Haridus- ja Teadusministeerium_päring

Kristina Kallas

Haridus- ja Teadusministeerium

Munga 18

50088, Tartu

[email protected]

Teie nr

Meie 16.09.2024 nr 6-8/241436/2405228

Üldhariduskoolist väljaarvamise tingimused

Lugupeetud haridus- ja teadusminister

Pöördun Teie poole seadusega kehtestatud gümnaasiumist väljaarvamise tingimuste kohta selgituste

saamiseks.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 28 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb õpilane koolist välja

arvata juhul, kui ta rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.

PGS § 28 lõige 2 näeb ette, et gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid

gümnaasiumist väljaarvamiseks.

ÜRO Lapse Õiguste Komitee tõdeb oma järeldustes (vt p 35 alapunkti c), et Eestis on märkimisväärne

hulk noori, kes ei lõpeta gümnaasiumi ega kutsekooli. Vabariigi Valitsus soovib madala

haridustasemega 18–24-aastaste osakaalu vähendada ja on algatanud sel eesmärgil 3. juunil

õppimiskohustuse kehtestamise seaduse eelnõu (vt Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447 SE algataja

seletuskiri, lk 1). Samas pole selle eelnõuga kavas muuta gümnaasiumist väljaarvamise tingimusi. See

tähendab, et pärast seaduse vastuvõtmist võib gümnaasiumi kodukorras jätkuvalt sätestada täiendavaid

aluseid 18-aastaste ja vanemate õpilaste gümnaasiumist väljaarvamiseks (eelnõu I lugemise tekst,

§ 5 p 18).

Põhiõigus haridusele

1. Igaühel on õigus haridusele, sealhulgas gümnaasiumiharidusele (põhiseaduse (PS) § 37 lg 1).

Koolist väljaarvamise tingimuste kehtestamine on oluline hariduspõhiõiguse piirang. Õigusi ja

vabadusi võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega (PS §-d 3 ja 11). Need piirangud peavad olema

demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust

(PS § 11).

2. Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ning tähendab, et

põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused

langetama Riigikogu (Riigikohtu üldkogu lahend nr 3-3-1-41-06, p 21). Parlamendi pädevuses oleva

küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes

seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel (Riigikohtu üldkogu otsus

asjas nr 5-19-29/38, p 57).

2

Koolist väljaarvamine kooli kodukorra rikkumise tõttu

3. Seaduse kohaselt tuleb gümnaasiumiõpilane koolist välja arvata, kui ta rikub korduvalt kooli

kodukorda. Järelikult piisab väljaarvamiseks sellest, kui õpilane rikub kodukorda teist korda. Sellega

on antud koolile üsna vabad käed otsustada, mille alusel võib õpilase koolist välja arvata. See

otsustusõigus on seda avaram, et kooli kodukorra kehtestab kool ise (PGS § 68). Kuna koolist

väljaarvamine on oluline hariduspõhiõiguse piirang, ei tohi õpilast koolist välja arvata kergekäeliselt

ning väljaarvamise aluseks ei saa olla igasugune kodukorra rikkumine (vt ka õiguskantsleri 28.06.2024

seisukohta „Õpilase koolist väljaarvamine“, p 23). Võrdluseks võib tuua kõrgharidusseaduse

§ 17 punktid 5 ja 7, mille kohaselt võib kõrgkool arvata üliõpilase õppest välja, kui üliõpilane on

oluliselt rikkunud õppekorralduse tingimusi ja korda või on pannud toime olulise vääritu teo.

4. Kuigi gümnaasiumis õpib noor vabatahtlikult, on küsitav, kas kodukorras sätestatu rikkumise tõttu

võib õpilase koolist välja arvata. Kooli esmane kohustus on õpilast toetada. Gümnaasiumist

väljaarvamine on sedavõrd äärmuslik abinõu, et selle rakendamise tingimused peavad tulenema

seadusest, mitte kooli kodukorrast, milles kehtestatud nõuded võivad ka kooliti erineda. Samuti on

küsitav õpilase väljaarvamine gümnaasiumist selle tõttu, et õpilane ei käitu kooli hinnangul

ootuspäraselt.

Gümnaasiumi kehtestatud väljaarvamise tingimused

5. Seaduse kohaselt tuleb gümnaasiumist välja arvata muu hulgas õpilane, kellele on ühe õppeaasta

jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja nõrgad või puudulikud

hinded (PGS § 28 lg 1 p 7). Õpilane tuleb koolist välja arvata ka siis, kui ta ei täida nominaalse õppeaja

jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt

pikendatud (PGS § 28 lg 1 p 6). Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad ka õpilase kooliastmehinded olema

vähemalt rahuldavad ning valikkursuste hinded rahuldavad või arvestatud (gümnaasiumi riikliku

õppekava § 18 lg 3 p 1).

6. PGS § 28 lõike 2 kohaselt võib gümnaasium oma kodukorras kehtestada õpilaste gümnaasiumist

väljaarvamiseks ka aluseid, mida seaduses ei ole. Keeruline on leida põhjendust, miks

gümnaasiumidele on selline õigus antud. Lasteaiad (koolieelse lasteasutuse seaduse § 191), põhikoolid

(PGS § 28 lg 1), kutseõppeasutused (kutseõppeasutuse seaduse § 341 lg 1) ja kõrgkoolid

(kõrgharidusseaduse § 17) peavad järgima seadusega sätestatud tingimusi ega tohi muudel põhjustel

õpilasi koolist välja arvata. See tähendab, et neil haridusasutustel pole õigust kehtestada teistsuguseid

väljaarvamise aluseid, kui on sätestatud seadusega.

Ootan Teilt vastust võimaluse korral 16. oktoobriks.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Teadmiseks: Riigikogu

Atko-Madis Tammar 693 8432;

[email protected]