Taotlus vahendite eraldamiseks Vabariigi Valitsuse reservist

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vahendite eraldamine Vabariigi Valitsuse reservi

vahenditest“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme „Üleriigiliste

ja rahvusvaheliste ühenduste arendamine“ tegevuse „Maantee rekonstrueerimine või uuendamine“ raames

finantskorrektsiooni otsuse Transpordiameti (edaspidi toetuse saaja, tellija või hankija) projekti „Riigitee

nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu ehitus“ (toetuste registris

nr 2014-2020.10.01.20-0051, edaspidi projekt) osas ja muudab sellega seoses 29.07.2020 Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti käskkirja nr 1-7/20-018-TI (edaspidi taotluse rahuldamise otsus).

Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi

(09.03.2022–20.06.2023) lõpparuande nr JKS-49/2022 ning projektiauditi (11.05.2023–10.11.2023)

lõpparuande nr CF-199/2023 kohaselt tuvastati, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Riigitee nr 2

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 ehitus“ viitenumbriga 217433

(edaspidi riigihange nr 217433) korraldamisel järginud riigihangete seaduses (kuni 14.07.2020

kehtinud redaktsioon, edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud

kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks 2 751 626,08 eurot, sh toetuse

summas 1 679 740,86 eurot ning nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus

summas 1 679 740,86 eurot.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud:

Kliimaministeeriumi liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna juhataja Eva Killar,

Eva.Killar@kliimaministeerium.ee

Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teede valdkonnajuht Julia Bergštein,

Julia.Bergstein@kliimaministeerium.ee

Transpordiameti põhja osakonna ehituse üksuse juhataja Margus Viiklepp,

Viktor.Kisseljov@transpordiamet.ee

Transpordiameti finantsosakonna juhataja Mairi Roots, Mairi.Roots@transpordiamet.ee

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

2.1 Põhjendused vahendite eraldamise vajalikkuse kohta

Transpordiamet kui toetuse saaja avaldas 23.12.2019 hanketeate riigihanke nr 217433 rahvusvahelise

avatud hankemenetlusena läbi viimiseks. Riigihanke nr 217433 raames esitati neli pakkumust (sh üks

ühispakkumus). Menetluse tulemusena sõlmis hankija2 edukaks tunnistatud ühispakkumuse esitanud

pakkujatega GRK Eesti AS3 ja GRK Infra Oy (edaspidi ka töövõtja) 20.05.2020 ehitustööde

tellimiseks lepingukokkuleppe nr 1-9/20/1046-14 (edaspidi hankeleping) maksumusega

51 177 952 eurot (käibemaksuta) ja tööde täitmise tähtajaga 25.11.2022.

Riigihanke nr 217433 alusdokumentide (edaspidi ka HD) koosseisu kuuluva hankelepingu projekti

(edaspidi ka HD II) osa 2 „Eritingimused“ (edaspidi osa 2) punktide 4.2 ja 14.2 kohaselt peavad olema

töövõtja poolt hangitavad täitmistagatis ja ettemakse tagatis väljastatud:

-(i) tellija poolt aktsepteeritava tellija asukohamaa panga poolt või

-(ii) tellija poolt aktsepteeritava Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu

liikmesriigi panga poolt, millel on vähemalt reiting A3 vastavalt Moody’s reitingule pankade

finantsnäitajate kohta.

2.1.1 Audiitorite seisukoht

Rahandusministeeriumi läbiviidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi ning projektiauditi raames

auditeeriti mh riigihanke nr 217433 läbiviimise õiguspärasust. Auditite lõpparuannete nr JKS-49/2022

olulise tähelepaneku punktis 4.2.1 ja nr CF-199/2023 olulise tähelepaneku punktis 4.1 leidsid

audiitorid, et HD II osas 2 tagatistele nimetatud nõuete sätestamisel on toetuse saaja jätnud endale

õiguse aktsepteerida talle sobiva Eesti panga tagatisi, kusjuures ei olnud oluline, kas Eesti pank vastab

Moody’s A3 reitingule või mitte. Audiitorid märkisid, et ebavõrdselt on koheldud kõiki neid

ettevõtjaid, kes oleksid soovinud esitada mõne välisriigi tagatise väljastaja tagatisi, kuid tagatist

väljastaval asutusel puudus konkreetne reiting, võrreldes nende ettevõtjatega, kellel oli võimalik

esitada mõne Eesti asutuse tagatis, mille puhul reitingu nõuet ei seatud. Audiitorite hinnangul polnud

õige kohelda ettevõtjaid erinevalt, küsides ühel juhul Moody's A3 reitingu olemasolu, teisel juhul mitte.

