Taotlus


Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium
[email protected] 17.09.2024 nr 3-9.2/64

Pankrotihaldurite tasumäärade kaasajastamisest

Austatav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Käesolevaga teeme Teile ettepaneku aruteluks pankrotihaldurite tasustamise aluste ja tasumäärade kaasajastamise teemal:
1. muuta pankrotiseaduses sätestatud pankrotihaldurite tasumäärasid ja tasustamise aluseid;
2. tuua halduri tasu ja kulutuste väljamaksmise järjekord ettepoole;
3. ühtlustada justiitsministri 1.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ regulatsiooni pankrotiseadusega selliselt, et määruses sätestatud tasumäärad oleksid samuti esitatud töötasu alammäära kordsena, nagu need on esitatud PankrS § 23 lg 3 ja TsMS § 183 lg 2.

I Ettepanekud PankrS § 23, § 65, § 65¹ ja § 150 muutmiseks

a) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 23 lg 4 ja PankrS § 65 lg 11 viimase lausega:

„Halduri tasu osaline hüvitamine riigi vahenditest ei välista ülejäänud osas tasu väljamõistmist muult isikult.“

b) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 65 lõigetega 21 ja 22:

„(21) Kui pankrotimenetluse kulusid ei ole võimalik katta võlgniku varast, võib neid rahastada võlgniku esindaja, võlausaldaja, võlausaldajate rühmade, halduri või muu füüsilise või juriidilise isiku vahenditest eelnimetatud loetellu kuuluva isiku poolt pankrotihalduriga kirjalikult kokku leppides, kui selline kokkulepe vastab võlausaldajate huvidele ja on määratletud raha kasutamise otstarve vastavalt käesoleva seaduse § 148 või § 150 nimetatule.
(22) Kui vara müüakse või nõutakse tagasi pankrotimenetluses, siis käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud pankrotimenetluse kulude rahastamiseks antud vara on samaväärne massikohustuste või pankrotimenetluse kuludega ja see kuulub tagasimaksmisele makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.“

c) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu, peab kohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral. Esialgset tasu makstakse tööülesannete täitmise ajal mõistlike vaheaegadega. Haldur esitab taotluse tasu maksmiseks ja aruande maksmise aluseks olevate toimingute kohta kohtule ja kohus otsustab tasu maksmise määrusega 30 päeva jooksul taotluse ja aruande saamisest arvates.“

d) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65 lg 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud määras.“

e) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65 lg 51 ja sõnastada see järgmiselt:

„(51) Käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 või 11 nimetatud määrast suurema tasu võib kohus määrata pankrotitoimkonna või selle puudumisel võlausaldajate üldkoosoleku põhjendatud ettepanekul juhul, kui:
1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri märkimisväärse pingutuse või erilise kompetentsuse ülesnäitamisega tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 või 11 nimetatud määra kohaldamine õiglane;
2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi;
21) haldur on jätkanud ettevõtte tegevust või hallanud kinnisasju ja pankrotivara ei ole vastavalt suurenenud;
22) pankrotivarade haldamine või menetlustoimingute tegemine nõuab haldurilt erandlikult palju iseenesest tavapäraste toimingute sooritamist;
3) kohus peab seda põhjendatuks.“

f) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 65 lõikega 52:

„(52) Kohus võib määrata käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 või 11 nimetatud määrast väiksema tasu, kui:
1) tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö tulemuslikkusele või vastutusele;
2) haldur ei ole oma kohustusi täitnud korralikule ja ausale haldurile omase hoolega;
3) oluline osa pankrotivarast oli realiseeritud juba enne pankrotihalduri kinnitamist.“

g) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65¹ lg 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Halduri tasu määr pankrotivaralt suurusega kuni 35 000 eurot on 40% pankrotivarast. Üle 35 000 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu määrad on järgmised:
Pankrotivara suurus
eurodes
Halduri tasu alammäär eurodes
Halduri tasu pankrotivara
suuruse alumist piiri
ületavalt osalt
35 000,01-70 000
14 200
26%
70 000,01-350 000     
23 500
7,5%
350 000,01-700 000     
47 000
4%“

h) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65¹ lg 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„(11) Halduri tasu määr pankrotivaralt, mille suurus ületab 700 000 eurot, on 61 500 eurot, millele lisandub 3,5 % pankrotivarast 700 000 eurot ületavalt osalt.“

i) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 65¹ lõikega 12:

(12) Vara osalt, mis lisandus pankrotivarasse halduri algatatud või menetlusse astutud kohtumenetluste kaudu tagasivõitmisest või tagasinõudmisest, sh nõudest juhtorgani liikme vastu, arvestatakse haldurile täiendavat tasu 10 % tagasi võidetud või nõutud vara väärtusest.“

j) Teeme ettepaneku tunnistada PankrS § 65¹ lõiked 2 ja 3 kehtetuks.

k) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 150 lõike 1 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt:

„6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina või § 65 lg 21 alusel makstud summa;“

l) Teeme ettepaneku täiendada TsMS § 183 lg 2 viimase lausega:

„Kui kohus on võlgniku pankrotti välja kuulutades jätnud usaldusisiku nimetamata füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lg 9 alusel, arvestatakse pankrotihalduri tehtavate toimingute katteks pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni kaks kuutasu alammäära ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku toimingute katteks.“

II Ettepanek PankrS § 146 lg 1 muutmiseks

Teeme ettepaneku muuta PankrS § 146 lg 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:
1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;
2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis;
21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;
22) ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja halduri tasu
3) massikohustused;
4) muud eelpool nimetamata pankrotimenetluse kulud.“

III Ettepanek justiitsministri 1.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-te 1 ja 3 muutmiseks

Teeme ettepaneku muuta justiitsministri 1.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-d 1 ja 3 ja sõnastada need järgmiselt:

„(1) Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on riigieelarvest hüvitatava tasu suuruseks iga poole tunni kohta summa, mis vastab tasu määramise ajal ühele neljateistkümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
(3) Kui ajutine haldur või pankrotihaldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, tsiviilkohtumenetluses või kriminaalkohtumenetluses ja tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu suurus vastava aja ulatuses § 2 lõikes 1 sätestatud tasu suurusest ühe kolmandiku võrra kõrgem.“
Seletuskiri:

I Pankrotihaldurite tasumäärade kaasajastamine

1.1. Üldiselt halduri tasumäärade korrigeerimise vajaduse kohta

Õiguskantsler on juba 2012. aastal1 avaldanud oma seisukoha, et pankrotimenetlus on avalik teenus. Ka maksejõuetusõiguse revisjoni I etapi käigus koostatud analüüsidokumendis nentis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, et „Eestis on halduri tasustamine muutunud loteriiks, mida see ei tohi mingil juhul olla“2 . Oluline on mõista, et pankrotihalduri tegevus ei ole äritegevus, kuivõrd ta esindab avalikku huvi ja peab tagama ühiskonnas õiguskindluse põhimõtte toimimise.

Kui ajutise halduri tasumäärad korrigeeriti 1.02.2021 jõustunud PankrS muudatustega ka sisuliselt, siis PankrS § 651 muudatused olid vaid formaalsed. Sisuliselt ei ole pankrotihaldurite tasumäärad tõusnud alates 2004. aastast. Pankrotihaldurite tasustamise puhul tuleb alati silmas pidada haldurite tasustamise ja tasu kättesaamise/väljamaksmise süsteemi:
1) halduri tasu määrab (peale võlausaldajate ja võlgniku seisukoha küsimist) kohus vastavalt tasu määramise aluseks olevatele asjaoludele ja eeldustele, mis tulenevad pankrotiseadusest, nt arvestades pankrotivara suurust, töömahtu ja aega jm;
2) halduri tasu määratakse üldiselt pankrotimenetluse lõpus – üks pankrotimenetlus kestab minimaalselt 6-8 kuud, mida rohkem vara või vaidlusi, seda kaugemale liigub ka halduri tasu määramise ja saamise aeg.
3) menetluse ajal alates algatamisest kuni lõpetamiseni haldur tasu ei saa (va kui taotletakse esialgset tasu ja kohus selle ka määrab).

Lisame juurde, et kohus võib küll pankrotihaldurile välja mõista märkimisväärses summas tasu, kuid pankrotihaldur saab reaalselt kätte vaid väikese osa sellest või võtab tasu kättesaamine (näiteks kohustatud isikute varatuse tõttu) aega aastaid. Seega menetleb haldur pankrotimenetlust sisuliselt oma vahendite arvelt teadmata aja ning teadmata, kas, millal ja kui palju selle eest raha saab Seetõttu ei pruugi probleemi olemus ilmneda pelgalt seadusesätteid või kohtulahendite resolutiivosi analüüsides.

Leiame, et pankrotihaldurid peavad olema tasustatud piisavalt, et menetlused viidaks läbi kiiresti ja efektiivselt, pankrotihaldur saaks tegeleda enesetäiendamisega, kutse arendamisega ning oleks tagatud pankrotihalduri kutsetegevuse jätkusuutlikkus. Maksejõuetusõiguse revisjoni tulemusel ei pakutud välja kvalitatiivselt uuel tasemel lahendust pankrotihaldurite tasustamiseks, mida toetaks Eestis väljakujunenud menetlusosaliste käitumismuster ja kohtupraktika. Pankrotihalduri tasu on prognoosimatu pigem menetlusosaliste (vaidlused, vara peitmised, andmete esitamata jätmine jms), mitte aga pankrotihalduri tegevusest tulenevalt.

Seoses asjaoluga, et pankrotihaldurite täna reaalselt saadavad tasud ei ole kooskõlas ega vastavuses perioodil 2004-2024 Eestis toimunud keskmise palgamäära kasvu ja inflatsiooniga, on küsitav pankrotihaldurite kutse edaspidine jätkusuutlikkus ning järelkasv. Pankrotihaldurite arv on vähenenud, näiteks 2020. aastal oli 63, nüüd 58 kutsekogu liikmel pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Pankrotihalduri keskmine vanus on tõusnud, näiteks 2022. aastal oli see 52,5, nüüd 52,9 aastat. Pankrotihaldurite motivatsioon on madal, puudub kindlustunne töö eest saadava tasu osas ja võimatu on planeerida halduri büroode tegevust (töötajad, infotehnoloogia jne.). Selleks, et kutsekogusse lisanduks uusi pankrotihaldurina tegutsemise õigusega isikuid, peab menetlusest saadav tasu olema suurem, prognoositavam ja väljamaksmine peab toimuma regulaarselt ja suuremas osas enne pankrotimenetluse lõppemist.

Kui 2012. aastal kuulutati välja vaid 3 füüsilise isiku pankrotti, siis näiteks 2020. aastal oli neid juba 635. 2022. aastast on rakendunud FIMS ning suur osa füüsiliste isikute maksejõuetusasju antakse usaldusisikute menetlusse, mistõttu koormusnäitajad ei ole enam üksühele võrreldavad, kuid kindel on, et maksejõuetusasjade hulk ajas kasvab, mitte ei kahane. Juriidiliste isikute pankrotte on viimastel aastatel välja kuulutatud 100 ja 150 vahel aastas. Suurenenud on nende pankrottide arv, kus vara ei eksisteeri. Tegelik olukord on kujunenud selliseks, kus haldurid teevad enam kui pooltel juhtudel tööd ilma selle eest täielikult või osaliselt tasu saamata. Pankrotihaldurite liikmemaksude aruannetest on näha, et alates 2021. aastast on järsult vähenenud pankrotihalduri tasude summa, mis on saadud menetluse algusega samal aastal ning suureneb kolmandal ja järgneval menetlusaastal saadud tasude summa. See viitab menetluste või tasu sissenõudmise pikenemisele ajas.

Tabel 1: Pankrotihalduri tasude laekumiste jaotus tasu saamise aja järgi:
 
2020
2021
2022
2023
Pankrotimenetlustest laekumised kokku
2 001 445 €
2 126 456 €
2 974 515 €
2 815 480 €
Pankrotiasjade arv, kus oli laekumisi
1 686
1 624
1 296
1 141
Laekumistega pankrotiasjade arv algusega samal aastal
769
628
449
387
… 1 aasta varem
564
622
489
420
… 2 aastat varem
158
167
182
138
… 3 aastat varem
109
91
55
83
Laekumisi pankrotiasjades algusega samal aastal
513 862,50 €
523 069,25 €
443 503,72 €
437 654,67 €
… 1 aasta varem
452 047,32 €
665 603,81 €
922 733,24 €
695 777,12 €
… 2 aastat varem
289 296,53 €
393 013,55 €
670 171,80 €
730 174,64 €
… 3 aastat varem
414 942,39 €
208 405,73 €
110 958,21 €
264 744,55 €

Et PankrS § 651 lg-te 1 ja 11 muudatusettepaneku mõju oleks paremini mõistetav, esitame alloleva võrdlustabeli.

