"Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

1

EELNÕU

10.09.2024

TARISTUMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn 2024. a

Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Reoveepuhastuse energiatõhususe

edendamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

(2) Toetuse andmise eesmärk on vähendada vee-ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava

elektrienergia hulka ning aidata kaasa elanikkonnale taskukohaste hindadega

ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumisele.

(3) Toetuse andmine aitab saavutada järgmisi tulemusnäitajaid:

1) reoveepuhastuses tarbitava elektrienergia sääst (MWh/a);

2) reoveepuhastuse elektrienergia erikulu vähenemine, arvutatuna ärastatud reostuskoormuse

ühiku kohta (kWh/kg(BHT7));

3) kasvuhoonegaaside heite vähenemine t(CO2e)/a.

(4) Toetuse andmine aitab saavutada järgmisi väljundnäitajaid:

1) koostatud energiaauditite arv;

2) tõhustatud energiakasutusega reoveepuhastite arv.

(5) Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete

hoidmisele ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle

alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisele.

(6) Lõikes 5 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus – Eesti majandus

on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja

kliimaeesmärke ning regionaalset arengut toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel

näitajatega „ressursitootlikkus“ ja „tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest“.

(7) Toetust antakse vähese tähtsusega abina, abi andmisel järgitakse komisjoni määruses (EL)

nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi

suhtes (ELT L, 15.12.2023) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

2

§ 2. Meetme rakendaja

(1) Meetme rakendamist koordineerib Kliimaministeerium.

(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teeb

järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

(3) Rakendusüksus kohustub vähese tähtsusega abi andmisel:

1) säilitama vähese tähtsusega abi kava käsitlevaid andmeid kümne aasta jooksul alates päevast,

kui käesoleva määruse alusel anti viimast korda üksikabi;

2) kandma vähese tähtsusega abi registrisse andmed antud vähese tähtsusega abi kohta.

(4) Taotlusvooru rahalise mahu ja meetme rakendamisega seotud rakendusüksuse kulude mahu

kinnitab taristuminister käskkirjaga.

2. peatükk

TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 3. Toetuse saaja

(1) Toetuse taotlemiseks peab taotleja vastama järgmistele tingimustele:

1) taotleja on määratud kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega vee-ettevõtjaks piirkonnas,

mida teenindab projektikohane reoveepuhasti;

2) taotleja omandis või valduses on projektiga hõlmatav reoveepuhasti.

(2) Taotlejale esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotleja maksu- või maksevõlg riigile ilma intressita ei ole suurem kui 100 eurot või see on

ajatatud;

2) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud;

3) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest raha saanud;

4) taotleja on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude juhul, kui mõni avaliku sektori toetuse

andja on selle varasema toetuse korral esitanud, väljaarvatud juhul, kui tagasimaksmise nõude

tähtaeg on hilisem taotluse esitamisest;

5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud

pankrotiotsust;

6) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 379

või 384 ja taotleja või partneri seaduslikul esindajal karistusseadustiku § 373 alusel määratud

kehtivat karistust.

(3) Üks taotleja võib toetust taotleda mitme enda opereeritava reoveepuhasti energiatõhususe

parandamiseks.

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse järgmisi tegevusi:

1) reoveepuhastuse energiaauditite koostamine või ajakohastamine;

2) reovee puhastusprotsesside tõhustamine.

(2) Meetme raames ei anta toetust sellise reoveepuhasti tarbeks, mis on ette nähtud üksnes

tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks.

3

(3) Meetmest ei toetata projekte:

1) mille tegevused ei aita kaasa § 1 lõikes 2 nimetud eesmärgi saavutamisele;

2) mille elluviimisel heitveega suublasse suunatav reostuskoormus suureneb;

3) mille elluviimisel reoveepuhasti elektritarbimisest ja puhastusprotsessidest tekkiv

kasvuhoonegaaside netoheide suureneb.

§ 5. Projekti elluviimise periood

(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti

tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud.

(2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ega hilisem kuue kuu

möödumisest taotluse rahuldamise otsusest.

(3) Projekti abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 2032. aasta 31. detsember.

(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase

väljamakse tegemist.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Toetust antakse üksnes nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud § 1

lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil.

(2) Abikõlblikud on järgmiste tegevuste kulud:

1) projektijuhtimise, omanikujärelevalve ja ehitustööde kulud;

2) projekteerimise kulud, kui projekteerimisele järgnevad tööd koostatud projekti alusel;

3) energiaauditi koostamine või ajakohastamine, kui auditis käsitletakse reoveepuhastuse

energiakasutust, tuginedes reaalse energiatarbe mõõtmisele erinevates puhastusprotsessi

etappides;

4) seadmete soetamine ja paigaldamine reoveepuhastis tehnoloogiliste protsesside lisamiseks

või muutmiseks, sh protsesside juhtimise automatiseerimiseks, kui sellekohane vajadus põhineb

lõike 4 kohasel auditil või samaväärsel uuringul.

(3) Abikõlblikud ei ole järgmiste tegevuste kulud:

1) keskkonnamõju hindamine;

2) majandus- ja finantsanalüüsi koostamine;

3) mobiilsete seadmete ja sõidukite soetamine;

4) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral biogaasi tootmisvõimekuse

loomine;

5) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral reovee puhastusprotsessis eralduva

soojusenergia kasutuselevõtuks vajalike seadmete soetamine või paigaldamine;

6) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral elektrienergia tootmise seadmete

soetamine või paigaldamine;

7) personalikulud, välja arvatud omanikujärelevalve ja projektijuhi töötasu.

§ 7. Taotlusvooru eelarve ja toetusmäär

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik

rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve ammendumise tõttu võimalik, võib minister

taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse ettepanekul suurendada.

4

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 50% projekti abikõlblikest kuludest.

