"Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine ja volituse andmine

Lühike seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ muudatusettepanekute heakskiitmine ja

volituse andmine“ eelnõu juurde

Eelnõu kohaselt kiidetakse heaks „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakenduskava 2021–2027“ muudatused ja volitatakse regionaal- ja põllumajandusministrit

esitama nimetatud rakenduskava muudatused Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks ja

esindama Eesti Vabariiki sellega seotud läbirääkimistel.

ELi eelarveperioodiks 2021–2027 koostatud rakenduskava eesmärk on suunata liidu

eelarvevahendeid ELi Ühise Kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP), liidu integreeritud

merenduspoliitika ja liidu ookeanide majandamise valdkonna toetamisse. Rakenduskava

elluviimisega toetatakse Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

(edaspidi PÕKA) eesmärkide elluviimist. Lisaks toetab rakenduskava elluviimine kalanduses

ja vesiviljeluses sinimajanduse edendamist, et luua töökohti ja soodustada majanduskasvu,

kaitstes samal ajal merekeskkonda ning vee-elustikku.

Rakenduskava EMKVF-i poolne rahastamise maht on 97 391 060 eurot. Rakenduskavast

tuleneb vajadus arvestada aastate 2023–2029 riigieelarvete koostamisel EMKVF-i vahenditest

rakendatavate sekkumiste kohustuslikku Eesti poolset rahastamist 41 739 026 euro ulatuses.

Rakenduskava muudatused on järgmised:

Muudetakse prioriteedi I (kestliku kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside

taastamise ja kaitsmise edendamine), erieesmärgi 1 (majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning

keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine) sekkumise „kalalaeva investeeringutoetus“

eesmärki ja sõnastust.

Senine eesmärgi sõnastus: Kalalaeva investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi

ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal; suurendada

kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtmist parendades seeläbi ühtlasi ka

töötingimusi ja ning ohutust kalalaeva pardal.

Uus eesmärgi sõnastus: Kalapüügi investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi

ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning arendada ranna-

ja sisevete püügil jääalust kalapüüki, suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete

kasutuselevõtmist parendades seeläbi ühtlasi ka töötingimusi ja ning ohutust kalalaeva pardal

ja talvisel kalapüügil.

Muudatusega luuakse rakenduskavasse uus abikõlblik tegevus, mis võimaldab ranna- ja

sisevete kaluritel küsida toetust jääaluse kalapüügi arendamiseks Eesti rannikumeres ja

siseveekogudel.

Lisaks eeltoodule viiakse rakenduskavas sisse tehnilised muudatused, näiteks uuendatakse

rakenduskava elluviimise eest vastutavate isikute nimesid ja kontakte, samuti muudetakse

rakenduskava elluviimise eest vastutava ministeeriumi ja allasutuste nimesid.

EN 1 EN

SFC2021 Programme for EMFAF

CCI 2021EE14MFPR001

Title in English European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund - Programme for

Estonia

Title in national language(s) ET - Euroopa Merendus, Kalandus ja Vesiviljelusfond - Eesti

rakenduskava

Version 1.1

First year 2021

Last year 2027

Eligible from 1 Jan 2021

Eligible until 31 Dec 2029

Commission decision

number

C(2022)9382

Commission decision date 8 Dec 2022

EN 2 EN

Table of Contents

1. Programme strategy: main development challenges and policy responses ............................................... 6

Table 1A: Priority justification ................................................................................................................ 13

Table 1A: SWOT analysis & needs ......................................................................................................... 31 2. Priorities ............................................................................................................................................... 7675

2.1. Priorities other than technical assistance ...................................................................................... 7675 2.1.1. Priority: 1.Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic

biological resources ......................................................................................................................... 7776

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally

sustainable fishing activities ........................................................................................................ 7877 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ........................................................................................... 7877

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.................................................................................................................................................. 7877

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................. 7978 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ....................................................................................... 8079

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR...................................................................................................... 8180 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

.................................................................................................................................................. 8281

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ..................... 8382

2.1.1.1.2. Indicators...................................................................................................................... 8483 Table 2: Output indicators ....................................................................................................... 8483 Table 3: Result indicators ........................................................................................................ 8584

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF ........................................................................................................................................ 8685

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through

the replacement or modernisation of engines of fishing vessels .................................................. 8786 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ........................................................................................... 8786

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.................................................................................................................................................. 8786

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................. 8887 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ....................................................................................... 8988 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR...................................................................................................... 9089 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

.................................................................................................................................................. 9190 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ..................... 9291

2.1.1.1.2. Indicators...................................................................................................................... 9392 Table 2: Output indicators ....................................................................................................... 9392 Table 3: Result indicators ........................................................................................................ 9493

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF ........................................................................................................................................ 9594

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including

fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-based decision-making .... 9695 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ........................................................................................... 9695

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.................................................................................................................................................. 9695

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................. 9796 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ....................................................................................... 9897

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR...................................................................................................... 9998

EN 3 EN

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

................................................................................................................................................ 10099

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 101100

2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 102101

Table 2: Output indicators ................................................................................................... 102101 Table 3: Result indicators .................................................................................................... 103102

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .................................................................................................................................... 104103 2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic

biodiversity and ecosystems .................................................................................................... 105104 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 105104

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.............................................................................................................................................. 105104 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 106105

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 107106 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 108107 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

.............................................................................................................................................. 109108 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 110109

2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 111110

Table 2: Output indicators ................................................................................................... 111110 Table 3: Result indicators .................................................................................................... 112111

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .................................................................................................................................... 113112 2.1.1. Priority: 2.Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of

fisheries and aquaculture products, thus contributing to food security in the Union .................. 114113 2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially

strengthening the competitiveness of aquaculture production, while ensuring that the activities are

environmentally sustainable in the long term .......................................................................... 115114

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 115114

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.............................................................................................................................................. 115114

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 116115 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 117116 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 118117 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

.............................................................................................................................................. 119118 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 120119

2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 121120

Table 2: Output indicators ................................................................................................... 121120

Table 3: Result indicators .................................................................................................... 122121

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .................................................................................................................................... 123122 2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and

aquaculture products, as well as processing of those products ................................................ 124123 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 124123

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.............................................................................................................................................. 124123 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 126124

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 127125

EN 4 EN

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 128126

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

.............................................................................................................................................. 129127

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 130128 2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 131129

Table 2: Output indicators ................................................................................................... 131129 Table 3: Result indicators .................................................................................................... 132130

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .................................................................................................................................... 133131 2.1.1. Priority: 3.Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and

fostering the development of fishing and aquaculture communities ........................................... 134132 2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland

areas, and fostering the sustainable development of fishing and aquaculture communities ... 135133

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ....................................................................................... 135133 The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.............................................................................................................................................. 135133

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .............................................. 136134 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ................................................................................... 137135 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR.................................................................................................. 138136

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

.............................................................................................................................................. 139137 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ................. 140138

2.1.1.1.2. Indicators.................................................................................................................. 141139 Table 2: Output indicators ................................................................................................... 141139

Table 3: Result indicators .................................................................................................... 142140 2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .................................................................................................................................... 143141

2.2. Technical assistance priorities .................................................................................................. 144142

3. Financing plan .................................................................................................................................. 145143

3.1 Transfers and contributions........................................................................................................ 145143 Table 15A: Contributions to InvestEU (breakdown by year) ...................................................... 145143

Table 15B: Contributions to InvestEU (summary) ...................................................................... 145143 Justification .................................................................................................................................. 145143 Table 16A: Transfers to instruments under direct or indirect management (breakdown by year)

...................................................................................................................................................... 145143

Table 16B: Transfers to instruments under direct or indirect management (summary) .............. 146144 Justification .................................................................................................................................. 146144 Table 17A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds

(breakdown by year) .................................................................................................................... 146144 Table 17B: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds

(summary) .................................................................................................................................... 146144

Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds - justification

...................................................................................................................................................... 146144 3.4 Transfers back ............................................................................................................................ 147145

Table 20A: Transfers back (breakdown by year) ........................................................................ 147145 Table 20B: Transfers back (summary) ........................................................................................ 147145

3.5 Financial appropriations by year ................................................................................................ 148146

Table 10: Financial appropriations by year ................................................................................. 148146 3.6 Total financial appropriations by fund and national co-financing ............................................. 148146

Table 11A Total financial allocations by fund and national contribution ................................... 148146

4. Enabling conditions ......................................................................................................................... 150148 Table 12: Enabling conditions ......................................................................................................... 150148

EN 5 EN

5. Programme authorities ..................................................................................................................... 157155 Table 13: Programme authorities ..................................................................................................... 157155

Table 13A: The portion of the percentages set out in point (b) of Article 36(5) CPR that would be

reimbursed to the bodies which receive payments from the Commission in case of technical assistance

pursuant to Article 36(5) CPR (in percentage points) ..................................................................... 158156 6. Partnership ....................................................................................................................................... 159157 7. Communication and visibility .......................................................................................................... 161159 8. Use of costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs.............................................. 163161

Table 14: Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs ...................... 163161

Appendix 1 ........................................................................................................................................... 164162 A. Summary of the main elements ................................................................................................... 164162 B. Details by type of operation ........................................................................................................ 167165 C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ..................................... 178176

1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who

produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)

.................................................................................................................................................. 178176 2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant

to the type of operation. ........................................................................................................... 179177 3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in

terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used

and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission. ............................. 181179

4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the

calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ....................................... 184182 5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the

arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data. .................... 185183

Appendix 2 ........................................................................................................................................... 186184 A. Summary of the main elements ................................................................................................... 186184

B. Details by type of operation ........................................................................................................ 187185 Appendix 3: List of planned operations of strategic importance with a timetable .............................. 188186 Appendix 4 ........................................................................................................................................... 189187

EMFAF action plan for each outermost region ............................................................................... 189187

DOCUMENTS ..................................................................................................................................... 190188

EN 6 EN

1. Programme strategy: main development challenges and policy responses

Reference: points (a)(i) to (viii) and point (a)(x) of Article 22(3) and point (b) of Article 22(3) of

regulation (EU) 2021/1060 (CPR)

Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027

(EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste

eesmärkide saavutamist EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel.

Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu

strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele.

PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab

ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka

visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aasta pärast. Arengukavas

tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel

huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis.

Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja

sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava

eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide

toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite

kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel

põhinevad rahastamismeetodid.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

1.Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere

ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline

mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine,

kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev

Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava

elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata

elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust.

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab

meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks

peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine.

Keskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava

läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise

mitmekesisuse strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu rakenduskavas käsitletakse

kalavarude olukorraga seotud tegevusi. Elurikkuse eesmärgi alla kuuluvate merekaitsealade rajamist

rakenduskava raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed

merekaitsealade võrgustiku tõhustamisse on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve

vahenditest.

Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele,

mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus

olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks

võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 39%

majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade

taastamist ning nende kvaliteedi säilitamist.

EN 7 EN

Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja

hülgekindlust. Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide

kaaspüügi vähendamisele ja hülgekindad püügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid

püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need

meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv).

Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele

vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad. Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud

peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks

Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused

kalasadamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju

keskkonnale ja ökosüsteemile (näiteks edendades mereprügi sh hüljatud püügivahendite kogumist).

Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates.

Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende

kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas, samuti on vajalik tähelepanu

pöörata ranna- ja sisevete jääalusele kalapüügile, mille puhul ei kasutata kalalaeva. Vajalik on

suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel.

Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO2

emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu.

Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi kontrollimaks kalapüüki ja kalatoodete tarneahelat, selleks, et

võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja toidupettuste vastu, ning jõustada Ühise kalanduspoliitika reegleid,

arendamaks nõuete järgimise kultuuri. Arvestades, et terviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine

eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane

andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada

kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru

majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia

raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise

kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks

panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd.

Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse

tootmisel. Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega,

multitroofne vesiviljelus). Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise

panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust

taldrikule strateegia, missiooni „Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund“, Läänemere

strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse.

Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna suuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese

toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist

ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete

rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud

kestliku toidutootmise tagamisse.

2.Kalapüügi, kala töötlemise ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv

Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel

koostatud EMKVF 2021-2030 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast.

Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude

suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii

kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning

rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid

ja ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest

tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 6400 tonnini arendades

merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat

EN 8 EN

tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem

rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse

ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja

keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele.

Kalapüügi jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on heas seisus olevad kalavarud.

Kuna Eesti kalapüügi sektor on suurel määral vertikaalselt integreeritud st kalapüüdja tegeleb ka kala

väärindamise ja turustamisega siis on oluline ka toodangu lisandväärtuse suurendamine.

Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile.

Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele

välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb

liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa

vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades

uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi.

Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi

ka ettevõtjate kasumi suurendamisega. Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega

vähendamaks külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise

võimekuse suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse

põhimõtteid. Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks

investeeringud immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused,

teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on

siiani investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese

toorme ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtmist. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse

ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse

laiemalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh

energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate

kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele

kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja

välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas

ELi kliimaeesmärkidega.

Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on

vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate

tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et

kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada

juurdepääs parematele turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist

käsitlevatesse strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid

ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja

konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja

keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas.

Tarbijate nõudlus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike

tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inimese kohta aastas) jääb suuresti

alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal

täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi,

mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule

kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku

hõlbustamine.

Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude

leevendamiseks. Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema

valmis ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist,

mistõttu kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on vajalik ette näha

EN 9 EN

meetmeid ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks

hüvitamiseks.

3.Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng

Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade

arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad

rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF

vahehindamine näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade

toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne [1].

Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö

ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva

võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile

rannakalanduse sektori diskussioonipartner1, keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte

ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel.

Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste

elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega

kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulise rannapüügi spetsiifilisi väljakutseid just

3 prioriteedis, panustades siia fondi eelarve mahust üle 20%. See võimaldab ellu viia

kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et

püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus

kasvab.

Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja

investeerimissuutlikkust. Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on

vajalik soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades

rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism,

merebiotehnoloogia, merevesiviljelus.

Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine,

konkurentsivõime kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades

bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel, soodustades lühikeste tarneahelate teket ja

vähendades ökoloogilist jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist

otse tarbijani on ka Talust taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada

toiduga kindlustatust ja kestliku toidusüsteemi väljakujunemist.

Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsiooni edendamine, mis toetab

otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda

ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe

kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele. Töötlemise kaassaaduste

ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut.

Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate

majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada

kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad

kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks, aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise

kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele.

Keskkonnaalaseks väljakutseks on rannikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi

parandamine. Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada

ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega.

Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise

mitmekesisuse säilitamisele.

Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille

eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine. Mereprügi (sh

EN 10 EN

plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on

üks võimalikest tegevustest tulevikus.

Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majandusliku jätkusuutlikkuse ja arengu

soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti

kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad

eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi

arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere

maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade

analüüsis [2] toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike

elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad

kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike

võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele [3].

Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni –

tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide

täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse

terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad

maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.

4.Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire

Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti

eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste

väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja

arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri

sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite

kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam

panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja

innovatsiooni ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste

koostöösse. Järjest suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja

vesiviljeluse sektorite järjest suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab

süsteemset lahendust, selleks et kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse,

konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud

väljakutsete lahendamiseks. Kalandusvaldkonnas on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha

aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja

ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa

Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi „Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega

toetatakse vajalikke jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline

missioon „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks “ ning partnerlus „Kliimaneutraalne,

säästlik ja produktiivne sinimajandus“. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute

programmi ja teadmussiiret panustades selle rakendamisse fondi eelarve mahust üle 10%. Nende

meetmete raames elluviidavad uuringud panustavad muuhulgas missiooni eesmärkidesse vähendada

mereprügi, liikuda kliimaneutraalse majanduse poole ja taastada ökosüsteeme. Lisaks uuringutele

panustatavad nendesse eesmärkidesse ka kavandatavad investeeringu meetmed, mille raames

suurendatakse ressursitõhusust, võetakse kasutusele taastuvenergia ja taastatakse kudealasid.

Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani

ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule

strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele,

uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms.

Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhiseks teadus-arendustegevuseks, mis aitab

muuta kalapüügi- ja vesiviljelussektori toidutarneahela (alates püügist kuni turustamiseni)

EN 11 EN

kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik,

lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid

rakendusuuringuid, mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja

mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärkidest tuleb algaval

programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste

ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi

teadmisi. Oluline on leida sünergiaid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondadega[4], eelkõige kohalike ressursside väärindamise osas,

kuivõrd toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

jääb Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi vastutusvaldkonda.

Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja

vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasvu ning seeläbi edendada kestlikku

toidutootmist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui

ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik

uuringute programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja

uuenduslikke lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused,

uuringud ja katsed peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.

Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise

valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi.

Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise

kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja

bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta.

Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja

ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate

praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast

liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi

"Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu

poliitilistesse eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja

oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki

kogu tarneahela ulatuses.

Merenduspoliitika rahastamine on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste

teadmistega seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret

ja rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna

seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi

valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika

ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline

planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise

protsessi kaasaaitamiseks.

Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi.

Mõningad ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võrreldes

tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks

kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek

ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda,

mistõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega

investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobivaid meetmeid.

Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete

muutuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja

sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks

vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina

EN 12 EN

rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning

inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad

saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute

tegemiseks.

Kõikide rakenduskava sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid

seal kus asjakohane.

[1] Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud

kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ vahehindamine. TÜ RAKE

2019

[2] Regional Sea Basin Analyses, 18.9.2020 SWD(2020) 206

[3] Komisjoni teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus

ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel, 17.5.2021 COM(2021) 240

[4] TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja

-teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline

Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum

EN 13 EN

1. Programme strategy: main development challenges and policy responses

Table 1A: Priority justification

Policy

objective Priority Justification

2. Greener

Europe

1.Fostering sustainable fisheries and the

restoration and conservation of aquatic

biological resources

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 esimese prioriteedi

eesmärgiks on kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise

edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja SWOT analüüsist, rakendatakse I

prioriteedi puhul erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6.

Erieesmärk nr 1 - Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine

MAJANDUS

Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest

tingitud peamised muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme tõusus ja

ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad tuuled). Pikaajaline kliima muutumine

mõjutab Eestile iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest

põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid

betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud kliimamuutustest

tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel tuleb

panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse. Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata

tähelepanu kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada ekstreemsete

ilmastikuolude ajal paljude erinevate asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja

töötingimustega, kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega, laeval oleva saagiga ja

püüniste asetusega ning ohutu sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud ilmastikuoludest

lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada

alternatiivenergiat.

KESKKOND

Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja

seadmete kasutamist. Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja kasutusel

olevad seadmed ning tehnoloogiad on vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja

meeskonna töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad ka kalapüügisektori poolt

kasutuses olevad traalisadamad, kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega

ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete

kasutusele võtmisele. Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine aitab

EN 14 EN

Policy

objective Priority Justification

vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab

ettevõtlusest saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad vähem ressursse (kütus,

elekter) ja jätavad väiksema CO2 jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju

leevendamisse. Jääkate Läänemere avaosas tervikuna on küll vähenenud, kuid rannikumere

jääkate on piisav, et traditsioonilise jääaluse püügiga tegeleda. Eesti kliimatingimustes

võimalik tegeleda kalapüügiga talvel üldreeglina detsembrist kuni märtsi alguseni, kui

siseveekogud ja rannikumeri on püsiva jääkatte all. Vähemal või suuremal määral tegeleb

jääaluse kalapüügiga 43% Eesti ranna- ja sisevete kaluritest. Peamised liigid, mis annavad

kaluritele sissetulekid on ahven, haug, koha ja latikas ning nendest liikidest püütakse talvel

keskmiselt 14,4% kogu aasta saakidest. Jääaluse püügi arendamine suurendab Eesti ranna ja

sisevete kalurite konkurentsivõimet ja pikendab perioodi mil on võimalik tegeleda

kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu. Majanduskasvule aitab kaasa kliimaneutraalne

ringmajandus, kus kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused on omavahel lõimitud.

Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab kaaspüüki ja

säästab püügivahendeid. Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja juurdekasvu.

Uuringu „Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse

keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi

vähendamist väga oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja vältimaks muud

ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida

mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine

vähendab ka kaluritele tekitatud kahju.

Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete näol on tegemist globaalse

keskkonnaprobleemiga, millest on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80%

merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal toimuva tegevuse käigus, mille

kannavad merre jõed, hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest,

kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene probleem, merre sattunud prügil puudub

omanik, mis muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral sõltuvaks heast

koostööst [1].Tulenevalt kalapüügisektori eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse

sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse kalapüügi käigus kaldale, tekitab

käitlemisel lisakulusid, millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja sadamates ning

kalalaevadel puuduvad käitlemiseks vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on

kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks

ja panustada merekeskkonna seisundi parendamisse.

EN 15 EN

Policy

objective Priority Justification

TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris. Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-

elusressursside jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmele rakendamisel peab lähtuma

usaldusväärsetest teadusuuringutest. Parimate andmete kogumiseks ja parimate looduspõhiste

lahenduste väljatöötamiseks on tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja

teadmistevahetusse [2]. Näeme, et mõju vähendamine on võimalik läbi teadmuspõhise

lähenemise, kus mõistetakse teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde

tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida kalapüügisektoris esinevatele

kitsaskohtadele lahendusi, mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele ja

uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisele. Lisaks sektori

ülesele innovatsioonile tuleb soodustada ettevõtjapõhist (ehk konkreetsele ettevõtjale loodud)

innovatsiooni kalapüügisektoris. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku

teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka

rahvusvahelisi teadmisi.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik ehk

ettevõtteid arendatakse mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest saadavat tulu

ning samas parendatakse keskkonda ja mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et

tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on süsteemsuse ja katsetamiste ning

koostöö järele eri sektorite ja valdkondade vahel [3]. Soovime suurendada kalapüügisektori

keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning

arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide

elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab tõsta kalandussektoris töötavate inimeste

majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja

ressursitõhus teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.

Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030 visioon on „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea mainega

Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas

osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest [4].

Praeguste uuringute kohaselt on kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk

kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö,

EN 16 EN

Policy

objective Priority Justification

mis eeldab kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist. Positiivset mainet aitab

kujundada kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate

avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.

Erieesmärk 2 - Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade

mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

KESKKOND

Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamist.

Kalalaevastiku majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks olulisemaks võib

lugeda püügile kuluvat aega ja energiat. Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid

fossiilkütust, mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-lämmastikoksiidi ja metaani

ehk kasvuhoonegaase tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on taastumatu

energiavaruga, on järgmistel kümnenditel oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning

hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda vähem CO2-heidet tekitava

majanduse suunas. Eesti kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on investeeringud

mootorite vahetamisse suured.

Erieesmärk 4 - Kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise

edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi

vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid

KESKKOND

Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks. Kala on tervisliku toitumise oluline osa,

samas ei ole kalavarud piiramatud ja ülepüük mõjutab varude seisukorda ning looduslikku

taastootmisvõimet. Kalavarude säästva kasutamise jaoks koostatakse mitmeaastased

majandamiskavad, mis on Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika keskne vahend. Euroopa

Liidu ühise kalanduspoliitika oluliseks osaks on andmekogumine ja seire. Kogutud andmete ja

seire põhjal antud teadussoovituste alusel on võimalik kehtestada kalavarude seisukorda

arvestavad püügivõimalused ning vajadusel rakendada muid kalavarude kaitsemeetmeid.

Kooskõlastatud metoodika alusel kalaliikide varude seisundi hindamisel ja haldamissoovituste

järgimisel on võimalik tagada kalavarude hea seisund.

Kalanduse järelevalve tõhustamine. Terviklik kalanduspoliitika eeldab lisaks

majandamiskavadele ja kehtestatud püügivõimalustele ning reeglitele ka tõhusat riiklikku

järelevalvet, kontrolli kalavarude kaitsemeetmete täitmise üle ja reeglite jõustamist.

EN 17 EN

Policy

objective Priority Justification

Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks tuleb süsteemselt uuendada järelevalve tehnoloogilisi

seadmeid ja arendada ning tõhustada riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi

süsteeme ja rakendusi kalalaevadel. Tänapäevaste infotehnoloogiliste lahenduste ja

elektroonilise andmevahetuse parendamise abil saab vähendada ettevõtjate ja

kalandusadministratsiooni halduskoormust, parandada andmete kvaliteeti ja tõhustada

järelevalve jaoks vajalikku ristkontrolli. Kalanduse järelevalvet aitab tõhustada ka inspektorite

koolitamine ja rahvusvaheline koostöö.

Erieesmärk 6 - Veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele

kaasa aitamine

KESKKOND

Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kalavarude hea seisundi tagamiseks ja

liikide mitmekesisuse säilitamise võimaluseks on kudealade ja rändeteede taastamine ja

loomine. Heas seisus koelmualad ja rändeteed loovad soodsad tingimused ka rannakaladele,

kellest enamik sigib Eestis kevadel ja vajab selleks lume sulamisest tekkivat suurvett, et

pääseda peajõega ühenduses olevatesse jõgedesse ning üleujutatud luhtadele. Juba praegu

mõjutab temperatuuri tõus ja lumerohkete talvede puudumine kevadiste suurvete kestust ning

ulatust. Koelmualade ja rändeteede taastamine ning selleks vajalikud uuringud omavad olulist

tähendust bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ning taastamise seisukohast.

Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi. Kalavarude hea seisundi ja bioloogilise

mitmekesisuse seisukohalt on olulised merekeskkonna alased uuringud. Bioloogilise

mitmekesisuse ehk elurikkuse muutumine võib kaasa tuua terve ökosüsteemi muutumise,

kalavarude mõistes loodusliku tootlikkuse vähenemise ja väliste mõjurite suhtes suurema

vastuvõtlikkuse. Merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamine eeldab teadmisi, mis

aitaksid hinnata erinevate tegevuste mõju, tuvastada hetkeseisundit ja pakkuda probleemide

korral lahendusi.

[1] Euroopa Keskkonnaagentuuri artikkel „Mereprügi“, 11.09.2014

[2] Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele COM(2020) 380, ELi elurikkuse strateegia

aastani 2030

[3] Komisjoni teatis COM(2019) 640, Roheline kokkulepe

EN 18 EN

Policy

objective Priority Justification

[4] „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, Maaeluministeerium

2. Greener

Europe

2.Fostering sustainable aquaculture activities,

and processing and marketing of fisheries and

aquaculture products, thus contributing to

food security in the Union

EMKVF 2021–2027 teise prioriteedi eesmärgiks on säästva vesiviljeluse ning kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine. Tulenevalt Eesti vesiviljelustoodete

tootmise, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise olukorrast ning SWOT

analüüsist, rakendatakse II prioriteedi puhul erieesmärke 1 ja 2.

Erieesmärk 1- Säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise

konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis

keskkonnasäästlikud.

MAJANDUS

Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses. Vesiviljelussektori

toodangumaht on väike, mistõttu on keeruline siseneda kaubanduskettidesse ning turul

domineerib importtoodang. Madala tootmismahu tõttu ei kata ka sektori müügitulu

kogukulusid. Arvestades kasvavat huvi merevesiviljeluse vastu, tagab selle sektori tegevuste

soodustamine juurdepääsu piisavale, täisväärtuslikule ja kestlikult toodetud toidule, muutes

selle taskukohasemaks ja kättesaadavamaks. Maismaakasvanduste jätkusuutlikkuse

suurendamisele aitaks kaasa senise tegevuse ümberkujundamine kalade ettekasvatamiseks

merevesiviljeluse tarvis. Jätkusuulikku sektori tagamiseks toetatakse selliseid tehnoloogilisi

lahendusi, mis on majanduslikult tasuvad ega vaja tulevikus täiendavaid tegevustoetusi. Eesti

keskkonna- ja kliimatingimustes sobivate ja suure turunõudlusega vesiviljelustoodete

toodangumahtude suurenemine loob eeldused ekspordi kasvuks. Vajalikud on investeeringud,

mis aitavad tõsta keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et

vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata.

Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses. Konkurentsivõime tõstmine nõuab

panustamist toodangu kvaliteedile, esmatöötlemise võimaluste loomisele. Olulisemaks

muutub alternatiivsete energiakandjate kasutamine tootmisprotsessides. Tootmisvõimsuste

täielik kasutuselevõtmine, majanduslikult tasuvate liikide toodangumahu suurenemine, uute

liikide kasvatamine ning digi- ja kasvatustehnoloogiate arendamine võimaldab tekkinud

kitsaskohti likvideerida. Sektori vajadused on seotud täiendavate investeeringutega

keskkonnahoidlikesse seadmetesse, masinatesse ja kaasaegsesse tootmis- ja

töötlemistehnoloogiasse [1]. Turunõudlusele vastav tootmine tagab stabiilse turu ja

EN 19 EN

Policy

objective Priority Justification

isevarustatuse. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi

kasutusele võttes lihtsustada tootmise protsessi ning minna uudsete teenustega lõpptarbijale

lähemale. Võimaluseks on kasutada koduturu eelist ning lühikese tarneahela kaudu pakkuda

kohalikku ja värsket kala ning eristuvaid, kõrgema lisandväärtusega tooteid, mis arvestavad

tarbija vajadustega.

Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelussektorile ligipääsu finantsvahenditele.

Kasvanduse ehitamisest toodangu saamiseni kulub mitu aastat ning kasvatusprotsess nõuab

mahukaid käibevahendeid. Krediidiasutused hindavad vesiviljelust riskantseks ja

mittekasumlikuks ning ettevõtete tagatisi ebapiisavaks. Probleemid ja turutõrked seoses

krediidiasutustest laenude kättesaadavusega on püsinud aastaid muutumatuna. Näiteks on

vesiviljelussektoris laenu keeruline saada eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel.

Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku

mõju keskkonnale ja suurendatakse ressursside tõhusamat kasutamist [2]. Oluline on pöörata

tähelepanu finantsturgudel toimuvale ning tagada investeeringuteks vajaminevatele

finantsvahenditele ligipääs rahastamisvahendite kaudu.

KESKKOND

Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel. Sõltuvalt kasvatatavast

liigist on suureks väljakutseks keskkonnahoidliku mere- ja maismaavesiviljeluse arendamine

selliselt, et keskkonnaseisund ei halveneks ja tagatud oleks sektori jätkusuutlikkus.

Vesiviljelus on juba praegu üks efektiivsemaid viise toota loomset proteiini, mis aitab

panustada riigi toiduga kindlustatusesse ning jätab väiksema CO2 jalajälje kui näiteks mõni

muu viis loomse valgu tootmine. Võrreldes põllumajanduse, metsanduse ja tööstusega on

saaste väga väikesega osaga veekogude keskkonnakoormusest. Hinnanguliselt on

kalakasvatuse põhjustatud lämmastikukoormus 0,06% ja fosforikoormus 0,24% kogu Eesti

koormusest [3]. Toodangumahu suurenemisel on vajalikud investeeringud

keskkonnasäästlikku tootmise soodustamiseks. Selle kontekstis on Euroopas tõusutrendis

merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus, mis muuhulgas aitaks vähendada

punktreostust. Keskkonnaprobleemid on takistanud merevesiviljeluse arengut, mis on

kannatanud kuvandiprobleemide all. Seetõttu on võimalik suurendada vesiviljeluse sotsiaalset

aktsepteeritavust, mis nõuab ka meetmeid vesiviljeluse keskkonnatoime parandamiseks [4].

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

EN 20 EN

Policy

objective Priority Justification

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet vesiviljeluses. Teadus- ja arendustegevusel

oluline roll kogu sektori suunamisel. Innovatsiooni kaudu on võimalik suurendada

vesiviljelussektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Uute jätkusuutlike ja

keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate väljatöötamise ning kasutuselevõtu soodustamine

sh madala troofsusega liikide kasutuselevõtt aitaks vältida võimalikke kahjulikke mõjusid

keskkonnale. Oluline on luua võimalused vesiviljelussektoris tegutsevate ettevõtjate ja

teadlaste vahelisele koostöö tekkele. Võimaldada katseprojektides osalemist ja vajalike

uuringuid ning seda vajadusel rahvusvahelisel tasandil.

Jätkusuutliku sektori edendamiseks on vajalik panustada innovatsiooni ja teadus-

arendustegevustesse, võimaldades kasutada uusi tehnoloogiaid tootmises, kasvatada uusi

turunõudlusele vastavaid liike kuni lõpptoodanguni välja ja pöörata tähelepanu kasvatamisele

ning bioloogilise ressursi täielikule ärakasutamisele. Oluline on uute vesiviljelusliikide

viljelemine ning sellega seotud arendustöö. Turunõudluse ja lühikese tarneahela eeliste

ärakasutamiseks tuleb panustada vesiviljelustoodete toomisesse, millega tagatakse piisav

toodangumaht ja kvaliteet. Eeldused sellele annab valdkonda toetav haridussüsteem.

Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna

arengupunktiks [5]. Vesiviljelussektori innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib

ebapiisav teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Välismaine teadmussiire on

ettevõtjatele kallis ja sektoris jääb vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondlikes küsimustes

ning rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Et merekeskkonna seisund ei halveneks, tuleb

luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks suletud toitainete ringluseks või

merevetikate- ja karpide kasvatamisele kui merekeskkonnast toitaineid väljaviivale

vesiviljelusele. Näiteks kalakasvatusega paralleelselt vetikate ja ka karpide kasvatamine või

Läänemerest püütud kalast valmistatud kalasööda kasutamine kalakasvandustes [6],

võimaldaks vähendada vesiviljelusekasvandustest punktreostusena tekkivate toitainete

koormust keskkonnale ja liikuda nullsaaste tagamise suunas. See võimaldab saavutada puhta

ja ringluspõhise majandusmudeli, põhinedes taastatud ja tervetel looduslikel ökosüsteemidel,

elurikkuse edasise vähenemise peatamisel ning tervisliku ja mürgivaba keskkonna loomisel

kõigile kodanikele [7].

Oluline on siinkohal jätkata uuringutega, mis võimaldaksid arendada jätkusuutlikku

vesiviljelust, mille kaudu edendada kestlikku toidutootmist. Mitmekesisema taustaga

EN 21 EN

Policy

objective Priority Justification

teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui ka

tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret vesiviljeluses. Vesiviljelussektoris on oluline tagada võimalused

ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostöö tekkele ning võimaldada vajalike uuringuid ja

katseprojektides osalemist. Vesiviljelusloomade heaolu tagamine, taudide levikut takistav

ennetustöö ja teadmussiire vähendab antimikroobset resistentsust, kuna kaob ravimite

kasutamise vajadus. Suurenev taudidest vabade karjade arv võimaldab toodangumahu

kasvades paremat ligipääsu välisturgudele ning konkurentsivõimet kohalikul turul. Tagamaks

ettevõttes kvalifitseeritud töötajate olemasolu on läbi täiendkoolituste võimalik tuua sektorisse

taustateadmistega ja kogemustega eksperte ning uut teadmist. Ainuüksi tehnoloogiliste

uuendustega kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas nendest ettevõtjatele kasu

võiks olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad olemasolevaid uuendusi paremini

mõtestada. Oskuste suurendamine tõstab sektoris töötavate inimeste kaudu

majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi keskkonnasäästlik ja

ressursitõhus teadmiste põhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.

Erieesmärk 2- Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisandväärtuse

ning nende toodete töötlemise edendamine

MAJANDUS

Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel. Eesti toitu ja toidukultuuri iseloomustab

põhjamaadele omane värskus, looduslähedus, keskkonnasõbralikkus, mitmekesisus, samuti

toiduohutuse, loomatervise ja loomade heaolu tähtsustamine, kvaliteedi rõhutamine ning

valdavalt kohaliku tooraine kasutamine. Liikudes madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema

lisandväärtusega toodeteni suurendatakse sektori kasumlikkust. Samas tekib vajadus

sihtturgude muutmiseks, kuna kõik turud ei suuda maksta kõrge lisandväärtusega toodete eest

kõrgemat hinda. Selleks on vajalik luua kontakte uute äripartneritega kontaktreiside või eriala

messide kaudu. Väljakutseks on ressursikasutuse tõhustamine töötlemisest turustamiseni, nii

energia kui ka töötlemises kasutatava ressursikasutuse osas laiemalt. Tuleb kasutusele võtta

uuemaid ja keskkonnasõbralikumaid tehnoloogiad. Olemasolevate ressursside tõhusam

kasutamine aitab vähendada toidukao ja toidujäätmete teket.

Välisturgude geograafia laiendamine. Töötlemise ja turustamise valdkonnas vähendab

välisturgude laiendamine sõltuvust üksikutest turgudest ja maandab poliitiliselt motiveeritud

EN 22 EN

Policy

objective Priority Justification

kaubanduspiirangute negatiivseid majanduslikke mõjusid. Lisaks olemasolevatele turgudele

tuleb tekitada huvi Eesti toodete vastu uutel turgudel, mille tagab infovahetus partnerriikide ja

ettevõtjate vahel. Välisturgudel on üha suurenev tähtsus erinevatel kvaliteedi ja

jätkusuutlikkuse sertifikaatidel ning märgistel. Seetõttu on vajalik laia välisturgude

säilitamiseks ning eksporditavate koguste suurendamiseks sertifitseerimise soodustamine.

Riigiti erinevad tarbijaskonna eelistused, mistõttu tuleb toetada näiteks turu-uuringuid toodete

kohandamiseks konkreetsetele sihtturgudele.

Tehnoloogia arengu parem rakendamine töötlemises. Uued tehnoloogiad annavad paremad

võimalused tootearenduseks, et kohaldada tootevalikut tarbija muutuvatele eelistustele.

Tootearendus on tihti kalliks ja vähestes ettevõtetes tegeletakse teadliku ja järjepideva

tootearendusega. Kerkimas on esile tootearenduse ja tooraine väärindamise soodustamine, mis

tagaks stabiilse tarne kaubanduskettidesse ning kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega

toodangu. Tehnoloogia ja seadmestiku puudumine ei võimalda ettevõtetel valmistada kõrgema

lisandväärtusega tooteid. Kõrge kvaliteediootusega ostjateni jõudmine tagab parema

väljamüügihinna. Infoühiskonna areng võimaldab kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi

kasutusele võttes lihtsustada tootmise ja töötlemise protsessi ning minna uudsete teenuste

kaudu lõpptarbijale lähemale. Suuremat rolli on omandamas e-kaubandus, mistõttu nõuab see

suuremat tähelepanu konkurentsis püsimiseks. Suureks väljakutseks on ressursikasutuse

tõhustamine töötlemisest turustamiseni seda nii energia kui ka töötlemises kasutatava

ressursikasutuses laiemalt. Selleks tuleb kasutusele võtta uusi keskkonnasõbralikke

tehnoloogiad ja kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Töötlemise vallas on oluline

võimalikult palju väärindada toorainet. Lisaks tekkivate tootmisjääkide maksimaalsele

väärindamisele tagab lisasissetuleku väheväärtuslike liikide ja võõrliikide kasutuselevõtt. See

aitab leevendada tooraine puudust töötlemisüksustes, kus aastaringselt tegevust ei toimu.

Toiduks sobimatust toorainest on võimalik valmistada tooteid, mida pakkuda toorainena

teistele majandussektoritele ja vähendada toidujäätmete teket.

Parandada investeeringute tegemiseks töötlemissektorile ligipääsu finantsvahenditele.

Krediidiandjad ei tunne valdkonnas tegutsevate ettevõtte eripärasid ja ei arvesta nendega ning

see on aastatega süvenenud. Turutõrked on tekkinud laenude kättesaadavusega, mis takistab

ettevõtjate investeeringuplaanide elluviimist. Näiteks tulenevalt püügihooaegadest peavad

tööstused ostma hooajaliselt suurte partiidena toorainet oma ladudesse, mida krediidiandjad

üldjuhul ei mõista. Investeerimislaenude lühike tagasimakseperiood ei võimalda töötlejatel

investeeringuid kiiresti tagasi teenida [8]. Juurdepääs sobivatele finantsteenustele on Euroopa

EN 23 EN

Policy

objective Priority Justification

Liidu riikides küll erinev, finantsvahendite kättesaadavust peetakse üsna piiratuks eriti väikese

ja keskmise suurusega ettevõtetel. Rahastamisvahendite rakendamisel tehtavate

investeeringute kaudu vähendatakse kahjulikku mõju keskkonnale ja suurendatakse

ressursside tõhusamat kasutamist [9]. Kalapüügi- ja vesiviljelussektori

tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine. Toodete kvaliteedi tõstmisele ja

stabiilse toodetega varustamise tagamisele aitab kaasa ühistegevuse soodustamine kalapüügi-

ja vesiviljelustoodete tootjate turujõu suurendamiseks. Selleks, et tootjaorganisatsioonid

saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise poole, koostatakse tootmis- ja

turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid. Tuleb

tagada, et tootjaorganisatsioonide liikmed tegeleksid kalapüügi ja vesiviljelusega

jätkusuutlikult, parandaksid oma toodete turule laskmist, koguksid teavet ning püüaksid

suurendada oma sissetulekut. See võimaldab ka väikesemahulistel tootmisüksustel suurendada

turujõudu ning tõsta kasumit.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine. Globaalne kalatarbimise kasv

on ajendanud tootjaid rohkem tarbijate eelistustega kohanema ja neile reageerima. Töötlejad

peavad arvestama, kuidas tarbijad tooteid valivad, ostavad, valmistavad ja söövad. Üha enam

eelistatakse mugavamalt tarbitavat kala (nt värske ja jahutatud filee, tervislikud innovaatilised

valmistooted, jne), mis on kättesaadav konkurentsivõimelise hinnaga. Üles kerkivad

väljakutsed kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamisel tarbija teadlikkuse tõstmisel ja

tarbimise suurendamisel. Tarbija teadlikkus värske ja kvaliteetse tooraine kättesaadavuse ning

erinevate valmistamisviiside osas suurendab tarbimist ja soodustab tarbija ja toodete pakkuja

kokkusaamist. Muuhulgas on oluline rõhutada ka kohaliku toodangu tarbimist. Kohalikul

toodangu lühem tarneahel tagab omakorda väiksema keskkonna jalajäle. Kavas on jätkata

teavitustegevusega, et tarbijad saaksid teha tervislikke ja kestlike toiduvalikuid kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimisel.

Erinevatele turgudele jõudmine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja

tootegruppide lõikes. Tarbimise suurendamisel on oluline roll tootearendusel, kus arvestatakse

tarbijate soovide ja vajadustega. Tarbija teadlikkuse tõstmine ja tarbimise suurendamine loob

paremad võimalused nii kohalikule kui ka välisturule sobiva sortimendi pakkumiseks ning

seetõttu tuleb arvestada tarbijate soovidega. Tarbijad eelistavad regiooniti erinevaid tooteid

ning kaubanduses tuleb tarbija köitmiseks lisaks traditsioonilistele toodetele pakkuda ka uusi

maitseelamusi.

EN 24 EN

Policy

objective Priority Justification

Tarbija tahab rohkem teada, kuidas toitu toodeti ja milline oli sellega kaasnev keskkonna- ja

ühiskondlik mõju. Tarbija soovib teha rohkem teadlike valikuid, mida lihtsustavad kestlikkuse

ja kvaliteedi sertifikaadid ja märgiseid toodetel ja infotehnoloogia areng.

Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamise valdkonnas on oluline leevendada

negatiivseid mõjusid erakorraliste sündmuste korral, et tuua leevendust turustamisraskustesse

sattunud ettevõtjatele. Erandlike sündmuste korral tuleb võimaldada saamata jäänud tulu või

lisakulude hüvitamist ettevõtjatele.