Tabel 2: Koja ettepaneku ja kehtivate tasumäärade võrdlus:
Pankrotivara
Kehtiv PankrS § 651
Koja ettepanek
Muutus võrreldes

alammäär
ülemmäär

alammääraga
ülemmääraga
5000
1200
2120
2000
+66,7 %
-5,6 %
10000
2587
3877
4000
+54,6 %
+3,1 %
25000
4715
6326
10000
+112,1 %
+58,0 %
50000
7843
9779
18100
+130,8 %
+85,1 %
100000
12572
14914
25750
+104,8 %
+72,7 %
320000
22988
26655
42250
+83,8 %
+58,5 %
700000
32284
42000
61000
+88,9 %
+45,2 %
1000000
35284
60000
72000
+104,1 %
+20,0 %
1500000
40284
90000
89500
+122,2 %
-0,6 %

Viitame PankrS § 65 lg-le 113, mille alusel võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Käesoleva aasta alampalga määra arvestades võiks PankrS § 65 lg 113 järgi olla pankrotihalduri toimingutasuks maksimaalselt 2460 eurot. Seega aitaks Koja ettepanek tasumäärade ja arvestamise aluste muutmiseks kaasa juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute pankrotimenetluste tasustamise võrdsustamisele vähema varaga pankrotimenetlustes. Näiteks Austrias3 on pankrotihalduri miinimumtasu 3000 eurot, Saksamaa Liitvabariigis4 sõltuvalt võlausaldajate arvust menetluses alates 1400 eurost. Soomes5 on lühikese pankrotimenetluse (raugev või avaliku menetluse alla minev pankrotimenetlus) lähtetase 1500-2500 eurot ja täiemahulise pankrotimenetluse esimeses etapis (pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotivarade nimekirja valmimiseni kestev periood) 3200-4000 eurot ja teises etapis (pankrotivarade nimekirja valmimisele järgnev periood) 5400-6400 eurot.

Peame õigeks, et senise halduri tasude alam- ja ülemmäära asemel rakenduks vaid konkreetne tasumäär, kuna kohtupraktikas on üldiselt võetud seisukoht, et alammäärast suurema tasu saamine peab olema põhjalikult motiveeritud. Ka kohtutäituri seaduse seletuskirjas, millega PankrS § 651 esmane sätestus 2010. aastal jõustus, on märgitud: „Tasu arvestamise aluste puhul on vähendatud tasumäärade ülemmäära kohaldamise aluseid andes kohtule selles küsimuses suurema pädevuse otsustamaks, millistel juhtudel on ülemmäära kohaldamine põhjendatud.“ Kuna valdavalt rakendatakse niikuinii vaid üht konkreetset tasumäära, on kõnealune ettepanek kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.

Kehtivas seaduses on lisaks tasu alam- ja ülemmäärale antud kohtule võimalus määrata haldurile ka alammäärast allapoole jäävat tasu. Peame vajalikuks, et kehtiva määraga võrreldes suurema või väiksema tasu määramise võimalus säiliks. Analüüsides mitme välisriigi õigusnorme võib märgata, et õigusaktides on tasu vähendamise alused esitatud kaunis konkreetselt, ent PankrS § 65 lg 5 väga üldiselt ja § 65 lg-s 8 seonduvalt põhjendamatult tehtud kulude tasaarvestamisega. Välisriikide õigusaktides on esitatud täiendavaid aluseid ning peame vajalikuks analoogiliselt täpsustada ka Eesti pankrotiseadust. Juhuks, kui pankrotimenetlus on tavapärasest oluliselt keerulisem, töömahukam või tulemuslikum, võiks olla võlausaldajatel võimalus väljendada soovi määrata haldurile seadusega sätestatud määrast suurema tasu.

Lisame juurde, et eelkõige puudutaks tasumäärade tõus neid pankrotimenetlusi, kus on vara enam kui 6400 eurot. Varatute menetluste tasu, mida tasustatakse PankrS § 23 lg 1-3 alusel, on maksejõuetusõiguse revisjoni käigus suurendatud ning seda käesolev ettepanek ei käsitle.

1.2. Ajalooline ülevaade halduri tasumäärade ja süsteemi kujunemisest

Pankrotihalduri tasu määratakse valdavalt vastavalt halduri tasu tabelile, mis on seotud pankrotivara rahalise mahuga. Pankrs § 651 sätestatud tasumäärad on olemuslikult püsinud muutumatuna alates 2004. aastast. Nagu järgnevast selgitusest nähtub, on 2004. aastal kehtestatud tasude reaalväärtus vähenenud ka ilma vahepealset inflatsiooni ja suurenenud elukallidust arvestamata.

Pankrotiseaduse jõustumisel 01.01.2004 kehtestati tasu tabel justiitsministri määrusega „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord.“ Määrust muudeti mitmeid kordi, kuid läbivalt kehtis määrusega kehtestatud tasu tabel (§ 4). Samuti kehtis läbivalt halduri tasu maksustamise põhimõtet reguleeriv säte. Selle määruse § 6 kohaselt maksustati halduri tasu nagu juriidilisest isiku kontrollorgani liikme tasu. St, kui haldurile määrati tasu vastavalt tasutabelile, siis tasu väljamaksja (kas võlgnik või riigi menetlusabi korral riik) tasus väljamakstud tasult lisaks määratud tasule ka sotsiaalmaksu Seega, kui haldurile määrati tasu 1000 eurot, siis halduri brutotasu ka oli 1000 eurot. Määrus kehtis kuni 31.12.2009. Analüüsi tulemusel otsustati tasude regulatsioon viia seadusesse, kuna õigusteadlaste seisukoht oli, et tasud peaks olema reguleeritud seaduse tasemel. Kehtinud määruse § 4, tasu tabel, kanti samades summades üle (PankrS §651). Seadusesse jäeti üle kandmata määruse § 6. Põhjenduseks toodi, et kohtupraktika oli käsitlenud halduri tasu nagu juriidilise isiku organi liikme tasu, st brutotasule oli kogu aeg lisandunud sotsiaalmaks ja puudus vajadus üle reguleerimiseks.

2014. aastal tekkis teistsugune kohtupraktika, osad kohtud hakkasid määrama tasu põhimõttega, et sotsiaalmaks sisaldub määratavas tasus. Seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks reguleeriti 2014. aastal maksustamine seaduses, kuid paraku otsustati, et sotsiaalmaks (33%) peaks olema tabeli järgi määratud halduri tasu sees. Tasu määrad jäeti muutmata, kuna oli plaan viia läbi maksejõuetusõiguse revisjon ja halduri tasu vastav tõusmine pidi lahendatama revisjoni käigus. Seega hoolimata sellest, et tabelijärgsed tasud jäeti samaks, vähenes halduri tegelik tasu 2014. aastal umbes 25%. Kui haldurile määrati tasu 1000 eurot, siis halduri tegelikuks brutotasuks sai 751,88 eurot.

Maksejõuetusõiguse revisjoni käigus 2020-2021 otsustati, et tabeli järgi määratud halduri tasu peaks sisaldama ka halduri bürookulusid (mis varasemalt määrati eraldi pankrotimenetluse kuludena). Seetõttu suurendati halduri tasu määrasid umbes 21 %. Ka eelnõu seletuskirja lk 102 on üheselt kirjeldatud, et eelnõuga kavandatud tasu tabeli muutmine on seotud sellega, et tulevikus sisalduvad halduri tegevusega seonduvad kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud halduri tabeli järgses tasus. Seega ei tõstetud ka maksejõuetuse revisjoni käigus halduri tegelikku tasu. Tänaseks on alampalk võrreldes 2004. aastaga suurenenud 5,2 korda ja keskmine palk 3,7 korda.

Tabelis 3 on kajastatud pankrotihalduritele määratud tasu ja alampalga suhe perioodil 2004-2024, mis näitab pankrotihaldurite tasu vähenemist võrreldes alampalga suhteliselt kiire kasvuga nimetatud perioodil.

Tabel 3. Pankrotihalduritele määratud tasu ja alampalga suhe perioodil 2004-2024



 
Võrdlus alampalgaga

Määratud tasu vastavalt tasu tabelile
sh sotsiaal-maks
Arvestuslik brutotasu
Alampalk
Tasu suurus võrreldes alampalgaga (2004=100%)
Määratud tasu 2004
1000
0,00
1000,00
158
100,00
Määratud tasu 2007
1000
0,00
1000,00
230
68,70
Määratud tasu 2009
1000
0,00
1000,00
278
56,83
Määratud tasu 2012
1000
0,00
1000,00
290
54,48
Määratud tasu 2014
1000
0,00
1000,00
355
44,51
Määratud tasu 2015
1000
248,12
751,88
390
30,46
Määratud tasu 2020
1000
248,12
751,88
584
20,34
Määratud tasu 2024
1000
248,12
751,88
820
19,27

Tabelis 3 toodud andmed näitavad, et kui 2004. aastal pankrotihaldurile tasuks määratud 1000 euro ja toonase alampalga suhe lugeda võrdseks 100 %-ga, siis nüüd on pankrotihaldurile samadel alustel tasuks välja mõistetud 1000 euro ja nüüdse alampalga suhe vaid 19,27 % ehk 4 korda madalam.

Tabelis 4 esitatud kutsekogu liikmete liikmemaksu aruannete koond näitab, et pankrotihaldurid teenivad ühe pankrotimenetluse kohta aastate lõikes järjest vähem.

Tabel 4: Kutsekogu liikmete liikmemaksu aruannete koondandmed
 
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
Laekumised pankrotimenetlustes kokku (tuh. eurod)
1 766
2 154
2 186
1 575
2 160
1 897
1 798
1 641
1 437
2 001
Pankrotiasjade arv, kus oli laekumisi
845
844
1 034
1059
1074
1205
1216
1 290
1 438
1 652
Keskmine laekumine ühe pankrotimenetluse kohta (eurod)
2 090
2 552
2 114
1 488
2 011
1 574
1 479
1 272
999
1 211
 
2021
2022
2023







Laekumised pankrotimenetlustes kokku (tuh. eurod)
2 126
2 974
2 815







Pankrotiasjade arv, kus oli laekumisi
1 624
1 296
1 141







Keskmine laekumine ühe pankrotimenetluse kohta (eurod)
1 309
2 295
2 468








Tabelis 4 toodud andmed näitavad, et kui eelmise kümnendi alul teenis pankrotihaldur ühe pankrotimenetluse pealt keskmiselt üle 2000 euro, siis kümnendivahetusel 1200 eurot. Nüüd on keskmine tasu jõudnud taas kümne aasta tagusele nominaalsele tasemele. Kui jätta iga aasta arvestusest välja kolm kõige suurema laekumisega pankrotiasja, siis on näha, et keskmine laekumine on ühe pankrotimenetluse kohta olnud viimastel aastatel üldisest keskmisest viiendiku kuni kolmandiku võrra madalam.

Joonis 1: Pankrotihalduri saadud keskmine laekumine ühe pankrotimenetluse kohta aastate lõikes


Pankrotimenetluste arv on viimastel aastatel suurenenud, mistõttu on äärmiselt oluline tagada piisaval hulgal tööjõudu menetluste kiireks ja efektiivseks läbiviimiseks. Tabelis 5 on esitatud kohtute andmed pankrotimääruste kohta aastatel 2015-2023.

Tabel 5. Pankrottide väljakuulutamine, pankrotimenetluste raugemine või muul põhjusel lõppemine 2015-2023
 
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
Füüsilised isikud
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1.Pankroti väljakuulutamine
263
375
290
331
518
635
555
363
131
2. Pankrotimenetluse raugemine
(§ 29 lg 1 ja § 158)
69
103
62
73
104
119
126
131
131
3. Lõpetatud muul seadusest tuleneval alusel
19
29
22
23
69
81
65
48
43
Juriidilised isikud
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1.Pankroti väljakuulutamine
90
104
69
41
139
150
103
100
140
2. Pankrotimenetluse raugemine
(§ 29 lg 1 ja § 158)
150
173
100
63
132
188
160
115
109
3. Lõpetatud muul seadusest tuleneval alusel
18
31
12
28
72
80
104
86
108

Tabelis 5 toodud andmed näitavad, et 2023. aasta kuulutati juriidilisi isikuid pankrotis olevaks 40% enam kui 2022. aastal. Füüsilistele isikutele kuulutatakse alates 2022. aasta II poolest alanud menetlustes pankroti välja FIMSi alusel ning need andmed esitatud tabelis ei kajastu.