(3) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata Euroopa Liidu ja muudest välisabifondidest antud

tagastamatut abi ega riigisiseseid rahalisi toetusi.

(4) Komisjoni määruse (EL) 2023/2832 alusel antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta

jooksul koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega kokku ületada 750 000 eurot.

3. peatükk

TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) olema esitatud määruses ettenähtud korras;

2) sisaldama projekti eelarvet kululiikide kaupa;

3) sisaldama ülevaadet projekti kõigist rahastamisallikatest;

4) sisaldama teavet projektile või projekti tegevustele teistest meetmest või riigieelarvelisest,

Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise või saamise kohta;

5) olema taotleja või taotleja volitatud esindaja allkirjastatud.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi;

3) projekti tegevuste kirjeldus;

4) projekti eesmärgi ja tulemuste kirjeldus, mis vastab § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgile;

5) projekti ajakava koos tegevuste vahe- ja lõppeesmärkide, tulemuste ning vastutavate ja

kaasatud osapoolte kirjeldustega;

6) projekti eelarve ja selle kujunemise arvutused koos põhjendustega;

7) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;

8) tõend reoveepuhasti omandi või valduse kohta;

9) lähteülesande kirjeldus, kui toetust taotletakse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks;

10) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral § 9 lõigete 1, 2 ja lõike 3 punktide

1–5 kohane reoveepuhasti energiaaudit, millest ilmneb projektis kavandatavate tegevuste

vajalikkus ja eeldatav mõju reoveepuhasti energiatarbele;

11) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral energiasäästu ja

kasvuhoonegaaside heite vähenemist tõendavat arvutuskäiku rakendusüksuse kodulehel

avaldatud arvutusvormi järgi, kui arvutuskäik ei sisaldu taotlusele lisatud energiaauditis;

12) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral analüüsi selle kohta, kuidas

meetmed aitavad kaasa eesmärkidele mitte suurendada heitveega suublasse suunatavat

reostuskoormust, kui arvutuskäik ei sisaldu taotlusele lisatud energiaauditis.

§ 9. Reoveepuhastuse energiaauditile esitatavad nõuded

(1) Energiaauditi koostajal peab olema majandustegevuse registris kehtiv projekteerimisalane

majandustegevuse teade tegevusala liigil „Ühisveevärk ja kanalisatsioon“.

(2) Energiaauditi koostamisele peab olema kaasatud reovee puhastusprotsesse tundev spetsialist

ja vähemalt 7. taseme diplomeeritud energiatõhususe spetsialist.

(3) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmisi osi:

1) vee-ettevõtte üldise energiakasutuse hetkeseisu ülevaade;

5

2) ülevaade kasutatud metoodikast, paikvaatluste ajakavast ja tehtud mõõtmistest;

3) auditeeritud reoveepuhasti energiakasutuse ülevaade puhastusprotsessi etappide kaupa;

4) auditeeritud reoveepuhasti ressursivoogude skeem, mis käsitleb puhastusprotsesside kaupa

materjali/toorme, elektri- ja soojusenergia, vee ja jäätmete koguseid;

5) ettepanekud energiasäästu meetmeteks, järjestatuna soovitusliku rakendamise järjekorras ja

tuues välja iga meetme kohta konkreetse energiasäästu tehnoloogiliste lähteandmete põhjal

tõendatava mõju, meetme eeldatava maksumuse ja hinnangulise lihttasuvusaja;

6) energiasäästu ja kasvuhoonegaaside heite vähenemist tõendav arvutuskäik rakendusüksuse

esitatud arvutusvormi järgi;

7) analüüs selle kohta, kuidas on auditis soovitatavate tegevuste rakendamisel täidetud

tingimus mitte suurendada heitveega suublasse suunatavat reostuskoormust.

4. peatükk

TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 10. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga

ajalehes või sihtrühmale suunatud avalikus kanalis. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest

teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

(2) Taotlusi saab esitada jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu, kuni rakendusüksus teavitab

oma kodulehel taotlusvooru sulgemisest.

(3) Taotlused rahuldatakse § 12 lõike 1 tingimustele vastavate taotluste esitamise järjekorras

kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist,

hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(5) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast arvates.

Rakendusüksus annab taotlejale maksimaalselt 20 tööpäeva taotluse puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.

(6) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 3 nimetatud

nõuded.

(7) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 8 nimetatud

nõuded.

(8) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge,

näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist.

(9) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul

nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata.

6

§ 11. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni,

mille koosseisu kuulub vähemalt üks ministeeriumi ja kaks rakendusüksuse nimetatud liiget.

Rakendusüksus võib kaasata eksperte hindamiskomisjoni koosseisu.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad:

1) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning

isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

3) tagama hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist

tähtajatult talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni

konfidentsiaalsuse.

(3) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

§ 12. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui on täidetud kõik määruses taotlejale

ja taotlusele esitatud nõuded.

(2) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(3) Rakendusüksus toimetab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse toetuse

saajale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonnas.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta nõuetele;

2) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist;

3) toetuse eelarve on ammendunud.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) taotluse esitaja;

4) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

5) otsuse vaidlustamise alused ja tähtaeg.

§ 13. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja

nõusolekul vähendada toetussummat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega.

(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetusega seotud

maksetele enne rakendusüksuse seatud tingimuse täitmist.

§ 14. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

avalduse alusel määruses sätestatud tingimustel ja korras.

7

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne

toetuse lõpparuande kinnitamist.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 päeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist.

(5) Rakendusüksusel on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult

kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

2) toetuse saaja ei täida projekti elluviimise ajakava.

5. peatükk

TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 15. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja peab alustama riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul

abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.