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet töötlemises. Innovatsiooni kaudu saab

suurendada töötlemissektoris teadmisi säästlikust ja kasumlikust majandamisest. Ettevõtte ja

sektori ülese innovatsiooni ning teadus-arendustegevuste kaudu tuleb aina rohkem pöörata

tähelepanu toorme väärindamisele kui ka turustamisele. Üha enam vajatakse sisendit kuidas

maksimaalsel hulgal toorainet töötlemisprotsessis kasutusele võtta ning uute toodete ja

tootearenduse sh tootedisaini edendamiseks. Ühtlasi annab see lisavõimalused

väiketöötlejatel, kus kasutamata töötlemisvõimaluste paremale kasutusele võtmisel saab

püügivälisel ajal töödelda ning arendada välja seni kasutamata ressurssidest tooteid. Ettevõtjad

vajavad teadusasutustelt sisendit, mida on võimalik koheselt tootmisprotsessis rakendama

hakata. Olulisemaks on muutumas lühiajalised projektid, et liikuda kiirelt kaasa tehnoloogilise

ja digitaalse arenguga ning tarbijate kasvavate sooviga uute toodete ja tootearenduse vallas.

Läänemere regioonis peetakse teadusasutuste ja sektori vahelist suhtlust piirkonna

arengupunktiks [10]. Innovatsiooni ja teadus-arendustegevusi pärsib ebapiisav

teaduspotentsiaali kaasamine, muuhulgas ka välismaalt. Kuna välismaine teadmussiire on

ettevõtjatele kallis, jääb sektoris vajaka teadmistest spetsiifilistes valdkondades ning

rakendusteaduste paremas ärakasutamises. Innovatsiooni edendamiseks peab panustama

töötlemissektoris tegutsevate ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööle. Teadus- ja

arendustegevust kaasates leitakse ning rakendatakse töötlemises ja turustamises lahendusi

andmaks lisandväärtust, olla innovaatiline, keskkonnasäästlik ning konkurentsivõimeline

praegustel ja uutel turgudel.

SOTSIAAL-MAJANDUS

EN 25 EN

Policy

objective Priority Justification

Edendada teadmussiiret töötlemises. Töötlemissektoris on oluline luua võimalused

ettevõtjate ja teadlaste vahelisele koostööks ning võimaldada vajalike uuringuid ja

katseprojektides osalemist. Tagamaks töötlemissektoris kvalifitseeritud töötajate olemasolu on

näiteks nõustamisteenuste, täiendkoolituste kaudu võimalik tuua sektorisse kvalifitseeritud,

heade taustateadmistega ning kogemustega eksperte. Ainuüksi tehnoloogiliste uuendustega

kursis olemisest ei piisa, et tekiks arusaam, kuidas need uuendused organisatsioonile

kasulikud võiksid olla. Oluline on omandada tööriistu, mis aitavad uuendusi paremini ümber

mõtestada. Oskuste suurendamine aitab tõsta sektoris töötavate inimeste kaudu

majandusvaldkonna konkurentsivõimet.

[1] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti

Maaülikool, 2020.

[2] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.

[3] Kalakasvatuste veesaaste arvestusmetoodika väljatöötamine. Aqua Consult Baltic OÜ,

2012

[4] Commission Staff working document SWD(2020)206

[5] Commission Staff working document SWD(2020)206

[6] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate

meetmete väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019.

[7] ELi tegevuskava „Õhu, vee ja pinnase nullsaaste suunas“ COM/2021/400 final

[8] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti

Maaülikool, 2020.

[9] fi-compass study on the use of EMFF financial instruments, Final report June 2021.

[10] Commission Staff working document SWD(2020)206

5. Europe

closer to

citizens

3.Enabling a sustainable blue economy in

coastal, island and inland areas, and fostering

the development of fishing and aquaculture

communities

Erieesmärk – Aidata kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku-, saare- ja

sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku

arengu soodustamisele

MAJANDUS

EN 26 EN

Policy

objective Priority Justification

Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust. Eesti

ranna ja sisevete kalandus on väga sesoonse iseloomuga ning kalurid saavad oma tulu

kalandusest ca 4-5 kuu jooksul, samuti takistavad kalurite püüke ilmastikuolud. Paljud kalurid

seisavad igal kevadel valikute ees, kas tegeleda kalapüügiga või saada tulu palgatööst mõnel

muul alal. Uute tegevusalade kasutuselevõtmine annab kaluritele võimaluse kujundada endale

välja lisategevusalad, millega on võimalik endale tulu teenida ajal mil kalapüük on võimatu

või ei ole kalapüügiga majanduslikult mõttekas tegeleda. Kaluri tegevusalade

mitmekesistamine integreerib kalandussektorit piirkondade majanduse teiste harudega ning

võimaldab kasutusele võtta piirkondade teisi looduslikke ressursse ja arendada sinimajandust,

jätkusuutlikku rannikuturismi sh teenuseid mis on suunatud harrastuskalapüüdjatele.

Majandustegevuse mitmekesisus on oluline argument noorte toomisel kalandussektorisse, sest

täiendavate tegevuste väljaarendamine suurendab sektori atraktiivsust ning pakub tihtipeale

hõivet ka kalurite pereliikmetele. Samuti aitab investeerimisvõimekuse suurendamine ranna ja

sisevete kaluritel paremini kasutusele võtta vähese kasvuhoonegaaside heitega ja

alternatiivenergia allikaid ning paremini toime tulla kliimamuutuustest tulenevate riskidega

Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada

ühistulist majandustegevust. Praegusel hetkel on kala väiketöötlemine kalurite hulgas vähe

juurdunud, enamjaolt müüakse saagid ära töötlemata kujul kas otse kokkuostajale, töötlejale

või kala tarbijale. Ranna ja sisevete kalurite poolt püütud saakide töötlemine võimaldab

kaluritel saada oma toodangust suuremat tulu ning võimaldab kontrollida kogu tootmisahelat

püük – hoiustamine – töötlemine – müük. Viimastel aastatel on kõigis kalanduspiirkondades

täheldatud kala väärindamise kasvu rannakalurite poolt. Selle tõestuseks on ka EMKF-i

projektitoetused, mille sisuks on kala ja kalatöötlemisseadmete, külmikautode, kala

turustamiseks vajalike seadmete, külmkambrite ja külmikute jms soetamine. Variatiivsus on

väga suur, kuid trend on ühene - kaluritel on huvi kala väärindamise vastu. Tekkinud on

arvukalt ettevõtteid, kes väärindavad kogu oma saagi ja teostavad kala kokkuostu ka teistelt

kaluritelt. Kala väärindamine tõstab hinnanguliselt kala hinda 2-5 korda, sõltuvalt kalaliigist ja

väärindamise viisist. Kala väärindamine on toonud kohaliku kala paremini turule ning on

vähendanud kalurite sõltuvust kala kokkuostjatest. Tarbijate kasvav huvi kohaliku kala ka

sellest valmistaud toodete vastu loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning

soodustab väikeste kuid kvaliteetsete kalakoguste otseturustamist otse tarbijale.

Rannakalanduses saadakse suur osa saakidest suhteliselt lühikese aja jooksul, seega on

rannakalurite võimalused oma saake ja neist tehtud tooteid suhteliselt keerukas turustada

EN 27 EN

Policy

objective Priority Justification

juhtudel kus klient eeldab aastaringset varustatust. Teisalt on kalurite püügiperiood väga

aktiivne ning kala töötlemisele ei jää lihtsalt aega. Lahenduseks on ühistulise

majandustegevuse arendamine, kalurid saaksid püüda kala, kuid toodete valmistamiseks,

turundamiseks, transpordiks jne palgatakse ühiselt töötajad. Ühistulisel alustel tegutsemine

aitab kaluritel HORECA sektorile ja suurematele kaubanduskettidele stabiilselt pakkuda

kohalikku kala ja kalatooteid suurendades seega oma konkurentsivõimet import kalatoodete

vastu.

Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust. Kohaliku tähtsusega

väikesadamate arendamine ja multifunktsionaalsuse suurendamine loob juurde lisateenused

mis võimaldavad sadama omanikel katta halduskulusid. Laia teenusspektriga sadamate

olemasolu piirkondades on eelduseks ranniku ja mereturismi hoogsamaks arenguks ning

muude sinimajanduse harude kasutuselevõtmiseks. Väikesadamate arendamine on oluline ka

kohaliku rannaelu identiteedi säilitamiseks ja suurendamiseks. Väikesadamad on tihti

kohalikule kogukonnale oluline maamärk ja kogunemiskoht kus korraldatakse erinevaid

sündmusi. Investeeringud väikesadamate taristusse vähendavad ka kliimamuutustest

(ekstreemsed tormid, veetaseme tõus, üleujutused jms) tulenevaid riske. Senine praktika on

näidanud, et väljaarendatud väikesadam ei täida ainult kalanduslikku eesmärki vaid aitab

kaasa ka teiste majandusharude arengule piirkonnas.

Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades. Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei

suuda konkureerida import kalatoodetega, üheks põhjuseks on kalurite toodangu ühetaolisus,

peamiselt keskendutakse kala fileerimisele, suitsutamisele, kuivatamisele ja soolamisele.

Investeeringud tootearendusse, et rikastada tootevalikut ja seni vähest kasutust leidnud

kalaliikide näiteks: särg, nurg, koger jne töötlemisse võimaldab kaluritel oma toodete

sortimenti rikastada ning paremini ära kasutada tarbijate huvi kohaliku kala ja sellest

valmistatud toodete vastu. Seni on vähe kasutatud rannikumeres kasvavaid vetikavarusid,

koostöös teadlastega tuleb välja töötada keskkonnasõbralikud vetikavarumise ning vetikate

kasutamise viisid. Uute teenuste ja toodete arendamine võimaldab kaluritel paremini

kasutusele võtta piirkondade sinimajanduse ja rannikuturismi ressurssi.

Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia

tehnoloogiaid ja leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju. Süsinikneutraalsete

taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine ja kasvuhoonegaaside heite vähendamine on

horisontaalne teema kogu kolmandas prioriteedis ja hõlmab kõikki kalandus ja

rannakogukondasid. Süsinikneutraalsete taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmine on

EN 28 EN

Policy

objective Priority Justification

kulukas ettevõtmine ning ranna ja sisevete kaluritel puuduvad vahendid investeeringute

tegemiseks. Ometigi mõjutab kasvuhoonegaaside liigsest emiteerimisest tulenev kliima

soojenemine just enam kalandus ja rannakogukondasid. Suurenevad ekstreemsetetest

tormidest tulenevad ohud ning vee soojenemine võib merest viia kalanduskogukondadele

majanduslikult olulised kalaliigid. Vee soojenemisest tulenevad muutused mõjutavad

kalavarude kõrval ja ranna ja sisevete keskkonda tervikuna, temperatuuri tõus põhjustab

orgaanilise aine intensiivsemat lagunemist, seeläbi väheneb hapniku hulk vees mis omakorda

soodustab mürgiste vetikate vohamist vees. Tulemuseks on rikutud vesi, lõhnareostusega

rannad, rikutud kalastuskohad harrastuspüüdjatele, halvenev keskkond ja vähenevad

turismitulud. Lisaks on fossiilset päritolu energia hind viimastel aastatel väga kõikuv ning

mõjutab oluliselt kalurite majandustegevust. Seega on investeeringute toetamine

süsinikneutraalsete alternatiivsete energiate kasutuselevõtmiseks kahesuunaline. Ühelt poolt

väheneb kasvuhoonegaaside emisioon, mis vähendab kliimasoojenemist, teisalt aitab

investeeringute toetamine vähendada kalurite kulusid, parendada energiaga varustuskindlust ja

suurendada kalurite vastupanuvõimet võimalikele keskkonnakriisidele. Kliimamuutustest

tulenevad ohud mõjutavad otseselt kalanduskogukondadele nii vajalikku sadamataristut.

Ranna ja sisevete kalurite kasutuses olevad väikesadamad asuvad üldreeglina madalates

rannikuvetes ning on vastuvõtlikud ekstreemesetele tormidele. Näiteks võib üksainus

ekstreemne torm kanda väikesadama täis liiva ja meresetteid ning sadam võib väga lühikese

aja jooksul muutuda täiesti kasutuskõlbmatuks, samuti tuleb ekstreemsete ilmastikuolude

valguses üle vaadata laevade ja tööohutus sadamates. Sadamate haldajate investeeringute

toetamine on samuti kahesuunaline, ühelt poolt investeeringud turvalisemasse

sadamataristusse vähendab ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid riske, teisalt

investeeringud süsinikneutraalse taastuvenergia tehnoloogiate kasutuselevõtmise toetamine

vähendab kasvuhoonegaaside emissiooni ning hoiab kokku sadamahaldajate kulusid.

KESKKOND

Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine. Kohaliku tähtsusega kudealad on halvas

olukorras ning nende taastamine on mereelustiku bioloogilise mitmekesisuse tagamisel ja

kalavarude looduslikul taastootmisel olulise tähtsusega, eriti tuleb tähelepanu pöörata oluliste

liikide nagu koha, meriforell, lõhe, haug jne kudetingimuste parandamisele . Kohalike arengu

strateegiate rakendamisel taastamiseks valitud kudealad on reeglina suhteliselt väiksese

investeeringumahuga, kuid see ei vähenda sugugi nende tähtust kalavarude jätkusuutlikkuse

tagamisele. Kunstkoelmute rajamise toetamine Pärnu lahte ja Matsalu lahte aitab kaasa koha

EN 29 EN

Policy

objective Priority Justification

varude paranemisele looduslikul teel. Prioriteedis 3 on oluliselt laiendatud

keskkonnategevuste fookust, lisaks kudealade taastamisele näeme vajadust tegeleda

keskkonnaküsimustega laiemalt. Fookuse laiendamine võimaldab tegevusgruppidel läheneda

keskkonnaprobleemide lahendamisele kompleksemalt näiteks: kohaliku tähtsusega kudeala

taastamine koosmõjus mereprügi kogumisega. Keskkonnategevuste fookuse laiendamine aitab

projektide algatamisse ja elluviimisesse kaasata enam keskkonnahoiuga tegelevaid

organisatsioone ja huvigruppe. Laiem fookus võimaldab efektiivsemalt läbi viia erinevaid

koolitusi ja infopäevasid, et paremini tutvustada huvigruppidele fondi eesmärke ja võimalusi.

Parendada keskkonna seisundit ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest

ja siseveekogudest. Oluline on tähelepanu pöörata keskkonna üldisele seisukorrale, lahendus

tuleb leida kasutusest välja läinud ja amortiseerunud püügivahendite kogumisele ning

ümbertöötlemisele või siis hävitamisele. Olulist tähelepanu tuleb pöörata kalapüügil tekkivate

mittebioloogiliste jäätmete kogumisele ning hüljatud või kaotatud püügivahendite

vähendamisele meres ja siseveekogudes. Eestis on välja kujunenud hea väikesadamate

võrgustik mis on heaks aluseks mereprügi kogumise taristu loomiseks.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Kalanduskogukondade arengu soodustamine. Viimasel kümnendil on kõige enam ranna ja

sisevete kalandust mõjutanud kalanduspiirkondade moodustamine. Eestis tegutseb kaheksa

kalanduspiirkonda mida haldavad kohalikud tegevusrühmad, kõik tegevusrühmad tegutsevad

juba üle 10 aasta ning on välja kujundanud püsivad institutsioonid ühingute igapäevaseks

juhtimiseks ja EL programmide rakendamiseks piirkondades. Kõigi tegevusrühmade tegevuse

aluseks on kohalik arengustrateegia mis on koosatud silmas pidades kohaliku piirkonna

eripära ja vajadusi. Kõikide piirkondade strateegiad on laiapõhjalised ning arvestavad kõigi

sektorite arenguvajaduste ja potentsiaaliga integreerides kalandust kui tegevusharu piirkonna

teiste tegevusaladega. Kalanduse tegevusrühmade CLLD alt üles põhimõttel rakendamise on

ranna ja sisevete kalanduse arendamisel otsustava tähtsusega nii siseriiklikult kui

rahvusvahelisel tasandil. EL Läänemere strateegia sedastab, et kohalikel CLLD põhimõttel

toimivatel tegevusrühmadel on oluline roll kalandusest sõltuvate kogukondade tugevdamisel,

et arendada sinimajandust ja läheneda ühtsete põhimõtetega keskkonnaprobleemidele.

Kalanduse tegevusrühmad saavad oluliselt kaasa aidata kalapüügiga seotud

keskkonnasäästliku turismi ja rannikuturismi arendamisele ning sinimajanduse arendamisele

ning keskkonnahoiule suunatud meetmete väljatöötamisele mis on ühtsed kogu Läänemere

piirkonnas. Tegevusrühmade tegevus aitab tuua ranna ja sisevete sektorisse uusi nooremaid

EN 30 EN

Policy

objective Priority Justification

kalureid ning laiemalt tegeleda piirkondade probleemidega, merelise infrastruktuuri

arendamine ja kala tarbimise propageerimine. Tegevusrühmad on ka olulised Eesti

rannikupiirkondade ja kalurkonna identiteedi kujundajad, koostöös taotlejatega korraldatakse

kalandust, merendust ja rannaelu propageerivaid ja tutvustavaid sündmusi, toetatakse

kalandusalase pärandkultuuri ja traditsioonide säilitamist. Tegevusrühmad osalevad aktiivselt

kalandusalase õigusloome väljatöötamisel ja teavitavad oma piirkonna kalureid kavandavatest

seaduse muudatustest samuti esindavad tegevusrühmad oma piirkondade kalureid kohalikul ja

üleriigilisel tasandil. Koostööprojektide raames tutvustatakse piirkonna kalandusettevõtjatele

teiste piirkondade ja EL liikmesriikide piirkondade parimaid praktikaid kalandusfondi

rakendamisel. Organiseeritakse erialaste ja toidumesside külastusi, et pakkuda kaluritele

kalapüügi, meresõidu ja kala töötlemise alaseid uusi teadmisi. Kohalike strateegiate

rakendamises teostavad tegevused pakuvad sissetulekute suurendamise võimalust

rannapiirkondades laiemalt, tegevused võimaldavad paremini kasutusele võtta kohalikku

ressurssi ( pilliroog, vetikad, ravimuda jms). Rannikualade elavdamine aitab kaasa ranna ja

sisevete kalanduse jätkusuutlikule arengule ja integreerib kalandust kui ettevõtlusalal teiste

tegevusaladega. Ettevõtluse arendamine pakub tööd ja sissetulekut kohapeal ning aitab

otseselt kaasa väljarände vähenemisele rannapiirkondadest.

Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi. Eesti ranna ja sisevete kalurkonna

teadmised ettevõtluse arendamiseks ei ole piisavad. Teadmised mida ranna ja sisevete

kalurkond vajavad puudutavad eelkõige turundust ja tootearendust ning finants ja

digitaalvaldkonda. Teadmiste arendamine aitab kaluritel paremini kasutusele võtta

piirkondade ressursse, juhtida oma ettevõtete majandustegevust paremini kasutada

investeeringutoetusi ja võtta kasutusele digitaalseid müügiplatvorme oma saakide ja toodete

turustamiseks. Teadmiste suurendamisel on oluline roll kohalikel kalanduse tegevusrühmadel,

kes tunnevad oma piirkonna kalurite vajadusi teamiste osas ning suudavad leida parimaid

viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks. Teadmiste arendamine on oluliseks

teguriks sissetulekute suurendamisel.

EN 31 EN

1. Programme strategy: main development challenges and policy responses

Table 1A: SWOT analysis & needs

Priority SWOT analysis

1.Fostering sustainable fisheries and the

restoration and conservation of aquatic biological

resources

Strengths

1. Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave

(erieesmärgid 1, 4 ja 6)

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudis tegeletakse Läänemere ökosüsteemide toimimise uurimisega, selles

leiduvate veeorganismide ja -keskkonna seisundi hindamise ja prognoosimisega, mereelustiku

ratsionaalse kasutamise ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsega. Eesti Mereinstituut pakub teaduslikku

teavet Läänemere keskkonna pikaajalisel säästliku kasutamise korraldamisel ning panustab merealade

ruumilisse planeerimisse. Lisaks on teadusasutus osalenud Keskkonnaministeeriumi lepingupartner Eesti

riikliku kalanduse andmekogumise programmi täitmisel ning on teinud seda kohustuse algusest alates.

Kõik riikliku tööplaani raames tehtavad tööd vastavad Rahvusvahelise Mereuuringute nõukogu (ICES)

soovitustele. Eesti Mereinstituudi teadlased võtavad osa ICESi töögruppidest, kus tegeletakse varude

seisundi hindamise, metoodikate väljatöötamise ja hinnangute andmisega.[1] Eesti mereinstituudi

kasutada on kuus välibaasi ja neli erinevat laborit.

Eesti Maaülikooli hüdrobioloogia ja kalanduse õppetoolis tegeletakse siseveekogude seisundi ja

bioloogiliste ressursside (sh kalavarude) hindamisega ning siseveekogude ökoloogia, ökotoksikoloogia

ja kliimamuutuste mõju uurimisega. Teadusasutus hindab kalanduse riikliku andmekogumise programmi

raames angerjavaru seisundit sisevetel ning võtavad osa ICESi angerja töörühma (WGEEL) tööst.[2]

Maaülikool koolitab spetsialiste kalanduse ja vesiviljeluse sektorile nii bakalaureuse-, magistri- kui ka

doktoriõppe tasemel. Eesti Maaülikoolil on vesiviljeluse õppetooli juurde kuuluv PTA tegevusloaga

vesiviljeluse katsebaas ning hüdrobioloogia ja kalanduse õppetooli juurde kuuluv Limnoloogiakeskus.

Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud, mitmeastmelist

merendusalast haridust andev ning valdkondlikku teadus- ja arendustegevust viljelev kompetentsikeskus

Eestis. Teadusasutus osaleb kalanduse riikliku andmekogumise programmi uute kontrollimeetodite

väljatöötamisel. Eesti Mereakadeemial on kaasaegne simulaatorikeskus ja laboripark. Laboreid ja

simulaatoreid kasutatakse nii kõrgharidusõppes kui ka täienduskoolitustel ja ettevõtetele teenuste

pakkumiseks. Tallinna Tehnikaülikool on lisaks spetsialiseerunud kliimamuutuste, keskkonnakaitse,

süsinikuneutraalsuse, taastuvenergeetika, bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele jne. Meresüsteemide

instituudis tegeletakse alus- ja rakendusuuringutega Läänemere füüsikaliste ja biogeokeemiliste

protsesside tundmaõppimisel ja modelleerimisel lähtuvalt atmosfääri, maismaa ja inimtegevuse

EN 32 EN

mõjudest. Põhitemaatikaks on Läänemere vee- ja ainevahetusprotsessid, pelagiaali ökosüsteemi struktuur

ja seisundi muutused ning rannikumere dünaamika ja optika muutuvates kliimatingimustes.

Tallinna Ülikooli Loodus- ja Terviseteaduste instituut viib läbi õppe-, teadus-, arendustööd ja

loometegevust loodusteaduste ja jätkusuutliku arengu akadeemilises suunas. Teadustegevuse fookuses

on ökoloogilised uuringud, loodusteaduslikud alus- ja rakendusuuringud, keskkonnamõju hindamine

ning koostöö säästva arengu põhimõtete teema integreerimiseks haridussüsteemi ja

ühiskonnakorraldusse. Kalanduse jaoks viiakse selles instituudis läbi makrovetikatest ja teistest

mereorganismidest pärineva biomassi väärindamise rakendusuuringutega.

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuses on biotehnoloogia ja toiduteaduse keskus, mille

põhisuundadeks on tootearendus ning tehnoloogiliste probleemide lahendamine. Kalanduse jaoks

olulised tegevusalad on bioprotsesside ja kultiveerimistehnoloogiate optimeerimine, kõrge

läbilaskevõimega keemiline, füüsikaline ja mikrobioloogiline analüüs, funktsionaalsete toodete

arendamine, toidu kvaliteedi stabiilsuse hindamine ja tehnoloogiaalane konsultatsioon. Biotehnoloogia

vallas korraldatakse ka täiendkoolitusi.

2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus) tagab püügiõiguse omanikule

stabiilsuse (erieesmärk 1)

Püügivõimalused jaotatakse kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate vahel. Kui kehtestatud

püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses jaotatakse

püügivõimalused nende taotlejate vahel, kes on eelmisel kolmel aastal vastavaid püügivõimalusi

õiguspäraselt omandanud, ajaloolise püügiõiguse arvutamise meetodi alusel. See tagab püügivõimaluste

jaotamisel läbipaistvuse ja stabiilsuse ning kutselise kalapüügiga tegelevatele isikutele kindluse

pikaajaliste investeeringuotsuste tegemisel.

Kalapüügiloa omanike arv ei ole aastate lõikes oluliselt muutunud. Kutselise kalapüügi registri

andmetele oli 2017. aastal Läänemere traalpüügis loa omanikke 23 ja kaugpüügis 3, rannapüügis 1153 ja

siseveekogudes 317. 2018. ja 2019. aastal oli Läänemere traalpüügis loa omanikke vastavalt 22 ja 20,

kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ja 1187 ning siseveekogudes 319 ja 340. Loa omanike arv 2020. aastal

oli Läänemere traalpüügis 21, kaugpüügis 3, rannapüügis 1179 ning siseveekogudes 333.

3. Eestil on ligipääs erinevatele kalavarudele ja püügivõimalustega struktuurses tasakaalus olev

kalalaevastik (erieesmärk 1 ja 3)

Eestit iseloomustab pikk rannajoon (3794 km) ja siseveekogude rohkus (Eesti territooriumist 5%

moodustavad järved ja tehisveekogud). Vooluveekogusid on Eestis üle 7000, millest üle 100 km

EN 33 EN

pikkuseid jõgesid on 10.[3] Eesti vetes elutseb hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on

mageveekalad, poolsiirdekalad või siirdekalad. Eesti rannikuvees elutseb umbes 30 erinevat kalaliiki.

Kutselistele kaluritele on majanduslikult olulised kalaliigid siseveekogudel eelkõige koha ja ahven mis

annavad sisevete kaluritele peamise osa nende sissetulekust, sellele järgneb latikas ning väikejärvedel ka

angerjas. Rannikumeres tegutsevatele kalurite majanduslikult oluliste kalaliikide jaotus on piirkonniti

erinev. Liivi lahes püüdvatele kaluritele annavad peamise sissetuleku ahven, koha, meritint ja räim.

Väinamere piirkonnas ahven, haug, lest. Soome lahe piirkonnas seevastu lõhi, meriforell ja räim.

Jääalusel püügil on enim tulu pakkuvad liigid nii sisevete kui rannikumere püügil ahven, koha, haug ja

latikas. Eestil on püügivõimalused ka Loode-Atlandil (NAFO) ja Kirde-Atlandil (Teravmäed ja NEAFC)

Lisaks püüab kaugpüügilaevastik nii Loode- kui ka Kirde-Atlandil reguleerimata liike ning teiste riikide

käest oleme saanud kasutada püügivõimalusi Gröönimaa vetes. Peamiseks sihtpüügiliigiks (2020. a

moodustas 62% kogu kaugpüügi saagist) on harilik süvameregarneel ehk krevett, mida püütakse nii

Teravmägedel, Grööni vetes kui ka NEAFC vetes. Muud peamised püütavad liigid on erinevad

põhjaliigid nagu tursk, meriahvenad, süvalest, karelest.

Kalalaevaregistri andmetel oli 1. jaanuari 2022. aasta seisuga kaugpüügi segmendis seitse laeva. Viis

laeva püüavad peamise sihtliigina krevetti ja kala ning kaks laeva ainult kala. Laevade keskmine pikkus

on 61 meetrit, keskmine vanus 30 aastat. Kaugpüügis viimase 10 aasta jooksul ettevõtjate arvus ega

püügivõimaluste jaotuses muutusi toimunud ei ole. Vahepealsel perioodil vähenenud kalalaevade arv on

viimastel aastatel püsinud stabiilsena (8 laeva 2009. a, 5 laeva 2018. a ja 2020. a 7 laeva).

Läänemere traalpüügisektoris on perioodil 2009-2020 oluliselt vähenenud nii kalapüügiloa omanike arv,

laevade arv kui ka laevastikusegmendi püügivõimsus (Läänemere traalpüügist viidi perioodil 2006-2014

toetuse abil välja 60 kalalaeva). Läänemerel kasutatakse traalpüügiks 1. jaanuari 2022. aasta seisuga 26

aktiivset üle 12 m pikkust traallaeva. Eesti kaugpüügi ja traalpüügisektori kalalaevastiku püügivõimsus

on struktuurses tasakaalus kasutada olevate püügivõimalustega.

Läänemere rannapüügis ja siseveekogudel on kalapüügiloa omanike arvu ja kontsentratsiooni muutused

olnud erinevad. Võrreldes 2019. aastaga kasvas laevade arv rannapüügis 179 aluse võrra, olles 2022.

aasta alguses 1896 laeva. Peamasina koguvõimsus ja kogumahutavus suurenesid laevade arvu

muutustega seoses minimaalselt (83 Kw ja 103 GT). 2022. aasta alguse seisuga oli meresegmendis

kokku 1919 kalalaeva. Sisevete laevu oli 2022. aasta alguse seisuga kokku 504. Eesti rannapüügi

eripäraks on see, et kalurid kasutavad püügiks erinevad kodulähedaseid püügipiirkondasid, ning püügiks

kasutatavaid väiksemaid aluseid transporditakse autoga maismaad mööda, kasutades selleks spetsiaalseid

paadihaagiseid. Selline püügikorraldus on kalurile majanduslikult kasulikum ning hoiab kokku püügile

kuluvat aega. Rannapüügil ja siseveekogudel kasutatakse peamiselt passiivpüüniseid, mistõttu

kalalaevastiku suurus püügikoormust ei mõjuta. Traditsiooniliselt on jääalune püük on levinud rohkem

siseveekogudel kus jääkate tekib varem ja püsib kauem kui rannikumeres, üldreeglina saab

EN 34 EN

siseveekogudel jääaluse püügiga tegeleda 2 kuud, külmemate ilmade korral 3 kuud. Rannikumeres tekib

püsiv jääkate Eesti Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse andmetel jaanuaris ja püsib üldreeglina märtsi

alguseni. Jääalune püük on enam levinud Liivi lahes ja Väinameres tegutsevate kalurite hulgas.

4. Kalanduse järelevalveks on loodud toimivad struktuurid ja tehniline võimekus (erieesmärk 4)

Eesti on loonud haldusstruktuurid Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika raames toimuva tegevuse

kontrolli, inspekteerimise ja jõustamise tagamiseks. Kutselise kalapüügikvootide haldamise

(püügivõimaluste jaotamine, kalapüügilubade andmine ja kalapüügiandmete kogumine) ning aruandluse

eest vastutab Põllumajandus- ja Toiduamet. Põllumajandus- ja Toiduamet vastutab ka toiduohutuse,

toidu jälgitavuse ja ühise turukorralduse eeskirjade täitmise kontrollimise ja jõustamise eest. Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium Keskkonnaministeerium vastutab meetmete koordineerimise eest ja

ebaseadusliku, teatamata ning reguleerimata kalapüügi eest. Kalatoodete Eestisse importimise

püügisertifikaatide kontrollimise eest vastutab Maksu- ja Tolliamet. Politsei- ja Piirivalveamet vastutab

kolmandate riikide laevade tegevuse järelevalve eest ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata

kalapüügiga tegelenud laevade Eesti vetesse sisenemise tõkestamise eest. Transpordiamet vastutab

laevaliikluse seire ja laevade tehnilise järelevalve eest. Keskkonnaamet vastutab kalanduskontrolli eest

veekogudel ja sadamates ning teostab järelevalvet selle üle, kas turustatav kala on seaduslikult püütud.

Keskkonnaametis töötab 41 kalapüügijärelevalvega tegelevat inspektorit, kelle tööpiirkonnaks on kõik

Eesti veealad, kus kala püütakse. Kalapüügijärelevalve võimekuse ja efektiivsuse tõstmiseks on perioodil

2014-2020 toetatud järelevalve tehnika ja varustuse soetamist. Soetatud on 13 väikelaeva, 10

elektroonilist võrgusilma suuruse mõõtjat, 5 drooni ja 5 haagist.

Järelevalve tõhusaks toimimiseks on Eestis loodud kalalaeva püügiandmete elektrooniline esitamine ehk

elektrooniline raporteerimise süsteem (ERS). Elektroonilisse raporteerimise süsteemi sisestatakse

püügipäeviku ja lossimisandmed ning neid andmeid jagatakse Euroopa Liidu liikmesriikidega.

[1] Kalanduse riiklik andmekogumise programm

[2] Eesti kalapüügi- ja vesiviljelussektori andmete kogumise tööplaan 2022-2027.

Keskkonnaministeerium

[3] Eesti jõed. www.teadmiseks.ee

Weaknesses

1. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (erieesmärk 1)

EN 35 EN

Eestis on ettevõtjad valmis kasutama innovaatilisi lahendusi, kuid oma väiksuse tõttu ei ole neil sageli

võimekust tegeleda teadus- ja arendustegevusega, millest annab tunnistust ka vähene panus teadus- ja

arendustegevuse rahastamisse, mis on üks madalamaid ELs, moodustades 2019 aastal 0,89 % ja 2020

aastal 1% SKPst [1]. Lisaks mõjutab kalapüügisektori ettevõtjate panustamist innovatsiooni madalalt

kvalifitseeritud tööjõud, kellel puuduvad teadmised uute tehnoloogiate ja digilahenduste osas.

2. Kalanduse maine on madal (erieesmärk 1)

2020. aastal koostatud uuringu kohaselt on Eesti kutselise kalanduse maine elanikkonna seas langenud.

2020. aastal hindas mainet positiivselt 49% ja negatiivselt 27% elanikest, hinnangut ei osanud anda pea

kolmandik küsitluses osalenud vastajatest, mis annab tunnistust madalast teadlikkusest. 2017. aastal

koostatud uuringus hindas Eesti kutselise kalanduse mainet positiivselt 56% ja negatiivselt 28% [2].

2020. aasta uuringu põhjal 30% elanikest toetaks oma lähedase otsust end kalandusvaldkonnaga siduda

ja 39% mitte, 31% ei osanud hinnangut anda. Kui varasemalt on soovitajate ja mitte-soovitajate

proportsioonid olnud pea võrdsed, siis nüüdseks on mitte-soovitajate oma ülekaalus.

Lisaks hinnatakse kalanduse valdkonda nii ettevõtjate kui töövõtjate jaoks vähem perspektiivikaks kui

põllumajandust või maaettevõtlust.[2]

3. Kasutatavate püügivahendite vähene selektiivsus ja hülgekindlus (erieesmärk 1 ja 6)

Reeglina püüavad erinevad püügivahendid laiemat valikut liike ja laiemaid suurusjaotusi kui soovitud.

Kutselisel kalapüügil püütud väheväärtuslik kaaspüük, sh võõrliigid ja vigastuste või parasiteerituse tõttu

kaubandusliku väärtuse minetanud kala, on kaluritele pigem kulu- kui tuluallikas. Väikese

silmasuurusega mõrdadega püügil jääb püügivahendisse kalade noorjärke, kelle vabastamisel püünisest

eriti soojaveelisel perioodil kaasneb veekogusse tagasi lastud kalade hukkumine [3].

Kaaspüügiks loetakse ka imetajate ja lindude sattumist püügivahenditesse. Traalpüügile ei avalda hülged

erilist mõju. Rannakalanduses on aga hüljeste suure arvukuse tõttu probleem olemas [4]. Imetajate

sattumise korral püügivahendisse kannatab nii saak kui ka püügivahend ise ning püügivahendi

korrastamine ja puhastamine on aja- ja töömahukas. 2020. aasta Eesti rannikumere hallhüljeste arvukuse

loenduse tulemuseks on 5159 looma. 2021. a hukkus TÜ EMI hinnangul mõrdades 110 hallhüljest ja 20

viigerhüljest.

2020. aasta jahihooajal tohtis küttida 50 hallhüljest, lubatud kvoodist kütiti kokku 20 isendit. 2021. aasta

jahihooajal on lubatud küttida 55 isendit) [5]. Hüljeste poolt tekitatud kahjude eest on võimalik hüvitist

taotleda. Kalurile on püügivahendi rikkumise eest makstava toetuse taotlemine administratiivselt

EN 36 EN

koormav ja püünisesse sattunud hülge utiliseerimine kulukas, mida näitab vähene huvi toetuse

taotlemisel (2017. aastal maksti püügivahendite rikkumise hüvitist kogusummas 21 093 eurot).

4. Kalapüügisektori suur investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (erieesmärk 1)

Kalapüügisektori efektiivsust ja toodangu kvaliteeti mõjutab traalisadamate seisukord. Eesti on üks

väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks vajalikud sadamad on suures mahus erastatud.

Kui muudes riikides tehakse vajalikud investeeringud kohaliku riigi või omavalitsuse vahenditest, siis

Eestis on need kulutused erasektori kanda, mis asetab Eesti kalapüügisektori võrreldes teiste riikidega

märgatavalt ebasoodsamatesse konkurentsitingimustesse.

Kuna need investeeringud ei ole sageli kalapüügisektorile jõukohased, siis on sadamate taristud ja

seadmestik vananenud ning puuduvad vajalikud teenused. Näiteks puudub sadamates reeglina mereprügi

käitlemiseks vajalik infrastruktuur ja seadmed, mille soetamise vajadusele on hakatud suuremat

tähelepanu pöörama, kuna mereprügi avaldab negatiivset survet üldisele merekeskkonnale.

5. Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (erieesmärk 1 ja 2)

Eesti kalalaevad on kõrge vanusega, millest tuleneb suurem energiakulu ja puuduvad lahendused

alternatiivsete kütuste kasutamiseks ning parendamist vajavad töötingimused ja ohutus. 2020. aasta

lõpuks oli meresegmentides kalalaeva keskmiseks vanuseks 24 aastat (sh Läänemere traallaevastiku

puhul 33 aastat, rannapüügisegmendis 24 aastat ning kaugpüügis on kalalaevade keskmiseks vanuseks

28 aastat). Sisevete laevade keskmine vanus oli 2020. aasta lõpu seisuga 28 aastat. Praegu kasutuses

olevad jääaluse püügiga tegelemiseks vajalikud seadmed ja vahendid on vananenud ja ei taga vajalikku

tööohutust püügi korraldamiseks.

6. Kalapüügi nõuete rikkumiste suur osakaal keskkonna rikkumistest (erieesmärk 4)

Perioodil 2019-2021 on registreeritud 1433 kalapüügiseaduse rikkumisega. Kõikidest

keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetlustest moodustab vaatlusalusel perioodil

kalapüügivaldkond 38%. Sellele lisandub ebaseaduslike püügivahendite avastamine, mille puhul

rikkumise toime pannud isik ei ole tuvastatav. Kalapüügi tõsistest rikkumistest 22% on toime pandud

kutseliste kalurite poolt. Kalanduse järelevalve statistika kohaselt on 2021. aastal on registreeritud 24

kalapüüginõuete tõsist rikkumist neist merel 15 ja siseveekogudel 9.

7. Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist

(erieesmärk 6)

Koelmualasid kahjustavad tegurid jagunevad kaheks, looduslikud mõjutegurid ja inimtekkelised.

Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuutustega, maakerke, järvede ja vanajõgede loodusliku

vananemisega, mille käigus kalade koelmud kattuvad setetega ning toimub soostumine. Inimtekkelised

mõjutegurid on viimase pooleteise sajandi jooksul intensiivistunud, ilmnenud on ulatuslik koelmualade

EN 37 EN

kvaliteedi langus, nende pindala vähenemine või kohati täielik hävimine. Esmajoones on kannatanud just

vooluveekogudes paiknevad siirde- ja poolsiirdekalade koelmualad, mis on ulatuslikult vähenenud

vooluveekogude tõkestamise, vee kvaliteedi halvenemise, maaparandustööde käigus voolusängide

õgvendamise, vooluhulkade vähendamise ja muude mõjutegurite tõttu. Samuti võib negatiivse

mõjutegurina esile tuua jõgede paisutamise ning tõkestamise, mille tulemusena on hävinud suur osa

jõgede parimatest kärestikest ning suurele osale kudealadele on siirdekalade ligipääs tõkestatud.

Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks suudmete ummistumine ja kinnikasvamine [6].

8. Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (erieesmärk 6)

Kalapüügiga kaasnevaks keskkonnakoormuseks, mis mõjutab kalavarusid, on hüljatud püügivahendid

ehk kummitusvõrgud, mis püüavad kala edasi. Eeltoodud püügivahendite negatiivne mõju ökosüsteemile

on ajas suurenev, peamiselt vastupidavamate sünteetiliste materjalide kasutamise tõttu, mis peale

püügivahendi kadumist võivad veel aastakümneid kontrollimatult püüda majanduslikult olulisi kalaliike

(hüljatud püügivahendi püügivõimeks loetakse 6%) [7]. Lisaks tekib püügisektoris mittebioloogilisi

jäätmeid (näiteks plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid, kinnitusrihmad). Merelise prügi seire

Eesti rannikualadel 2019-2020 aruande kohaselt on plastprügi ülekaalukalt kõige levinumat tüüpi prügi,

mis on rannale ladestunud mereprügi hulgas, moodustades 65% prügi koguhulgast. Võrreldes eelneva

seireperioodiga 2017-2018, oli vastav osakaal 66% [8]. Soome ja Liivi lahe randades on seisund halb

ning Läänemere avaosa poole jäävates randades kesine. HELCOMi hinnangul on Läänemere-äärsetes

looduslikes olulise inimmõjuta randades keskmiselt 47 prügieset 100 meetri kohta, linnaliste alade

randades aga koguni 280 eset 100 meetri kohta [9].

[1] Statistikaamet

[2] „Elanike teadlikkus Eesti maaelu arengukavast ja Euroopa merendus- ja kalandusfondist“. Turu-

uuringute AS, Maaeluministeerium, 2021

[3] ”Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju

hinnang”. Mereinstituut, 2020

[4] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele

võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013

[5] Hülge küttimismahu kehtestamine 2021/2022 jahiaastaks. Keskkonnaameti 16.04.2021 korraldus nr

1-3/21/172

[6] „Koha kunstkoelmute paigutamine Pärnu lahte, koelmute kontroll ja hooldus 2015.a“. Eesti

Mereinstituut, 2015

EN 38 EN

[7] „Mahajäetud püügivahendite kaardistamine ja otsingumeetodid“. WWF Poland Foundation, 2019

[8] „Merelise prügi seire Eesti rannikualadel 2019-2020“. Hoia Eesti Merd MTÜ, 2021

[9] „Rannaprügi väheneb Eestis visalt“. Ajakiri „Keskkonnatehnika“, 17.juuli 2019

Opportunities

1. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1)

Ühiskonna suurenev keskkonnateadlikkus ja hoiakute muutumine loodusressursside kesksemaks on

trend, mille abil on võimalik esile tuua kalandusega seonduvaid tegevusi ning teemasid. Uuringu

andmetel on enamus elanikest teadvustanud inimtegevuse kahjulikku mõju keskkonnale ning sellest

tulenevat ökoloogilise kriisi ohtu [1]. Loodusressursside piiratuse suhtes ollakse optimistlikud eeldusel,

et inimesed õpivad neid säästlikult kasutama. Kõige enam motiveerib elanikke keskkonnasäästlikult

elama oodatav kasu tervisele, looduse tasakaalu säilimine ning teiste liikide ellujäämine, mida saab

edendada hästi sihistatud teavitustöö, koolitamise, temaatiliste programmide ja ürituste kaudu.

2. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (erieesmärk 1 ja 2)

Kiirest tehnoloogia arengust tulenevalt on kalalaevadel ja kalasadamates võimalik kalalaevade

teenindamiseks kasutusele võtta uusi vähem energiat kasutavaid seadmeid või alternatiivenergia abil

töötavaid seadmeid ja tehnoloogiaid, mis aitavad kaasa keskkonna- ja kliimamuutuste mõjude

vähendamisele ning samas säilitavad või tõstavad konkurentsivõimet. Digitaliseerimine ja

automatiseerimine ning valdkonnaspetsiifiliste oskuste tõstmine võimaldab efektiivsemalt tegutseda ja

vähendada kulusid ning arendada innovatsiooni. Jääalune kalapüügil on välja arendatud arvukalt

erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mille kompleksne kasutuselevõtmine parandab oluliselt ranna- ja

sisevete kalurite konkurentsivõimet, näiteks veealused juhitavad robotid mis lihtsustavad püügivahendite

asetamist püügile ning generaatoritega käitatavad elekrilised vintsisüsteemid mis lihtsustavad püüniste

eemaldamist püügilt. Lisaks eeltoodule parandavad kõrgemate teadmistega töötajad ja kaasaegne

tehnoloogia töötingimusi ja ohutust.

3. Järelevalve tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (erieesmärk 4)

Elektrooniliste vahendite kasutuselevõtt andmeesitusel loob kogu sektori kontekstis (näiteks järelevalve

kaamerad kalalaevadel, mootori võimsuse mõõteseadmed) võimalused kulutõhusaks ja riskipõhiseks

järelevalveks ning võimaldab erinevate andmebaaside ristkasutust. Lisaks on kasutusele võetud

kaameraga varustatud mehitamata lennuvahendid (droonid), millega saab hetkevajadustest lähtuvalt teha

EN 39 EN

vaatluslende ja tuvastatud asjaolusid (tuvastatud püügivahendid või kalapüügiga tegelevad isikud)

vahetult kontrollida. Droonide kasutamine võimaldab lühikese ajaga saada ülevaate suuremast veealast

ja ka nendes merepiirkondades, kuhu ligipääs on raskendatud (nt kõrge roostik ja/või kivine

rannikumeri). Kaugjälgimisseadmete tehnoloogiline areng on olnud kiire.

4. Kalavarude seisukorra paranemine (erieesmärk 1, 4 ja 6)

Kalapüügisektori majandusliku kindlustatuse ja arengu eelduseks on varude ja bioloogilise

mitmekesisuse olemasolu. Eesti mereala pindala on kokku umbes 36 622 km2, millest majandusvöönd

moodustab ligikaudu 11 420 km2. Läänemere näol on tegemist riimveelise sisemerega, mis sobib

elukeskkonnaks ka mageveekaladele. Elupaikade ja kudealade hea seisund omab olulist positiivset mõju

siirde- ja poolsiirdekalade arvukuse tõusule. Rahvusvahelised ja veealapõhised programmid ning

kokkulepped teiste riikidega võimaldavad varude majandamist ühiselt läbiräägitud ja argumenteeritud

reeglite alusel ning kasutada parimaid teadmisi varude kaitseks

[1] „Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring“. Turu-uuringute AS, Keskkonnaministeerium, 2020

Threats

1. Sisendite kallinemine (erieesmärk 1)

Statistikaameti andmete kohaselt on tarbijahinnaindeksi tõus 2021. aastal võrreldes 2020. aastaga olnud

4,7% [1], mis on mõjutanud ka kalapüügisektori sisendite kallinemist. Peamised sisendid kalapüügiga

seonduvates tegevustes on energiakulu (sh kütus), tööjõukulu, põhivara kulum püügis olevate laevade

puhul, remondi- ja hoolduskulu, muud kalapüügiga seonduvad muutuv- ja püsikulud. Sisendite

kallinemine püügisektoris toob kaasa tooraine hinnatõusu, mis omakorda mõjutab püügitegevuse

kasumlikkust ja seeläbi kala müügihinda ning hinna osas tundlike tarbijate ostukäitumist. 2019. aastal

tehtud uuringu kohaselt on ostuotsust mõjutavate tegurite järjestuses kolmandal positsioonil kala

maksumus (esimesel positsioonil on kala värskus ja teisel kala liik). Uuringule vastanutest 55% pidas

hinna mõju väga suureks, 37% märkis mõningat mõju [2].

2. Negatiivsed keskkonna ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude

seisund halveneb (erieesmärk 1, 4 ja 6)

Kalandus kui looduslikel populatsioonidel põhinev majandusharu on keskkonnast ja kliimamuutustest

tugevasti haavatav. Keskkonna ohustatuse osas peetakse Läänemerd üheks kõige tundlikumaks mereks

maailmas, kus on majandustegevuse intensiivsus aasta aastalt kasvanud. Intensiivse merekasutusega

EN 40 EN

kaasneb laevaliiklus ja sellega seoses reostusoht ning mürgiste kemikaalide kandumine merre. Samuti

mõjutab merekeskkonda põllumajandus, millega kaasneb toitainete kanne merre, mille tulemusena

toimub eutrofeerumine ja vähenevad mereelupaigad. Prognoositud kliimamuutused võivad põhiliselt

mõjutada kalavarude suurust ja liigilist koosseisu, millest sõltuvad otseselt kalapüügi võimalused. 38st

majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on 15

heas seisus ja 23 madalseisus (heas seisus on 39 % majanduslikult olulistest kalavarudest) [3].

Kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud ilmastikunähtused,

ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle puudumine) võivad

oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem vastupidavate kalaliikide

arvukust ja varude suurust nii Läänemeres kui ka Eesti sisevetes.27 Meremudelite põhjal on tulevikus

Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1-2,8 °C kõrgem ning suvel ja sügisel 1,0-2,0

°C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh Eesti järvede

veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2-7 °C võrra [4]. Soojenemisega suureneb soojalembeste

võõrliikide hulk Läänemeres ja kaasneb kohalike liikide liikumine põhja poole ja väljasuremine.

Suureneb ka orgaanilise aine lagunemine ja väheneb hapniku hulk, mis omakorda mõjutab negatiivselt

kohalikku elustikku [5].

3. Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile

(erieesmärk 6)

Kalavarud ja ökosüsteem tervikuna sõltub suuresti keskkonnast ja inimtegevusest ning

keskkonnateadlikkusest. Täna puuduvad mitmed teadmised, kuidas uued merelised tegevused mõjutavad

merekeskkonda. Näiteks merre rajatud tuuleparkide pikaajaline mõju kalavarudele, merepõhjaelustikule

ja ökosüsteemile tervikuna (sh näiteks koostoimes merevesiviljelusega). Rannikumere tuulepargid

rajatakse reeglina suhteliselt madalatele merealadele, mis on aga sageli väga kõrge bioloogilise

produktiivsusega ning funktsioneerivad oluliste toitumis- ja turgutusaladena paljudele loomarühmadele,

sealhulgas kaladele. Samas aga kasvab nõudlus taastuvenergia järele. Eesti seadis oma siseriiklikuks

eesmärgiks taastuvenergia vähemalt 42 protsendilise osakaalu, kusjuures taastuvelektri maht peaks

aastaks 2030 olema suurusjärgus 4,3 TWh ja moodustama lõpptarbimisest 30%. Viimati nimetatud

eesmärgini on Eestil plaanis jõuda suuresti tuuleenergia abil ja reaalse 4 tegevusena nähakse ette

tuuleenergia toodangu neljakordistamist järgneva kümne aasta jooksul [6].

4. Kalatoiduliste kiskjate arvukuse suurenemine ja võõrliikide levik (erieesmärk 1 ja 6)

Teadmised hallhüljeste avamereliste elupaikade osas on Läänemeres seni veel väga lünklikud.

Hallhüljeste loendusi tehakse seirealadel rahvusvaheliselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et

EN 41 EN

minimiseerida erinevate merepiirkondade vahel toimuvatest loomade rännetest jt liikumisest tekkida

võivat üle- või alaloendust. 2020. aastal loendati 5159 looma. Hallhülge arvukus on Eestis kasvanud 5

korda viimase 20. aasta jooksul. Võrreldes 2009.a on hallhüljeste arvukus kasvanud ca 30%,

proportsionaalselt on kasvanud ka hallhüljeste poolt tekitatud kahju rannakalandusele ning on kujunenud

rannapüügi jätkusuutlikkuse põhiküsimuseks, sest hülgekahjustused püünistele ja saagile on kujunenud

sisuliselt igapäevasteks [7]. Terves Euroopas on viimase 40-50 aasta jooksul kormoranide arvukus

pidevalt kasvanud. Eestis on kormorani arvukust ja sigimist uuritud 2019. ja 2020. aastal Võrtsjärvel.

Uuritud perioodi loenduse tulemusena võib öelda, et kormoranid viibisid Võrtsjärvel seitse kuud

(aprillist-oktoobrini ja nende kuu keskmine arvukus oli 470 lindu. 2019. aastal alustas pesitsemist 32

paari ja 2020. aastal 53 paari [8]. Väinamerel on kormoranide arvukus tunduvalt kõrgem (viimati

loendas Keskkonnaagentuur kormorane 2015. aastal, mil nende arvukus on eelnevate aastatega võrreldes

kasvanud 33%) [9].

5. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud (erieesmärk 1)

25. septembril 2019. aastal avaldati valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraport maailmamerest

ja krüosfäärist muutuvas kliimas, mille kohasel Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste

tagajärjel 35 sentimeetrit [10]. Merevee tase võib 21. sajandi lõpuks tulevikustsenaariumite kohaselt

tõusta kuni 60 cm. Tsüklonite trajektooride muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu

võivad Eesti rannikuid aina sagedamini ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Samuti

viitab suurem osa tulevikustsenaariume keskmise tuule kiiruse kasvule talvel ja osaliselt ka kevadel.

Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu

kasvuga [11]. Läänemere eripäraks on isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal

liigiline mitmekesisus (segu mere-, järve-, ja riimvee organismidest), millest tulenevalt on meri

võõrliikide invasioonide suhtes kõrge vastuvõtlikkusega (leitud on üle 100 võõrliigi, millest 70 on

jäänud Eestisse püsima) [12]. Võõrliigid nagu ümarmudil (keda peetakse Läänemere kõige

invasiivsemaks võõrliigiks) ja hõbekoger on Eesti rannikumeres väga kiiresti levinud ning saavutanud

suure asustustiheduse, omades mõju Eesti rannikumere keskkonnaseisundile ja majanduslikult olulistele

kalaliikidele, kellega kattuvad toitumisharjumused või elupaigad. Ümarmudil toitub põhja- ja

põhjalähedase eluviisiga selgrootutest (karbid, teod, hulkharjasussid, vähilised, jne), kuid on võimeline

toituma ka väiksematest kaladest ja kalamarjast (nt räimemari, lõhemari). Samuti mõjutab agressiivne

liik teiste oluliste rannikumerekalade (nt lest) toidubaasi ja elupaiku [13].

[1] Statistikaamet

[2] „Eesti elanike hinnangud säästva kalanduse kohta“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2019

EN 42 EN

[3] Keskkonnaministeeriumi 2020 aasta andmed

[4] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“. Keskkonnaministeerium

[5] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“. Keskkonnaagentuur,

27.09.2019

[6] „Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele“. Eesti

Mereinstituut, 2020

[7] „Hülgekahjude vähendamine püügivahendite hülgekindlamaks ehitamise ja hülgepeletite kasutusele

võtmise abil“. Eesti Mereinstituut, 2013

[8] „Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele“. Eesti Maaülikool, 2021

[9] Artikkel „Kormoranide. levikule ei ole siiani piiri pandud“. Maaleht, 20.09.2017

[10] „Mis juhtub, kui lained ka Läänemerel kõrgemalt laksuma hakkavad?“ Keskkonnaagentuur,

27.09.2019

[11] „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“, Keskkonnaministeerium

[12] “Võõrliigid Läänemeres“. Eesti Mereinstituut, 2013

[13] „Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks“.

Eesti Mereinstituut 2015

Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in

Article 8(5) of the EMFAF Regulation

MAJANDUS

Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju

Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja kalapüügiettevõtjatel on suur

investeerimiskoormus sadamate infrastruktuuri (nõrkus 4). Arvestades kliimamuutust ja sellest

tulenevaid ekstreemseid ilmastikuolusid (oht 5) on olulisel kohal traalisadamate ja kalalaevade

vastupanuvõime tõstmine, võttes kasutusele kiiresti arenevaid tehnoloogiaid (võimalus 2).

KESKKOND

EN 43 EN

Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja seadmete kasutamist

Eesti kalalaevastiku keskmine vanus on kõrge (nõrkus 5) ja suur investeerimiskoormus sadamate

infrastruktuuri (nõrkus 4) on muutnud kulud ettevõtlusele kõrgeks. Tehnoloogiad on kiiresti arenevad

(võimalus 2) ja Eestis on toimiv püügivõimaluste jaotusmehhanism (ajalooline püügiõigus), mis tagab

püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2) ja investeerimiskindluse. Keskkonnasäästlike

tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamine aitab leevendada negatiivseid mõjusid

ökosüsteemile ning kalavarudele (oht 2), aitab kaasa kalavarude seisukorra paranemisele (võimalus 4) ja

maandab sisendite kallinemisest (oht 1) tulenevaid riske.

Suurendada püügivahendite selektiivsust ja hülgekindlust

Kasutatavad püügivahendid on vähese selektiivsusega ja ei ole hülgekindlad (nõrkus 3) ning samas

kalatoiduliste kiskjate arvukus suureneb (oht 4). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav

merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja püügivõimaluste jaotusmehhanism

(ajalooline püügiõigus), mis tagab püügiõiguse omanikule stabiilsuse (tugevus 2). Selektiivsemate

püügivahendite kasutusele võtmine aitab parandada kalavarude seisukorda (võimalus 4).

Edendada mereprügi kogumist

Kalapüügiga seotud jäätmetele ja mereprügile ei pöörata piisavalt tähelepanu (nõrkus 8).

Keskkonnaseisundi halvenemine mõjutab negatiivselt ökosüsteemi ja kalavarude olukorda (oht 2).

Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2) ja mereprügi kogumise ja käitlemise edendamine aitab

parandada ökosüsteemi ja kalavarude seisundit (võimalus 4).

Suurendada teadmisi kalavarude majandamiseks

Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus

1). Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude

seisund halveneb (oht 2). Teadmistepõhine kalavarude majandamine ja järjepidev andmete analüüsimine

aitab kaasajastada kaitsemeetmeid ja seeläbi parendada kalavarude seisukorda (võimalus 4).

Kalanduse järelevalve tõhustamine

Keskkonnarikkumistega seotud väärteomenetluses on kalapüüginõuete rikkumistel suur osakaal (nõrkus

6), seades ohtu kalavarude olukorra, mis on niigi tugevalt mõjutatud negatiivsetest keskkonna- ja

EN 44 EN

kliimamuutustest (oht 2). Samas on Eestil olemas kalanduse järelevalveks loodud toimivad struktuurid ja

tehniline võimekus (tugevus 4). Ebaseadusliku kalapüügi vähendamisele aitab kaasa järelevalve

tehnoloogiate, seadmete ja kontrollimeetodite areng (võimalus 3). Tõhus riiklik järelevalve ja reeglite

jõustamine tagab kalavarude seisukorra paranemise (võimalus 4).

Kudealade ja rändeteede seisundi parendamine

Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7).

Kudealasid mõjutavad tugevalt negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused, mille tagajärjel kalavarude

seisund halveneb (oht 2). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus

ning oskusteave (tugevus 1), mis toetab kudealade taastamisega seonduvaid tegevusi. Heas seisus

kudealad parandavad kalavarude seisukorda (võimalus 4).

Parandada merekeskkonna alaseid teadmisi

Kudealade halb kvaliteet ja rändeteede tõkestatus pärsib kalavarude looduslikku taastootmist (nõrkus 7).

Negatiivsed keskkonna- ja kliimamuutused mõjutavad ökosüsteemi seisukorda ning kalavarude seisund

halveneb (oht 2). Mereelustiku ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele omab mõju kalatoiduliste

kiskjate populatsiooni kasv ja võõrliikide levik ning nende surve kohalikele kalaliikidele (oht 4).

Ebapiisavad teadmised uute mereliste tegevuste mõjust merekeskkonnale ja kalapüügile ei võimalda

merealaga seotud tegevuste kavandamisel arvestada võimalike negatiivsete mõjudega (oht 3). Eestil on

olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1), et

uurida ja leida meetmeid bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks ja kaitsmiseks, mis omakorda pikemas

perspektiivis parandab kalavarude seisukorda (võimalus 4).

TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris

Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal (nõrkus 1). Eestil olemas sektori vajadustele vastav

merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus 1) ja ühiskonna ootus on tark, kestlik ja

keskkonnahoidlik majandus (võimalus 1) ning tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2). Uute

teadmiste, tehnoloogiate ja meetodite kohandamine Eesti tingimustesse minimeerib negatiivset

keskkonnamõju ja aitab suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendab ohtu kalavarude

seisundile (oht 2 ja 5). Suureneb heas seisus olevate kalavarude osakaal (võimalus 4) ja tagatakse

püügiettevõtetele suurem ettevõtlusest saadav tulu.

EN 45 EN

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris

Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus ning oskusteave (tugevus

1). Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik (nõrkus 1).

Tehnoloogiad on kiiresti arenevad (võimalus 2).

Parandada kalanduse mainet

Kalanduse maine on madal (nõrkus 2), kuid meie ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik

majandus (võimalus 1). Eestil on olemas sektori vajadustele vastav merekeskkonna- ja kalandusteadus

ning oskusteave (tugevus 1).

2.Fostering sustainable aquaculture activities, and

processing and marketing of fisheries and

aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

Strengths

1. Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise

traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (erieesmärk 1 ja 2)

Eesti vesiviljeluse alguseks võib lugeda 19. sajandi lõppu. Vesiviljeluse sektori peamine

tegevusvaldkond on kaubakala kasvatamine. Lisaks sellele tegeletakse vajadusel ka vesiviljelusliikide

asustusmaterjali tootmisega ning vähikasvatusega. Lisandumas on vetika- ja karbikasvatus, mis on hetkel

küll arengufaasis, aga mitmeid katsetusi on selles vallas juba tehtud. Majanduslikult kõige olulisem osa

on intensiivse kaubakalakasvatuse ettevõttetel. Eestis on peamiseks kasvatatavaks liigiks vikerforell 711

tonnise aastatoodanguga, mis moodustab üle 80% Eesti vesiviljeluse kogutoodangust. Ligemale 140

tonnise aastatoodangu annab teiste kalaliikide kasvatamine: angerjas, tuurlased, karplased jne [1].

Tagasihoidlike müügimahtudega on vähikasvatus, andes 2021. aastal toodangut 0,73 tonni.

Vesiviljelussektoris tegutseb 44 ettevõtet, kellele kuulub 51 kasvandust[2]. Mõningad ettevõtjad

tegelevad samaaegselt nii kala- kui ka vähikasvatusega ning suudavad osaliselt oma toodangut ka

töödelda. Töö vesiviljelussektoris on hooajaline ja tööga hõivatud inimeste arv aastate lõikes on vähesel

määral kõikunud (2019. aasta seisuga 64 inimest arvestatuna täistöökohtades) [3]. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis rohkem kui sajandi vanune tegevus ning tänapäeval on

tegevusloaga kalakäitlemisüksusi 104, pakkudes toodangut nii kohalikule kui välisturgudele [4].

Töötlemisel moodustab suurema osa toorainest püügist saadud kala. Arvestades 2021. aasta Eesti

toorainega isevarustatuse taset, mis on üle 360%, on võetud suund ekspordile. Töötlemissektoril on

EN 46 EN

võimekus töödelda majanduslikult olulisi liike nagu ahven, koha, kilu ja räim ning töödelda

importtoorainest valdavalt lõhe ja forelli. Töötlemisüksustes on võimalus tooteid väärindada ning olemas

on külmutusvõimalused. Põhitegevusalad töötlemises on külmutamine, fileerimine, kalakonservide ja -

preservide ning valmistoitude tootmine. Toodangu eksport 2020. aastal moodustas väärtuseliselt 11%

kogu toiduainetööstuse ekspordikäibest. Lisaks toimub kalapüügitoodete töötlemine kaugpüügilaevadel,

mille pardal tehakse esmane või lõplik töötlemine. See tagab kalapüügitoodete kõrge kvaliteedi ja

võimaldab pikkadest vahemaadest hoolimata pakkuda tooteid ka otse sihtturgudele.

2. Pikalt toiminud tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (erieesmärk 2)

Eesti tegutseb kuus kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsiooni. Nendele lisaks üks kilu- ja

räimepüügiga tegelevaid tootjaorganisatsioone koondav tootjaorganisatsioonide liit - Eesti Kalatootjate

Keskühistu. Tootjaorganisatsioonide peamine eesmärk on ühistegevusega kalapüügi- või

vesiviljelustoodete tootmisel, töötlemisel ja turustamisel omandada suurem turujõud ning paremad

läbirääkimise tingimused turgudel võrreldes üksiktegijatega. Tugevad ja toimivad tootjaorganisatsioonid,

eeskätt kilu- ja räimepüügil, suudavad toota ja töödelda mastaapse koguse Eesti kalast, mis annab hea

baasi liikumaks edasi tootearenduses seda nii ettevõtte tasandil kui ka sektoriüleselt koostöös teadus- ja

arendusasutustega ning hõlmata uusi turge. Kilu- ja räimepüügi sektoris tekkisid tootjaorganisatsioonid

2005. aastal, koondades nii ettevõtteid kui püügiõigusi. 20-st traalpüügis tegutsevast ettevõttest 17 on

koondunud tootjaorganisatsioonidesse, kelle püütud kogused moodustavad Eesti püügivõimalustest ca

95%. Lisaks kuuluvad Läänemere kilu- ja räimepüügi tootjaorganisatsioonide koosseisu ka

rannapüüdjaid. Kilu- ja räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide omanduses on kolm

tänapäevase tehnoloogia ja pakendamisvõimalustega ning väljaarendatud logistikaahelaga külm- ja

laohoonet. Kogu tootmisahel on suudetud vertikaalselt integreerida, mis tagab kontrolli ja stabiilsuse

tooraine saamisel, väärindamisel ja lõpptoodangu turustamisel. 2019. aastal alustas tööd kilu- ja

räimepüügiga tegelevate tootjaorganisatsioonide ühendusena loodud Eesti Kalatootjate Keskühistu

kalakomponenditehas, kus toodetakse kalajahu, -õli ning tulevikusuundumusena kõrgemalt väärindatud

kalast saadavaid komponente. Välja on arendatud ka logistika- ja transpordiahel. Sisevete püügis –

Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel tegutseb alates 2015. aastast latika osas tunnustatud tootjaorganisatsioon.

Tootjaorganisatsiooni kuulub 9 ettevõtet. Oma liikmete toodangu parema kättesaadavuse nimel on

avatud oma kalapoed Eesti suurimates linnades. Hiljuti on tunnustatud veel kaks tootjaorganisatsiooni:

2020. aastal vesiviljeluse tootjaorganisatsioon Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistu ning 2022. aastal

kalapüügi tootjaorganisatsioon Peipsi Kalurid.

3. Valdkonda toetav haridussüsteem vesiviljelussektoris (erieesmärk 1)

EN 47 EN

Vesiviljelussektoris toimib valdkonda toetav haridussüsteem, kus erialaseid teadmisi on võimalik

omandada Järvamaa Kutsehariduskeskuses, kus toimub neljanda taseme kutseõppe esmaõpe

„Kalakasvataja“ erialal. Ühtlasi on kutseõppebaasi juurde rajatud ka vee korduvkasutusega (RAS) õppe-

ja katsebaas. Lisaks on võimalik omandada teadmisi Eesti Maaülikoolis, kus asub ka vesiviljeluse

õppetool, mille juurde on rajatud üliõpilastele vastavasisuline katsebaas. Eesti Maaülikool on valdkonna

kompetentsikeskus Eestis, kus toimub valdkonna kraadiõpe bakalaureusest kuni doktoriõppeni. Lisaks

pakuvad ka ettevõtjad eriala õppijatele teaduspraktika tegemise võimalusi ning panustatakse sektori ja

teadlaste vahelisele koostööle, seda nii uuringute tegemise võimaluste kui ka katseprojektides osalemise

kaudu.

4. Eesti kalatööstuse toodang jõuab rohkem kui 50 riiki (erieesmärk 2)

Eesti kalatöötlejate toodangu vastu on huvi geograafilises mõttes üsna suur. Eesti kalatöösturitel on

partnereid rohkem kui 50 partnerriigis ehk riikides, kuhu tooteid on viimaste aastate jooksul eksporditud

vähemalt kolmel aastal. Mahtude poolest eksporditakse tooteid kõige rohkem kolmandatesse riikidesse,

samas suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

ekspordiväärtus 2019. aastal oli 188 milj. eurot, mis tingituna COVID-19 olukorra tõttu langes 2020.

aastal 161 milj. euroni ning 2021. aastal tõusis 173 milj. euroni ning ekspordiväärtusest moodustas Eesti

päritolu toodangu väärtus 129,9 milj. eurot.

[1] Kaubakala kasvatamine ja müük kalaliigi järgi 2022. a andmed. Statistikaamet

[2] Põllumajandus- ja Toiduamet

[3] Ettevõtete majandusnäitajad tegevusala, tööga hõivatud isikute arv järgi 2021 a. Statistikaamet

[4] Põllumajandus- ja Toiduamet

Weaknesses

1. Vesiviljelussektor on killustunud (erieesmärk 1)

Ettevõtted paiknevad hajusalt üle Eesti, neid iseloomustab väike toodangumaht ja erinevate

tehnoloogiate kasutamine. Sellest tulenev huvide lahknevus on toonud killustatuse ja pärssinud

koostöövõimet. Ettevõtjatel puudub ühine nägemus sektori visioonist. Tegutsetakse läbi kahe liidu, kes

annavad partneritele, ministeeriumidele ja finantsinstitutsioonidele erinevaid signaale sektori vajadustest

[1]. Stabiilsema logistika- ja tarneahela ning paremate turustamisvõimaluste tagamiseks, on hiljuti

loodud vesiviljeluse tootjaorganisatsioon, kuid 44 ettevõttest kolm neljandikku ei ole sellega liitunud [2].

EN 48 EN

Selle liikmed esindavad arvestuslikult suurt vesiviljelustoodangu osakaalu, kuid toodangu mahud ei ole

piisavad konkureerimiseks importtoodanguga, mis lõheliste ja nendest valmistatud toodete osas on üle

10 000 tonni aastas [3].

2. Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (erieesmärk

1)

Vesiviljelusettevõtete potentsiaalset tootmisvõimsust on hinnatud suuremaks kui tegelik tootmine, mis

viimastel aastatel ei ole märkimisväärselt tõusnud. Seetõttu ei suudeta tagada töötlejatele stabiilset tarnet

ja toodangu kvaliteet on kasvanduste lõikes kõikuv, mistõttu vesiviljelustoodete töötlejad impordivad

toorainet. Väike tootmismaht on tingitud ka sellest, et osad kasvandused on amortiseerumas, vajades

uuemaid ning keskkonnasäästlikumaid seadmeid, lisatöid ja investeeringuid. Üldine finantsseisund

vesiviljelusettevõtjatel on halb. Merevesiviljelus, mis võiks toimida sünergias maismaavesiviljelusega on

nõrgalt arenenud. Vesiviljelussektori kahjum on viimastel aastatel vähenenud, olles 2017. aastal 1,1 milj.

eurot, perioodil 2014-2015 aga 2,5 milj. euro kandis [4]. Kahjum on osati seotud sellega, et toodetakse

alla maksimaalse tootmisvõimsuse. Samas sõltub individuaalne kahjum kasvatavast liigist ning iga

ettevõtte käekäigust.

3. Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (erieesmärk 1 ja 2)

Turgudele sisenemine nõuab ettevõtjatelt suuremat spetsialiseerumist toodete ja tootegruppide lõikes,

mis on kallis ning arenduses jääb tihti puudu teadmistest. Kaalukas turuargument Euroopa turgude

jaemüügisektoris on erinevad tootemärgised ja- sertifikaadid tõendamaks kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete säästlikku tootmist. Vähesed töötlemisega tegelevatel ettevõtjad on alustanud

kalapüügitoodete sertifitseerimisprotsessidega või on selle lõpuni viinud. Uute toodete väljaarendamine

võib sõltuvat sihtturust vajada uute sertifikaatide ja märgiste olemasolu. Tarbijad soovivad lisaks

traditsioonilistele toodetele uusi maitseelamusi, mis eeldab tootearendust, turunõudlusele sobivate liikide

kasvatamist, uute ideede rakendamist. Kalakaubandus koondub suurematesse kaubanduskettidesse, mis

eeldab konkurentsivõimelist hinda, toodangu ühtlast kõrget kvaliteeti, tootmismahtu ja tarnekindlust.

Väiketöötlejatel ja vesiviljelussektoril on väljakutse kettidesse sisenemine ja seal püsimine suure

konkurentsi ja hinnasurve tõttu. Püütakse fokuseerida niši- või premium klassi toodetele, mis eristuks

tarbijale laias kaubavalikus.

4. Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (erieesmärk 1 ja 2)

EN 49 EN

Krediidiandjad ei tunne kalandussektori eripärasid ja see on ajas süvenenud. Vesiviljelusesektori

ettevõtted asuvad maapiirkonnas, kus ehitiste turuväärtus võrreldes linnadega on madalam.

Krediidiandjate silmis on investeering maapiirkonnas vesiviljelusse ebarentaabel ning valdkonda

hinnatakse riskantseks ja mittekasumlikuks. Vesiviljeluses on tootmistsüklid pikad ja esineb pankrotte.

Vesiviljelusesektoris on laenude puhul peamisteks turutõrgeteks tagatiste konservatiivne hindamine ja

pikaajaliste investeerimislaenude puudumine.

Tootjaorganisatsioonide ja ühistute puhul on probleemina lisandunud pikaajaliste investeerimislaenude

puudumine ning kalatöötlejate ja vesiviljelusega tegelevate ettevõtete jaoks käibekapitalilaenu

mittevõimaldamine. Krediidiasutused on kompetentsed töötlemissektorit hindama ja on olemas vajalikud

laenutooted, samas on probleem käibekapitali kättesaadavusega, kuna ei mõisteta püügihooaegadest

tulenevate perioodiliselt suurte laojääkide olemasolu. Lühike laenude tagasimakseperiood ei võimalda

töötlejatel investeeringuid kiiresti tagasi teenida. Krediidiasutustel puudub kompetents uute ühistute

äriplaanide hindamiseks [5].

5. Väiketöötlejate kasutamata töötlemisvõimsused (erieesmärk 2)

Valdav osa sektori ettevõtetest on kuni 49 töötajaga ning kümnendik ettevõtetest on rohkem kui 50

töötajaga [6]. Peamiselt mageveeliike töötlevate külmhoonete ja fileerimistsehhide struktuuri

iseloomustab väikeste üksuste suur arv. Väiketöötlejatele ei jätku aastaringselt toorainet kalapüügi

sesoonsuse tõttu ning sellest tulenevalt ei kasutata töötlemisüksuste maksimaalset töötlemisvõimsust.

6. Ettevõtjate panustamine innovatsiooni on madal ja kaasaegne oskusteave on puudulik

(erieesmärk 1 ja 2)

Tehnoloogiline areng ning tarbijate kasvav soov uute toodete ja tootearenduse vallas eeldab teadus- ja

arendusasutustelt rõhuasetust lühiajalistele projektidele. Ettevõtjad ei suuda tagada täiendavate

valdkonnaalaste teadmiste kaasamist välismaalt või erineva valdkonnaga teadusasutustelt, mida oleks

võimalik vesiviljeluse kui ka töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel koheselt rakendama hakata. Erasektori

investeeringud innovatsiooni on ühed madalaimad EL-s, moodustades 1% SKPst [7].

7. Energiamahukad protsessid tootmise ja töötlemise ahelas (erieesmärk 1 ja 2)

Vesiviljelustoodete tootmine võib olla energiamahukas, eeskätt vee korduvkasutusega

vesiviljelusüksustes (RAS). Samuti on suure energiavajadusega kalapüügi- ja vesiviljelustoode

töötlemine ja turustamine, kuna tuleb tagama toodete katkematu külmaahel. Energiakulude

kokkuhoidmiseks kilu ja räime töötlemisel on üheks alternatiiviks külmutamisele vürtsikala tootmine.

EN 50 EN

Kõikide toodete valmistamisel ei ole aga võimalik kasutusele võtta alternatiivsemaid madalama

energiakuluga töötlemisprotsesse. Kõik töötlemisüksused ja seadmestik ei vasta energiasäästlikumate

uusehitiste standarditele. Seoses energiahindade tõusuga on töötlejad ja tootjad sunnitud liikuma

alternatiivsete energiakandjate kasutuselevõtu suunas vaatamata sellele, et nimetatud investeeringute

tasuvusaeg on pikk.

8. Väikese lisandväärtusega toodete osakaal müügis (erieesmärk 2)

Töötlemissektori ekspordikogustes on suurima osaga väikese lisandväärtusega tooted. Peamiselt

eksporditakse külmutatud kilu ja räime, mis moodustasid 2021. aastal kalatoodete ekspordikogusest üle

60%. Kala eksporditakse sisuliselt toorainena töötlejatele, mille tõttu on eksporditavate toodete

koguväärtus madal. Vähene väärindamine ei võimalda saada suuremat sissetulekut, mis võimaldaks teha

vajalikke investeeringuid. Lisaks tavapärasele sortimendile võib kõrgema lisandväärtusega toodetega

turule tulek vajada sertifikaate ja märgiseid.

9. Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (erieesmärk 1 ja

2)

Eesti elanik tarbib keskmiselt veidi üle 15 kg kala aastas [8], Euroopa Liidus on see näitaja ca 25 kg

inimese kohta aastas [9]. Eestis toodetakse rohkem, kui tarbitakse ning seepärast on kalatööstus

orienteeritud ekspordile [10]. Arvestades ELi tarbija eelistusi tarbitavate liikide osas ja eestlaste madalat

kohalikku päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimist, on külmutatud kala ja konservide toodang

orienteerunud kolmandate riikide turgudele, kalafilee müüakse enamuses lääneturule.

10. Väliskaubandusel sõltuvus üksikutest partnerriikidest (erieesmärk 2)

Eesti isevarustatuse tase toorainega on üle kolme korra suurem, mistõttu on rõhk ekspordil. Laiast

ekspordigeograafiast hoolimata müüakse põhiosa üksikutele ekspordipartneritele: Rootsi, Soome,

Ukraina. Esmakordselt oli 2020. aastal Rootsi ekspordikäibelt suurim 14%, Soome 13,8% ja Ukraina

13%. Suurema väärtusega tooted jõuavad EL partneritele, mahtude poolest eksporditakse tooteid enam

kolmandatesse riikidesse. Eksporti mõjutavad kolmandates riikides toimuvad sündmused. Näiteks 2014.

aastal Venemaa kehtestud kalandustoodete impordikeeld või 2022. aasta Venemaa kallaletung

Ukrainale.

11. Kvalifitseeritud tööjõu puudus (erieesmärk 1 ja 2)

EN 51 EN

Kalandussektoris töötamine ei ole atraktiivne, sest on valdavalt on tegemist rutiinse iseloomuga ja

füüsiliselt raske tööga. Samuti paiknevad töökohad reeglina eemal tõmbekeskustest. Sektor ei ole

atraktiivne noortele, kes sarnase palga puhul eelistavad muid valdkondi. Teatud ametikohad nõuavad

spetsiifilisi teadmisi ja haridust või varasemat töökogemust. Valdkonna alaste teadmistega eksperdid

leiavad tihti muud väljakutsed. Tegemist on paljuski hooajatööga, töökeskkond on niiske, spetsiifilise

lõhnaga. Ettevõttesisestest uuendustegevuse takistustest peetakse olulisemaks kvalifitseeritud töötajate

nappust [11]. Traditsioonilistele töövõtetele lisanduvad infotehnoloogilised lahendused, mis nõuavad

oskusi ja senisest laiapõhjalisemat erialast ettevalmistust.

[1] Eesti Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 elluviimise analüüs ja ettepanekute väljatöötamine

tegevuskava edasiarendamiseks. SakiConsult OÜ, 2017

[2] Põllumajandus- ja Toiduamet

[3]Eesti väliskaubandus 2018-2022. Statistikaamet

[4] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool,

2020

[5] EAFRD ja EMKVF 2021-2027 rakenduskava rahastamisvahendi eelhindamine. Eesti Maaülikool,

2020

[6] Ettevõtete majandusnäitajad 2020. Statistikaamet

[7] Ettevõtlussektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus SKP-s 2020. Statistikaamet

[8] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020

[9]The EU Fish Market. EUMOFA, 2020

[10] „Eesti toidusektori ekspordivõimekus“. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2021

[11] „Eesti ettevõtetest ligi kolmveerand on innovaatilised“.Statistikaamet, 2020

Opportunities

1. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (erieesmärk 1)

Vesiviljelussektori arendamiseks on Eestis üldiselt head tingimused nii vee- kui maaressursi mõttes.

Mitmes Eesti piirkonnas võib esineda looduslikke ja/või tehnoloogilisi iseärasusi, mida saab võimalusel

vesiviljeluse arengu soodustamiseks ära kasutada. Vesiviljeluseks sobivate kohtade planeerimisel on

võimalik arvestada Eesti tingimustega sobivate vesiviljelusliikide kasvatamise eripära, kasutades selleks

parimat võimalikku tehnoloogiat, samas võttes arvesse vesiviljeluse mõju keskkonnaseisundile.

EN 52 EN

Merevesiviljeluseks ja maismaa vesiviljeluseks sobivad alad on kaardistatud mitmete uuringutega [1].

Eesti mereala planeeringu[2] raames on vesiviljeluseks sobilikud alad määratud pilootprojektis Hiiumaa

ümber. Ülejäänud Eesti merd hõlmava mereala planeeringu raames vesiviljeluseks sobilikke alasid ei

määrata, vaid sektori arengut suunatakse Eesti mereala planeeringus märgitud vesiviljeluse suuniste ja

tingimuste kohaldamise kaudu.

2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus EL-s ja maailmas on kasvutrendis (erieesmärk 1 ja 2)

Maailma[3], Euroopa Liidu[4] ja kohalikke[5] tarbimistrende analüüsides on ettevõtjatel võimalik oma

tegevust vastavalt turuolukorrale kohandada ja ekspordivõimekuse olemasolul olla teadlik võimalikest

välisturgudest ning sihtturu tingimustest. Veidi enam kui poole sajandiga on keskmine kala ja

kalatoodete tarbimine maailmas ühe elaniku kohta aastas kasvanud 9 kg-lt 20 kg-le, arvestades kala

eluskaalu, mis kokku tähendab 1,5% kala tarbimise kasvu aastas. 2018. aastal söödi maailmas kala ja

kalatooteid inimese kohta keskmiselt 20,5 kg aastas [6]. EL-s tarbitakse keskmiselt kalapüügi- ja

vesiviljelustooteid 25 kg inimese kohta aastas, Eestis on see näitaja ligi 15 kg. EL impordib u 60%, et

nõudlust rahuldada, olles maailmas suuruselt teine kalatoodete importija.

3. Ühiskonna ootus on tark, kestlik ja keskkonnahoidlik majandus (erieesmärk 1 ja 2)

Euroopa Liidu sinimajanduse põhimõtted soosivad vesiviljeluse kasvu, hõlmates nii majanduslikke kui

keskkonnaeesmärke. EL vesiviljeluse keskkonnahoidlik majanduspotentsiaal kogu väärtusahela ulatuses

on olulisel kohal mitmes kestlikku toidutootmist käsitlevas strateegias: Euroopa Liidu roheline

kokkulepe, Talust taldrikuni ja nullreostuse strateegias, nt Uus ringmajanduse tegevuskava, Puhta

planeedi strateegia, Euroopa Liidu Läänemere strateegia[7], mille rakendamises osaleb ka Eesti.

Keskendutakse võimalustele, kuidas parandada regiooni konkurentsivõimet, kaitsta keskkonda, edendada

teadusalast koostööd ja kontakte ning tagada inimeste ja keskkonna ohutus.

Lääne-Euroopas, kus tuleb 70% Euroopa e-kaubanduse käibest, on kasvamas uue põlvkonna teadlikkus,

kus iga ostuga soovitakse mõjutada keskkonda järjest vähem. Tarbija tunneb järjest enam huvi, kuidas

on toode temani jõudnud ning millist ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. Ajas kasvab

taaskasutatava pakendi kasutamise võimalus ja tarbijapoolne nõudlus keskkonnahoidvamate toodete

osas. Lõpptarbija eelistab paremini toodet, millel on oma lugu, missioon. Kasvav e-ostlemise trend

mõjutab ostuharjumusi juba sotsiaalmeedia postitustest. Siinkohal on suunamudijate mõjutustest

kasvamas tarbijate ostueelistuste tegemine.

4. Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (erieesmärk 1 ja 2)

EN 53 EN

Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarneahelat iseloomustavad eelkõige lühike vahemaa, minimaalne

arv vahendajaid ning tootjast tarbijani suhtlus, mis tagavad kohaliku toidu parema turustamise siseturul.

Näiteks vesiviljelustoodangut turustatakse valdavalt siseturul, ekspordi osakaal on ca 1%

kogutoodangust.

5.Keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (erieesmärk 1)

Maailmas toimuv vesiviljeluse kiire areng on sõltuvalt tegevuspiirkonnast andnud võimalusi sobivate

tehnoloogiate kasutuselevõtuks, mis omakorda on suurendanud vesiviljelustoodete osakaalu veeliste

ressursside tootmisel. Suurem osa maailma veeliste organismide kogutoodangust tuleb vesiviljelusest

ning see trend on kasvav [8]. Erinevate kasvatustehnoloogiatel põhinev vesiviljelus võimaldavad pea

kõiki kõrge turuväärtusega liikide kasvatamist. Väliskeskkonna mõjudest sõltumata saab vee

korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) toota väiksema keskkonnakoormusega. Vee

retsirkulatsioon vähendab energiakulu vee soojendamiseks, madala troofsusega liikide kasvatamine ja

setete kogumine võimaldavad veekeskkonnast toitaineid välja viia, vähendades sellega veelgi

vesiviljeluse madalat keskkonnakoormust. Merevetikate ja -karpide kasvatamisel nähakse perspektiivi

kui merekeskkonnast toitaineid väljaviival vesiviljelusel [9]. Selle vastu on kala kasvatamisega seotult

huvi suurenenud, kuid Eesti rannikumeres vetikaid ja karpe veel tööstuslikult ei toodeta. On hakatud

katsetama madala toitelisusega liikide, näiteks vetika ja söödava rannakarbi kasvatamist Väinameres,

Liivi lahes ja Läänemere avaosas. Tehakse vetikakasvatuse katseid mereveel põhineva kalakasvatuse

heitvee puhastamiseks. Loodetakse leida Eesti tingimustesse sobivad tootmistehnoloogiad. On koostatud

analüüs, mis hõlmab potentsiaalsete vesiviljeluseks sobilike merevetika- ja merekarbiliikide ja vormide

piirkondlikest eripäradest lähtuvaid soovitusi, kuidas vesiviljeluse abil on võimalik merekeskkonna

seisundit parandada [10]. Merekeskkonnast toitaineid väljaviiv vesiviljelus ja kaasaegsete

tootmistehnoloogiate kasutuselevõtt loob eeldused toodangumahtude suurendamiseks. 2019. aasta suvel

paigutati sumbad merre Saaremaa põhjarannikul, kus tuleb arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga.

Meres kalakasvatamine on näitamas huviliste osas kasvutrendi, mida iseloomustab kasvav

hoonestuslubade taotluste hulk.