Nagu eespool märgitud, on pankrotihaldurite sissetulekud pankrotihalduri tasudena vähenenud viimase kümne aasta arvestuses reaalväärtuses ilma elukalliduse tõusu arvestamata 2 korda, võrreldes 2004. aastaga veelgi enam. Kui lisada juurde, et alampalk on viimase kümne aastaga tõusnud 2,3 korda, keskmine brutopalk 1,9 korda (Statistikaameti andmetel 949 eurolt 2013. aastal 1832 eurole 2023. aastal) ja 2004. aastaga võrreldes veelgi enam, siis oleks õiglane, kui PankrS § 651 sätestatud tasumäärasid tõstetakse vähemalt 3 korda.

1.3. Välisriikide õiguspraktikast

Ettepanekute sõnastamisel on eeskujuks võetud mitmeid välisriikide õigusakte. PankrS § 651 lg 1 sätestatud tasumäära sõnastamisel, aga ka lõike 5 sõnastusettepaneku tegemisel on võetud malli Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määrusest6. Määrus sätestab ka haldurile määratava miinimumtasu (näiteks pankrotivara vähesuse korral) ning konkreetsed alused, millal peaks pankrotihaldur saama tavapärasest suurema ja millal väiksema tasu.

Läti pankrotiseadus7 võimaldab kaasata menetluskulude katmisesse vahendeid ka deposiidi väliselt, nö laenuna. Samuti annab Läti pankrotiseadus haldurile võimaluse leppida võlausaldajate koosoleku või muu maksejõuetusmenetluse kulude rahastajaga kokku ka muus tasu suuruses ja selle katmise korras.

Soomes on pankrotiõiguse nõuandeorgan andnud välja pankrotihalduri tasu käsitleva soovituse8, milles käsitletakse pankrotivarade haldamise tasusid puudutavat seadusandlust, tavapäraseid pankrotihalduri ülesandeid ja tema tasu määramise aluseid. Peale selle käsitletakse soovituses tavapärastest ülesannetest erinevate toimingute eraldi tasustamist ja pankrotivarade haldamise tasusid võlgniku äritegevuse jätkumise ning pandivara müümise korral. Soovituses käsitletakse lisaks tasu kinnitamist ja välja maksmist.

1.4. Selgitused Koja ettepanekutele

a) Ettepanek PankrS § 23 lg 4 ja § 65 lg 11 täiendamiseks viimase lausega

Pankrotihaldurite praktikas on aeg-ajalt esinenud olukordi, kus ei ole selge, et halduri tasu, millist osa riigi vahenditest ei hüvitata, on halduril õigus sisse nõuda muult isikult. Kuna ka kehtiv õigusnorm ei anna ühest sõnastust, et halduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korral ei tähenda see, et halduri tasu õigus sellega piirdubki, siis on ettepanek nii ajutise halduri kui ka füüsiliste isikute pankrotimenetlustes pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise alussätteid vastavalt täiendada.

b) Ettepanek PankrS § 65 täiendamiseks lõigetega 21 ja 22

Ettepaneku sisuks on anda haldurile võimalus rahastada pankrotimenetluse kulude katmist lisaks kohtulikule deposiidile ka otsekokkuleppel võlgniku esindaja, võlausaldaja, võlausaldajate rühmade või muu isikuga, aga ka halduri enda vahenditest. Maksejõuetuse teenistuse juhataja on juhtinud Koja kutsekogu juhatuse tähelepanu juhtumitele, kus tema hinnangul on pankrotihaldur sõlminud võlausaldajaga ebaõigesti laenulepingu menetluskulude finantseerimiseks väljaspool kohtulikku deposiiti. Deposiiti maksmise taotlemine kohtu kaudu ei pruugi aga alati olla menetluslikult otstarbekas, näiteks lühiajaliste arvelduskrediitide vajadusel vms. Samuti võib kohtunik olla haige või pikalt puhkusel, mistõttu võib deposiiti makstud raha väljamaksmine viibida ning tekitada sellega menetluslikke probleeme. Massikohustuste finantseerimist ei saa aga pidurdada, kuna sellest võib sündida suurem kahju. Samuti on käibel ka tõlgendust, mille kohaselt on kohtulikku deposiiti raha taotlemine lubatav vaid raugemisohu korral, mitte aga vara olemasolul. Vara olemasolu üksi ei ole aga võrdsustatav piisavas ulatuses käibevahenditega. Võõrvahendite kaasamine peab olema dokumenteeritud ning määratletud ka vahendite kasutamise otstarve vastavalt PankrS § 148 või § 150 nimetatud kululiikidele. Mõistlik on deposiidiväliselt massikohustuste või menetluskulude rahastamiseks makstud raha võrdsustada olemuslikult deposiiti tehtud maksega ning rakendada raha tagastamisel samu reegleid. Analoogilised sätted on kehtestatud näiteks Läti pankrotiseaduse9 § 168 lg-s 2 ja 3.

c) Ettepanek PankrS § 65 lg 3 muutmiseks

Ettepaneku kohaselt jäetakse sättest välja lause „Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest.“ Selle asemele pakume lause „Esialgset tasu makstakse tööülesannete täitmise ajal mõistlike vaheaegadega.“ Samuti teeme ettepaneku, et lisaks tasu väljamaksmise taotlusele peab haldur esitama kohtule ka aruande maksmise aluseks olevate toimingute kohta. Ettepanek on ajendatud eelkirjeldatud vajadusest stimuleerida uusi kvalifitseeritud isikuid sisenema pankrotihalduri kutsesse. Praegune esialgse tasu ja lõppmakse süsteem ei ole vastavuses reaalsete vajadustega pankrotihalduri tegevuse finantseerimisel. Mõttekam on sätestada, et haldurile makstakse tasu menetluse kestel mitmel korral mõistlike vaheaegadega. Analoogilise soovituse on andnud Soome võlausaldajatele pankrotihalduri tasustamise korraldamisel Soome pankrotiõiguse nõuandeorgan on soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“10 punktis 2. Siinkohal on oluline ka märkida, et Soomes antud vastava soovituse aluseks on Soome pankrotiseaduse 8. peatüki § 7, mille kohaselt on Soome pankrotihalduril õigus saada oma töö eest õiglast tasu. Eesti pankrotiseaduses kasutatakse terminit „õiglane tasu“ vaid § 65 lg 51 punktis 1 kontekstis, et alammäära kohaldamine halduri tasu määramisel annab ebaõiglaselt väikse tasu. Sellest järeldub, et ka Eesti pankrotiseaduse kohaselt peab haldur saama õiglast tasu. Peame vajalikuks rõhutada, et lisaks tasu suurusele peab olema tagatud ka tasu väljamaksete õiglane korraldus. Arvestades menetluste aastatepikkust kestust tingib tasude harv väljamaksmine olukorra, kus kutsesse sisenejal peab olema suur isiklik ressurss või muu tuluallikas, mille arvel ennast menetluse kestel ülal pidada või tuleb end alternatiivselt menetlustega üle koormata, et tekitada endale optimaalne igakuine sissetulek. Selline olukord ei motiveeri näiteks vandeadvokaate töötama pankrotihaldurina, kuna vandeadvokaadi tasustamine on oluliselt stabiilsem ja töömahuga paremini vastavuses. Kuigi Soomes määravad pankrotihalduri tasustamise täpsemad alused võlausaldajad, ent Eestis kohus, peame siiski vajalikuks, et haldur esitab tasu mitmes osas perioodiliselt väljamaksmisel kohtule aruande perioodi jooksul tehtud toimingute kohta. See aruanne annaks kohtule võimaluse hinnata ka menetluse kulgu ja tulemuslikkust.

d) Ettepanek PankrS § 65 lg 5 muutmiseks

Ettepanek on esitatud kaasnevalt PankrS § 651 lg-te 2 ja 3 kehtetuks tunnistamise ettepanekuga.

e) Ettepanek PankrS § 65 lg 51 muutmiseks

Ettepaneku sisuks on täiendada loetelu alustest, millisel juhul on võimalik kohtul otsustada halduri tasu kehtivat määra ületavalt.

Punktis 1 on täpsustatud, et halduri tegevus pankrotivara suurendamisel või tagasivõitmisel peab olema seotud halduri märkimisväärse pingutuse või erilise kompetentsuse ülesnäitamisega. Ettepanek on seotud praegusest alam- ja ülemmäära süsteemist loobumise ettepanekuga (ettepanek PankrS § 651 lg 2 muutmiseks) ning sätte konkretiseerimisel on eeskujuks võetud Soome pankrotiõiguse nõuandeorgan on soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“11 punktis 4 sätestatu.

Täiendusettepanekutena lisatav punkt 21 on sõnastatud Saksamaa LV maksejõuetuse tuvastamise määruse12 § 3 ja punkt 22 Soome pankrotiõiguse nõuandeorgani soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“13 punkti 4 eeskujul. Ettepaneku mõtteks on anda võlausaldajatele täpsemad suunised, millal on põhjendatud taotleda pankrotihaldurile tavapärasest määrast suurema tasu.

Koja ettepanek on, et tavamääras määrab haldurile tasu kohus, ent võlausaldajad võivad taotleda kohtult halduri tasu suurendamist kas pankrotitoimkonna või selle puudumisel võlausaldajate üldkoosoleku kaudu. Pankrotimenetlus on PankrS § 2 kohaselt suunatud võlausaldajate nõuete rahuldamisele võlgniku vara arvel. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab halduri tasustamise alammäära ületavas osas kohus. Koja ettepanek on, et initsiatiiv selleks saaks alguse võlausaldajatelt, mis annab kohtule ühtlasi ka signaali, et võlausaldajad on nõus tasutama haldurit pankrotivara arvel seadusega määratust suuremas ulatuses. Praktikas on olnud ka juhtumeid, kus võlausaldaja soovib haldurit tasustada kehtivatest ülemmäärast suuremas ulatuses, kuid sellist võimalust PankrS ette ei näe. Koja ettepanek on loobuda halduri tasustamise ülemmäärast üldse.

f) Ettepanek PankrS § 65 täiendamiseks lg 52

Ettepaneku sisuks on sätestada seaduses loetelu alustest, millisel juhul on võimalik kohtul otsustada halduri tasu suuruse allapoole kehtivat määra. PankrS § 65 lg 5 sätestab üldise alusena, et kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Koda teeb ettepaneku asendada sättes sõna „maht“ sõnaga „tulemuslikkus“. Loetelu muutmisel on võetud eeskujuks mitmete välisriikide õigusnormid. Soome pankrotiõiguse nõuandeorgani antud soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“14 punktis 4 on selgitatud: „Pankrotihalduri tasu võib õiglaselt hinnates jääda keskmisest madalamaks, kui pankrotimenetlus on olnud ebatõhus, pankrotivarasid ei ole hallatud heade tavade kohaselt, tasu määramise alused on pankrotihalduri oskuste ja võimete suhtes liiga kõrged või kui tasu ei vasta üldisele tasemele suuruselt, vastutuselt ja töömahult samalaadsete pankrotimenetlustega võrreldes. Pankrotimenetlus on ebatõhus näiteks juhul, kui pankrotihaldur teeb ise asjatult rutiinseid toiminguid, toimingud tekitavad saadava kasu suhtes asjatult suuri kulusid või kui pankrotihaldur teeb tarbetuid või kattuvaid toiminguid. Pankrotihalduri tasu mõjutava asjaoluna võidakse arvestada seda, kui tõhusalt ja ökonoomselt on pankrotihaldur ostnud sisse pankrotimenetlusega seotud teenuseid. Kui teenuste sisseostmine on tekitanud pankrotivaradele lisakulusid, võidakse tasu vähendada.“ Analoogiliselt sätestab ka Läti pankrotiseaduse15 § 170 lg 2 p 1, et pankrotimenetluses sisseostetavate teenuste maksumus ei tohi ületada analoogiliste teenuste tavapärast maksumust. Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määruse16 § 3 lg 2 sätestab pankrotihalduri tavamäärast madalamalt tasustamise alustena:
a) ajutine pankrotihaldur oli menetluses aktiivne,
b) mass oli juba suures osas ära kasutatud, kui haldur ameti üle võttis,
c) maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt või halduri ametikoht lõpeb ennetähtaegselt,
d) mass oli suur ja pankrotivõlgniku ärijuhtimiseks esitakse haldurile madalaid nõudmisi,
e) võlgniku varaline olukord on juhitav ja võlausaldajate arv või kohustuste suurus on väike või
f) võlgnik on kaasatud kooskõlastusmenetlusse, mille käigus on maksejõuetusseadustiku § 269e kohaselt määratud menetluse koordinaator.