(3) Kui projektiga viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevust, peab toetuse saaja

täitma järgmisi kohustusi:

1) tagama ehituslike tegevuste puhul ehitamise ja omanikujärelevalve kooskõlas

ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste õigusaktidega;

2) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

3) arvestama projekteerimisel kliimamuutustest tingitud riskidega;

4) tagama õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise

ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude

õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;

5) hoidma projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara taotluses kirjeldatud viisil

kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist;

6) võimaldama rakendusüksusel osaleda vaatlejana tööde tegemise käigus peetavatel

nõupidamistel ja koosolekutel.

(4) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja kestuse

nõude kehtivuse ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või

loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses

nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.

(5) Toetuse saaja on kohustatud teavitama, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu

heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.

8

(6) Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv

tahvel, millel peab olema vähemalt:

1) projekti nimetus;

2) tööde tegija;

3) valmimise tähtaeg;

4) lisainfo sõnastuses „Reoveepuhastuse energiatõhusamaks muutmist toetab Eesti riik“;

5) Kliimaministeeriumi ja rakendusüksuse logod.

(7) Kui projektiga viiakse ellu § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust, peab toetuse saaja

tagama projekti tulemusel koostatava energiaauditi vastavuse §-s 9 esitatud nõuetele.

§ 16. Hanke läbiviimine

(1) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab

toetuse saaja enne riigihanke algamist riigihanke alusdokumentide kavandi, sealhulgas

hankelepingu projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks.

(2) Kui ostumenetluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab

toetuse saaja enne ostumenetluse algatamist alusdokumentide kavandi, sealhulgas ostulepingu

projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks.

(3) Toetuse saaja esitab pärast lepingu sõlmimist lepingu e-toetuse keskkonnas.

(4) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse

eelnõu.

(5) Rakendusüksus annab esitatud kavanditele ja muudatuste eelnõule hinnangu 10 tööpäeva

jooksul.

§ 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõppemisel lõpparuande e-toetuse keskkonna

kaudu.

(2) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse korral esitab toetuse saaja

rakendusüksusele viie aasta jooksul peale projekti lõppemist igal aastal projekti aastast tegevust

kajastavad järelaruanded e-toetuse keskkonna kaudu.

(3) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood;

2) lõpparuande korral andmed projekti elluviimise kohta (tehtud tööd ja tegevused, tulemuste

ja eesmärkide saavutamine);

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) lõpparuande korral teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid

ei ole rakendusüksusele esitatud, või info teavitustegevuste kohta;

5) lõpparuande korral andmed projekti valmimise tulemusel edaspidi saavutatavate tulemus- ja

väljundnäitajate kohta, lähtudes projekti elluviimisel kasutatud lahenduste tehnoloogilistest

andmetest;

6) järelaruande korral andmed saavutatud 12 kuu tulemus- ja väljundnäitajate kohta, lähtudes

tegelikest tõenduspõhistest tulemustest koos tõendamiseks vajalike dokumentidega;

9

7) andmed, kuidas on tagatud, et rakendatud meetmed aitavad kaasa eesmärkidele mitte

suurendada heitveega suublasse suunatavat reostuskoormust ega ka reoveepuhasti

energiakasutusest ja reovee töötlemisest tekkivat kasvuhoonegaaside netoheidet.

6. peatükk

TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE

§ 18. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel täielikult tasutud või omafinantseeringu ulatuses

tasutud kuludokumentide alusel.

(2) Toetuse ettemakse võib teha lepingu alusel koostatud ettemakse arve või samaväärse

tõendusjõuga raamatupidamisdokumendi alusel.

(3) Toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid rakendusüksusele e-toetuse

keskkonna kaudu koos järgmiste dokumentide ja tõenditega:

1) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete

registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja

dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud;

2) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa

käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole varem rakendusüksusele esitatud;

3) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on kättesaadavad riigihangete registrist või

lepingud on varem rakendusüksusele esitatud ja neid ei ole muudetud;

4) lepingute muudatused, sealhulgas lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja

õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust

erinevalt;

5) arved või muud raamatupidamisdokumendid;

6) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

7) kulu tasumist tõendav dokument;

8) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav

dokument;

9) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingutes.

(3) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist.

§ 19. Toetuse tagasinõudmine

(1) Kui toetuse saaja ei täida määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi,

on rakendusüksusel õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse

seaduse §-s 1821 sätestatud korras.

(2) Rakendusüksus võib muuta taotluse rahuldamise otsust ja teha toetuse osaliselt või täielikult

tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on

mõjutanud kulu abikõlblikkust;

3) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

4) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei

ole järgitud;

10

5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse

saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;

7) toetuse saaja on rikkunud riigihangete seadust ja sellega võis kaasneda mõju hankelepingu

maksumusele;

8) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet

või teave on jäetud teadlikult esitamata;

9) kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, tunnistatakse

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõutakse kogu väljamakstud toetus tagasi. Kui projekti

eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt saavutatuga.

(3) Tagastada tuleb toetus, mida ei maksta teenuse osutajale või mille teenuse osutaja hiljem

tagastab.

(4) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest e-

toetuse keskkonna vahendusel, vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus

sundtäitmisele. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse

§ 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.

(5) Rakendusüksusel on õigus toetus tagasi nõuda viie aasta jooksul pärast projekti lõppu.

7. peatükk

VAIDEMENETLUS

§ 20. Vaide esitamine ja menetlemine

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras.

(2) Enne halduskohtusse kaebuse esitamist tuleb vaie esitada rakendusüksusele.

Vladimir Svet

Minister Keit Kasemets

Kantsler

1

Taristuministri määruse „Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Reoveepuhastuse energiatõhususe

edendamine“ rakendamiseks aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel

saadavast tulust toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

Riigieelarve strateegias määratud meetme elluviimiseks võib tulu kasutamise eest vastutav

minister kehtestada määrusega enampakkumisest saadud tulu kasutamise tingimused ja korra.

