Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/4060-1 |
Registreeritud | 16.09.2024 |
Sünkroonitud | 17.09.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE (RAM, JOK) |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Monika Maamägi-Türk (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0919 - Taristuministri määruse „Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.09.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a7ea00f8-1be2-4f6c-b923-6f035ef5d0e3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a7ea00f8-1be2-4f6c-b923-6f035ef5d0e3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
1
EELNÕU
10.09.2024
TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2024. a
Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks
toetuse andmise tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Reoveepuhastuse energiatõhususe
edendamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andmise eesmärk on vähendada vee-ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava
elektrienergia hulka ning aidata kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega
ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumisele.
(3) Toetuse andmine aitab saavutada järgmisi tulemusnäitajaid:
1) reoveepuhastuses tarbitava elektrienergia sääst (MWh/a);
2) reoveepuhastuse elektrienergia erikulu vähenemine, arvutatuna ärastatud reostuskoormuse
ühiku kohta (kWh/kg(BHT7));
3) kasvuhoonegaaside heite vähenemine t(CO2e)/a.
(4) Toetuse andmine aitab saavutada järgmisi väljundnäitajaid:
1) koostatud energiaauditite arv;
2) tõhustatud energiakasutusega reoveepuhastite arv.
(5) Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks
kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete
hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle
alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi
ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisele.
(6) Lõikes 5 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus
on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja
kliimaeesmärke ning regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel
näitajatega „ressursitootlikkus“ ja „tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“.
(7) Toetust antakse vähese tähtsusega abina, abi andmisel järgitakse komisjoni määruses (EL)
nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes (ELT L, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
2
§ 2. Meetme rakendaja
(1) Meetme rakendamist koordineerib Kliimaministeerium.
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teeb
järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).
(3) Rakendusüksus kohustub vähese tähtsusega abi andmisel:
1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast,
kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;
2) kandma vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta.
(4) Taotlusvooru rahalise mahu ja meetme rakendamisega seotud rakendusüksuse kulude mahu
kinnitab taristuminister käskkirjaga.
2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED
§ 3. Toetuse saaja
(1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja vastama järgmistele tingimustele:
1) taotleja on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega vee-ettevõtjaks piirkonnas,
mida teenindab projektikohane reoveepuhasti;
2) taotleja omandis või valduses on projektiga hõlmatav reoveepuhasti.
(2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita ei ole suurem kui 100 eurot või see on
ajatatud;
2) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;
3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi
vahenditest raha saanud;
4) taotleja on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse
andja on selle varasema toetuse korral esitanud, väljaarvatud juhul, kui tagasimaksmise nõude
tähtaeg on hilisem taotluse esitamisest;
5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud
pankrotiotsust;
6) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 379
või 384 ja taotleja või partneri seaduslikul esindajal karistusseadustiku § 373 alusel määratud
kehtivat karistust.
(3) Üks taotleja võib toetust taotleda mitme enda opereeritava reoveepuhasti energiatõhususe
parandamiseks.
§ 4. Toetatavad tegevused
(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) reoveepuhastuse energiaauditite koostamine või ajakohastamine;
2) reovee puhastusprotsesside tõhustamine.
(2) Meetme raames ei anta toetust sellise reoveepuhasti tarbeks, mis on ette nähtud üksnes
tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks.
3
(3) Meetmest ei toetata projekte:
1) mille tegevused ei aita kaasa § 1 lõikes 2 nimetud eesmärgi saavutamisele;
2) mille elluviimisel heitveega suublasse suunatav reostuskoormus suureneb;
3) mille elluviimisel reoveepuhasti elektritarbimisest ja puhastusprotsessidest tekkiv
kasvuhoonegaaside netoheide suureneb.
§ 5. Projekti elluviimise periood
(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti
tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud.
(2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ega hilisem kuue kuu
möödumisest taotluse rahuldamise otsusest.
(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 2032. aasta 31. detsember.
(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase
väljamakse tegemist.
§ 6. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust antakse üksnes nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud § 1
lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil.
(2) Abikõlblikud on järgmiste tegevuste kulud:
1) projektijuhtimise, omanikujärelevalve ja ehitustööde kulud;
2) projekteerimise kulud, kui projekteerimisele järgnevad tööd koostatud projekti alusel;
3) energiaauditi koostamine või ajakohastamine, kui auditis käsitletakse reoveepuhastuse
energiakasutust, tuginedes reaalse energiatarbe mõõtmisele erinevates puhastusprotsessi
etappides;
4) seadmete soetamine ja paigaldamine reoveepuhastis tehnoloogiliste protsesside lisamiseks
või muutmiseks, sh protsesside juhtimise automatiseerimiseks, kui sellekohane vajadus põhineb
lõike 4 kohasel auditil või samaväärsel uuringul.
(3) Abikõlblikud ei ole järgmiste tegevuste kulud:
1) keskkonnamõju hindamine;
2) majandus- ja finantsanalüüsi koostamine;
3) mobiilsete seadmete ja sõidukite soetamine;
4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral biogaasi tootmisvõimekuse
loomine;
5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral reovee puhastusprotsessis eralduva
soojusenergia kasutuselevõtuks vajalike seadmete soetamine või paigaldamine;
6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral elektrienergia tootmise seadmete
soetamine või paigaldamine;
7) personalikulud, välja arvatud omanikujärelevalve ja projektijuhi töötasu.
§ 7. Taotlusvooru eelarve ja toetusmäär
(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik
rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu võimalik, võib minister
taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.
4
(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50% projekti abikõlblikest kuludest.