Koda on seisukohal, et halduri töömaht (st töötundide hulk) üksi ei ole ega tohi olla halduri tasu määramise aluseks. Halduri tööülesandeks on PankrS § 55 l 1 kohaselt tagada kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Toimingute efektiivne korraldamine võib tagada pankrotimenetluse hea tulemuse, st pankrotivara suurenemise. Samas, kui võlausaldajate arv on tagasihoidlik, on kohtupraktikas esinenud lahendeid, mille kohaselt on halduri töömaht olnud seetõttu väike.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja on juhtinud kutsekogu juhatuse tähelepanu kinnitatud lõpparuandega pankrotimenetlustele, kus haldur on mahuliselt märkimisväärse osa menetlustoimingutest hankinud väliselt teenusepartnerilt, kuid kohus on haldurile määranud tasu miinimummääras, ei ole menetlus olnud tulemuslik või ei ole täidetud halduri toimiku pidamise, dokumentide vormistamise või menetlusosalistele teabe andmise nõudeid. Kehtiv õigus otseselt taolisi aluseid tasu alandamiseks ei sätesta. Peame otstarbekaks, et kohtul oleks senisest täpsem loetelu alustest, millisel juhul on võimalik halduri tasu määrata tavamäärast väiksemana.

g) Ettepanek PankrS § 651 lg 1 muutmiseks

Ettepaneku sisuks on pankrotivara arvel makstava halduri tasu määra tõstmine. Määrade tõstmine on vajalik ühelt poolt seonduvalt ettepanekuga minna praeguselt alam- ja ülemmäära süsteemilt üle ühe määra alusel tasustamisele ning teiselt poolt vajadusega suurendada halduritele makstavaid tasusid. Ettepaneku sisustamisel on võetud eeskujuks Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määruse17 § 2 lg-s 1 sätestatud määrad. Erinevalt Eestist, kus halduri üldised kulud on tasumäära sees, on Saksamaa LV-s võimalik halduril taotleda kulude katmist täiendavalt kuni 30 % ulatuses tavatasust. Seega on esitatud ettepaneku alusel makstavad tasud Saksamaa LV-ga võrreldes madalamad, kuna üldisi kulusid eraldi ei hüvitata. Halduri tasude tõstmise vajadust on põhjalikult analüüsitud eespool.

h) Ettepanek PankrS § 651 lg 11 muutmiseks

Ettepaneku sisuks on muuta sätet kaasnevalt PankrS § 651 lg 1 muutmise ettepanekuga. Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määruse18 § 2 lg 1 eristab tasumäärades vahemikke 700 000-35 000 000, 35 000 000-70 000 000, 70 000 000-350 000 000, 350 000 000-700 000 000 eurot ja seda ületava, Soome pankrotiõiguse nõuandeorgani antud soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“19 punkt 4 vahemikke 800 000-5 000 000, 5 000 000-10 000 000, 10 000 000-20 000 000, 20 000 000-40 000 000, 40 000 000-80 000 000 eurot ja seda ületava, Läti pankrotiseaduse20 § 169 lg 3 vahemikke 711 435-1 422 871 eurot ja seda ületava, kuid Eesti juriidiliste isikute vara ja pankrotiasjades üldiselt realiseeritava pankrotivara mahtu arvestades ei ole 700 000 eurot ületavas osas edasine grupeerimine otstarbekas.

i) Ettepanek PankrS § 651 täiendamiseks lg-ga 12

Ettepaneku sisuks on stimuleerida pankrotihaldurit julgemalt tegutsema tagasivõidetava vara leidmiseks ja tagasivõitmise saavutamiseks või vara tagasinõudmisest. PankrS § 65 lg 2 alusel arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldurite hinnangul peaks tasustamisel eraldi arvesse võtma, kui pankrotivara suurendati tagasivõitmise või tagasinõudmise kaudu, sest erinevalt pankrotivara müügist on tagasivõitmine ja -nõudmine intensiivsemat tööd ja suuremat vastutust nõudev (näiteks hagi rahuldamata jätmisega kaasneb menetluskulude tasumise kohustus).

j) Ettepanek PankrS § 651 lg-te 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks

Ettepaneku sisuks on minna praeguselt alam- ja ülemmäära süsteemilt üle ühe määra alusel tasustamisele.

k) Ettepanek PankrS § 150 lõike 1 punkti 6 muutmiseks

Ettepanek on esitatud kaasnevalt ettepanekuga PankrS § 65 täiendamiseks lõigetega 21 ja 22.

l) Ettepanek TsMS § 183 lg 2 täiendamiseks

Praktikas on üles kerkinud küsimus, et kui füüsilise isiku pankrot on välja kuulutatud ilma eelnevalt usaldusisikut määramata FIMS § 15 lg 9 alusel, siis peab pankrotihaldur tegema ära ka selle töö, mis tavapärasel juhul oleks olnud maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku ülesandeks. Kehtiva õiguse kohaselt halduri tasu aga selle võrra riigi vahenditest makstava menetlusabi võrra ei suurendata. Koda on seisukohal, et halduri tasu olema selle võrra suurem, mis muidu oleks läinud usaldusisiku tasustamiseks maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamiseks.

II Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed - ettepanek PankrS § 146 lg 1 muutmiseks

Kehtiva PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed seaduses sätestatud järjekorras ning pankrotihaldur saab oma tasu peale masskohustuste täitmist. Teeme ettepaneku muuta PankrS § 146 lõikes 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda nii, et peale elatise väljamakset ja pärandvara kulusid tasutakse pankrotivarast või deposiidist ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja halduri tasu. Nimetatud muudatusettepaneku tegemisel on lähtutud Saksa õigusest, kus pankrotihalduri tasu on tegevustasu, st avaliku teenuse osutamine, mitte aga edukustasu, nagu Eestis kehtiva PankrS järgi on tõlgendama hakatud. Kehtiva seaduse alusel sõltub halduri tasu tema tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud raha suurusest. Samas tuleb pankrotihalduril pankrotimenetlus läbi viia ka siis, kui raha pankrotivarasse juurde ei laeku ja haldur peab saama seaduses ettenähtud tasu.

III Riigi vahenditest hüvitava tasu osa määrade ühtlustamine seaduses sätestatuga - ettepanek justiitsministri 1.02.2021 määruse nr 2 § 2 muutmiseks

Justiitsministri 1.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 sätestab pankrotihalduri tasuna 33 eurot poole tunni kohta. Leiame, et määrus peab olema kooskõlas seaduse sätetega ja seaduse mõttega laiemalt ning tunnitasu suurus peab olema ajas muutuv, mitte fikseeritud suurus. Kuigi PankrS ei sätesta ajutise halduri ega pankrotihalduri tunnitasu alammäära, peavad määrusega kehtestatavad määrad olema kavandatud selliselt, et pankrotihalduri töö saaks piisavalt tasustatud arvestades tasustamisele kuuluvate töötundide hulka ja töötundide hulk olema vastavuses riigi vahenditest hüvitamisele kuuluvate menetlustoimingute tavapärase kestusega. Määruses kavandatud tasu määr on liiga madal ning ei ole kooskõlas Justiitsministeeriumi enda poolt tellitud mõjuanalüüsiga ja on palju väiksem seadusandja poolt mõistlikuks peetud tasumäärast. Tasu peab ka reaalselt katma halduri tegevusega seotud kulud ning suuruse määramiselt tuleb arvestada ka halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

PankrS § 65 lg 113 võimaldab pankrotihalduril menetlust läbi viia ka ilma tööaja arvestust pidamata. PankrS § 23 lg 4 sätestab riigi vahenditest hüvitada lubatava ajutise halduri tasu ja kulutuste ülempiirina tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordse alammäära (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Leiame, et justiitsministril ei ole põhjust kehtestada pooltunnihinnet.

Liiati tekib küsimus, et kui kohus mõistab pankrotihaldurile välja tunnitasuna viiendiku töötasu alammäärast (hetkel 164 eurot), aga riik tasub 66 eurot tunnist, ja võlgnik on varatu, siis kes kompenseerib puudujääva osa? Leiame, et pankrotihalduri töötunni hind ei saa sõltuda tasu maksja isikust. PankrS sätestab tasumäärade ülemmäärad viitega töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsele alammäärale. Kuna see määr on ajas muutuv, peavad olema ajas vastavalt muutuvad ka kõnealuse määruse §-ga 2 kehtestatud tasumäärad.

Teeme ettepaneku muuta määruse § 2 lg 3 ja asendada sõna „täitemenetluses“ sõnadega „tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses“ ning tõsta tasumäär vähemalt samale tasemele, mis on sätestatud § 2 lg-s 2. Reeglina on täitemenetlused pankrotimenetluse ajal kas peatatud või lõppenud ning isegi, kui kohtu otsusel peaks mõni täitemenetlus ka jätkuma, siis ei ole selles osalemine pankrotihalduri tööd oluliselt intensiivsemaks muutev. Küll aga on oluliselt intensiivsem osalemine kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses, kus pankrotihaldur peab aktiivselt seisma pankrotivara säilimise eest. Ka Riigikohus on 27.12.2013 lahendis 3-1-1-136-13 sedastanud, „et osalemine kriminaalmenetluses just süüdistatava seadusliku esindajana aitab eelduslikult tagada nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvide parema kaitse“ (p. 11). Analoogiliselt peab pankrotihaldur intensiivsemalt ja kvaliteetselt töötama näiteks vara tagasivõitmise hagimenetlustes tsiviilkohtus.

Me ei pea põhjendatuks seada ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ning kulutuste hüvitamise määrad valikuliselt vastavusse tsiviilkohtumenetluses antava riigi õigusabi tasustamisega advokaadile. Riigi õigusabi loogika on hoopis teistsugune ning seda pole võimalik pankrotihalduri tasustamisel kasutada. Näiteks riigi õigusabi tasumäärale lisanduvad advokaadi sõidu- ja majutuskulud, aga pankrotihaldurile makstavasse tasusse on need kulud juba sisse arvestatud. Seega peaksid halduri tasumäärad olema advokaadi omast vähemalt 21 % kõrgemad. Lisaks antakse riigi õigusabi vaid abi vajavale isikule tema taotluse alusel. Ajutine pankrotihaldur ja pankrotihaldur ei osuta pankrotivõlgnikule teenust, vaid ta täidab talle riigi poolt antud ülesandeid. Lisamata ei saa jätta ka üldteada asjaolu, et riigi õigusabi tasumäärad on oluliselt madalamad, kui advokaatide üldised turuhinnal põhinevad tasumäärad, mistõttu need hinnad on ebamõistlikult madalad ega motiveeri paljusid advokaate riigi õigusabiga tegelema (kuigi advokaatidele hüvitatakse lisaks veel kulud).

Riigieelarvest õigusabina hüvitatav tasu peab olema muutumatult teisendatav töötundideks ehk määrusest peaks olema arusaadav, mitu töötundi pankrotihalduri tööd hüvitatakse varatu pankrotimenetluse korral riigi vahenditest. Ettepanek on sätestada määruses, et riigi vahenditest hüvitatakse ajutisele haldurile esimesed seitse töötundi, mis on arvestuslikult kaetud ühe kuupalga alammääraga, ja pankrotihaldurile esimesed neliteist töötundi, mis on arvestuslikult kaetud kahe kuupalga alammääraga, ning tunnitasu arvestuses arvestatakse §-s 2 sätestatud erisustega. Lisatunnid tuleb hüvitada muudest seaduses sätestatud vahenditest.


Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/
Maarja Roht
Kutsekogu juhatuse esimees

Jaan Lõõnik, 6464619, [email protected]


Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium
[email protected] 17.09.2024 nr 3-9.2/64

Pankrotihaldurite tasumäärade kaasajastamisest

Austatav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Käesolevaga teeme Teile ettepaneku aruteluks pankrotihaldurite tasustamise aluste ja tasumäärade kaasajastamise teemal:
1. muuta pankrotiseaduses sätestatud pankrotihaldurite tasumäärasid ja tasustamise aluseid;
2. tuua halduri tasu ja kulutuste väljamaksmise järjekord ettepoole;
3. ühtlustada justiitsministri 1.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ regulatsiooni pankrotiseadusega selliselt, et määruses sätestatud tasumäärad oleksid samuti esitatud töötasu alammäära kordsena, nagu need on esitatud PankrS § 23 lg 3 ja TsMS § 183 lg 2.