Määruse eesmärk on määrata kindlaks toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning

toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks

maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärgid. Määrusega kehtestatakse nõuded

taotlejale ja taotluse kohta ning taotluste menetlemise kord, sh taotluste hindamiskriteeriumid

ning nõuded reoveepuhasti energiaauditi kohta.

Määruse ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute

valdkonnajuht Olav Ojala (626 2919, [email protected]) ja kliimaosakonna

peaspetsialist Brit-Beatrice Peri (605 1259, [email protected]).

Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute

Keskus. Määruse õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk

(626 2948, [email protected]). Keeletoimetuse tegi Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]).

2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu tekst on jaotatud seitsmeks peatükiks:

1. Üldsätted;

2. Toetuse andmise alused;

3. Taotlusele esitatavad nõuded;

4. Taotluse menetlemine;

5. Toetuse saaja õigused ja kohustused;

6. Toetuse maksmine ja kasutamine;

7. Vaidemenetlus.

Määrus koosneb 20 paragrahvist.

Määruse 1. peatükk sisaldab üldsätteid. Sätestatakse määruse kohaldumisala ja toetuse

andmise eesmärk ning meetme rakendaja.

Paragrahvi 1 lõiked 1–3 kirjeldavad, millist poliitikaeesmärki ja tulemusi aitab toetuse andmise

tingimuste määrus (edaspidi TAT) saavutada. Toetuse andmise eesmärk on vähendada vee-

ettevõtetes reoveepuhastusele kulutatava elektrienergia hulka ning aidata sel viisil kaasa

elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenuste pakkumisele. Taskukohaste

hindadega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuste pakkumine elanikkonnale olukorras, kus

elektrienergia hind on olulisel määral tõusnud, on ühiskonda mõjutav poliitiline väljakutse.

Kohalike omavalitsuste poolt elanikkonda teenindama määratud vee-ettevõtjad rahastavad

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuseid veeteenuste käibest (veehinna ja elanikkonna

tarbitava vee koguse järgi). Olmevee ammutamine, puhastamine, tarbijatele jaotamine ning

reovee kokku kogumine ja käitlemine on energiamahukad tehnoloogilised protsessid, kus

elektrienergia kulu moodustab sageli ligi poole kogu vee-ettevõtte kuludest1. Seetõttu on

1 Vee-ettevõtjate hinnangud. Info kogutud Eesti Vee-ettevõtete Liidu kaudu.

2

elektrienergia kallinemisel oluline mõju vee-ettevõtja kulubaasile, mistõttu tekib vee-ettevõtjal

vajadus tõsta veeteenuste hinda. Kallinevad veeteenused raskendavad elanikkonna

toimetulekut. Seetõttu on vaja toetada investeeringuid, mille tulemusel veevarustuses ja

reoveekäitluses tekib oluline elektrienergia kokkuhoid.

Senised uuringud on näidanud, et reoveepuhastuses kulub suurem osa elektrienergiast

(keskmiselt 60% kogu reoveepuhasti elektrienergia tarbest) aeratsiooni protsessi käitamisele.

Olulist elektrienergia kokkuhoidu 15–25% on saadud reoveepuhastuse protsesside

optimeerimisega, sh puhastusprotsesside automatiseerimisega ning aktiivmuda aeratsiooni

intensiivsuse kohandamisega reaalsele hapnikuvajadusele vastavaks2. Reoveepuhastuses

kasutatava elektrienergia kokkuhoiule on suunatud ka asulareovee puhastamise direktiivi

ümbersõnastus3, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad eeldatavasti vastu sügisel 2024.

Paragrahvi 1 lõigetega 5 ja 6 seostatakse TAT alusel antav toetus Riigikogu 12. mai 2021. a

otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete

hoidmisega ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle

alamsihi „Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi“ eesmärkide saavutamisega.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetust antakse vähese tähtsusega abina (VTA). Toetuse saajaks on vee-

ettevõtjad, mis tegevuse järgi liigituvad üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavateks

ettevõteteks. Seega on vee-ettevõtjail võimalik TAT alusel toetust taotleda vaba VTA jäägi

ulatuses, kuid mitte rohkem kui 750 000 eurot, mida arvestatakse kumulatiivselt kolme aasta

peale.

Paragrahvis 2 sätestatakse meetme rakendajad. Meetme rakendamise üldise koordineerimise

eest vastutab Kliimaministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, hindab, toetatavatele projektidele

teeb väljamakseid ja projektide üle teeb järelevalvet SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Määruse 2. peatükis sätestatakse toetuse andmise alused, sh määratakse toetuse saaja ja

toetatavad tegevused, projekti elluviimise periood, kulude abikõlblikkus ning toetusmäär.

Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saajaks saab olla kohaliku omavalitsuse volikogu

otsusega vee-ettevõtjaks määratud ettevõte ning toetusega hõlmatav reoveepuhasti peab olema

taotleja omandis või valduses. Sellega välistatakse juhtumid, kus ühe reoveepuhasti

energiatõhususe edendamiseks taotleb toetust mitu taotlejat, ning tagatakse, et taotlejal on ka

omandist või valdusest tulenevad õigused reoveepuhastis projektikohaste parenduste

elluviimiseks.

Lõikes 2 sätestatakse üldised nõuded taotlejale varasema maksekäitumise, majandustegevuse

ja toetuste kasutamise jm taoliste asjaolude kohta. Lõikes 3 sätestatakse, et üks taotleja võib

taotleda toetust mitme enda opereeritava reoveepuhasti energiatõhususe parandamiseks. Sätte

eesmärk on tagada võrdne kohtlemine vee-ettevõtjatele, kes opereerivad mitut reoveepuhastit.

