tervitab eelnõu eesmärki, kuid eelnõu sisaldab siiski mõningaid

kitsaskohti, mis vajavad täiendamist, mistõttu kooskõlastame eelnõu märkustega.

1. Põhjalikum mõjude hindamine ja leevendavad meetmed. Eelnõuga planeeritud täiendavate

kaitsemeetmete osas tuleks mõjuhinnangut täiendada, sest meie hinnangul võib nendel

muudatustel tegelikkuses olla teatud mõju raie mahule, riigieelarve tuludele, ettevõtete

halduskoormusele ja konkurentsivõimele (mis majandusliku ebakindluse tõttu väheneda võib)

jm. Eeltoodust tulenevalt palume hinnata nii probleemide kui lahenduste mõju vastavalt

mõjude hindamise metoodikale, tuues mu hulgas välja nii mõju majandusele, ettevõtjate

halduskoormusele jt olulistele valdkondadele ja sihtgruppidele. Asjakohane oleks mõjusid

hinnata ka koostoimes teiste paralleelselt menetluses olevate eelnõudega, mis metsa

majandamist puudutavad.

2. Eelnõu sätestatakse eesmärk kaitsta riiklikult Eesti maa-alast 30 protsenti. Seletuskirja

kohaselt on 30% Eesti maismaa loodusväärtuste tõhus kaitse oluline ökoloogiline siht, mis

aitab tagada looduse suuremat vastupidavust ka muutuvates kliimatingimustes ning

kindlustada hea elukeskkonna säilimise tulevastele inimpõlvedele. Viitate, et muudatus on

seotud Euroopa Liidu elurikkuse strateegiaga aastani 2030, mille peamiseks eesmärgiks on

kaitsta õiguslikult vähemalt 30% maismaast. Nõustume, et looduskaitseliste eesmärkide

täitmiseks tuleb astuda samme, kui seletuskirjas jääb arusaamatuks, kas tegu on numbrilise

eesmärgi seadmisega või on eesmärk tagada sisuline kaitse. Seletuskirja kohaselt ei ole

kaitstava protsendi hulka arvestatud kohaliku omavalistuse poolt kehtestatud piiranguid, mis

ei ole kooskõlas eesmärgi selgitusega (vastupidavus muutuvates kliimatingimustes,

kindlustada hea elukeskkonna säilimise tulevastele inimpõlvedele). Juhime tähelepanu, et EL

elurikkuse strateegia eesmärgid on riikidele soovituslikud, mitte kohustuslikud. Leiame, et

täiendava kaitse planeerimise mõju ettevõtlusele, kohalikule kogukonnale ja turismile on

hindamata. Tööstuse ja ettevõtluse poolelt on olnud probleemiks just looduskaitse piirangute

tõttu loastamismenetluse pikkused, mistõttu on oluline kirjeldada kaasnevate muudatuste

2 (2)

mõjud laiemalt. Seletuskiri on liiga üldsõnaline ja sisulisi vastuseid paraku ei paku, mistõttu

tuleks eelnõu ja seletuskirja täiendada. Juhul, kui selgub, et muudatuste mõju ettevõtjatele on

negatiivne, siis tuleks kaaluda ka leevendavaid meetmeid, sh näiteks asjakohaseid

kompensatsioonimeetmeid metsaomanikele. Lisaks teeme ettepaneku arvata kohaliku

omavalistuse kehtestatud piirangute alad kaitstavate alade arvestusse.

3. Täiendavad piirangud raietele ja selle mõju puiduturule. Nõustume, et lage ja veer-raiete keeld

piiranguvööndis on positiivne elustikule, kuid seletuskiri ei anna ülevaadet kuidas see mõjutab

erametsaomanikke ning puidu kättesaadavust turul. Juhime tähelepanu, et Kliimaseaduse,

metsaseaduse ja looduskatiseseaduse muudatusi tuleks hinnata kompleksselt ja seda ei ole

tehtud üheski nimetatud eelnõu seletuskirjas.

4. Eelnõu kohaselt seatakse kaitstaval loodusobjektil häil- ja aegjärkse raie tegemisel tingimused

metsa uuenemise kriteeriumitele, raie järkude vahele ja metsa koosseisule. Seatakse

metsaseadusest erinev kriteerium, millal loetakse raiesmik peale uuendusraiet uuenenuks, et

selle kõrvale uus lank teha. Kaitstaval loodusobjektil loetakse edaspidi raiesmik uuenenuks,

kui noorendiku keskmine kõrgus on vähemalt 3 m. Lisatav säte ei taga regulatsiooni

ettenähtavust ja selgust. Antud muudatus seab naabrid ebavõrdsesse olukorda ja võib kaasa

tuua olukorra kus naaberkinnistu raie tõttu ei saa maaomanik omandit kasutada mitukümmend

aastat. Sellest tulenevalt tekib olukord, kus piiranguvööndis metsa omamine tähendab sisuliselt

sihtkaitsevööndi kaitsekorda, mistõttu tuleks kogu eelnõu piirangute mõju hinnata

kompleksselt ja kehtestada sihtkaitsevööndiga sarnased hüvitismeetmed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Kadi Kõiv

+372 5198 0272 [email protected]