(3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata Euroopa Liidu ja muudest välisabifondidest antud
tagastamatut abi ega riigisiseseid rahalisi toetusi.
(4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta
jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega kokku ületada 750 000 eurot.
3. peatükk
TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED
§ 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded
(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:
1) olema esitatud määruses ettenähtud korras;
2) sisaldama projekti eelarvet kululiikide kaupa;
3) sisaldama ülevaadet projekti kõigist rahastamisallikatest;
4) sisaldama teavet projektile või projekti tegevustele teistest meetmest või riigieelarvelisest,
Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise või saamise kohta;
5) olema taotleja või taotleja volitatud esindaja allkirjastatud.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:
1) taotleja nimi ja registrikood;
2) projekti nimi;
3) projekti tegevuste kirjeldus;
4) projekti eesmärgi ja tulemuste kirjeldus, mis vastab § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgile;
5) projekti ajakava koos tegevuste vahe- ja lõppeesmärkide, tulemuste ning vastutavate ja
kaasatud osapoolte kirjeldustega;
6) projekti eelarve ja selle kujunemise arvutused koos põhjendustega;
7) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;
8) tõend reoveepuhasti omandi või valduse kohta;
9) lähteülesande kirjeldus, kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks;
10) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral § 9 lõigete 1, 2 ja lõike 3 punktide
1–5 kohane reoveepuhasti energiaaudit, millest ilmneb projektis kavandatavate tegevuste
vajalikkus ja eeldatav mõju reoveepuhasti energiatarbele;
11) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral energiasäästu ja
kasvuhoonegaaside heite vähenemist tõendavat arvutuskäiku rakendusüksuse kodulehel
avaldatud arvutusvormi järgi, kui arvutuskäik ei sisaldu taotlusele lisatud energiaauditis;
12) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral analüüsi selle kohta, kuidas
meetmed aitavad kaasa eesmärkidele mitte suurendada heitveega suublasse suunatavat
reostuskoormust, kui arvutuskäik ei sisaldu taotlusele lisatud energiaauditis.
§ 9. Reoveepuhastuse energiaauditile esitatavad nõuded
(1) Energiaauditi koostajal peab olema majandustegevuse registris kehtiv projekteerimisalane
majandustegevuse teade tegevusala liigil „Ühisveevärk ja kanalisatsioon“.
(2) Energiaauditi koostamisele peab olema kaasatud reovee puhastusprotsesse tundev spetsialist
ja vähemalt 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialist.
(3) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:
1) vee-ettevõtte üldise energiakasutuse hetkeseisu ülevaade;
5
2) ülevaade kasutatud metoodikast, paikvaatluste ajakavast ja tehtud mõõtmistest;
3) auditeeritud reoveepuhasti energiakasutuse ülevaade puhastusprotsessi etappide kaupa;
4) auditeeritud reoveepuhasti ressursivoogude skeem, mis käsitleb puhastusprotsesside kaupa
materjali/toorme, elektri- ja soojusenergia, vee ja jäätmete koguseid;
5) ettepanekud energiasäästu meetmeteks, järjestatuna soovitusliku rakendamise järjekorras ja
tuues välja iga meetme kohta konkreetse energiasäästu tehnoloogiliste lähteandmete põhjal
tõendatava mõju, meetme eeldatava maksumuse ja hinnangulise lihttasuvusaja;
6) energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist tõendav arvutuskäik rakendusüksuse
esitatud arvutusvormi järgi;
7) analüüs selle kohta, kuidas on auditis soovitatavate tegevuste rakendamisel täidetud
tingimus mitte suurendada heitveega suublasse suunatavat reostuskoormust.
4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE
§ 10. Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga
ajalehes või sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest
teavitab rakendusüksus oma kodulehel.
(2) Taotlusi saab esitada jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu, kuni rakendusüksus teavitab
oma kodulehel taotlusvooru sulgemisest.
(3) Taotlused rahuldatakse § 12 lõike 1 tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras
kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist,
hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.
(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast arvates.
Rakendusüksus annab taotlejale maksimaalselt 20 tööpäeva taotluse puuduste kõrvaldamiseks.
Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.
(6) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 3 nimetatud
nõuded.
(7) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 8 nimetatud
nõuded.
(8) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet
taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge,
näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.
(9) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul
nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt
hindamata.
6
§ 11. Hindamiskomisjoni moodustamine
(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni,
mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.
Rakendusüksus võib kaasata eksperte hindamiskomisjoni koosseisu.
(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad:
1) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning
isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;
3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist
tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni
konfidentsiaalsuse.
(3) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.
§ 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine
(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik määruses taotlejale
ja taotlusele esitatud nõuded.
(2) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.
(3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse
saajale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.
(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:
1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele;
2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;
3) toetuse eelarve on ammendunud.
(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) taotluse esitaja;
4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.
§ 13. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti
eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja
nõusolekul vähendada toetussummat ning muuta toetatavaid tegevusi.
(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega.
(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetusega seotud
maksetele enne rakendusüksuse seatud tingimuse täitmist.
§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja
avalduse alusel määruses sätestatud tingimustel ja korras.
7
(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne
toetuse lõpparuande kinnitamist.
(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav
muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste
lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.
(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 päeva jooksul pärast
vastavasisulise avalduse saamist.
(5) Rakendusüksusel on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult
kehtetuks, kui:
1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.
5. peatükk
TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
§ 15. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud
õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja peab alustama riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul
abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.