I Ettepanekud PankrS § 23, § 65, § 65¹ ja § 150 muutmiseks

a) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 23 lg 4 ja PankrS § 65 lg 11 viimase lausega:

„Halduri tasu osaline hüvitamine riigi vahenditest ei välista ülejäänud osas tasu väljamõistmist muult isikult.“

b) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 65 lõigetega 21 ja 22:

„(21) Kui pankrotimenetluse kulusid ei ole võimalik katta võlgniku varast, võib neid rahastada võlgniku esindaja, võlausaldaja, võlausaldajate rühmade, halduri või muu füüsilise või juriidilise isiku vahenditest eelnimetatud loetellu kuuluva isiku poolt pankrotihalduriga kirjalikult kokku leppides, kui selline kokkulepe vastab võlausaldajate huvidele ja on määratletud raha kasutamise otstarve vastavalt käesoleva seaduse § 148 või § 150 nimetatule.
(22) Kui vara müüakse või nõutakse tagasi pankrotimenetluses, siis käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud pankrotimenetluse kulude rahastamiseks antud vara on samaväärne massikohustuste või pankrotimenetluse kuludega ja see kuulub tagasimaksmisele makse teinud isikule vastavalt käesoleva seaduse § 146 lõike 1 punktis 4 ja § 150 lõike 1 punktis 6 sätestatule.“

c) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65 lg 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Halduri taotlusel määrab kohus pärast pankrotitoimkonna arvamuse ärakuulamist haldurile esialgse tasu, mis tasaarvestatakse pankrotimenetluse lõppemisel haldurile määratud tasuga. Juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetluses, mis kestab üle kuue kuu, peab kohus määrama haldurile esialgse tasu selleks vahendite olemasolu korral. Esialgset tasu makstakse tööülesannete täitmise ajal mõistlike vaheaegadega. Haldur esitab taotluse tasu maksmiseks ja aruande maksmise aluseks olevate toimingute kohta kohtule ja kohus otsustab tasu maksmise määrusega 30 päeva jooksul taotluse ja aruande saamisest arvates.“

d) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65 lg 5 ja sõnastada see järgmiselt:

„(5) Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud määras.“

e) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65 lg 51 ja sõnastada see järgmiselt:

„(51) Käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 või 11 nimetatud määrast suurema tasu võib kohus määrata pankrotitoimkonna või selle puudumisel võlausaldajate üldkoosoleku põhjendatud ettepanekul juhul, kui:
1) pankrotivara väärtus oli suur ning arvestades halduri märkimisväärse pingutuse või erilise kompetentsuse ülesnäitamisega tegevust vara suurendamisel ja tagasivõitmisel ei ole käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 või 11 nimetatud määra kohaldamine õiglane;
2) haldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega kasuta täiendavalt õigusabi;
21) haldur on jätkanud ettevõtte tegevust või hallanud kinnisasju ja pankrotivara ei ole vastavalt suurenenud;
22) pankrotivarade haldamine või menetlustoimingute tegemine nõuab haldurilt erandlikult palju iseenesest tavapäraste toimingute sooritamist;
3) kohus peab seda põhjendatuks.“

f) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 65 lõikega 52:

„(52) Kohus võib määrata käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 või 11 nimetatud määrast väiksema tasu, kui:
1) tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö tulemuslikkusele või vastutusele;
2) haldur ei ole oma kohustusi täitnud korralikule ja ausale haldurile omase hoolega;
3) oluline osa pankrotivarast oli realiseeritud juba enne pankrotihalduri kinnitamist.“

g) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65¹ lg 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Halduri tasu määr pankrotivaralt suurusega kuni 35 000 eurot on 40% pankrotivarast. Üle 35 000 euro suuruselt pankrotivaralt makstava tasu määrad on järgmised:
Pankrotivara suurus
eurodes
Halduri tasu alammäär eurodes
Halduri tasu pankrotivara
suuruse alumist piiri
ületavalt osalt
35 000,01-70 000
14 200
26%
70 000,01-350 000     
23 500
7,5%
350 000,01-700 000     
47 000
4%“

h) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 65¹ lg 11 ja sõnastada see järgmiselt:

„(11) Halduri tasu määr pankrotivaralt, mille suurus ületab 700 000 eurot, on 61 500 eurot, millele lisandub 3,5 % pankrotivarast 700 000 eurot ületavalt osalt.“

i) Teeme ettepaneku täiendada PankrS § 65¹ lõikega 12:

(12) Vara osalt, mis lisandus pankrotivarasse halduri algatatud või menetlusse astutud kohtumenetluste kaudu tagasivõitmisest või tagasinõudmisest, sh nõudest juhtorgani liikme vastu, arvestatakse haldurile täiendavat tasu 10 % tagasi võidetud või nõutud vara väärtusest.“

j) Teeme ettepaneku tunnistada PankrS § 65¹ lõiked 2 ja 3 kehtetuks.

k) Teeme ettepaneku muuta PankrS § 150 lõike 1 punkti 6 ja sõnastada see järgmiselt:

„6) käesoleva seaduse § 11 või § 30 alusel deposiidina või § 65 lg 21 alusel makstud summa;“

l) Teeme ettepaneku täiendada TsMS § 183 lg 2 viimase lausega:

„Kui kohus on võlgniku pankrotti välja kuulutades jätnud usaldusisiku nimetamata füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 15 lg 9 alusel, arvestatakse pankrotihalduri tehtavate toimingute katteks pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni kaks kuutasu alammäära ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku toimingute katteks.“

II Ettepanek PankrS § 146 lg 1 muutmiseks

Teeme ettepaneku muuta PankrS § 146 lg 1 ja sõnastada see järgmiselt:

„(1) Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehakse pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras:
1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;
2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis;
21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;
22) ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja halduri tasu
3) massikohustused;
4) muud eelpool nimetamata pankrotimenetluse kulud.“

III Ettepanek justiitsministri 1.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-te 1 ja 3 muutmiseks

Teeme ettepaneku muuta justiitsministri 1.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg-d 1 ja 3 ja sõnastada need järgmiselt:

„(1) Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on riigieelarvest hüvitatava tasu suuruseks iga poole tunni kohta summa, mis vastab tasu määramise ajal ühele neljateistkümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.
(3) Kui ajutine haldur või pankrotihaldur osaleb oma ülesannetest tulenevalt haldusmenetluses, halduskohtumenetluses, tsiviilkohtumenetluses või kriminaalkohtumenetluses ja tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu suurus vastava aja ulatuses § 2 lõikes 1 sätestatud tasu suurusest ühe kolmandiku võrra kõrgem.“
Seletuskiri:

I Pankrotihaldurite tasumäärade kaasajastamine

1.1. Üldiselt halduri tasumäärade korrigeerimise vajaduse kohta

Õiguskantsler on juba 2012. aastal1 avaldanud oma seisukoha, et pankrotimenetlus on avalik teenus. Ka maksejõuetusõiguse revisjoni I etapi käigus koostatud analüüsidokumendis nentis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks, et „Eestis on halduri tasustamine muutunud loteriiks, mida see ei tohi mingil juhul olla“2 . Oluline on mõista, et pankrotihalduri tegevus ei ole äritegevus, kuivõrd ta esindab avalikku huvi ja peab tagama ühiskonnas õiguskindluse põhimõtte toimimise.

Kui ajutise halduri tasumäärad korrigeeriti 1.02.2021 jõustunud PankrS muudatustega ka sisuliselt, siis PankrS § 651 muudatused olid vaid formaalsed. Sisuliselt ei ole pankrotihaldurite tasumäärad tõusnud alates 2004. aastast. Pankrotihaldurite tasustamise puhul tuleb alati silmas pidada haldurite tasustamise ja tasu kättesaamise/väljamaksmise süsteemi:
1) halduri tasu määrab (peale võlausaldajate ja võlgniku seisukoha küsimist) kohus vastavalt tasu määramise aluseks olevatele asjaoludele ja eeldustele, mis tulenevad pankrotiseadusest, nt arvestades pankrotivara suurust, töömahtu ja aega jm;
2) halduri tasu määratakse üldiselt pankrotimenetluse lõpus – üks pankrotimenetlus kestab minimaalselt 6-8 kuud, mida rohkem vara või vaidlusi, seda kaugemale liigub ka halduri tasu määramise ja saamise aeg.
3) menetluse ajal alates algatamisest kuni lõpetamiseni haldur tasu ei saa (va kui taotletakse esialgset tasu ja kohus selle ka määrab).

Lisame juurde, et kohus võib küll pankrotihaldurile välja mõista märkimisväärses summas tasu, kuid pankrotihaldur saab reaalselt kätte vaid väikese osa sellest või võtab tasu kättesaamine (näiteks kohustatud isikute varatuse tõttu) aega aastaid. Seega menetleb haldur pankrotimenetlust sisuliselt oma vahendite arvelt teadmata aja ning teadmata, kas, millal ja kui palju selle eest raha saab Seetõttu ei pruugi probleemi olemus ilmneda pelgalt seadusesätteid või kohtulahendite resolutiivosi analüüsides.

Leiame, et pankrotihaldurid peavad olema tasustatud piisavalt, et menetlused viidaks läbi kiiresti ja efektiivselt, pankrotihaldur saaks tegeleda enesetäiendamisega, kutse arendamisega ning oleks tagatud pankrotihalduri kutsetegevuse jätkusuutlikkus. Maksejõuetusõiguse revisjoni tulemusel ei pakutud välja kvalitatiivselt uuel tasemel lahendust pankrotihaldurite tasustamiseks, mida toetaks Eestis väljakujunenud menetlusosaliste käitumismuster ja kohtupraktika. Pankrotihalduri tasu on prognoosimatu pigem menetlusosaliste (vaidlused, vara peitmised, andmete esitamata jätmine jms), mitte aga pankrotihalduri tegevusest tulenevalt.

Seoses asjaoluga, et pankrotihaldurite täna reaalselt saadavad tasud ei ole kooskõlas ega vastavuses perioodil 2004-2024 Eestis toimunud keskmise palgamäära kasvu ja inflatsiooniga, on küsitav pankrotihaldurite kutse edaspidine jätkusuutlikkus ning järelkasv. Pankrotihaldurite arv on vähenenud, näiteks 2020. aastal oli 63, nüüd 58 kutsekogu liikmel pankrotihaldurina tegutsemise õigus. Pankrotihalduri keskmine vanus on tõusnud, näiteks 2022. aastal oli see 52,5, nüüd 52,9 aastat. Pankrotihaldurite motivatsioon on madal, puudub kindlustunne töö eest saadava tasu osas ja võimatu on planeerida halduri büroode tegevust (töötajad, infotehnoloogia jne.). Selleks, et kutsekogusse lisanduks uusi pankrotihaldurina tegutsemise õigusega isikuid, peab menetlusest saadav tasu olema suurem, prognoositavam ja väljamaksmine peab toimuma regulaarselt ja suuremas osas enne pankrotimenetluse lõppemist.

Kui 2012. aastal kuulutati välja vaid 3 füüsilise isiku pankrotti, siis näiteks 2020. aastal oli neid juba 635. 2022. aastast on rakendunud FIMS ning suur osa füüsiliste isikute maksejõuetusasju antakse usaldusisikute menetlusse, mistõttu koormusnäitajad ei ole enam üksühele võrreldavad, kuid kindel on, et maksejõuetusasjade hulk ajas kasvab, mitte ei kahane. Juriidiliste isikute pankrotte on viimastel aastatel välja kuulutatud 100 ja 150 vahel aastas. Suurenenud on nende pankrottide arv, kus vara ei eksisteeri. Tegelik olukord on kujunenud selliseks, kus haldurid teevad enam kui pooltel juhtudel tööd ilma selle eest täielikult või osaliselt tasu saamata. Pankrotihaldurite liikmemaksude aruannetest on näha, et alates 2021. aastast on järsult vähenenud pankrotihalduri tasude summa, mis on saadud menetluse algusega samal aastal ning suureneb kolmandal ja järgneval menetlusaastal saadud tasude summa. See viitab menetluste või tasu sissenõudmise pikenemisele ajas.

Tabel 1: Pankrotihalduri tasude laekumiste jaotus tasu saamise aja järgi:
 
2020
2021
2022
2023
Pankrotimenetlustest laekumised kokku
2 001 445 €
2 126 456 €
2 974 515 €
2 815 480 €
Pankrotiasjade arv, kus oli laekumisi
1 686
1 624
1 296
1 141
Laekumistega pankrotiasjade arv algusega samal aastal
769
628
449
387
… 1 aasta varem
564
622
489
420
… 2 aastat varem
158
167
182
138
… 3 aastat varem
109
91
55
83
Laekumisi pankrotiasjades algusega samal aastal
513 862,50 €
523 069,25 €
443 503,72 €
437 654,67 €
… 1 aasta varem
452 047,32 €
665 603,81 €
922 733,24 €
695 777,12 €
… 2 aastat varem
289 296,53 €
393 013,55 €
670 171,80 €
730 174,64 €
… 3 aastat varem
414 942,39 €
208 405,73 €
110 958,21 €
264 744,55 €

Et PankrS § 651 lg-te 1 ja 11 muudatusettepaneku mõju oleks paremini mõistetav, esitame alloleva võrdlustabeli.