Audiitorid olid arvamusel, et hankijal tulnuks säärase reitingu küsimisel ettevõtjad võrdsustada –

asjakohaseks ei saa pidada erisuste seadmist vaid välisriigi ettevõtjatele.

Audiitorid leidsid, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimused tagatiste osas on

pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei ole kohelnud kõiki ettevõtjaid

võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Audiitorite hinnangul ei saa selliseid hankelepingu tingimusi

pidada proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks.

Audiitorid olid seisukohal, et kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud põhjendamatult

piiravad tingimused, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 punkti 2 rikkumiseks st toetuse saaja on

riigihankes 217433 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga hankelepingu täitmise tingimused ning

kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt.

2.1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja ei nõustunud audiitoritega ning juhtis tähelepanu asjaolule, et lepingu tingimusse on sisse

kirjutatud tellija diskretsioon ehk täitmis- ja ettemakse tagatis pidi lepingu täitmisel olema tellija poolt

aktsepteeritud. Seega ei saanud pakkuja hankemenetluse ajal ette näha, millist täitmis- või ettemakse

tagatist hankija aktsepteerib. Eelnevast lähtuvalt leidis toetuse saaja, et tegemist ei ole tingimusega,

mille alusel pakkuja langetab enda hankes osalemise otsuse. Hankest huvitatud isikutel oli võimalus

teha hankemenetluse ajal ettepanekuid lepingu tingimuste muutmiseks, juhul, kui nad pidasid neid

piiravaks ja see oleks takistanud neil hankemenetluses osalemist.

Toetuse saaja märkis, et lepingu täitmine pärast hankemenetluse läbiviimist allub eraõigusele, v.a

riigihangete seadusest tulenev lepingu muutmise piirangutega arvestamise kohustus.

Toetuse saaja oli seisukohal, et hankija jaoks on lepingu täitmise ajal primaarne see, et tema nõuded

oleks tagatud parimal viisil. Eesti pankade puhul on hankijal veendumus, et Finantsinspektsioon on

kindlaks teinud, et krediidiasutusel on finantsteenuste osutamiseks piisavad võimalused ja et ta vastab

õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Välisriikides võivad olla nõuded pankade asutamiseks leebemad,

mistõttu peab olema hankijal võimalik veenduda, et välisriigi panga poolt väljastatud tagatis on

kasutatav.

Toetuse saaja leidis, et Moody´se reitingu nõue ei olnud pakkujaid piirav ning lepingu täitjal oli

võimalik lepingu täitmisel esitada ka mõne teise tellija poolt aktsepteeritava samaväärse reitinguga

finantseerimisasutuse garantiikiri (nt Standard & Poor’s või Fitch).

Toetuse saaja oli arvamusel, et selline tõlgendus on nii lepingu kui RHS § 123 lg 1 punktiga 7

kooskõlas, kuna tegemist ei ole olulise muudatusega ning puudub alus finantskorrektsiooni tegemiseks.

2.1.3 Rakendusüksuse seisukoht

Rakendusüksus nõustub audiitoritega, et riigihankes nr 217433 seatud hankelepingu täitmise

tingimused, mille kohaselt peab töövõtja hankima ja esitama toetuse saajale täitmistagatise ja

ettemakse tagatise, mis on väljastatud tellija poolt aktsepteeritava:

1) tellija asukohamaa panga poolt või

2) Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu liikmesriigi panga (edaspidi ka

välisriigi pank) poolt,

millel on vähemalt reiting A3 vastavalt Moody’s reitingule pankade finantsnäitajate kohta, kohtlevad

ettevõtjaid ebavõrdselt ning on ebaproportsionaalsed ja pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse

saaja ei ole andnud kõnealuse tingimuse kaudu võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele

pakkujatele, kes oleksid soovinud esitada välisriigi panga, kellel puudus konkreetne nõuetekohane

reiting (vähemalt Moody’s A3), tagatisi.