(3) Kui projektiga viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust, peab toetuse saaja
täitma järgmisi kohustusi:
1) tagama ehituslike tegevuste puhul ehitamise ja omanikujärelevalve kooskõlas
ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;
2) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste
olemasolu;
3) arvestama projekteerimisel kliimamuutustest tingitud riskidega;
4) tagama õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise
ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude
õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;
5) hoidma projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil
kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist;
6) võimaldama rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde tegemise käigus peetavatel
nõupidamistel ja koosolekutel.
(4) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja kestuse
nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või
loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses
nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.
(5) Toetuse saaja on kohustatud teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu
heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.
8
(6) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv
tahvel, millel peab olema vähemalt:
1) projekti nimetus;
2) tööde tegija;
3) valmimise tähtaeg;
4) lisainfo sõnastuses „Reoveepuhastuse energiatõhusamaks muutmist toetab Eesti riik“;
5) Kliimaministeeriumi ja rakendusüksuse logod.
(7) Kui projektiga viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust, peab toetuse saaja
tagama projekti tulemusel koostatava energiaauditi vastavuse §-s 9 esitatud nõuetele.
§ 16. Hanke läbiviimine
(1) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab
toetuse saaja enne riigihanke algamist riigihanke alusdokumentide kavandi, sealhulgas
hankelepingu projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks.
(2) Kui ostumenetluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab
toetuse saaja enne ostumenetluse algatamist alusdokumentide kavandi, sealhulgas ostulepingu
projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks.
(3) Toetuse saaja esitab pärast lepingu sõlmimist lepingu e-toetuse keskkonnas.
(4) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse
eelnõu.
(5) Rakendusüksus annab esitatud kavanditele ja muudatuste eelnõule hinnangu 10 tööpäeva
jooksul.
§ 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõppemisel lõpparuande e-toetuse keskkonna
kaudu.
(2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral esitab toetuse saaja
rakendusüksusele viie aasta jooksul peale projekti lõppemist igal aastal projekti aastast tegevust
kajastavad järelaruanded e-toetuse keskkonna kaudu.
(3) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:
1) projekti aruandlusperiood;
2) lõpparuande korral andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste
ja eesmärkide saavutamine);
3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
4) lõpparuande korral teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid
ei ole rakendusüksusele esitatud, või info teavitustegevuste kohta;
5) lõpparuande korral andmed projekti valmimise tulemusel edaspidi saavutatavate tulemus- ja
väljundnäitajate kohta, lähtudes projekti elluviimisel kasutatud lahenduste tehnoloogilistest
andmetest;
6) järelaruande korral andmed saavutatud 12 kuu tulemus- ja väljundnäitajate kohta, lähtudes
tegelikest tõenduspõhistest tulemustest koos tõendamiseks vajalike dokumentidega;
9
7) andmed, kuidas on tagatud, et rakendatud meetmed aitavad kaasa eesmärkidele mitte
suurendada heitveega suublasse suunatavat reostuskoormust ega ka reoveepuhasti
energiakasutusest ja reovee töötlemisest tekkivat kasvuhoonegaaside netoheidet.
6. peatükk
TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE
§ 18. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel täielikult tasutud või omafinantseeringu ulatuses
tasutud kuludokumentide alusel.
(2) Toetuse ettemakse võib teha lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse
tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel.
(3) Toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid rakendusüksusele e-toetuse
keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega:
1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete
registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja
dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud;
2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa
käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud;
3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist või
lepingud on varem rakendusüksusele esitatud ja neid ei ole muudetud;
4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja
õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust
erinevalt;
5) arved või muud raamatupidamisdokumendid;
6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;
7) kulu tasumist tõendav dokument;
8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav
dokument;
9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.
(3) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste
täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist.
§ 19. Toetuse tagasinõudmine
(1) Kui toetuse saaja ei täida määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi,
on rakendusüksusel õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse
seaduse §-s 1821 sätestatud korras.
(2) Rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult
tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on
mõjutanud kulu abikõlblikkust;
3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta
toetust ettenähtud tingimustel;
4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei
ole järgitud;
10
5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse
saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
7) toetuse saaja on rikkunud riigihangete seadust ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu
maksumusele;
8) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet
või teave on jäetud teadlikult esitamata;
9) kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, tunnistatakse
taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõutakse kogu väljamakstud toetus tagasi. Kui projekti
eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt saavutatuga.
(3) Tagastada tuleb toetus, mida ei maksta teenuse osutajale või mille teenuse osutaja hiljem
tagastab.
(4) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest e-
toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus
sundtäitmisele. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse
§ 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.
(5) Rakendusüksusel on õigus toetus tagasi nõuda viie aasta jooksul pärast projekti lõppu.
7. peatükk
VAIDEMENETLUS
§ 20. Vaide esitamine ja menetlemine
(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses
sätestatud korras.
(2) Enne halduskohtusse kaebuse esitamist tuleb vaie esitada rakendusüksusele.
Vladimir Svet
Minister Keit Kasemets
Kantsler
1
Taristuministri määruse „Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse
andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Reoveepuhastuse energiatõhususe
edendamine“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel
saadavast tulust toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav
minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra.
Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning
toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks
maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärgid. Määrusega kehtestatakse nõuded
taotlejale ja taotluse kohta ning taotluste menetlemise kord, sh taotluste hindamiskriteeriumid
ning nõuded reoveepuhasti energiaauditi kohta.
Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute
valdkonnajuht Olav Ojala (626 2919, [email protected]) ja kliimaosakonna
peaspetsialist Brit-Beatrice Peri (605 1259, [email protected]).
Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus. Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk
(626 2948, [email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi
õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu tekst on jaotatud seitsmeks peatükiks:
1. Üldsätted;
2. Toetuse andmise alused;
3. Taotlusele esitatavad nõuded;
4. Taotluse menetlemine;
5. Toetuse saaja õigused ja kohustused;
6. Toetuse maksmine ja kasutamine;
7. Vaidemenetlus.
Määrus koosneb 20 paragrahvist.
Määruse 1. peatükk sisaldab üldsätteid. Sätestatakse määruse kohaldumisala ja toetuse
andmise eesmärk ning meetme rakendaja.
Paragrahvi 1 lõiked 1–3 kirjeldavad, millist poliitikaeesmärki ja tulemusi aitab toetuse andmise
tingimuste määrus (edaspidi TAT) saavutada. Toetuse andmise eesmärk on vähendada vee-
ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava elektrienergia hulka ning aidata sel viisil kaasa
elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumisele. Taskukohaste
hindadega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste pakkumine elanikkonnale olukorras, kus
elektrienergia hind on olulisel määral tõusnud, on ühiskonda mõjutav poliitiline väljakutse.
Kohalike omavalitsuste poolt elanikkonda teenindama määratud vee-ettevõtjad rahastavad
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid veeteenuste käibest (veehinna ja elanikkonna
tarbitava vee koguse järgi). Olmevee ammutamine, puhastamine, tarbijatele jaotamine ning
reovee kokku kogumine ja käitlemine on energiamahukad tehnoloogilised protsessid, kus
elektrienergia kulu moodustab sageli ligi poole kogu vee-ettevõtte kuludest1. Seetõttu on
1 Vee-ettevõtjate hinnangud. Info kogutud Eesti Vee-ettevõtete Liidu kaudu.
2
elektrienergia kallinemisel oluline mõju vee-ettevõtja kulubaasile, mistõttu tekib vee-ettevõtjal
vajadus tõsta veeteenuste hinda. Kallinevad veeteenused raskendavad elanikkonna
toimetulekut. Seetõttu on vaja toetada investeeringuid, mille tulemusel veevarustuses ja
reoveekäitluses tekib oluline elektrienergia kokkuhoid.
Senised uuringud on näidanud, et reoveepuhastuses kulub suurem osa elektrienergiast
(keskmiselt 60% kogu reoveepuhasti elektrienergia tarbest) aeratsiooni protsessi käitamisele.
Olulist elektrienergia kokkuhoidu 15–25% on saadud reoveepuhastuse protsesside
optimeerimisega, sh puhastusprotsesside automatiseerimisega ning aktiivmuda aeratsiooni
intensiivsuse kohandamisega reaalsele hapnikuvajadusele vastavaks2. Reoveepuhastuses
kasutatava elektrienergia kokkuhoiule on suunatud ka asulareovee puhastamise direktiivi
ümbersõnastus3, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad eeldatavasti vastu sügisel 2024.
Paragrahvi 1 lõigetega 5 ja 6 seostatakse TAT alusel antav toetus Riigikogu 12. mai 2021. a
otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete
hoidmisega ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle
alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi
ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisega.
Lõikes 7 sätestatakse, et toetust antakse vähese tähtsusega abina (VTA). Toetuse saajaks on vee-
ettevõtjad, mis tegevuse järgi liigituvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavateks
ettevõteteks. Seega on vee-ettevõtjail võimalik TAT alusel toetust taotleda vaba VTA jäägi
ulatuses, kuid mitte rohkem kui 750 000 eurot, mida arvestatakse kumulatiivselt kolme aasta
peale.
Paragrahvis 2 sätestatakse meetme rakendajad. Meetme rakendamise üldise koordineerimise
eest vastutab Kliimaministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, hindab, toetatavatele projektidele
teeb väljamakseid ja projektide üle teeb järelevalvet SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Määruse 2. peatükis sätestatakse toetuse andmise alused, sh määratakse toetuse saaja ja
toetatavad tegevused, projekti elluviimise periood, kulude abikõlblikkus ning toetusmäär.
Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saajaks saab olla kohaliku omavalitsuse volikogu
otsusega vee-ettevõtjaks määratud ettevõte ning toetusega hõlmatav reoveepuhasti peab olema
taotleja omandis või valduses. Sellega välistatakse juhtumid, kus ühe reoveepuhasti
energiatõhususe edendamiseks taotleb toetust mitu taotlejat, ning tagatakse, et taotlejal on ka
omandist või valdusest tulenevad õigused reoveepuhastis projektikohaste parenduste
elluviimiseks.
Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded taotlejale varasema maksekäitumise, majandustegevuse
ja toetuste kasutamise jm taoliste asjaolude kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et üks taotleja võib
taotleda toetust mitme enda opereeritava reoveepuhasti energiatõhususe parandamiseks. Sätte
eesmärk on tagada võrdne kohtlemine vee-ettevõtjatele, kes opereerivad mitut reoveepuhastit.
Riik on varem suunanud toetusi vee-ettevõtjatele, kes teenindavad vähemalt kuut puhastit
reoveekogumisalal4 ning ka uute reoveekogumisalade teenindamisele võtmiseks vajalikeks
investeeringuteks5. Seega pole otstarbekas eelnõukohase määrusega vee-ettevõtjate taotluste
arvu piirata.