Riik on varem suunanud toetusi vee-ettevõtjatele, kes teenindavad vähemalt kuut puhastit

reoveekogumisalal4 ning ka uute reoveekogumisalade teenindamisele võtmiseks vajalikeks

investeeringuteks5. Seega pole otstarbekas eelnõukohase määrusega vee-ettevõtjate taotluste

arvu piirata.

2 Barndõk, H., Tamm, I., Meeliste, S., Subdin, P. (2019) Vee-ettevõtete ressursitõhususe uuring. Uuringu aruanne. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Vee- ettev%C3%B5ttete%20ressurssit%C3%B5hususe%20uuring.pdf 3 Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ ümbersõnastuse ettepanek 2022/0345(COD): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7108-2024-INIT/en/pdf 4 Keskkonnaministri 31. 01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ RT I, 04.02.2020, 2 - § 32 lg 1 p 3 jõustus 01.01.2022. 5 Riigihalduse ministri 8.03.2023 määrus nr 14 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste toetuse andmise tingimused ja kord“ RT I, 10.03.2023, 1 - § 4 lg 1 ja 3.

3

Paragrahvis 4 sätestatakse, millistele tegevustele toetust antakse. Lõikes 1 loetletakse

toetatavad tegevused, milleks on reoveepuhastuse energiaauditite koostamine või

ajakohastamine ning reovee puhastusprotsesside tõhustamine. Energiaauditite ajakohastamise

toetamise võimaldamine on vajalik, sest on puhasteid, millel on juba tehtud energiaaudit või

ressursiaudit6, kuid see võib vajada ajakohastamist, et võtta arvesse vahepeal tehtud, sh auditi

soovitustel põhinevad energiatõhususe parendused ja saavutada vastavus TAT nõuetele.

Paragrahvi 4 lõikega 2 välistatakse toetuse andmine tegevusteks reoveepuhastites, mis on ette

nähtud üksnes tööstus- või tootmisettevõtte vajadusteks. Lõige on vajalik meetme eesmärgi

täitmise tagamiseks. Veeteenuste hinda mõjutab energiatarve asulareoveepuhastites, kuid mitte

reoveepuhastites, mis ei puhasta asulareovett. Lõikega 3 välistatakse toetuse andmine

projektidele, mis muul moel meetme eesmärgiga ei haaku või keskkonnakoormust

suurendavad. TATga eesmärgiks seatud energiatõhusust ei tohi saavutada suurema veereostuse

või suurema kasvuhoonegaaside netoheite hinnaga.

Paragrahvis 5 sätestatakse projekti elluviimise periood. Lõike 2 järgi tuleb projektiga alustada

hiljemalt kuue kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsusest. Säte on vajalik projekti

elluviimisega liigse viivitamise vältimiseks. Pikkade viivitustega kaasneb sageli oluline kulude

kasv üldise hinnatõusu tõttu. See võib põhjustada projekti katkestamist või tühistamist, kuid kui

projekti algus on nihutatud meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu, ei pruugi olla võimalik enam

vabanenud vahendeid meetme eesmärgi täitmiseks kasutada.

Paragrahvi 5 lõikes 3 sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuks hiljemalt 31.12.2032.

Säte tuleneb asjaolust, et kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise perioodi

2021–2030 enampakkumisel saadud tulu kasutamise lõpptähtaeg on 30.11.20337. Projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpu seadmisel on eelnõukohase määrusega jäetud 11 kuu pikkune

ajapuhver võimalike kasutamata vahendite ümbersuunamiseks. Lõikega 4 määratakse kindlaks

projekti lõpp lõpparuande kinnitamise ja viimase väljamakse kaudu. Lõpparuande kinnitab ja

väljamakse teeb rakendusüksus. Säte on vajalik, et taotlejal ja rakendusüksusel oleks selgus, et

projekt ei lõpe projektis kavandatud uurimuslike, tehniliste või ehituslike tegevuste

lõppemisega, vaid lõppmaksega.

Paragrahvis 6 sätestatakse projekti abikõlblikud kulud. Lõike 1 järgi antakse toetust üksnes

nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud meetme eesmärgi täitmiseks

ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. Säte on vajalik, et tagada antava toetuse

eesmärgipärasus ning meetme vahendite kasutamiseks antud ajaraamistikus püsimine.

Lõikes 2 loetletakse abikõlblikud tegevused. Projektijuhtimine, omanikujärelevalve ja

ehitustööde kulud on abikõlblikud. Nende kulude abikõlblikkuse vajadus on

tehnoloogiavaldkonnas tavapärane ja võimaldab projekti elluviimist, sh juhtimist, läbipaistvalt

rahastada ja teha järelevalvet projekti elluviimise üle. Projekteerimise kulud on abikõlblikud,

kui projekteerimisele järgneb töö koostatud projekti alusel. See on vajalik toetuse

eesmärgipärasuse tagamiseks. Energiaauditi koostamine või ajakohastamine on abikõlblik, kui

auditis käsitletakse reoveepuhastuse energiakasutust, tuginedes reaalse energiatarbe

mõõtmisele erinevates puhastusprotsessi etappides. Säte seab tingimuse, mis peab koostatavas

auditis või selle ajakohastamise töös sisalduma, et selle koostamise kulu oleks abikõlblik. Säte

6 Barndõk, H., Tamm, I., Meeliste, S., Subdin, P. (2019) Vee-ettevõtete ressursitõhususe uuring. Uuringu aruanne. https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-09/Vee- ettev%C3%B5ttete%20ressurssit%C3%B5hususe%20uuring.pdf. 7 Vabariigi Valitsuse 4.11.2016 määrus nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused“ RT I, 09.11.2021, 3 - § 3 lg 2 jõustus 12.11.2021.