Rakendusüksus selgitab vastuseks toetuse saajale, et vastavalt riigihangete seaduse § 4 punktile 17 on

riigihanke alusdokumendid kõik hankija koostatud dokumendid, milles sätestatakse riigihanke

üksikasjad, sh hankelepingu tingimused. RHS § 110 lõike 3 kohaselt kinnitab pakkuja oma pakkumuse

esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Seega ei saa pakkuja

esitada oma pakkumuses erinevaid ega täiendavaid hankelepingu tingimusi, mistõttu on hankija

kohustatud järgima, et hankelepingu tingimused oleksid kooskõlas riigihangete seadusega, sh

proportsionaalsed ja kohtleksid ettevõtjaid võrdselt (RHS § 3 punkt 2). Antud juhul olid eelisseisundis

Eesti pankadele tugineda soovivad pakkujad, kuivõrd nende puhul Moody’s (A3) reitingule vastavust

ei nõutud.

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole ringtee nr 2 teelõigu

(km 68,0-85,0) ehitustööde hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid, eelkõige kohustust hanke läbiviimisel jälgida, et kõik isikutele seatavad piirangud ja

kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud ning

kohustust kohelda kõiki isikuid võrdselt.

Rakendusüksus peab otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates põhjendatuks

rakendada 5%-list finantskorrektsiooni määra kuna see on proportsionaalne rikkumise raskusega.

2.2 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 217433 raames tekkinud kulusid esitanud antud projektis

kogumaksumusega 55 032 521,60 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust rakendusüksus otsustab:

1. Lugeda riigihanke nr 217433 abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk 2 751 626,08

eurot (5%*55 032 521,60), sh Ühtekuuluvusfondi toetus 1 679 740,86 eurot ja

omafinantseering 1 071 885,22 eurot

2. Nõuda toetuse saajalt tagasi projekti raames välja makstud toetus 1 679 740,86 eurot.

2.3 Kulude katmise võimatused ja alternatiivid

Transpordiametile riigiteede teehoiuks eraldatud vahendite maht ei võimalda katta tagasimaksmisele

kuuluvat toetuse osa 1 679 740,86 eurot. Riigieelarvelised vahendid on reserveeritud Vabariigi

Valitsuse 5.02.2024 korralduse nr 25 alusel kinnitatud „Riigimaanteede teehoiukava 2024-2027“

täitmiseks. Vahendid on pikaajaliselt ette planeeritud ning 2024.a investeeringud ka juba lepinguliste

kohutustega kaetud. 2024.a lisaeelarve kärpega vähendati riigiteede koondprojekti investeeringute

eelarvet 1 miljon eurot, mis avaldab samuti täiendavat survet 2024.a eelarvele.

Kliimaministeeriumil ei ole võimalik tagasinõuet katta ka teiste programmitegevuste arvelt, sest 2024.a

lisaeelarve käigus on tehtud kärped ning eelarve vahendid on suunatud kõige olulisematele ja

prioriteetsematele valdkondadele, mistõttu ei ole enam võimalik leida vabu vahendeid.

Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamata jätmise korral tuleb muuta „Riigimaanteede

teehoiukava aastateks 2024-2027“, millega vähendatakse riigiteede teehoiuks ettenähtud vahendite

mahtu tagasimakse summa ulatuses ning kavandatud teehoiumeetmed erinevatel riigiteeobjektidel

lükatakse järgnevatesse aastatesse sõltuvalt teehoiuks eraldatud vahendite mahule.

Vabariigi Valitsuse reservist eraldada tulemusvaldkonda „Transport“, programmi „Transpordi ja

liikuvuse programm“ investeeringute kokku 1 679 740,86 eurot.

EELNÕU

……………

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a

määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite

kasutamise kord“ eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Kliimaministeeriumi valitsusasutusele

Transpordiametile transpordi tulemusvaldkonda 1 679 740,86 eurot seoses

Rahandusministeeriumi poolt läbi viidud juhtimis- ja kontrollisüsteemi auditi lõpparuande

CF–199/2023 tulemusel finantskorrektsiooni kohaldamisega toetuse saajale riigimaantee nr 2

Tallinn-Tartu-Võru-Valga- Luhamaa ehituse mitteabikõlbulikeks loetud toetuse osa

tagasimakse katteks.

Kristen Michal Taimar Peterkop

peaminister riigisekretär