2 Barndõk, H., Tamm, I., Meeliste, S., Subdin, P. (2019) Vee-ettevõtete ressursitõhususe uuring. Uuringu aruanne. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Vee- ettev%C3%B5ttete%20ressurssit%C3%B5hususe%20uuring.pdf 3 Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ ümbersõnastuse ettepanek 2022/0345(COD): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7108-2024-INIT/en/pdf 4 Keskkonnaministri 31. 01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ RT I, 04.02.2020, 2 - § 32 lg 1 p 3 jõustus 01.01.2022. 5 Riigihalduse ministri 8.03.2023 määrus nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ RT I, 10.03.2023, 1 - § 4 lg 1 ja 3.
3
Paragrahvis 4 sätestatakse, millistele tegevustele toetust antakse. Lõikes 1 loetletakse
toetatavad tegevused, milleks on reoveepuhastuse energiaauditite koostamine või
ajakohastamine ning reovee puhastusprotsesside tõhustamine. Energiaauditite ajakohastamise
toetamise võimaldamine on vajalik, sest on puhasteid, millel on juba tehtud energiaaudit või
ressursiaudit6, kuid see võib vajada ajakohastamist, et võtta arvesse vahepeal tehtud, sh auditi
soovitustel põhinevad energiatõhususe parendused ja saavutada vastavus TAT nõuetele.
Paragrahvi 4 lõikega 2 välistatakse toetuse andmine tegevusteks reoveepuhastites, mis on ette
nähtud üksnes tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks. Lõige on vajalik meetme eesmärgi
täitmise tagamiseks. Veeteenuste hinda mõjutab energiatarve asulareoveepuhastites, kuid mitte
reoveepuhastites, mis ei puhasta asulareovett. Lõikega 3 välistatakse toetuse andmine
projektidele, mis muul moel meetme eesmärgiga ei haaku või keskkonnakoormust
suurendavad. TATga eesmärgiks seatud energiatõhusust ei tohi saavutada suurema veereostuse
või suurema kasvuhoonegaaside netoheite hinnaga.
Paragrahvis 5 sätestatakse projekti elluviimise periood. Lõike 2 järgi tuleb projektiga alustada
hiljemalt kuue kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsusest. Säte on vajalik projekti
elluviimisega liigse viivitamise vältimiseks. Pikkade viivitustega kaasneb sageli oluline kulude
kasv üldise hinnatõusu tõttu. See võib põhjustada projekti katkestamist või tühistamist, kuid kui
projekti algus on nihutatud meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu, ei pruugi olla võimalik enam
vabanenud vahendeid meetme eesmärgi täitmiseks kasutada.
Paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks hiljemalt 31.12.2032.
Säte tuleneb asjaolust, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi
2021–2030 enampakkumisel saadud tulu kasutamise lõpptähtaeg on 30.11.20337. Projekti
abikõlblikkuse perioodi lõpu seadmisel on eelnõukohase määrusega jäetud 11 kuu pikkune
ajapuhver võimalike kasutamata vahendite ümbersuunamiseks. Lõikega 4 määratakse kindlaks
projekti lõpp lõpparuande kinnitamise ja viimase väljamakse kaudu. Lõpparuande kinnitab ja
väljamakse teeb rakendusüksus. Säte on vajalik, et taotlejal ja rakendusüksusel oleks selgus, et
projekt ei lõpe projektis kavandatud uurimuslike, tehniliste või ehituslike tegevuste
lõppemisega, vaid lõppmaksega.
Paragrahvis 6 sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi antakse toetust üksnes
nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud meetme eesmärgi täitmiseks
ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. Säte on vajalik, et tagada antava toetuse
eesmärgipärasus ning meetme vahendite kasutamiseks antud ajaraamistikus püsimine.
Lõikes 2 loetletakse abikõlblikud tegevused. Projektijuhtimine, omanikujärelevalve ja
ehitustööde kulud on abikõlblikud. Nende kulude abikõlblikkuse vajadus on
tehnoloogiavaldkonnas tavapärane ja võimaldab projekti elluviimist, sh juhtimist, läbipaistvalt
rahastada ja teha järelevalvet projekti elluviimise üle. Projekteerimise kulud on abikõlblikud,
kui projekteerimisele järgneb töö koostatud projekti alusel. See on vajalik toetuse
eesmärgipärasuse tagamiseks. Energiaauditi koostamine või ajakohastamine on abikõlblik, kui
auditis käsitletakse reoveepuhastuse energiakasutust, tuginedes reaalse energiatarbe
mõõtmisele erinevates puhastusprotsessi etappides. Säte seab tingimuse, mis peab koostatavas
auditis või selle ajakohastamise töös sisalduma, et selle koostamise kulu oleks abikõlblik. Säte
6 Barndõk, H., Tamm, I., Meeliste, S., Subdin, P. (2019) Vee-ettevõtete ressursitõhususe uuring. Uuringu aruanne. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Vee- ettev%C3%B5ttete%20ressurssit%C3%B5hususe%20uuring.pdf. 7 Vabariigi Valitsuse 4.11.2016 määrus nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ RT I, 09.11.2021, 3 - § 3 lg 2 jõustus 12.11.2021.
4
ei piira muid auditis sisalduda võivaid aspekte. Audit võib käsitleda reoveepuhastis nii energia-
kui ressursikasutust laiemalt, sh settest biogaasi tootmist, elektrienergia tootmist,
puhastusprotsesside jääksoojuse kasutuselevõttu jm energia- ja ressursisäästu võimalusi. Säte
on vajalik, et tagada energiaauditi faktipõhisus ja vähendada määramatust auditi soovituste
elluviimisel, sh prognoosida auditi alusel kavandatava investeeringuga saavutatavate
tulemusnäitajate väärtusi.
Lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et seadmete soetamine ja paigaldamine reoveepuhasti
tehnoloogia parendamiseks on abikõlblik, kui see põhineb auditil või muul uuringul. Säte on
vajalik, et tehtav investeering toetaks meetme eesmärgi saavutamist ning sellega saavutatav
tulemusnäitaja oleks prognoositav.
Lõikes 3 loetletakse mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblikud ei ole teatud taotluse
ettevalmistamisega seotud kulud ja konkreetse reoveepuhastiga mitteseotud või kergelt
teisaldatavate seadmete soetamise kulu. Eelnõukohase määrusega ei võimaldata toetuse
andmist biogaasi tootmiseks, elektrienergia tootmiseks ega jääksoojuse kasutuselevõtuks.
Eelnõukohane määrus on suunatud reoveepuhastis puhastusprotsesside optimeerimisele
elektrienergia kokkuhoiu saavutamiseks. Kui sellele tegevusele taotlejate huvi raugeb ja
toetusmeetmes on jätkuvalt vabu vahendeid, muudetakse toetuse andmise tingimusi ja tehakse
vajalikud tegevused abikõlblikuks. Säte võimaldab esialgu suunata toetust tegevusele, mis
reoveepuhastuse energiatõhususe parandamisel on kõige kriitilisem – puhastusprotsessis
kasutatava elektrienergia kokkuhoiule. Lisaks võimaldab kapitalimahukate investeeringute
välistamine rahastusmeetme algusfaasis piirduda toetuse andmisega VTAna, mis võrreldes
muude riigiabi rakendusskeemidega on nii taotlejale kui ka rakendusasutusele väiksema
administratiivse kuluga.
Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse suurus ja toetusmäär. Toetuse maksimaalse suuruse määrab
vee-ettevõtja vaba VTA jääk, sest toetust antakse VTAna. Seega ei saa ühele vee-ettevõtjale
antav toetus ületada 750 000 eurot. Lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalseks osakaaluks
50% projekti abikõlblikest kuludest. Seega võimaldab eelnõukohane määrus toetust anda ka
väiksema toetusmääraga, nt olukorras, kus vooru eelarve ei võimalda rakendada maksimaalset
toetusmäära.
Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlusele.
Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded, millele taotlus peab vastama (lg 1) ja loetletakse andmed ja
dokumendid, mida taotlus peab sisaldama (lg 2). Säte on aluseks e-toetuste süsteemis taotluste
sisestusvormi loomiseks ning esitatud taotluste nõuetele vastavuse kontrollimiseks.
Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded reoveepuhastuse energiaauditile. Lõigetega 1 ja 2
sätestatakse energiaauditi koostaja pädevusnõuded. Sätted on vajalikud nii reoveepuhastuse kui
ka energiatõhususe valdkonna erialaspetsiifiliste kompetentsiga isikute kaasatuse tagamiseks.
Lõikes 3 loetletakse energiaauditi kohustuslikud osad. Sättega tagatakse, et investeeringu
aluseks olev energiaaudit käsitleb reoveepuhasti energiatõhususe kõiki olulisi aspekte. Kui
reoveepuhasti kohta on juba tehtud energiaaudit, mis mõnda lõikes loetletud osa ei sisalda, või
on osa aegunud, on eelnõukohase määruse alusel avatavast toetusmeetmest võimalik taotleda
toetust ka varasema energiaauditi ajakohastamiseks. Punktis 6 nõutud energiasäästu ja
kasvuhoonegaaside heite vähendamist tõendava arvutuskäigu esitamiseks avaldab
rakendusüksus asjakohase arvutusvormi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamisel.
Määruse 4. peatükis sätestatakse taotluse menetlemine.
Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja menetlemisele. Nõuete sisustamisel
on lähtutud tavapärasest keskkonnatoetuste andmise praktikast, seejuures on sätestatud nõuded
taotlusvooru väljakuulutamise, peatamise ja lõpetamise kohta (lg 1), taotluste esitamise (lg 2)
ja taotlusvooru eelarve muutmise (lg 3) kohta. Rakendusüksus teeb taotluste rahuldamise või
5
rahuldamata jätmise otsuseid nõuetekohaste taotluste esitamise järjekorras (lg 3). Kui taotluses
esineb puudusi, annab rakendusüksus taotlejale kuni 20 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks
(lg 5). Seega ei sõltu taotluse rahuldamine teistest taotlustest ega vooru tähtajast ning on
seetõttu taotlejatele kasulikum menetlusviis võrreldes tähtajalise taotlusvooruga, kus
rahastusotsused selguksid pärast kõikide tähtajaks esitatud taotluste hindamist. Eelnõukohase
määrusega sätestatud TAT võimaldab taotlejatel kiiremini asuda projekti ellu viima.
Lõikega 9 antakse rakendusüksusele õigus jätta taotlus rahuldamata, kui taotleja puuduseid ei
kõrvalda. Koosmõjus lõigetega 3 ja 5 pikeneb taolise projekti kohta rahastusotsuse tegemise
aeg, kuid see ei mõjuta teiste taotluste kohta rahastusotsuse tegemist, sest taotlusi rahuldatakse
nõuetele vastavate taotluste esitamise järjekorras (lg 3).
Paragrahvis 11 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamine. Hindamiskomisjoni moodustab
ning komisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. Nõuded hindamiskomisjoni moodustamise
kohta on vajalikud selleks, et taotlusi hindaksid valdkonnas erialase pädevusega eksperdid ning
samas oleks tagatud ja fikseeritud taotlejate erapooletus ja konfidentsiaalsus.
Paragrahvis 12 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Taotluse rahuldamise
eelduseks on taotluse ja taotleja vastavus kõikidele TAT nõuetele (lg 1). Paragrahvis
sätestatakse tähtajad nii taotluse rahuldamise otsuse esitamiseks (lg 3) kui ka taotluse
rahuldamata jätmise otsuse esitamiseks (lg 4) ning taotluse rahuldamata jätmise otsustes
esitatav teave. Paragrahv on vajalik rakendusüksuse piisava tegevuskiiruse tagamiseks, et
taotleja saaks asjakohase tagasiside tehtud otsuse kohta liigse viivituseta.
Paragrahvis 13 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine. Taotletava
toetuse summa ja projektis kavandatavate tegevuste sisu saab muuta ainult taotleja nõusolekul.
Siiski võib see vajalikuks osutuda, kui vooru eelarve ei võimalda taotluse rahastamist taotletud
summa ulatuses või kui projekti tulemused on võimalik saavutada säästlikumalt, sh tegevusi
muutes. Samuti võib projekti hindamisel ilmneda asjaolusid, et projektis on jäänud
kavandamata mõni projekti tulemuse saavutamise jaoks oluline tegevus või tegevus, mis aitab
projektiga saavutatud tulemusi laiemalt kasutusse võtta, nt tulemustest teavitamine, mõju
hindamine arvuliselt vms. Säte on vajalik, et rakendusüksus saaks vajadusel seada rahastamise
kõrvaltingimusi, mis parandavad projekti jätkusuutlikkust ning aitavad kaasa meetme eesmärgi
saavutamisele.
Paragrahvis 14 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine.
Taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamiseni võivad viia nii taotleja
põhjendatud sooviavaldus kui ka rakendusüksusele ilmnenud asjaolud projekti elluviimise
kohta. Säte on vajalik, et rakendusüksus saaks projektidelt, mida tähtaegselt ellu ei viida või
kus osa toetusest jääb kasutamata, suunata rahalisi vahendeid teistele projektidele.
Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Paragrahvis 15 sätestatakse toetuse saaja õigused saada rakendusüksuselt infot (lg 1) ja
kohustus alustada riigihanke- või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi
algusest (lg 2). Riigihanke- või ostumenetlusega alustamisele tähtaja seadmise eesmärk on
vältida ülemääraseid viivitusi projekti elluviimisel, mille käigus hinnad võivad oluliselt kasvada
ning taotluse rahuldamisel antud toetusest ei pruugi piisata projekti elluviimiseks.
Lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused reoveepuhastuse energiaefektiivsuse
investeeringute puhul. Säte on vajalik ehituslike tegevuste vastavuse tagamiseks
ehitusseadustiku jt asjakohaste õigusaktidega, kliimamuutuse riskide arvestamiseks
projekteerimisel ning toetuse abil soetatava või rajatava vara püsimise ja kasutuses hoidmise
tagamiseks.
6
Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded hanke korraldamiseks. Toetuse saajat kohustatakse esitama
rakendusüksusele enne riigihanke või ostumenetluse algatamist riigihanke või ostumenetluse
alusdokumentide kavandi (lg 1 ja 2). Pärast lepingu sõlmimist esitab toetuse saaja lepingu
andmed e-toetuse keskkonnas (lg 3). Kui lepingut muudetakse, peab toetuse saaja lepingu
muudatused rakendusüksusega kooskõlastama (lg 4). Rakendusüksusel on aega kavanditele ja
muudatustele hinnangu andmiseks 10 päeva (lg 5). Sätted on vajalikud, et hanke- ja
ostulepingutes oleks vajaduse korral võimalik põhjendatud muudatusi teha, kuid seejuures
oleks rakendusüksusel võimalik õigeaegselt sekkuda, kui muudatused ei ole kooskõlas TATga
või muude õigusaktidega.
Paragrahvis 17 sätestatakse nõuded toetuse kasutamisega seotud aruannete kohta. Projekti
lõpparuande esitab toetuse saaja e-teotuse keskkonnas (lg 1). Investeeringutoetuse puhul tuleb
esitada ka järelaruanne igal projektile järgneval aastal viie aasta jooksul (lg 2). Paragrahvis on
loetletud, millist teavet tuleb aruannetega esitada (lg 3). Nõuded on vajalikud projekti tulemuste
ja säilitamiskohustuse täitmise kontrollimiseks.
Määruse 6. peatükis sätestatakse nõuded toetuse maksmise ja kasutamise kohta.
Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse maksmine. Eelnõukohase määrusega võimaldatakse teha
ettemaksu (lg 2). Ettemaks tehakse teenuseosutajale lepingu alusel koostatud ettemakse arve
või samaväärse raamatupidamisdokumendi alusel. Ettemaks võimaldab toetuse saajal kasutada
toetust sarnaselt kulude tekkimise ajalisele jaotusele. Ilma ettemaksu sätteta peaks toetuse saaja
ettemaksuarvetega seotud kulu katma esmalt ise 100% ja seejärel investeeringu valmimisel
saaks toetuse osa tagasi.
Lõikes 3 loetletakse dokumendid, mis toetuse saaja peab e-toetuste keskkonda üles laadima, et
toetuse makset saada. Säte on vajalik, et võimaldada rakendusüksusel enne makse tegemist
kontrollida kulude asjaolusid ning tagada, et toetust makstaks tegelike kulude alusel.