4

ei piira muid auditis sisalduda võivaid aspekte. Audit võib käsitleda reoveepuhastis nii energia-

kui ressursikasutust laiemalt, sh settest biogaasi tootmist, elektrienergia tootmist,

puhastusprotsesside jääksoojuse kasutuselevõttu jm energia- ja ressursisäästu võimalusi. Säte

on vajalik, et tagada energiaauditi faktipõhisus ja vähendada määramatust auditi soovituste

elluviimisel, sh prognoosida auditi alusel kavandatava investeeringuga saavutatavate

tulemusnäitajate väärtusi.

Lõike 2 punktis 4 sätestatakse, et seadmete soetamine ja paigaldamine reoveepuhasti

tehnoloogia parendamiseks on abikõlblik, kui see põhineb auditil või muul uuringul. Säte on

vajalik, et tehtav investeering toetaks meetme eesmärgi saavutamist ning sellega saavutatav

tulemusnäitaja oleks prognoositav.

Lõikes 3 loetletakse mitteabikõlblikud kulud. Abikõlblikud ei ole teatud taotluse

ettevalmistamisega seotud kulud ja konkreetse reoveepuhastiga mitteseotud või kergelt

teisaldatavate seadmete soetamise kulu. Eelnõukohase määrusega ei võimaldata toetuse

andmist biogaasi tootmiseks, elektrienergia tootmiseks ega jääksoojuse kasutuselevõtuks.

Eelnõukohane määrus on suunatud reoveepuhastis puhastusprotsesside optimeerimisele

elektrienergia kokkuhoiu saavutamiseks. Kui sellele tegevusele taotlejate huvi raugeb ja

toetusmeetmes on jätkuvalt vabu vahendeid, muudetakse toetuse andmise tingimusi ja tehakse

vajalikud tegevused abikõlblikuks. Säte võimaldab esialgu suunata toetust tegevusele, mis

reoveepuhastuse energiatõhususe parandamisel on kõige kriitilisem – puhastusprotsessis

kasutatava elektrienergia kokkuhoiule. Lisaks võimaldab kapitalimahukate investeeringute

välistamine rahastusmeetme algusfaasis piirduda toetuse andmisega VTAna, mis võrreldes

muude riigiabi rakendusskeemidega on nii taotlejale kui ka rakendusasutusele väiksema

administratiivse kuluga.

Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse suurus ja toetusmäär. Toetuse maksimaalse suuruse määrab

vee-ettevõtja vaba VTA jääk, sest toetust antakse VTAna. Seega ei saa ühele vee-ettevõtjale

antav toetus ületada 750 000 eurot. Lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalseks osakaaluks

50% projekti abikõlblikest kuludest. Seega võimaldab eelnõukohane määrus toetust anda ka

väiksema toetusmääraga, nt olukorras, kus vooru eelarve ei võimalda rakendada maksimaalset

toetusmäära.

Määruse 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlusele.

Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded, millele taotlus peab vastama (lg 1) ja loetletakse andmed ja

dokumendid, mida taotlus peab sisaldama (lg 2). Säte on aluseks e-toetuste süsteemis taotluste

sisestusvormi loomiseks ning esitatud taotluste nõuetele vastavuse kontrollimiseks.

Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded reoveepuhastuse energiaauditile. Lõigetega 1 ja 2

sätestatakse energiaauditi koostaja pädevusnõuded. Sätted on vajalikud nii reoveepuhastuse kui

ka energiatõhususe valdkonna erialaspetsiifiliste kompetentsiga isikute kaasatuse tagamiseks.

Lõikes 3 loetletakse energiaauditi kohustuslikud osad. Sättega tagatakse, et investeeringu

aluseks olev energiaaudit käsitleb reoveepuhasti energiatõhususe kõiki olulisi aspekte. Kui

reoveepuhasti kohta on juba tehtud energiaaudit, mis mõnda lõikes loetletud osa ei sisalda, või

on osa aegunud, on eelnõukohase määruse alusel avatavast toetusmeetmest võimalik taotleda

toetust ka varasema energiaauditi ajakohastamiseks. Punktis 6 nõutud energiasäästu ja

kasvuhoonegaaside heite vähendamist tõendava arvutuskäigu esitamiseks avaldab

rakendusüksus asjakohase arvutusvormi kodulehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamisel.

Määruse 4. peatükis sätestatakse taotluse menetlemine.

Paragrahvis 10 sätestatakse nõuded taotluse esitamisele ja menetlemisele. Nõuete sisustamisel

on lähtutud tavapärasest keskkonnatoetuste andmise praktikast, seejuures on sätestatud nõuded

taotlusvooru väljakuulutamise, peatamise ja lõpetamise kohta (lg 1), taotluste esitamise (lg 2)

ja taotlusvooru eelarve muutmise (lg 3) kohta. Rakendusüksus teeb taotluste rahuldamise või

5

rahuldamata jätmise otsuseid nõuetekohaste taotluste esitamise järjekorras (lg 3). Kui taotluses

esineb puudusi, annab rakendusüksus taotlejale kuni 20 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks

(lg 5). Seega ei sõltu taotluse rahuldamine teistest taotlustest ega vooru tähtajast ning on

seetõttu taotlejatele kasulikum menetlusviis võrreldes tähtajalise taotlusvooruga, kus

rahastusotsused selguksid pärast kõikide tähtajaks esitatud taotluste hindamist. Eelnõukohase

määrusega sätestatud TAT võimaldab taotlejatel kiiremini asuda projekti ellu viima.

Lõikega 9 antakse rakendusüksusele õigus jätta taotlus rahuldamata, kui taotleja puuduseid ei

kõrvalda. Koosmõjus lõigetega 3 ja 5 pikeneb taolise projekti kohta rahastusotsuse tegemise

aeg, kuid see ei mõjuta teiste taotluste kohta rahastusotsuse tegemist, sest taotlusi rahuldatakse

nõuetele vastavate taotluste esitamise järjekorras (lg 3).

