3
tegelik huvi võrguühenduse kasutamise vastu ja tootmisseadmete rajamiseks. See tingis olukorra,
kus võrguga liituda soovivate elektritootjate maht ületas võrgu läbilaskevõimekust, mis omakorda
tingis järjest suuremad liitumistasud ja kõrgema elektrihinna tarbijatele. Tagatis koos muude ELTS
§ 871 sätestatud tasude süsteemiga pidid tagama, et ettevõtjad taotlevad võrguga liitumist, kui nad
on kindlad projekti teostatavuses5.
14. Riigikohus on märkinud, et PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte nõuab muu hulgas, et uute
regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg (vacatio legis’e põhimõte), mille jooksul
adressaadid saavad uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Uue
õigusliku olukorraga tutvumiseks jäetava aja piisavust ehk mõistlikkust saab hinnata, arvestades
vaatluse all oleva õigussuhte iseloomu, õigussuhte muutmise ulatust ning sellest tulenevat
vajadust ümberkorraldusteks normiadressaatide tegevuses, samuti hinnates, kas muudatus
õiguslikus olustikus oli ettenähtav või ootamatu6. Vacatio legis’e põhimõtte isikuline kaitseala
hõlmab PS § 9 teise lausest tulenevalt ka juriidilised isikud7.
15. Erinevalt uutest liitujatest, kellel on võimalik enne liitumislepingu sõlmimist oma plaane ümber teha
ja vajalikke finantseeringuid tagatise andmise kohustust silmas pidades hankida, ei saanud ELTS
§ 871 lg 1 jõustumise seisuga tootmissuunalise liitumistaotluse esitanud või liitumislepingu
sõlminud ettevõtjad oma äriplaane koostades sellise kohustusega arvestada ning kohustuse
finantseerimiseks vajalikke kokkuleppeid sõlmida või vahendeid ettevaatavalt planeerida.
16. Kuigi olemasolevatele liitujatele nähti tagatise maksmiseks ette 2-kuuline üleminekuaeg, ei saa
sellise tähtaja valikult pidada põhjendatuks ega piisavaks.
17. Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) seletuskirjast ei nähtu
põhjendusi ega arvutusi, mille pinnalt leiti, et tagatise kohustust on võimalik täita just 2 kuu jooksul
muudatuse jõustumisest arvates. Võib üksnes eeldada, et tekkinud turutõrge sooviti lahendada
võimalikult kiiresti, kuid julgen arvata, et laiemat eesmärki silmas pidades ei oleks 2-kuulise
üleminekuaja asemel näiteks 9-kuulise ülemikuaja sätestamine mõjutanud EnKS § 321 lg-s 1
sätestatud eesmärgi, jõuda aastaks 2030 tasemeni, kus elektrienergia summaarsest
lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%, saavutamist.
18. Tagatise maksmise näol on tegemist seadusest tuleneva kohustusega, mille täitmist ei saa liituja
kuidagi vältida. Tagatise tähtaegselt andmata jätmisel võivad ettevõtjale kaasnevad tagajärjed olla
pöördumatud. ELTS § 871 lg 9 kohaselt tähendab tagatise tasumata jätmine liitumismenetluse
lõppemist ja liitumislepingute kehtivuse kaotamist. Kaebajad tõid välja, et tagatise tähtaegselt
maksmata jätmine toob kaasa liitumismenetluse lõppemise, mis tähendab projektide elluviimise
lõppemist, tehtud kulutuste asjatuks muutumist, kahju tekkimist ning võimalik, et ka pankroti
väljakuulutamist.
19. Vaatamata sellele, et ELTS § 871 lg 1 ja lg 2 kohaselt on tagatise maksmist võimalik asendada
garantii esitamisega või liitumistasu maksmisega kuni 70% osakaaluni, ei ole need alternatiivid
ootamatu ja täiendava finantskohustuse mõju kaebajatele leevendanud.
20. Antud juhul võib tagatise maksmise nõuet kui ettevõtlusvabaduse piirangut leevendada võimalus
anda tagatise maksmise asemel krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja
garantii. Tegemist on alternatiivse kohustusega, mis võib sõltuvalt ettevõtte finantsolukorrast olla
lihtsamini täidetav, kuna erinevalt rahalise tagatise maksmisest ei nõu see kohest suurt rahalist
väljaminekut.
21. Siiski tuleb arvestada, et ka garantii saamine ei ole alati lihtne, eriti kui garantii pakkuja ei ole
valmis pakkuma sellises mahus garantiisid lühikese aja jooksul või kui ettevõtte varad on juba
teiste finantskohustuste tagamiseks koormatud.
22. Suured investeerimisprojektid, nagu kaebajate arendatavad taastuvenergia projektid eeldavad
sageli mitmeid investoreid ja laenuandjaid, kes kaasatakse projektidesse etappide kaupa. Kui
seadusandja kehtestab täiendavaid koormisi, nagu antud juhul, võib see muuta projekti
finantseerimise tingimusi, mis omakorda võib põhjustada investorite või krediidiasutuste suuremat
ettevaatlikkust, eriti kui seadusemuudatus muudab riski-jaotust ootamatult. Sellise kohustuse
5 8 Vt elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (696 SE) seletuskiri, lk 3-4 ja
13. Kättesaadav Riigikogu veebilehel: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/2ad3cffe-
ed19-4c4c-b456-1a77f9bf0ac3/elektrituruseaduse-jateiste-seaduste-muutmise-seadus
6 RKPJKo 02.12.2004, nr 3-4-1-20-04, p 26.
7 RKPJKo 31.01.2012, nr 3-4-1-24-11, p 67.