6. Seni vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (erieesmärk 2)

Tootearendus ja lisandväärtuse andmine seni vähekasutatud toormele võimaldab pakkuda kõrgema

hinnaklassiga tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka eksportturgudel. Seeläbi suureneb ettevõtjate

tulusus. Tootearenduse vallas peab lisaks tavapärasele toormele pöörama tähelepanu ka liikidele, mida

seni on toiduks tarvitatud vähem. Näiteks Läänemeres üheks agressiivsemaks võõrliigiks peetav

ümarmudil, kes ohustab ahvena noorjärkusid. Ümarmudil on hinnatud toidukala näiteks Mustamere

EN 54 EN

äärsetes riikides. Töötlemisüksustes võõrliikide kasutuselevõtmine suurendab lisasissetulekuallikaid ja

vähendab survet kohalikele kalaliikidele ja aitab kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele. Ehkki

jäätmete kogus ei pruugi kõikides töötlemisüksustes olla suur, aitab nende edasine väärindamine tõsta

ettevõtjate kasumlikkust, võimaldades alternatiive traditsioonilistele toodetele ning pakkuda toorainet

kalandussektorist väljaspool tegutsevatele valdkondadele.

7. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (erieesmärk 1 ja 2)

Uute tehnoloogiate arendamine ja nende kasutusele võtmine muudab ärimudeleid ja ühiskonda. See

võimaldab võtta kasutusele uusi lahendusi ja võtteid kalapüügi- ja vesiviljelustoodet tootmisel. Näiteks

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on arenenud tormiliselt viimaste aastakümnete jooksul.

Infotehnoloogia peamiseks potentsiaaliks on majanduskasvu, tööhõive, innovatsiooni ja kodanike

elukvaliteedi parandamine [11]. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) nutikas kasutuselevõtt

kalandussektoris loob uued võimalused nii tootmise kui ka töötlemisetappides ja aidates seejuures

paremini jõuda lõpptarbijani välja. Näiteks on muudes valdkondades välja arendatud elektroonilised

müügikanalid, digitaaliseerimine, oksjonid, tarbijate teavitamine jne. Kui jätkatakse sortimendis näiteks

olemasolevate toodetega, siis digitaliseerimisel vähenevad tootmise sisendkulud ning targad lahendused

võetakse paremini kasutusse.

[1] Vesiviljeluse laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise

ja innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavus. Eesti Maaülikool 2015; Kalade vesiviljeluseks sobilike

alade väljaselgitamine Eesti merealal. Eesti Maaülikool, 2016

[2] Eesti merealaplaneeringu põhilahenduse seletuskiri. Hendrikson&KO, Rahandusministeerium, 2020

[3] Review of Fisheries. OECD, 2020

[4] The EU Fish Market. EUMOFA, 2020

[5] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020

[6] The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO

[7] Euroopa Liidu Läänemere strateegia. Välisministeerium, 2022

[8]The State of World Fisheries and Aquaculture 2020. FAO

[9] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete

väljatöötamine. Tartu Ülikool 2019

EN 55 EN

[10] Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete

väljatöötamine. Tartu Ülikool, 2019

[11]digital-change-and-information-society. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

Threats

1. Ettevõtlust vesiviljelussektoris ohustavad loomade haiguspuhangud ning taudide levik

(erieesmärk 1)

Haiguspuhangud ning taudide levik võivad mõjutada Eestis valitsevat veeloomade tervise ja heaolu taset

ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalusi ELs ning ekspordil kolmandatesse

riikidesse. 2019. aastal alustas Eesti kogu riigi territooriumit katva tauditõrjeprogrammi rakendamisega,

millega rakendatakse Euroopa Komisjoni poolt heakskiidetud likvideerimisprogrammi [1]. Selle

eesmärk on vältida ohtlike veeloomataudide levikut, tagades loomade ja loomsete saadustega

kauplemiseks vajalikud garantiid ning saavutada Eesti tunnustamine taudivaba piirkonnana viirusliku

hemorraagilise septitseemia (VHS) ja kalade vereloomeorganite infektsioonse nekroosi (IHN) osas.

Riigis valitsev loomade tervise ja heaolu tase mõjutab loomade ja loomsete saadustega kauplemise

võimalusi Euroopa Liidus ning ekspordil kolmandatesse riikidesse. Riiklik tauditõrjeprogramm hõlmab

kõiki vesiviljeluse toodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid, mille puhul on eelpool nimetatud

kalahaiguste esinemise risk. Eestis on diagnoositud IHNi juhtumeid 2018. aastal kaks korda ning VHSi

esinemist diagnoositi viimati 2011. aastal. IHNi juhtumeid tuvastati viimati ELs põhjamaades 2021.

aastal.

2. Importtoodang tõrjub välja kohaliku päritoluga tooted (erieesmärk 1)

Kalatoodete import on olnud siiani ekspordist kolm korda väiksem ja on püsinud stabiilsena. Samas

omab importtoodang suurenevat mõju Eesti kalakasvanduste toodangu madalale konkurentsivõimele.

Turu ebastabiilsel varustamisel vesiviljelustoodanguga kaasnevad suured hinnakõikumised, mis

avaldavad mõju ka töötlemisüksustele [2]. Kolmandatest riikidest pärit vesiviljelustooted, mis ei pruugi

olla kasvatatud EL keskkonnastandardeid järgides, võivad impordikoguste suurenemisel tõrjuda välja

EL-is kasvatatud vesiviljelustooted.

3. Keskkonna- ja kliimamuutused ning erakorralised sündmused mõjutavad ettevõtlust

(erieesmärk 1 ja 2)

Keskkonna- ja kliimamuutused on üha enam hakanud mõjutama nii Euroopa kui ka Eesti vesiviljeluse ja

kalatöötlemise sektorit ning nende tooraine kättesaadavust. Soojemad suved ning pikemad

EN 56 EN

vihmaperioodid toovad endaga kaasa erinevaid probleeme ekstreemsete ilmastikuolude näol. Muutused

toimuvad vee kvaliteedis, temperatuuris, hapnikus ja looduslike veevarude hulgas ning vähenevas

veelistes elusressurssides jne. Esineb põuaaegset veenappust, temperatuur tõuseb looduslikes

veekogudes ning rohke vihmaveega kanduvad toitained põldudelt, metsadest veekogudesse ja sealt

omakorda vesiviljeluskasvandustesse. Läbivoolsed kasvandused ei tule toime liiga kõrgete

veetemperatuuridega ning looduslike veekogude temperatuuride tõus avaldab mõju kalade rändele, mis

omakorda avaldab mõju töötlemisüksuste tooraine kättesaadavusele. Lisaks kliimamuutustest tingitud

mõjudele võib kerkida esile erandkorralisi sündmusi, mis ilmnesid näiteks COVID-19 tingitud olukorra

tõttu, mis tõttu on vaja suurendada sektori vastupanuvõimet.

4. Läänemere keskkonnaseisundi halvenemine piirab merevesiviljeluse arengut (erieesmärk 1)

Läänemere seisundit ohustavad kolm põhiprobleemi on eutrofeerumine, kalade ülepüük ja ohtlikud

ained. Vaatamata sellele, et maismaalt pärit toitainete sissevool on selgelt vähenenud, ei kajastu mõju

veel kõigi alamvesikondade seisundis [3]. Põllumajandus on üheks suurimaks koormusallikaks (N 83%;

P 68%), järgnevas heitveed ja metsamajandamine [4], mille intensiivistumine avaldab mõju

merevesiviljeluse edasisele arengule.

5. Tootmissisendite hinnatõus (erieesmärk 1 ja 2)

Kasvanduste kui ka töötlemisüksuste edukas toimimine sõltub muuhulgas tootmissisendite hinnast.

Kulude kujunemisel on oluline määratleda millisest tehnoloogiast ja tootmisetapist need kujunevad ja

pärinevad. Kulud sõltuvad kasutatavast tehnoloogiast. Näiteks vesiviljeluses sõltub see eelkõige sellest,

kas tegemist on maismaale rajatud kasvatusega, merre või mageveekogusse paigaldatud sumpadega või

loodusliku veekogu baasil rajatud kalatiikidega. Samuti mängib suurt rolli kulude kujunemisel kasutatav

sisseseade, automatiseerituse aste ning kalakasvanduse hoone olemasolu. Näiteks on vee

korduvkasutusega vesiviljelusüksustes (RAS) energiakulud suuremad kui tiigimajandite või sumpades

kasvatamisel. Üldiselt on kõige suurema osakaaluga kalakasvatuse kuludest söödal, mis omakorda sõltub

oluliselt koostisainetest, sellele kohe järgneb energia ning tööjõukulu [5]. Nagu vesiviljeluses on ka

töötlemisüksuste toimimiseks vajalik energia ja tööjõu olemasolu, mistõttu energia, kütuse ja toorme

hinnatõus ei soosi tootmise intensiivistamist.

6. Turgude ebastabiilsus ja äralangemine (erieesmärk 2)

Suurim oht toodangu ekspordis on sihtturgude kokkukukkumine erinevate poliitiliste, geopoliitiliste,

majanduslike ja muude tegurite tõttu. Traalpüügi tootjaorganisatsioonid ja tootjad, kelle ressurss on

EN 57 EN

Läänemere kilu ja räim ning peamine toodang idaturgudele suunatav külmutatud, vähemal määral ka

vürtsikala, on suurte tootmismahtude tõttu olukorras, kus turgude ebastabiilsus ja riikide poliitilised ja

majanduslikud faktorid ning pikk tarneahel põhjustavad erinevaid tõrkeid toodangu turustamisel.

Venemaa ekspordikeeld 2014. aastast on pannud traalpüügi tootjaorganisatsioone otsima uusi turge

lisaks traditsioonilistele partneritele ka Euroopas, Ameerikas, Hiinas ja Aafrikas.

7. Tarbijate ostujõu langus (erieesmärk 1 ja 2)

Sektori üks potentsiaalseid ohte on tarbimise langus seoses ostujõu langusega nii Eesti kui ka

eksportturgudel. Kui 2019. aastal kala ja kalatoodete tarbimine võrreldes 2015. aastaga langes, siis samal

ajal kulutused kalale ja kalatoodetele leibkonnaliikme kohta kasvasid 10%. Tavaliselt on kalatoodete

hinnad kerkinud teistest toiduainetest kiiremini. Näiteks kala ja kalatoodete hinnaindeks sõltub nii Eestis

kui ka teistes ELi riikides suuresti Norrast imporditava lõhe hinnast, sest lõhel on tarbimises oluline

osakaal. ELs tervikuna tarbitakse lõhelasi keskmiselt 2,7 kg elaniku kohta aastas, atlandi lõhe kuulub

koos tursa ja tuuniga kõige tarbitavamate liikide esikolmikusse. Norrast imporditava lõhe hinnad on

olnud aga võrdlemisi kõikuvad, sõltudes maailmaturu nõudlusest ja pakkumisest, aastaajast ja Norra

krooni kursist. Kodumaise kala jaehinnad on olnud võrdlemisi püsivad, samas koha- ja ahvenafilee

Euroopa turgude poolne nõudlus hoiab hinnad nende liikide osas Eestis kõrgel [6]. Eksportriikides

asetleidev majanduslangus mõjutab sealsete tarbijate käitumist ja ostueelistusi. Toidukaupade hindade

kallinemisel on tarbija sunnitud valima alternatiivseid ja odavamaid tooteid.

[1] Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 2021/620

[2] Nasdaq Salmon Index 2021

[3] State of the Baltic Sea – Second HELCOM holistic assessment 2011-2016. Baltic Marine

Envrionment Protection Commission – HELCOM, 2018

[4] Vesikonna pinnavett mõjutava inimtegevuse koormuse ülevaade 2019. Keskkonnaministeerium

[5] Vertikaalne integratsioon vesiviljeluses, senine kogemus, sotsiaalmajandusliku mõju ja vesiviljeluse

laiendamiseks sobivaimate alade kaardistamise, vajalike infrastruktuuride arendamise ja

innovatsiooniliste tehnoloogiate elluviidavuse uuring Eestis Saaremaa näitel. Eesti Maaülikool, 2015

[6] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020

Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in

Article 8(5) of the EMFAF Regulation

EN 58 EN

MAJANDUS

Toodangumahtude suurendamine ja tulude kasv vesiviljeluses

Vesiviljelustoodete tootmine on Eestis pikaajaliste traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkond

(tugevus 1) ehkki killustunud sektoris (nõrkus 1) ei ole rajatud tootmisvõimsuste maht toodanguks

realiseerunud (nõrkus 2). Vähene tootearendus ja tarnekindlus (nõrkus 3) tekitavad olemasolevale

toodangule turustamisraskusi. Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi olemasolu (võimalus 1),

keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide kasvatamine (võimalus 5) ning

tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute tootmislahenduste rakendamiseks (võimalus 7), mille abil

toodangut suurendada. See võimaldab pakkuda leevendust kasvutrendis olevale vesiviljelustoodete

nõudlusele EL-s ja maailmas (võimalus 2). Peab arvestama, et Läänemere keskkonnaseisund piirab

merevesiviljeluse arengut (oht 4).

Välisturgude geograafia laiendamine

Laiast välisturgude geograafiast hoolimata (tugevus 4) on ekspordil siiski sõltuvus üksikutest

partnerriikidest (nõrkus 10). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis

(võimalus 2), mis aitab kaasa uute turgude leidmisele. Välisturgude geograafia laiendamine aitab

maandada ohtusid, mis tulenevad üksikute turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest (oht 6) ning

tarbijate ostujõu langusest nendel välisturgudel (oht 7).

Ettevõtjate kasumi suurendamine välisturgudel

Vähene tootearendus ja tarnekindlus tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3) ning on puudus

kvalifitseeritud tööjõust (nõrkus 11). Ekspordikogustest on suurim osa väikese lisandväärtusega toodetel

(nõrkus 8). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudlus ELs ja maailmas on kasvutrendis (võimalus 2).

Ühiskonna ootusele targa, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3) aitab vastata seni

vähe kasutatud toorme, sealhulgas võõrliikide väärindamine (võimalus 6) ja tehnoloogia kiire areng, mis

pakub võimalusi uute lahenduste paremaks rakendamiseks (võimalus 7). Seeläbi saab pakkuda kõrgema

lisandväärtusega tooteid lõpptarbijale nii kohalikul kui ka välisturgudel, mida võib mõjutada tarbijate

ostujõu langus (oht 7).

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamine

EN 59 EN

Eestis on Euroopa Liidu keskmisest madalam kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine (nõrkus 9).

Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete lühike tarneahel koduturul (võimalus 4) ning

reageerimine ühiskonna ootusele targast, kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3)

loob eeldused tarbimise suurendamiseks, mis aitab leevendada turgude ebastabiilsusest ja äralangemisest

tingituid riske (oht 6).

Tehnoloogia arengu parem rakendamine vesiviljeluses ja töötlemises

Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise

traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1). Vähene tootearendus ja tarnekindlus

tekitavad turustamisraskusi (nõrkus 3). Energiamahukad protsessid (nõrkus 7) tõstavad toodete

omahinda. Tehnoloogia kiire areng pakub võimalusi uute lahenduste rakendamiseks (võimalus 7),

võimaldab paremini kasutusele võtta kasutamata töötlemisvõimsuseid (nõrkus 5) ning toime tulla

tootmissisendite hinnatõusust (oht 5) ja tarbija ostujõu langusest (oht 7) tingitud tagasilöökidega.

Parandada investeeringute tegemiseks vesiviljelus- ja töötlemissektori ligipääsu finantsvahenditele

Puudub ligipääs sektorile sobivatele laenudele (nõrkus 4), mis aitaks minna kaasa keskkonnasõbralike

kasvatustehnoloogiate arenguga, kasvatada uusi liike (võimalus 5), võtta kasutusele seni vähe kasutatud

tooret, sealhulgas väärindada võõrliike (võimalus 6), mida tehnoloogia kiire areng uute lahenduste

rakendamiseks pakub (võimalus 7).

Kalapüügi- ja vesiviljelussektori tootjaorganisatsioonide konkurentsivõime suurendamine

Tootjaorganisatsioonide ühistegevus on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mis aitab paremini

reageerida turgude ebastabiilsusele ja äralangemisele (oht 6).

Negatiivsete mõjude leevendamine erakorraliste sündmuste korral

Vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on Eestis pikaajalise

traditsioonide ja kogemustega tegevusvaldkonnad (tugevus 1) ning tootjaorganisatsioonide ühistegevus

on arenenud ja efektiivne (tugevus 2), mida mõjutavad keskkonna- ja kliimamuutuste ning erakorralised

sündmused (oht 3).

KESKKOND

EN 60 EN

Vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljelustoodete tootmisel

Rajatud vesiviljelusüksuste tootmisvõimsuste maht ei ole toodanguks realiseerunud (nõrkus 2) ning

tootmisel esineb energiamahukaid protsesse (nõrkus 7). Vesiviljelustoodete tootmiseks vajaliku ressursi

olemasolu (võimalus 1) ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate areng ja uute liikide

kasvatamine (võimalus 5) aitab vastata ühiskonna ootusele targast, kestlikkust ja keskkonnahoidlikust

majandusest (võimalus 3). Seeläbi on võimalik merevesiviljeluse areng piiravas Läänemere keskkonnas

(oht 4) ning tulla toime keskkonna- ja kliimamuutustega, mis mõjutavad ettevõtlust (oht 3).

TEADUS-ARENDUS / INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni ja oskusteavet nii vesiviljeluses kui ka töötlemises

Vesiviljelussektoril on valdkonda toetav haridussüsteem (tugevus 3). Samas nii tootmisel kui ka

töötlemisel on ettevõtjate panustamine innovatsiooni madal ja kaasaegne oskusteave puudulik (nõrkus

6), mille suurenedes oleks sektoril võimalik paremini reageerida kasvutrendis olevale kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete nõudlusele Euroopa Liidus ja maailmas (võimalus 2) ja vastata ühiskonna ootustele

targa, kestliku ja keskkonnahoidliku majanduse järele (võimalus 3). Teadus- ja arendustegevusel on

ootused seni vähe kasutatud toorme kasutuselevõtus, sealhulgas võõrliikide väärindamisel (võimalus 6)

ning keskkonnasõbralike kasvatustehnoloogiate arengul ja uute liikide kasvatamisel (võimalus 5).

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret vesiviljeluses ja töötlemises

Madala ettevõtjate innovatsiooni panustamise ja puuduliku kaasaegse oskusteabe (nõrkus 6) ning

kvalifitseeritud tööjõu puuduse (nõrkus 11) vähendamine aitab kaasa ühiskonna ootusele targast,

kestlikust ja keskkonnahoidlikust majandusest (võimalus 3). Ettevõtlust vesiviljelussektoris võivad

ohustada loomade haiguspuhangud ning taudide levik (oht 1).

3.Enabling a sustainable blue economy in coastal,

island and inland areas, and fostering the

Strengths

1.Rannakalandus on Eestis ajalooliste traditsioonidega tegevusala

EN 61 EN

development of fishing and aquaculture

communities Eesti on mere ja rannariik, eestlased ise mere ja rannarahvas. Veekogud, sealhulgas meri on tähtsad nii

elatusallikana kui ka hinge ja vaimutoidu ammutamise paigana. Tihti ei välju kalurid merele pelgalt raha

pärast, oluline on ka emotsionaalne side põlvkondade kaupa edasi antud traditsioonilise tegevusega ning

vahetu kokkupuude loodusega. Eestis on kalapüük alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on

tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Nõukogude ajal toimus kalapüük kalurikolhoosides, peale

Eesti taasiseseisvumist kolhoosid likvideeriti ning toimus sektori varade erastamine. Peale varade

erastamist oli rannakalandus väga tulus tegevusala, kuid aastatuhande lõpuks oli see muutnud kõige

kesisema sissetulekuga tegevusalaks, põhjuseks eelkõige kalavarude vähenemine, vähesed

investeeringud rannapüügi taristusse ja tarbimisharjumuste muutumine sest turule jõudis rohkelt import

kalatooteid. EL-iga ühinemise järel muutus Eesti ranna ja sisevete kalanduse nii äri-,

keskkonnakaitseline kui laiem sotsiaalne tegevuskeskkond. Kohalike tootmistegurite muutusi hakkas

oluliselt suunama EL ühise kalanduspoliitika rakendamine. Rannakalandust on mõjutanud võimalused

saada toetusi laevastiku ja püüniste uuendamiseks, kõige enam aga kalanduspiirkondade moodustamine

ja nende arendamine kohalike tegevusrühmade korraldusel. Tänaseks päevaks on rannakalanduse

olukord muutunud oluliselt paremaks. Suuri investeeringuid on tehtud väikestesse kalasadamatesse,

kalapüügi aluste ja püüniste moderniseerimisse, töötlemise seadmete ja otseturundusvahendite

soetamisse, kalurite tegevuste mitmekesistamisse ning koolitustesse. Paranenud on kalasaagid ja

mitmekesistunud kala müügivõimalused. Sektorisse on lisandunud nooremaid kalureid. Püügiloa

omanike arv püsib suhteliselt stabiilne 2019 aastal oli Eestis kokku 1690 kalapüügiloa omanikku ja

ranna ning sisevete püügil tegutses kalurina 2370 kalurit. 2021 aastal oli püügiloa omanike arv 1695

ning ranna ja sisevete püügil tegutses 2340 kalurit [1]. Eestis rannakalurina tegutsemise eelduseks on

rannakaluri kutsetunnistuse olemasolu. Rannakaluri kutsetunnistusi on antud aastast 2004 ning kuni

aastani 2022 on ühekokku väljastatud 3941 tunnistust [2]. Viimastel aastatel 2018-2021 on väljastatud ca

100 kutsetunnistust aastas, huvi rannakaluri kutse omandamise vastu aastate lõikes on kerges kasvus.

Rannakalanduses on välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.

Seega on viimasel kümnendil rannakalandussektorisse tehtud investeeringud peatanud rannapüügi

sektori allakäigu ning kalandus on jätkuvalt rannapiirkondadele oluline tegevusala.

2. Püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab stabiilsuse. Kvootidega piiratud majandlikult oluliste

kalavarude püügivõimalusi kasutatakse maksimaalselt.

Eesti püügivõimaluste jaotusmehhanism tagab kaluritele stabiilsuse ning loob kindluse tegemaks

investeeringuid kalapüügi arendamiseks. Rannakalurid on huvitatud kalapüügiga tegelemast, mida näitab

erinevate kalaliikide iga-aastane püügikvootide täituvus. Sisevete püügil Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

on praktiliselt kõikide kalaliikide püük piiratud püügikvoodiga, mis igal aastal lepitakse eraldi kokku

Vene Föderatsiooniga. Viimastel aastatel on Eestile eraldatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

EN 62 EN

püügikvootidest üle 90% täitunud enamasti koha- ja rääbisekvoot ning mõnel aastal ka ahvenakvoot.

Rannakalanduses püütavatest peamistest kalaliikidest on kvootidega piiratud räime- ja lõhepüük.

Räimekvoot rannapüügil jaguneb Liivi lahe kvoodiks ja Läänemere avaosa kvoodiks, mida püütakse

Soome lahes, Väinameres ja Saaremaa ning Hiiumaa rannikuvetest väljaspool Väinamerd. Liivi lahes

püütakse räime kastmõrra kohta kehtestatud lubatud saagina püügiõiguse omanikele eraldatud kvoodist.

Liivi lahes rannapüügiks eraldatud lubatud räime aastasaak püütakse pea igal aastal vähemalt 90%

ulatuses täis. Läänemere avaosa rannapüügiks eraldatud räime lubatud aastasaagist püütakse nn

olümpiapüügi alusel valdav osa Soome lahe kalurite. Maksimaalne võimaldatud püügimahu täituvus

majanduslikult olulisemate liikide osas näitab kalurite huvi ja soovi kalapüügiga tegeleda. Püükide

sulgemise aeg kvootide täitumise tõttu on igal aastal erinev, kuid üldjoontes jälgib juba välja kujunenud

püügiperioodi. Rannapüügil ning sisevete püügil deklareeritud kogused on 24 aasta lõikes püsinud

stabiilsed, ehkki liikide jaotuvuse suhe on mõnevõrra kõikuv. Sellest tulenevalt on püügimahud samad,

kuid saagi väärtus võib mitmekordselt erineda.

3. Olemas on tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on administratiivne suutlikkus kohalike

strateegiate elluviimiseks oma piirkonnas

Eestis on 8 kalanduspiirkonda, kus moodustati tegevusrühmad mis tegutsevad MTÜ-dena alates 2008. a

ning on rakendanud nii EKF kui ka EMKF meetmete perioodi. Aastate jooksul on MTÜ-d välja

arendanud püsivad institutsioonid organisatsioonide igapäevaseks juhtimiseks ja toetusprojektide

hindamiseks. MTÜ-del on kokku 749 [3] liiget, sh kohalikud omavalitsused, kalanduse äriühingud ja

FIE-d, kalurite ühingud ja kalandusega seotud eraisikud, sektori välised ühingud ja ettevõtted. 2021. a

seisuga on kohalikud tegevusrühmad oma otsustega rahastanud 1165 [4] erinevat projekti, selle arvuga

on Eesti tegevusgrupid kolmandal kohal ELis. Tegevusrühmadel on head kogemused laiapõhjaliste

strateegiate koostamisel, mis arvestavad lisaks kalandusele ka muude sektorite arenguvajaduste ja

potentsiaaliga.

2019. a Tartu Ülikooli poolt läbi viidud EMKF 2014 – 2020 rakenduskava meetmete „Kogukonna

juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja „Koostöötegevused“ vahehindamine [5] sedastab, et

laia spektri osaliste kaasamine strateegiate koostamisse ja elluviimisesse on taganud selle, et strateegiad

on toimivad ning panustavad piirkondade arengusse laiemalt, integreerides kalandust kui tegevusharu

muude tegevusharudega.

4. Tegevusrühmadel on hea koostöötegevuste algatamise ja elluviimise kogemus

Perioodil 2014-2022 on kohalikud tegevusrühmad algatanud ja ellu viinud arvukalt koostööprojekte, mis

keskenduvad peaasjalikult ühistele kalandust populariseerivate sündmuste korraldamisele, ühistele

EN 63 EN

õppereisidele tutvumaks teiste EL riikide parimate praktikatega kalanduspiirkonna arendamisel, samuti

on osaletud ühiselt erinevatel kalandusmessidel ja -festivalidel nii siseriiklikult kui rahvusvahelisel

tasemel. Tegevusrühmadel on hea kogemus kontaktide loomisel teiste EL riikide kalanduse

tegevusrühmadega, vahetatakse teadmisi ning võetakse üle parimaid praktikaid EMKF meetmete

rakendamisel ning toetatakse kalanduspiirkondade ettevõtjate kontaktide loomist. Ühtekokku on

tegevusrühmad algatanud 2022 aasta seisuga 131 koostööprojekti [6] mille raames viidi ellu 54

koostöötegevust riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil.

5. Välja on kujunenud väikesadamate võrgustik

2020. aasta seisuga on rannapüügil püütud kala lossitud 489 väikesadamas ja lossimiskohas, millest 414

on rannikul asuvad väikesadamad või lossimiskohad ja 75 lossimiskohta asuvad sisevetel. EKF ja EMKF

perioodil on rannapüügi sadamatesse investeeritud 25 373 352 eurot, sealhulgas EL toetus 20 562 298

eurot. Kokku on investeeritud 75 väikesadamasse, sealhulgas 59 meresadamasse ning 16 sisevete

sadamasse. Kõik väikesadamad kuhu on investeeritud EL vahendeid on välja valitud kohalike

strateegiate alusel ning on kohalikule kalanduskogukonnale olulise tähtsusega lossimiskohad. Peamiselt

on investeeritud kala lossimise ja säilitamise võimekuse tõstmisesse ja mereohutusse, tahaplaanile on

jäänud kalandusväliste teenuste arendamine. Praeguseks välja arendatud väikesadamate võrgustik kattub

olulisel määral mereturismi marsruutidega, mis loob head võimalused kalanduse kõrvalt pakkuda ka

muid sadamateenuseid.

[1] Põllumajandus ja Toiduamet

[2] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus

[3] Eesti Mereinstituudi Kalanduse Teabekeskus

[4] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

[5] EMKF 2014-2020 rakenduskava meetmete „kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia

rakendamine“ ja „algatusrühma koostöötegevused“ vahehindamine. Tartu Ülikool 2019

[6] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Weaknesses

1. Ranna- ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus ja sissetulekud on madalad

Seoses püügi hooajalisusega on enamikul ranna- ja sisevete kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid

sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks.

EN 64 EN

2021. a andmete põhjal oli kalanduse- ja põllumajandussektoris tegutsevate tööliste keskmine töötasu

1294 eurot, Eesti keskmine brutokuupalk 1576 eurot [1]. Tulenevalt madalatest sissetulekutest ja

kalapüügi hooajalisusest on madal ka kalurite vähene investeeringuvõimekus, mis raskendab toetuste

kasutamisel omafinantseeringu osa katmist, kui on vaja teha kapitalimahukaid investeeringuid uute

tehnoloogiate juurutamiseks kalapüügi ja töötlemise arendamiseks ning kaluri tegevuste

mitmekesistamiseks. Vähene investeeringusuutlikkus raskendab oluliselt ranna ja sisevete kaluritel

kasutusele võtta uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid

ning vastu seista kliimamuutustest tulenevatele ohtudele. Tartu Ülikooli läbiviidud EMKF meetme

„Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamise käigus läbiviidud uuringus

toetust mittetaotlenud kalurite seas vastas 53% vastajatest (100 vastajat), et puudub omafinantseering või

ei kvalifitseeruta toetuse taotlemise tingimustele [2].

2. Ranna- ja sisevete kalurid toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega

Eesti rannakaluritel tuleb oma toodangu müügil konkureerida välismaise toodanguga. Mitmed

Imporditud kalatooted on oluliselt odavamad kui Eestis püütud kala, samuti on tarbija harjunud odava

lõhega ning fileeritud külmtoodetega, mida on mugav kasutada ja mis ei vaja täiendavat töötlust.

Rannapüüdjad ei suuda pakkuda tarbijatele valmistooteid suures koguses ning müüvad oma saagid

reeglina värskena või roogituna, samuti on rannakalurite poolt pakutavad tooted suhteliselt ühetaolised,

peamiselt keskendutakse suitsutatud ja kuivatatud kalatoodetele Väheväärtuslikud kalaliigid (särg, koger,

nurg jne) on toodete valmistamisel alakasutatud.

3. Sadamate majandamine on kahjumlik ja pakutatakse vähest hulka teenuseid

Eesti on üks väheseid riike maailmas, kus kalandussektori toimimiseks olulised sadamad on suures

mahus erastatud, seda nii traal kui rannapüügi sektoris. Üldreeglina kuuluvad Eesti rannapüügiks

kasutatavad väikesadamad eraomanikele ning sadamate arendamiseks on moodustatud kalurite

mittetulundusühingud. Peamiselt teenindatakse väikeseid kalapüügialuseid ning see on pigem kulu kui

tuluallikas. Samuti puuduvad reeglina sadamates teenused, mis võimaldaksid sadamapidajal teenida

täiendavat tulu sadama halduskulude katmiseks. Sadamate haldajad ei suuda teha investeeringuid mis

aitaksid maandada kliimamuutustest tulenevaid riske. Ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavad

sadamad asuvad reeglina madalas rannikumeres kus ekstreemsemaks muutvad tormid võivad taristut

oluliselt kahjustada. Senised investeeringud on keskendunud peamiselt merelisele taristule nagu

kaitsemuulid, kaid, sillad ja slipid. Vähemal määral on arendatud sadama tehnilist taristut näiteks

kraanad, tõstukid ja muud kala lossimiseks ja käitlemiseks vajalikud seadmed. Mõnedes sadamates on

olulist tähelepanu pööratud kala säilitamisele suunatud taristu arendamisele (külmkambrid, jäämasinad

EN 65 EN

jms). Hoopis vähem on tähelepanu pööratud kalurite olme- ja töötingimuste parendamisele. Kalurid

saavad väikesadamaid kasutada küll kala lossimiseks ja paatide hoidmiseks, kuid puuduvad teenused

olmetingimuste pakkumiseks.

4. Oluline osa kutselistest kaluritest on eakad ning nende teadmised ettevõtluse arendamiseks ei

ole piisavad

Rannapiirkondades on kolmanda haridustasemega hõivatute osakaal ligi poolteist korda väiksem Eesti

keskmisest. Ranna- ja sisevete püügis hõivatud kaluritest on ligikaudu pool põhi- ja keskharidusega,

ebapiisavad teadmised on tingitud ka asjaolust, et rannakalurid on suhteliselt eakad ning sektori

keskmine vanus on üle 50 eluaasta [3]. Oluline osa rannakaluritest on saanud oma põhi, kesk ja erialase

hariduse nõukogude ajal, kus ettevõtlust käsitlevaid teadmisi ei peetud oluliseks. Sellest lähtub ka

kalurite keskmisest madalam finantskirjaoskus, mis omakorda tingib kehvema toimetuleku ja

investeerimisvõimekuse võrreldes muude sektoritega ning oskuse ja julguse kasutada maksimaalselt EL

toetusvahendeid. Rannakalurite teadmised ja oskused müügi ja turunduse alal on kesised, reeglina

kasutatakse oma toodete müügil kõige lihtsamaid võtteid, näiteks müümine laatadel, turgudel ja

väikestes müügipunktides. Digitaalseid müügiplatvorme kasutatakse vähe ja müügitegevuse sidumine

suurte kampaaniatega on väga vähene. Kalatoodete tootearendusega tegelevad väga vähesed kalurid.

Sinimajanduse arendamiseks puuduvad valdaval osal kaluritel teadmised ja oskused, turismiteenust

pakuvad vähesed kalurid, põhjuseks eelkõige oskamatus oma teenuseid pakkuda ja klientidega suhelda.

5. Ühistuline majandustegevus on vähene

Praegused ärimudelid rannakalanduses on suures osas individuaalsed ehk kalurid püüavad oma saagid ja

müüvad neid reeglina üksinda, rannakalanduses on ainult üks sisevetel tegutsev tootjaorganisatsioon.

Vähestes sadamates, kus on välja kujunenud tugevad kalurite kogukonnad, tehakse koostööd oma

saakide müümisel ja mingil määral ka sadamate haldamisel. Koostöö saakide väärindamisel ja

turustamisel on levinud väga vähesel määral, see on oluline takistus rannakaluritel pääsemaks suuremate

kaubanduskettide lettidele. Rannapüük on sesoonne ja kala kogused kõiguvad, see ei luba aastaringselt

pakkuda stabiilset toodete valikut. Ühistulise tegevuse vähesus ja ebapopulaarsus on tingitud suurel

määral ajaloolisest taustast ning kalurite ühistulist tegevust võrreldakse nõukogudeaegse kolhoosiga, kus

osalemine oli riiklik kohtus mitte vajadus.

6. Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ning kudealade taastamise projekte algatatakse

vähe

EN 66 EN

38st majanduslikult olulisest kalavarust Läänemerel, Peipsi, Lämmi ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel on

heas seisus 17 ja madalseisus 21 kalaliiki. Madalseisus on eelkõige rannikumere ja siseveekogude

kalavarud [4]. Rannikumere ja sisevete kalavarude seisu mõjutavad otseselt kudealade halb kvaliteet

ning tõkked kalade rändeteedel. Koelmualasid kahjustavad nii looduslikud kui inimtekkelised mõjurid.

Looduslikud mõjutegurid on seotud kliimamuudatustega nagu sademete režiim ja maakerge ning järvede

ja vanajõgede looduslik vananemine, mille käigus kalade koelmualad kattuvad setetega ning toimub

soostumine. Viimase pooleteise sajandi jooksul on intensiivistunud inimtekkelised mõjurid nagu

maaparandus, jõgede voolusängide õgvendamine ja vooluhulkade vähendamine. Samuti on kudealade

halvale olukorrale kaasa aidanud jõgede paisutamine ja tõkestamine, mille tulemusena hävinevad jõgede

kärestikud ja kalade ligipääs kudealadele on takistatud. Väiksemate rannikujõgede puhul on probleemiks

suudete ummistumine ja kinnikasvamine [5]. Kunstkoelmute rajamine kalavarude looduslikuks

taastamiseks on vähene, samas on kunstkoelmute rajamine erinevate kalaliikide (eriti koha) varude

taastamise puhul efektiivne meede [6].

Kalanduspiirkondades puudub motivatsioon teemaga tegeleda ning tegevused on jäänud tahaplaanile,

EMKF perioodi on näidanud, et kudealade taastamise projekte algatatakse vähe. Peamiseks põhjuseks on

projektide elluviimiseks vajalike keskkonnalubade taotlemise keerukus, projektide elluviimise keerukus

ning rahatusvahendite leidmine tegevuste elluviimiseks.

7. Taristu prügi kogumiseks merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud

Kalavarude olukorda mõjutab ka kalapüügiga kaasnevad mõjud nagu hüljatud ja kaotatud püügivahendid

mille negatiivne mõju ökosüsteemile on ajas suurenev. Peamiselt sünteetilistest materjalidest valmistatud

püügivahendid võivad kontrollimatult majanduslikelt olulisi kalaliike püüda veel aastaid peale kaotsi

minemist või hülgamist, hüljatud püügivahendi püügivõimekuseks hinnatakse ca 6% kahe aasta jooksul

peale kaotsi minemist.

Püügisektoris tekib ka mittebioloogilisi jäätmeid nagu plastikust kalapaadid, kalakastid, konteinerid jms,

osa sellest prügist satub merekeskkonda. Plastprügi on merelise prügi seire aruande kohaselt Eesti

rannikualadel kõige levinumat tüüpi, moodustades 2019-2020 aasta aruande kohaselt 65% prügi

koguhulgast.

Eestis puudub taristu kus oleks võimalik koguda ja ladustada kasutusest välja läinud püüniseid ja muud

kalapüügiga kaasnevaid mittebioloogilisi jäätmeid. Reeglina antakse need jäätmed ära kui

segaolmejäätmed või halvematel juhtudel jäetakse üldse vette või kaldale. Kalurite teadlikkus mereprügi

negatiivsetest mõjudest kalavarudele on vähene ning probleemi ei teadvustata.

EN 67 EN

[1] Statistikaamet

[2] EMKF meetme „Kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegia rakendamine“ vahehindamine. Tartu

Ülikool, 2019

[3] Maaeluministeerium

[4] Keskkonnaministeerium

[5] Kalakoelmute seisund ning kalakoelmute melioreerimise lähteülesannete koostamine.Tartu Ülikool,

2015

[6] Koha loodusliku sigimise tagamine kunstkoelmute abil. Tartu Ülikool, 2015

Opportunities

1. Kalavarude olukord paraneb

Majanduslikult olulisi kalaliike on Eesti ranniku ja sisevetes umbes 38. Kuna Eestit ümbritsev meri on

riimveeline, sobib see elukeskkonnaks ka paljudele mageveekaladele, seega on üldiselt olemas head

tingimused kalavarude paranemisele. Praegusel hetkel on majanduslikult olulistest kalavarudest ranna ja

sisevetes 15 (39%) kalaliiki heas seisus.

Kalavarude kaitseks kehtestatakse erinevaid kaitsemeetmeid, mis tagavad varude mitmekesisuse ja

jätkusuutlikkuse. Eesti rannakalurite põhilised kaubakalad (räim, ahven, koha ja haug) kaitstakse

erinevate meetmetega (kvoodid, alammõõdud, püüniste silmasuurused jms.). Varude pidev seire tagab,

et kalavarud püsivad stabiilsetena või suurenevad, pakkudes rannakaluritele arvestatavat tulu kalapüügist

ka pikemas perspektiivis.

2. Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid sinimajanduse sh turismi arendamiseks

Rannakülad pakuvad häid võimalusi keskkonnasõbraliku ranniku ning mereturismiga tegelemiseks ja

muu väikeettevõtluse arendamiseks, seejuures on võimalik ära kasutada ära kohalikku kalanduse ja

merenduse traditsioone ja kohalikku toidukultuuri. Rannikuturism keskendub peamiselt maapealsetele

tegevustele nagu puhkus ja aktiivsed tegevused maismaal ja rannikul. Rannikuturism on Eestis

populaarne, viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiga

madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta

tasemele [1]. Harrastuskalapüük on tõusvas trendis, 2018. aasta seisuga on Eestis ca 170 000

harrastuskalapüüdjat ning nähakse ette nende arvu suurenemist 185 000 aastal 2030. Mereturism

keskendub tegevustele mis jäävad rannikust kaugemale, kuid mis ikkagi on tihedalt seotud kohaliku

rannapiirkonnaga. Transpordiameti andmetel on väikelaevade külastused Eesti sadamatesse tugevalt

EN 68 EN

kasvavas trendis ning 2019 aastal külastas Eesti ranniku väikesadamaid 14 561 alust millel reisis 57 530

inimest [2]. 2010. aastal külastas Eesti väikesadamaid 9462 alust, millel reisis 20 458 inimest, seega

külastuste kasv 9 aasta jooksul on ca 65% aluste osas ja üle 100% reisijate osas. Viimastel aastatel on

väikesadamate külastatavus jäänud 14 – 16 tuhande aluse vahele, keskmiselt viibivad alused sadamas 1,7

päeva ning arvestuslikult kulutab üks reisija sadamas keskmiselt 100 eurot päevas, kokku on külastatud

67 Eesti väikesadamat. Eesti väikesadamate arengu kontseptsioon näeb ette väikesadamate külastuste

jätkuvat tõusu, peamise probleemina nähakse võrgustiku ebaühtlust kus näiteks Eesti lääne ja

edelapoolel rannikul on palju sadamaid, kuid Liivi ja Soome lahes vähe ning teineteisest ca 30 meremiili

kaugusel asuvate sadamate võrgustikku tekivad augud. Rannakultuuri ja rannakalanduse sidumine

kohalike turismitoodete ja puhketeenustega aitab kaasa eristumisele teistest sihtkohtadest.

Rannapiirkondades on mitmekesised ressursid ja potentsiaal sinimajanduse arendamiseks, näiteks:

pilliroo töötlemine, ravimuda, vetikate kasvatamine ja töötlemine jne. Piirkonnad on rikkad

loodusressursside poolest, mis võimaldaks arendada toidutootmist, biomassi kasutuselevõtmist,

metsandust jms.

3. Tarbijate huvi kohaliku kala vastu on kasvav

Töötlemata kala tarbimise puhul on Eesti Konjuktuuriinstituudi poolt 2019 [3] aastal läbi viidud uuringu

alusel ostuotsuse suurim mõjutaja kala värskus (95% vastanutest), teisel kohal oli kindel kala liik mida

soovitakse osta (93% vastanutest) ning alles kolmandal kohal oli hind (92% vastanutest) kusjuures ainult

pool pidas hinna mõju väga suureks. Huvi kohaliku kala vastu on, sest ainult kohalikud kalurid suudavad

pakkuda värsket kala ja kalatooteid ning Eestis laialt levinud ja ostajatele omaseid kalaliike. Eesti

Konjuktuuriinstituudi 2020 [4] aasta tarbijauuringus küsiti tarbijatelt ettepanekuid kuidas parandada kala

pakkumist kauplustes (lk 66). Vastustest selgus, et tähtsad on tegurid, mis puudutavad kala päritolu.

Kauplustele soovitatakse eelistada kodumaiste töötleja tooteid, see on vastajaist väga oluline 51% ja

mõnevõrra oluline 39% jaoks. Päritolumaa äramärkimist peab väga oluliseks 46% ja mõnevõrra

oluliseks 45% vastanuist. 38% peab väga oluliseks (47% mõnevõrra oluliseks) püügipiirkonna või

kasvatamise koha lisamist nii värske, külmutatud kui ka suitsutatud kala puhul. Paraku on kauplustes

saadaolev kala ja kalatooted tihtipeale importpäritolu ning kodumaise (eriti rannakalurite püütud) kala

osakaal on väike, seega on potentsiaali turuosa suurendamiseks.

