Seisukohad seoses ettevõtete riigikaitsemaksuga

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Jürgen Ligi Rahandusministeerium [email protected] Koopia: [email protected]

Meie: 13.09.2024 nr 35

Pangaliidu seisukohad seoses ettevõtete riigikaitsemaksuga Lp Jürgen Ligi Tulenevalt teravast geopoliitilisest olukorrast on valitsuskoalitsioon kokku leppinud riigikaitseinvesteeringute suurendamises ning nende katmiseks mh erinevatest maksutõusudest kombineeritavas ajutise riigikaitsemaksu kehtestamises. Maksu täpsed detailid on veel täpsustamisel, kuid teadaolevalt koosneb plaanitud maks lisaks eraisikute tulumaksu ja käibemaksu komponentidele ka täiendavast ettevõtete maksustamise komponendist. Peame investeeringuid riigikaitsesse oluliseks ning tähtsustame ka ettevõtete panust riigi julgeoleku tagamisel. Leiame, et riigikaitseliste investeeringute tulubaas peaks printsiibina sisalduma riigi korralises maksutulus ja fiskaalvõimekuses. Maksutõusud ja uute maksude kehtestamine pärsivad majanduskasvu, toovad kaasa kõrgema inflatsiooni ning soodustavad pikaajalist majanduse vindumist. Eesti riigi, valitsuse, aga ka pankade ülesanne on hetkel majanduskasvu käivitamine, mis tooks kaasa ka kõrgemad maksulaekumised, mida oleks mh võimalik kasutada kaitseinvesteeringute tegemiseks. Juhul kui erakorralistest asjaoludest tuleneva investeerimisvajaduse katmiseks ei leita maksutõusudele alternatiivseid tuluallikaid ja valitsus ei jõua kokkuleppele piisavates kärbetes, siis on oluline, et maksukeskkonda muudetaks vaid tähtajaliselt ja sihtotstarbeliste eesmärkide täitmiseni ning kaaludes hoolikalt nende mõju riigi konkurentsivõimele ja majanduskasvu potentsiaalile. Maksupoliitilise meetmena on ettevõtete puhul välja pakutud mitmeid alternatiive, millest tõsisemat tähelepanu on pälvinud ettepanekud kasutada maksubaasina kas kasumit, bilanssi või omakapitali. Pangaliit on juba varasemalt, 10.09.2024 toonud välja argumendid, miks meie hinnangul ei ole ettevõtete varapõhine maksustamine mõistlik. Oleme jätkuval seisukohal, et ettevõtte bilansi või omakapitali maksubaasina kasutamine ei ole laiapõhjaline ega õiglane. Ka teistel pakutud variantidel on rohkem miinuseid kui plusse. Kuigi Pangaliit printsiibis ei toeta maksukoormuse tõstmist, kuna see ei aita kuidagi kaasa majanduskasvule, siis olukorras, kus oleme sunnitud tegema valikuid erinevate maksualternatiivide vahel, toetame riigikaitseinvesteeringute rahastamise otstarbelise täiendava ettevõtete maksustamise komponendi sisustamist 2%-lise ajutise riigikaitselise kasumimaksu kehtestamisega. Meie hinnangul arvestaks ettevõtete kasumi maksustamine võrreldes teadaolevate alternatiividega kõige paremini ettevõtete tegeliku võimekusega riigikaitsesse panustada, mõjutaks kõige vähem ettevõtete

investeeringuid majandusse ning oleks kõige laiapõhjalisem, läbipaistvam ja õiglasem. Loodame, et Teil on võimalik meie seisukohtadega arvestada, oleme valmis andma täiendavaid selgitusi.

Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Pangaliidu tegevjuht

Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee

Jürgen Ligi Rahandusministeerium [email protected] Koopia: [email protected]

Meie: 13.09.2024 nr 35

Pangaliidu seisukohad seoses ettevõtete riigikaitsemaksuga Lp Jürgen Ligi Tulenevalt teravast geopoliitilisest olukorrast on valitsuskoalitsioon kokku leppinud riigikaitseinvesteeringute suurendamises ning nende katmiseks mh erinevatest maksutõusudest kombineeritavas ajutise riigikaitsemaksu kehtestamises. Maksu täpsed detailid on veel täpsustamisel, kuid teadaolevalt koosneb plaanitud maks lisaks eraisikute tulumaksu ja käibemaksu komponentidele ka täiendavast ettevõtete maksustamise komponendist. Peame investeeringuid riigikaitsesse oluliseks ning tähtsustame ka ettevõtete panust riigi julgeoleku tagamisel. Leiame, et riigikaitseliste investeeringute tulubaas peaks printsiibina sisalduma riigi korralises maksutulus ja fiskaalvõimekuses. Maksutõusud ja uute maksude kehtestamine pärsivad majanduskasvu, toovad kaasa kõrgema inflatsiooni ning soodustavad pikaajalist majanduse vindumist. Eesti riigi, valitsuse, aga ka pankade ülesanne on hetkel majanduskasvu käivitamine, mis tooks kaasa ka kõrgemad maksulaekumised, mida oleks mh võimalik kasutada kaitseinvesteeringute tegemiseks. Juhul kui erakorralistest asjaoludest tuleneva investeerimisvajaduse katmiseks ei leita maksutõusudele alternatiivseid tuluallikaid ja valitsus ei jõua kokkuleppele piisavates kärbetes, siis on oluline, et maksukeskkonda muudetaks vaid tähtajaliselt ja sihtotstarbeliste eesmärkide täitmiseni ning kaaludes hoolikalt nende mõju riigi konkurentsivõimele ja majanduskasvu potentsiaalile. Maksupoliitilise meetmena on ettevõtete puhul välja pakutud mitmeid alternatiive, millest tõsisemat tähelepanu on pälvinud ettepanekud kasutada maksubaasina kas kasumit, bilanssi või omakapitali. Pangaliit on juba varasemalt, 10.09.2024 toonud välja argumendid, miks meie hinnangul ei ole ettevõtete varapõhine maksustamine mõistlik. Oleme jätkuval seisukohal, et ettevõtte bilansi või omakapitali maksubaasina kasutamine ei ole laiapõhjaline ega õiglane. Ka teistel pakutud variantidel on rohkem miinuseid kui plusse. Kuigi Pangaliit printsiibis ei toeta maksukoormuse tõstmist, kuna see ei aita kuidagi kaasa majanduskasvule, siis olukorras, kus oleme sunnitud tegema valikuid erinevate maksualternatiivide vahel, toetame riigikaitseinvesteeringute rahastamise otstarbelise täiendava ettevõtete maksustamise komponendi sisustamist 2%-lise ajutise riigikaitselise kasumimaksu kehtestamisega. Meie hinnangul arvestaks ettevõtete kasumi maksustamine võrreldes teadaolevate alternatiividega kõige paremini ettevõtete tegeliku võimekusega riigikaitsesse panustada, mõjutaks kõige vähem ettevõtete

investeeringuid majandusse ning oleks kõige laiapõhjalisem, läbipaistvam ja õiglasem. Loodame, et Teil on võimalik meie seisukohtadega arvestada, oleme valmis andma täiendavaid selgitusi.

Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Pangaliidu tegevjuht