Paragrahvis 11 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamine. Hindamiskomisjoni moodustab

ning komisjoni tööd koordineerib rakendusüksus. Nõuded hindamiskomisjoni moodustamise

kohta on vajalikud selleks, et taotlusi hindaksid valdkonnas erialase pädevusega eksperdid ning

samas oleks tagatud ja fikseeritud taotlejate erapooletus ja konfidentsiaalsus.

Paragrahvis 12 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Taotluse rahuldamise

eelduseks on taotluse ja taotleja vastavus kõikidele TAT nõuetele (lg 1). Paragrahvis

sätestatakse tähtajad nii taotluse rahuldamise otsuse esitamiseks (lg 3) kui ka taotluse

rahuldamata jätmise otsuse esitamiseks (lg 4) ning taotluse rahuldamata jätmise otsustes

esitatav teave. Paragrahv on vajalik rakendusüksuse piisava tegevuskiiruse tagamiseks, et

taotleja saaks asjakohase tagasiside tehtud otsuse kohta liigse viivituseta.

Paragrahvis 13 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimustega rahuldamine. Taotletava

toetuse summa ja projektis kavandatavate tegevuste sisu saab muuta ainult taotleja nõusolekul.

Siiski võib see vajalikuks osutuda, kui vooru eelarve ei võimalda taotluse rahastamist taotletud

summa ulatuses või kui projekti tulemused on võimalik saavutada säästlikumalt, sh tegevusi

muutes. Samuti võib projekti hindamisel ilmneda asjaolusid, et projektis on jäänud

kavandamata mõni projekti tulemuse saavutamise jaoks oluline tegevus või tegevus, mis aitab

projektiga saavutatud tulemusi laiemalt kasutusse võtta, nt tulemustest teavitamine, mõju

hindamine arvuliselt vms. Säte on vajalik, et rakendusüksus saaks vajadusel seada rahastamise

kõrvaltingimusi, mis parandavad projekti jätkusuutlikkust ning aitavad kaasa meetme eesmärgi

saavutamisele.

Paragrahvis 14 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamiseni võivad viia nii taotleja

põhjendatud sooviavaldus kui ka rakendusüksusele ilmnenud asjaolud projekti elluviimise

kohta. Säte on vajalik, et rakendusüksus saaks projektidelt, mida tähtaegselt ellu ei viida või

kus osa toetusest jääb kasutamata, suunata rahalisi vahendeid teistele projektidele.

Määruse 5. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Paragrahvis 15 sätestatakse toetuse saaja õigused saada rakendusüksuselt infot (lg 1) ja

kohustus alustada riigihanke- või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi

algusest (lg 2). Riigihanke- või ostumenetlusega alustamisele tähtaja seadmise eesmärk on

vältida ülemääraseid viivitusi projekti elluviimisel, mille käigus hinnad võivad oluliselt kasvada

ning taotluse rahuldamisel antud toetusest ei pruugi piisata projekti elluviimiseks.

Lõikes 3 sätestatakse toetuse saaja kohustused reoveepuhastuse energiaefektiivsuse

investeeringute puhul. Säte on vajalik ehituslike tegevuste vastavuse tagamiseks

ehitusseadustiku jt asjakohaste õigusaktidega, kliimamuutuse riskide arvestamiseks

projekteerimisel ning toetuse abil soetatava või rajatava vara püsimise ja kasutuses hoidmise

tagamiseks.

6

Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded hanke korraldamiseks. Toetuse saajat kohustatakse esitama

rakendusüksusele enne riigihanke või ostumenetluse algatamist riigihanke või ostumenetluse

alusdokumentide kavandi (lg 1 ja 2). Pärast lepingu sõlmimist esitab toetuse saaja lepingu

andmed e-toetuse keskkonnas (lg 3). Kui lepingut muudetakse, peab toetuse saaja lepingu

muudatused rakendusüksusega kooskõlastama (lg 4). Rakendusüksusel on aega kavanditele ja

muudatustele hinnangu andmiseks 10 päeva (lg 5). Sätted on vajalikud, et hanke- ja

ostulepingutes oleks vajaduse korral võimalik põhjendatud muudatusi teha, kuid seejuures

oleks rakendusüksusel võimalik õigeaegselt sekkuda, kui muudatused ei ole kooskõlas TATga

või muude õigusaktidega.

Paragrahvis 17 sätestatakse nõuded toetuse kasutamisega seotud aruannete kohta. Projekti

lõpparuande esitab toetuse saaja e-teotuse keskkonnas (lg 1). Investeeringutoetuse puhul tuleb

esitada ka järelaruanne igal projektile järgneval aastal viie aasta jooksul (lg 2). Paragrahvis on

loetletud, millist teavet tuleb aruannetega esitada (lg 3). Nõuded on vajalikud projekti tulemuste

ja säilitamiskohustuse täitmise kontrollimiseks.

Määruse 6. peatükis sätestatakse nõuded toetuse maksmise ja kasutamise kohta.

Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse maksmine. Eelnõukohase määrusega võimaldatakse teha

ettemaksu (lg 2). Ettemaks tehakse teenuseosutajale lepingu alusel koostatud ettemakse arve

või samaväärse raamatupidamisdokumendi alusel. Ettemaks võimaldab toetuse saajal kasutada

toetust sarnaselt kulude tekkimise ajalisele jaotusele. Ilma ettemaksu sätteta peaks toetuse saaja

ettemaksuarvetega seotud kulu katma esmalt ise 100% ja seejärel investeeringu valmimisel

saaks toetuse osa tagasi.

Lõikes 3 loetletakse dokumendid, mis toetuse saaja peab e-toetuste keskkonda üles laadima, et

toetuse makset saada. Säte on vajalik, et võimaldada rakendusüksusel enne makse tegemist

kontrollida kulude asjaolusid ning tagada, et toetust makstaks tegelike kulude alusel.