Tabel 2: Koja ettepaneku ja kehtivate tasumäärade võrdlus:
Pankrotivara
Kehtiv PankrS § 651
Koja ettepanek
Muutus võrreldes

alammäär
ülemmäär

alammääraga
ülemmääraga
5000
1200
2120
2000
+66,7 %
-5,6 %
10000
2587
3877
4000
+54,6 %
+3,1 %
25000
4715
6326
10000
+112,1 %
+58,0 %
50000
7843
9779
18100
+130,8 %
+85,1 %
100000
12572
14914
25750
+104,8 %
+72,7 %
320000
22988
26655
42250
+83,8 %
+58,5 %
700000
32284
42000
61000
+88,9 %
+45,2 %
1000000
35284
60000
72000
+104,1 %
+20,0 %
1500000
40284
90000
89500
+122,2 %
-0,6 %

Viitame PankrS § 65 lg-le 113, mille alusel võib haldur taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Käesoleva aasta alampalga määra arvestades võiks PankrS § 65 lg 113 järgi olla pankrotihalduri toimingutasuks maksimaalselt 2460 eurot. Seega aitaks Koja ettepanek tasumäärade ja arvestamise aluste muutmiseks kaasa juriidiliste isikute ja füüsiliste isikute pankrotimenetluste tasustamise võrdsustamisele vähema varaga pankrotimenetlustes. Näiteks Austrias3 on pankrotihalduri miinimumtasu 3000 eurot, Saksamaa Liitvabariigis4 sõltuvalt võlausaldajate arvust menetluses alates 1400 eurost. Soomes5 on lühikese pankrotimenetluse (raugev või avaliku menetluse alla minev pankrotimenetlus) lähtetase 1500-2500 eurot ja täiemahulise pankrotimenetluse esimeses etapis (pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotivarade nimekirja valmimiseni kestev periood) 3200-4000 eurot ja teises etapis (pankrotivarade nimekirja valmimisele järgnev periood) 5400-6400 eurot.

Peame õigeks, et senise halduri tasude alam- ja ülemmäära asemel rakenduks vaid konkreetne tasumäär, kuna kohtupraktikas on üldiselt võetud seisukoht, et alammäärast suurema tasu saamine peab olema põhjalikult motiveeritud. Ka kohtutäituri seaduse seletuskirjas, millega PankrS § 651 esmane sätestus 2010. aastal jõustus, on märgitud: „Tasu arvestamise aluste puhul on vähendatud tasumäärade ülemmäära kohaldamise aluseid andes kohtule selles küsimuses suurema pädevuse otsustamaks, millistel juhtudel on ülemmäära kohaldamine põhjendatud.“ Kuna valdavalt rakendatakse niikuinii vaid üht konkreetset tasumäära, on kõnealune ettepanek kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga.

Kehtivas seaduses on lisaks tasu alam- ja ülemmäärale antud kohtule võimalus määrata haldurile ka alammäärast allapoole jäävat tasu. Peame vajalikuks, et kehtiva määraga võrreldes suurema või väiksema tasu määramise võimalus säiliks. Analüüsides mitme välisriigi õigusnorme võib märgata, et õigusaktides on tasu vähendamise alused esitatud kaunis konkreetselt, ent PankrS § 65 lg 5 väga üldiselt ja § 65 lg-s 8 seonduvalt põhjendamatult tehtud kulude tasaarvestamisega. Välisriikide õigusaktides on esitatud täiendavaid aluseid ning peame vajalikuks analoogiliselt täpsustada ka Eesti pankrotiseadust. Juhuks, kui pankrotimenetlus on tavapärasest oluliselt keerulisem, töömahukam või tulemuslikum, võiks olla võlausaldajatel võimalus väljendada soovi määrata haldurile seadusega sätestatud määrast suurema tasu.

Lisame juurde, et eelkõige puudutaks tasumäärade tõus neid pankrotimenetlusi, kus on vara enam kui 6400 eurot. Varatute menetluste tasu, mida tasustatakse PankrS § 23 lg 1-3 alusel, on maksejõuetusõiguse revisjoni käigus suurendatud ning seda käesolev ettepanek ei käsitle.

1.2. Ajalooline ülevaade halduri tasumäärade ja süsteemi kujunemisest

Pankrotihalduri tasu määratakse valdavalt vastavalt halduri tasu tabelile, mis on seotud pankrotivara rahalise mahuga. Pankrs § 651 sätestatud tasumäärad on olemuslikult püsinud muutumatuna alates 2004. aastast. Nagu järgnevast selgitusest nähtub, on 2004. aastal kehtestatud tasude reaalväärtus vähenenud ka ilma vahepealset inflatsiooni ja suurenenud elukallidust arvestamata.

Pankrotiseaduse jõustumisel 01.01.2004 kehtestati tasu tabel justiitsministri määrusega „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord.“ Määrust muudeti mitmeid kordi, kuid läbivalt kehtis määrusega kehtestatud tasu tabel (§ 4). Samuti kehtis läbivalt halduri tasu maksustamise põhimõtet reguleeriv säte. Selle määruse § 6 kohaselt maksustati halduri tasu nagu juriidilisest isiku kontrollorgani liikme tasu. St, kui haldurile määrati tasu vastavalt tasutabelile, siis tasu väljamaksja (kas võlgnik või riigi menetlusabi korral riik) tasus väljamakstud tasult lisaks määratud tasule ka sotsiaalmaksu Seega, kui haldurile määrati tasu 1000 eurot, siis halduri brutotasu ka oli 1000 eurot. Määrus kehtis kuni 31.12.2009. Analüüsi tulemusel otsustati tasude regulatsioon viia seadusesse, kuna õigusteadlaste seisukoht oli, et tasud peaks olema reguleeritud seaduse tasemel. Kehtinud määruse § 4, tasu tabel, kanti samades summades üle (PankrS §651). Seadusesse jäeti üle kandmata määruse § 6. Põhjenduseks toodi, et kohtupraktika oli käsitlenud halduri tasu nagu juriidilise isiku organi liikme tasu, st brutotasule oli kogu aeg lisandunud sotsiaalmaks ja puudus vajadus üle reguleerimiseks.

2014. aastal tekkis teistsugune kohtupraktika, osad kohtud hakkasid määrama tasu põhimõttega, et sotsiaalmaks sisaldub määratavas tasus. Seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks reguleeriti 2014. aastal maksustamine seaduses, kuid paraku otsustati, et sotsiaalmaks (33%) peaks olema tabeli järgi määratud halduri tasu sees. Tasu määrad jäeti muutmata, kuna oli plaan viia läbi maksejõuetusõiguse revisjon ja halduri tasu vastav tõusmine pidi lahendatama revisjoni käigus. Seega hoolimata sellest, et tabelijärgsed tasud jäeti samaks, vähenes halduri tegelik tasu 2014. aastal umbes 25%. Kui haldurile määrati tasu 1000 eurot, siis halduri tegelikuks brutotasuks sai 751,88 eurot.

Maksejõuetusõiguse revisjoni käigus 2020-2021 otsustati, et tabeli järgi määratud halduri tasu peaks sisaldama ka halduri bürookulusid (mis varasemalt määrati eraldi pankrotimenetluse kuludena). Seetõttu suurendati halduri tasu määrasid umbes 21 %. Ka eelnõu seletuskirja lk 102 on üheselt kirjeldatud, et eelnõuga kavandatud tasu tabeli muutmine on seotud sellega, et tulevikus sisalduvad halduri tegevusega seonduvad kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud halduri tabeli järgses tasus. Seega ei tõstetud ka maksejõuetuse revisjoni käigus halduri tegelikku tasu. Tänaseks on alampalk võrreldes 2004. aastaga suurenenud 5,2 korda ja keskmine palk 3,7 korda.

Tabelis 3 on kajastatud pankrotihalduritele määratud tasu ja alampalga suhe perioodil 2004-2024, mis näitab pankrotihaldurite tasu vähenemist võrreldes alampalga suhteliselt kiire kasvuga nimetatud perioodil.

Tabel 3. Pankrotihalduritele määratud tasu ja alampalga suhe perioodil 2004-2024



 
Võrdlus alampalgaga

Määratud tasu vastavalt tasu tabelile
sh sotsiaal-maks
Arvestuslik brutotasu
Alampalk
Tasu suurus võrreldes alampalgaga (2004=100%)
Määratud tasu 2004
1000
0,00
1000,00
158
100,00
Määratud tasu 2007
1000
0,00
1000,00
230
68,70
Määratud tasu 2009
1000
0,00
1000,00
278
56,83
Määratud tasu 2012
1000
0,00
1000,00
290
54,48
Määratud tasu 2014
1000
0,00
1000,00
355
44,51
Määratud tasu 2015
1000
248,12
751,88
390
30,46
Määratud tasu 2020
1000
248,12
751,88
584
20,34
Määratud tasu 2024
1000
248,12
751,88
820
19,27

Tabelis 3 toodud andmed näitavad, et kui 2004. aastal pankrotihaldurile tasuks määratud 1000 euro ja toonase alampalga suhe lugeda võrdseks 100 %-ga, siis nüüd on pankrotihaldurile samadel alustel tasuks välja mõistetud 1000 euro ja nüüdse alampalga suhe vaid 19,27 % ehk 4 korda madalam.

Tabelis 4 esitatud kutsekogu liikmete liikmemaksu aruannete koond näitab, et pankrotihaldurid teenivad ühe pankrotimenetluse kohta aastate lõikes järjest vähem.

Tabel 4: Kutsekogu liikmete liikmemaksu aruannete koondandmed
 
2011
2012
2013
2014
2015
2016
2017
2018
2019
2020
Laekumised pankrotimenetlustes kokku (tuh. eurod)
1 766
2 154
2 186
1 575
2 160
1 897
1 798
1 641
1 437
2 001
Pankrotiasjade arv, kus oli laekumisi
845
844
1 034
1059
1074
1205
1216
1 290
1 438
1 652
Keskmine laekumine ühe pankrotimenetluse kohta (eurod)
2 090
2 552
2 114
1 488
2 011
1 574
1 479
1 272
999
1 211
 
2021
2022
2023







Laekumised pankrotimenetlustes kokku (tuh. eurod)
2 126
2 974
2 815







Pankrotiasjade arv, kus oli laekumisi
1 624
1 296
1 141







Keskmine laekumine ühe pankrotimenetluse kohta (eurod)
1 309
2 295
2 468








Tabelis 4 toodud andmed näitavad, et kui eelmise kümnendi alul teenis pankrotihaldur ühe pankrotimenetluse pealt keskmiselt üle 2000 euro, siis kümnendivahetusel 1200 eurot. Nüüd on keskmine tasu jõudnud taas kümne aasta tagusele nominaalsele tasemele. Kui jätta iga aasta arvestusest välja kolm kõige suurema laekumisega pankrotiasja, siis on näha, et keskmine laekumine on ühe pankrotimenetluse kohta olnud viimastel aastatel üldisest keskmisest viiendiku kuni kolmandiku võrra madalam.

Joonis 1: Pankrotihalduri saadud keskmine laekumine ühe pankrotimenetluse kohta aastate lõikes


Pankrotimenetluste arv on viimastel aastatel suurenenud, mistõttu on äärmiselt oluline tagada piisaval hulgal tööjõudu menetluste kiireks ja efektiivseks läbiviimiseks. Tabelis 5 on esitatud kohtute andmed pankrotimääruste kohta aastatel 2015-2023.

Tabel 5. Pankrottide väljakuulutamine, pankrotimenetluste raugemine või muul põhjusel lõppemine 2015-2023
 
2015
2016
2017
2018
2019
2020
2021
2022
2023
Füüsilised isikud
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1.Pankroti väljakuulutamine
263
375
290
331
518
635
555
363
131
2. Pankrotimenetluse raugemine
(§ 29 lg 1 ja § 158)
69
103
62
73
104
119
126
131
131
3. Lõpetatud muul seadusest tuleneval alusel
19
29
22
23
69
81
65
48
43
Juriidilised isikud
 
 
 
 
 
 
 
 
 
1.Pankroti väljakuulutamine
90
104
69
41
139
150
103
100
140
2. Pankrotimenetluse raugemine
(§ 29 lg 1 ja § 158)
150
173
100
63
132
188
160
115
109
3. Lõpetatud muul seadusest tuleneval alusel
18
31
12
28
72
80
104
86
108

Tabelis 5 toodud andmed näitavad, et 2023. aasta kuulutati juriidilisi isikuid pankrotis olevaks 40% enam kui 2022. aastal. Füüsilistele isikutele kuulutatakse alates 2022. aasta II poolest alanud menetlustes pankroti välja FIMSi alusel ning need andmed esitatud tabelis ei kajastu.

