Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 12.2-1/3801-2 |
Registreeritud | 16.09.2024 |
Sünkroonitud | 17.09.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS (RRO, VAKO) |
Sari | 12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega |
Toimik | 12.2-1/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | BCSitera |
Saabumis/saatmisviis | BCSitera |
Vastutaja | Kertu Kuiv (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
BCSitera
Järelevalvemenetluse
alustamata jätmine
Austatud Külli Rebane
Esitasite Rahandusministeeriumile pöördumise (edaspidi: järelevalveteade) seoses osaühing
Rail Baltic Estonia (edaspidi hankija) poolt väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena korraldatud riigihanke menetlusega "Juhtimisaruandluse ja eelarvestamise
lahendus" (viitenumber 282037, edaspidi ka riigihange).
Järelevalveteates märgite, et riigihankes on viidatud turu-uuringule ja OIXIO Digital AS
pakutavale eelarvelahendusele kui ainsale sobivale lahendusele Eesti turul. Ettevõtet
BCSitera hankija turu-uuringusse ei kaasanud, kuigi teil on olemas standardsel kujul lahendus,
mis töötab soovitud tarkvara peal. Juhite tähelepanu sellele, et OIXIO lahendus ei ole turu
ainuke lahendus. Soovite tagasisidet, kas nimetatud riigihange on läbi viidud vastavalt
riigihangete seadusele (RHS).
Esmalt selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve
teostamisel on sätestatud RHS-i 9. peatükis. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt
teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja
selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Selgitame ka, et järelevalvemenetluses
kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija
tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse
hindamiseks (RHS § 203 lg 2). Riigikohus on sedastanud, et haldusorgan peab avaliku võimu
teostamisel lähtuma seaduslikkuse põhimõttest (PS § 3 lg 1). Avalik võim on õigustatud
tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib
avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel,
korras ja ulatuses (vt RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 205
lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud
kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on
küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206
lg-s 1 nimetatud asjaolud.
RHS § 206 lg 1 sätestab järelevalvemenetluse alustamist välistavad asjaolud, millisel juhul
järelevalvemenetlust ei alustata või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse. Tulenevalt
RHS § 206 lg 1 p-st 4 ei alustata järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud.
Teie 29.08.2024
Meie 16.09.2024 nr 12.2-1/3801-2
2
Riigihanke menetluse lõppemise alused on loetletud ammendavalt RHS § 73 lg 3 p-des 1-7
ning RHS § 73 lg 3 p 1 kohaselt lõpeb hankemenetlus hankelepingu või raamlepingu
sõlmimisega. Riigihangete registris 29.07.2024 avaldatud hankelepingu sõlmimise teate
kohaselt sõlmiti osaühing Rail Baltic Estonia ja OIXIO Digital AS vahel väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena 22.07.2024 leping nr 2024_K103. Järelikult on
kõnealune riigihange hankelepingu sõlmimisega lõppenud ja esineb järelevalvemenetlust
välistav asjaolu (RHS § 206 lg 1 p 4). Selgitame siinjuures, et pärast riigihanke menetluse
lõppemist ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine põhjendatud ega otstarbekas,
kuna Rahandusministeeriumil ei ole võimalik hankemenetluse lõppemise järgselt rakendada
RHS § 208 sätestatud järelevalvemeetmeid. Kehtiv õigus ei võimalda
Rahandusministeeriumil sekkuda järelevalvemeetmega hankelepingu alusel hankija ja tema
lepingupartneri vahel tekkinud tsiviilõigussuhtesse.
Lähtudes eeltoodust ning arvestades, et riigihange viitenumbriga 282933 on RHS § 73 lg
3 p 1 alusel lõppenud, teatame, et Rahandusministeerium ei alusta RHS § 205 lg 1 p 1 ja
§ 206 lg 1 p 4 ning § 206 lg 2 p 1 alusel järelevalvemenetlust nimetatud riigihanke
õiguspärasuse kontrollimiseks.
Vaatamata praegusel juhul järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, palusime siiski esitada
Rahandusministeeriumile osaühing Rail Baltic Estonia poolsed selgitused teostatud turu-
uuringu kohta ja täpsustada viidatud rahastusallika lisadimensioonide funktsionaalsust, mis
on olnud riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt põhjuseks ühe pakkuja poole
pöördumiseks RHS § 49 lg 1 p 2 alusel.
Hankija selgitas, et turu-uuring on teostatud avalikest andmekogudest saadava info põhjal
ning teemakohastel konverentsidel/seminaridel osalevate ettevõtete esitletavate toodete
tutvustuste alusel. Täiendavalt põhjendas hankija muu hulgas, et OIXIO Digitals AS (endise
nimega Columbus Eesti) eelarvelahendus annab võimaluse kasutada lisaks uuenevatele
andmetele ka eelmisi eelarveid/ prognoose ja tegelikke tulemusi, vastab automaatselt
integreeritud finantsi vajadustele eelarve koostamisest juhtimisaruandluseni. Lahendus annab
ainulaadse võimaluse eelarvete muudatuste detailseks jälgimiseks ja kinnitusringi lisamiseks.
Kuna Rail Baltica projekt on Euroopa Liidu poolt rahastatav, siis on rahastusallika
lisadimensioonide olemasolu vajalik. Dimensiooni all mõistetakse raamatupidamislikult
näiteks kas konto, osakond, projekt jne, kuid on teistes lahendustes on nende dimensioonide
arv või samaaegne kasutamine piiratud. Rail Baltic Estonia on loonud sisemise
eelarvesüsteemi arvestades riigi raamatupidamisele etteantud nõudeid, kuid projektis on
vajalik lisaks rohkemate dimensioonide olemasolu tulenevalt etteantud projekti
rahastusnõuetest. Eelarve jälgimine käib mitmete dimensioonide kombinatsiooni kaudu.
Juhime Teie tähelepanu edaspidiseks sellele, et RHS § 185 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja
või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja (edaspidi vaidlustaja) vaidlustada hankija
tegevuse, esitades riigihangete vaidlustuskomisjonile sellekohase vaidlustuse, kui ta leiab, et
käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. RHS
§ 185 lg 4 p 2 kohaselt võib vaidlustaja vaidlustada hankelepingu, kui hankija on kasutanud
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust ja pärast hankelepingu sõlmimist
esitanud tähtajaks registrile hankelepingu sõlmimise teate. RHS § 189 lg 7 kohaselt peab RHS
§ 185 lg 4 punktide 2, 4 ja 5 alusel esitama vaidlustuse vaidlustuskomisjonile 30 päeva jooksul
hankelepingu sõlmimise teate registris avaldamisest arvates. Käesolevas riigihankes möödus
hankelepingu vaidlustamise tähtaeg enne Rahandusministeeriumile järelevalveteate esitamist
s.o 28.08.2024. Siinkohal peame vajalikuks täiendavalt märkida, et kuigi antud juhul on
3
järelevalvemenetluse alustamine välistatud ainuüksi tulenevalt hankelepingu sõlmituse
faktist, on Rahandusministeeriumil RHS § 206 lg 2 p 1 alusel õigus jätta järelevalvemenetlus
alustamata ka juhul, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud tähtaja jooksul
kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust riigihangete vaidlustuskomisjonile ning
järelevalveteate esitamise ajaks on vaidlustuse esitamise õigus minetatud.
Täname Teid pöördumise eest ning arvestame saadud infoga valimipõhise järelevalve
tegevuse kavandamisel. Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja
riigihangete osakonna juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete valdkonna juht
Kertu Kuiv 5885 1394
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|