4. Kasvav huvi kalanduse ja merenduse traditsioonide vastu

Kalanduse ja merenduse traditsioonide säilitamise ja edendamisega tegelevad peaasjalikult kohalikud

tegevusrühmad koostöös taotlejatega ning kalanduse populariseerimine ja tutvustamine laiemale

avalikkusele on muutnud oluliselt süsteemsemaks. EMKF perioodil on pea kõigis kalanduspiirkondades

EN 69 EN

välja kujunenud regulaarselt toimuvad kalandust populariseerivad sündmused, kus tutvustatakse

piirkondade merendus ja kalandustraditsioone ning kohalikke kalatoite. Kokku on korraldatud 2014 –

2020 perioodil 33 kalandus/merendus teemalist sündmust kus osales ca 25 tuhat inimest. Üleriigiliselt

viiakse iga aastaselt läbi avatud sadamate päeva, kus osalejad saavad tutvuda kalasadamate tegevusega

ning tutvuda kaluri elukutsega. Traditsiooniliselt aprilli lõpus toimuva sündmuse raames avab oma uksed

ca 25 sadamat, sündmust korraldatakse aastast 2017 mil sündmusel osales ca 5000 inimest, 2019 aastal

toimunud avatud sadamate päeval osales juba ca 25 000 inimest, 2020 ja 2021 aasta avatud sadamate

päev jäi seoses Covid-19 viiruse levikuga ära. 2022. aasta avatud sadamate päeva külastas rekordilised

35 000 inimest. Olulist tähelepanu pööratakse kalanduse tutvustamist lastele, kalanduspiirkondades on

EMKF perioodil korraldatud 17 kalandus- ja merendusteemalist lastelaagrit, kus osales ca 300 last.

Laagriperioodi pikkus on ca 10 päeva, mille käigus tutvutakse piirkondade kalandusega, käiakse koos

kaluriga merel, valmistatakse kalatoite jne. Traditsioonide säilitamiseks ja edendamiseks on välja antud

9 kalanduse ja merenduse ajalugu käsitlevat raamatut, valminud 4 kalandusteemalist filmi ja 5

kalandusteemalist püsiekspositsiooni [5]. Pingutused kalanduse ja merenduse populariseerimiseks on

vilja kandnud ning rannikuturismi populaarsus Eestis on kasvav, kalandus annab potentsiaalsetele

klientidele lisaargumendi miks külastada just rannikul asuvaid turismisettevõtteid ning osaleda erinevatel

sündmustel. Viimastel aastatel on Eesti siseturismi näitajad olnud seoses Covid-19 pandeemiaga

madalamad kui muidu, kuid 2021 aasta statistilised andmed näitavad siseturismi tõusu 2018/2019 aasta

tasemele ning kiirem on taastumine just rannaäärsetes piirkondades [6].

[1] Eesti elanike ööbimisega sise ja välisreisid 2021. Statistikaamet

[2] Eesti väikesadamate külastusandmed. Transpordiamet

[3] Kala ja kalatoodete tarbimine. Eesti Konjuktuuriinstituut, 2019

[4] Kala ja kalatoote tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut

[5] Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

[6] Eesti elanike ööbimistega sise ja välisreisid 2011. Statistikaamet

Threats

1. Kliimamuutustest tulenevad ekstreemsed ilmastikuolud

2019. aastal avaldatud valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli eriraporti kohaselt võib Läänemerel

kliimamuutuste tagajärjel lainekõrgus tõusta kuni 35 sentimeetrit. Mereveetase võib

tulevikustsenaariumite järgi 21. sajandi lõpuks tõusta kuni 60 sentimeetrit. Tsüklonite trajektooride

EN 70 EN

muutuste ja neist tingitud läänetormide sagenemise tõttu võivad Eesti rannikuid aina sagedamini

ohustada tormide põhjustatud veetõusud ja üleujutused. Kliimamuutuste tulevikustsenaariumid

ennustavad ka keskmise tuule kiiruse kasvu eriti talvisel ja osaliselt kevadisel ajal. Kliimamuutustest

tulenevad ohud mõjutavad enam ranna ja sisevete kalurite poolt kasutatavate sadamate taristut.

Suurenevad riskid, et ekstreemsed tormid ummistavad sadamaalad liiva ja setetega ning kahjustavad

sadamas asuvaid aluseid. Samuti võib olulisel määral väheneda tööohutus sadamates ja meresõiduohutus

üldisemalt [1].

Prognoositud kliimamuutuste ilmingud (veetaseme ja -temperatuuri muutused, äärmuslikud

ilmastikunähtused, ebapüsiv jääkate või selle puudumine, soolase vee sissevool Läänemerre või selle

puudumine) võivad oluliselt mõjutada kalamajanduslikult tähtsate ja kliimamuutustele vähem

vastupidavate liikide arvukust ja varude suurust Läänemeres ja Eesti siseveekogudes. Meremudelite

põhjal on tulevikus Eesti rannikuvetes merevee temperatuur talvel ja kevadel 2,1–2,8 °C kõrgem ning

suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgem. Seejuures on soojenemine suurem Soome lahes. Euroopa järvede, sh

Eesti järvede veetemperatuur tõuseb prognooside kohaselt 2–7 °C võrra [2]. Soojenemisega suureneb

soojalembeste võõrliikide hulk Läänemeres ning külmalembeste kalaliikide ränne põhja poole võis siis

väljasuremine. Samuti kaasneb soojenemisega orgaanilise aine lagunemine ja hapniku vähenemine

rannikuvees, see omakorda kiirendab eutrofeerumist ning mürgiste vetikate laiemat levikut.

Kliimamuutustest tulenev vee soojenemine omab ranna ja sisevete kalurkonnale laiemat mõju. Suureneb

vajadus kala säilitamise seadmete järele, ilmneda võivad negatiivsed mõjud rannikuturismile.

2. Imporditud kalatoodete tarbimine suureneb

Kalatoodete importtooted omavad olulist mõju Eesti rannapüüdjate toodangule ja konkurentsivõimele.

Kala tarbimine elanikkonna hulgas suureneb, kuid tarbimisharjumused keskenduvad importtoodetele.

2019 aastal toodi Eestisse värsket lõhet ja forelli kokku 6,9 tuhat tonni (5,6 tuhat tonni lõhet ja 1,3 tuhat

tonni forelli), seda on 24% rohkem kui 2018 aastal [3]. Kalatoodetest eelistavad tarbijad sagedasti

importtooteid, sealhulgas Läti ja Leedu kalatööstuste toodangut mis on hinnalt Eesti omast odavam.

3. Oluliste turgude äralangemine või nõudluse järsk vähenemine

Suureks ohuks on oluliste sihtturgude kadumine erinevete poliitiliste, geopoliitiliste, majanduslike ja

muude tegurite tõttu. Rannapüüdjad kes tegelevad suuremahulise räime püügiga ning kelle toodang

suunatakse külmutatuna idaturule on suures sõltuvuses turgude stabiilsusest ning riikide poliitilised ja

majanduslikud faktorid võivad oluliselt mõjutada toodete turustamist. Oluliste turgude äralangemine

koos nõudluse järsu vähenemisega realiseerus 2020. aasta kevadel, kui COVID-19 pandeemia seiskas

kogu majanduse ning mõjud kalandusele olid väga otsesed, veel olulisem tagasilöök turgudel realiseerus

EN 71 EN

2022. aastal kui Vene Föderatsioon väed ründasid Ukraina Vabariiki Tekkisid olulised turutõrked

kalatoodete eksportimisel välisriikidesse, hinnanguliselt vähenes eksport perioodil märts-mai 50%, kuid

taastus järgnevatel kuudel suhteliselt kiiresti [4]. Kuna kala eksport pidurdus, siis vähenes ajutiselt ka

kala kokkuost rannakaluritelt. Ajutiselt kaotasid turu rannakalurid, kelle klientideks olid kohalikud

HORECA sektori ettevõtted, oluliselt vähenes ka kala kokkuostu hind. Seega võib oluliste turgude

äralangemine ja nõudluse järsk vähenemine kohalikku rannakalurit otseselt puudutada.

4. Kalavarude ebastabiilsus

Kalapüügiga tegelevate isikute heaolu oleneb eelkõige kalavarudest, olgu siis tegemist kutselise kaluri

või harrastuspüüdjaga. Kalavarude vähenemisel võivad olla väga mitmesugused põhjused nagu ülepüük

(sh. ebaseaduslik kalapüük), kalade kudealade ja elupaikade ahenemine ning nende seisundi

halvenemine, Läänemerre lisandunud võõrliigid ning klimaatiliste tingimuste muutmine.

Kliimamuutused on oluliseks kalade sigimisvõimalusi halvendavaks teguriks. Enamik rannapüügi

liikidest sigib kevadel, ajalooliselt on Eesti kevadeid iseloomustanud talvel kogunenud lume sulamisest

tekkinud suurvesi, mis loob kaladele sobivad kudetingimused. Seoses keskmise temperatuuri tõusuga

esineb üha enam lumevaeseid talvesid mille tulemusel on kevadiste suurvete kestvus ja ulatus oluliselt

langenud, samuti on kevadiste suurvete aeg nihkunud varasemaks, mil päikesekiirgus ei ole piisav

zooplanktoni massiliseks kasvuks, mis on vajalik kalade noorjärkude toidubaasi tekkeks. Kalavarude

järsk vähenemine on lähiminevikus Eesti rannakalanduses realiseerunud. Aastatel 1990-1998 oli

rannakalandus väga tulus tegevusala, saagid olid küll varieeruvad, kuid tagasid rannakaluritele hea

sissetuleku kuni sajandivahetuseni. Kui aastal 1996 oli rannakalandussektori müügikäive 42,5 miljonit

krooni siis aastaks 1999 oli see kahanenud 25,3 miljoni kroonini. Sajandivahetuseks oli rannakala varu

madalseisus, tulenevalt kesistest saakidest ja tegevusharu vähesest tulususest oli majanduslikult

kalapüügist sõltuvate isikuste arv oluliselt vähenenud, kui 1996 aastal oli Eestis Läänemere kutselisi

rannakalureid umbes 2100 siis aastaks 1999 oli see arv vähenenud 1500le [5]. Rannakala varud ja

saagikus hakkasid paranema aastal 2015 ning tänaseks päevaks on olukord märkimisväärselt paranenud,

kuid ligi 15 aastane madalseis on jätnud Eesti rannapüügisektorile oma jälje.

[1] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium

[2] Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Keskkonnaministeerium

[3] Kala ja kalatoodete tarbimine 2020. Eesti Konjuktuuriinstituut

[4] „Rannakalanduse visioonid ja tulevikustsenaariumid“. Saki Consult OÜ, 2020

EN 72 EN

[5] Eesti rannalähedase kalanduse areng aastatel 1991-2001 ja tulevikuperspektiivid. AS Helmes, OÜ

Hansa Uuringud, 2005

Identification of needs on the basis of the SWOT analysis and taking into account the elements set out in

Article 8(5) of the EMFAF Regulation

MAJANDUS

Suurendada ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikkust

Ranna ja sisevete kalurite sissetulekuid ja investeeringusuutlikus on madal (nõrkus 1). Eesti

rannakalandus on pikkade traditsioonidega ning kalandusega soovitakse tegeleda (tugevus 1) ning Eesti

püügivõimaluste stabiilne jaotusmehhanism julgustab kalureid tegema investeeringuid (tugevus 2). Eesti

rannapiirkonnad on rikkad seni kasutamata ressurssidest (võimalus 2). Investeeringute toetamine kalurite

majandustegevuste mitmekesistamisse aitavad maandada riske mis tulenevad rannakalurite jaoks oluliste

turgude ära langemisest (oht 3) ja majanduslikult oluliste kalavarude suurtest kõikumistest (oht 4) või

kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).

Suurendada ranna ja sisevete kalurite toodangu konkurentsivõimet ning soodustada ühistulist

majandustegevust

Eesti ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega (nõrkus 2) ja

ühitustulise majandustegevus kala püügi, töötlemise ja turustamise alal on vähene (nõrkus 5). Eestis on

stabiilne püügivõimaluste jaotusmehhanism mis julgustab ja soodustab investeeringuid ja tagab tooraine

olemasolu kaluritele (tugevus 2). Investeeringute toetamine aitab paremini ära kasutada tarbijate

kasvavat huvi kohalike kalatoodete vastu (võimalus 3) ning maandada riske mis tulenevad import

kalatoodete tarbimise kasvust (oht 2).

Suurendada väikeste kalasadamate majandamise kasumlikust

Väikeste kalasadamate majandamine on kahjumlik ning sadamates pakutakse vähest hulka teenuseid

(nõrkus 3). EKF ja EMKF perioodil tehtud investeeringute toel on välja kujunenud väikesadamate

võrgustik mis olulises osas kattub mereturismi marsruutidega (tugevus 6). Merendus ja kalandusturism

Eesti rannikumeres (võimalus 2) ning ühiskonna huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu

(võimalus 4) on kasvas trendis, seega on sadamate haldajatel olemas potentsiaal teenuste pakkumiseks.

Investeeringute toetamine suurendab sadamates pakutavate teenuste hulka ning vähendab kahjumlikust.

EN 73 EN

Edendada innovatsiooni kalanduspiirkondades

Ranna ja sisevete kalurite toodang ei suuda konkureerida import kalatoodetega, kalurite pakutavad

tooted on suhteliselt ühetaolised ning väheväärtuslikuks peetud kalaliigid ei ole leidnud aktiivset

kasutust toodetena (nõrkus 2). valdaval osal kaluritest puuduvad teadmised ettevõtluse arendamisest,

sealhulgas tootearendusest (nõrkus 4). Piirkondades tegutsevatel tegevusgruppidel on head kogemused

koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel, sealhulgas projektide osas mis puudutavad tootearendust ja

teadmiste suurendamist (tugevus 4). Tarbijate huvi kohaliku kala ja kalatoodete vastu on kasvav, seega

on potentsiaalne turuosa tootele olemas (võimalus 3). Kalurite pakutavate toodete arendamine maandab

rannakalanduses riske mis tulenevad import kalatoodete tarbimise suurenemisest.

Suurendada ranna ja sisevete kalurite võimekust kasutusele võtta taastuvenergia tehnoloogiaid ja

leevendada kliimamuutustest tulenevat mõju.

Ranna ja sisevete kalurite investeeringusuutlikkus on madal (nõrkus 1) ning kalurid ei suuda kasutusele

võtta madalama kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid. Väikesadamate majandamine on

kahjumlik (nõrkus 3). Investeeringute toetamine vähendab kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1) ja

negatiivseid mõjusid mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).

Investeeringute toetamine võtmaks kasutusele piirkondade ressursse ning kasutamaks ära

rannakalandusele kasulikke trende turismi ja kohaliku kala tarbimise osas vähendavad oluliselt

kalandusest hooajalisusest, ilmastikust ja majanduskeskkonnast tulenevaid riske ning suurendavad ranna

ja sisevete kalandussektori vastupanu võimalikele kriisidele.

Mitmekesiste võimaluste kasutuselevõtmise toetamine ja rannakalandussektori populaarsuse kasv aitab

kaasa nooremate ettevõtjate toomisele kalandussektorisse ja aeglustab sektori vananemist.

KESKKOND

Kudealade ja rändeteede seisundi parandamine

Kohaliku tähtsusega kudealade olukord on halb ja kudealade projekte algatatakse vähe (nõrkus 6), Eestis

on kalapüük pikkade traditsioonidega tegevusala ning välja on kujunenud tugev ranna sisevete kalurkond

kes soovib kalandusega tegeleda (tugevus 1), samuti on kohalikel tegevusrühmadel hea

koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemus (tugevus 4) ning tegevusrühmad suudavad algatada

ning toetada kudealade projektide elluviimist. Kudealade taastamise projektide algatamine ja elluviimine

EN 74 EN

aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1) ning vähendab ohtusid rannakalandussektorile mis

tulenevad kalavarude ebastabiilsusest ja suurtest kõikumistest majanduslikult oluliste kalaliikide osas

(oht 4).

Parandada üldist veekeskkonda ning luua elementaarne prügi kogumise taristu merest ja

siseveekogudest

Prügi kogumise taristu merest ja siseveekogudest on nõrgalt arenenud (nõrkus 7). Kalanduspiirkondades

on hea koostööprojektide algatamise ja elluviimise kogemusega tegevusgrupid (tugevus 4), kes suudavad

algata ja ellu viia suuremahulisi keskkonnalaseid projekte. Eestis on välja kujunenud väikesadamate

võrgustik (tugevus 5) mis on heaks aluseks elementaarse veekeskkonnast prügi kogumise taristu

loomiseks. Veekeskkonna probleemidega tegelemine aitab kaasa kalavarude paranemisele (võimalus 1)

ning vähendab riske mis tulenevad kalavarude ebastabiilsusest (oht 4).

SOTSIAAL-MAJANDUS

Kalanduskogukondade arengu soodustamine

Eesti rannapiirkondades on olemas tugev tegevusrühmade võrgustik, kellel on olemas administratiivne

suutlikkus kohalike strateegiate koostamiseks ja elluviimiseks (tugevus 3). Kohalike strateegiatega on

võimalik pakkuda välja parimaid lahendusi, kuidas kasutusele võtta rannapiirkondade ressursse ning

paremini ära kasutada mere ja rannikuturismis valitsevaid positiivseid trende (võimalus 2). Paremini ära

kasutada kasvavat huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat

huvi kohaliku kala vastu (võimalus 3). Võimaluste kasutuselevõtmise soodustamine läbi projektitoetuste

aitab maandada rannakaluritele oluliste turgude ära langemisest tulenevaid riske (oht 3) ja kalavarude

ebastabiilsusest tulenevaid ohte (oht 4) ja kliimamuutustest tulenevaid riske (oht 1).

Suurendada kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi

Oluline osa kutselistest rannakaluritest on suhteliselt eakad ning kalurkonna teadmised ettevõtluse

arendamiseks ei ole piisavad (nõrkus 4). Eesti kalanduspiirkondades on välja kujunenud tugev kalanduse

tegevusrühmade võrgustik, kes tunnevad oma piirkondade kalurite vajadusi uute teadmiste osas ning

suudavad leida parimaid viise koolitusprogrammide koostamiseks ja pakkumiseks (tugevus 3).

Tegevusrühmadel on head kogemused koostööprojektide algatamisel ja elluviimisel (tugevus 4). See

soodustab ühisprojektide teket mis on suunatud kalanduskogukondade oskuste ja teadmiste

suurendamisele. Ranna ja sisevete kalurite teadmiste ja oskuste suurendamine võimaldab paremini

EN 75 EN

kasutusele võtta rannapiirkondade mitmekesiseid ressursse (võimalus 2), paremini ära kasutada kasvavat

huvi kalandus ja merendustraditsioonide vastu (võimalus 4) ning tarbijate kasvavat huvi kohaliku kala

vastu (võimalus 3).

Kasvab kalurite võimekus efektiivselt kasutada EL toetusvõimalusi ning paremini korraldada oma

ettevõtete majandustegevust, edendada finants ja digitaalset kirjaoskust sealhulgas võimekust kasutusele

võtta digitaalseid müügiplatvorme oma saakide või toodete müügiks. Suureneb kalurite vastupanuvõime

võimalikele majandus ja keskkonnakriisidele ning luuakse head eeldused nooremate kalurite

lisandusemisele rannakalandussektorisse. Suureneb kalurite teadlikus mereprügi negatiivsetest mõjudest

kalavarudele ning teadvustatakse enam merekeskkonna kaitsmise vajadust.

EN 76 EN

2. Priorities

Reference: Article 22(2) and point (c) of Article 22(3) CPR

2.1. Priorities other than technical assistance

ID Title

1 Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2 Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food security in the Union

3 Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture communities

EN 77 EN

2.1.1. Priority: 1.Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

Specific objectives

Specific objective

1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing vessels

1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-based decision-making

1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

EN 78 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Kalalaeva Kalapüügi investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalapüügi ökoloogilist jalajälge ja suurendada energiaefektiivsust kalalaeva pardal ning

arendada ranna- ja sisevetepüügil jääalust kalapüüki, ;suurendada kaasaegsete tehnoloogiate ja seadmete kasutusele võtmist parendades seeläbi ühtlasi ka

töötingimusi ning ohutust kalalaeva pardal ja talvisel kalapüügil.

Püügivahendi parendamise toetuse eesmärk on suurendada bioloogilist mitmekesisust, vähendada soovimatut kaaspüüki ning mereimetajate ja –lindude,

sh kaitsealuste liikide hukkumist püünistes.

Traalpüügi sadama investeeringutoetuse eesmärk on vähendada kalandustegevusest tulenevat negatiivset keskkonnamõju ökosüsteemidele, suurendada

vastupidavust kliimamuutustele ning soodustada mereprügi kogumist, suurendada keskkonnasäästlike (sh alternatiivenergial töötavate) tehnoloogiate ja

ressursitõhusamate seadmete kasutuselevõttu sadamates.

Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on välja töötada uuenduslikud, säästlikud ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad (nt tehnoloogiad, mis

aitavad tõsta vastupanuvõimet kliimamuutustele, vähendada kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele).

Kalapüügi uuringu toetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Toetatkse uuringuid, mille tõstavad sektori

konkurentsivõimet, suurendavad keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ja vähendavad kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja

kaitsealustele liikidele.

Kalapüügi teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügisektoris läbi teavitustegevuste, suurendada kalapüügisektori

keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega

katseprojektide elluviimiseks, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatada keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille

läbi paraneksid ka majandustulemused. Kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate avalikkusele suunatud

sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.

EN 79 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR

Kalapüügisektori ettevõtjad, avalikkus.

EN 80 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

EN 81 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

EN 82 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned innovatsiooni ja teadusprojektid hõlmata koostööd nii teiste ELi

liikmesriikide kui ka kolmandate riikide teadusasutustega.

EN 83 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR

Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori

ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid

arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, prioriteet I raames

rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.

EN 84 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation

Table 2: Output indicators

Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

CO01 Number of operations number 30.00 390.00

EN 85 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR

Table 3: Result indicators

ID Indicator Measurement

unit

Baseline or

reference value

Reference

Year

Target

(2029)

Source of

data Comments

CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 1,013.00 -

CR10 Actions contributing to good environmental status including nature restoration,

conservation, protection of ecosystems, biodiversity, animal health and welfare

actions 0.00 0 210.00 -

CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business models or

methods)

number 0.00 0 34.00 -

CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 140.00 -

EN 86 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Code Amount (EUR)

02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 12,197,851.00

EN 87 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Kalalaeva mootori vahetamise toetuse eesmärk on suurendada energia efektiivsemat kasutamist ja soodustada investeeringuid, mis vähendavad

kalalaevade CO2 emissioone.

EN 88 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR

Kalapüügisektori ettevõtjad.

EN 89 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

EN 90 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

EN 91 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

Ei kohaldu.

EN 92 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR

Kalalaevastiku pikaajaliste investeeringute tegemine eeldab reeglina täiendavate finantsvahendite kaasamist. Samas majanduse ja kalandussektori

ebastabiilsusest tingituna pangandussektor ettevõtjatele sobivaid tooteid ei paku. Seega vajadus rahastamisvahendite rakendamiseks on olemas. Kuid

arvestades EMKVFi kalalaevastiku toetuste spetsiifilisi nõudeid, mida on finantseerimisasutustel praktikas raske kontrollida, siis prioriteet I raames

rahastamisvahendite rakendamist ei planeerita.

EN 93 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation

Table 2: Output indicators

Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

CO01 Number of operations number 15.00 150.00

EN 94 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR

Table 3: Result indicators

ID Indicator Measurement unit Baseline or reference value Reference Year Target (2029) Source of data Comments

CR18.2 Energy consumption leading to CO2 emissions reduction litres/h 0.00 0 1.07 -

EN 95 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of engines of fishing

vessels

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Code Amount (EUR)

03. Contributing to climate neutrality 280,000.00

EN 96 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetuse eesmärk on tagada seire, kontrolli ja õigus- ja haldusnormide täitmine, suurendades sealjuures avaliku halduse

suutlikkust ja tulemuslikkust. Kalanduse kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka infosüsteemide ja elektrooniliste rakenduste arendamist ja

hooldust sealhulgas andmevahetuse arendamist, digitaalsete jälgitavuse süsteemide väljatöötamist ja rakendamist ning vajaliku riist- ja tarkvara soetamist.

Kontrolli ja järelevalve seadmete toetuse eesmärk on tagada elektrooniliste andmete edastamine, püügitegevuse seire ja tõhusam järelevalve. Kalanduse

kontrolli määruse nõuete täitmiseks rahastatakse ka investeeringuid kaugseire seadmetesse (nt kaamerad, sensorid), väikesemahulise rannapüügi digitaalse

andmeedastuse seadmetesse ja kalalaevade mootorivõimsuse kontrollimise seadmetesse.

Kalandusandmete kogumise toetuse eesmärk on koguda ja hallata kvaliteetseid kalandusandmeid, mida saab kasutada kalavarude majandamisotsuste

tegemiseks ja mereelustiku kaitse planeerimiseks. Riikliku kalandusandmete kogumise tööplaani koostamisel lähtutakse kehtivast õigusraamistikust, mis

näeb ette muuhulgas andmete kogumise kutselise ja harrastuskalapüügi, kalavarude seisundi ja kaaspüügi kohta. EMKVFi vahendeid kasutatakse ka

andmepäringutele vastamiseks, andmete kogumisega seotud infosüsteemide arendamiseks ja rahvusvaheliseks koostööks. Töökava raames uuritakse ka

kalapüügi mõju ökosüsteemidele ja kaitsealustele liikidele.

EN 97 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR

Kalandussektori ettevõtjad, teadus- ja arendusasutused, riigisektor, avalikkus.

EN 98 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

EN 99 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

EN 100 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kalanduse

andmete kogumise vastutavate kui ka järelevalvega seotud asutustega.

EN 101 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR

Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.

EN 102 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation

Table 2: Output indicators

Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

CO01 Number of operations number 805.00 1,602.00

EN 103 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR

Table 3: Result indicators

ID Indicator Measurement

unit

Baseline or reference

value

Reference

Year

Target

(2029)

Source of

data Comments

CR12 Effectiveness of the system for “collection, management and use of data” (scale:

3=high, 2=medium, 1=low)

scale 3.00 2020 3.00 -

CR15 Control means installed or improved means 0.00 0 1,597.00 -

CR19 Actions to improve governance capacity actions 0.00 0 30.00 -

EN 104 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including fighting against IUU fishing, as well as reliable data for

knowledge-based decision-making

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Code Amount (EUR)

10. Control and enforcement 6,479,200.00

11. Data collection and analysis, and promotion of marine knowledge 8,549,800.00

EN 105 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Kalade kudemistingimuste parendamise toetuse eesmärk on aidata kaasa kalavarude olukorra paranemisele ning keskkonna ja bioloogilise

mitmekesisuse säilimisele. Sekkumise raames on kavas toetada ka kudealade taastamisega seotud uuringuid, sh Natura 2000 aladel.

Keskkonnaalase uuringu toetuse eesmärgiks on parandada teadmisi näiteks nii kalavarude olukorrast kui ka keskkonna- ja kliimamuutuste mõjust

kalavarude olukorrale. Näiteks võib rahastada riiklikes uuringute kavades või merestrateegia meetmekavas toodud uuringuid, kalavarude seisundi uuringuid,

kudealade uuringuid.

EN 106 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR

Kalandussektor, teadus- ja arendusasutused, avalikkus.

EN 107 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

EN 108 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

EN 109 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka

kolmandate riikidega.

EN 110 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR

Kuna erieesmärgi raames toetatakse eelkõige avaliku sektori tegevusi, siis rahastamisvahendi rakendamist ei kavandata.

EN 111 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation

Table 2: Output indicators

Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

CO01 Number of operations number 2.00 32.00

EN 112 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR

Table 3: Result indicators

ID Indicator Measurement

unit

Baseline or

reference value

Reference

Year

Target

(2029)

Source of

data Comments

CR10 Actions contributing to good environmental status including nature restoration,

conservation, protection of ecosystems, biodiversity, animal health and welfare

actions 0.00 0 20.00 -

EN 113 EN

2.1.1. Priority: 1. Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic biological resources

2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic biodiversity and ecosystems

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Code Amount (EUR)

01. Reducing negative impacts and/or contributing to positive impacts on the environment and contributing to a good environmental status 5,600,000.00

EN 114 EN

2.1.1. Priority: 2.Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

Specific objectives

Specific objective

2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable

in the long term

2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

EN 115 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetuse eesmärk on toetada näiteks uute teenuste ja varustuse väljatöötamist kui ka uuendamist (tootmis-, tarne- ja

müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni, koostöövõimalusi teiste

tegevusvaldkondadega jms.

Vesiviljeluse uuringutoetuse eesmärk on viia ellu uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille läbi tõsta sektori

konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist ning parandada seeläbi sektori majandustulemusi.

Vesiviljeluse teadmussiirdetoetuse eesmärgiks on edendada koostööd vesiviljelussektoris läbi teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide

elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis tõstab sektori konkurentsivõimet ja kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist

majandamist, läbi mille paraneksid ka majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse tõstmine säästvatest vesiviljelustoodetest ja tootmisviisidest.

Vesiviljeluse investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa toodangumahu kasvule, leevendada kasvanduse keskkonnamõjusid, soodustada

tootmisprotsessil taastuvenergiaallikatele üleminekut ning digitaliseerimist. Lisaks ka investeeringud, mis ei pruugi ettevõtjate kasumit küll suurendada kuid

aitavad suurendada keskkonna- ja kliimamuutustest tulenevat vastupanuvõimet selliselt, et vesiviljelustoodete tootmisega oleks võimalik jätkata. Näiteks

tormikindlamad sumbad merevesiviljeluse arendamisel, hapnikusüsteemide veetemperatuur tõusu ohjamiseks, puurkaevude rajamine kuivade perioodide

vältimiseks, mil looduslikes veekogudest vett ei ole kasvandusse võtta jms.

EN 116 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR

Vesiviljelusega tegelevad ettevõtjad, avalikkus.

EN 117 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

EN 118 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

EN 119 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka

kolmandate riikidega, eelkõige vesiviljeluse innovatsiooni edendamisel ning vesiviljeluse võimalike negatiivsete keskkonnamõjude leevendamisel.

EN 120 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR

Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.

(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Turutõrgete leevendamiseks

on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend vesiviljeluse edendamiseks, mille esialgseks mahuks on planeeritud 2 000 000 eurot.

EN 121 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation

Table 2: Output indicators

Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

CO01 Number of operations number 8.00 58.00

EN 122 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR

Table 3: Result indicators

ID Indicator Measurement

unit

Baseline or reference

value

Reference

Year

Target

(2029)

Source of

data Comments

CR01 New production capacity tonnes/year 0.00 0 6,400.00 -

CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 19.00 -

CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business

models or methods)

number 0.00 0 14.00 -

CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 22.00 -

CR20 Investment induced euro 0.00 0 4,000,000.00 -

EN 123 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture production, while

ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Code Amount (EUR)

02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 9,982,000.00

EN 124 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetuse raames on võimalik toetada uute teenuste ja varustuse väljatöötamist ja

uuendamist (sealhulgas tootmise-, tarne- ja müügimeetodite loomiseks ja juurutamiseks (sh protsessiinnovatsioon), samuti uute töötingimuste innovatsiooni,

koostöövõimalusi teiste tegevusvaldkondadega jms.)

Vee-elusressursside väärindamise uuringutoetuse eesmärk on ellu viia uuringuprogramme, et stimuleerida innovatsiooni valdkonnas. Uuringuid, mille

läbi tõsta sektori konkurentsivõimet ja suurendada keskkonnasäästliku, ressursitõhusat, teadmiste põhist majandamist ning parandada seeläbi sektori

majandustulemusi.

Vee-elusressursside väärindamise teadmussiirde toetuse eesmärk on edendada koostööd kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemises läbi

teavitustegevuste, koolituste, uuringute ja katseprojektide elluviimise ning traditsioonide levitamise, mis soodustab sektori konkurentsivõime suurendamist,

kasvatab keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, teadmistepõhist majandamist, mille läbi paranevad sektori majandustulemused. Avalikkuse teadlikkuse

tõstmine säästvatest kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest ja töötlemisviisidest.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turuarendustoetus võimaldab toetada turu-uuringud, et paremini mõista nii kohalikul kui ka välisturgudel toimuvaid

protsesse ja tarbijate vajadusi. Kohalikel ja rahvusvahelistel messidel osalemine, kestlikkust ja kvaliteeti kommunikeerivate sertifikaatide ja märgiste

võimaldamine toodetel, mis aitavad kohaneda tarbijate vajaduste ja nõudmistega turgudel.

Välisturgude avamise toetuse eesmärk on vähendada sõltuvust üksikutest välisturgudest, võimaldades aktiivselt siseneda uutele turgudele ning tagada

operatiivselt vajalikud toimingud olemasolevate turgude avatuna hoidmisel.

Tootmis- ja turustamiskavade toetus eesmärgiks on tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise ja rakendamisega seotud tegevuste toetamiseks, et

kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõimet tõsta. Selleks, et tootjaorganisatsioonid saaksid ühistegevusel oma liikmeid suunata säästvama tootmise

poole, koostatakse tootmis- ja turustamiskavad, mis sisaldavad nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid.

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa uute toodete tootmisele, ressursitõhususe suurendamisele,

taastuvenergia kasutuselevõtmisele (et leevendada töötlemisprotsessi keskkonnamõjusid), säästvamate ja taastuvenergiaallikatele üleminekule ning

digitaliseerimisele.

Kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral, võimaldab maandada erandlikest sündmustest tingitud turuhäirete kahjulikke mõjusid.

Sellised kriisiabi hüvitised võivad hõlmata saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamist kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning hüvituse

maksmist tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele märkimisväärsete turuhäireid põhjustavate erakorraliste sündmuste

korral.

EN 125 EN

EN 126 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR

Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevad ettevõtjad, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootjad, avalikkus.

EN 127 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

EN 128 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR

Tegevusi rakendatakse kogu Eesti territooriumil.

EN 129 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

Eraldi rahvusvahelise koostöö meetmeid kavas rakendada ei ole. Küll aga võivad mõned projektid hõlmata koostööd nii teiste ELi liikmesriikide kui ka

kolmandate riikidega, eelkõige uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamisel.

EN 130 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR

Turutõrgete tuvastamiseks finantsturgudel viidi 2020. aastal läbi rahastamisvahendite rakendamise eelhindamine.

(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021-rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Nende turutõrgete

leevendamiseks on kavas EMKVFi raames luua rahastamisvahend kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamiseks, mille esialgseks

mahuks on planeeritud 5 000 000 eurot.

EN 131 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation

Table 2: Output indicators

Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

CO01 Number of operations number 13.00 271.00

EN 132 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR

Table 3: Result indicators

ID Indicator Measurement

unit

Baseline or reference

value

Reference

Year Target (2029)

Source of

data Comments

CR04 Businesses with higher turnover entities 0.00 0 26.00 -

CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 449.00 -

CR14 Innovations enabled (number of new products, services, processes, business

models or methods)

number 0.00 0 26.00 -

CR16 Entities benefitting from promotion and information activities entities 0.00 0 30.00 -

CR17 Entities improving resource efficiency in production and/or processing entities 0.00 0 20.00 -

CR20 Investment induced euro 0.00 0 10,000,000.00 -

EN 133 EN

2.1.1. Priority: 2. Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of fisheries and aquaculture products, thus contributing to food

security in the Union

2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing of those products

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Code Amount (EUR)

02. Promoting conditions for economically viable, competitive and attractive fisheries, aquaculture and processing sectors 25,813,058.00

07. Compensation for unexpected environmental, climatic or public health events 1,400,000.00

EN 134 EN

2.1.1. Priority: 3.Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

Specific objectives

Specific objective

3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing and aquaculture communities

EN 135 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Kohalike kalanduse tegevusrühmade tegevuse rahastamine piirkondade tegevusstrateegiate koostamiseks ja rakendamiseks CLLD alt – üles põhimõttel.

Kalanduse ja vesiviljelusega seotud ranniku, saarte ja sisevete kogukondade arengu soodustamine läbi projektitaotlusvoorude. Kalanduse tegevusrühmade

koostöö edendamise toetamine siseriiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

Vee-eluressursside väärindamise ja otseturustamise investeeringute toetamise eesmärgiks on tagada kalurite toodete konkurentsivõime, suurendada

kalurite sissetulekuid ning vastupanuvõimet võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele, toetada taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmist.

Ranna ja sisevete piirkondade väikesadamate taristu parendamise toetamise eesmärgiks on parendada väikesadamate taristut ja tõsta sadamate

multifunktsionaalsust täiendavate teenuste osutamiseks. Samuti on võimalik toetada veeprügi kogumise ja käitlemise taristu väljaarendamist, väikesadamate

kindlustamist negatiivsetest kliimamuutustest tulenevate riskide vastu.

Rannapiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmise toetamine, et soodustada investeeringuid,

kalurite majandustegevuse mitmekesistamiseks, suurendamaks vastupidavust võimalikele majandus- ja kliimamuutustest tulenevatele keskkonnakriisidele.

Võimalik on taastuvenergeetika lahenduste ja digitaalsete müügikanalite kasutuselevõtmise investeeringute toetamine. Näiteks: investeeringud

toomisvahendite soetamisse, turismiteenuste osutamiseks vajaliku taristu arendamisse, piirkonnaspetsiifiliste ressursside kasutuselevõtu (pilliroog,

ravimuda, vetikate töötlemine jms) toetamisse.

Keskkonnatingimuste parendamise toetuse eesmärk on parendada näiteks kohaliku tähtsusega kudealade olukorda, toetada kunstkoelmute paigaldamist

ja tegevusi, mis parendavad keskkonda (mereprügi ja hüljatud püügivahendite kogumine jms).

Kalanduse ja merenduse traditsioonide ning kultuuripärandi edendamise toetamise eesmärgiks on rannakogukondade identiteedi tugevdamine.

Ranniku, saarte ja sisevete kalurite oskuste ja teadmiste suurendamine.

EN 136 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR

Kohalikud tegevusrühmad, kalandusettevõtjad, mittetulundusühingud ning sihtasutused, piirkondade kohalikud omavalitused.

EN 137 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral

kohandatakse meetmeid seal kus asjakohane. Toetatavate tegevuste tasandil kogutakse andmeid soo kohta kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusmääruses

2022/79 sätestatuga.

EN 138 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point (d)(v) of Article 22(3) CPR

Erieesmärgi rakendamisel on kavas kasutada kogukonna juhitud arengumeetodit. Eestis on moodustatud 8 kalanduspiirkonda (6 ranniku ja 2 sisevete

piirkonda), kus tegutsevad kohalikud tegevusrühmad. Kalanduspiirkonnad on moodustatud arvestades kalapüügi traditsioone ja eripära ning geograafilist

paiknemist nii maal kui ka merel. Samuti on piirkondade moodustamisel arvesse võetud erinevaid piiranguid kalapüügil ja merel liikumisele, näiteks

looduskaitsealad ja rahvuspargid. Piirkondade kalanduskogukonnad on suhteliselt homogeensed ning omavad pikaaegset koostöökogemust, tekkinud on

piirkonna identiteet. Kõik tegevusrühmad on tegutsenud üle 10 aasta ning on kohalikke strateegiad edukalt rakendanud nii EKFi kui ka EMKFi raames.

EN 139 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR

Rannapiirkondade arendamiseks on olulisel kohal koostöö siseriiklikult ja rahvusvahelisel tasandil. Siseriiklik koostöö hõlmab eelkõige kalandust

populariseerivate sündmuste korraldamine, näiteks avatud sadamate päev. Rahvusvahelise tasandi koostöö keskendub eelkõige kogemuste vahetusele teiste

ELi riikide kalanduspiirkondadega, tutvutakse parimate praktikatega piirkondade juhtimisel ja kalandusfondi rakendamisel, samuti tutvustakse Eesti

kogemust. Eriti oluliseks tuleb pidada Läänemere ülest koostööd. Eesti kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse tegevusrühmadest.

Üheskoos on võimalik pakkuda välja lahendusi Läänemere keskkonnaprobleemide lahendamiseks, samuti on ühiseid huvisid mereimetajate ja lindude

tekitatud kahjude minimeerimisel kalandusele.

EN 140 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR

Prioriteet III raames ei ole kavas rahastamisvahendeid rakendada. Kui rannapiirkondade taotlejatel tekib vajadus kasutada kalandustoodete töötlemise

projektide elluviimiseks vahendeid on võimalik kasutada prioriteedi II raames kavandatavaid rahastamisvahendeid.

EN 141 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR and Article 8 ERDF and CF Regulation

Table 2: Output indicators

Code Indicator Measurement unit Milestone (2024) Target (2029)

CO01 Number of operations number 66.00 1,006.00

EN 142 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.2. Indicators

Reference: point (d)(ii) of Article 22(3) CPR

Table 3: Result indicators

ID Indicator Measurement unit Baseline or reference value Reference Year Target (2029) Source of data Comments

CR08 Persons benefitting persons 0.00 0 1,964.00 -

CR19 Actions to improve governance capacity actions 0.00 0 24.00 -

EN 143 EN

2.1.1. Priority: 3. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the development of fishing and aquaculture

communities

2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable development of fishing

and aquaculture communities

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Table 9: Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for EMFAF

Code Amount (EUR)

13. CLLD preparation actions 178,203.00

14. CLLD implementation of strategy 17,790,158.00

15. CLLD running costs and animation 3,608,089.00

EN 144 EN

2.2. Technical assistance priorities

Reference: Article 22(2) and point (c) of Article 22(3) CPR

Type

EN 145 EN

3. Financing plan

Reference: points (g)(i), (ii) and (iii) of Article 22(3), Article 112(1), (2) and (3), and Articles 14 and 26 CPR

3.1 Transfers and contributions

Programme amendment related to contribution to InvestEU

transfer to instruments under direct or indirect management

Transfer between ERDF, ESF+, Cohesion Fund or to another Fund or Funds

3.1 Transfers and contributions

Table 15A: Contributions to InvestEU (breakdown by year)

To InvestEU window 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

3.1 Transfers and contributions

Table 15B: Contributions to InvestEU (summary)

Sustainable Infrastructure (a) Innovation and Digitisation (b) SME (c) Investment and Skills (d) Total (e=a+b+c+d)

3.1 Transfers and contributions

Justification

3.1 Transfers and contributions

Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR

Table 16A: Transfers to instruments under direct or indirect management (breakdown by year)

EN 146 EN

Instrument 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

Programme amendment related to

Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR

Table 16B: Transfers to instruments under direct or indirect management (summary)

Total

3.1 Transfers and contributions

Justification

3.1 Transfers and contributions

Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR

Table 17A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds (breakdown by year)

Transfer to fund Category of region 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

3.1 Transfers and contributions

Reference: Articles 14, 26 and 27 CPR

Table 17B: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds (summary)

ERDF more developed ERDF transition ERDF less developed ESF more developed ESF transition ESF less developed CF AMIF ISF BMVI Total

3.1 Transfers and contributions

Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds - justification

EN 147 EN

3.4 Transfers back

Table 20A: Transfers back (breakdown by year)

From InvestEU or other EU Instrument 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

3.4 Transfers back

Table 20B: Transfers back (summary)

From InvestEU or other EU Instrument Total

EN 148 EN

3.5 Financial appropriations by year

Reference: point (g)(i) of Article 22(3) CPR and Articles 3, 4 and 7 JTF Regulation

Table 10: Financial appropriations by year

2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 Total

0.00 18,889,878.00 18,261,464.00 17,612,527.00 15,956,822.00 13,231,157.00 13,439,212.00 97,391,060.00

3.6 Total financial appropriations by fund and national co-financing

EMFAF programmes using technical assistance according to Article 36(5) CPR in accordance with the choice made in the Partnership Agreement.