Paragrahvis 19 sätestatakse toetuse tagasinõudmine. Toetuse tagasinõudmise õigus tekib
rakendusüksusel, kui toetuse saaja ei täida TATs ja rahastusotsuses esitatud nõudeid. Lõikes 2
on loetletud asjaolud, mille puhul toetust saab osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Toetust saab
tagasi nõuda kuni viie aasta möödumiseni projekti lõpust (lg 5). See on vajalik toetuse abil
soetatud vara säilitamise ja sihipärase kasutamise kohustuse täitmise tagamiseks.
Määruse 7. peatükis sätestatakse vaidemenetlus. Paragrahvis 20 sätestatakse vaide esitamise
ja menetlemise kord. Taotleja võib esitada vaide rakendusüksuse toimingu või otsuse kohta
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kuid enne halduskohtusse pöördumist tuleb vaie
esitada rakendusüksusele. Säte on vajalik, et võimaluse korral leida kohtuväline lahendus, nt
selgitada vaidlusalused asjaolud, viia puudustega taotlus või selle menetlus vastavusse TATga.
3. Eelnõu vastavus ELi õigusele
Eelnõukohase määrusega kehtestatakse reeglistik toetuste andmiseks reoveepuhastite
energiatõhususe edendamiseks. Määruse kinnitamisel ja seejärel määruse kohaselt taotlusvooru
avamisel tekib vee-ettevõtjatel võimalus taotleda rahalist toetust reoveepuhastuse
energiaauditite koostamiseks ja investeeringuteks reoveepuhastites puhastusprotsesside
automatiseerimiseks, optimeerimiseks jm ümberkorraldusteks, et säästa puhastusprotsessis
tarbitavat elektrienergiat. Reoveepuhastite energiatõhususe parandamine on kooskõlas ELi
mitme õigusaktiga, mille eesmärk on edendada säästvat arengut ja keskkonnakaitset. Euroopa
Liidu Nõukogu ja Parlament on lähiajal vastu võtmas asulareovee direktiivi ümbersõnastust,
millega suunatakse liikmesriike suuremale energiaefektiivsusele reoveepuhastites ja seatakse
7
konkreetsed eesmärgid elektrienergia netotarbe vähendamiseks8. Reoveepuhasti energiatarbe
auditeerimine ning energiakasutuse optimeerimine on esimesed sammud energiatõhususe
edendamisel ning seega on eelnõukohane määrus direktiivimuudatusega kooskõlas.
ELi veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on kehtestatud maismaa pinnavee,
üleminekuvee, rannikuvete ja põhjavee kaitse raamistik. Direktiivi eesmärk on hoida ära ja
vähendada reostust, edendada säästvat veekasutust, kaitsta ja parandada veekeskkonda ning
leevendada üleujutuste ja põudade mõju. Eelnõukohase määrusega antakse toetust
reoveepuhasti energiatõhususe edendamiseks ainult juhul, kui toetuse kasutamisega ei
suurendata suublasse suunatava heitvee reostuskoormust (TAT § 4 lg 3 p 2). Seega on
eelnõukohane määrus veepoliitika raamdirektiiviga kooskõlas.
Toetust antakse vähese tähtsusega abina. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega
(EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist
majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi
suhtes9.
4. Määruse mõjud
Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste kasutamiseks meetme eesmärkide
saavutamisele kaasa aitavate projektide elluviimisel. Elluviidavate projektide tulemusel
väheneb reoveepuhastites tarbitav elektrienergia ning sellega paraneb vee-ettevõtjate võimalus
pakkuda elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenust. Reoveepuhastite
energiauditite koostamise tulemusel saavad vee-ettevõtjad reaalsetel mõõtmistulemustel
põhineva ülevaate reovee puhastusprotsesside energiatarbest ja energia säästmise võimalustest,
see võimaldab prioriseerida ja kavandada olulise energiasäästu saavutamiseks vajalikke
investeeringuid. Elektrienergia tarbimise vähenemise kaudu väheneb CO2 heide, mistõttu
panustab meede kliimaeesmärkide saavutamisse.
5. Määruse rakendamiseega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse
rakendamise eeldatavad tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need
kajastatakse riigieelarves. Määruse alusel antava toetuse maht on määratud RES 2024–2027
perioodiks kogusummas 25 miljonit eurot10. Määruse alusel avatavate taotlusvoorude mahu
määrab taristuminister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused
viiakse ellu meetme vahenditest. Määruse rakendamiseks tuleb toetusmeetme kohta avaldada
infot rakendusüksuse kodulehel, luua taotlusvoor e-toetuste keskkonnas, hinnata taotlejate ja
taotluste vastavust ning teha rahastamisotsuseid, vaadata üle projektide aruandeid ja
maksetaotlusi ning teha toetuse väljamakseid. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse
uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras
8 Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ ümbersõnastuse ettepanek 2022/0345(COD): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7108-2024-INIT/en/pdf 9 ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13 10 Riigi eelarvestrateegia 2024–2027. Tabel 83, lk 243–246. https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-02/State%20Budget%20Strategy%202024-2027.docx
8
7. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja
arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti
Veeinseneride Liidule ja Eesti Ehitusinseneride Liidule.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium
Riigikantselei
Sotsiaalministeerium
16.09.2024 nr 1-4/24/4374
Taristuministri määruse "Reoveepuhastuse
energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise
tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks taristuministri määruse "Reoveepuhastuse
energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu koos seletuskirjaga.
Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-
ettevõtete Liit; Eesti Veeinseneride Liit; Eesti Ehitusinseneride Liit
Olav Ojala, 626 2919