Nagu eespool märgitud, on pankrotihaldurite sissetulekud pankrotihalduri tasudena vähenenud viimase kümne aasta arvestuses reaalväärtuses ilma elukalliduse tõusu arvestamata 2 korda, võrreldes 2004. aastaga veelgi enam. Kui lisada juurde, et alampalk on viimase kümne aastaga tõusnud 2,3 korda, keskmine brutopalk 1,9 korda (Statistikaameti andmetel 949 eurolt 2013. aastal 1832 eurole 2023. aastal) ja 2004. aastaga võrreldes veelgi enam, siis oleks õiglane, kui PankrS § 651 sätestatud tasumäärasid tõstetakse vähemalt 3 korda.

1.3. Välisriikide õiguspraktikast

Ettepanekute sõnastamisel on eeskujuks võetud mitmeid välisriikide õigusakte. PankrS § 651 lg 1 sätestatud tasumäära sõnastamisel, aga ka lõike 5 sõnastusettepaneku tegemisel on võetud malli Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määrusest6. Määrus sätestab ka haldurile määratava miinimumtasu (näiteks pankrotivara vähesuse korral) ning konkreetsed alused, millal peaks pankrotihaldur saama tavapärasest suurema ja millal väiksema tasu.

Läti pankrotiseadus7 võimaldab kaasata menetluskulude katmisesse vahendeid ka deposiidi väliselt, nö laenuna. Samuti annab Läti pankrotiseadus haldurile võimaluse leppida võlausaldajate koosoleku või muu maksejõuetusmenetluse kulude rahastajaga kokku ka muus tasu suuruses ja selle katmise korras.

Soomes on pankrotiõiguse nõuandeorgan andnud välja pankrotihalduri tasu käsitleva soovituse8, milles käsitletakse pankrotivarade haldamise tasusid puudutavat seadusandlust, tavapäraseid pankrotihalduri ülesandeid ja tema tasu määramise aluseid. Peale selle käsitletakse soovituses tavapärastest ülesannetest erinevate toimingute eraldi tasustamist ja pankrotivarade haldamise tasusid võlgniku äritegevuse jätkumise ning pandivara müümise korral. Soovituses käsitletakse lisaks tasu kinnitamist ja välja maksmist.

1.4. Selgitused Koja ettepanekutele

a) Ettepanek PankrS § 23 lg 4 ja § 65 lg 11 täiendamiseks viimase lausega

Pankrotihaldurite praktikas on aeg-ajalt esinenud olukordi, kus ei ole selge, et halduri tasu, millist osa riigi vahenditest ei hüvitata, on halduril õigus sisse nõuda muult isikult. Kuna ka kehtiv õigusnorm ei anna ühest sõnastust, et halduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korral ei tähenda see, et halduri tasu õigus sellega piirdubki, siis on ettepanek nii ajutise halduri kui ka füüsiliste isikute pankrotimenetlustes pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise alussätteid vastavalt täiendada.

b) Ettepanek PankrS § 65 täiendamiseks lõigetega 21 ja 22

Ettepaneku sisuks on anda haldurile võimalus rahastada pankrotimenetluse kulude katmist lisaks kohtulikule deposiidile ka otsekokkuleppel võlgniku esindaja, võlausaldaja, võlausaldajate rühmade või muu isikuga, aga ka halduri enda vahenditest. Maksejõuetuse teenistuse juhataja on juhtinud Koja kutsekogu juhatuse tähelepanu juhtumitele, kus tema hinnangul on pankrotihaldur sõlminud võlausaldajaga ebaõigesti laenulepingu menetluskulude finantseerimiseks väljaspool kohtulikku deposiiti. Deposiiti maksmise taotlemine kohtu kaudu ei pruugi aga alati olla menetluslikult otstarbekas, näiteks lühiajaliste arvelduskrediitide vajadusel vms. Samuti võib kohtunik olla haige või pikalt puhkusel, mistõttu võib deposiiti makstud raha väljamaksmine viibida ning tekitada sellega menetluslikke probleeme. Massikohustuste finantseerimist ei saa aga pidurdada, kuna sellest võib sündida suurem kahju. Samuti on käibel ka tõlgendust, mille kohaselt on kohtulikku deposiiti raha taotlemine lubatav vaid raugemisohu korral, mitte aga vara olemasolul. Vara olemasolu üksi ei ole aga võrdsustatav piisavas ulatuses käibevahenditega. Võõrvahendite kaasamine peab olema dokumenteeritud ning määratletud ka vahendite kasutamise otstarve vastavalt PankrS § 148 või § 150 nimetatud kululiikidele. Mõistlik on deposiidiväliselt massikohustuste või menetluskulude rahastamiseks makstud raha võrdsustada olemuslikult deposiiti tehtud maksega ning rakendada raha tagastamisel samu reegleid. Analoogilised sätted on kehtestatud näiteks Läti pankrotiseaduse9 § 168 lg-s 2 ja 3.

c) Ettepanek PankrS § 65 lg 3 muutmiseks

Ettepaneku kohaselt jäetakse sättest välja lause „Esialgse tasu suurus kokku ei tohi ületada poolt halduri tasu eelarvestatud suurusest.“ Selle asemele pakume lause „Esialgset tasu makstakse tööülesannete täitmise ajal mõistlike vaheaegadega.“ Samuti teeme ettepaneku, et lisaks tasu väljamaksmise taotlusele peab haldur esitama kohtule ka aruande maksmise aluseks olevate toimingute kohta. Ettepanek on ajendatud eelkirjeldatud vajadusest stimuleerida uusi kvalifitseeritud isikuid sisenema pankrotihalduri kutsesse. Praegune esialgse tasu ja lõppmakse süsteem ei ole vastavuses reaalsete vajadustega pankrotihalduri tegevuse finantseerimisel. Mõttekam on sätestada, et haldurile makstakse tasu menetluse kestel mitmel korral mõistlike vaheaegadega. Analoogilise soovituse on andnud Soome võlausaldajatele pankrotihalduri tasustamise korraldamisel Soome pankrotiõiguse nõuandeorgan on soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“10 punktis 2. Siinkohal on oluline ka märkida, et Soomes antud vastava soovituse aluseks on Soome pankrotiseaduse 8. peatüki § 7, mille kohaselt on Soome pankrotihalduril õigus saada oma töö eest õiglast tasu. Eesti pankrotiseaduses kasutatakse terminit „õiglane tasu“ vaid § 65 lg 51 punktis 1 kontekstis, et alammäära kohaldamine halduri tasu määramisel annab ebaõiglaselt väikse tasu. Sellest järeldub, et ka Eesti pankrotiseaduse kohaselt peab haldur saama õiglast tasu. Peame vajalikuks rõhutada, et lisaks tasu suurusele peab olema tagatud ka tasu väljamaksete õiglane korraldus. Arvestades menetluste aastatepikkust kestust tingib tasude harv väljamaksmine olukorra, kus kutsesse sisenejal peab olema suur isiklik ressurss või muu tuluallikas, mille arvel ennast menetluse kestel ülal pidada või tuleb end alternatiivselt menetlustega üle koormata, et tekitada endale optimaalne igakuine sissetulek. Selline olukord ei motiveeri näiteks vandeadvokaate töötama pankrotihaldurina, kuna vandeadvokaadi tasustamine on oluliselt stabiilsem ja töömahuga paremini vastavuses. Kuigi Soomes määravad pankrotihalduri tasustamise täpsemad alused võlausaldajad, ent Eestis kohus, peame siiski vajalikuks, et haldur esitab tasu mitmes osas perioodiliselt väljamaksmisel kohtule aruande perioodi jooksul tehtud toimingute kohta. See aruanne annaks kohtule võimaluse hinnata ka menetluse kulgu ja tulemuslikkust.

d) Ettepanek PankrS § 65 lg 5 muutmiseks

Ettepanek on esitatud kaasnevalt PankrS § 651 lg-te 2 ja 3 kehtetuks tunnistamise ettepanekuga.

e) Ettepanek PankrS § 65 lg 51 muutmiseks

Ettepaneku sisuks on täiendada loetelu alustest, millisel juhul on võimalik kohtul otsustada halduri tasu kehtivat määra ületavalt.

Punktis 1 on täpsustatud, et halduri tegevus pankrotivara suurendamisel või tagasivõitmisel peab olema seotud halduri märkimisväärse pingutuse või erilise kompetentsuse ülesnäitamisega. Ettepanek on seotud praegusest alam- ja ülemmäära süsteemist loobumise ettepanekuga (ettepanek PankrS § 651 lg 2 muutmiseks) ning sätte konkretiseerimisel on eeskujuks võetud Soome pankrotiõiguse nõuandeorgan on soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“11 punktis 4 sätestatu.

Täiendusettepanekutena lisatav punkt 21 on sõnastatud Saksamaa LV maksejõuetuse tuvastamise määruse12 § 3 ja punkt 22 Soome pankrotiõiguse nõuandeorgani soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“13 punkti 4 eeskujul. Ettepaneku mõtteks on anda võlausaldajatele täpsemad suunised, millal on põhjendatud taotleda pankrotihaldurile tavapärasest määrast suurema tasu.

Koja ettepanek on, et tavamääras määrab haldurile tasu kohus, ent võlausaldajad võivad taotleda kohtult halduri tasu suurendamist kas pankrotitoimkonna või selle puudumisel võlausaldajate üldkoosoleku kaudu. Pankrotimenetlus on PankrS § 2 kohaselt suunatud võlausaldajate nõuete rahuldamisele võlgniku vara arvel. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab halduri tasustamise alammäära ületavas osas kohus. Koja ettepanek on, et initsiatiiv selleks saaks alguse võlausaldajatelt, mis annab kohtule ühtlasi ka signaali, et võlausaldajad on nõus tasutama haldurit pankrotivara arvel seadusega määratust suuremas ulatuses. Praktikas on olnud ka juhtumeid, kus võlausaldaja soovib haldurit tasustada kehtivatest ülemmäärast suuremas ulatuses, kuid sellist võimalust PankrS ette ei näe. Koja ettepanek on loobuda halduri tasustamise ülemmäärast üldse.

f) Ettepanek PankrS § 65 täiendamiseks lg 52

Ettepaneku sisuks on sätestada seaduses loetelu alustest, millisel juhul on võimalik kohtul otsustada halduri tasu suuruse allapoole kehtivat määra. PankrS § 65 lg 5 sätestab üldise alusena, et kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Koda teeb ettepaneku asendada sättes sõna „maht“ sõnaga „tulemuslikkus“. Loetelu muutmisel on võetud eeskujuks mitmete välisriikide õigusnormid. Soome pankrotiõiguse nõuandeorgani antud soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“14 punktis 4 on selgitatud: „Pankrotihalduri tasu võib õiglaselt hinnates jääda keskmisest madalamaks, kui pankrotimenetlus on olnud ebatõhus, pankrotivarasid ei ole hallatud heade tavade kohaselt, tasu määramise alused on pankrotihalduri oskuste ja võimete suhtes liiga kõrged või kui tasu ei vasta üldisele tasemele suuruselt, vastutuselt ja töömahult samalaadsete pankrotimenetlustega võrreldes. Pankrotimenetlus on ebatõhus näiteks juhul, kui pankrotihaldur teeb ise asjatult rutiinseid toiminguid, toimingud tekitavad saadava kasu suhtes asjatult suuri kulusid või kui pankrotihaldur teeb tarbetuid või kattuvaid toiminguid. Pankrotihalduri tasu mõjutava asjaoluna võidakse arvestada seda, kui tõhusalt ja ökonoomselt on pankrotihaldur ostnud sisse pankrotimenetlusega seotud teenuseid. Kui teenuste sisseostmine on tekitanud pankrotivaradele lisakulusid, võidakse tasu vähendada.“ Analoogiliselt sätestab ka Läti pankrotiseaduse15 § 170 lg 2 p 1, et pankrotimenetluses sisseostetavate teenuste maksumus ei tohi ületada analoogiliste teenuste tavapärast maksumust. Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määruse16 § 3 lg 2 sätestab pankrotihalduri tavamäärast madalamalt tasustamise alustena:
a) ajutine pankrotihaldur oli menetluses aktiivne,
b) mass oli juba suures osas ära kasutatud, kui haldur ameti üle võttis,
c) maksejõuetusmenetlus lõpetatakse ennetähtaegselt või halduri ametikoht lõpeb ennetähtaegselt,
d) mass oli suur ja pankrotivõlgniku ärijuhtimiseks esitakse haldurile madalaid nõudmisi,
e) võlgniku varaline olukord on juhitav ja võlausaldajate arv või kohustuste suurus on väike või
f) võlgnik on kaasatud kooskõlastusmenetlusse, mille käigus on maksejõuetusseadustiku § 269e kohaselt määratud menetluse koordinaator.