Table 11A Total financial allocations by fund and national contribution

Priority Specific objective Basis for

calculation

Union contribution

National

contribution Total Co-financing rate

Total

Union contribution

without TA

pursuant to Article

36(5) CPR

Union

contribution for

TA pursuant to

Article 36(5)

CPR

1. Fostering sustainable

fisheries and the restoration

and conservation of aquatic

biological resources

1.1.1. Strengthening economically,

socially and environmentally

sustainable fishing activities. All

operations except those supported

under Articles 17 and 19

Public 12,929,722.00 12,197,851.00 731,871.00 5,541,310.00 18,471,032.00 69.9999978344%

1. Fostering sustainable

fisheries and the restoration

and conservation of aquatic

biological resources

1.1.2. Strengthening economically,

socially and environmentally

sustainable fishing activities.

Operations supported under

Articles 17 and 19

Public 0.00 0.00 0.00 0.00 0.00

1. Fostering sustainable

fisheries and the restoration

and conservation of aquatic

biological resources

1.2. Increasing energy efficiency

and reducing CO2 emissions

through the replacement or

modernisation of engines of fishing

vessels

Public 296,800.00 280,000.00 16,800.00 127,200.00 424,000.00 70.0000000000%

EN 149 EN

Priority Specific objective Basis for

calculation

Union contribution

National

contribution Total Co-financing rate

Total

Union contribution

without TA

pursuant to Article

36(5) CPR

Union

contribution for

TA pursuant to

Article 36(5)

CPR

1. Fostering sustainable

fisheries and the restoration

and conservation of aquatic

biological resources

1.4. Fostering efficient fisheries

control and enforcement, including

fighting against IUU fishing, as

well as reliable data for

knowledge-based decision-making

Public 15,930,740.00 15,029,000.00 901,740.00 6,827,460.00 22,758,200.00 70.0000000000%

1. Fostering sustainable

fisheries and the restoration

and conservation of aquatic

biological resources

1.6. Contributing to the protection

and restoration of aquatic

biodiversity and ecosystems

Public 5,936,000.00 5,600,000.00 336,000.00 2,544,000.00 8,480,000.00 70.0000000000%

2. Fostering sustainable

aquaculture activities, and

processing and marketing of

fisheries and aquaculture

products, thus contributing

to food security in the

Union

2.1. Promoting sustainable

aquaculture activities, especially

strengthening the competitiveness

of aquaculture production, while

ensuring that the activities are

environmentally sustainable in the

long term

Public 10,580,920.00 9,982,000.00 598,920.00 4,534,680.00 15,115,600.00 70.0000000000%

2. Fostering sustainable

aquaculture activities, and

processing and marketing of

fisheries and aquaculture

products, thus contributing

to food security in the

Union

2.2. Promoting marketing, quality

and added value of fisheries and

aquaculture products, as well as

processing of those products

Public 28,845,841.00 27,213,058.00 1,632,783.00 12,362,504.00 41,208,345.00 69.9999987867%

3. Enabling a sustainable

blue economy in coastal,

island and inland areas, and

fostering the development

of fishing and aquaculture

communities

3.1. Enabling a sustainable blue

economy in coastal, island and

inland areas, and fostering the

sustainable development of fishing

and aquaculture communities

Public 22,871,037.00 21,576,450.00 1,294,587.00 9,801,873.00 32,672,910.00 70.0000000000%

Grand total 97,391,060.00 91,878,359.00 5,512,701.00 41,739,027.00 139,130,087.00

EN 150 EN

4. Enabling conditions

Reference: point (i) of Article 22(3) CPR

Table 12: Enabling conditions

Enabling

condition

Fulfilment of the

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

1. Effective

monitoring

mechanisms of

the public

procurement

market

Yes Monitoring mechanisms are in place that

cover all public contracts and their

procurement under the Funds in line with

Union procurement legislation. That

requirement includes:

1. Arrangements to ensure compilation of

effective and reliable data on public

procurement procedures above the Union

thresholds in accordance with reporting

obligations under Articles 83 and 84 of

Directive 2014/24/EU and Articles 99 and

100 of Directive 2014/25/EU.

Yes Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee

Riigihangete seadus)

(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019

145?leiaKehtiv)

Kõik riiklikku lävendit ületavad

riigihankelepingud ja nende hanked

fondidest vastavalt ELi hankeõigusele

avaldatakse ja teostatakse e-riigihangete

keskportaalis „Riigihangete register“

(https://riigihanked.riik.ee), mida haldab

Rahandusministeerium kooskõlas

komisjoni 11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusega (EL) 2015/1986.

Riigihangete seaduse kohaselt vastutab

Rahandusministeerium järelevalve,

aruandluse ja nõustamise eest vastavalt

direktiivi 2014/24/EL artiklitele 83 ja 84

ning direktiivi 2014/25/EL artiklitele 99 ja

100. Järelevalve ja aruandlus põhinevad

kesksest riigihangete registrist hangitud

andmetel.

2. Arrangements to ensure the data cover at

least the following elements:

a. Quality and intensity of competition:

names of winning bidder, number of initial

bidders and contractual value;

b. Information on final price after

completion and on participation of SMEs

as direct bidders, where national systems

provide such information.

Yes Riigihangete register

(https://riigihanked.riik.ee)

Riigihangete seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019

145?leiaKehtiv)

Konkurentsiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/102062021

018)

Info Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted;

https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee

a. Võitnud pakkujate nimed, esialgne

pakkujate arv ja lepinguline maksumus

avaldatakse riigihangete registris lepingu

sõlmimise teate vormis vastavalt komisjoni

11. novembri 2015. aasta

rakendusmäärusele (EL) 2015/1986.

b. Hankija kohustuseks on pärast hanke

lõpuleviimist avaldada täidetud lepingust

tulenev teave lõpliku hinna kohta

riigihangete registris. Teave VKEde kui

otsepakkujate osalemise kohta avaldatakse

süsteemi lepingu sõlmimise teates – 100%

e-hankeid teostatakse keskses

hankeregistris.

EN 151 EN

Enabling

condition

Fulfilment of the

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

smargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kontaktid)

3. Arrangements to ensure monitoring and

analysis of the data by the competent

national authorities in accordance with

article 83 (2) of directive 2014/24/EU and

article 99 (2) of directive 2014/25/EU.

Yes Info Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted;

https://www.rahandusministeerium.ee/et/ee

smargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kontaktid)

Järelevalve (seire) ja analüüsi eest vastutav

asutus on Rahandusministeerium.

Järelevalvega seotud kohustused on

sätestatud riigihangete seaduses.

Järelevalve eest vastutavad 4 inimest ja üks

inimene vastutav riigihangete andmete

üldanalüüsi eest.

4. Arrangements to make the results of the

analysis available to the public in

accordance with article 83 (3) of directive

2014/24/EU and article 99 (3) directive

2014/25/EU.

Yes Ülevaade on avaldatud

Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

Vastavalt riigihangete seaduse § 180 p-le 7

esitab Rahandusministeerium kord aastas

Vabariigi Valitsusele ülevaate

riigihankepoliitika kujundamise,

nõustamis- ja koolitustegevuse, riikliku

järelevalve ja riigihangete registri tegevuse

kohta. Ülevaade on avaldatud

Rahandusministeeriumi veebilehel

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/e

esmargidtegevused/riigihangete-

poliitika/kasulik-teave/riigihankemaastiku-

kokkuvotted).

5. Arrangements to ensure that all

information pointing to suspected bid-

rigging situations is communicated to the

competent national bodies in accordance

with Article 83(2) of Directive

2014/24/EU and Article 99(2) of Directive

2014/25/EU.

Yes Riigihangete seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019

145?leiaKehtiv)

Riigihangete seaduses on säte, et kui

järelevalve käigus teatavaks saanud

asjaolud võivad anda aluse

süüteokahtluseks, mis ei ole riigihangete

seaduse §-des 213–215 sätestatud

väärteona, või millel on võimaliku

korruptsioonijuhtumi tunnused, teavitab

Rahandusministeerium uurimisasutust või

prokuratuuri talle teadaolevatest

asjaoludest. Konkurentsiamet on selles

tähenduses ka uurimisasutus ja pädev

asutus konkurentsiseaduse (vt § 54)

järgmise üle järelevalve teostamisel, keda

tuleb teavitada rikkumistest.

Rahandusministeeriumi veebilehel on info,

et ettevõtjate võimaliku konkurentsi

EN 152 EN

Enabling

condition

Fulfilment of the

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

kahjustava koostöö kahtluse korral tuleb

teavitada Konkurentsiametit.

2. Tools and

capacity for

effective

application of

State aid rules

Yes Managing authorities have the tools and

capacity to verify compliance with State

aid rules:

1. For undertakings in difficulty and

undertakings under a recovery

requirement.

Yes Teatavat liiki abi tunnistamine siseturuga

kokkusobivaks ELi aluslepingu artiklite

107 ja 108 alusel

(https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014

R0651&from=ET)

Ühenduse suunised raskustes olevate

äriühingute päästmiseks ja

ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta

(https://ec.europa.eu/competition/state_aid/

legislation/rescue_resctructuring_communi

cation_en.pdf)

Vahendusasutus järgib raskustes olevate

ettevõtjate määratlust, mis on esitatud

Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr

651/2014 ja 2014. a teatises „Ühenduse

suunised raskustes olevate äriühingute

päästmiseks ja ümberkorraldamiseks

antava riigiabi kohta“. IT-lahenduste abil

saab vahendusasutus kontrollida taotlejate

maksuvõlgasid Maksu- ja Tolliameti

(https://www.emta.ee) andmebaasi ja e-

äriregistri kaudu (https://www.rik.ee/et/e-

ariregister). Vahendusasutusel on e-

äriregistri kaudu juurdepääs majandusaasta

aruannetele ning kontrollküsimustikud, et

kontrollida ega taotlejad ei ole raskustes

ettevõtjad.

Abiandjad saavad Eesti riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registri kaudu kontrollida

ega taotleja suhtes ei ole kohaldatud

tagasinõudmist.

2. Through access to expert advice and

guidance on State aid matters, provided by

State aid experts of local or national

bodies.

Yes Teave riigiabi kohta

(https://www.rahandusministeerium.ee/et/r

iigiabi)

Riigiabi koordineerijaks on

Rahandusministeerium, kes annab nõu ja

suuniseid abiandjatele.

Riigiabi siseriiklikud menetlusreeglid on

konkurentsiseaduse 6. peatükis. Vastavalt

§-le 492 on asutatud riigiabi ja vähese

tähtsusega abi register, mis on kasutusel

aastast 2009 ja hõlmab kogu vähese

tähtsusega abi ja riigiabi Eestis, välja

arvatud põllumajanduslik riigiabi. Registrit

kasutatakse vähese tähtsusega abi nõuete

täitmise kontrollimiseks.

Rahandusministeerium vastutab registri

kaudu tehtavate riigiabi ja vähese

tähtsusega abi aruandluskohustuste eest.

Kalamajandusliku riigiabi siseriiklikud

EN 153 EN

Enabling

condition

Fulfilment of the

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

reeglid on sätestatud kalandusturu

korraldamise seaduses.

Päringuid abi ja väljamaksete kohta saab

teha veebisaidil:

https://www.rahandusministeerium.ee/et/rii

giabi, kus on ka teave riigiabi kohta, viited

Euroopa Komisjoni juhendmaterjalidele ja

RM riigiabi käsiraamat.

On loodud riigiabi võrgustik, kuhu kuulub

umbes 90 inimest, mille eesmärk on

kiiresti jagada riigiabialast teavet ja

kogemusi. Regionaal- ja

PõllumajandusMaaeluministeeriumis

töötab 1 inimene, kes omab põhjalikke

teadmisi riigiabi reeglite osas.

3. Effective

application and

implementation of

the Charter of

Fundamental

Rights

Yes Effective mechanisms are in place to

ensure compliance with the Charter of

Fundamental Rights of the European

Union ('the Charter') which include:

1. Arrangements to ensure compliance of

the programmes supported by the Funds

and their implementation with the relevant

provisions of the Charter.

Yes https://tbinternet.ohchr.org/_layouts/15/tre

atybodyexternal/Download.aspx?symbolno

=HRI%2fCORE%2fEST%2f2015&Lang=

en)

Eesti Vabariigi põhiseadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015

002)

Soolise võrdõiguslikkuse seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/126042013

009)

Võrdse kohtlemise seadus

(https://www.riigiteataja.ee/akt/106072012

022)

Eestis on siseriikliku õiguse ja

rahvusvaheliste lepingutega loodud

mehhanism harta järgimiseks, sh jaotis I

(väärikus, § 1-5) EV põhiseadus (PS) § 10,

17, 18, 20, 29. Jaotis II (vabadused, § 6-

19) PS § 20, 26, 27, 29, 31, 32, 36-38, 40,

41, 43, 47, Isikuandmete kaitse seaduse ja

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse

andmise seadusega. Jaotis III (võrdsus, §

20-26) PS § 12 ja 28, võrdse kohtlemise

seaduse, soolise võrdõiguslikkuse

seadusega. Jaotis IV (solidaarsus, § 27-38),

PS § 27-29, Töölepinguseadus. Jaotis V

(kodanike õigused, §39-46), PS § 3, 12, 34,

44, 46, Haldusmenetluse seadus. ÜSS

2021-2027 § 7 (3) järgi rakendusasutus

koordineerib ja seirab keskselt oma

valdkonnas toetustega strateegia „Eesti

2035“ aluspõhimõtete hoidmisele (sh harta

väärtused) ja sihtide saavutamisele

kaasaaitamist. Hartaga kooskõla nõue on

läbivates projektivalikukriteeriumides.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

EN 154 EN

Enabling

condition

Fulfilment of the

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

tagavad koolitused EL põhiõiguste harta

nõuetega arvestamiseks.

2. Reporting arrangements to the

monitoring committee regarding cases of

non-compliance of operations supported by

the Funds with the Charter and complaints

regarding the Charter submitted in

accordance with the arrangements made

pursuant to Article 69(7).

Yes Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse

eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri

on kättesaadav Regionaal- ja

PõllumajandusMaaeluministeeriumi

kodulehel https://www.agri.ee/et/euroopa-

merendus-ja-kalandusfondi-2014-2020-

rakenduskava-seirekomisjon.

Korraldusasutus, kes täidab seirekomisjoni

sekretariaadi ülesandeid, lisab Hartat

puudutavad kaebused seirekomisjoni

päevakorda.

Seirekomisjoni suhtluseks kasutatakse

eraldi e-posti ja komisjoniliikmete nimekiri

on kättesaadav EMKVFi rakenduskava

kodulehel. Kõigil komisjoniliikmetel on

võimalik avada arutelu e-posti loendi abil

või lisada arutelupunktid seirekomisjoni

koosoleku päevakorda, kui peaks ilmnema

juhtum, mille puhul ei vasta fondidest

toetatav tegevus ELi põhiõiguste hartale,

sh mis tahes kahtluse korral, et vaatamata

kõigile hetkel kehtivatele menetlusnõuetele

võib esineda harta mittejärgimist.

Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis

kinnitatakse esimesel seirekomisjoni

koosolekul, annab korraldusasutus

vajadusel seirekomisjoni koosolekul

ülevaade esitatud kaebustest, mille puhul ei

vasta EMKVFist toetatav tegevus hartale.

4. Implementation

and application of

the United

Nations

Convention on the

rights of persons

with disabilities

(UNCRPD) in

accordance with

Council Decision

2010/48/EC

Yes A national framework to ensure

implementation of the UNCRPD is in

place that includes:

1. Objectives with measurable goals, data

collection and monitoring mechanisms.

Yes „Heaolu arengukava 2016–2023“

(https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-

2016-2023).

Puuetega inimeste õiguste kaitse tagamine

on jagatud erinevate strateegiate vahel.

Strateegia puuetega inimeste õiguste kaitse

poliitikaks on seatud „Heaolu arengukavas

2016–2023“. Sihtrühma ees seisvaid

probleeme, poliitikameetmeid ja

asjakohaseid näitajaid on kirjeldatud sama

arengukava programmides. Samuti katab

PIK nõudeid strateegia „Eesti 2035“.

2023. a alguses kinnitatakse „Heaolu

arengukava 2023-2030“, mis katab

tervikuna ÜRO PIK nõuded. Statistikat

puudega inimeste olukorrast kogub

Statistikaamet Eesti Sotsiaaluuringu, Eesti

EN 155 EN

Enabling

condition

Fulfilment of the

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

Tööjõu-uuringu, Tööelu uuringu ja

Leibkonna eelarve uuringu kaudu ja

vastavate tervise-, vananemise- ja

pensoniteemaliste uuringutega.

Sotsiaalministeerium avaldab regulaarset

sotsiaalhoolekande statistikat ja vajaduse

korral viib läbi konkreetseid uuringuid.

2. Arrangements to ensure that

accessibility policy, legislation and

standards are properly reflected in the

preparation and implementation of the

programmes.

Yes Ligipääsetavuse nõukogu

(https://www.sm.ee/et/ligipaasetavuse-

noukogu)

Ligipääsetavuse rakkerühm

https://www.riigikantselei.ee/ligipaasetavu

s

Puudega inimeste erivajadustest tulenevad

nõuded ehitisele

(https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018

055)

Eluruumile esitatavad nõuded

(https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015

034?leiaKehtiv)

WCAG 2.0 rakendusjuhised

https://www.mkm.ee/et/wcag-20-

rakendusjuhised

Ligipääsetavus on „Eesti 2035“

strateegiline siht ja aluspõhimõte PIK

konventsiooni artikli 9 tähenduses.

Tervikliku ligipääsetavuspoliitika

väljatöötamiseks loodi Vabariigi Valitsuse

poolt 2019 Ligipääsetavuse rakkerühm.

Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

annab korraldus- ja rakendusasutustele

ligipääsetavuse ja võrdsete võimaluste

aspektides nõu ja kooskõlastab

meetmepõhiseid õigusakte. 2018. aastal

jõustusid määrused: „Puudega inimeste

erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“

„Eluruumile esitatavad nõuded“ Alates 1.

jaanuarist 2019 teostab määruste

kohaldamise üle riiklikku järelevalvet

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet. TTJA teostab järelevalvet füüsilise

keskkonna ligipääsetavuse üle ning on

kavandatud ka teostama järelevalvet EL

Ligipääsetavuse direktiivi (EL) 2019/882

üle. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

kontrollib, et Eesti seadusi ÜRO PIK

valguses täidetaks kõigil tasanditel EL

meetmete rakendamisel.

3. Reporting arrangements to the

monitoring committee regarding cases of

non-compliance of operations supported by

the Funds with the UNCRPD and

complaints regarding the UNCRPD

Yes Sotsiaalkindlustuse programm

https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_5

_sotsiaalkindlustuse_programm.pdf

Hoolekandeprogramm

Alates 1.01.2019 täidab õiguskantsler

ÜRO PIK rakendamise edendamise, kaitse

ja seire ülesandeid. 2019 moodustati

õiguskantsleri juurde puuetega inimeste

nõukoda, mille eesmärk on nõustada

EN 156 EN

Enabling

condition

Fulfilment of the

enabling

condition

Criteria Fulfilment of

criteria Reference to relevant documents Justification

submitted in accordance with the

arrangements made pursuant to Article

69(7).

https://www.sm.ee/sites/default/files/lisa_4

_hoolekandeprogramm_2020_2023.pdf

õiguskantslerit puuetega inimeste õiguste

edendamise, kaitse ja järelevalve teemal.

Nõukoda on moodustatud ÜRO PIK artikli

33 lõike 3 alusel. EMKVFi puhul on

arutelude kontaktpunktiks seirekomisjon,

mis võib vajadusel hõlmata asjaomaseid

katusorganisatsioone ja vajaduse korral

laiendab liikmesriik partnerite nimekirja.

Seirekomisjoni liige võib teha

seirekomisjoni esimehele põhjendatud

ettepaneku seirekomisjoni

kokkukutsumiseks ja/või esitada täiendava

päevakorra punkti ettepaneku kui peaks

ilmnema juhtum, mille puhul ei vasta

EMKVFist toetatav tegevus ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsioonile.

Vastavalt seirekomisjoni töökorrale, mis

kinnitatakse esimesel seirekomisjoni

koosolekul, annab korraldusasutus

vajadusel seirekomisjoni koosolekul

ülevaate esitatud kaebustest, mille puhul ei

vasta EMKVFist toetatav tegevus ÜRO

puuetega inimeste õiguste konventsioonile.

EN 157 EN

5. Programme authorities

Reference: point (k) of Article 22(3) and Articles 71 and 84 CPR

Table 13: Programme authorities

Programme authorities Name of the institution Contact name Position Email

Managing authority Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Maaeluministeerium

Sigmar SuuAin

Soome

Kalanduspoliitika osakonna

Kalamajandusosakonna juhataja

[email protected]

Audit authority Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Maaeluministeerium

Margit Krieger Siseauditi osakonna juhataja [email protected]

Body which receives payments from

the Commission

Rahandusministeerium Marge Kaljas Riigikassa osakonna nõunik [email protected]

EN 158 EN

5. Programme authorities

The repartition of the reimbursed amounts for the technical assistance pursuant to Article 36(5) CPR if

more bodies are identified to receive payments from the Commission

Reference: Article 22(3) CPR

Table 13A: The portion of the percentages set out in point (b) of Article 36(5) CPR that would be

reimbursed to the bodies which receive payments from the Commission in case of technical assistance

pursuant to Article 36(5) CPR (in percentage points)

EN 159 EN

6. Partnership

Reference: point (h) of Article 22(3) CPR

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamise protsessis

on Regionaal- ja PõllumajandusministeriumMaaeluministeerium (fondi rakendajana) pakkunud

valdkonna huvirühmadele ja laiemale avalikkusele erinevaid võimalusi kaasarääkimiseks ja koostööks.

Huvirühmade kaasamisel on lähtutud nii Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artiklist 8 kui ka kaasamise heast tavast, kuhu on koondatud soovitused Eesti riigiasutustele.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisel tugineti

Vabariigi Valitsuse poolt 2021. aasta aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“. Arengukava arenguprobleemide ja –

võimaluste kaardistamisse kaasati nii põllumajanduse kui ka kalandusega tegelevad

esindusorganisatsioonid, teadus- ja haridusasutused, elukeskkonna arenguga tegelevad

kodanikuühendused ja avaliku sektori organisatsioonid. Arengukava tegevussuuna 8 „Kestlik kalandus“

raames kaardistati hetkeolukord ning koostati SWOT analüüs, mis sai sisendiks Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava väljatöötamisel.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava ettevalmistamise protsess

sai alguse 2019. aastal. Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeerium on kalandussektori esindajate

kaasamist otsuste kavandamisse ja langetamisse väga oluliseks pidanud, tagamaks fondivahendite

efektiivne ja terviklik rakendamine ning püstitatud eesmärkide saavutamine. Perioodi 2021-2027

rakenduskava ettevalmistamiseks moodustati nii valdkondlikud töörühmad (vesiviljelus,

veeelusressursside töötlemine, kalapüük) kui ka nõuandva õigusega ekspertkomisjon. Töörühmade ja

ekspertkomisjoni moodustamiseks saatis Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeerium kutse

kalanduse valdkondade (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonidele, ülikoolidele,

keskkonnaühendustele, rannapiirkondadele ja avaliku sektori esindajatele, kes said nimetada oma

esindajad töörühmadesse ja ekspertkomisjoni. Valdkondlike töörühmade peamisteks ülesanneteks olid

Eesti kalandussektori arenguvajaduste ja arengusuundade määratlemine erinevate sektorite (vesiviljelus,

veeelusressursside töötlemine, kalapüük) lõikes, rakenduskava ettevalmistamise protsessis osalemine ja

ettepanekute esitamine, rahastatavate eesmärkide ja meetmete valiku väljaselgitamine. Töörühmade

detailsemad kohtumised leidsid aset 2019. aasta jooksul ning kohtumiste peamised teemad olid

järgmised: probleemide ja kitsaskohtade kaardistamine, kitsaskohtade leevendamise lahendused ja

meetmed (nii uued tegevused kui ka juba EMKF 2014-2020 perioodil rakendatud meetmed),

rakendatavate toetusmeetmete mõju valdkonnale ning võimalikud tulemused perioodi 2021-2027 lõpuks.

Rakenduskava ettevalmistamiseks moodustas valdkonna eest vastutavmaaeluminister 27. märtsi 2019.

aasta käskkirjaga nr 60 nõuandva ekspertkomisjoni, kuhu kuulusid asjaomaste ministeeriumite,

kalandussektori esindusorganisatsioonide, kalandusvaldkonnaga seotud teadus- ja arendusasutuste, Eesti

Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Ekspertkomisjoni istungid

toimusid perioodil 2019-2021, kokku toimus 7 istungit (istungid toimusid nii Maaeluministeeriumis

kohapeal kui ka Zoomi keskkonnas (arvestades riigis valitsevat epidemioloogilist olukorda)).

Ekspertkomisjoni liikmetele tutvustati kavandatavaid toetusmeetmeid perioodiks 2021-2027 ning

meetmete eelarve jaotust, samuti saadeti tutvumiseks asjakohased EL õigusaktide eelnõud. Komisjoni

liikmetele anti võimalus kaasa rääkida nii uue perioodi rakenduskava olukorrakirjelduse, SWOT analüüsi

kui ka kavandatavate toetusmeetmete tingimuste osas. Täiendusi ja parandusi sai teha nii kirjalike

ettepanekutena kui ka ekspertkomisjoni aruteludel. MaaeluMministeeriumi ametnikud analüüsisid tehtud

ettepanekuid ning andmete olemasolu ja ettepanekute põhjendatuse korral täiendati rakenduskava

prioriteetide olukorrakirjeldust ja SWOT analüüse. Erinevate esitatud ettepanekute puhul püüti leida

konsensus ja tasakaal huvirühmade ja soovide vahel. Ekspertkomisjoni liikmete üksikasjalikud

ettepanekud toetusmeetmete tingimuste kohta, mis läksid kaugemale rakenduskava koostamiseks

vajalikust detailsusest, võeti teadmiseks ja võetakse aruteluks edaspidi juba meetmemääruste

väljatöötamisel. Ekspertkomisjoni istungite protokollid on avalikustatud Regionaal- ja

PõllumajandusMaaeluministeeriumi veebilehel: https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-

merendus-kalandus-ja-vesiviljelusfond-emkvf-2021-2027.

EN 160 EN

Üldsuse ja huvirühmade kaasamisel oli oluline roll keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi

KSH) läbiviimisel. „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava“

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati valdkonna eest vastutavamaaeluministri 8. jaanuari

2020. aasta käskkirjaga nr 11. Maaeluministeeriumi 15. juuni 2020. aasta kirjaga küsiti seisukohti

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027“ keskkonnamõju

strateegilise hindamise programmi sisu osas nii ministeeriumitelt, erinevatelt avaliku sektori asutustelt,

esindusorganisatsioonidelt, ülikoolidelt kui ka ekspertkomisjoni liikmetelt. KSH programmi avalik

väljapanek toimus ajavahemikul 01.09.2020-17.09.2020 ning sellega oli võimalik tutvuda nii Regionaal-

ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi veebilehel kui Maaeluministeeriumis kohapeal. KSH programmi

avalik arutelu toimus 08. oktoobril 2020. aastal Maaeluministeeriumis. Seoses riigis kehtestatud

piirangutega sai avalikust arutelust soovi korral osa võtta ka elektroonilise keskkonna vahendusel.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi nõuetele vastavaks tunnistamise teade avaldati

ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Maaeluministri 22. juuli 2021. aasta kirjaga paluti partneritel ja huvirühmadel esitada oma seisukohad

KSH eelnõu kohta. Ajavahemikus 17.11.-07.12.2021 toimus rakenduskava KSH aruande eelnõu avalik

väljapanek Maaeluministeeriumis. KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal oli võimalik esitada

ettepanekuid, küsimusi ja vastuväiteid kirjalikult Maaeluministeeriumi e-posti aadressil kuni 07.

detsembrini 2021. aastal ning eelnõu avalik arutelu toimus 15. detsembril 2021. aastal

Maaeluministeeriumis (lisaks oli võimalus osaleda elektroonilise kanali kaudu). KSH avaliku

konsultatsiooni käigus said selle kohta arvamusi esitada ka teised organisatsioonid ja isikud, kes ei olnud

otseselt ekspertkomisjoni töösse kaasatud. KSH aruanne kinnitati Maaeluministri 09.06.2022 käskkirjaga

1.1-2/68.

Kalandussektori esindajaid ja huvirühmi kaasatakse lisaks fondi ettevalmistamisele ka perioodi 2021-

2027 rakendamise jooksul. Rakenduskava eesmärkide täitmise ning programmi edenemise tempo

jälgimiseks moodustatakse seirekomisjon lähtuvalt partnerluse printsiibist ning ametkondade ja fondide

vahelise koordinatsiooni tagamise eesmärgist. Seirekomisjoni moodustab ja selle tööd juhib Regionaal –

ja PõllumajandusMaaeluministeerium ning selle koosseis ja koosolekute protokollid avalikustatakse

Maaeluministeeriumi veebilehel. Perioodil 2014-2020 kuulusid seirekomisjoni asjaomaste

ministeeriumide ja teiste avalike institutsioonide esindajad, sektori esindusorganisatsioonid,

valitsusväliste organisatsioonide esindajad, teadlased jne. Partnerlus on välja kujunenud mitme

programmperioodi jooksul ning saadud kogemused on tõestanud seniste partnerite kaasamise

tulemuslikkust. Kuna kalandussektori (kalapüük, vesiviljelus, töötlemine) esindusorganisatsioonid ning

erinevad sotsiaalpartnerid on esindanud rakenduskava elluviimisest enim mõjutatud huvirühmi, siis

perioodil 2021-2027 kutsutakse seirekomisjoni osalema suuremalt jaolt samad partnerid (võimalusel

kaasatakse Eesti Keskkonna Ühenduste Koja ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad (kes

kuulusid rakenduskava ettevalmistava ekspertkomisjoni koosseisu)). Kuna EMKVF on oma olemuselt

väga sektorispetsiifiline, siis seirekomisjoni liikmete ringi ei ole plaanis laiendada

noorteorganisatsioonide osas. Küll aga on plaanis kaasata noori konkreetsete tegevuste tasandil erinevate

toetusmeetmete raames. Näiteks EMKFi perioodil korraldas Kalanduse teabekeskus meetme „Teadlaste

ja kalurite koostöötoetus“ raames lastele ja noortele suunatud erinevaid üritusi, laagreid, konkursse jne.

EMKFi neljanda prioriteedi raames, mis oli suunatud ranna- ja sisevete kalanduse ja kalandusega seotud

piirkondade arendamisele, korraldati lastele ja noortele suunatud kalandus- ja merendusteemalisi

laagreid, anti välja kalandusteemalisi raamatuid ja filme ning loodetavasti sarnane praktika jätkub ka

EMKVFi perioodil.

EN 161 EN

7. Communication and visibility

Reference: point (j) of Article 22(3) CPR

EMKVF 2021-2027. aasta kommunikatsioonitegevuste eesmärk on tagada sihtrühma teadlikkus

EMKVFi rahastamisvõimalustest, vahendite kasutamise efektiivsusest ja mõjust ning toetuste

planeerimise ja jagamise läbipaistvusest. Kommunikatsioon toetab põllumajanduse ja kalanduse

valdkonna arengukavas (PõKa 2030) püstitatud kalandusega seotud üldiste eesmärkide saavutamist,

võttes aluseks ELi investeerimisfondide poliitikast tuleneva raamistiku. Strateegiliselt oluliste tegevuste

ja selliste tegevuste puhul, mille kogumaksumus on enam kui 10 000 000 eurot, korraldatakse

teavitamisüritus või –tegevus. Kommunikatsioonitegevused viiakse ellu lähtudes Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrustes nr 2021/1060 ja nr 2021/1139 sätestatust.

Kommunikatsioonitegevuste alaeesmärgid:

• teadlikkuse tõstmine EMKVFi rahastamisest ja ELi panusest kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

tootmise ja töötlemise ning kalanduspiirkondade arengu edendamisel;

• taotlejate teavitamine toetusvõimalustest tagamaks laialdast taotlemishuvi ning esitatavate

taotluste kõrgema kvaliteedi;

• teadlikkuse suurendamine toetuse jagamise põhimõtetest, toetuse kasutamise reeglistikust ning

toetust vahendavatest asutustest, et tagada toetuste planeerimise ja rakendamise protsessi

läbipaistvus.

Peamised kommunikatsioonitegevused:

• avalikkusele suunatud ürituste korraldamine – avatud kalasadamate päev, aasta kalandusteo

valimine, avatud kalatalude päev, kodumaise kasvatuskala nädal;

• õpitubade läbiviimine (nt haridusasutustes);

• koolituste, teabepäevade korraldamine;

• foorumite, ümarlaudade läbiviimine;

• pressiteadete, artiklite, blogipostituste, kuulutuste koostamine ja avaldamine;

• kodulehtede arendamine, aja- ning asjakohastamine;

• sotsiaalmeedias info avaldamine;

• infomaterjalide koostamine, trükk ja jagamine;

• tele- ja raadioklippide kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine.

Siht- ja sidusrühmad:

• laiem avalikkus – kogu Eesti elanikkond, sh eesti- ja muukeelne;

• potentsiaalsed taotlejad;

• toetuse saajad;

• kasusaajad – sh kogukonnad, piirkonnad;

• partnerid – sh katusorganisatsioonid, valdkondlikud erialaliidud, tegevusrühmad, haridus- ja

teadusasutused, poliitikakujundajad, avalik sektor.

Peamised kommunikatsioonikanalid:

• meedia – televisioon ja raadio, trükimeedia, veebiportaalid, sotsiaalmeedia;

• reklaamikandjad ja infomaterjalid;

EN 162 EN

• EMKVFi rakendamisega seotud asutuste kodulehed – peamiseks fondi ning selle eesmärke ja

rahastamisvõimalusi tutvustavaks kommunikatsioonikanaliks on Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti koduleht (www.pria.ee), kuhu koondatakse info toetuste, taotlejale ning

taotlusele esitatavate nõuete, toetuste ajakava, toetuste saajate, objektide tähistamise, parimate

praktikate, saavutatud tulemuste jne kohta. EMKVFi puudutav informatsioon on nimetatud

kodulehel kättesaadav hiljemalt 6 kuu möödudes rakenduskava kinnitamisest Euroopa Komisjoni

poolt. Kodulehel kajastatavat infot uuendatakse operatiivselt. EMKVFi rakenduskava koduleht

seotakse Ühissätete määruse artiklis 46 nimetatud fondide ühtse veebiportaaliga;

• otsesuhtluskanalid – piirkondlikud esindajad, infopäevad, seminarid, kohtumised, ümarlauad,

foorumid.

Kommunikatsioonitegevuste tulemuslikkuse hindamiseks kasutatakse järgmisi näitajaid:

-üldine teadlikkus EMKVFst (lähtetase 2021a. 11%*, sihttase 2029a. 20%)

-üldine arvamus EMKVFi toetuse kasulikkusest (lähtetase 2021a. 38%*, sihttase 2029a. 50%)

-esmakordselt toetust saanute osakaal kõigi toetuse saajate hulgas (lähtetase 2021a. 0%, sihttase 2029a.

5%**)

*lähtetaseme aluseks on üldine teadlikkus EMKFst ning arvamus toetuse kasulikkusest

(https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2021-mak-emkf-teadlikkus.pdf)

** indikaatori arvutamise aluseks on EMKF ja EMKVF toetuste andmebaasi andmed

Eesmärkide saavutamise hindamiseks viiakse läbi iga-aastased fondi teadlikkuse alased uuringud,

seiratakse taotlemise aktiivsust ning analüüsitakse meediakajastusi, sotsiaalmeedia ning veebilehtede

kasutust.

Kommunikatsioonikava elluviimist koordineerib Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeerium, mille

avalike suhete osakonna esindaja täidab programmi kommunikatsioonijuhi ülesandeid. Peamisteks

kommunikatsioonijuhi vastutusvaldkondadeks on üldsusele mõeldud teavitustegevuste planeerimine

ning koordineerimine, potentsiaalsetele taotlejatele suunatud ajakohastatud informatsiooni edastamise

tagamine, Euroopa Liidu INFORM võrgustiku töös osalemine ning erinevate sidusrühmade ja

osapooltega teavitusalase koostöö koordineerimine ja tugevdamine. Tegevuste elluviimisesse kaasatakse

nii vahendusuasutust, kui ka ülikoole, kalanduspiirkondade tegevusrühmi, sektori esindusorganisatsioone

jne.

Kommunikatsioonitegevuste detailsem iga-aastane planeerimine ning jooksvate küsimuste lahendamine

toimub korraldusasutuse eestvedamisel regulaarsete kohtumiste ning igapäevase suhtlemise käigus.

Kommunikatsioonikava viiakse ellu programmperioodi 2021-2027 jooksul. Teavitustegevuste

indikatiivne eelarve on 245 000 eurot. Tegevused rahastatakse EMKVFi tehnilise abi eelarvest.

EN 163 EN

8. Use of costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs

Reference: Articles 94 and 95 CPR

Table 14: Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs

Intended use of Articles 94 and 95 CPR Yes No

From the adoption, programme will make use of reimbursement of the Union contribution

based on unit costs, lump sums and flat rates under the priority according to Article 94 CPR (if

yes, fill in appendix 1)

From the adoption, programme will make use of reimbursement of the Union contribution

based on financing not linked according to Article 95 CPR (if yes, fill in appendix 2)

EN 164 EN

Appendix 1

A. Summary of the main elements

Priority Specific objective

Estimated

proportion of the

final allocation

within the priority

to which the SCO

will be applied in

%

Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement

Unit of

measurement for

the indicator

triggering

reimbursement

Type of SCO

(stanrd scale of

unit, lump sums

or flat rates

Amount (in EUR)

or percentage (in

case of flat rates)

of the SCO Code Description Code Description

1. Fostering

sustainable fisheries

and the restoration

and conservation of

aquatic biological

resources

1.1. Strengthening economically,

socially and environmentally

sustainable fishing activities

0.004% 02. Promoting

conditions for

economically

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

1. Fostering

sustainable fisheries

and the restoration

and conservation of

aquatic biological

resources

1.1. Strengthening economically,

socially and environmentally

sustainable fishing activities

0.0765% 02. Promoting

conditions for

economically

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise

soodustamine

Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes tk Unit cost Avaveemõrd

(suukõrgusega 3

m ja enam) - 8040

eurot

Avaveemõrd

(suukõrgusega

3m ja enam) 2

kereline - 14 533

eurot Ääremõrd

suukõrgusega 1-3

meetrit - 6471

eurot Ääremõrd

suukõrgusega 1-3

meetrit 2 kereline

- 9099 eurot

Ääremõrd

suukõrgusega

kuni 1 meeter -

4836 eurot

Ääremõrd

suukõrgusega

kuni 1 meeter 2

kereline - 6328

eurot.

1. Fostering

sustainable fisheries

and the restoration

and conservation of

aquatic biological

resources

1.1. Strengthening economically,

socially and environmentally

sustainable fishing activities

0.0057% 02. Promoting

conditions for

economically

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Unit cost 256 eurot

1. Fostering

sustainable fisheries

and the restoration

and conservation of

aquatic biological

resources

1.2. Increasing energy efficiency and

reducing CO2 emissions through the

replacement or modernisation of

engines of fishing vessels

0.096% 03. Contributing

to climate

neutrality

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Unit cost 256 eurot

2. Fostering

sustainable

aquaculture activities,

2.1. Promoting sustainable aquaculture

activities, especially strengthening the

competitiveness of aquaculture

0.0036% 02. Promoting

conditions for

economically

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

EN 165 EN

Priority Specific objective

Estimated

proportion of the

final allocation

within the priority

to which the SCO

will be applied in

%

Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement

Unit of

measurement for

the indicator

triggering

reimbursement

Type of SCO

(stanrd scale of

unit, lump sums

or flat rates

Amount (in EUR)

or percentage (in

case of flat rates)

of the SCO Code Description Code Description

and processing and

marketing of fisheries

and aquaculture

products, thus

contributing to food

security in the Union

production, while ensuring that the

activities are environmentally

sustainable in the long term

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

2. Fostering

sustainable

aquaculture activities,

and processing and

marketing of fisheries

and aquaculture

products, thus

contributing to food

security in the Union

2.1. Promoting sustainable aquaculture

activities, especially strengthening the

competitiveness of aquaculture

production, while ensuring that the

activities are environmentally

sustainable in the long term

0.001% 02. Promoting

conditions for

economically

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Unit cost 256 eurot

2. Fostering

sustainable

aquaculture activities,

and processing and

marketing of fisheries

and aquaculture

products, thus

contributing to food

security in the Union

2.2. Promoting marketing, quality and

added value of fisheries and

aquaculture products, as well as

processing of those products

0.0047% 02. Promoting

conditions for

economically

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

2. Fostering

sustainable

aquaculture activities,

and processing and

marketing of fisheries

and aquaculture

products, thus

contributing to food

security in the Union

2.2. Promoting marketing, quality and

added value of fisheries and

aquaculture products, as well as

processing of those products

0.0017% 02. Promoting

conditions for

economically

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Unit cost 256 eurot

2. Fostering

sustainable

aquaculture activities,

and processing and

marketing of fisheries

and aquaculture

products, thus

contributing to food

security in the Union

2.2. Promoting marketing, quality and

added value of fisheries and

aquaculture products, as well as

processing of those products

0.0397% 02. Promoting

conditions for

economically

viable,

competitive and

attractive

fisheries,

aquaculture and

processing sectors

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise

periood

Kuu Unit cost 4189 EUR

3. Enabling a

sustainable blue

economy in coastal,

island and inland

areas, and fostering

the development of

fishing and

aquaculture

communities

3.1. Enabling a sustainable blue

economy in coastal, island and inland

areas, and fostering the sustainable

development of fishing and

aquaculture communities

0.0083% 13. CLLD

preparation

actions

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv tk Unit cost 31 821

3. Enabling a

sustainable blue

economy in coastal,

island and inland

areas, and fostering

the development of

3.1. Enabling a sustainable blue

economy in coastal, island and inland

areas, and fostering the sustainable

development of fishing and

aquaculture communities

0.1672% 15. CLLD

running costs and

animation

Kohaliku tegevusrühma toetus Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse

(2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.

euro Unit cost Vahendusasutuse

poolt välja

makstud

projektide toetuse

summast 0,2

eurot iga

EN 166 EN

Priority Specific objective

Estimated

proportion of the

final allocation

within the priority

to which the SCO

will be applied in

%

Type(s) of operation covered Indicator triggering reimbursement

Unit of

measurement for

the indicator

triggering

reimbursement

Type of SCO

(stanrd scale of

unit, lump sums

or flat rates

Amount (in EUR)

or percentage (in

case of flat rates)

of the SCO Code Description Code Description

fishing and

aquaculture

communities

projektitoetuse

euro kohta

kohalikule

tegevusrühmale,

mille eelarve on

üle 2 miljoni

euro.

Vahendusasutuse

poolt välja

makstud

projektide toetuse

summast 0,25

eurot iga

projektitoetuse

euro kohta

kohalikule

tegevusrühmale,

mille eelarve on

alla 2 miljoni

euro.

3. Enabling a

sustainable blue

economy in coastal,

island and inland

areas, and fostering

the development of

fishing and

aquaculture

communities

3.1. Enabling a sustainable blue

economy in coastal, island and inland

areas, and fostering the sustainable

development of fishing and

aquaculture communities

0.0204% 14. CLLD

implementation

of strategy

Päikesepaneelide paigaldamine Paigaldatud päikesepaneelide võimsus kW Unit cost <16 kW – 560

€/kW, 16 -<50

kW – 516 €/kW,

50-<200kW -

497€/kW,

200kW≥ – 475

€/kW.