Paragrahvis 19 sätestatakse toetuse tagasinõudmine. Toetuse tagasinõudmise õigus tekib

rakendusüksusel, kui toetuse saaja ei täida TATs ja rahastusotsuses esitatud nõudeid. Lõikes 2

on loetletud asjaolud, mille puhul toetust saab osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Toetust saab

tagasi nõuda kuni viie aasta möödumiseni projekti lõpust (lg 5). See on vajalik toetuse abil

soetatud vara säilitamise ja sihipärase kasutamise kohustuse täitmise tagamiseks.

Määruse 7. peatükis sätestatakse vaidemenetlus. Paragrahvis 20 sätestatakse vaide esitamise

ja menetlemise kord. Taotleja võib esitada vaide rakendusüksuse toimingu või otsuse kohta

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, kuid enne halduskohtusse pöördumist tuleb vaie

esitada rakendusüksusele. Säte on vajalik, et võimaluse korral leida kohtuväline lahendus, nt

selgitada vaidlusalused asjaolud, viia puudustega taotlus või selle menetlus vastavusse TATga.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõukohase määrusega kehtestatakse reeglistik toetuste andmiseks reoveepuhastite

energiatõhususe edendamiseks. Määruse kinnitamisel ja seejärel määruse kohaselt taotlusvooru

avamisel tekib vee-ettevõtjatel võimalus taotleda rahalist toetust reoveepuhastuse

energiaauditite koostamiseks ja investeeringuteks reoveepuhastites puhastusprotsesside

automatiseerimiseks, optimeerimiseks jm ümberkorraldusteks, et säästa puhastusprotsessis

tarbitavat elektrienergiat. Reoveepuhastite energiatõhususe parandamine on kooskõlas ELi

mitme õigusaktiga, mille eesmärk on edendada säästvat arengut ja keskkonnakaitset. Euroopa

Liidu Nõukogu ja Parlament on lähiajal vastu võtmas asulareovee direktiivi ümbersõnastust,

millega suunatakse liikmesriike suuremale energiaefektiivsusele reoveepuhastites ja seatakse

7

konkreetsed eesmärgid elektrienergia netotarbe vähendamiseks8. Reoveepuhasti energiatarbe

auditeerimine ning energiakasutuse optimeerimine on esimesed sammud energiatõhususe

edendamisel ning seega on eelnõukohane määrus direktiivimuudatusega kooskõlas.

ELi veepoliitika raamdirektiiviga (2000/60/EÜ) on kehtestatud maismaa pinnavee,

üleminekuvee, rannikuvete ja põhjavee kaitse raamistik. Direktiivi eesmärk on hoida ära ja

vähendada reostust, edendada säästvat veekasutust, kaitsta ja parandada veekeskkonda ning

leevendada üleujutuste ja põudade mõju. Eelnõukohase määrusega antakse toetust

reoveepuhasti energiatõhususe edendamiseks ainult juhul, kui toetuse kasutamisega ei

suurendata suublasse suunatava heitvee reostuskoormust (TAT § 4 lg 3 p 2). Seega on

eelnõukohane määrus veepoliitika raamdirektiiviga kooskõlas.

Toetust antakse vähese tähtsusega abina. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega

(EL) 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi

suhtes9.

4. Määruse mõjud

Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste kasutamiseks meetme eesmärkide

saavutamisele kaasa aitavate projektide elluviimisel. Elluviidavate projektide tulemusel

väheneb reoveepuhastites tarbitav elektrienergia ning sellega paraneb vee-ettevõtjate võimalus

pakkuda elanikkonnale taskukohaste hindadega ühiskanalisatsiooni teenust. Reoveepuhastite

energiauditite koostamise tulemusel saavad vee-ettevõtjad reaalsetel mõõtmistulemustel

põhineva ülevaate reovee puhastusprotsesside energiatarbest ja energia säästmise võimalustest,

see võimaldab prioriseerida ja kavandada olulise energiasäästu saavutamiseks vajalikke

investeeringuid. Elektrienergia tarbimise vähenemise kaudu väheneb CO2 heide, mistõttu

panustab meede kliimaeesmärkide saavutamisse.

5. Määruse rakendamiseega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need

kajastatakse riigieelarves. Määruse alusel antava toetuse maht on määratud RES 2024–2027

perioodiks kogusummas 25 miljonit eurot10. Määruse alusel avatavate taotlusvoorude mahu

määrab taristuminister käskkirjaga. Määruse täitmise korraldamiseks vajalikud tegevused

viiakse ellu meetme vahenditest. Määruse rakendamiseks tuleb toetusmeetme kohta avaldada

infot rakendusüksuse kodulehel, luua taotlusvoor e-toetuste keskkonnas, hinnata taotlejate ja

taotluste vastavust ning teha rahastamisotsuseid, vaadata üle projektide aruandeid ja

maksetaotlusi ning teha toetuse väljamakseid. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse

uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras

8 Asulareovee puhastamise direktiivi 91/271/EMÜ ümbersõnastuse ettepanek 2022/0345(COD): https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-7108-2024-INIT/en/pdf 9 ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13 10 Riigi eelarvestrateegia 2024–2027. Tabel 83, lk 243–246. https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2024-02/State%20Budget%20Strategy%202024-2027.docx

8

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti

Veeinseneride Liidule ja Eesti Ehitusinseneride Liidule.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium

Riigikantselei

Sotsiaalministeerium

16.09.2024 nr 1-4/24/4374

Taristuministri määruse "Reoveepuhastuse

energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord" eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks taristuministri määruse "Reoveepuhastuse

energiatõhususe edendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord" eelnõu koos seletuskirjaga.

Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Seletuskiri

Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Arvamuse avaldamiseks: Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Vee-

ettevõtete Liit; Eesti Veeinseneride Liit; Eesti Ehitusinseneride Liit

Olav Ojala, 626 2919

[email protected]