Koda on seisukohal, et halduri töömaht (st töötundide hulk) üksi ei ole ega tohi olla halduri tasu määramise aluseks. Halduri tööülesandeks on PankrS § 55 l 1 kohaselt tagada kiire ja majanduslikult otstarbekas pankrotimenetlus. Toimingute efektiivne korraldamine võib tagada pankrotimenetluse hea tulemuse, st pankrotivara suurenemise. Samas, kui võlausaldajate arv on tagasihoidlik, on kohtupraktikas esinenud lahendeid, mille kohaselt on halduri töömaht olnud seetõttu väike.

Maksejõuetuse teenistuse juhataja on juhtinud kutsekogu juhatuse tähelepanu kinnitatud lõpparuandega pankrotimenetlustele, kus haldur on mahuliselt märkimisväärse osa menetlustoimingutest hankinud väliselt teenusepartnerilt, kuid kohus on haldurile määranud tasu miinimummääras, ei ole menetlus olnud tulemuslik või ei ole täidetud halduri toimiku pidamise, dokumentide vormistamise või menetlusosalistele teabe andmise nõudeid. Kehtiv õigus otseselt taolisi aluseid tasu alandamiseks ei sätesta. Peame otstarbekaks, et kohtul oleks senisest täpsem loetelu alustest, millisel juhul on võimalik halduri tasu määrata tavamäärast väiksemana.

g) Ettepanek PankrS § 651 lg 1 muutmiseks

Ettepaneku sisuks on pankrotivara arvel makstava halduri tasu määra tõstmine. Määrade tõstmine on vajalik ühelt poolt seonduvalt ettepanekuga minna praeguselt alam- ja ülemmäära süsteemilt üle ühe määra alusel tasustamisele ning teiselt poolt vajadusega suurendada halduritele makstavaid tasusid. Ettepaneku sisustamisel on võetud eeskujuks Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määruse17 § 2 lg-s 1 sätestatud määrad. Erinevalt Eestist, kus halduri üldised kulud on tasumäära sees, on Saksamaa LV-s võimalik halduril taotleda kulude katmist täiendavalt kuni 30 % ulatuses tavatasust. Seega on esitatud ettepaneku alusel makstavad tasud Saksamaa LV-ga võrreldes madalamad, kuna üldisi kulusid eraldi ei hüvitata. Halduri tasude tõstmise vajadust on põhjalikult analüüsitud eespool.

h) Ettepanek PankrS § 651 lg 11 muutmiseks

Ettepaneku sisuks on muuta sätet kaasnevalt PankrS § 651 lg 1 muutmise ettepanekuga. Saksamaa LV maksejõuetuse tasustamise määruse18 § 2 lg 1 eristab tasumäärades vahemikke 700 000-35 000 000, 35 000 000-70 000 000, 70 000 000-350 000 000, 350 000 000-700 000 000 eurot ja seda ületava, Soome pankrotiõiguse nõuandeorgani antud soovituse nr 13 „Pankrotihalduri tasu“19 punkt 4 vahemikke 800 000-5 000 000, 5 000 000-10 000 000, 10 000 000-20 000 000, 20 000 000-40 000 000, 40 000 000-80 000 000 eurot ja seda ületava, Läti pankrotiseaduse20 § 169 lg 3 vahemikke 711 435-1 422 871 eurot ja seda ületava, kuid Eesti juriidiliste isikute vara ja pankrotiasjades üldiselt realiseeritava pankrotivara mahtu arvestades ei ole 700 000 eurot ületavas osas edasine grupeerimine otstarbekas.

i) Ettepanek PankrS § 651 täiendamiseks lg-ga 12

Ettepaneku sisuks on stimuleerida pankrotihaldurit julgemalt tegutsema tagasivõidetava vara leidmiseks ja tagasivõitmise saavutamiseks või vara tagasinõudmisest. PankrS § 65 lg 2 alusel arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldurite hinnangul peaks tasustamisel eraldi arvesse võtma, kui pankrotivara suurendati tagasivõitmise või tagasinõudmise kaudu, sest erinevalt pankrotivara müügist on tagasivõitmine ja -nõudmine intensiivsemat tööd ja suuremat vastutust nõudev (näiteks hagi rahuldamata jätmisega kaasneb menetluskulude tasumise kohustus).

j) Ettepanek PankrS § 651 lg-te 2 ja 3 kehtetuks tunnistamiseks

Ettepaneku sisuks on minna praeguselt alam- ja ülemmäära süsteemilt üle ühe määra alusel tasustamisele.

k) Ettepanek PankrS § 150 lõike 1 punkti 6 muutmiseks

Ettepanek on esitatud kaasnevalt ettepanekuga PankrS § 65 täiendamiseks lõigetega 21 ja 22.

l) Ettepanek TsMS § 183 lg 2 täiendamiseks

Praktikas on üles kerkinud küsimus, et kui füüsilise isiku pankrot on välja kuulutatud ilma eelnevalt usaldusisikut määramata FIMS § 15 lg 9 alusel, siis peab pankrotihaldur tegema ära ka selle töö, mis tavapärasel juhul oleks olnud maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku ülesandeks. Kehtiva õiguse kohaselt halduri tasu aga selle võrra riigi vahenditest makstava menetlusabi võrra ei suurendata. Koda on seisukohal, et halduri tasu olema selle võrra suurem, mis muidu oleks läinud usaldusisiku tasustamiseks maksejõuetusavalduse läbivaatamiseks ja võlgniku vara- ja võlanimekirja koostamiseks.

II Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed - ettepanek PankrS § 146 lg 1 muutmiseks

Kehtiva PankrS § 146 lõike 1 kohaselt tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed seaduses sätestatud järjekorras ning pankrotihaldur saab oma tasu peale masskohustuste täitmist. Teeme ettepaneku muuta PankrS § 146 lõikes 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete järjekorda nii, et peale elatise väljamakset ja pärandvara kulusid tasutakse pankrotivarast või deposiidist ajutise halduri tasu, ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks ja halduri tasu. Nimetatud muudatusettepaneku tegemisel on lähtutud Saksa õigusest, kus pankrotihalduri tasu on tegevustasu, st avaliku teenuse osutamine, mitte aga edukustasu, nagu Eestis kehtiva PankrS järgi on tõlgendama hakatud. Kehtiva seaduse alusel sõltub halduri tasu tema tegevuse tulemusel pankrotivarasse laekunud raha suurusest. Samas tuleb pankrotihalduril pankrotimenetlus läbi viia ka siis, kui raha pankrotivarasse juurde ei laeku ja haldur peab saama seaduses ettenähtud tasu.

III Riigi vahenditest hüvitava tasu osa määrade ühtlustamine seaduses sätestatuga - ettepanek justiitsministri 1.02.2021 määruse nr 2 § 2 muutmiseks

Justiitsministri 1.02.2021 määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 sätestab pankrotihalduri tasuna 33 eurot poole tunni kohta. Leiame, et määrus peab olema kooskõlas seaduse sätetega ja seaduse mõttega laiemalt ning tunnitasu suurus peab olema ajas muutuv, mitte fikseeritud suurus. Kuigi PankrS ei sätesta ajutise halduri ega pankrotihalduri tunnitasu alammäära, peavad määrusega kehtestatavad määrad olema kavandatud selliselt, et pankrotihalduri töö saaks piisavalt tasustatud arvestades tasustamisele kuuluvate töötundide hulka ja töötundide hulk olema vastavuses riigi vahenditest hüvitamisele kuuluvate menetlustoimingute tavapärase kestusega. Määruses kavandatud tasu määr on liiga madal ning ei ole kooskõlas Justiitsministeeriumi enda poolt tellitud mõjuanalüüsiga ja on palju väiksem seadusandja poolt mõistlikuks peetud tasumäärast. Tasu peab ka reaalselt katma halduri tegevusega seotud kulud ning suuruse määramiselt tuleb arvestada ka halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

PankrS § 65 lg 113 võimaldab pankrotihalduril menetlust läbi viia ka ilma tööaja arvestust pidamata. PankrS § 23 lg 4 sätestab riigi vahenditest hüvitada lubatava ajutise halduri tasu ja kulutuste ülempiirina tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordse alammäära (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Leiame, et justiitsministril ei ole põhjust kehtestada pooltunnihinnet.

Liiati tekib küsimus, et kui kohus mõistab pankrotihaldurile välja tunnitasuna viiendiku töötasu alammäärast (hetkel 164 eurot), aga riik tasub 66 eurot tunnist, ja võlgnik on varatu, siis kes kompenseerib puudujääva osa? Leiame, et pankrotihalduri töötunni hind ei saa sõltuda tasu maksja isikust. PankrS sätestab tasumäärade ülemmäärad viitega töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsele alammäärale. Kuna see määr on ajas muutuv, peavad olema ajas vastavalt muutuvad ka kõnealuse määruse §-ga 2 kehtestatud tasumäärad.

Teeme ettepaneku muuta määruse § 2 lg 3 ja asendada sõna „täitemenetluses“ sõnadega „tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses“ ning tõsta tasumäär vähemalt samale tasemele, mis on sätestatud § 2 lg-s 2. Reeglina on täitemenetlused pankrotimenetluse ajal kas peatatud või lõppenud ning isegi, kui kohtu otsusel peaks mõni täitemenetlus ka jätkuma, siis ei ole selles osalemine pankrotihalduri tööd oluliselt intensiivsemaks muutev. Küll aga on oluliselt intensiivsem osalemine kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses, kus pankrotihaldur peab aktiivselt seisma pankrotivara säilimise eest. Ka Riigikohus on 27.12.2013 lahendis 3-1-1-136-13 sedastanud, „et osalemine kriminaalmenetluses just süüdistatava seadusliku esindajana aitab eelduslikult tagada nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvide parema kaitse“ (p. 11). Analoogiliselt peab pankrotihaldur intensiivsemalt ja kvaliteetselt töötama näiteks vara tagasivõitmise hagimenetlustes tsiviilkohtus.

Me ei pea põhjendatuks seada ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ning kulutuste hüvitamise määrad valikuliselt vastavusse tsiviilkohtumenetluses antava riigi õigusabi tasustamisega advokaadile. Riigi õigusabi loogika on hoopis teistsugune ning seda pole võimalik pankrotihalduri tasustamisel kasutada. Näiteks riigi õigusabi tasumäärale lisanduvad advokaadi sõidu- ja majutuskulud, aga pankrotihaldurile makstavasse tasusse on need kulud juba sisse arvestatud. Seega peaksid halduri tasumäärad olema advokaadi omast vähemalt 21 % kõrgemad. Lisaks antakse riigi õigusabi vaid abi vajavale isikule tema taotluse alusel. Ajutine pankrotihaldur ja pankrotihaldur ei osuta pankrotivõlgnikule teenust, vaid ta täidab talle riigi poolt antud ülesandeid. Lisamata ei saa jätta ka üldteada asjaolu, et riigi õigusabi tasumäärad on oluliselt madalamad, kui advokaatide üldised turuhinnal põhinevad tasumäärad, mistõttu need hinnad on ebamõistlikult madalad ega motiveeri paljusid advokaate riigi õigusabiga tegelema (kuigi advokaatidele hüvitatakse lisaks veel kulud).

Riigieelarvest õigusabina hüvitatav tasu peab olema muutumatult teisendatav töötundideks ehk määrusest peaks olema arusaadav, mitu töötundi pankrotihalduri tööd hüvitatakse varatu pankrotimenetluse korral riigi vahenditest. Ettepanek on sätestada määruses, et riigi vahenditest hüvitatakse ajutisele haldurile esimesed seitse töötundi, mis on arvestuslikult kaetud ühe kuupalga alammääraga, ja pankrotihaldurile esimesed neliteist töötundi, mis on arvestuslikult kaetud kahe kuupalga alammääraga, ning tunnitasu arvestuses arvestatakse §-s 2 sätestatud erisustega. Lisatunnid tuleb hüvitada muudest seaduses sätestatud vahenditest.


Lugupidamisega

/digitaalselt allkirjastatud/
Maarja Roht
Kutsekogu juhatuse esimees

Jaan Lõõnik, 6464619, [email protected]