3. Enabling a

sustainable blue

economy in coastal,

island and inland

areas, and fostering

the development of

fishing and

aquaculture

communities

3.1. Enabling a sustainable blue

economy in coastal, island and inland

areas, and fostering the sustainable

development of fishing and

aquaculture communities

0.0083% 14. CLLD

implementation

of strategy

Taotlusdokumentide ettevalmistamine Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati

taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

tk Unit cost 256 eurot

EN 167 EN

Appendix 1

B. Details by type of operation

Operation type short title Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Did the managing authority receive support

from an external company to set out

simplified costs below?

Name of external company

1. Description of the operation type

including the timeline for implementation

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise toetamine.

01.01.2023 – 30.06.2023

2. Specific objective(s) 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable

development of fishing and aquaculture communities

12. Total amount (national and Union)

expected to be reimbursedd by the

Commission on this basis

254,573.00

Indicators

3. Indicator triggering reimbursement Esitatud nõuetekohaste strateegiate arv

4. Unit of measurement for the indicator

triggering reimbursement

tk

5. Standard scale of unit cost, lump sum or

flat rate

Unit cost

EN 168 EN

6. Amount per unit of measurement or

percentage (for flat rates) of the SCO

31 821

7. Category of costs covered by the unit

cost, lump sum or flat rate

Kulutused strateegia koostamise tervikteenusele, mis sisaldab strateegia koostamise protsessi juhtimist ja

dokumendi koostamist, andmeanalüüsi, kaasamist, teavitustegevust ja muid kulusid.

8. Do these categories of costs cover all

eligible expenditure for the operation (Y/N)

Yes

9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Verification of the achiement of the

units

- describe what document(s)/system will be

used to verify the achievement of the units

delivered

- describe what will be checked and by

whom during management verifications

- describe what arrangements will be made

to collect and store relevant

data/documents

Ühiku saavutamise kontrollimiseks hinnatakse iga strateegia vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL)

määruse nr 2021/1060 artikkel 32 lõige 1 punktides a-f ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.

Kontrollitakse ka kalanduse kohaliku tegevusrühma vastavust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EL) määruse

nr 2021/1060 artikli 31 lõike 2 punktis b ja siseriiklikes õigusaktides sätestatule.

Kui toetuse taotleja on taotlenud strateegia koostamise hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi alusel siis peale

kohaliku strateegia ja tegevusrühma nõuetekohasuse kontrollimist maksab vahendusasutus ühekordse toetuse

kohalikule kalanduse tegevusrühmale.

Väljamakse taotluse menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse

dokumendihaldussüsteemis.

11. Possible perverse incentives,

mitigationg measures and the estimated

level of risk (high/medium/low)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine strateegiate ettevalmistamise toetuse kasutuselevõtmisel on madala

riskitasemega.

Operation type short title Kohaliku tegevusrühma toetus

Did the managing authority receive support

from an external company to set out

simplified costs below?

Name of external company

EN 169 EN

1. Description of the operation type

including the timeline for implementation

Kohaliku tegevusrühma toetus. 01.07.2023 – 31.12.2029

2. Specific objective(s) 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable

development of fishing and aquaculture communities

12. Total amount (national and Union)

expected to be reimbursedd by the

Commission on this basis

5,154,172.00

Indicators

3. Indicator triggering reimbursement Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse (2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkt b) summa.

4. Unit of measurement for the indicator

triggering reimbursement

euro

5. Standard scale of unit cost, lump sum or

flat rate

Unit cost

6. Amount per unit of measurement or

percentage (for flat rates) of the SCO

Vahendusasutuse poolt välja makstud projektide toetuse summast 0,2 eurot iga projektitoetuse euro kohta

kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro. Vahendusasutuse poolt välja makstud

projektide toetuse summast 0,25 eurot iga projektitoetuse euro kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve

on alla 2 miljoni euro.

7. Category of costs covered by the unit

cost, lump sum or flat rate

2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punktis c nimetatud tegevustega seotud kulud

8. Do these categories of costs cover all

eligible expenditure for the operation (Y/N)

Yes

9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.

EN 170 EN

10. Verification of the achiement of the

units

- describe what document(s)/system will be

used to verify the achievement of the units

delivered

- describe what will be checked and by

whom during management verifications

- describe what arrangements will be made

to collect and store relevant

data/documents

Vahendusasutus (PRIA) kontrollib saavutatud ühikuid EMKVF toetuste andmebaasi põhjal. Toetuse maksmise

aluseks võetakse vahendusasutuse poolt 2021/1060 artikkel 34 lõige 1 punkti b alusel välja makstud summa

tegevusgruppide lõikes.

Programmperioodi lõpus kontrollitakse, et tegevusrühmale väljamakstud toetus ei ületa 25% strateegia raames

rahastatud projektidele tehtud väljamaksetest. Juhul kui tegevusrühmale väljamakstud toetus ületab ülal

nimetatud protsenti nõutakse enammakstud toetus tegevusrühmalt tagasi.

Kõiki toetuse määramisega seotud dokumente, sealhulgas toetuse määramise otsuseid säilitatakse

vahendusasutuse infosüsteemis.

11. Possible perverse incentives,

mitigationg measures and the estimated

level of risk (high/medium/low)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine tegevusgruppide toetuse kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.

Teoorias võib tekkida risk, et tegevusrühmad hakkavad soodustama projekte, mis on suuremahulised ning

väikesemahulised projektid jäävad tahaplaanile. Riske vähendab see, et kõik taotlused tegevusgruppidele

esitatakse läbi vahendusasutuse e-keskkonna ning taotluste tõrjumine või taotlejate mõjutamine on välistatud.

Meetme määrusega kehtestatakse nõuded tegevusrühmade teavitustegevusele, millega tagatakse EMKVF

toetuste alase teabe kättesaadavus potentsiaalsetele taotlejatele.

Operation type short title Päikesepaneelide paigaldamine

Did the managing authority receive support

from an external company to set out

simplified costs below?

Name of external company

1. Description of the operation type

including the timeline for implementation

Päikese paneelide paigaldamine.

01.01.2023 – 31.12.2029

2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture

EN 171 EN

production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing

of those products

3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable

development of fishing and aquaculture communities

12. Total amount (national and Union)

expected to be reimbursedd by the

Commission on this basis

1,259,551.00

Indicators

3. Indicator triggering reimbursement Paigaldatud päikesepaneelide võimsus

4. Unit of measurement for the indicator

triggering reimbursement

kW

5. Standard scale of unit cost, lump sum or

flat rate

Unit cost

6. Amount per unit of measurement or

percentage (for flat rates) of the SCO

<16 kW – 560 €/kW, 16 -<50 kW – 516 €/kW, 50-<200kW - 497€/kW, 200kW≥ – 475 €/kW.

7. Category of costs covered by the unit

cost, lump sum or flat rate

Peamiste kulukomponentidena arvestatakse siia paigaldust, kaabeldust, invertereid, transformaatoreid, teisi

elektrisüsteemi komponente, võrguühendust, alusraamistikku, toetavat infrastruktuuri ning projekti koostamist

ja lõplikku kooskõlastamist. Paigaldamisega soetud kulud sisaldavad nii materjale kui ka tööjõukulusid.

Elektrivõrgu liitusmitasu hüvitatakse tegelike kulude põhiselt.

8. Do these categories of costs cover all

eligible expenditure for the operation (Y/N)

Yes

9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Verification of the achiement of the

units

Elektripaigaldise auditi akt .

Makse dokumendiks – „Elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistus“

EN 172 EN

- describe what document(s)/system will be

used to verify the achievement of the units

delivered

- describe what will be checked and by

whom during management verifications

- describe what arrangements will be made

to collect and store relevant

data/documents

Juhtimiskontroll – Pärast investeeringu toetamist tuleb läbi viia elektripaigaldise audit. Vahendusasutus

kontrollib paigaldatud päikeseelektrijaama tootmisvõimsust aktis toodud andmete alusel.

Dokumente säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.

11. Possible perverse incentives,

mitigationg measures and the estimated

level of risk (high/medium/low)

Madal

Operation type short title Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

Did the managing authority receive support

from an external company to set out

simplified costs below?

Name of external company

1. Description of the operation type

including the timeline for implementation

Selektiivsete püügivahendite soetamine.

01.01.2023 – 31.12.2029

2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

12. Total amount (national and Union)

expected to be reimbursedd by the

Commission on this basis

3,617,000.00

Indicators

EN 173 EN

3. Indicator triggering reimbursement Soetatud lõkspüüniste (FIX) arv tüüpide lõikes

4. Unit of measurement for the indicator

triggering reimbursement

tk

5. Standard scale of unit cost, lump sum or

flat rate

Unit cost

6. Amount per unit of measurement or

percentage (for flat rates) of the SCO

Avaveemõrd (suukõrgusega 3 m ja enam) - 8040 eurot Avaveemõrd (suukõrgusega 3m ja enam) 2 kereline -

14 533 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit - 6471 eurot Ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2 kereline -

9099 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter - 4836 eurot Ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter 2

kereline - 6328 eurot.

7. Category of costs covered by the unit

cost, lump sum or flat rate

Püügivahendi soetamise kulu

8. Do these categories of costs cover all

eligible expenditure for the operation (Y/N)

Yes

9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata

10. Verification of the achiement of the

units

- describe what document(s)/system will be

used to verify the achievement of the units

delivered

- describe what will be checked and by

whom during management verifications

- describe what arrangements will be made

to collect and store relevant

data/documents

Peale investeeringu lõpetamist esitab toetuse saaja vahendusasutusele toetuse väljamakse taotluse.

Vahendusasutus teostab enne toetuse väljamaksmist kohapealse kontrolli 100% taotluste puhul.

Kohapealse kontrolli käigus tuvastatakse soetatud püügivahendite arv püügivahendite liikide lõikes.

Püügivahendi kontrollimise kohta koostatakse kontrollakt. Kohapealse kontrolli tulemuste põhjal koostatakse

toetuse väljamaksmise otsus. Taotluste menetlemisega seotud dokumente säilitatakse vahendusasutuse

andmebaasides.

11. Possible perverse incentives,

mitigationg measures and the estimated

level of risk (high/medium/low)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine püüniste kasutuselevõtmisel on madala riskitasemega.

EN 174 EN

Operation type short title Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Did the managing authority receive support

from an external company to set out

simplified costs below?

Name of external company

1. Description of the operation type

including the timeline for implementation

Taotlusdokumentide ettevalmistamine.

01.01.2023 – 31.12.2029

2. Specific objective(s) 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally sustainable fishing activities

1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through the replacement or modernisation of

engines of fishing vessels

2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially strengthening the competitiveness of aquaculture

production, while ensuring that the activities are environmentally sustainable in the long term

2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing

of those products

3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and fostering the sustainable

development of fishing and aquaculture communities

12. Total amount (national and Union)

expected to be reimbursedd by the

Commission on this basis

480,000.00

Indicators

3. Indicator triggering reimbursement Heakskiidetud taotluste arv, mille puhul kasutati taotlusdokumentide ettevalmistavaid tegevusi

4. Unit of measurement for the indicator

triggering reimbursement

tk

EN 175 EN

5. Standard scale of unit cost, lump sum or

flat rate

Unit cost

6. Amount per unit of measurement or

percentage (for flat rates) of the SCO

256 eurot

7. Category of costs covered by the unit

cost, lump sum or flat rate

Taotlusdokumentide, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamine ja taotleja nõustamine

dokumentide sisestamisel vahendusasutuse e-keskkonda.

8. Do these categories of costs cover all

eligible expenditure for the operation (Y/N)

Yes

9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Verification of the achiement of the

units

- describe what document(s)/system will be

used to verify the achievement of the units

delivered

- describe what will be checked and by

whom during management verifications

- describe what arrangements will be made

to collect and store relevant

data/documents

Vahendusasutusele esitatud toetuse taotlus ja toetuse väljamaksetaotlus.

Kui toetuse saaja on taotlenud taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist lihtsustatud kulumeetodi

alusel siis esitatakse pärast toetuse taotluse rahuldamist vahendusasutuse poolt toetuse väljamakse taotlus.

Väljamakse taotluse menetlemisel kontrollib vahendusasutus, kas toetuse saaja on taotlenud

taotlusdokumentide koostamise kulude hüvitamist toetuse taotluses.

Asjakohaseid andmeid kogub vahendusasutus ning neid säilitatakse vahendusasutuse andmebaasis.

11. Possible perverse incentives,

mitigationg measures and the estimated

level of risk (high/medium/low)

Riskid puuduvad

Operation type short title Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Did the managing authority receive support

from an external company to set out

simplified costs below?

EN 176 EN

Name of external company

1. Description of the operation type

including the timeline for implementation

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine; 01.01.2023 – 31.12.2029.

2. Specific objective(s) 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and aquaculture products, as well as processing

of those products

12. Total amount (national and Union)

expected to be reimbursedd by the

Commission on this basis

2,111,550.00

Indicators

3. Indicator triggering reimbursement Heakskiidetud tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood

4. Unit of measurement for the indicator

triggering reimbursement

Kuu

5. Standard scale of unit cost, lump sum or

flat rate

Unit cost

6. Amount per unit of measurement or

percentage (for flat rates) of the SCO

4189 EUR

7. Category of costs covered by the unit

cost, lump sum or flat rate

Kulud, mis on seotud tootmis- ja turustuskavade ettevalmistamise, rakendamise ja seirega.

8. Do these categories of costs cover all

eligible expenditure for the operation (Y/N)

Yes

9. Adjustment(s) method Kohandamismeetodit ei kasutata.

10. Verification of the achiement of the

units

Toetuse määramisele eelnevalt kontrollitakse, kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013

artiklis 28 nimetatud tootmis- ja turustamiskava on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud. Toetuse

määramisel ja väljamaksmisel kontrollitakse ühistu vastavust tootjaorganisatsiooni nõuetele.

EN 177 EN

- describe what document(s)/system will be

used to verify the achievement of the units

delivered

- describe what will be checked and by

whom during management verifications

- describe what arrangements will be made

to collect and store relevant

data/documents

Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1418/2013 artikli 2 kohaselt tuleb tunnustatud tootjaorganisatsioonidel

järgneva kalendriaasta tootmis- ja turustamiskavad esitada kaheksa nädalat enne rakendatavate kavade

kehtivusaja lõppu ja uutel tootjaorganisatsioonidel hiljemalt kaheksa nädalat pärast tunnustamist. Kui tootmis-

ja turustamiskavad on heaks kiidetud, esitatakse toetuse taotlused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametile (edaspidi PRIA) läbi e-PRIA. Toetuse määramiseks kontrollib PRIA, kas kava on heaks kiidetud, kava

rakendamise perioodi ja määrab sellest lähtuvalt toetuse suuruse. Uute tootjaorganisatsioonide esimese kava

puhul loetakse rakendamise perioodiks ajavahemikku alates kava heaks kiitmisest kalendriaasta lõpuni.

Tulenevalt kalandusturu korraldamise seadusest esitab tootjaorganisatsioon Regionaal- ja

PõllumajandusMaaeluministeeriumile heakskiitmiseks tootmis- ja turustamiskava aastaaruande hiljemalt kahe

kuu jooksul järgneva kalendriaasta algusest arvates. Tootmis- ja turustamiskava aastaaruande vaatab läbi

Regionaal- ja PõõlllumajandusMaaeluministeerium, kes otsustab selle heaks kiita või jätta heaks kiitmata nelja

kuu jooksul kalendriaasta algusest arvates. Kui kava aastaaruanne on ministri poolt käskkirjaga heaks kiidetud,

on vaja tootjaorganisatsioonil esitada PRIAle väljamakse taotlus, mille osas teeb PRIA maksmise või

maksmisest keeldumise otsuse.

Lihtsustatud kulumeetodi kontrollimise ja välja maksega seotud dokumente säilitatakse digitaalselt PRIA

andmebaasis. Tootmis- ja turustamiskavad ning selle aastaaruannete kinnitamisega seotud dokumendid

säilitatakse Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

11. Possible perverse incentives,

mitigationg measures and the estimated

level of risk (high/medium/low)

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamisega tootmis- ja turustuskavadega seotud kulude hüvitamiseks ei kaasne

riske.

EN 178 EN

Appendix 1

C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates

1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who produced,

collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Ühikuhinna saamiseks korraldati turuuuring. Turuuuringu korraldamiseks valiti välja 7

konsultatsiooniettevõtet, kellel on võimekus koostada nõuetele vastavaid strateegiaid. Ettevõtetele

saadeti kalanduspiirkondade strateegiate põhinõuded ning kaasamis- ja teavitusnõuded, palvega pakkuda

välja omapoolne eksperthinnang, kui suur on strateegia koostamise tervikteenuse hind. Eksperthinnangu

saatsid kõik 7 ettevõtet, nõuetele vastasid 5 eksperthinnangut. Eksperthinnanguid säilitatakse Regionaal-

ja PõõlllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihalduse süsteemis.

Kohaliku tegevusrühma toetus

Andmete allikaks on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) EMKF toetuste

andmebaas, kust leiti EMKF perioodi väljamakstud kulud seisuga 2.mai 2022.

Väljamakstud toetuse andmeid koguti meetme 3.3 „projektitoetus“, meetme 3.4 „algatusrühma

koostöötegevused“ ja meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ osas. Meetme 3,4 „algatusrühma

koostöötegevused“ osas leiti need väljamakstud kulud, mis on tehtud messidel osalemiseks või messide

külastamiseks. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja

PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine

Andmete allikaks on PRIA Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) meetme 6.4

Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse taotluste andmed perioodil

2018-2021 kohta.Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja

PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

PRIA EMKF toetuste andmebaas. Ühiku hindade arvestamisel kasutati 2019- 2022 püügivahendite

soetamiseks välja makstud toetusi. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse

Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas. Arvestuste aluseks on EMKF taotlused, mille

puhul on kasutatud ettevalmistavat tööd taotlusdokumentide koostamiseks. Analüüsi aluseks võeti vaid

need taotlused, mis on saanud positiivse toetusotsuse ja mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus

kontrollitud. Ühiku hindade arvestamise aluseks olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja

PõllumajandusMaaeluministeeriumi dokumendihaldussüsteemis.

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Andmete allikaks on PRIA EMKF toetuste andmebaas, kust võeti arvutuse aluseks toetatud

rahastamiskõlblike kulude summa perioodil 2016-2020. Ühiku hindade arvestamise aluseks

olevaid andmeid säilitatakse Regionaal- ja PõllumajandusMaaeluministeeriumi

dokumendihaldussüsteemis.

EN 179 EN

2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant to the

type of operation.

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Meetodika koostamisel on kasutatud määruse 2021/1060 artikli 94 lõige 2 punkti a alapunktis i

sätestatud meetodit.

Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate

koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada

ühtsed põhimõtted.

Välja töötatud metoodika on aus ja õiglane, sest arvesse on võetud 5 professionaalse ettevõtte

eksperthinnanguid. Metoodika tagab õiglase maksumuse kohaliku arengu strateegia koostamiseks ning

võtab arvesse turu variatiivsust.

Kohaliku tegevusrühma toetus

Tegevusgruppide halduskulude lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktisii sätestatud varasemat

tegevust puudutavad kontrollitud andmeid.

Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane

ja võtab arvesse vahendite vajadust EMKVF perioodil. Tegevusgruppide kulud on suhteliselt

ühetaolised, välja valitud meetod tagab, et tegevusgrupid saavad toetusvahendeid kasutada peale

vahendusasutuse poolt toetuse väljamaksmist projektitoetuse taotlejatele. Lihtsustatud kulumeetodi

kasutuselevõtmine vähendab oluliselt administratiivset koormust tegevusgrupi tasandil ning

tegevusgruppide töötajad saavad enam tegeleda sisuliste küsimustega, samuti vähendab lihtsustatud

kulumeetodi kasutuselevõtmine märkimisväärselt vahendusasutuse administratiivset koormust.

Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine

Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja

aluseks on võetud varasemate toetatud tegevuste kontrollitud andmed. Lihtsustatud kulumeetodi

rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja taotleja tasandil.

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

Püügivahendi parendamise lihtsustatud kulumeetodi väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punktis a alapunktis ii nimetatud kontrollitud

andmetel põhinev metoodika.

Olemasolevad EMKF perioodi kontrollitud andmed võimaldavad koostada õiglased ühikuhinnad

erinevatele püügivahendite tüüpidele.

Senist tegevust puudutavate andmete kasutamine lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks on aus, õiglane

ja võtab arvesse Eestis kasutatavate passiivpüüniste variatiivsust ja kõigi potentsiaalsete taotlejate

vajadusi olenevalt taotlejate püügipiirkondadest ja tingimustest.

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja

taotleja tasandil.

Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Taotlusdokumentide ettevalmistamise lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks kasutati Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artikkel 94 lõike 2 punkti a alapunkti ii) Toetavate

projektide arv on suur ning taotluse ettevalmistamisega seotud kulud on sarnased. Kulud koosnevad

taotlusdokumentide koostamise, sealhulgas vajalike tekstiosade ja analüüside koostamisese ja taotleja

nõustamise tasudest. Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset

EN 180 EN

koormust vahendusasutuse tasandil ning muudab toetuse taotlemise ning tegevuste elluviimise taotleja

tasandil oluliselt lihtsamaks.

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Ühikuhinna arvutamisel on lähtutud määruse 2021/1060 artikli 94 lõike 2 punkti a alapunktist ii ja

aluseks on võetud varasemate tegevuste kontrollitud andmed. Tootmis- ja turustamiskavade

rakendamisega seotud tegevused on nõudnud väga suures mahus väikesesummaliste kuludokumentide

esitamist. Samas on tegemist sarnaste toetatavate tegevustega, mis perioodi jooksul ei muutu.

Lihtsustatud kulumeetodi rakendamine vähendab oluliselt administratiivset koormust vahendusasutuse ja

taotleja tasandil.

EN 181 EN

3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in terms

of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used and, if

requested, provided in a format that is usable by the Commission.

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamine

Strateegiate ülesehitus on fikseeritud Euroopa alusmääruste tingimustes ning strateegiate

koostamise ressursid on kalanduspiirkondade kaupa väga sarnased, seega oli võimalik välja töötada

ühtsed põhimõtted. Nende põhimõtete alusel paluti 7 ettevõttel koostada eksperthinnang kui suur võiks

olla 1 kohaliku strateegia koostamise maksumus eeldusel, et konsultatsiooniettevõte tegeleb kõigi

strateegia koostamise protsessidega ning katab kõik kulud. Kohalik tegevusrühm oleks

tervikteenuse tellija rollis ning pakuks konsultatsiooniettevõttele tuge erinevate tegevuste elluviimisel.

Saadud nõuetekohaste eksperthinnangute summad koondati ning neis võeti aritmeetiline keskmine.

Aritmeetilise keskmise kasutamine võtab arvesse teenuse variatiivusust, sest erinevad

konsultatsiooniettevõtted võivad kasutada erinevaid metoodikaid ning teavitus või kaasamisviise.

Kohaliku tegevusrühma toetus

Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks liideti meetme 3.2 „algatusrühma halduskulud“ ja meetme 3.4

„algatusrühma koostöötegevused“ väljamakstud kulutused programmperioodi algusest kuni 2. maini

2022, saadud summast lahutati meetme 3.4 „algatusrühma koostöötegevused“ need väljamakstud kulud,

mis olid tehtud messidel osalemiseks ja messide külastamiseks. Saadud tulemus jagati meetme 3.3

„projektiteostus“ väljamakstud kuludega ning saadi summa kui palju algatusrühmad kulutasid meetme

3.2 ja 3.4 vahendeid projektitoetuste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks. Eraldi vaadeldi

kalanduspiirkondade eelarveid ning selgus, et eelarvega alla 2 miljoni euro piirkondadel on kulutatud

vahendid suuremad kui piirkondadel, mille eelarve EMKF programmperioodil oli suurem kui 2 miljonit

eurot. Põhjuseks eelkõige see, et alla 2 miljoni euro eelarvega piirkonnad on väiksemad ning väiksema

investeeringumahuga, vaatamata sellele tuleb väiksema eelarvega piirkonnas teha tegevusi (teavitus,

ühingute juhtimine, taotlejate konsulteerimine, koostöö jms) samas mahus, mis üle 2 miljoni euro

eelarvega kalanduspiirkonnas. Tulemuseks saadi üle 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul 0,21 eurot

iga projektitoetuse euro kohta, mis on ümardatud 0,20 eurole. Alla 2 miljoni eelarvega piirkondade puhul

saadi tulemuseks 0,46 eurot iga projektitoetuse euro kohta, mis taandati 0,25 eurole. Arvutused on

tehtud kalanduse tegevusrühmade kaupa, millest on võetud keskmine. Metoodika võtab arvesse kõigi

kalanduspiirkondade vajadusi ja tagab vajaduspõhise rahastuse, et kohalikud tegevusrühmad saaksid

täita määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 33 sätestatud ülesandeid.

Lihtsustatud kulumeetodiga kehtestatakse kaks ühiku hinda.

Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,20 eurot 1 toetuseuro

kohta kohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on üle 2 miljoni euro.

Vahendusasutuse poolt heaks kiidetud projektide toetuse summast 0,25 eurot 1 toetuseuro

kohtakohalikule tegevusrühmale, mille eelarve on alla 2 miljoni euro.

Erinevate ühikuhindade kasutamine erinevate eelarve mahtude juures tagab, et väiksema eelarvega

tegevusrühmad suudavad oma ülesandeid täita sama efektiivselt kui suurema eelarvega tegevusrühmad.

Päikeseenergia kasutuselevõtu soodustamine

PRIA on vaadelnud/kogunud päikeseelektrijaamade (PEJ) ehituskulude andmeid aastast 2015.

Vaadeldavate andmete puhul on tegemist Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (edaspidi

EAFRD) meetme 6.4 Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse

taotlustest saadud andmed (välja makstud rahastamiskõlblikud summad) perioodi 2018-2021 kohta.

Arvestusest on välja jäetud kulud, millel puudub otsene seos PEJ-ga.

Ehituskulusid on vaadeldud objektipõhiselt (nn. võtmed kätte lahendina), kus kulusid ei ole jagatud

erinevatesse gruppidesse.

EN 182 EN

Arvutuste aluseks on võetud EAFRD rahastamiskõlblikud kulud. Tootmisvõimuste järgi on ühikhinnad

rahastamiskõlblik kulu välja toodud järgmiselt: <16kW, 16 - <50kW, 50 - <200kW ja 200kW. Antud

jaotus tuleneb rajatud PEJ enamlevinud võimsustest ning hinna muutustest baasandmete trend kõveral.

Ühikuhinda on võimalik arvutada kõikide rahastamiskõlblike kulude põhjal jälgides seoseid hindade ja

PEJ võimsuste vahel parapoolselt. Teine võimalus on vaadelda andmeid lineaarselt aga selle miinuseks

on tõsiasi see, et nii väiksema kui ka suurema võimsusega PEJ puhul saadud arvutus tulemus ei anna

ilmselt piisavalt realistliku tulemust (antud olukorras võib tekkida olukord kus suuremate PEJ puhul

muutub nn. ühikhind väärtuseks 0€/kW. Sellest tulenevalt on valitud arvutuskäigus parapoolne

(funktsioon LN) andmete vaatlusviis, et leevendada nii väiksema- kui ka suurema võimsusega PEJ

ühikmaksumusi. Päikesepaneelide paigaldamise kulud tootmisvõimuse järgi on arvestatud 2018-2021.

aastal rahastamiskõlblikuks tunnistatud kulude järgi, antud andmed on hetkeseisuga kõige ajakohasemad.

Rahastamiskõlblikke kulusid kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI)

muutuste väärtusega (2,25%) perioodil 2021-2027, arvutades keskmise väärtus järgneva seitsme aasta

arvestuslikust kulust. Arvestuslikud päikesepaneelide tootmisvõimsuse järgi on järgmised: <16kW –

1120€/kW, 16 - <50kW – 1032€/kW, 50 - <200kW – 994€/kW, 200kW≥ – 950€/kW.

Arvestades toetusemäära 50% saadakse järgmised ühikuhinnad: <16kW - 560€/kW, 16 - <50 kW –

516€/kW, 50 - <200kW – 497€/kW, 200kW≥ - 475€/kW päikeseelektrijaama 1 kW kohta.

Selektiivsete püügivahendite kasutuselevõtmise soodustamine

Lihtsustatud kulumeetodi arvutamiseks leiti vahendusasutuse andmebaasist EMKF meetme

„püügivahendi parendamine“ väljamakstud püügivahendite rahastamiskõlblik kulu 1 püügivahendi

kohta, perioodil 2019-2022.Vastavalt andmebaasile selekteeriti püügivahendid järgmiste tüüpide alusel:

avaveemõrd, avaveemõrd 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega kuni 1 meeter, ääremõrd suukõrgusega

kuni 1 meeter 2 kereline, ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit ja ääremõrd suukõrgusega 1-3 meetrit 2

kereline.

Kõigi püügivahendite kohta eraldi fikseeriti kontrollitud rahastamiskõlblik kulu, millest võeti

aritmeetiline keskmine ning saadi keskmine rahastamiskõlblik kulu iga püügivahendi tüübi kohta.

Saadud tulemusele lisati tarbijahinna indeksikonfitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga.

Tarbijahinna kasvu leidmiseks analüüsiti statistikaameti tarbijahinna muutuste andmeid perioodil 2016-

2021. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (80%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,

mis ongi lõplik ühikuhind püügivahendi liikide lõikes.

Taotlusdokumentide ettevalmistamine

Andmekorjeks kasutati vahendusasutuse EMKF toetuste andmebaasi. Andmekogudest võeti välja kõik

taotlused, mille puhul on kasutatud taotlusdokumentide koostamise teenust. Analüüsiks kasutati vaid

neid taotlusi, mille puhul on taotleja suhtes on tehtud positiivne toetusotsus. Analüüsiti

taotlusdokumentide koostamise rahastamiskõlblikku maksumust, saadud andmereast leiti

rahastamiskõlbliku maksumuse mediaankeskmine. Saadud tulemusele lisati perioodi 2016-2021

tarbijahinna indeksi keskmine koefitsient 2,25% aastas 5 aastase perspektiiviga ja arvutati keskmine

kulu. Saadud tulemusest arvutati toetusosa (50%), saadud toetuse summa ümardati allapoole täisarvuni,

mis ongi lõplik ühikuhind.

Tootmis- ja turustamiskavade rakendamine

Arvutuse aluseks on võetud tootjaorganisatsioonide perioodil 2016-2020 PRIA poolt kontrollitud

kuludokumentide rahastamiskõlblikud summad, millest arvutati aritmeetilise keskmise väärtusena

toetuse suurus kava aastase rakendamise kohta. Aritmeetiliseks keskmiseks nimetatakse arvu, mis

saadakse antud arvude summa jagamisel liidetavate arvuga. Kuna kõiki tootmis- ja turustamiskavasid ei

rakendatud kogu kalendriaasta vältel siis selleks, et arvutada ühe aasta tootmis- ja turustamiskava

rakendamise kulu, liidetakse tootmis- ja turustamiskavade rakendamise perioodid. Ühikuhinna

aritmeetilise keskmise arvutamiseks jagatakse kõigi tootjaorganisatsioonide perioodi 2016-2020

EN 183 EN

rahastamiskõlblike kulude summa 28,5 aastaga. Selle tulemusena saadakse keskmiseks

rahastamiskõlblikuks kuluks ühe kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava kohta 61 269,11 EUR, mida

kohandatakse aastate 2016-2021 keskmise tarbijahinnaindeksi (THI) muutuste väärtusega (2,25%)

perioodil 2021-2027. Kohandatud keskmine rahastamiskõlblik kulu saadakse, arvutades keskmine

väärtus järgneva seitsme aasta rahastamiskõlblikust kulust, võttes arvesse keskmine THI. Ühe

kalendriaasta tootmis- ja turustamiskava rakendamise kohandatud keskmiseks arvestuslikuks kuluks

saadakse 67 038,58 eurot .

Kuna uute tootjaorganisatsiooni esimese tootmis- ja turustamiskava rakendamise periood võib olla

lühem kui üks kalendriaasta, siis arvutatakse kulu ühe kuu kohta (5 586,55 eurot). Toetuse määrana

arvestatakse 75% rahastamiskõlblikest kuludest, selle alusel on arvutatud ühikuhind 4 189,91 eurot, mis

ümardatakse täiseurodeks (4189 eurot).

EN 184 EN

4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the calculation of

the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate.

Kalanduspiirkondade strateegiate koostamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati turu-uuringu

käigus saadud andmeid. Hinnapäringu kutses oli väljatoodud rahastamiskõlblikud kulud.

Päikeseelektrijaama rajamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) raames

rahastatud projektide andmeid, mis mille puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt

kontrollitud ja toetus väljamakstud.

Kohaliku tegevusrühma toetuse, selektiivsete püügivahendite soetamise, taotlusdokumentide

ettevalmistamise ja tootmis- ja turustamiskavade rakendamise ühikuhinna arvutamise aluseks kasutati

PRIA Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) raames rahastatud projektide andmeid, mis mille

puhul kulude rahastamiskõlblikkus on vahendusasutuse poolt kontrollitud ja toetus väljamakstud.

EN 185 EN

5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the

arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data.

Üldhinnang lihtsustatud kuluvõimaluse ülesehitusele: positiivne

Teostatud lihtsustatud kulumeetodi hinnangu põhjal saab auditeeriv asutus kinnitada, et kavandatav

korraldus on kooskõlas regulatiivsete nõuetega, eelkõige:

a) lihtsustatud kuluvõimalus kindlaksmääratud õigel, õiglasel ja kontrollitaval meetodil;

b) kalanduspiirkonna strateegia ettevalmistamise ühikuhinna puhul on algandmetena kasutatud muud

objektiivset teavet (turu-uuring) (2021/1060 artikli 94 lõikega 2 punkti a) i)).

Tegevusrühma halduskulude, päikeseelektrijaama rajamise, taotlusdokumentide ettevalmistamiskulude,

selektiivsete püügivahendite soetamise, tootmis ja turustamiskava toetuse ühikuhindade puhul on

algandmetena on kasutatud varasemat tegevust puudutavaid kontrollitud andmeid (2021/1060 artikli 94

lõikega 2 punkti a) ii)).

Kasutatud andmed on hinnatud usaldusväärseteks ja need vastavad toimingute liigile;

c) lihtsustatud kuluvõimaluste kehtestamisel arvesse võetud kulude kategooriad/liigid on kooskõlas

asjakohaste riiklike ja EL-i abikõlblikkuse eeskirjadega, eelkõige ühissätete määruse nr 2021/1060 III

peatükiga (artiklid 63 ja 67);

d) ülesehituse kohta olemasoleva teabe põhjal ei ole samade kulude topeltrahastamise ohtu;

e) määratud summa on kooskõlas tehtud eelduste ja summade/määrade kindlaksmääramiseks kasutatud

andmetega;

f) kohandusmeetodit ei kasutata.

Mis puudutab andmete kontrollimise, kvaliteedi, kogumise ja säilitamise tagamise korda, siis on kavas

kasutada asjakohast tõendavat dokumentatsiooni/süsteemi, et kinnitada vahe-eesmärkide saavutamist,

ühikute arvu ja andmete salvestamist.

Käesolev hindamine põhineb komisjoni audititeenistuste lihtsustatud kuluvõimaluste kontrollnimekirja

1. jaos loetletud elementidel, välja arvatud kontrollküsimused:

1.2 a) vi) (Kohaldub Interreg programmidele, ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),

1.8 Lihtsustatud kuluvõimaluste kohustuslik kasutus (ei kohaldu EMKVF-i rahastuse korral),

1.12 tuginemine varasematel audititel (ei ole asjakohane, sest varasemaid auditeid ei ole läbi viidud

lihtsustatud kulumeetodite osas).

EN 186 EN

Appendix 2

A. Summary of the main elements

Priority Specific objective

The amount

covered by the

financing not

linked to costs

Operation type Conditions to be

fulfilled/results to

be achieved

triggering

reimbusresment

by the

Commission

Indicator Unit of measurement

for the conditions to

be fulfilled/results to

be achieved triggering

reimbursement by the

Commission

Envisaged type of

reimbursement

method used to

reimburse the

benficiary or

beneficiaries

Code Description Code Description

EN 187 EN

B. Details by type of operation

EN 188 EN

Appendix 3: List of planned operations of strategic importance with a timetable

Article 22(3) CPR

Kalanduse andmete kogumise riikliku töökava rakendamine, 2023-2029.

EN 189 EN

Appendix 4

EMFAF action plan for each outermost region

EN 190 EN

DOCUMENTS

Document title Document type Document

date

Local reference Commission reference Files Sent date Sent by

Long description of

HEC-s

Supplementary

Information

16 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Long description of HEC-s 17 Nov 2022 PAPP, Juhani

Performance framework

2021-2027

Supplementary

Information

16 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Performance framework 2021-2027 17 Nov 2022 PAPP, Juhani

Programme snapshot

2021EE14MFPR001 1.1

Snapshot of data before

send

17 Nov 2022 Ares(2022)7955163 Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_et.pdf

Long description of HEC-s.docx

Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_et_en.pdf

Programme_snapshot_2021EE14MFPR001_1.1_en.pdf Performance framework 2021-2027.xlsx

17 Nov 2022 PAPP, Juhani

EN 1 EN

SFC2021 Programme for EMFAF

CCI 2021EE14MFPR001

Title in English European Maritime, Fisheries and Aquaculture Fund - Programme for

Estonia

Title in national language(s) ET - Euroopa Merendus, Kalandus ja Vesiviljelusfond - Eesti

rakenduskava

Version 1.1

First year 2021

Last year 2027

Eligible from 1 Jan 2021

Eligible until 31 Dec 2029

Commission decision

number

C(2022)9382

Commission decision date 8 Dec 2022

EN 2 EN

Table of Contents

1. Programme strategy: main development challenges and policy responses ............................................... 6

Table 1A: Priority justification ................................................................................................................ 13

Table 1A: SWOT analysis & needs ......................................................................................................... 31 2. Priorities ................................................................................................................................................... 76

2.1. Priorities other than technical assistance .......................................................................................... 76 2.1.1. Priority: 1.Fostering sustainable fisheries and the restoration and conservation of aquatic

biological resources ............................................................................................................................. 77

2.1.1.1. Specific objective: 1.1. Strengthening economically, socially and environmentally

sustainable fishing activities ............................................................................................................ 78 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................... 78

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

...................................................................................................................................................... 78

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR ...................................................... 79 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ........................................................................................... 80

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR.......................................................................................................... 81 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR . 82 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ......................... 83

2.1.1.1.2. Indicators.......................................................................................................................... 84

Table 2: Output indicators ........................................................................................................... 84 Table 3: Result indicators ............................................................................................................ 85

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF ............................................................................................................................................ 86 2.1.1.1. Specific objective: 1.2. Increasing energy efficiency and reducing CO2 emissions through

the replacement or modernisation of engines of fishing vessels ...................................................... 87 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................... 87

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

...................................................................................................................................................... 87

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR ...................................................... 88

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ........................................................................................... 89

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR.......................................................................................................... 90 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR . 91 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ......................... 92

2.1.1.1.2. Indicators.......................................................................................................................... 93 Table 2: Output indicators ........................................................................................................... 93 Table 3: Result indicators ............................................................................................................ 94

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF ............................................................................................................................................ 95

2.1.1.1. Specific objective: 1.4. Fostering efficient fisheries control and enforcement, including

fighting against IUU fishing, as well as reliable data for knowledge-based decision-making ........ 96

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................... 96 The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

...................................................................................................................................................... 96 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR ...................................................... 97 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ........................................................................................... 98 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR.......................................................................................................... 99

The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR100 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 101

EN 3 EN

2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 102 Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 102

Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 103

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .......................................................................................................................................... 104 2.1.1.1. Specific objective: 1.6. Contributing to the protection and restoration of aquatic

biodiversity and ecosystems .......................................................................................................... 105 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 105

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.................................................................................................................................................... 105 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 106 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 107 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 108 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR109 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 110

2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 111 Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 111 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 112

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .......................................................................................................................................... 113

2.1.1. Priority: 2.Fostering sustainable aquaculture activities, and processing and marketing of

fisheries and aquaculture products, thus contributing to food security in the Union ........................ 114 2.1.1.1. Specific objective: 2.1. Promoting sustainable aquaculture activities, especially

strengthening the competitiveness of aquaculture production, while ensuring that the activities are

environmentally sustainable in the long term ................................................................................ 115

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 115 The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.................................................................................................................................................... 115

The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 116

Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 117 Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 118 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR119 The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 120

2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 121

Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 121 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 122

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .......................................................................................................................................... 123 2.1.1.1. Specific objective: 2.2. Promoting marketing, quality and added value of fisheries and

aquaculture products, as well as processing of those products ...................................................... 124

2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 124

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.................................................................................................................................................... 124 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 126 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 127

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 128 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR129

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 130 2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 131

EN 4 EN

Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 131 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 132

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .......................................................................................................................................... 133

2.1.1. Priority: 3.Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland areas, and

fostering the development of fishing and aquaculture communities ................................................. 134 2.1.1.1. Specific objective: 3.1. Enabling a sustainable blue economy in coastal, island and inland

areas, and fostering the sustainable development of fishing and aquaculture communities ......... 135 2.1.1.1.1. Interventions of the Funds ............................................................................................. 135

The related types of actions – point (d)(i) of Article 22(3) CPR and Article 6 ESF+ Regulation

.................................................................................................................................................... 135 The main target groups – point (d)(iii) of Article 22(3) CPR .................................................... 136 Actions safeguarding equality, inclusion and non-discrimination – point (d)(iv) of Article 22(3)

CPR and Article 6 ESF+ Regulation ......................................................................................... 137

Indication of the specific territories targeted, including the planned use of territorial tools – point

(d)(v) of Article 22(3) CPR........................................................................................................ 138 The interregional, cross-border and transnational actions – point (d)(vi) of Article 22(3) CPR139

The planned use of financial instruments – point (d)(vii) of Article 22(3) CPR ....................... 140 2.1.1.1.2. Indicators........................................................................................................................ 141

Table 2: Output indicators ......................................................................................................... 141 Table 3: Result indicators .......................................................................................................... 142

2.1.1.1.4. Indicative breakdown of the programmed resources (EU) by type of intervention for

EMFAF .......................................................................................................................................... 143 2.2. Technical assistance priorities ........................................................................................................ 144

3. Financing plan ........................................................................................................................................ 145

3.1 Transfers and contributions.............................................................................................................. 145 Table 15A: Contributions to InvestEU (breakdown by year) ............................................................ 145

Table 15B: Contributions to InvestEU (summary) ............................................................................ 145 Justification ........................................................................................................................................ 145 Table 16A: Transfers to instruments under direct or indirect management (breakdown by year) .... 145

Table 16B: Transfers to instruments under direct or indirect management (summary) .................... 146

Justification ........................................................................................................................................ 146

Table 17A: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds

(breakdown by year) .......................................................................................................................... 146

Table 17B: Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds

(summary) .......................................................................................................................................... 146 Transfers between ERDF, ESF+ and Cohesion Fund or to another Fund or Funds - justification ... 146

3.4 Transfers back .................................................................................................................................. 147

Table 20A: Transfers back (breakdown by year) .............................................................................. 147 Table 20B: Transfers back (summary) .............................................................................................. 147

3.5 Financial appropriations by year ...................................................................................................... 148 Table 10: Financial appropriations by year ....................................................................................... 148

3.6 Total financial appropriations by fund and national co-financing ................................................... 148

Table 11A Total financial allocations by fund and national contribution ......................................... 148

4. Enabling conditions ............................................................................................................................... 150

Table 12: Enabling conditions ............................................................................................................... 150 5. Programme authorities ........................................................................................................................... 157

Table 13: Programme authorities ........................................................................................................... 157 Table 13A: The portion of the percentages set out in point (b) of Article 36(5) CPR that would be

reimbursed to the bodies which receive payments from the Commission in case of technical assistance

pursuant to Article 36(5) CPR (in percentage points) ........................................................................... 158 6. Partnership ............................................................................................................................................. 159 7. Communication and visibility ................................................................................................................ 161

8. Use of costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs.................................................... 163 Table 14: Use of unit costs, lump sums, flat rates and financing not linked to costs ............................ 163

EN 5 EN

Appendix 1 ................................................................................................................................................. 164 A. Summary of the main elements ......................................................................................................... 164

B. Details by type of operation .............................................................................................................. 167

C. Calculation of the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates ........................................... 178

1. Source of data used to calculate the standard scale of unit costs, lump sums or flat rates (who

produced, collected and recorded the data, where the data is stored, cut-off dates, validation, etc.)

........................................................................................................................................................ 178 2. Please specify why the proposed method and calculation based on Article 94(2) CPR is relevant

to the type of operation. ................................................................................................................. 179

3. Please specify how the calculations were made, in particular including any assumptions made in

terms of quality or quantities. Where relevant, statistical evidence and benchmarks should be used

and, if requested, provided in a format that is usable by the Commission. ................................... 181 4. Please explain how you have ensured that only eligible expenditure was included in the

calculation of the standard scale of unit cost, lump sum or flat rate. ............................................. 184

5. Assessment of the audit authority(ies) of the calculation methodology and amounts and the

arrangements to ensure the verification, quality, collection and storage of data. .......................... 185 Appendix 2 ................................................................................................................................................. 186

A. Summary of the main elements ......................................................................................................... 186 B. Details by type of operation .............................................................................................................. 187

Appendix 3: List of planned operations of strategic importance with a timetable .................................... 188 Appendix 4 ................................................................................................................................................. 189

EMFAF action plan for each outermost region ..................................................................................... 189

DOCUMENTS ........................................................................................................................................... 190

EN 6 EN

1. Programme strategy: main development challenges and policy responses

Reference: points (a)(i) to (viii) and point (a)(x) of Article 22(3) and point (b) of Article 22(3) of

regulation (EU) 2021/1060 (CPR)

Rakenduskava eesmärk on rakendada Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027

(EMKVF) raames meetmeid ja tegevusi, mis toetavad Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori peamiste

eesmärkide saavutamist EL Ühise Kalanduspoliitika (ÜKP) rakendamisel.

Rakenduskava elluviimisel aidatakse kaasa Euroopa Liidu Rohelise kokkuleppe, Euroopa Liidu

strateegia Talust Taldrikule ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning siseriikliku

Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030 (PõKa) eesmärkide täitmisele.

PõKa on Vabariigi Valitsuse poolt 15.aprillil 2021 kinnitatud valdkondlik arengukava, mis koondab

ühiskonna ootusi toidutootmise, maaelu, kalanduse ja kliima- ning keskkonnasäästlikkuse osas kui ka

visiooni sellest, milline võiks meie maaelu, kalandus ja toidutootmine olla 10 aasta pärast. Arengukavas

tehtud valikud põhinevad uuringutel, kalanduse hetkeseisu analüüsil, SWOT-analüüsil ning suurel

huvirühmade kaasamisel ning on olnud aluseks EMKVF rakenduskava koostamise protsessis.

Arvestades, et ÜKP terviklik õiguslik raamistik toob välja kalanduse keskkonna-, majanduse- ja

sotsiaalse mõõtme, oleme seda raamistikku järginud ka rakenduskava koostamisel. Rakenduskava

eesmärke soovitakse saavutada nii mittetulunduslike kui ka ettevõtete arendus- ja investeerimisprojektide

toetamise ning avaliku ja erasektori partnerluste soodustamise kaudu. Jätkatakse rahastamisvahendite

kasutamist ning töötatakse välja uuenduslikud ja halduskoormust vähendavad, lihtsustatud kulumudelitel

põhinevad rahastamismeetodid.

STRATEEGILISED EESMÄRGID

1.Keskkonna ja kalavarude seisundi paranemine ning kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutused ja keskkonnaseisundi halvenemine on suureks ohuks Läänemerele, arvestades mere

ökosüsteemi tervist ning eripära - isolatsioon maailmamerest, väga madal soolsus ning madal liigiline

mitmekesisus. Kuivõrd Läänemere seisundit iseloomustavad kolm põhiprobleemi - eutrofeerumine,

kalade ülepüük ja ohtlikud ained, siis on oluline vähendada survetegurite mõju ökosüsteemile. Säästev

Eesti 21 arengustrateegia sätestab, et loodusvarade säästva kasutamise eesmärk on inimest rahuldava

elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamine, sealjuures oluliselt kahjustamata

elukeskkonda ning säilitades looduslikku mitmekesisust.

ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia toob välja, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ohustab

meie toidusüsteeme ning toiduga kindlustatust ja toitumist ning Talust taldrikule strateegia üks

peamistest eesmärkidest on kogu toidutarneahela neutraalse või positiivse keskkonnamõju saavutamine.

Keskkonnategevustesse ja kliimamuutustega kohanemisesse investeerimine on üks rakenduskava

läbivaid strateegilisi valikuid, suunates sinna üle 40% fondi eelarve mahust. Bioloogilise

mitmekesisuse strateegia eesmärke toetatakse erinevatest allikatest, mistõttu rakenduskavas käsitletakse

kalavarude olukorraga seotud tegevusi. Elurikkuse eesmärgi alla kuuluvate merekaitsealade rajamist

rakenduskava raames ei rahastata. Eestis on kaitstud 27% territoriaalmerest ning jätkuvad meetmed

merekaitsealade võrgustiku tõhustamisse on kavandatud merestrateegia meetmekavas teistest eelarve

vahenditest.

Heas seisus olevad kalavarud on eelduseks kalandussektori sotsiaalsele ja majanduslikule kestlikkusele,

mistõttu on vajalik tähelepanu pöörata kalavarude säästvale majandamisele ning suurendada heas seisus

olevate varude osakaalu. Liikide mitmekesisuse säilitamiseks ja kalade arvukuse suurendamise üheks

võimaluseks on kudealade ja rändeteede seisundi parendamine. Kuivõrd heas seisus on vaid 39%

majanduslikult olulistest kalavarudest siis on vajalik toetada kalade kudealade ja elupaikade

taastamist ning nende kvaliteedi säilitamist.

EN 7 EN

Kalavarude hea olukorra tagamiseks on vajalik suurendada püügivahendite selektiivsust ja

hülgekindlust. Selektiivsed püügivahendid aitavad kaasa alamõõdulise kala ja soovimatute liikide

kaaspüügi vähendamisele ja hülgekindad püügivahendid või hülgepeletid kaitsevad mereimetajaid

püügivahenditesse jäämise eest ning seeläbi aitavad kaasa loodusliku mitmekesisuse säilitamisele. Need

meetmed panustavad ka Bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030

toodud eesmärkidesse ning Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (Loodusdirektiiv).

Kalapüügisektori efektiivsust ja jätkusuutlikkust mõjutab püügiks vajalik kaasaegne ja kliimamuutustele

vastupidav taristu ja energiaefektiivsed kalalaevad. Kalasadamate arendamine on uuel perioodil seotud

peamiselt vajadusega suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju (näiteks

Läänemerel võib lainekõrgus tõusta kliimamuutuste tagajärjel 35 sentimeetrit, millega praegused

kalasadamad ei ole arvestanud) ja vähendada kalandustegevusest tulenevat võimalikku negatiivset mõju

keskkonnale ja ökosüsteemile (näiteks edendades mereprügi sh hüljatud püügivahendite kogumist).

Samuti toetatakse ohutus ja töötingimuste parendamist kalasadamates.

Arvestades Eesti kalalaevade keskmist vanust (24 aastat), on vajalik tähelepanu pöörata nende

kaasaajastamisele seda eriti energiakulu, töötingimuste ja ohutuse osas, samuti on vajalik tähelepanu

pöörata ranna- ja sisevete jääalusele kalapüügile, mille puhul ei kasutata kalalaeva. Vajalik on

suurendada keskkonnasäästliku tehnoloogia ja ressursitõhusate seadmete kasutamist kalalaevadel.

Kalapüügi keskkonnaalast jätkusuutlikkust ja energiaefektiivsust saame suurendada ning CO2

emissioone vähendada kalalaeva mootorite vahetamise ja kalalaevade investeeringute toetamise kaudu.

Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi kontrollimaks kalapüüki ja kalatoodete tarneahelat, selleks, et

võidelda ebaseadusliku kalapüügi ja toidupettuste vastu, ning jõustada Ühise kalanduspoliitika reegleid,

arendamaks nõuete järgimise kultuuri. Arvestades, et terviklik ja jätkusuutlik kalavarude majandamine

eeldab usaldusväärseid andmeid ning tõhusat seiret ja järelevalvet on vajalik tagada ajakohane

andmekogumine ning infosüsteemide toimivus, arendamine ja uuendamine. Vajalik on tõhustada

kalanduse järelevalvet, usaldusväärteste andmete kogumist ning suurendada teadmisi kalavaru

majandamiseks. Kalandusandmete kogumise ja seire toetamisega panustatakse nii Merestrateegia

raamdirektiivi, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 bioloogilise mitmekesisuse säilitamise

kui ka Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika eesmärki tõhustada andmete kogumist ja seiret. Lisaks

panustab andmete kogumine Euroopa Liidu Läänemere strateegia eesmärki kaitsta Läänemerd.

Vesiviljeluse keskkonnaalaseks väljakutseks on vähendada tekkivat keskkonnamõju vesiviljeluse

tootmisel. Selleks on vaja arendada vähese mõjuga vesiviljelust (näiteks madala toitelisuse tasemega,

multitroofne vesiviljelus). Kestliku ja süsinikneutraalse vesiviljeluse edasine arendamine annab olulise

panuse säästva sinise majanduse eesmärkide saavutamisse sh. Euroopa rohelise kokkuleppe, Talust

taldrikule strateegia, missiooni „Ookeanide, merede ning ranniku- ja sisevete hea seisund“, Läänemere

strateegia jt. sellekohaste eesmärkide täitmisse.

Kalapüügi ja vesiviljelustoodete töötlemisel tuleb panna suuremat rõhku kohalike ressursside ja teisese

toorme suuremale väärindamisele toetades keskkonnahoidlike tehnoloogiate ja ärimudelite juurutamist

ning seeläbi Riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 raames seatud ringmajanduse põhimõtete

rakendamist. Keskkonnamõju vähendamise kaudu panustatakse Talust taldrikule strateegias seatud

kestliku toidutootmise tagamisse.

2.Kalapüügi, kala töötlemise ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime kasv

Vesiviljeluses lähtutakse Euroopa Komisjoni vesiviljeluse säästva arengu strateegiliste suuniste alusel

koostatud EMKVF 2021-2030 perioodi Eesti vesiviljeluse mitmeaastasest riiklikust tegevuskavast.

Vesiviljeluse sektori konkurentsivõime tõstmiseks on enam vaja tähelepanu pöörata tootmismahtude

suurendamisele, uute liikide kasvatamisele ning kalade tervishoiu ja heaoluga seotud küsimustele, nii

kala- kui ka vetika- ja karbikasvatuse vallas. Eelkõige on vaja suurendada toodangu mahtu ning

rakendada paremini tehnoloogia arengust tulenevaid võimalusi. Vesiviljelus on üks efektiivsemaid

ja ressursisäätlikumaid toidu toomise viise, mis loob ka võimaluse sisemajanduse kasvuks. Tänastest

tootmismahtudest (ca 850 t/a) soovitakse jõuda EMKVFi toetuse abil 6400 tonnini arendades

merevesiviljelust. Arvestades Läänemere nõrka keskkonnaseisundit tuleb selleks rakendada uudseimat

EN 8 EN

tehnoloogiat ja kompensatsioonimeetmeid. Toodangumahtude suurendamine ja tehnoloogia parem

rakendamine vesiviljeluses aitab kaasa Euroopa Liidu strateegia Talust taldrikule toiduga kindlustatuse

ning kestliku toidutootmise tagamisele ning Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe õiglase, tervisliku ja

keskkonnahoidliku toidusüsteemi kujundamisele.

Kalapüügi jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu eelduseks on heas seisus olevad kalavarud.

Kuna Eesti kalapüügi sektor on suurel määral vertikaalselt integreeritud st kalapüüdja tegeleb ka kala

väärindamise ja turustamisega siis on oluline ka toodangu lisandväärtuse suurendamine.

Eesti isevarustatuse tase kalapüügi toodetega on üle 360%, mis tähendab suunatust ekspordile.

Vaatamata laiale kala- ja vesiviljelustoodete välisturgude geograafiale müüakse põhiosa siiski üksikutele

välisturgudele ning mahtudest üle poole sisuliselt toorainena. Ettevõtete kasumi suurendamiseks tuleb

liikuda madala lisandväärtusega toodetelt kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis omakorda toob kaasa

vajaduse sihtturgude muutmiseks. Seetõttu on oluline laiendada välisturgude geograafiat soodustades

uute turgude leidmiseks vajalikke tegevusi.

Kala töötlemise suurimad väljakutsed on seotud tehnoloogia arengu parema rakendamisega ja seeläbi

ka ettevõtjate kasumi suurendamisega. Oluline on tegeleda tootearenduse ja väärindamisega

vähendamaks külmutatud kala suurt osakaalu ekspordis. Töötlemises tuleb luua võimalusi tehnoloogilise

võimekuse suurendamiseks vee-elusressursside tõhusamaks kasutamiseks rakendades ringmajanduse

põhimõtteid. Soovides liikuda kõrgematele väärtusahela astmetele, muutuvad üha olulisemaks

investeeringud immateriaalsesse varasse (uutel, sh digitaalsetel tehnoloogiatel põhinevad rakendused,

teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, disain, inimesed, brändimine ja reklaam jne) millesse on

siiani investeeritud vähe. Tõhustada tuleb ka jäätmete ringlusse võttu, alakasutatud liikide ning teisese

toorme ja bioressursside kasutust soodustades jätkusuutlike tootmis- ja tarbimismudelite

kasutuselevõtmist. Oluline on, et ressursside väärindamisel ja loodusvarade kasutamisel tagatakse

ökosüsteemide elujõulisus ja elurikkuse säilimine läbi keskkonnasäästliku töötlemise ning arvestatakse

laiemalt keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vajalik on parandada ettevõtetes ressursi-, sh

energiatõhusust näiteks tööstussümbioosi, digitaliseerimise ja senisest ressursitõhusamate tehnoloogiate

kasutuselevõtu kaudu. Keskkonnahoidlikum ja kulutõhusam energia- ja ressursikasutus ja sellele

kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja

välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas

ELi kliimaeesmärkidega.

Kalapüügi ja vesiviljeluse sektori jätkusuutlikkuse tagamise üks võtmetegur on ühistegevus, mistõttu on

vajalik suurendada tootjaorganisatsioonide konkurentsivõimet. Olemasolevate

tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et

kindlustada stabiilsem logistika- ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada

juurdepääs parematele turustamisvõimalustele panustades enda tegevusega jätkusuutlikku toidutootmist

käsitlevatesse strateegiatesse ja nullreostuse strateegiasse. Seetõttu näeme, et riigi roll on toetada neid

ühisinvesteeringuid ja algatusi, mis viivad selliste muutusteni sektoris, et saavutatakse mastaabisääst ja

konkurentsieelised ning ühtlasi toetaksid EL poolt seatud poliitilisi eesmärke seda nii kliima- ja

keskkonnaprobleemide, kui ka toiduga kindlustamise osas.

Tarbijate nõudlus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete järele, millel on väike keskkonnajalajälg ja lühike

tarneahel, maailmas üha kasvab. Samas kodumaine tarbimine (15 kg inimese kohta aastas) jääb suuresti

alla EL keskmisest (25 kg inimese kohta aastas). Kalapüügi- ja vesiviljelustoodetel on suur potentsiaal

täita tarbijate soove säästva, vastutustundliku ja tervisliku toidu järele. Selleks, et teave kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete paljude eeliste kohta leviks tarbijatele ja kogu ühiskonnale, on vaja toetada tegevusi,

mis on suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimise suurendamisele. Kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tarbimise suurendamise kaudu tagatakse Euroopa Liidu strateegias Talust taldrikule

kestlikult toodetud toidu tarbimise edendamine ning tervislikule ja kestlikule toitumisele ülemineku

hõlbustamine.

Tänapäeval on oluline olla valmis erakorraliste sündmuste korral negatiivsete mõjude

leevendamiseks. Nii kalapüügi, vesiviljeluse kui ka kalatöötlemise ja –turustamise sektoris peab olema

valmis ootamatuteks kriisideks, mis võivad takistada tavapärast tootmist ja toodangu turustamist,

mistõttu kalandussektori jätkusuutlikkuse tagamiseks selliste kriiside korral on vajalik ette näha

EN 9 EN

meetmeid ettenägematutest asjaoludest tingitud käibe vähenemise või täiendavate kulude osaliseks

hüvitamiseks.

3.Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majanduslik jätkusuutlikkus ja areng

Eesti on rakendanud kogukonna juhitud arengu põhist lähenemist ranna- ja sisevete kalanduspiirkondade

arendamisel nii EKF kui EMKF perioodil. EMKF toetusmeede, mida kalanduse tegevusrühmad

rakendavad on kogu fondi rakenduskava ulatuses olnud üks paremini realiseerunud meede. EMKF

vahehindamine näitas, et kogukonna juhitud arengu meetodi rakendamine kalanduspiirkondade

toetamisel on olnud valdavalt sujuv ja efektiivne [1].

Üheks eduteguriks on olnud võrgustikupõhise valitsemise rakendamine, kus aastatepikkune koostöö

ministeeriumi, kalanduse tegevusrühmade ja Kalanduse teabekeskuse vahel on loonud toimiva

võrgustiku erinevate kalandusküsimuste lahendamiseks. Tegevusrühmadest on saanud ministeeriumile

rannakalanduse sektori diskussioonipartner1, keda kalanduses enne 2008. aastat ei olnud ja seda mitte

ainult toetusmeetme raames, vaid ka laiemate kalanduspoliitiliste küsimuste arutamisel.

Kujunenud võrgustik on hea alus ka uue perioodi väljakutsete lahendamiseks ja vajalike muudatuste

elluviimiseks ranna- ja sisevete kalanduses ning alt üles initsiatiiv võimaldab arvestada erisustega

kaheksas kalanduspiirkonnas, mistõttu käsitleme väiksemahulise rannapüügi spetsiifilisi väljakutseid just

3 prioriteedis, panustades siia fondi eelarve mahust üle 20%. See võimaldab ellu viia

kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslikku eesmärki edendada ranna- ja sisevete püüki nii, et

püügitegevusest sõltuvad kalurid saavutavad rahuldava elatustaseme ja nende investeerimissuutlikkus

kasvab.

Ranna- ja sisevete kalanduse peamiseks väljakutseks on suurendada kalurite sissetulekuid ja

investeerimissuutlikkust. Arvestades kalapüügi hooajalisuse ja varude säästliku kasutamisega on

vajalik soodustada kalurite majandustegevuse mitmekesistamist kohalikes kogukondades võimaldades

rannapiirkondades integratsiooni sinise majanduskasvu teiste valdkondadega nagu näiteks rannikuturism,

merebiotehnoloogia, merevesiviljelus.

Madalate sissetulekute suurendamisele aitab kaasa toodangu suurem väärindamine,

konkurentsivõime kasv ning ühistuline tegevus. Selleks on vaja arendada koostööd rannapiirkondades

bioloogilise ressursi väärindamisel ja turustamisel, soodustades lühikeste tarneahelate teket ja

vähendades ökoloogilist jalajälge ning võimaldades väikeste, kuid kvaliteetsete kalakoguste jõudmist

otse tarbijani on ka Talust taldrikule strateegia üks eesmärkidest. Samuti aitavad investeeringud tagada

toiduga kindlustatust ja kestliku toidusüsteemi väljakujunemist.

Olulisel kohal on bioressursside väärindamisel jätkusuutlikkus ja innovatsiooni edendamine, mis toetab

otseselt EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamist. Vajalik on keskenduda

ressurssidele, mille potentsiaal on kasutamata (sh vetikad) või vähe kasutatud (sh võõr- või vähe

kasutatud kalaliigid) ja mille väärindamine ei suurenda survet ökosüsteemidele. Töötlemise kaassaaduste

ja jäätmete väärindamine toetab ka ringmajanduse arengut.

Taristu arendamisel on vajalik suurendada ranna- ja sisevete kalapüügil kasutatavate kalasadamate

majanduslikku kasumlikkust muutes sadamad multifunktsionaalseks. Oluline on toetada

kliimamuutustega kohanemist võttes kasutusele taastuvenergia lahendused ning muutes sadamad

kliimamuutustest tulenevatele mõjudele vastupidavamaks, aidates seeläbi kaasa „Euroopa rohelise

kokkuleppe“ eesmärkide täitmisele.

Keskkonnaalaseks väljakutseks on rannikumeres ja sisevetes kudealade ja rändeteede seisundi

parandamine. Vajalik on kalade elupaikadele ja liikidele avalduvat survet vähendada ning tagada

ökosüsteemide kestlik kasutamine kooskõlas EL „Elurikkuse strateegiaga aastaks 2030“ eesmärkidega.

Kohaliku tähtsusega kudealade ja rändeteede taastamine aitab kaasa mereelustiku bioloogilise

mitmekesisuse säilitamisele.

Selleks, et parandada keskkonna seisundit on vajalik edendada ja toetada kohalikke algatusi, mille

eesmärk on ühtaegu mereressursside taastamine ja keskkonna tingimuste parendamine. Mereprügi (sh

EN 10 EN

plastik, omanikuta uppunud püügivahendid) kogumise taristu loomine nii merest kui siseveekogudest on

üks võimalikest tegevustest tulevikus.

Kalapüügi- ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade majandusliku jätkusuutlikkuse ja arengu

soodustamine aitab kaasa EL „Läänemere piirkonna strateegia“ eesmärkide saavutamisele. Eesti

kalanduse tegevusrühmad on üks osa Läänemere kalanduse ja LEADER tegevusrühmadest ning laiemad

eesmärgid nagu kalandusest sõltuvate kogukondade töö tugevdamine, sinimajanduse ja rannikuturismi

arendamine ja ühtne lähenemine keskkonnaprobleemidele on väga suures osas sarnased teiste Läänemere

maade eesmärkidega. Eesmärgi saavutamiseks toodud väljakutsed ja lahendused on kooskõlas veealade

analüüsis [2] toodud väljakutsetega. 3-nda prioriteedi rakendamine on ühteaegu seotud nii kohalike

elatusvahendite säilitamise kui mereressursside taastamisega ning toetatakse investeeringuid mis aitavad

kaasa rannikualade kogukondade sotsiaalse vastupanuvõime suurendamisele ning majanduslike

võimaluste mitmekesistamise stimuleerimisele [3].

Kalanduskogukondade arendamine aitab kaasa ka „EL maapiirkondade pikaajalise visiooni –

tugevamate, ühendatud, vastupidavate ja jõukamate maapiirkondade suunas aastaks 2040“ eesmärkide

täitmisele. Eesti rannakalandus on tihedalt seotud maapiirkondadega ja maamajandusega ning kalanduse

terviklik arendamine aitab kaasa arukate külade arendamisele, ning kavandatavad meetmed toetavad

maapiirkondade elanikkonna vähenemise peatamist ning toimetuleku suurendamist.

4.Teadus- ja arendus, innovatsioon ning teadmussiire

Eesti erasektori TA kulutuste tase SKP-st 1%, mis jääb tunduvalt alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti

eesmärgiks on jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035. See tähendab, et kvaliteetsete uute toodete ja teenuste

väljatöötamisel, aga ka olemasolevate ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja

arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel sh kalanduses ja vesiviljeluses.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavas võetakse rohelise kokkuleppe eesmärkide

saavutamiseks kasutusele süsteemne lähenemisviis, rõhutades katsetamist ning tehes koostööd eri

sektorite ja valdkondade vahel. Süsteemsete muudatuste rakendamine, ringmajandusmudelite

kasutuselevõtt ja uuendustega seotud võimaluste loomine nõuab senisest märkimisväärselt enam

panustamist vee-elusressursside tootmise ja -töötlemise kestlikkusega seotud teadusse ja

innovatsiooni ning teadmussiirdesse ja nõustamisse ning ettevõtete ja teadus-arendusasutuste

koostöösse. Järjest suurem on vajadus interdistsiplinaarseks teaduskoostööks ning kalapüügi ja

vesiviljeluse sektorite järjest suurem integreeritus vee-elusressursside töötlemise sektoriga vajab

süsteemset lahendust, selleks et kaasa aidata kalandus- ja vesiviljelussektori jätkusuutlikkuse,

konkurentsivõime, toodangu kvaliteedi, kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga seotud

väljakutsete lahendamiseks. Kalandusvaldkonnas on rahvusvaheline teaduskoostöö muutunud üha

aktiivsemaks, mis võimaldab ühist tegevuste planeerimist ja kulude jagamist. Samas teadusasutused ja

ettevõtjad ei tunne ega kasuta piisavalt Euroopa rahastamisprogrammide võimalusi. Eesti on osa

Euroopa ühisest teadusruumist, kus programmi „Euroopa horisont“ raames kasutada olevate vahenditega

toetatakse vajalikke jõupingutusi teadusuuringute ja innovatsiooni vallas. Ellu on kutsutud meile oluline

missioon „Meie ookeanide ja veekogude taastamine 2030. aastaks “ ning partnerlus „Kliimaneutraalne,

säästlik ja produktiivne sinimajandus“. Seetõttu soovime rakendada innovatsiooni, riiklikku uuringute

programmi ja teadmussiiret panustades selle rakendamisse fondi eelarve mahust üle 10%. Nende

meetmete raames elluviidavad uuringud panustavad muuhulgas missiooni eesmärkidesse vähendada

mereprügi, liikuda kliimaneutraalse majanduse poole ja taastada ökosüsteeme. Lisaks uuringutele

panustatavad nendesse eesmärkidesse ka kavandatavad investeeringu meetmed, mille raames

suurendatakse ressursitõhusust, võetakse kasutusele taastuvenergia ja taastatakse kudealasid.

Innovatsiooni ja tootearendusse on kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjad investeerinud siiani

ebapiisavalt. Täiendavaid väljakutseid esitavad Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe ja Talust taldrikule

strateegia eesmärgid, mis käsitlevad kestlikku toidutootmist, vastupanuvõimet kliimamuutustele,

uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate sh digitehnoloogiate väljatöötamist, jms.

Seetõttu on vaja ettevõtjatele luua võimalus ettevõtte põhiseks teadus-arendustegevuseks, mis aitab

muuta kalapüügi- ja vesiviljelussektori toidutarneahela (alates püügist kuni turustamiseni)

EN 11 EN

kliimaneutraalseks ja toodangu kestlikult toodetud toiduks. Pakutav tugi peab olema ettevõtjale paindlik,

lihtsalt taotletav ja tõhus. Kitsaskohtade lahendamiseks tuleb võimaldada ettevõtte põhiseid

rakendusuuringuid, mis käsitleks muuhulgas uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ja

mille tulemused jõuaksid praktikasse. Tulenevalt EL ambitsioonikatest eesmärkidest tuleb algaval

programmperioodil suuremat tähelepanu pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku teadlaste

ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka rahvusvahelisi

teadmisi. Oluline on leida sünergiaid „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035“ fookusvaldkondadega[4], eelkõige kohalike ressursside väärindamise osas,

kuivõrd toidutoorme tootmise ja kasvatamise valdkonna teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon

jääb Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusvaldkonda.

Kalanduses on oluline jätkata ka sektori üleste uuringutega, mis võimaldaksid arendada kalandus- ja

vesiviljelussektori jätkusuutlikkust ja konkurentsivõime kasvu ning seeläbi edendada kestlikku

toidutootmist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse kasvu kui

ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Selleks luuakse riiklik

uuringute programm, mille raames lahendatakse sektori üleseid kitsaskohti või töötatakse välja

uuenduslikke lahendusi. Oluliseks aspektiks on siinkohal, et kõik sektori ülesed teadustulemused,

uuringud ja katsed peavad olema avalikkusele tasuta kättesaadavad.

Uuringute programmi osaks on vee bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise

valdkonda käsitlevad uuringud, sest vajalik on parandada merekeskkonna alaseid teadmisi.

Merekeskkonna alased uuringud panustavad Merestrateegia meetmekava, Euroopa Liidu rohelise

kokkuleppe ja Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 ning Euroopa Liidu ühise

kalanduspoliitika eesmärkide saavutamisse, andes vajalikku teadmispõhist sisendit merekeskkonna ja

bioloogilise mitmekesisuse seisundi kohta.

Teadmussiirde fookus on ettevõtjate ja teadlaste koostööl aidates kaasa keskkonnasäästlikule ja

ressursitõhusale teadmispõhisele majandmisele läbi täiendõppe, andmete, teadmiste ja parimate

praktikate jagamise ning katseprojektide, jms. Ümberõpet mis hõlbustab karjäärivahetust või tööalast

liikuvust ja paindlikku kutseõpet käsitletakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas prioriteedi

"Sotsiaalsem Eesti" all. Teadmussiire panustab kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu

poliitilistesse eesmärkidesse, Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 teadmiste, hariduse ja

oskuste parendamise eesmärki ja Euroopa Liidu ühise kalanduspoliitika teadmiste tõstmise eesmärki

kogu tarneahela ulatuses.

Merenduspoliitika rahastamine on Eestis jaotatud mitmete rahastusallikate vahel. Merealaste

teadmistega seotud tegevusi rahastatakse rakenduskavas 1. prioriteedi sihteesmärgi 6 raames. Mereseiret

ja rannavalvet rahastatakse Eestis erinevate arengustrateegiate raames riigieelarvest ning merekeskkonna

seiret riiklikust keskkonnaseire programmist. Eesti mereruumiplaneering kehtestati Eesti Vabariigi

valitsuse poolt 12. mail 2022, mis reguleerib edaspidi erinevate valdkondade tegevust ja paneb paika

ühiskasutuse põhimõtted ning avab perspektiive mere uuteks kasutusteks. Kuna Eesti mereala ruumiline

planeering on kehtestatud, puudub vajadus 4. prioriteedi elluviimiseks mereala ruumilise planeerimise

protsessi kaasaaitamiseks.

Rakenduskava peamisteks toetuse vormideks on rahastamisvahendid ja tagastamatu abi.

Mõningad ärimudelid investeeringute puhul kujutavad endiselt suuremaid riskimarginaale ning võrreldes

tavapärasemate projektidega võib neil esineda pikem tasuvusperiood või ei ole seda üldse. Näiteks

kõrgema riskitasemega investeeringuks võib olla uute toodete väljaarendamine ja nendega turule tulek

ning keskkonnamõju vähendamiseks tehtavad investeeringud ei pruugigi ettevõtjale tasuvaks osutuda,

mistõttu rahastamisvahendid ei pruugi alati pakkuda lahendust vähetootlike või kõrgema riskitasemega

investeeringute puhul. Sektoris struktuursete muutuste esile kutsumine nõuab sobivaid meetmeid.

Majanduslikult vähetootlike ja kõrgema riskitasemega investeeringute ning sektori struktuursete

muutuste esile kutsumist on palju paremini võimalik stimuleerida tagastamatu abiga. Kuivõrd ranna- ja

sisevetepüügis tegutsevad valdavalt mikroettevõtted, on nende investeerimissuutlikkuse suurendamiseks

vaja veel sekkuda andes tagastamatut abi. Tootlike investeeringute rahastamisel kasutatakse reeglina

EN 12 EN

rahastamisvahendit, mis pakuvad jätkusuutlikku ja tõhusat võimalust investeerida majanduskasvu ning

inimeste, ettevõtete ja ressursside arengusse kalandussektoris. Rahastamisvahendid võimaldavad

saavutada arengueesmärke ja tagasi laekuvat raha on võimalik taaskasutada uute investeeringute

tegemiseks.

Kõikide rakenduskava sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju

võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse meetmeid

seal kus asjakohane.

[1] Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020 meetme „Kogukonna juhitud

kohaliku arengu strateegia rakendamine“ ja meetme „Koostöötegevused“ vahehindamine. TÜ RAKE

2019

[2] Regional Sea Basin Analyses, 18.9.2020 SWD(2020) 206

[3] Komisjoni teatis uue lähenemisviisi kohta säästva sinise majanduse arendamiseks Euroopa Liidus

ELi meremajanduse ümberkujundamine kestliku tuleviku nimel, 17.5.2021 COM(2021) 240

[4] TAIE fookusvaldkonnad on järgmised: • digilahendused igas eluvaldkonnas; • tervisetehnoloogiad ja

-teenused; • kohalike ressursside väärindamine; • nutikad ja kestlikud energialahendused; • elujõuline

Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum

EN 13 EN

1. Programme strategy: main development challenges and policy responses

Table 1A: Priority justification

Policy

objective Priority Justification

2. Greener

Europe

1.Fostering sustainable fisheries and the

restoration and conservation of aquatic

biological resources

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 esimese prioriteedi

eesmärgiks on kestliku kalapüügi ja veekeskkonna bioloogiliste ressursside kaitsmise

edendamine. Tulenevalt Eesti kalandussektori olukorrast ja SWOT analüüsist, rakendatakse I

prioriteedi puhul erieesmärke nr 1, 2, 4 ja 6.

Erieesmärk nr 1 - Majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine

MAJANDUS

Suurendada vastupanuvõimet ja leevendada kliimamuutuste mõju. Kliimamuutustest

tingitud peamised muutused väljenduvad temperatuuris, merevee taseme tõusus ja

ekstreemsetes ilmastikuoludes (tormid, tugevad tuuled). Pikaajaline kliima muutumine

mõjutab Eestile iseloomulikke aastaaegu. Eriti ohtlikud on kalasadamate jaoks tormituultest

põhjustatud lained, kõrge veetase ja jäätumata meri, mis võib lõhkuda olemasolevaid

betoonkonstruktsioone ja kaldakindlustusi, kuna nende rajamisel ei olnud kliimamuutustest

tulenevad probleemid Läänemerel veel nii aktuaalsed. Sadamate kaasajastamisel tuleb

panustada ka töötingimuste ja õhtuse parandamisse. Lisaks traalisadamatele tuleb pöörata

tähelepanu kalalaevade vajadustele. Kalalaevade puhul tuleb arvestada ekstreemsete

ilmastikuolude ajal paljude erinevate asjaoludega nagu meeskonna ohutuse ja

töötingimustega, kalapüügiga seotud toimingutega, laeva stabiilsusega, laeval oleva saagiga ja

püüniste asetusega ning ohutu sildumisega. Kliimamuutustest põhjustatud ilmastikuoludest

lähtuvalt tuleb tõsta traalisadamate ja kalalaevade vastupanuvõimet ning kasutada

alternatiivenergiat.

KESKKOND

Eesti kalapüügisektoris on vaja suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja

seadmete kasutamist. Eesti kalalaevade keskmine vanus on kõrge (24 aastat) ja kasutusel

olevad seadmed ning tehnoloogiad on vananenud, seda just keskkonnasäästlikkuse ja

meeskonna töötingimuste ning ohutuse osas. Kaasajastamist vajavad ka kalapüügisektori poolt

kasutuses olevad traalisadamad, kus on vaja teha analoogseid investeeringuid kalalaevadega

ehk suunata tähelepanu keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete

kasutusele võtmisele. Parimate võimalike tehnoloogiate ja seadmete kasutamine aitab

EN 14 EN

Policy

objective Priority Justification

vähendada kalapüügist tulenevat negatiivset mõju meid ümbritsevale keskkonnale ning tõstab

ettevõtlusest saadavat tulu. Uued tehnoloogiad ja seadmed kasutavad vähem ressursse (kütus,

elekter) ja jätavad väiksema CO2 jalajälje ehk panustavad kliimamuutuste mõju

leevendamisse. Jääkate Läänemere avaosas tervikuna on küll vähenenud, kuid rannikumere

jääkate on piisav, et traditsioonilise jääaluse püügiga tegeleda. Eesti kliimatingimustes

võimalik tegeleda kalapüügiga talvel üldreeglina detsembrist kuni märtsi alguseni, kui

siseveekogud ja rannikumeri on püsiva jääkatte all. Vähemal või suuremal määral tegeleb

jääaluse kalapüügiga 43% Eesti ranna- ja sisevete kaluritest. Peamised liigid, mis annavad

kaluritele sissetulekid on ahven, haug, koha ja latikas ning nendest liikidest püütakse talvel

keskmiselt 14,4% kogu aasta saakidest. Jääaluse püügi arendamine suurendab Eesti ranna ja

sisevete kalurite konkurentsivõimet ja pikendab perioodi mil on võimalik tegeleda

kalapüügiga ning saada kalapüügist tulu. Majanduskasvule aitab kaasa kliimaneutraalne

ringmajandus, kus kõik kaasatud valdkonnad ja tegevused on omavahel lõimitud.

Selektiivsete ja hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine vähendab kaaspüüki ja

säästab püügivahendeid. Kaaspüük mõjutab kalapopulatsioonide suurust ja juurdekasvu.

Uuringu „Püügivahendite parendamise võimalused kalapüügiga kaasneva negatiivse

keskkonnamõju vähendamiseks“ kohaselt peetakse selektiivsuse parandamist ehk kaaspüügi

vähendamist väga oluliseks mooduseks kaitsmaks ohustatud liike ja vältimaks muud

ebasoovitavat kaaspüüki ja mere-ökosüsteemide ümberkujundamist. Samuti on vaja vältida

mereimetajate sattumist püügivahenditesse. Hülgekindlate püügivahendite kasutusele võtmine

vähendab ka kaluritele tekitatud kahju.

Mereprügi kogumise arendamine. Mereprügi ja jäätmete näol on tegemist globaalse

keskkonnaprobleemiga, millest on mõjutatud ka Läänemeri. Hinnangute kohaselt on 80%

merekeskkonnas leiduvast prügist tekkinud maismaal toimuva tegevuse käigus, mille

kannavad merre jõed, hoovused ja tuul. Ülejäänud osa on pärit kalandusest, laevandusest,

kanalisatsioonist jne. Merepraht on piiriülene probleem, merre sattunud prügil puudub

omanik, mis muudab prahi käitlemise keeruliseks ning suurel määral sõltuvaks heast

koostööst [1].Tulenevalt kalapüügisektori eripärast puutuvad kalurid sageli kokku püünistesse

sattunud mereprügiga. Meres leiduv prügi, mis tuuakse kalapüügi käigus kaldale, tekitab

käitlemisel lisakulusid, millest tulenevalt pööratakse sellele vähe tähelepanu ja sadamates ning

kalalaevadel puuduvad käitlemiseks vastavad seadmed. Soodustades mereprügi kogumist, on

kalapüügisektoril võimalus anda omapoolne panus kalapüügist tuleneva mõju vähendamiseks

ja panustada merekeskkonna seisundi parendamisse.

EN 15 EN

Policy

objective Priority Justification

TEADUSARENDUS JA INNOVATSIOON

Suurendada innovatsiooni kalapüügisektoris. Kalapüügisektori jaoks on oluline vee-

elusressursside jätkusuutlikus ehk heas seisus kalavarud ja bioloogiline mitmekesisus.

Bioloogilise mitmekesisuse säilitamise meetmele rakendamisel peab lähtuma

usaldusväärsetest teadusuuringutest. Parimate andmete kogumiseks ja parimate looduspõhiste

lahenduste väljatöötamiseks on tähtis investeerida teadusuuringutesse, innovatsiooni ja

teadmistevahetusse [2]. Näeme, et mõju vähendamine on võimalik läbi teadmuspõhise

lähenemise, kus mõistetakse teaduse ja arendustegevuse vajalikkust ning teadustööde

tulemused on sektorile kättesaadavad. Oluline on leida kalapüügisektoris esinevatele

kitsaskohtadele lahendusi, mis on seotud näiteks vastupanuvõimega kliimamuutustele ja

uuenduslike, säästlike ja keskkonnasõbralike tehnoloogiate väljatöötamisele. Lisaks sektori

ülesele innovatsioonile tuleb soodustada ettevõtjapõhist (ehk konkreetsele ettevõtjale loodud)

innovatsiooni kalapüügisektoris. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et teaduses viiakse kokku

teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtjate vajadused ning innovatsioon, kaasates vajadusel ka

rahvusvahelisi teadmisi.

SOTSIAAL-MAJANDUS

Edendada teadmussiiret kalapüügisektoris. Tuleviku ärimudel on keskkonnasäästlik ehk

ettevõtteid arendatakse mitmekihiliselt ja laias skaalas, suurendatakse ettevõttest saadavat tulu

ning samas parendatakse keskkonda ja mõjutatakse positiivselt kliimamuutusi. See näitab, et

tavapärastest lähenemisviisidest enam ei piisa. Vajadus on süsteemsuse ja katsetamiste ning

koostöö järele eri sektorite ja valdkondade vahel [3]. Soovime suurendada kalapüügisektori

keskkonnateadlikkust, tõsta digioskusi ja hoida sektorit kursis uute tehnoloogiate ning

arengutega, võimaldades neile täiendõpet ja koostööd teadlastega katseprojektide

elluviimiseks. Oskuste suurendamine aitab tõsta kalandussektoris töötavate inimeste

majandusvaldkonna konkurentsivõimet, mille käigus kasvab ühtlasi ka keskkonnasäästlik ja

ressursitõhus teadmistepõhine majandmine ning hoogustub teadmiste rakendamine.

Parandada kalanduse mainet. Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030 visioon on „Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada!“. Selle kohaselt on hea mainega

Eesti toidul aastal 2030 nõudlus nii kodu- kui ka välisturgudel, mis tagab kõigile tarneahelas

osalejatele piisava sissetuleku toodetud saaduste, toidu ja pakutavate teenuste eest [4].

Praeguste uuringute kohaselt on kalanduse maine Eestis madal. Kalandussektori maine ehk

kuvand mõjutab kalatarbimist ja ka karjäärialaseid otsuseid. Mainekujundus on järjepidev töö,

EN 16 EN

Policy

objective Priority Justification

mis eeldab kalapüügisektori ja avalikkuse teadlikkuse suurenemist. Positiivset mainet aitab

kujundada kalanduse tutvustamine laiemale ühiskonnale läbi teavituskampaaniate ja erinevate

avalikkusele suunatud sündmuste (näiteks festivalid, laadad) läbiviimise kaudu.

Erieesmärk 2 - Energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade

mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu

KESKKOND

Suurendada keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja ressursitõhusate seadmete kasutamist.

Kalalaevastiku majandustulemusi määravad paljud tegurid, kuid kaheks olulisemaks võib

lugeda püügile kuluvat aega ja energiat. Peamiselt kasutavad kalalaevade mootorid

fossiilkütust, mille põlemisel eritub keskkonda süsihappegaasi, di-lämmastikoksiidi ja metaani

ehk kasvuhoonegaase tekitavaid ühendeid. Lisaks sellele, et tegemist on taastumatu

energiavaruga, on järgmistel kümnenditel oodata nafta ja teiste fossiilkütuste kallinemist ning

hindade heitlikkuse suurenemist, mis loob vajaduse liikuda vähem CO2-heidet tekitava

majanduse suunas. Eesti kalalaevastiku kõrge keskmise vanuse tõttu on investeeringud

mootorite vahetamisse suured.

Erieesmärk 4 - Kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise

edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi

vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid